Choose the experimental features you want to try

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

Document 02014R0609-20220503

Consolidated text: Nõukogu määrus (EL, Euratom) nr 609/2014, 26. mai 2014, meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta (uuesti sõnastatud)

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/609/2022-05-03

02014R0609 — ET — 03.05.2022 — 002.001


Käesolev tekst on üksnes dokumenteerimisvahend ning sel ei ole mingit õiguslikku mõju. Liidu institutsioonid ei vastuta selle teksti sisu eest. Asjakohaste õigusaktide autentsed versioonid, sealhulgas nende preambulid, on avaldatud Euroopa Liidu Teatajas ning on kättesaadavad EUR-Lexi veebisaidil. Need ametlikud tekstid on vahetult kättesaadavad käesolevasse dokumenti lisatud linkide kaudu

►B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) nr 609/2014,

26. mai 2014,

meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta

(uuesti sõnastatud)

(ELT L 168 7.6.2014, lk 39)

Muudetud:

 

 

Euroopa Liidu Teataja

  nr

lehekülg

kuupäev

►M1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2016/804, 17. mai 2016,

  L 132

85

21.5.2016

►M2

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) 2022/615, 5. aprill 2022,

  L 115

51

13.4.2022




▼B

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL, Euratom) nr 609/2014,

26. mai 2014,

meetodite ja menetluse kohta, millega tehakse kättesaadavaks traditsioonilised, käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, ning muude sularahavajaduste rahuldamiseks vajalike meetmete kohta

(uuesti sõnastatud)



I PEATÜKK

ÜLDSÄTTED

Artikkel 1

Reguleerimisese

Käesoleva määrusega kehtestatakse eeskirjad otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja c osutatud liidu omavahendite komisjonile kättesaadavaks tegemise kohta.

Artikkel 2

Traditsiooniliste omavahendite kindlaksmääramise kuupäev

1.  
Käesoleva määruse kohaldamisel loetakse otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud liidu traditsiooniliste omavahendite nõue kindlaksmääratuks niipea, kui tollieeskirjades ette nähtud tingimused seoses nõude arvestuskande tegemise ja võlgniku teavitamisega on täidetud.
2.  
Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäev on tollieeskirjades ette nähtud arvestusregistrisse kandmise kuupäev.

Suhkruturu ühise korraldusega seotud impordi- ja muude maksude puhul loetakse lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäevaks suhkruvaldkonna õigusaktides ette nähtud teatamise kuupäev.

Kui kõnealust teatamist ei ole selgesti ette nähtud, loetakse kindlaksmääramise kuupäevaks liikmesriikide poolt võlgnike ettemaksete või lõppmaksete teel maksta olevate summade kindlaksmääramise kuupäev.

3.  
Vaidlusalustel juhtudel eeldatakse, et pädevatel haldusasutustel on võimalik lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise eesmärgil nõude summa välja arvutada hiljemalt ajaks, mil tehakse esimene haldusotsus võlgnikule võlast teatamise kohta, või hiljemalt kohtusse pöördumise ajaks, kui see toimub varem.

Lõikes 1 osutatud kindlaksmääramise kuupäevaks loetakse haldusotsuse kuupäev või kohtumenetluse algatamise järel tehtava väljaarvutamise kuupäev.

4.  
Lõiget 1 kohaldatakse juhul, kui teadet on vaja parandada.

Artikkel 3

Tõendavate dokumentide säilitamine

Liikmesriigid võtavad kõik asjakohased meetmed, et tagada omavahendite kindlaksmääramise ja kättesaadavaks tegemisega seotud tõendavate dokumentide säilitamine vähemalt kolme kalendriaasta jooksul selle aasta lõpust arvates, mille kohta kõnealused tõendavad dokumendid on koostatud.

▼M1

Liikmesriigid säilitavad määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artiklis 3 osutatud statistiliste menetluste ja alustega seotud tõendavaid dokumente asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrini. Käibemaksupõhiste omavahendite baasiga seotud tõendavaid dokumente säilitatakse sama kaua.

▼B

Kui esimeses ja teises lõigus märgitud tõendavate dokumentide kontrollimisel vastavalt määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artikli 2 lõikele 3 või nõukogu määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 ( 1 ) artiklile 11 ilmneb vajadus neid parandada, siis säilitatakse neid dokumente esimeses lõigus osutatud ajast kauem ja nii kaua, et neid saaks parandada ja tulemust kontrollida.

Juhul kui liikmesriigi ja komisjoni vaheline vaidlus, mis käsitleb omavahendite teatava summa kättesaadavaks tegemise kohustust, lahendatakse vastastikuse kokkuleppe või Euroopa Liidu Kohtu otsuse alusel, peab liikmesriik esitama komisjonile finantsjärelevalveks vajalikud tõendavad dokumendid kahe kuu jooksul pärast vaidluse lahendamist.

Artikkel 4

Halduskoostöö

1.  

Iga liikmesriik teatab komisjonile järgnevast:

a) 

omavahendite kindlaksmääramise, sissenõudmise, kättesaadavaks tegemise ja kontrollimise eest vastutavate talituste ja asutuste nimed ning nende talituste ja asutuste rolli ning tegevust reguleerivad põhisätted;

b) 

õigus- ja haldusnormidega kehtestatud üldsätted ja raamatupidamiseeskirjad, mis käsitlevad omavahendite kindlaksmääramist, sissenõudmist, kättesaadavaks tegemist ja kontrollimist komisjoni poolt;

c) 

kõigi nende haldus- ja raamatupidamisdokumentide täpsed nimetused, kuhu on kantud artiklis 2 nimetatud kindlaksmääratud nõuded, eelkõige dokumendid, mida kasutatakse artiklis 6 ette nähtud raamatupidamisarvestuse koostamisel.

Komisjonile teatatakse viivitamata kõigist kõnealustes nimetustes või sätetes tehtud muudatustest.

2.  
Liikmesriigi taotluse korral edastab komisjon lõikes 1 osutatud teabe kõikidele liikmesriikidele.

Artikkel 5

Kohaldatavad määrad

Otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis c osutatud ühtne määr määratakse kindlaks eelarvemenetluse käigus ning arvutatakse protsendina liikmesriikide prognoositava kogurahvatulu summast nii, et see katab täielikult selle osa eelarvest, mida ei rahastata otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktides a ja b osutatud tuludest, täiendavate teadusuuringute ja tehnoloogia arenduskavade rahalistest toetustest ega muudest tuludest.

