Vaktsiinid kaitsevad inimesi ja kogukondi surmavate haiguste eest. Vaktsiinide abil on õnnestunud täielikult likvideerida rõuged ja peaaegu täielikult kõrvaldada mõned muud haigused, näiteks lastehalvatus. Lehekülje sisuLehekülje sisu Mis on vaktsiinide ülesanne? Vaktsineerimine aitab inimese immuunsüsteemil vastu seista üldlevinud haigustele, millega ta võib kokku puutuda. Vaktsineerimine ennetab inimeste nakatumist haigusega valdaval enamikul juhtudest. Mõnikord võib inimene ka pärast vaktsineerimist haigestuda, kuid haigustunnused on sel juhul kergemad ja taastumine kiirem. Mõned haigused, mille vastu vaktsiinid kaitsevad: B-hepatiit, inimese papilloomiviiruse infektsioon (HPV), gripp, leetrid, mumps ja punetised, lastehalvatus, teetanus, tuberkuloos. Kasu kõigile Vaktsineeritud isik nakatab väiksema tõenäosusega teisi, mistõttu aitab vaktsineerimine kaitsta ka neid, kes ennast ise vaktsineerida ei saa. Nende hulgas: imikud, lapsed, vanemad inimesed, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, nagu vähihaiged. Neile rühmadele tuleb kasuks see, kui teised lasevad ennast vaktsineerida, sest nii ei saa haigus kogukonnas levida. Vaktsineerimisi on vaja suurel arvul, et tekiks karjaimmuunsus. Kui suur arv inimesi on vaktsineeritud, saab nakkusahelad peatada. Näiteks tuleb Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse (ECDC) andmetel vaktsineerida 95% inimestest leetrite vastu, et vältida kogukonnas selle haiguse edasist levikut. Inimeste koormuse vähendamine Aidates püsida rohkematel inimestel tervena, aitab vaktsineerimine vähendada haiguste sotsiaalset ja psühholoogilist kahju ja leevendada haiglate ja tervishoiusüsteemide koormust. See tähendab, et ressursse saab kasutada võitluseks teiste haiguste vastu, nagu vähk ja Alzheimeri tõbi. Kuidas toimivad COVID-19 vaktsiinid? Vaktsiinid valmistavad inimese immuunsüsteemi (organismi looduslik kaitsemehhanism) ette haigusi ära tundma ja ennast nende eest kaitsma. Immuunsuse tekkimine Enamik COVID-19 vaktsiinide teadusuuringuid hõlmab immuunvastuste loomist COVID-19 põhjustava viiruse spetsiifilisele valgule tervikuna või selle valgu osale. Pärast vaktsineerimist tekib immuunvastus. Enamiku COVID-19 vaktsiinide puhul on vaja immuunsuse tekkimiseks kaht annust. Kui isik nakatub viirusega hiljem, tunneb tema immuunsüsteem viiruse ära. Tema immuunsüsteem on siis valmis viirust ründama. Euroopa Komisjoni ostetud vaktsiinid Nukleiinhappe (mRNA) vaktsiin BioNTech-Pfizer Moderna Seda liiki vaktsiin sisaldab osaliselt „juhiseid“, mis on saadud COVID-19 põhjustavalt viiruselt. See võimaldab keha enda rakkudel toota valku, mis on sellele viirusele ainuomane. Inimese immuunsüsteem tunneb ära, et see ainulaadne valk ei tohiks olla organismis ja reageerib looduslike kaitsemehhanismidega COVID-19 nakkuse vastu. mRNA-tehnoloogia lühiülevaade Proteiinipõhine vaktsiin Sanofi-GSK Novavax HIPRA Human Health Seda liiki vaktsiin sisaldab viirusele ainuomase valgu fragmente. Nendest piisab, et inimese immuunsüsteem tunneks ära, et see ainulaadne valk ei tohiks olla organismis ja ta reageerib looduslike kaitsemehhanismidega COVID-19 nakkuse vastu. Vektoril põhinev vaktsiin AstraZeneca Johnson & Johnson Seda liiki vaktsiinis kasutatakse teistsugust, ohutut viirust, et edastada COVID-19 põhjustava viiruse „juhiseid“. See võimaldab keha enda rakkudel toota valku, mis on COVID-19 viirusele ainuomane. Inimese immuunsüsteem tunneb ära, et see ainulaadne valk ei tohiks olla organismis ja reageerib looduslike kaitsemehhanismidega COVID-19 nakkuse vastu. Inaktiveeritud