32012R0509

EUR-Lex

Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

EUROPA
EUR-Lex home
Määrus - 509/2012 - EN - EUR-Lex

Help

Search tips

Need more search options? Use the Advanced search

Document 32012R0509

Help

Nõukogu määrus (EL) nr 509/2012, 15. juuni 2012 , millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

ELT L 156, 16.6.2012, p. 10–37 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

(HR)
⏵Dokument on avaldatud eriväljaandes (HR)
horvaadikeelne eriväljaanne: Peatükk 18 Köide 005 Lk 341 - 368

Legal status of the document In force: This act has been changed. Current consolidated version: 17/06/2012

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/509/oj

HTML

PDF

Official Journal

16.6.2012

Euroopa Liidu Teataja

L 156/10

NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 509/2012,

15. juuni 2012,

millega muudetakse määrust (EL) nr 36/2012, mis käsitleb piiravaid meetmeid seoses olukorraga Süürias

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 215,

võttes arvesse nõukogu 1. detsembri 2011. aasta otsust 2011/782/ÜVJP, mis käsitleb Süüria vastu suunatud piiravaid meetmeid (1),

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Komisjoni ühisettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu võttis 18. jaanuaril 2012 vastu määruse (EL) nr 36/2012, (2) et jõustada enamik meetmeid, mis on sätestatud otsuses 2011/782/ÜVJP.

(2)

Võttes arvesse Süüria valitsuse poolseid jätkuvaid brutaalseid repressioone ja inimõiguste rikkumisi, on nõukogu otsusega 2012/206/ÜVJP, (3) millega muudetakse otsust 2011/782/ÜVJP, ette nähtud täiendavate meetmete võtmine, nimelt seoses siserepressioonideks kasutada võidavate täiendavate kaupade ja tehnoloogia müümise, tarnimise, üleandmise või eksportimise keelamise või eelloa nõudmise, ning luksuskaupade eksportimise keelamisega Süüriale.

(3)	Kõnealused meetmed kuuluvad aluslepingu reguleerimisalasse ja seepärast on nende rakendamiseks vaja liidu õigusakti, eelkõige tagamaks, et kõikide liikmesriikide majandustegevuses osalejad kohaldaksid nimetatud meetmeid ühetaoliselt.

(4)	Seetõttu tuleks määrust (EL) nr 36/2012 muuta, et jõustada uued meetmed,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 36/2012 muudetakse järgmiselt.

Lisatakse järgmised artiklid:

„Artikkel 2a

1. Keelatud on:

müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt IA lisas loetletud varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit vahendite, kaupade või tehnoloogiaga, ühelegi isikule, üksusele ega asutusele Süürias ega nende kasutamiseks Süürias;

b)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keeldudest.

2. Erandina lõikest 1 võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda sellistel tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa IA lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud maksetehinguteks, tingimusel et varustus, kaubad või tehnoloogia on seotud toidu, põllumajanduse või muude humanitaareesmärkidega.

Artikkel 2b

1. Selleks et müüa, tarnida, üle anda või eksportida otse või kaudselt IX lisas loetletud varustust, kaupu või tehnoloogiat, mida võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks, olenemata sellest, kas tegemist on liidust pärit vahendite, kaupade või tehnoloogiaga, ühelegi isikule, üksusele või asutusele Süürias või nende kasutamiseks Süürias, on vaja eelnevat luba.

2. III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused ei anna luba müüa, tarnida, üle anda ega eksportida IX lisas loetletud varustust, kaupu ega tehnoloogiat, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et nimetatud varustust, kaupu või tehnoloogiat kasutatakse või võidakse kasutada siserepressioonideks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks.

3. Ekspordiks annavad loa eksportija asukohajärgse liikmesriigi pädevad asutused ning see on kooskõlas nõukogu 5. mai 2009. aasta määruse (EÜ) nr 428/2009 (millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks) (4) artiklis 11 sätestatud üksikasjalike eeskirjadega. Luba kehtib kogu liidus.

Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

1. Keelatud on:

osutada isikutele, üksustele või asutustele Süürias või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt tehnilist abi seoses sõjaliste kaupade ühises Euroopa Liidu nimekirjas (5) (edaspidi „sõjaliste kaupade ühine nimekiri”) loetletud kaupade ja tehnoloogiaga või seoses kõnealuses nimekirjas loetletud kaupade tarnimise, tootmise, hoolduse või kasutamisega;

b)	osutada isikutele, üksustele või asutustele Süürias või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt tehnilist abi ning vahendusteenuseid seoses siserepressioonideks kasutada võidava, I ja IA lisas loetletud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga;

otse või kaudselt rahastada isikuid, üksusi või asutusi Süürias või anda neile või kasutamiseks Süürias otse või kaudselt finantsabi, pidades sealhulgas silmas toetusi, laenusid ja ekspordikrediidikindlustust, seoses sõjaliste kaupade ühises nimekirjas või I ja IA lisas loetletud kaupade või tehnoloogiaga nende toodete müügiks, tarnimiseks, üleandmiseks või eksportimiseks või sellega kaasneva tehnilise abi osutamiseks;

d)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktides a–c osutatud keeldudest.

