Viimase kümne aasta jooksul ja eelkõige pärast COVID-19 pandeemiat on tehnoloogia ja digiteerimine muutunud meie elus keskseks. See, mis kunagi oli luksus, on nüüd vajadus - juurdepääs tehnoloogiale ja digioskustele on muutunud hädavajalikuks. Kuid paljude vaesuses elavate täiskasvanute jaoks ei ole digilõhe pelgalt takistus, see on takistus, mis on kasvanud. See lõhe mõjutab paljusid eluvaldkondi, sealhulgas juurdepääsu esmatähtsatele teenustele, haridusele ja töövõimalustele. Kuigi mõned Euroopa riigid kogevad seda teravamalt, on see väljakutse kogu kontinendil. Selles blogipostituses uurime, kuidas on digiteerimine mõjutanud keerulise sotsiaal-majandusliku taustaga inimesi ja mida tuleb selle parandamiseks veel teha.

Digitaalse lõhe mõistmine

Digilõhe viitab lõhele nende vahel, kellel on lihtne juurdepääs digitehnoloogiale ja nende vahel, kellel seda ei ole. Seda lõhet võivad mõjutada mitmesugused tegurid, sealhulgas sotsiaal-majanduslik staatus, geograafiline asukoht ja hariduslik taust. Praktikas võib see tähendada piiratud või puuduvat juurdepääsu arvutitele, internetile või digitaalseks tõhusaks navigeerimiseks vajalikele oskustele. Mõnel juhul võib probleemiks olla digitaristu puudumine, samas kui teistel inimestel võib olla vajalik riistvara, kuid neil puuduvad digivahendite ja -teenuste kasutamiseks vajalikud oskused või huvi.

Digitaalse kirjaoskuse tähtsus

Digitaalne kirjaoskus ei tähenda ainult arvuti või nutitelefoni kasutamist. Pigem tähendab see oskusi internetis navigeerimiseks, digitaalse sisu mõistmiseks ja digitaalsete vahendite kasutamiseks probleemide lahendamisel. Seega hõlmab digikirjaoskus kriitilist mõtlemist, isikuandmete kaitset ja veebiteabe hindamist.

Miks see tähtis on? Esiteks mõjutab see seda, kuidas inimesed olulistele teenustele ligi pääsevad. Üha rohkem riiklikke teenuseid, tervishoiuressursse ja kogukonna toetusprogramme liigub võrgus. Ilma digikirjaoskuseta on inimestel raske neile teenustele juurde pääseda, mis võib olla märkimisväärne takistus.

Lisaks mõjutab digikirjaoskus inimese võimet osaleda täiendusõppes. Paljud kursused ja ressursid on nüüd saadaval ainult veebis, pakkudes võimalusi isiklikuks arenguks ja karjääri edendamiseks. Ilma digioskusteta võivad inimesed jääda ilma võimalusest tasuta õppida.

Lõpetuseks ärgem unustagem tööhõivet. Paljud töökohataotlused ja värbamisprotsessid viiakse läbi veebis. Ilma digioskusteta võivad inimesed jääda ilma töövõimalustest või on neil raske täita veebipõhiseid avaldusi. Isegi kui kandideerimisprotsesse viiakse endiselt läbi võrguväliselt, siis võidakse eelistada veebipõhiseid taotlusi.

Mida on juba tehtud?

Õnneks on mitmed täiskasvanuhariduse programmid kogu Euroopas edukalt integreerinud digitaalse kirjaoskuse oma õppekavadesse. 

• Veebipõhised õppeplatvormid. Loodud on sellised platvormid nagu EUacademy ja EPALE, et pakkuda tasuta veebipõhiseid ressursse, materjale ja kursusi, mille eesmärk on parandada digikirjaoskust. Neid pakkumisi täiustatakse pidevalt, et need vastaksid kõige paremini täiskasvanud õppijate vajadustele ja aitaksid neil suurendada usaldust digivahendite kasutamisel.

• Kohapealsed projektid. Võtame näiteks projekti "Meediapädevus Palestiinas". 2015. aastal alustatud käimasoleva programmi eesmärk on suurendada meediapädevust Palestiinas (Läänekaldal ja Gazas). Soome elukestva õppe fondi juhitav projekt toetab meediapädevuse arendamist, koostades õppematerjale ja edendades õigust teabele. Soome meediatöötajad ja üliõpilased osalevad vabatahtlikute koolitajatena ning programmi raames on koolitatud meediatöötajaid, vabaühenduste töötajaid ja aktiivseid kodanikke digikirjaoskuse ja meediapädevuse eri aspektides.