Kõnealust määra väljendatakse eelarves arvuna, mis on ümardatud nii suure arvu kümnendkohtadeni, kui on vajalik kogurahvatulul põhinevate omavahendite täielikuks jaotamiseks liikmesriikide vahel.



II PEATÜKK

OMAVAHENDITE RAAMATUPIDAMISARVESTUS

Artikkel 6

Raamatupidamisarvestusse kandmine ja teavitamine

▼M1

1.  
Omavahendite raamatupidamisarvestust peab iga liikmesriigi riigikassa või samalaadseid funktsioone täitev muu riigiasutus („riigikassa“) või iga liikmesriigi keskpank. Raamatupidamisarvestus jaguneb vastavalt vahendite liigile.

▼B

2.  
Omavahendite arvestamise eesmärgil ei lõpe kuu varem kui omavahendite kindlaksmääramise kuu viimasel tööpäeval kell 13.00.
3.  
Vastavalt artiklile 2 kindlaks määratud nõuded tuleb käesoleva lõike teise lõigu alusel kanda raamatupidamisarvestusse hiljemalt esimesel tööpäeval pärast nõude kindlaksmääramise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendat kuupäeva.

Kindlaksmääratud nõuded, mis ei ole esimeses lõigus osutatud raamatupidamisarvestusse kantud, sest need on veel sisse nõudmata, ning millele ei ole antud tagatist, kantakse esimeses lõigus ette nähtud aja jooksul eraldi raamatupidamisarvestusse. Liikmesriigid võivad kasutada seda korda juhul, kui kindlaksmääratud nõuded, millele on antud tagatis, vaidlustatakse ning need võivad vaidluste lahendamise tulemusena muutuda.

▼M2

Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid esimeses lõigus nimetatud raamatupidamisarvestusse järgmiselt:

▼B

— 
►M1  artikli 10a lõikes 1 ◄ osutatud kaheteistkümnendikosa kantakse arvestusse iga kuu esimesel tööpäeval;

▼M1

— 
artikli 10b lõike 5 esimeses lõigus märgitud arvutuse tulemus kantakse arvestusse kord aastas, välja arvatud artikli 10b lõike 2 punktis b märgitud erikorrigeerimised, mis kantakse raamatupidamisarvestusse asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelise kokkuleppe sõlmimisele järgneva kuu esimesel tööpäeval.

▼B

Suhkruturu ühise korraldusega seotud impordi- ja muude maksudega seotud kindlaksmääratud nõuded kantakse esimeses lõigus osutatud arvestusse. Kui nimetatud nõudeid ei ole ettenähtud aja jooksul sisse nõutud, võivad liikmesriigid kannet parandada ja kanda need nõuded erandkorras eraldi arvestusse.

4.  

Iga liikmesriik saadab komisjonile lõikes 3 nimetatud tähtajaks järgneva:

a) 

raamatupidamisarvestuse kuuaruande lõike 3 esimeses lõigus osutatud nõuete kohta;

b) 

kvartaliaruande lõike 3 teises lõigus osutatud eraldi raamatupidamisarvestuse kohta.

Koos nimetatud kuuaruannetega esitavad asjaomased liikmesriigid üksikasjalikud andmed või aruanded omavahenditest tehtud mahaarvamiste kohta, mis põhinevad eristaatusega territooriume käsitlevatel sätetel.

Liikmesriigid edastavad koos iga aasta viimase kvartaliaruandega hinnangu kõnealuse aasta 31. detsembril eraldi raamatupidamisarvestuses olevate selliste nõuete kogusumma kohta, mille sissenõudmine on muutunud ebatõenäoliseks.

Komisjon võtab vastu rakendusaktid, millega kehtestatakse üksikasjalikud eeskirjad, mis käsitlevad kuu- ja kvartaliaruandeid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

Artikkel 7

Raamatupidamisarvestuse parandamine

Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva kolmanda aasta 31. detsembrit ei saa artikli 6 lõike 4 esimese lõigu alusel liikmesriikide poolt edastatud kõnealuse aasta kuuaruannete summat enam parandada, välja arvatud seoses punktidega, millest komisjon või asjaomane liikmesriik on enne nimetatud kuupäeva teatanud.

Artikkel 8

Kindlaksmääratud summade parandamine

Artikli 2 lõike 4 alusel tehtud parandused liidetakse kindlaksmääratud nõuete kogusummale või lahutatakse sellest. Need kantakse artikli 6 lõike 3 esimeses ja teises lõigus osutatud raamatupidamisarvestusse ning artikli 6 lõikes 4 osutatud aruannetesse vastavalt nimetatud paranduste kuupäevale.



III PEATÜKK

OMAVAHENDITE KÄTTESAADAVAKS TEGEMINE

Artikkel 9

Riigikassa ja raamatupidamisarvestuse kord

▼M2

1.  

Iga liikmesriik kannab omavahendid artiklites 10, 10a ja 10b sätestatud korras kontole, mis on vabatahtlikult valitud järgmiste seast:

a) 

konto, mis on avatud komisjoni nimel liikmesriigi riigikassas;

b) 

konto, mis on avatud komisjoni nimel riigi keskpangas, või

c) 

keskne konto, mille komisjon on selleks otstarbeks avanud vabalt valitud avalikus finantsasutuses.

Ilma et see piiraks asjakohasel juhul kolmandas või neljandas lõigus osutatud negatiivse intressi kohaldamist, võib seda kontot debiteerida ainult komisjoni korraldusel.

Esimese lõigu punktides a ja b osutatud kontosid peetakse omavääringus ning need on tasuta ja intressita. Kui nende kontode suhtes kohaldatakse negatiivset intressi, kannab asjaomane liikmesriik kontole summa, mis vastab kohaldatud negatiivse intressi summale, hiljemalt negatiivse intressi kohaldamisele järgneva teise kuu esimesel tööpäeval.

Liikmesriigid kannavad esimese lõigu punktis c osutatud summad kontole omavääringus. Kui keskse konto suhtes kohaldatakse negatiivset intressi, kannab asjaomane liikmesriik kesksele kontole summa, mis vastab tema osale sellele kontole kantavatest omavahenditest, hiljemalt negatiivse intressi kohaldamisele järgneva teise kuu esimesel tööpäeval.