2. Erandina lõikest 1 ei kohaldata selles osutatud keelde sellise tehnilise abi osutamise, rahastamise ja rahalise toetuse suhtes, mis on seotud:

—	tehnilise abiga, mis on ette nähtud üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks või kasutamiseks ÜRO rahujõudude missiooni UNDOF toetuseks;

—	üksnes humanitaar- või kaitseotstarbeks või ÜRO ja liidu institutsioonide väljaarendamise programmide või liidu ja ÜRO kriisiohjamisoperatsioonide jaoks ette nähtud mittesurmava sõjavarustuse või siserepressioonideks kasutada võidava varustusega või

—	kuulikindlate sõidukitega, mis ei ole lahingumasinad ja mis on mõeldud üksnes selleks, et kaitsta liidu ja selle liikmesriikide töötajaid Süürias,

tingimusel et selle on eelnevalt heaks kiitnud III lisas loetletud veebisaitidel nimetatud liikmesriikide pädevad asutused.

3. Erandina lõike 1 punktist b võivad III lisas loetletud veebisaitidel määratletud liikmesriikide pädevad asutused anda sellistel tingimustel, mida nad peavad asjakohaseks, loa käesoleva määruse IA lisas osutatud varustuse, kaupade või tehnoloogiaga seotud tehniliseks abiks või vahendusteenusteks, tingimusel et varustus, kaubad või tehnoloogia on seotud toidu, põllumajanduse, ravi või muude humanitaareesmärkidega.

Asjaomane liikmesriik teavitab teisi liikmesriike ja komisjoni nelja nädala jooksul igast esimese lõigu alusel loa andmisest.

4. III lisas loetletud veebisaitidel määratletud asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste luba on vaja:

a)	IX lisas loetletud varustuse, kaupade ja tehnoloogiatega ning nendega varustamise, nende tootmise, hoolduse ja kasutamisega seotud tehnilise abi või vahendusteenuste otseseks või kaudseks osutamiseks Süüria isikutele, üksustele või asutustele või kasutamiseks Süürias;

IX lisas loetletud kaupade ja tehnoloogiatega seotud rahastamiseks ning rahalise abi andmiseks, sealhulgas eelkõige toetuste, laenude ja ekspordikrediidikindlustuste andmiseks nimetatud kaupade ja tehnoloogiate müümiseks, tarnimiseks, üleandmiseks ja ekspordiks ning nendega seotud tehnilise abi osutamiseks Süürias asuvatele isikutele, üksustele ja asutustele või kasutamiseks Süürias.

Pädevad asutused ei anna luba esimeses lõigus osutatud maksetehinguteks, kui neil on piisavalt põhjust arvata, et sellist tehingut kasutatakse või võidakse kasutada siserepressioonidele kaasaaitamiseks või siserepressioonideks kasutada võidavate toodete tootmiseks ja hooldamiseks.

Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 11b

1. Keelatud on:

a)	müüa, tarnida, üle anda või eksportida X lisas loetletud luksuskaupu Süüriale;

b)	osaleda teadlikult ja tahtlikult tegevuses, mille otsene või kaudne eesmärk või tagajärg on kõrvalehoidmine punktis a nimetatud keelust.

2. Erandina lõike 1 punktist a ei kohaldata selles osutatud keeldu reisija pagasis isiklikuks tarbeks olevatele mittekaubanduslikel eesmärkidel kasutatavatele kaupadele.”

Artikkel 2

Käesoleva määruse I lisas esitatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 IA lisana.

Artikkel 3

Käesoleva määruse II lisas nimetatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 IX lisana.

Artikkel 4

Käesoleva määruse III lisas nimetatud tekst lisatakse määrusele (EL) nr 36/2012 X lisana.

Artikkel 5

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Luxembourg, 15. juuni 2012

Nõukogu nimel

eesistuja

M. LIDEGAARD

(1) ELT L 319, 2.12.2011, lk 56.

(2) ELT L 16, 19.1.2012, lk 1.

(3) ELT L 110, 24.4.2012, lk 36.

(4) ELT L 134, 29.5.2009, lk 1.”

(5) ELT C 86, 18.3.2011, lk 1.”

I LISA

„Ia LISA

ARTIKLIS 2a OSUTATUD VARUSTUS, KAUBAD JA TEHNOLOOGIA

1. OSA

Sissejuhatavad märkused

1.	Käesoleva osaga on hõlmatud määruse (EÜ) nr 428/2009 (1) I lisas loetletud kaubad, tarkvara ja tehnoloogia.

2.	Kui ei ole sätestatud teisiti, osutatakse veerus nimetusega „Nr” kasutatud viitenumbritega kontrollnimekirja numbrile ning veerus nimetusega „Kirjeldus” osutatakse kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

3.	Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.	Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

Käesolevas lisas käsitletava kontrollimise eesmärki ei tohiks kahjustada selliste kontrolli alla mittekuuluvate kaupade (kaasa arvatud tootmisvahendite) ekspordiga, mis sisaldavad üht või mitut kontrollitavat komponenti ning mille puhul kontrollitav komponent või komponendid on kaupade põhiliseks koostisosaks ja seda (neid) on võimalik kergesti eraldada või kasutada muudel eesmärkidel.

N.B.

Otsustades, kas kontrollitavat komponenti või komponente võib pidada põhiliseks koostisosaks, on vaja kaaluda koguse, väärtuse ja tehnoloogilise oskusteabega seotud tegureid ning muid konkreetseid asjaolusid, mis võiksid tõendada, et kontrollitav komponent või komponendid on hangitavate kaupade põhiliseks koostisosaks.

