Ühinemisläbirääkimised saavad rohelise tule 2023. aasta detsembris leppisid ELi juhid kokku, et Ukrainaga hakatakse pidama ühinemisläbirääkimisi. Nad kinnitasid ka, et jätkavad Ukraina ja selle rahva kindlat toetamist seni, kuni see on vajalik.EL alustas ametlikult ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga esimesel valitsustevahelisel konverentsil 2024. aasta juunis. Käimas on töö konkreetseid valdkondi käsitlevate kõneluste ettevalmistamiseks, tuginedes läbirääkimisraamistikule, millega nähakse ette läbirääkimiste põhimõtted ja kord. Euroopa on silme ees kõikidel ukrainlastel, kes võitlevad parema tuleviku eest. Üheskoos suudame me selle võitluse võita. Üheskoos kujundame välja oma liidu. Üheskoos toome Ukraina meie ühisesse Euroopa koju. See on Ukraina kangelaste ja Ukraina märtrite unistus. See on ka meie unistus. Üheskoos oleme Euroopa. Kindlameelselt ELi poole Ukraina esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2022. aasta veebruari lõpus, vaid mõned päevad pärast seda, kui Venemaa alustas täiemahulist provotseerimata ja õigustamatut agressiooni. Komisjon esitas avalduse kohta oma arvamuse 2022. aasta juunis ja samal kuul sai Ukraina kõigi ELi liikmesriikide nõusolekul ELi kandidaatriigi staatuse. Ukrainas tõi see käimasolevast sõjast hoolimata kaasa võimsa reformidünaamika, mida toetas tugevalt ka Ukraina rahvas. Ukraina on saavutanud tulemusi mitmes järgmises olulises valdkonnas: kohtusüsteemi reformid, oligarhide haarde piiramine, võitlus rahapesu vastu, kohtute haldamise ümberkorraldamine, rahvusvähemuste õiguste kaitse.Samuti on riik näidanud, et suudab isegi sõja ajal teha muljet avaldavaid edusamme oma õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigustikuga. Ühiste väärtuste, demokraatia põhimõtete ja heaolule pühendumise kaudu annab Ukraina oma panuse Euroopa Liidu arengusse ning aitab luua tugevamalt lõimunud ja ühendatud Euroopa. Sammud ühinemise suunas – kooskõlalise partnerluse tugev vundament ELi-Ukraina assotsieerimisleping (sealhulgas selle põhjalik ja laiaulatuslik vabakaubanduspiirkond), mis jõustus 2017. aastal, ning ELi otsus anda Ukrainale 2022. aastal ELi kandidaatriigi staatus on mõned verstapostid Ukraina teel ELiga tihedama integreerumise poole. Ukraina ja selle kodanikud on näidanud, et nad on kindlalt otsustanud tugevdada demokraatlikke väärtusi, soodustada majandusarengut ja tihendada sidemeid ELiga.Selle partnerluse esimesi tulemusi on juba näha. Näiteks osalevad Ukraina teadlased ja kodanikud programmide „Euroopa horisont“ ja „Erasmus“ kaudu olulistes ELi teadusuuringute, innovatsiooni ja hariduse programmides. Hiljuti ühines Ukraina ühtse turu programmi ja Euroopa ühendamise rahastuga. Hoolimata Venemaa agressioonisõjast ja raskustest, on Ukraina alustanud teekonda, millest on suur kasu nii ukrainlastele kui ka eurooplastele.Ukrainal on Euroopaga ajaloolised ja kultuurilised sidemed ning ta soovib samasugust poliitilist ja majanduslikku stabiilsust, nagu on ELi liikmesriikidel. Ukrainas kehtib täieulatuslik presidentaal-parlamentaarne demokraatia ning selle hästi toimivad haldusasutused on hoidnud riigi töös ka sõja tingimustes. Ukrainas on aktiivne kodanikuühiskond ning valimissüsteem on osutunud õiglaseks ja vabaks. Ukraina on juba astunud suuri samme toimiva turumajanduse saavutamiseks. See on väga oluline, sest Ukraina peab suutma lõimuda ELi ühtse turuga. EL on omalt poolt juba teinud tööd Ukraina edasiseks lõimimiseks, näiteks transpordi- ja energiasektoris. ELi toetus Ukrainale EL on andnud Ukrainale suurt rahalist toetust. Alates Venemaa agressioonisõja algusest 2022. aastal on EL ja selle liikmesriigid ning finantsasutused toetanud Ukrainat ja selle rahvast ligikaudu 124 miljardi euroga. Sellest 1,5 miljardit eurot pärineb Venemaa tõkestatud varadest saadud tulult.Sellest 60 miljardit eurot on erakorralise makromajandusliku finantsabi, eelarvetoetuse, hädaabi, kriisiabi ja humanitaarabi vormis antud Ukraina üldise majandusliku, sotsiaalse ja rahalise vastupidavuse toetamiseks. Lisaks on võetud sõjalise abi meetmeid 45,5 miljardi euro ulatuses. 17 miljardit eurot on eraldatud selleks, et aidata ELi riikidel rahuldada sõja eest põgenevate ukrainlaste vajadusi. Ajakava 25. juuni 2024EL alustab ametlikult ühinemisläbirääkimisi Ukrainaga. 12. märts 2024Komisjon esitab nõukogule raamistiku kavandi Ukrainaga peetavateks ühinemisläbirääkimisteks.14. detsember 2023Euroopa Ülemkogu otsustab alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.8. november 2023Komisjon soovitab nõukogul alustada Ukrainaga ühinemisläbirääkimisi.23. juuni 2022Euroopa Ülemkogu tunnustab Ukraina väljavaadet ELi liikmeks saada ja annab Ukrainale kandidaatriigi staatuse.17. juuni 2022Komisjon esitab Ukraina ELi liikmeks astumise avalduse kohta oma arvamuse.Näita veel 3 kannet28. veebruar 2022Ukraina esitab ELi liikmeks astumise avalduse.
Ukraina on saavutanud tulemusi mitmes järgmises olulises valdkonnas: kohtusüsteemi reformid, oligarhide haarde piiramine, võitlus rahapesu vastu, kohtute haldamise ümberkorraldamine, rahvusvähemuste õiguste kaitse.Samuti on riik näidanud, et suudab isegi sõja ajal teha muljet avaldavaid edusamme oma õigusaktide vastavusse viimisel ELi õigustikuga. Ühiste väärtuste, demokraatia põhimõtete ja heaolule pühendumise kaudu annab Ukraina oma panuse Euroopa Liidu arengusse ning aitab luua tugevamalt lõimunud ja ühendatud Euroopa.
Hoolimata Venemaa agressioonisõjast ja raskustest, on Ukraina alustanud teekonda, millest on suur kasu nii ukrainlastele kui ka eurooplastele.Ukrainal on Euroopaga ajaloolised ja kultuurilised sidemed ning ta soovib samasugust poliitilist ja majanduslikku stabiilsust, nagu on ELi liikmesriikidel. Ukrainas kehtib täieulatuslik presidentaal-parlamentaarne demokraatia ning selle hästi toimivad haldusasutused on hoidnud riigi töös ka sõja tingimustes. Ukrainas on aktiivne kodanikuühiskond ning valimissüsteem on osutunud õiglaseks ja vabaks. Ukraina on juba astunud suuri samme toimiva turumajanduse saavutamiseks. See on väga oluline, sest Ukraina peab suutma lõimuda ELi ühtse turuga. EL on omalt poolt juba teinud tööd Ukraina edasiseks lõimimiseks, näiteks transpordi- ja energiasektoris.