viirusel põhinev vaktsiin Valneva Valneva on Euroopa biotehnoloogiafirma, kes töötab välja inaktiveeritud viirusel põhinevat vaktsiini, mille saamiseks kasutatakse elusviiruse keemilist inaktiveerimist. Tegemist on traditsioonilise vaktsiinitehnoloogiaga, mida on kasutatud 60-70 aastat ning millel on väljakujunenud meetodid ja kõrge ohutustase. Seda tehnoloogiat kasutatakse enamiku gripivaktsiinide ja paljude lastevaktsiinide puhul. Kui vaktsineeritud isik puutub hiljem kokku COVID-19 viirusega, suudavad tema looduslikud kaitsemehhanismid COVID-19s sisalduva valgu ära tunda. Organismi kaitsemehhanismid on valmis viiruse hävitama ja hoiavad ära selle sisenemise rakkudesse ja edasise leviku. Lisateave COVID-19 vastu vaktsineerimise kohta Lisateavet vaktsineerimisprogrammi kohta oma riigis leiate ECDC vaktsineerimisgraafikust ja külastades ametlikke veebisaite, mis käsitlevad vaktsineerimist Euroopa Liidu riikides ja Euroopa Majanduspiirkonnas. Vaktsineerimise edulood RõugedTänu vaktsineerimisele on rõuged täielikult likvideeritud. See oli kunagi tavaline haigus, mis tappis kolmandiku nakatunud isikutest. Viimane loomulikul teel levinud rõugete nakkuse juhtum oli 1977. aastal ja 1980. aastal oli haigus likvideeritud. LastehalvatusLastehalvatus on nakkushaigus, millesse nakatuvad enamasti lapsed. Üks isik kahesajast jääb pärast nakkust püsivalt halvatuks. Vaktsiin töötati välja 1955. aastal ja see võeti laialdaselt kasutusele. 2020. aasta seisuga on ainsad lastehalvatuse juhtumid avastatud Pakistanis ja Afganistanis. LeetridLeetrite viirus tehti kindlaks 1954. aastal ja vaktsiin võeti kasutusele 1963. aastal. Tänu vaktsineerimisele on ajavahemikus 2000–2018 suremus leetritesse maailmas langenud 73%. 23 miljonit surma on ära hoitud. Ameerikas ei ole leetreid esinenud alates aastast 2002. Ent leetrite puhanguid esineb endiselt mitmes Euroopa riigis, sest teatavates piirkondades ei ole vaktsineerituse tase piisav. Dokumendid 10. DETSEMBER 2020Factsheet: How do COVID-19 vaccines work? 10. DETSEMBER 2020Factsheet: The health benefits of vaccination Seotud lingid Euroopa RavimiametEuroopa vaktsineerimise infoportaal
Vaktsiinid kaitsevad inimesi ja kogukondi surmavate haiguste eest. Vaktsiinide abil on õnnestunud täielikult likvideerida rõuged ja peaaegu täielikult kõrvaldada mõned muud haigused, näiteks lastehalvatus.
Kui vaktsineeritud isik puutub hiljem kokku COVID-19 viirusega, suudavad tema looduslikud kaitsemehhanismid COVID-19s sisalduva valgu ära tunda. Organismi kaitsemehhanismid on valmis viiruse hävitama ja hoiavad ära selle sisenemise rakkudesse ja edasise leviku.
RõugedTänu vaktsineerimisele on rõuged täielikult likvideeritud. See oli kunagi tavaline haigus, mis tappis kolmandiku nakatunud isikutest. Viimane loomulikul teel levinud rõugete nakkuse juhtum oli 1977. aastal ja 1980. aastal oli haigus likvideeritud.
LastehalvatusLastehalvatus on nakkushaigus, millesse nakatuvad enamasti lapsed. Üks isik kahesajast jääb pärast nakkust püsivalt halvatuks. Vaktsiin töötati välja 1955. aastal ja see võeti laialdaselt kasutusele. 2020. aasta seisuga on ainsad lastehalvatuse juhtumid avastatud Pakistanis ja Afganistanis.
LeetridLeetrite viirus tehti kindlaks 1954. aastal ja vaktsiin võeti kasutusele 1963. aastal. Tänu vaktsineerimisele on ajavahemikus 2000–2018 suremus leetritesse maailmas langenud 73%. 23 miljonit surma on ära hoitud. Ameerikas ei ole leetreid esinenud alates aastast 2002. Ent leetrite puhanguid esineb endiselt mitmes Euroopa riigis, sest teatavates piirkondades ei ole vaktsineerituse tase piisav.