2.	Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos käesoleva osa B jaoga)

1.	Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva osa A, B, C ja D jao alusel, kontrollitakse vastavalt E jao sätetele.

2.	„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.	Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.	„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

A. VARUSTUS

Kirjeldus

I.B.1A004

Kaitse- ja avastamisseadmed ning nende komponendid, mida ei ole nimetatud sõjaliste kaupade nimekirjas

Gaasimaskid, filtrid ja nende jaoks mõeldud saaste kõrvaldamise seadmed, mis on kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid;

3.	kemoründemürgid või

„mässuohje toimeained”, sealhulgas:

a.	(α-bromobenseenatsetonitriil (bromobensüültsüaniid) (CA) (CAS 5798-79–8);

b.	[(2-klorofenüül)metüleen] propaandinitriil, (ο-klorobensülideenmalononitriil (CS) (CAS 2698–41–1);

c.	2-kloro-1-fenüületanoon, fenüülatsüülkloriid (ω-kloroatsetofenoon) (CN) (CAS 532–27–4);

d.	dibens-(b,f)-1,4-oksasefiin (CR) (CAS 257–07-8);

e.	10-kloro-5,10-dihüdrofenarsasiin, (fenarsasiinkloriid), (adamsiit), (DM) (CAS 578–94-9);

f.	N-nonanoüülmorfoliin, (MPA) (CAS 5299-64–9).

Kaitseülikonnad, -kindad ja -jalatsid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud kaitseks järgmise eest:

1.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid või

3.	kemoründemürgid.

Avastamise süsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud järgmise avastamiseks ja identifitseerimiseks, ning spetsiaalselt nende jaoks kavandatud komponendid:

1.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeained;

2.	„sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsed materjalid või

3.	kemoründemürgid.

Elektroonilised seadmed, mis on kavandatud „lõhkeainete” jääkide automaatseks avastamiseks või kindlaksmääramiseks ning mis kasutavad ‘lõhkeaine jälgede avastamise’ tehnikaid (nt akustiline pinnalaine, ioonide liikuvusspektromeetria, diferentsiaalse liikuvuse spektromeetria, massispektromeetria).

Tehniline märkus:

„lõhkeaine jälgede avastamine” on defineeritud kui suutlikkus avastada aure koguses alla 1 ppm, tahkeid aineid koguses alla 1 mg või vedelikke koguses alla 1 mg.

Märkus 1:

punkt 1A004.d ei hõlma spetsiaalselt laboratoorseks kasutamiseks mõeldud seadmeid.

Märkus 2:

punkt 1A004.d ei hõlma kontaktivabu läbikäidavaid turvaväravaid.

Märkus:

punkt 1A004 ei hõlma järgmist:

a.	personaalsed radiatsioonidosimeetrid;

seadmed, mille kasutamine on nende konstruktsiooni või funktsioonide tõttu piiratud kaitsmaks ohtude vastu kodumajapidamises ning tsiviiltööstuses:

1.	allmaakaevandamine,

2.	pealmaakaevandamine,

3.	põllumajandus,

4.	farmaatsiatööstus,

5.	meditsiin,

6.	veterinaaria,

7.	keskkonnamajandus,

8.	jäätmekäitlus,

9.	toiduainetööstus.

Tehniline märkus:

punkt 1A004 hõlmab seadmeid ja komponente, mis on kindlaks määratud, vastavad riiklikele standarditele ja mis on muul viisil osutunud tõhusaks „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” radioaktiivsete materjalide, „sõjaliseks kasutamiseks kohandatud” biotoimeainete, kemoründemürkide, „simulaatorite”, „mässuohje toimeainete” avastamiseks ja kaitseks nende eest, isegi kui selliseid seadmeid ja komponente kasutatakse tsiviiltööstuses, nt allmaa- ja pealmaakaevandustes, põllumajanduses, farmaatsiatööstuses, meditsiinis, veterinaarias, keskkonna- ja jäätmemajanduses või toidutööstuses.

„Simulaator” on aine või materjal, mida kasutatakse (keemilise või bioloogilise) mürkaine asemel väljaõppe, teadusuuringute, katsetamise või hindamise ajal.

I.B.9A012

Järgmised „mehitamata õhusõidukid” ehk „UAV”-d, nendega seotud süsteemid, seadmed ja komponendid

„Mehitamata õhusõidukid”, millel on mis tahes järgmine omadus:

1.	autonoomne lennujuhtimise ja navigatsioonivõime (nt inertsiaalse navigatsioonisüsteemiga varustatud autopiloot) või

2.	võime sooritada juhitav lend väljaspool otsest nägemisulatust operaatori abiga (nt televisuaalne kaugjuhtimine).

Järgmised seotud süsteemid, seadmed ja komponendid:

1.	seadmed, mis on spetsiaalselt loodud punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukite” kaugjuhtimiseks;

2.	määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisa punktis 7 A nimetamata navigatsiooni-, asendi-, juhtimis- või kontrollisüsteemid, mis on spetsiaalselt loodud tagama punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukite” autonoomse lennujuhtimise või navigatsioonivõimet;

3.	seadmed ja komponendid, mis on spetsiaalselt kavandatud mehitatud „õhusõidukite” muutmiseks punktis 9A012.a nimetatud „mehitamata õhusõidukiteks”;

4.	õhku tarbivad (hingavad) kolb- või vankel-sisepõlemismootorid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud „mehitamata õhusõidukite” tõukamiseks (liikumapanemiseks) kõrgustel üle 50 000 jala (15 240 meetrit).

