Abstraktse mõtlemise test on kognitiivsete võimete test, mille käigus hinnatakse isiku võimet teha kindlaks mustreid, loogilisi seoseid ja reegleid mittesõnalises visuaalses teabes, mis on tavaliselt esitatud kujude, sümbolite või piltide seeriana.
Testiga hinnatakse abstraktse ja kontseptuaalse mõtlemise oskust, mis on oluline probleemide lahendamise, kriitilise mõtlemise ja otsuste tegemise seisukohast.
See on üks kolmest eelvalikutestist, millega hinnatakse mõtlemisoskust (verbaalne, matemaatiline ja abstraktne mõtlemine).
Glossary of terms commonly used in EPSO selection procedures.
Abstraktse mõtlemise test
Administraatorid (AD)
Euroopa alalised ametnikud on jagatud kolme rühma: administraatorid (AD), assistendid (AST) ja sekretärid/kantseleitöötajad (AST/SC).
Administraatoriks (AD) saamiseks on vaja ülikooli või rakenduskõrgkooli diplomit ja edukalt läbida tähtajatute lepingute jaoks ette nähtud EPSO konkurss.
Palgaastmetel AD 5 – AD 16 töötavad administraatorid mitmesugustes valdkondades, nagu õigusküsimused, õigusloome, rahandus, kaubandus, keskkond, personaliküsimused, teabevahetus, kirjalik tõlge jne. Nende ametiülesannete hulka kuuluvad poliitika väljatöötamine, analüüs, regulatiivsed ülesanded, rahvusvahelised läbirääkimised, sidusrühmade kaasamine ja ELi õigustekstide läbivaatamine.
Kõrgematele AD palgaastmetele valimiseks ja värbamiseks on vaja asjakohaseid kogemusi ja juhtimisoskust.
Vt ka KKK alaliste ametnike kohta.
CAST (lepinguliste töötajate valimise töövahend)
CAST ehk lepinguliste töötajate valimise töövahend on tähtajatu värbamisprotsess, milles ei ole kandideerimisele tähtaega kehtestatud. Sellega värvatakse lepingulisi töötajaid.
Lepingulised töötajad
Lepingulised töötajad värvatakse tegema kas füüsilist või administratiivset laadi ajutist tööd või pakkuma lisatööjõudu spetsiifilistes valdkondades, kus napib alalisi ametnikke.
Üldiselt võetakse nad tööle tähtajalise lepingu alusel (maksimaalselt kuus aastat mis tahes ELi institutsioonis), kuid mõnel juhul võidakse nendega sõlmida ka tähtajatu leping (ELi asutustes, delegatsioonides või esindustes).
Vt ka KKK lepinguliste töötajate kohta ja Valikumenetlus CAST Permanent.
Matemaatilise mõtlemise test
Matemaatilise mõtlemise testiga hinnatakse kandidaadi loogilise mõtlemise ja arvandmete mõistmise oskust. Kandidaat peab vastama küsimustele tabelites esitatud statistilise teabe põhjal.
See on üks kolmest eelvalikutestist, millega hinnatakse mõtlemisoskust (verbaalne, matemaatiline ja abstraktne mõtlemine).
Vt ka KKK.
Personalieeskirjad
Personalieeskirjad on terviklik eeskirjade ja põhimõtete kogum, millega reguleeritakse ELi institutsioonides ja organites töötava personali töötingimusi, õigusi ja kohustusi. Need hõlmavad mitmesuguseid aspekte, sealhulgas töölevõtmine, karjäärijuhtimine, töötingimused, palgaastmestikud, sotsiaalkindlustus ja pensionid. EPSO-l on personalieeskirjade rakendamisel oluline roll: ta korraldab ja haldab valikumenetlusi, mille alusel värvatakse töötajaid ELi institutsioonide ametikohtadele, ning tagab, et kandidaatide valiku aluseks on saavutused, pädevus ja võrdsed võimalused. Personalieeskirjad aitavad luua ELi personali töölevõtmiseks ühtse ja läbipaistva raamistiku ning edendavad ühtlasi institutsioonide tegevuse tulemuslikkust, järjepidevust ja õiglust.
Tutvuge ELi personalieeskirjadega.
Vabatekstiline ELi-teemaline essee
Vabatekstilise ELi-teemalise esseega hinnatakse kandidaadi kirjaliku suhtlemise oskust.
Vt ka Kirjalik katse.
Valdkonnapõhine kirjalik katse
Valdkonnapõhise kirjaliku katsega hinnatakse kirjaliku suhtlemise oskust ja konkursi valdkonnaga seotud teadmisi.
Vt ka KKK.
Valikumenetlus
Valikumenetlus on struktureeritud protsess, mille raames värvatakse Euroopa institutsioonidesse töötajaid.
Selles on mitu valikuetappi, milles hinnatakse kandidaatide oskusi, teadmisi ja kogemusi konkreetse profiili nõuete alusel. Sellega tagatakse oskuspõhine värbamine ja võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.
Valikumenetlusse kuuluvad alaliste ametnike konkursid ja muud menetlused, nagu lepinguliste töötajate värbamine.
Verbaalse mõtlemise test
Verbaalse mõtlemise test on tavaliselt ühe või kahe lõigu pikkune tekst, mille kohta on esitatud küsimus ja lisatud 4–5 vastusevarianti. Kandidaadid peavad valima vastuse, mis vastab kõige paremini tekstis esitatud teabele. See on üks kolmest eelvalikutestist, millega hinnatakse mõtlemisoskust (verbaalne, matemaatiline ja abstraktne mõtlemine).
Vt ka KKK.