Komisjon teeb esimeses lõigus osutatud kontodel likviidsusjuhtimise toiminguid vastavalt artikli 14 lõike 4 esimesele lõigule.

Komisjon koostab esimese lõigu punktis c osutatud konto kasutamise kohta põhjendamatu viivituseta üksikasjaliku kulude-tulude analüüsi ning esitab nõukogule aruande keskse konto rakendamise kohta kolme aasta jooksul alates käesoleva määruse jõustumisest.

▼M1

2.  

Liikmesriigid või nende keskpangad edastavad komisjonile elektroonilisel kujul järgmise teabe:

a) 

tööpäeval, mil nad kannavad omavahendid komisjoni kontole, konto väljavõtte või krediteerimise teatise, millel on näidatud omavahendite kanne kontole;

b) 

ilma et see piiraks punkti a kohaldamist, hiljemalt teisel tööpäeval pärast konto krediteerimist konto väljavõtte, millel on näidatud omavahendite kanne kontole.

▼M2

2a.  
Komisjon edastab igal kuul liikmesriikidele elektrooniliselt järgmise nelja kuu sularahavajaduse prognoosi.

▼B

3.  
Krediteeritud summad arvestatakse eurodes kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 966/2012) ( 2 ) ja komisjoni delegeeritud määrusega (EL) nr 1268/2012 ( 3 ).

▼M1

Artikkel 10

Traditsiooniliste omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.  
Pärast sissenõudmiskulude mahaarvamist vastavalt otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõikele 3 ja artikli 10 lõikele 3 tehakse kanne kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite kohta hiljemalt sellele kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval, mil nõue käesoleva määruse artiklis 2 ette nähtud korras kindlaks määrati.

Artikli 6 lõike 3 teise lõigu alusel eraldi raamatupidamisarvestusse kantavate nõuete puhul tuleb kanne teha hiljemalt nõude sissenõudmise kuule järgneva teise kuu üheksateistkümnendale kuupäevale järgneval esimesel tööpäeval.

2.  
Vajaduse korral võib komisjon paluda liikmesriikidel teha omavahendite, välja arvatud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kanne ettemaksena ühe kuu võrra varem teabe alusel, mis on nende käsutuses sama kuu viieteistkümnendal kuupäeval.

Iga ettemaksena tehtavat kannet korrigeeritakse järgmisel kuul lõikes 1 nimetatud kande tegemise ajal. Korrigeerimises sisaldub ettemaksena tehtava kande summaga võrduva negatiivse kande summa.

▼M2

Artikkel 10a

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite kättesaadavaks tegemine

1.  
Võttes arvesse mõju, mida käibemaksupõhistele ja kogurahvatulul põhinevatele omavahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine, kantakse nimetatud vahendid kontole iga kuu esimesel tööpäeval. Krediteeritud summad moodustavad ühe kaheteistkümnendiku asjaomastest eelarve kogusummadest konverteerituna omavääringusse eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva, Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.
2.  
Erivajadusteks, mis on seotud Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondi kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 ( 4 ) ning järgnevatele asjakohastele liidu õigusaktidele ning olenevalt liidu sularahapositsioonist võib komisjon paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimeses kvartalis ettemaksena kuni kahe kuu võrra varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest ühe kaheteistkümnendiku või osa sellest, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Ilma et see piiraks kolmanda lõigu kohaldamist, võib komisjon erivajadusteks, mis on seotud Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide kulude maksmisega vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1303/2013 ( 5 ) ning järgnevatele asjakohastele liidu õigusaktidele, ning olenevalt liidu sularahapositsioonist, paluda liikmesriikidel kanda eelarveaasta esimese kuue kuu jooksul ettemaksena varem kontole käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite eelarvelistest summadest kuni täiendava poole ühest kaheteistkümnendikust, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine.

Kogusumma, mille komisjon võib paluda liikmesriikidel kanda sama kuu jooksul esimese ja teise lõigu alusel ettemaksena kontole, ei ole ühelgi juhul suurem kui kahele täiendavale kaheteistkümnendikosale vastav summa.

Pärast esimest kuut kuud ei tohi ühe kuu taotletav kanne olla suurem kui üks kaheteistkümnendik käibemaksupõhistest ja kogurahvatulul põhinevatest omavahenditest ning peab jääma eelarvesse selleks otstarbeks kavandatud summade piiresse.

Komisjon teatab sellest liikmesriikidele ette hiljemalt kaks nädalat enne esimese ja teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest taotleda sellise kande tegemist ette piisavalt aegsasti ja hiljemalt kuus nädalat enne teise lõigu alusel taotletava kande tegemist.

Lõiget 4, mis käsitleb iga aasta jaanuaris kontole kandmiseks ette nähtud summat, ning lõiget 5, mida kohaldatakse juhul, kui eelarvet ei ole enne eelarveaasta algust lõplikult vastu võetud, kohaldatakse kõnealuste ettemaksena tehtavate kannete suhtes.

Liikmesriigid võivad erandkorras ja igakülgselt põhjendatud juhtudel taotleda komisjonilt luba teha ennetähtaegselt kättesaadavaks käibemaksupõhised ja kogurahvatulul põhinevad omavahendid, eelkõige aasta lõpus vastu võetavate paranduseelarvete kontekstis, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine. Igale ettemaksele peab eelnema vähemalt seitsme tööpäevane etteteatamine ja asjaomane liikmesriik peab oma taotlust igakülgselt põhjendama. Komisjon hindab taotlust, võttes arvesse komisjoni sularahapositsiooni ja likviidsusvajadust. Liikmesriik võib teha ettemakse üksnes pärast komisjonilt loa saamist. Kõik lisakulud, mis on seotud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite ennetähtaegselt kättesaadavaks tegemisega, kannab ettemakset taotlev liikmesriik.

3.  
Muudatuste tegemine käibemaksupõhiste omavahendite ühtses määras, kogurahvatulul põhinevate omavahendite määras, Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises eeldab paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist ning kõnealuste muudatuste alusel järelkorrigeeritakse pärast eelarveaasta algust kontole kantud kaheteistkümnendikosad.

Sellised järelkorrigeerimised tehakse esimese kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist, kui see võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Muul juhul tehakse need järelkorrigeerimised teise kande ajal pärast paranduseelarve lõplikku vastuvõtmist. Erandina finantsmääruse artiklist 10 kantakse need järelkorrigeerimised selle eelarveaasta raamatupidamisarvestusse, mida asjaomane paranduseelarve käsitleb.