I.B.9A350

Pihustussüsteemid, mis on spetsiaalselt kavandatud või kohandatud paigaldamiseks õhusõidukitele, „õhust kergematele õhusõidukitele” või mehitamata õhusõidukitele, ning spetsiaalselt nende jaoks ette nähtud komponendid

Täielikud pihustussüsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis;

pihustikandurid või aerosooli generaatorite süsteemid, millega on võimalik pihustada vedelat suspensiooni piiskadena, mille ‘VMD’ on alla 50 μm voolukiirusel üle 2 liitri minutis;

aerosooli generaatorid, mis on spetsiaalselt ette nähtud paigaldamiseks punktides 9A350.a ja b nimetatud süsteemidele.

Märkus:

aerosooli generaatorid on õhusõidukitele paigaldamiseks spetsiaalselt kavandatud või kohandatud seadmed, näiteks düüsid, trummelpihustid ja sarnased seadmed.

Märkus:

punkt 9A350 ei hõlma pihustussüsteeme ja komponente, mille puhul on tõestatud, et nendega ei ole võimalik pihustada bioloogilisi aineid nakkusohtlike aerosoolidena.

spetsiaalselt õhusõidukitel, „õhust kergematel õhusõidukitel” või mehitamata õhusõidukitel kasutamiseks ette nähtud pihustite või düüside puhul tuleb piisa suurust mõõta kasutades üht allpool nimetatud meetoditest:

a.	Doppleri lasermeetod;

b.	pärisuunaline laserdifraktsiooni meetod (forward laser difraction method);

2.	punkti 9A350 tähenduses on ‘VMD’ keskmine mahuline läbimõõt (Volume Median Diameter) ning veepõhiste süsteemide puhul võrdub see keskmise massidiameetriga (MMD – Median Mass Diameter).

B. TESTIMIS- JA TOOTMISSEADMED

Kirjeldus

I.B.2B350

Keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid ei ületa 20 m3 (20 000 l), kui nimetatud seadmete ja komponentide tööpinnad, mis puutuvad otseselt kokku töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga, on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.	titaan või titaani ‘sulamid’;

7.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

punktis 2B350.a nimetatud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid ja selliste segistite jaoks ettenähtud rootorid, labad või võllid, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad segisti tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.	titaan või titaani ‘sulamid’;

7.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l) ning mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.	titaan või titaani ‘sulamid’;

7.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

8.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,15 m2 ja väiksem kui 20 m2, ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.	titaan või titaani ‘sulamid’;

8.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’;

9.	ränikarbiid;

10.	titaankarbiid või

11.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ja selliste destillatsiooni- või absorptsioonikolonnide jaoks ettenähtud vedeliku- ja aurujaoturid või vedelikukogujad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.	titaan või titaani ‘sulamid’;

8.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

9.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

kaugjuhitav tankimisaparatuur, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi või

2.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

ventiilid nimimõõtmetega üle 10 mm ja korpused (ventiilikorpused) või selliste ventiilide jaoks valmistatud korpuse eelvormitud voodrid, mille kõik töödeldava(te) või seda läbiva(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

5.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

6.	titaan või titaani ‘sulamid’;

7.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’;

8.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’ või

järgmised keraamilised materjalid:

a.	ränikarbiid, mille puhtus on 80 massiprotsent või rohkem;

b.	alumiiniumoksiid, mille puhtus on 99,9 massiprotsent või rohkem;

c.	tsirkooniumoksiid.

Tehniline märkus:

„nimimõõt” tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksema;.

mitmeseinalised torud lekkeavastamise avaga, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

3.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

4.	grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

5.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

6.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

7.	titaan või titaani ‘sulamid’;

8.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

9.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h või vaakumpumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 5 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa); ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	keraamika;

3.	ferrosiliitsium (suure ränisisaldusega rauasulamid);

4.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

5.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.	grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

7.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

8.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

9.	titaan või titaani ‘sulamid’;

10.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

11.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’;

punktis 1C350 nimetatud kemikaalide hävitamiseks ettenähtud põletusseadmed, mis on varustatud spetsiaalselt kavandatud jäätmete etteandesüsteemiga, spetsiaalsete käsitsemisseadmetega ning põletuskambri keskmise temperatuuriga üle 1 273 K (1 000 °C), mille kõik jäätmete etteandesüsteemi kemikaalidega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	„sulamid”, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	keraamika või

3.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit.

1.	‘süsinikgrafiit’ on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

2.	eelpool esitatud punktides loetletud materjalides on sulam, mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsent kui mõni teine element.

I.B.2B351

Mürgiste gaaside seiresüsteemid ja nende eriotstarbelised detektorkomponendid, mida ei ole punktis 1A004 nimetatud ning detektorid; sensorseadmed; ja nende jaoks ettenähtud asendatavad sensorpadrunid:

a.	kavandatud pidevaks toimimiseks ja kasutatavad keemiliste ründeainete ja punktis 1C350 nimetatud kemikaalide avastamiseks kontsentratsioonidel alla 0,3 mg/m3 või

b.	ainete avastamiseks, millel on koliinesteraasi inhibeeriv mõju.