• Teadusuuringud. Tõstes esile sügavat mõju, mida vaesus võib avaldada haridustegevusele, on uuringud näidanud, et vaesuses elavatel inimestel on hariduse omandamisel sageli märkimisväärseid takistusi, mis võivad neid häirida õppimisvõimaluste otsimisel. Siiski viitavad tõendid ka sellele, et haridus võib olla võimas vahend vaesuse nõiaringist väljamurdmiseks. Näiteks Paul C. Gorski kirjeldab tõhusaid strateegiaid ebasoodsas olukorras olevate õpilaste toetamiseks ja rõhutab, kuidas haridus võib aidata vaesusest välja tulla. Samamoodi rõhutavad Colin Power ja Rupert Maclean elukestva õppe rolli majandustingimuste parandamisel ja säästva arengu saavutamisel. Lisaks sellele kinnitavad uuringud ühiselt, et kuigi vaesus tekitab olulisi probleeme, on haridus endiselt inimeste mõjuvõimu suurendamise ja struktuurimuutuste oluline hoob.

• Poliitika. Euroopa digiõiguste ja -põhimõtete deklaratsiooniga edendatakse Euroopas inimkeskset, turvalist ja kestlikku digiüleminekut. Sellega kohustatakse ELi ja selle liikmesriike tagama, et tehnoloogia toob kasu kõigile, toetab üldist juurdepääsu digitaalsele ühenduvusele ja haridusele, annab võimaluse teha teadlikke veebivalikuid ning edendab mitmekesiseid ja mitmekeelseid veebikeskkondi. EL on võtnud kohustuse suurendada taasterahastust „NextGenerationEU“ digiüleminekut 250 miljardi euro võrra, et tagada 2030. aastaks 80% ELi elanikkonnast elementaarsed digioskused. Lisaks toetatakse kiibimäärust kuni 2030. aastani 43 miljardi euro ulatuses poliitikapõhiste investeeringutega, millega tugevdatakse kohustust edendada digitaristut ja -oskusi. See poliitikaraamistik suunab ELi digistrateegiat ja selle eesmärk on vähendada digilõhet.

Hoolimata sellest kõigest ja lugematutest jõupingutustest seisame endiselt silmitsi märkimisväärsete väljakutsetega.

• Juurdepääs tehnoloogiale. Väga oluline on tagada, et inimestel oleks juurdepääs arvutitele ja töökindel internet. See on ülioluline, sest see määrab lihtsalt nende võime kasutada digiteenuseid ja haridusvõimalusi. Ilma juurdepääsuta ei ole kõigil maailma digioskustel tähtsust.

• Programmide kohandamine. Digitaalse kirjaoskuse programme tuleb jätkuvalt kohandada erinevate täiskasvanuhariduse kogukondade erivajadustele. See tähendab selliste tegurite arvessevõtmist nagu keel, hariduslik taust ja varasem kokkupuude tehnoloogiaga.

• Pidev tugi. Digitaalne kirjaoskus ei ole ühekordne oskus, mis üks kord omandatakse ja ollakse kogu eluks valmis. See ei ole jalgrattaga sõitmine. Pigem nõuab see pidevat praktikat ja toetust. Pidevate õppimisvõimaluste ja tehnilise toe pakkumine aitab inimestel oma oskusi säilitada ja parandada.

Eesolev tee

Digitaalse kirjaoskuse ja vaesuse kokkupuutepunktidega tegelemine ei ole ainult tehnoloogia pakkumise küsimus, see tähendab võimalust osaleda võrdselt meie arenevas ühiskonnas. Nagu nägime, on digikirjaoskus hädavajalik, et pääseda ligi olulistele teenustele, jätkata haridusteed ja tagada tööhõive, mis on vaesuse kaotamise põhitegurid. Kuigi eri programmide ja poliitikameetmete kaudu on tehtud märkimisväärseid edusamme, on endiselt lahendamata probleeme. Tuleb tagada juurdepääs tehnoloogiale, kohandada programme vastavalt erinevatele vajadustele ning pakkuda pidevat toetust, et tagada oskuste säilitamine ja parandamine.

Investeerides digitaalse kirjaoskuse algatustesse, ei paku me ainult tehnilist koolitust, vaid anname inimestele võimaluse oma tulevikku ümber kujundada ja vaesuse tsüklist välja pääseda. See õppimise kaudu jõustamine võib ületada lünki, vähendada ebavõrdsust ja edendada kaasavamat ühiskonda. Peame siiski pühenduma nende jõupingutuste laiendamisele ja tagama, et igal inimesel, olenemata tema sotsiaalmajanduslikust taustast, oleks võimalus areneda üha digitaalsemas maailmas.