4.  
Iga eelarveaasta jaanuarikuu kaheteistkümnendikosad arvutatakse Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 314 lõikes 2 osutatud eelarveprojektis ette nähtud summade põhjal ja konverteeritakse omavääringusse vahetuskursi alusel, mis kehtib eelarveaastale eelneva kalendriaasta 15. detsembrile järgneval esimesel ametliku noteeringu päeval. Korrigeerimine tehakse järgmise kuu kandega.
5.  
Kui eelarvet ei ole lõplikult vastu võetud vähemalt kaks nädalat enne järgneva eelarveaasta jaanuarikuu kannet, kannavad liikmesriigid iga kuu, sealhulgas jaanuari esimesel tööpäeval kontole ühe kaheteistkümnendikosa viimatisse lõplikult vastu võetud eelarvesse kantud käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite summast, võttes arvesse mõju, mida nimetatud vahenditele avaldab Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamine. Korrigeerimine tehakse eelarve lõplikule vastuvõtmisele järgneval esimesel maksetähtpäeval, kui eelarve võetakse vastu enne kuu 16. päeva. Muul juhul toimub korrigeerimine teisel maksetähtpäeval, mis järgneb eelarve lõplikule vastuvõtmisele.
6.  
Taani, Saksamaa, Madalmaade, Austria ja Rootsi brutomaksete vähendamise rahastamises ei tehta hilisemaid muudatusi, kui Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/516 ( 6 ) artikli 2 lõike 2 kohased kogurahvatulu andmed muutuvad.

▼M1

Artikkel 10b

Eelmiste eelarveaastate käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite korrigeerimised

1.  
Võttes aluseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 7 lõikes 1 ette nähtud käibemaksupõhiste omavahendite baasi aastaaruande, kantakse iga liikmesriigi puhul kõnealuse aruande edastamise aastale järgneval aastal deebetisse kõnealuses aruandes sisalduva info alusel summa, mille arvutamiseks kohaldatakse eelarveaastal, mida aruanne käsitleb, vastu võetud ühtset määra, ning kantakse kreeditisse kõnealuseks eelarveaastaks tehtud 12 makset. Liikmesriigi käibemaksupõhiste omavahendite baas, mille suhtes kohaldatakse kõnealust määra, ei või ületada otsuse 2014/335/EL, Euratom, artikli 2 lõike 1 punktis b kindlaks määratud protsendimäära kogurahvatulust, millele on osutatud kõnealuse otsuse artikli 2 lõike 7 esimeses lõigus.
2.  

Pärast iga käibemaksupõhiste omavahendite baasi parandust vastavalt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõikele 1 korrigeeritakse iga asjaomase liikmesriigi puhul, kelle kõnealuseid parandusi võimaldav baas ei ületa otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2 sätestatud protsendimäärasid, käesoleva artikli lõike 1 kohaselt kindlaks määratud saldot järgmiselt:

a) 

31. juuliks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 esimese lõigu alusel tehtud parandused põhjustavad üldise korrigeerimise järgmisel aastal;

b) 

erikorrigeerimise võib igal ajal kontole kanda asjaomase liikmesriigi ja komisjoni vahelisel kokkuleppel kooskõlas määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 esimese lõiguga;

c) 

kui komisjoni meetmed baasi parandamiseks määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 teise lõigu alusel põhjustavad käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole tehtavate kannete erikorrigeerimise, siis tehakse kõnealune korrigeerimine kuupäeval, mille komisjon määrab kindlaks vastavalt kõnealustele meetmetele.

Käesoleva artikli lõikes 4 osutatud muudatused kogurahvatulus põhjustavad nende liikmesriikide saldo korrigeerimise, kelle käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud parandusi võimaldava käibemaksupõhiste omavahendite baasi muutuva määra ülempiir on selline, nagu on sätestatud otsuse 2014/335/EL, Euratom artikli 2 lõike 1 punktis b ja artikli 10 lõikes 2.

3.  
Liikmesriikide poolt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt esitatud eelmise aasta kogurahvatulu kogusummat turuhindades ja selle komponente väljendavate arvandmete põhjal kantakse iga liikmesriigi puhul arvandmete esitamise aastale järgneval aastal deebetisse summa, mille arvutamiseks kohaldatakse tema kogurahvatulu suhtes arvandmete esitamisele eelneva aasta puhul vastuvõetud määra, ning kreeditisse kantakse kõnealuse aasta jooksul tehtud maksed.
4.  
Kõik muudatused, mis tehakse eelmiste eelarveaastate kogurahvatulus vastavalt määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõikele 2, kui nimetatud määruse artiklist 5 ei tulene teisiti, põhjustavad iga asjaomase liikmesriigi vastavalt käesoleva artikli lõikele 3 kindlaks määratud saldo korrigeerimise. Pärast asjaomasele eelarveaastale järgneva neljanda aasta 30. novembrit ei võeta arvesse ühtegi kogurahvatulus tehtavat muudatust, välja arvatud muudatused seoses punktidega, millest komisjon või liikmesriik on teatanud enne kõnealust kuupäeva.
5.  
Komisjon arvutab iga liikmesriigi jaoks välja lõigetes 1–4 nimetatud korrigeerimistest, välja arvatud lõike 2 punktide b ja c kohased erikorrigeerimised, tuleneva summa ja selle tulemuse vahe, mis saadakse, korrutades korrigeerimiste kogusummad protsendiga, mis väljendab selle liikmesriigi kogurahvatulu osa kõigi liikmesriikide kogurahvatulust, nagu on kohaldatav korrigeerimiste tegemiseks esitatud andmete aastale järgneva aasta eelarve suhtes 15. jaanuaril („netosumma“).

Selleks arvutuseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

▼M2

Komisjon teatab selle arvutuse tulemusel saadud summad liikmesriikidele enne korrigeerimiste tegemiseks andmete esitamise aastale järgneva aasta 1. veebruari. Iga liikmesriik kannab netosumma artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole selle aasta märtsi esimesel tööpäeval, mis järgneb aastale, mil komisjon teavitas liikmesriike arvutuse tulemusel saadud summadest.