I.B.2B352

Seadmed bioloogiliste materjalide käitlemiseks:

a.	komplektsed isolaatorid, mis vastavad ohutustasemetele P3 või P4. Tehniline märkus: P3 või P4 (BL3, BL4, L3, L4) ohutustasemed on määratletud Maailma Terviseorganisatsiooni laboratooriumide bioohutuse käsiraamatus (WHO Laboratory Biosafety Manual)(kolmas väljaanne, Genf 2004);

fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada patogeensete „mikroorganismide” ja viiruste kultiveerimiseks või toksiinide valmistamiseks, üldmahuga 20 liitrit või enam.

Tehniline märkus:

fermentaatorid hõlmavad bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme;

tsentrifugaalseparaatorid, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldavad pidevat separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

1.	läbivoolukiirus üle 100 liitri tunnis;

2.	komponendid on valmistatud poleeritud roostevabast terasest või titaanist;

3.	ühe- või mitmekordse tihendusega ühendused auru sisaldavas keskkonnas ning

4.	kohapeal (in situ) auruga steriliseeritav, ilma seadme eelneva demontaažita.

Tehniline märkus:

tsentrifugaalseparaatorid sisaldavad ka dekanteerimisseadmeid.

ristvoolu filtratsiooniaparatuur ja järgmised komponendid:

ristvoolu filtratsiooniaparatuur, mis ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimaldab patogeensete „mikroorganismide”, viiruste, toksiinide või rakukultuuride separeerimist ning millel on kõik järgmised omadused:

a.	filtri kogupindala 1 m2 või rohkem ning

millel on üks järgmistest omadustest:

1.	kohapeal (in situ) steriliseeritav või desinfitseeritav või

2.	kasutab vahetatavaid või ühekordseid filtreerimiskomponente;

Tehniline märkus:

punktis 2B352.d.1.b tähendab steriliseerimine kõigi eluvõimeliste mikroobide elimineerimist aparatuurilt füüsikaliste mõjurite (nt aur) või keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfitseerimine tähendab potentsiaalse mikroobidega nakkavuse kõrvaldamist aparatuurilt bakteritsiidsete keemiliste toimeainete kasutamise teel. Desinfektsioon ja steriliseerimine erinevad hügieeniliseks tegemisest (sanitisation), mis tähendab puhastamist, mille eesmärk on aparatuuril mikroobe vähendada ilma, et saavutataks tingimata täielik mikroobidega nakkavuse või kõigi elujõuliste mikroobide kõrvaldamine.

2.	ristvoolu filtratsiooniaparatuuri osad (nt moodulid, elemendid, kassetid, padrunid, plokid või plaadid), mille filtripindala on iga osa puhul vähemalt 0,2 m2 ja mis on kavandatud kasutamiseks punktis 2B352.d. määratletud ristvoolu filtratsiooniaparatuuris.

Märkus:

punktiga 2B352.d ei hõlmata pöördosmoosseadmeid, nagu on kindlaks määratud tootja poolt;

e.	auruga steriliseeritav vaakumsublimatsioonkuivatamise seade kondensaatori suutlikkusega 10–1 000 kg jääd 24 tunni jooksul;

järgmised kaitsevahendid:

pool- või täiskaitseülikonnad või mütsid, mis sõltuvad nende külge kinnitatud välisest õhuvarustussüsteemist ning mida käitatakse ülerõhul;

Märkus:

punktiga 2B352.f.1 ei hõlmata ülikondi, mis on ette nähtud kasutamiseks koos kompaktse hingamisseadmega;

III klassi bioloogiliselt ohutud ruumid või isolaatorid, mis vastavad samadele toimimisstandarditele;

Märkus:

punktis 2B352.f.2 osutatud isolaatorid hõlmavad painduvaid isolaatoreid, eksikaatoreid, anaeroobseid kambreid, kinnasbokse ja laminaarse voolu kardinaid (suletud vertikaalse vooluga).

g.	aerosoolide inhalatsioonikambrid, mis on konstrueeritud katseteks „mikroorganismide”, viiruste või „toksiinide” aerosoolidega, mahuga 1 m3 või rohkem.

C. MATERJALID

Kirjeldus

I.B.1C350

Kemikaalid, mida võidakse kasutada lähteainena mürkkemikaalide valmistamisel, ja üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”:

N.B.	VT KA SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA JA PUNKTI 1C450.

1.	tiodiglükool (111–48–8);

2.	fosforoksükloriid (10025–87–3);

3.	dimetüülmetüülfosfonaat (756–79–6);

4.	VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS metüülfosfonüüldifluoriid (676–99–3);

5.	metüülfosfonüüldikloriid (676–97–1);

6.	dimetüülfosfit (DMP) (868–85–9);

7.	fosfortrikloriid (7719–12–2);

8.	trimetüülfosfit (TMP) (121–45–9);

9.	tionüülkloriid (7719–09–7);

10.	3-hüdroksü-1-metüülpiperidiin (3554–74–3);

11.	N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid (96–79–7);

12.	N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool (5842–07–9);

13.	3-kinoklidinool (1619–34–7);

14.	kaaliumfluoriid (7789–23–3);

15.	2-kloroetanool (107–07–3);

16.	dimetüülamiin (124–40–3);

17.	dietüületüülfosfonaat (78–38–6);

18.	dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat (2404–03–7);

19.	dietüülfosfit (762–04–9);

20.	dimetüülamiinhüdrokloriid (506–59–2);

21.	etüülfosfinüüldikloriid (1498–40–4);

22.	etüülfosfonüüldikloriid (1066–50–8);

23.	VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS etüülfosfonüüldifluoriid (753–98–0);

24.	vesinikfluoriid (7664–39–3);

25.	metüülbensilaat (76–89–1);

26.	metüülfosfinüüldikloriid (676–83–5);

27.	N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0);

28.	pinakolüülalkohol (464–07–3);

29.	VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS O-etüül-2-diisopropüülaminoetüülmetüülfosfoniit (QL) (57856–11–8);

30.	trietüülfosfit (122–52–1);

31.	arseentrikloriid (7784–34–1);

32.	bensüülhape (76–93–7);

33.	dietüülmetüülfosfoniit (15715–41–0);

34.	dimetüületüülfosfonaat (6163–75–3);

35.	etüülfosfinüüldifluoriid (430–78–4);

36.	metüülfosfinüüldifluoriid (753–59–3);

37.	3-kinoklidoon (3731–38–2);

38.	fosforpentakloriid (10026–13–8);

39.	pinakoloon (75–97–8);

40.	kaaliumtsüaniid (151–50–8);

41.	kaaliumbifluoriid (7789–29–9);

42.	ammooniumvesinikfluoriid (1341–49–7);

43.	naatriumfluoriid (7681–49–4);

44.	naatriumbifluoriid (1333–83–1);

45.	naatriumtsüaniid (143–33–9);

46.	trietanoolamiin (102–71–6);

47.	fosforpentasulfiid (1314–80–3);

48.	diisopropüülamiin (108–18–9);

49.	dietüülaminoetanool (100–37–8);

50.	naatriumsulfiid (1313–82–2);

51.	väävelmonokloriid (10025–67–9);

52.	vääveldikloriid (10545–99–0);

53.	trietanoolamiinhüdrokloriid (637–39–8);

54.	N,N-diisopropüül-β-aminoetüülkloriidhüdrokloriid (4261–68–1);

55.	metüülfosfoonhape (993–13–5);

56.	dimetüülmetüülfosfonaat (683–08–9);

57.	N,N-dimetüülaminofosforüül dikloriid (677–43–0);

58.	triisopropüülfosfit (116–17–6);

59.	etüüldietanoolamiin (139–87–7);

60.	O,O-dietüülfosforotioaat (2465–65–8);

61.	O,O-dietüülfosforoditioaat (298–06–6);

62.	naatriumheksafluorosilikaat(16893–85–9);

63.	metüülfosfoontiohappe dikloriid (676–98–2).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel ei hõlma punkt 1C350 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 1, 3, 5, 11, 12, 13, 17, 18, 21, 22, 26, 27, 28, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 54, 55, 56, 57 ja 63 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C350 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punkti 1C350 alapunktides 2, 6, 7, 8, 9, 10, 14, 15, 16, 19, 20, 24, 25, 30, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 58, 59, 60, 61 ja 62 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsent.

Märkus 3:

punktiga 1C350 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

I.B.1C351

Inimpatogeenid, zoonoosid ja „toksiinid”

Viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Andide viirus;

2.	Chapare viirus;

3.	Chikungunya viirus;

4.	Choclo viirus;

5.	Krimmi-Kongo hemorraagilise palaviku viirus;

6.	Dengue’i palaviku viirus;

7.	Dobrava-Belgradi viirus;

8.	hobuste ida entsefalomüeliidi viirus;

9.	Ebola viirus;

10.	Guanarito viirus;

11.	Hantaani viirus;

12.	Hendra viirus (hobuste leetriviirus);

13.	Jaapani entsefaliidi viirus;

14.	Junini viirus;

15.	Kyasanur Foresti haiguse viirus;

16.	Laguna Negra viirus;

17.	Lassa palaviku viirus;

18.	lammaste (Šoti) entsefalomüeliidi viirus;

19.	Lujo viirus;

20.	lümfotsütaarse koriomeningiidi viirus;

21.	Machupo viirus;

22.	Marburgi viirus;

23.	ahvide rõugeviirus;

24.	Murray Valley entsefaliidi viirus;

25.	Nipah viirus;

26.	Omski hemorraagilise palaviku viirus;

27.	Oropouche’i viirus;

28.	Powassani viirus;

29.	Rifti oru palaviku viirus;

30.	Rocio viirus;

31.	Sabia viirus;

32.	Seouli viirus;

33.	Sin Nombre viirus;

34.	St. Louis’i entsefaliidi viirus;

35.	puukentsefaliidi viirus/Vene kevad-suve entsefaliidi viirus;

36.	variola viirus (ehk pärisrõugete viirus);

37.	hobuste Venetsueela entsefalomüeliidi viirus;

38.	hobuste lääne entsefalomüeliidi viirus;

39.	kollapalaviku viirus.