Tähtaega, mille jooksul liikmesriigid peavad tasuma korrigeeritud summad, kohaldatakse ka summade suhtes, mille kohta komisjon on esitanud teabe enne 3. maid 2022.

▼M1

6.  
Käesoleva artikli lõigetes 1–5 nimetatud toimingud kujutavad endast tulutoiminguid selle eelarveaasta puhul, mille jooksul tuleb need kanda artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

▼B

Artikkel 11

Mitteosalemisest tulenev korrigeerimine

1.  
Kui vastavalt ELi toimimise lepingule ja selle protokollidele nr 21 ja 22 liikmesriik ei osale konkreetse liidu meetme või poliitika rahastamises, on tal õigus korrigeerimisele, mis arvutatakse käesoleva artikli lõike 2 alusel omavahendite summa põhjal, mille ta on maksnud nende aastate eest, mil ta ei ole osalenud asjaomase meetme või poliitika rahastamises.

▼M1

2.  
Komisjon arvutab korrigeerimise välja asjaomasele eelarveaastale järgneval aastal.

Arvutus tehakse järgmiste asjaomase eelarveaasta arvandmete põhjal:

a) 

kogurahvatulu kogusumma turuhindades ja selle komponendid, mille liikmesriigid on esitanud määruse (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 artikli 2 lõike 2 kohaselt;

b) 

kõnealusele meetmele või poliitikale vastavate tegevuskulude eelarve täitumine.

Korrigeerimine arvutatakse, korrutades kõnealuste kulude kogusumma, välja arvatud kõnealuses meetmes või poliitikas osalevate kolmandate riikide rahastatud kulud, protsendiga, mis väljendab korrigeerimisele õigust omava liikmesriigi kogurahvatulu osa kõikide liikmesriikide kogurahvatulust. Korrigeerimist rahastavad meetmes või poliitikas osalevad liikmesriigid vastavalt skaalale, mis määratakse kindlaks, jagades nende kogurahvatulu kõikide osalevate liikmesriikide kogurahvatuluga. Korrigeerimise arvutamiseks konverteeritakse summad omavääringust eurodesse või vastupidi asjaomasele eelarveaastale eelneva kalendriaasta viimasel ametliku noteeringu päeval kehtiva Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud vahetuskursi alusel.

Iga asjaomast aastat käsitlev korrigeerimine on ühekordne ja see on lõplik isegi juhul, kui kogurahvatulu suurust hiljem muudetakse.

▼B

3.  
Komisjon teatab liikmesriikidele õigeaegselt korrigeerimise summa suuruse, et liikmesriigid saaksid detsembri esimesel tööpäeval kanda selle käesoleva määruse artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole.

▼M1

Artikkel 12

Viivis hilinenult kättesaadavaks tehtud summadelt

1.  
Iga hilinemise eest summade kandmisel artikli 9 lõikes 1 osutatud kontole peab asjaomane liikmesriik maksma viivist.

▼M2

Nõukogu otsuse (EL, Euratom) 2020/2053 ( 7 ) artikli 2 lõike 1 punktis a osutatud traditsiooniliste omavahendite puhul tuleb viivist maksta ajavahemiku eest, mis algab hetkest, mil summa oleks tulnud kättesaadavaks teha, kuni hetkeni, mil summa tegelikult kanti artiklis 9 osutatud komisjoni kontole.

Ilma et see piiraks artikli 13 lõike 1 kohaldamist ning tingimusel, et summa on kindlaks määratud vastavalt artiklile 2, kantud õigeks ajal eraldi raamatupidamisarvestusse vastavalt artiklile 6 ja seda hoitakse eraldi raamatupidamisarvestuses vastavalt artikli 13 lõikele 2, ei maksta viivist viieaastase ajavahemiku jooksul alates summa kindlaksmääramise kuupäevast.

Vaide või kohtumenetluse korral algab viieaastane ajavahemik pärast lõpliku otsuse tegemist, teatavakstegemist või avaldamist. Osaliste maksete laekumisel algab viieaastane ajavahemik hiljemalt viimase makse tegemise kuupäevast, kui sellega võlg ei kustunud.

▼M1

2.  

Käibemaksupõhiste ja kogurahvatulul põhinevate omavahendite puhul makstakse viivist üksnes hilinemiste eest järgmiste summade kontole kandmisel:

a) 

artiklis 10a osutatud summad;

b) 

artikli 10b lõike 5 esimeses lõigus osutatud arvutuse tulemusel saadud summad kõnealuse lõike kolmandas lõigus kindlaks määratud ajal;

c) 

käesoleva määruse artikli 10b lõike 2 punkti c alusel toimunud käibemaksupõhiste omavahendite erikorrigeerimiste tulemusel saadud summad komisjoni poolt määruse (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 artikli 9 lõike 1 teise lõigu alusel võetud meetmete kohaselt kindlaks määratud kuupäeval;

d) 

summad, mis tulenevad sellest, et liikmesriik on jätnud esitamata komisjoni või liikmesriigi poolt teatatud punktide käsitlemiseks vajalikud muudatused kogurahvatulu andmetes, nagu on osutatud artikli 10b lõikes 4, komisjoni poolt sõnaselgelt kehtestatud tähtaja jooksul. Viivist selliste paranduste tulemusel saadud korrigeerimistelt arvutatakse alates komisjoni poolt sõnaselgelt kehtestatud tähtaja lõppemise aastale järgneva aasta juuni esimesest tööpäevast.

▼M2

3.  
Alla 1 000  euro suuruste viivisesummade sissenõudmisest loobutakse.

▼M1

4.  
Majandus- ja rahaliitu kuuluvate liikmesriikide viivisemäär võrdub Euroopa Liidu Teataja C-seerias avaldatud maksetähtpäeva kuu esimese kalendripäeva intressimääraga, mida Euroopa Keskpank kohaldas oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra.

Kõnealusele määrale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta.

▼M2

Esimese ja teise lõigu kohane suurendamine kokku ei ületa 14 protsendipunkti. Viivisemäära suurendamise piiramist 14 protsendipunktiga kohaldatakse kõikide viivisesummade suhtes, millest ei ole asjaomasele liikmesriigile teatatud enne 3. maid 2022. Suurendatud määra kohaldatakse kogu lõikes 1 osutatud hilinemise aja suhtes.