Riketsiad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Coxiella burnetii;

2.	Bartonella quintana (Rochalimea quintana, Rickettsia quintana);

3.	Rickettsia provazekii;

4.	Rickettsia rickettsii.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Bacillus anthracis;

2.	Brucella abortus;

3.	Brucella melitensis;

4.	Brucella suis;

5.	Chlamydia psittaci;

6.	Clostridium botulinum;

7.	Francisella tularensis;

8.	Burkholderia mallei (Pseudomonas mallei);

9.	Burkholderia pseudomallei (Pseudomonas pseudomallei);

10.	Salmonella typhi;

11.	Shigella dysenteriae;

12.	Vibrio cholerae;

13.	Yersinia pestis;

14.	Clostridium perfringens, epsilontoksiini produtseerivad tüübid;

15.	Enterohemorraagiline Escherichia coli, serotüüp O157 ja muud verotoksiini produtseerivad serotüübid.

„Toksiinid” ja nende „alamühikud”:

1.	botulismitoksiinid;

2.	Clostridium perfingens’i toksiinid;

3.	konotoksiin;

ritsiin;

5.	saksitoksiin;

6.	shigatoksiin;

7.	Staphylococcus aureus’e toksiinid;

8.	tetrodotoksiin;

9.	verotoksiin ja shiga-sarnased ribosoomi inaktiveerivad proteiinid;

10.	mikrotsüstiin (Cyanginosin);

11.	aflatoksiinid;

12.

abriin;

13.	kooleratoksiin;

14.	diatsetoksisksirpenooltoksiin;

15.	T-2 toksiin;

16.	HT-2 toksiin;

17.	modeksiin;

18.	volkensiin;

19.	Viscum album’i lektiin 1 (viskumiin).

Märkus:

punktiga 1C351.d ei hõlmata botulismitoksiini või konotoksiini toote vormis, mis vastab kõikidele järgmistele kriteeriumidele:

1.	on farmatseutilised formulatsioonid, mis on mõeldud inimeste meditsiiniliseks raviks;

2.	on eelnevalt pakendatud turustamiseks meditsiinitoodetena;

3.	on riigi ametiasutuse poolt lubatud turustamiseks meditsiinitoodetena.

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Coccidioides immitis;

2.	Coccidioides posadasii.

Märkus:

punktiga 1C351 ei hõlmata „vaktsiine” ja „immunotoksiine”.

I.B.1C352

Loompatogeenid:

viirused, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	sigade Aafrika katku viirus;

lindude gripiviirus, mis on:

a.	kirjeldamata või

määratletud direktiivi 2005/94/EÜ (2) I lisa punktis 2 suure patogeensusega viirustena:

1.	A-tüüpi viirused, mille intravenoosse patogeensuse indeks (IVPI) kuuenädalalastel tibudel on suurem kui 1,2, või

2.	alatüüpide H5 või H7 A-tüüpi viirused, mille mitmealuseliste aminohapete genoomijärjestuse kood hemaglutiniini molekuli lõikepiirkonnas on sarnane HPAI viiruse puhul täheldatuga, mis näitab, et peremeesorganismis üldlevinud proteaas saab hemaglutiniini molekuli läbi lõigata;

3.	lammaste katarraalse palaviku viirus;

4.	suu- ja sõrataudi viirus;

5.	kitsede rõugeviirus;

6.	sigade herpesviirus/Aujeszky haigus;

7.	sigade katku viirus;

8.	Lyssa-viirus;

9.	Newcastle’i haiguse viirus;

10.	väikemäletsejate katku viirus;

11.	sigade enteroviirus tüüp 9 (sigade vesikulaarhaiguste viirus);

12.	veisekatku viirus;

13.	lammaste rõugeviirus;

14.	Tescheni haiguse viirus;

15.	vesikulaarse stomatiidi viirus;

16.	veiste nodulaarse dermatiidi viirus;

17.	hobuste Aafrika katku viirus.

Mükoplasmad, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, kaasa arvatud elusmaterjalid, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	mükoplasma mükoidid, alamliik mükoidid (väike koloonia);

2.	mükoplasma capricolum, alamliik capripneumoniae.

Märkus:

punktiga 1C352 ei hõlmata „vaktsiine”.

I.B.1C353

Geneetilised elemendid ja geneetiliselt muundatud organismid

a.	Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad punktides 1C351.a, 1C351.b., 1C351.c, 1C351.e, 1C352 või 1C354 nimetatud organismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi.

b.	Geneetiliselt muundatud organismid või geneetilised elemendid, mis sisaldavad patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestusi, mis kodeerivad punktis 1C351.d nimetatud mis tahes „toksiine” või nende „toksiinide alamühikuid”.

1.	geneetilised elemendid hõlmavada muu hulgas geneetiliselt muundatud või muundamata kromosoome, genoome, plasmiide, transponsoone ja vektoreid;

punktides 1C351.a., 1C351.b., 1C351.c., 1C351.e., 1C352 või 1C354 nimetatud mikroorganismide patogeensusega seotud nukleiinhappejärjestused on kõik nimetatud mikroorganismile omased järjestused, mis:

a.	ise või mille transkribeeritud või transleeritud produktid kujutavad endast olulist ohtu inimeste, loomade või taimede tervisele või

b.	teatavalt suurendavad nimetatud mikroorganismi või mis tahes muu organismi, millesse neid võib sisestada või muul viisil integreerida, võimet kahjustada tõsiselt inimeste, loomade või taimede tervist.

Märkus:

punkt 1C353 ei kehti nukleiinhappejärjestuste kohta, mis on seotud enterohemorraagilise Escherichia coli (serotüüp O157) ja muude verotoksiini produtseerivate tüvede patogeensusega, välja arvatud järjestused, mis kodeerivad verotoksiini või selle alamühikuid.