▼M1

5.  
Majandus- ja rahaliitu mittekuuluvate liikmesriikide viivisemäär võrdub määraga, mida keskpangad kohaldasid kõnealuse kuu esimesel päeval oma põhiliste refinantseerimistehingute suhtes, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra. Liikmesriikide puhul, kelle kohta keskpanga määr ei ole kättesaadav, võrdub viivisemäär määraga, mis on kõige lähemal määrale, mida kohaldati kõnealuse kuu esimesel päeval liikmesriigi rahaturul, või 0 protsendiga, olenevalt sellest, kumb on suurem, ning mida on suurendatud 2,5 protsendipunkti võrra.

Kõnealusele määrale lisandub 0,25 protsendipunkti iga viivitatud kuu kohta.

▼M2

Esimese ja teise lõigu kohane suurendamine kokku ei ületa 14 protsendipunkti. Viivisemäära suurendamise piiramist 14 protsendipunktiga kohaldatakse kõikide viivisesummade suhtes, millest ei ole asjaomasele liikmesriigile teatatud enne 3. maid 2022. Suurendatud määra kohaldatakse kogu lõikes 1 osutatud hilinemise aja suhtes.

▼M1

6.  
Käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud viivise maksmise suhtes kohaldatakse artikli 9 lõikeid 2 ja 3 mutatis mutandis.

▼B

Artikkel 13

Summad, mida ei ole võimalik sisse nõuda

1.  
Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada artikli 2 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavate summade komisjonile kättesaadavaks tegemine käesolevas määruses ette nähtud korras.
2.  

Liikmesriigid on järgmistel tingimustel vabastatud artikli 2 kohaselt kindlaks määratud nõuetele vastavate summade komisjoni käsutusse andmise kohustusest, kui neid ei ole võimalik sisse nõuda:

a) 

vääramatu jõu tõttu;

b) 

muudel liikmesriikidest mittesõltuvatel põhjustel.

▼M2

Samuti vabastatakse liikmesriigid kohustusest anda komisjoni käsutusse artikli 2 alusel kindlaks määratud nõuetele vastavad summad, kui nad tõendavad, et liikmesriigi poolt pärast kõnealuste nõuete kindlaks määramist tehtud viga, näiteks viga, mis põhjustas hilinenud kande tegemise eraldi raamatupidamisarvestusse, ei mõjutanud artikli 2 kohastele nõuetele vastava summa sissenõudmise võimatust.

▼M1

Liikmesriigid võidakse vabastada kohustusest anda komisjoni käsutusse artikli 2 alusel kindlaks määratud nõuetele vastavad summad, kui neid nõudeid ei ole võimalik sisse nõuda liidu finantshuve mõjutavate kriminaaluurimiste kahjustamise vältimise eesmärgil edasi lükatud raamatupidamisarvestusse kandmise või tollivõlgadest teatamise edasilükkamise tõttu.

▼B

Pädev haldusasutus kuulutab kindlaksmääratud nõuetele vastavad summad oma otsusega sissenõudmisele mittekuuluvateks, kui ta leiab, et neid ei ole võimalik sisse nõuda.

Kindlaksmääratud nõuetele vastavad summad kuulutatakse sissenõudmisele mittekuuluvateks hiljemalt viis aastat pärast kuupäeva, mil summa kooskõlas artikliga 2 kindlaks määrati, ning halduskaebuse või kohtumenetluse korral pärast lõpliku otsuse tegemise, avaldamise või sellest teatamise kuupäeva.

▼M2

Osaliste maksete laekumisel algab viieaastane ajavahemik hiljemalt viimase makse tegemise kuupäevast, kui sellega võlg ei kustunud.

▼B

Summad, mis on loetud või kuulutatud sissenõudmisele mittekuuluvateks, kustutatakse lõplikult artikli 6 lõike 3 teises lõigus osutatud eraldi raamatupidamisarvestusest. Kõnealuseid summasid kajastatakse artikli 6 lõike 4 esimeses lõigus osutatud kvartaliaruande lisas ja vajadusel määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklis 5 osutatud kvartali kirjeldustes.

▼M1

3.  
Kui asjaomaste kindlaksmääratud nõuete suurus ületab 100 000  eurot, edastavad liikmesriigid kolme kuu jooksul pärast lõikes 2 märgitud haldusotsuse tegemist või kooskõlas nimetatud lõikes osutatud tähtaegadega komisjonile aruande nende juhtumite kohta, mille suhtes on kohaldatud lõiget 2.

▼B

Kõnealune aruanne sisaldab kõiki asjaolusid, mille alusel on võimalik põhjalikult läbi vaadata käesoleva artikli lõike 2 punktides a ja b osutatud põhjused, mis takistasid asjaomasel liikmesriigil kõnealuseid summasid komisjonile kättesaadavaks teha, ning liikmesriigi poolt summade sissenõudmiseks võetud meetmeid.

Aruanne esitatakse komisjoni kehtestatud vormis. Komisjon võtab selleks vastu rakendusaktid. Kõnealused rakendusaktid võetakse vastu vastavalt artikli 16 lõikes 2 osutatud nõuandemenetlusele.

▼M2

4.  
Komisjon edastab oma märkused asjaomasele liikmesriigile kolme kuu jooksul pärast lõikes 3 ette nähtud aruande kättesaamist. Komisjon võib seda tähtaega ühe korra kolme kuu võrra pikendada ja teavitada sellest asjaomast liikmesriiki.

Komisjon võib nõuda lisateavet. Sellistel juhtudel algab esimeses lõigus sätestatud tähtaeg taotletud lisateabe kättesaamise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik esitab lisateabe kolme kuu jooksul. Asjaomase liikmesriigi taotluse korral pikendatakse nimetatud tähtaega üks kord veel kolme kuu võrra.

Kui liikmesriik ei saa esitada komisjoni nõutud lisateavet, võib ta sellest komisjonile teatada. Seejärel edastab komisjon oma lõplikud märkused kättesaadava teabe põhjal kolme kuu jooksul alates kõnealuse teatise kättesaamise kuupäevast. Komisjon võib nimetatud tähtaega ühe korra kolme kuu võrra pikendada ja teavitada sellest asjaomast liikmesriiki.

▼M2

5.  
Kui liikmesriik ja komisjon ei suuda lõikes 2 osutatud põhjustes kokku leppida, võib liikmesriik taotleda, et komisjon vaataks oma märkused artikli 13b kohaselt läbi.



IIIa PEATÜKK

RESERVATSIOONIGA MAKSE JA LÄBIVAATAMISMENETLUS

Artikkel 13a

Reservatsiooniga makse

1.  
Kui liikmesriigi ja komisjoni vahel tekib lahkarvamus seoses liidu eelarvesse kantavate traditsiooniliste omavahendite summade või asjakohaste käibemaksupõhiste summadega, mille suhtes kohaldatakse artikli 12 lõike 2 punktis c osutatud meetmeid, võib liikmesriik esitada vaidlustatud summa maksmisel komisjoni seisukoha suhtes reservatsiooni.

Liikmesriigid esitavad kõnealuste reservatsioonide kohta teabe traditsiooniliste omavahenditega seotud summade kohta koos artikli 6 lõikes 4 osutatud kuuaruandega ning käibemaksupõhiste omavahenditega seotud summade kohta koos artikli 10b lõikes 1 osutatud aruandega. Liikmesriigid teatavad reservatsioonide tagasivõtmisest komisjonile niipea kui võimalik.

2.  
Kui lõikes 1 osutatud lahkarvamus lahendatakse liikmesriigi kasuks, annab komisjon kõnealusele liikmesriigile loa arvata makstud summa maha tema järgmisest omavahendite maksest või maksetest.
3.  
Reservatsiooniga makse tegemine artiklis 9 osutatud kontole peatab ajavahemiku, mille eest arvestatakse viiviseid, nagu on osutatud artiklis 12.
4.  
Iga aasta septembri lõpuks esitab komisjon iga-aastase teatise, milles antakse ülevaade reservatsiooniga maksete kogusummast ja eelneval aastal tagasi võetud reservatsioonide kogusummast.

Artikkel 13b

Läbivaatamismenetlus

1.  
Kui liikmesriigi ja komisjoni vahel tekib lahkarvamus seoses liidu eelarvesse kantavate traditsiooniliste omavahendite summadega, võib liikmesriik taotleda, et komisjon vaataks kuue kuu jooksul alates taotluse saamisest oma hinnangu läbi. Taotluses põhjendatakse taotletud läbivaatamist ning esitatakse tõendid ja lisadokumendid, millel taotlus põhineb. Taotlus ja sellele järgnev menetlus ei muuda liikmesriikide kohustust teha kättesaadavaks omavahendid, kui need kuuluvad liidu eelarvesse kandmisele.
2.  
Kolme kuu jooksul alates lõikes 1 osutatud taotluse saamisest teavitab komisjon asjaomast liikmesriiki oma märkustest taotluses esitatud põhjenduste kohta. Igakülgselt põhjendatud juhtudel võib komisjon seda tähtaega ühe korra kolme kuu võrra pikendada ja teavitada sellest asjaomast liikmesriiki.
3.  
Kui komisjon peab vajalikuks taotleda lisateavet, arvestatakse lõikes 2 osutatud tähtaega taotletud lisateabe kättesaamise kuupäevast. Asjaomane liikmesriik esitab lisateabe kolme kuu jooksul komisjoni lisateabe taotluse kättesaamisest. Asjaomase liikmesriigi taotluse korral pikendab komisjon nimetatud tähtaega üks kord veel kolme kuu võrra.
4.  
Kui liikmesriigil ei ole võimalik lisateavet esitada, võib ta komisjoni sellest teavitada. Komisjon teatab oma märkused, lähtudes olemasolevast teabest. Lõikes 2 osutatud tähtaega hakatakse sel juhul arvestama kõnealuse teatise kättesaamise kuupäevast.
5.  
Läbivaatamismenetlus lõpeb hiljemalt kahe aasta möödumisel sellest, kui liikmesriik on saatnud lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse.
6.  
Liikmesriik võib kord aastas taotleda kõrgetasemelist kohtumist komisjoniga, et arutada nende juhtumite seisu, mille suhtes kohaldatakse või on kohaldatud läbivaatamismenetlust, ning neid põhjalikult uurida, et asjaomased seisukohad uuesti läbi vaadata ja jõuda kokkuleppele.
7.  
Käesoleva määruse võimaliku muutmise raames või hiljemalt 2026. aasta lõpuks hindab komisjon käesolevas artiklis osutatud läbivaatamismenetluse toimimist. Kõnealune hindamine hõlmab konsultatsioone liikmesriikidega ning selles võetakse arvesse konsultatsioonide järeldusi ja liikmesriikide seisukohti. Komisjon esitab asjakohasel juhul ettepanekud läbivaatamismenetluse toimimise parandamiseks.

▼B



IV PEATÜKK

SULARAHAVARUDE HALDAMINE

Artikkel 14

Sularahavarude haldamise nõuded

1.  
Komisjon kasutab artikli 9 lõikes 1 osutatud kontodele kantud summasid ulatuses, mis on vajalik eelarve rakendamisest tulenevate komisjoni sularahavajaduste rahuldamiseks.
2.  
Kui sularahavajadused ületavad kontodel olevad varad, võib komisjon välja võtta kõnealustel kontodel olevate varade kogusummast suurema summa vastavalt eelarveliste assigneeringute kättesaadavusele ning eelarvesse kavandatud omavahendite piires. Sellisel juhul teavitab komisjon liikmesriike eelnevalt kõikidest prognoositavatest ülemäärastest vajadustest.

▼M1

3.  
Ainult juhul, kui nõukogu või Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt vastu võetud määruste ja otsuste kohaselt sõlmitud lepingu järgse või kohaselt garanteeritud laenu maksmisel tekib makseviivitus ning tekib olukord, mille tõttu komisjon ei saa õigel ajal võtta selliste laenude suhtes finantseeskirjades ette nähtud muid meetmeid, et tagada liidu seadusjärgsete kohustuste täitmine laenuandjate ees, võib liidu võlgade maksmiseks ajutiselt kohaldada lõikeid 2 ja 4, olenemata lõikes 2 ette nähtud tingimustest.
4.  
Ilma et see piiraks teise lõigu kohaldamist, jagatakse vahe koguvarade ja sularahavajaduste vahel liikmesriikide vahel võimaluse korral osadeks, mille suurus on proportsionaalne iga asjaomase liikmesriigi prognoositud eelarvelise tuluga.

Komisjon püüab oma sularahavajaduste katmisel vähendada liikmesriikide poolt artikli 9 lõike 1 kolmanda lõigu kohaselt negatiivse intressi summade kontode krediteerimise kohustuse mõju, kasutades eelisjärjekorras asjaomaste kontode kreeditisse kantud summasid.

Artikkel 15

Maksekorralduste täitmine

1.  
Liikmesriigid või nende keskpangad täidavad komisjoni maksekorraldused komisjoni juhiste kohaselt ja mitte hiljem kui kolme tööpäeva jooksul pärast korralduse saamist. Sularahatehingute puhul täidavad liikmesriigid või nende keskpangad korraldused komisjoni määratud aja jooksul, kes teavitab neid vähemalt üks päev enne maksekorralduste täitmist, välja arvatud erandjuhtudel.
2.  
Liikmesriigid või nende keskpangad saadavad komisjonile elektroonilisel kujul ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul pärast iga tehingu sooritamist konto väljavõtte, millel on näha asjaomased tehingud.

▼B



V PEATÜKK

LÕPPSÄTTED

Artikkel 16

Komiteemenetlus

1.  
Komisjoni abistab määruse (EL, Euratom) nr 608/2014 artiklis 7 osutatud omavahendite nõuandekomitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.
2.  
Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

Artikkel 17

Intressimäära käsitlevad üleminekusätted

Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 enne nõukogu määruse (EÜ, Euratom) nr 2028/2004 ( 8 ) artiklis 11 ette nähtud intressimäära kohaldatakse jätkuvalt hilinenud maksete eest viivise arvutamisel, kui maksetähtpäev oli enne 1. detsembrit 2004.

▼M1

Artikkel 18

Kehtetuks tunnistamine

1.  
Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, tunnistatakse määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014.
2.  
Määruse (EÜ, Euratom) nr 1150/2000 artikli 10 lõige 7a tunnistatakse kehtetuks alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
3.  
Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt II lisas esitatud vastavustabelile.

▼B

Artikkel 19

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub otsuse 2014/335/EL, Euratom jõustumise päeval.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.




I LISA

KEHTETUKS TUNNISTATUD MÄÄRUS KOOS MUUDATUSTE LOETELUGA



Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000

(EÜT L 130, 31.5.2000, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004

(ELT L 352, 27.11.2004, lk 1).

Nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 105/2009

(ELT L 36, 5.2.2009, lk 1).




II LISA

VASTAVUSTABEL



Määrus (EÜ, Euratom) nr 1150/2000

Käesolev määrus

Artikkel 1

Artikkel 1

Artikkel 2

Artikkel 2

Artikli 3 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 3 esimene, teine ja kolmas lõik

Artikli 3 neljas lõik

Artikkel 4

Artikkel 4

Artikkel 5

Artikkel 5

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõike 3 esimene lõik

Artikli 6 lõike 3 punkt b

Artikli 6 lõike 3 teine lõik

Artikli 6 lõike 3 punkt c

Artikli 6 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 3 punkt d

Artikli 6 lõike 3 neljas lõik

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti a esimene lause

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkt a

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti a teine lause

Artikli 6 lõike 4 teine lõik

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti b esimene lause

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkt b

Artikli 6 lõike 4 esimese lõigu punkti b teine lause

Artikli 6 lõike 4 kolmas lõik

Artikli 6 lõike 4 teine lõik

Artikli 6 lõike 4 neljas lõik

Artikli 6 lõige 5

Artikkel 7

Artikkel 7

Artikli 8 esimene lõik

Artikkel 8

Artikli 8 teine lõik

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 1

Artikli 9 lõige 1a

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 2

Artikli 9 lõige 3

Artikli 10 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7

Artikli 10 lõiked 1, 2, 3, 4, 5, 6 ja 7

Artikli 10 lõige 8

Artikli 10 lõike 8 esimene lõik

Artikli 10 lõige 9

Artikli 10 lõige 9

Artikli 10 lõige 10

Artikkel 10a

Artikkel 11

Artikli 11 lõige 1

Artikli 12 lõike 1 esimene lõik

Artikli 12 lõike 1 teine lõik

Artikli 11 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 12 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 12 lõiked 1, 2, 3 ja 4

Artikkel 14

Artikli 12 lõike 5 esimene lõik

Artikli 15 lõige 1

Artikli 12 lõike 5 teine lõik

Artikli 15 lõige 2

Artikkel 15

Artikli 16 esimene ja teine lõik

Artikli 16 kolmas lõik

Artikli 10 lõike 8 teine lõik

Artikli 17 lõiked 1 ja 2

Artikli 13 lõiked 1 ja 2

Artikli 17 lõike 3 esimene lõik

Artikli 13 lõike 3 esimene lõik

Artikli 17 lõike 3 teine lõik

Artikli 17 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 13 lõike 3 teine lõik

Artikli 13 lõike 3 kolmas lõik

Artikli 17 lõige 4

Artikli 13 lõige 4

Artikli 17 lõige 5

Artikkel 18

Artikkel 19

Artikkel 20

Artikkel 21

Artikkel 16

Artikkel 21a

Artikkel 17

Artikkel 22

Artikkel 23

Artikkel 18

Artikkel 19

Lisa

 

 

I lisa

II lisa



( 1 ) Nõukogu 29. mai 1989. aasta määrus (EMÜ, Euratom) nr 1553/89 käibemaksust laekuvate omavahendite kogumise kindla ühtse korra kohta (EÜT L 155, 7.6.1989, lk 9).

( 2 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

( 3 ) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

( 4 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 608).

( 5 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrus (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320).

( 6 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2019. aasta määrus (EL) 2019/516 kogurahvatulu turuhindades arvutamise ühtlustamise kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 89/130/EMÜ, Euratom ja nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1287/2003 (kogurahvatulu määrus) (ELT L 91, 29.3.2019, lk 19).

( 7 ) Nõukogu 14. detsembri 2020. aasta otsus (EL, Euratom) 2020/2053, mis käsitleb Euroopa Liidu omavahendite süsteemi ning millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2014/335/EL, Euratom (ELT L 424, 15.12.2020, lk 1).

( 8 ) Nõukogu 16. novembri 2004. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2028/2004, millega muudetakse määrust (EÜ, Euratom) nr 1150/2000, millega rakendatakse ühenduste omavahendite süsteemi käsitlev otsus 94/728/EÜ, Euratom (ELT L 352, 27.11.2004, lk 1).

Top