I.B.1C354

Taimpatogeenid

1.	Potato Andean latent tymovirus;

2.	Potato spindle tuber viroid.

Bakterid, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Xanthomonas albilineans;

2.	Xanthomonas campestris pv. citri, kaasa arvatud Xanthomonas campestris pv. citri tüüpidele A, B, C, D, E omistatavad tüved või teisiti klassifitseerituna Xanthomonas citri, Xanthomonas campestris pv. aurantifolia või Xanthomonas campestris pv. citrumelo;

3.	Xanthomonas oryzae pv. Oryzae (Pseudomonas campestris pv. Oryzae);

4.	Clavibacter michiganensis subsp. Sepedonicus (Corynebacterium michiganensis subsp. Sepedonicum või Corynebacterium Sepedonicum);

5.	Ralstonia solanacearum’i rassid 2 ja 3 (Pseudomonas solanacearum’i rassid 2 ja 3 või Burkholderia solanacearum’i rassid 2 ja 3).

Seened, kas loomulikud, aktiveeritud või modifitseeritud, „isoleeritud eluskultuuride” või materjalide kujul, mis on teadlikult nakatatud (inokuleeritud) või saastatud järgmiste kultuuridega:

1.	Colletotrichum coffeanum var. virulans (Colletotrichum kahawae);

2.	Cochliobolus miyabeanus (Helminthosporium oryzae);

3.	Microcyclus ulei (sünonüüm othidella ulei);

4.	Puccinia graminis (sünonüüm Puccinia graminis f. sp. tritici);

5.	Puccinia striiformis (sünonüüm Puccinia glumarum);

6.	Magnaporthe grisea (pyricularia grisea/pyricularia oryzae).

I.B.1C450

Mürkkemikaalid ja nende lähteained ning üht või mitut nimetatud kemikaali sisaldavad „keemilised segud”

N.B:	VT KA PUNKTE 1C350 JA 1C351.d NING SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJA

Mürkkemikaalid:

1.	amiton: O,O-dietüül-S-[2-(dietüülamino)etüül]fosforotiolaat (78–53–5) ja vastavad alküülitud või protoneeritud soolad;

2.	PFIB: 1,1,3,3,3-pentafluoro-2-(trifluorometüül)-1-propeen (382–21–8);

3.	VT SÕJALISTE KAUPADE NIMEKIRJAS BZ: 3-kinoklidinüülbensülaat (6581–06–2);

4.	fosgeen: karbonüüldikloriid (75–44–5);

5.	tsüaankloriid (506–77–4);

6.	vesiniktsüaniid (74–90–8);

7.	kloropikriin: trikloronitrometaan (76–06-2).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata riikidesse” eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.1 ja 1C450.a.2 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 1 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C450 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.a.4, 1C450.a.5, 1C450.a.6 ja 1C450.a.7 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsent.

Märkus 3:

punktiga 1C450 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

Mürkkemikaalide lähteained:

kemikaalid, välja arvatud sõjaliste kaupade nimekirjas või punktis 1C350 nimetatud, mis sisaldavad fosforiaatomit, millega on seotud üks (normaal- või iso-) metüül-, etüül- või propüülrühm, kuid mitte enam süsinikuaatomeid;

Märkus:

punktiga 1C450.b.1 ei hõlmata järgmist: fonofos: O-etüül-S -fenüületüülfosfonotiolotionaat (944–22–9);

N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül- või isopropüül-]-fosforamiidi dihalogeniidid, muud kui N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid.

N.B:	Vt punktist 1C350.57. N,N-dimetüülaminofosforüül-dikloriid;

3.	dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-N,N-dialküül[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]-fosforamidaadid, muud kui punktis 1C350 nimetatud dietüül-N,N-dimetüülfosforamidaat;

4.	N,N-dialküül [metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetüül-2-kloriidid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriid või N,N-diisopropüül-ß-aminoetüülkloriidhüdrokloriid;

N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-oolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetanool (96–80–0) ja N,N-dietüülaminoetanool (100–37–8).

Märkus:

punktiga 1C450.b.5. ei hõlmata järgmist:

a.	N,N-dimetüülaminoetanool (108–01–0) ja vastavad protoneeritud soolad;

b.	N,N-dietüülaminoetanooli protoneeritud soolad (100–37–8);

6.	N,N-dialküül-[metüül, etüül, n-propüül või isopropüül]aminoetaan-2-tioolid ja vastavad protoneeritud soolad, muud kui punktis 1C350 nimetatud N,N-diisopropüül-ß-aminoetaantiool;

7.	vt punktis 1C350 etüüldietanoolamiin (139–87–7);

8.	metüüldietanoolamiin (105–59–9).

Märkus 1:

„keemiarelvade konventsiooniga ühinemata” riikidesse eksportimisel ei hõlmata punktiga 1C450 „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktides 1C450.b.1, 1C450.b.2, 1C450.b.3, 1C450.b.4, 1C450.b.5 ja 1C450.b.6 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 10 massiprotsent.

Märkus 2:

punktiga 1C450 ei hõlmata „keemilisi segusid”, mis sisaldavad üht või mitut punktis 1C450.b.8 nimetatud kemikaali ning milles ükski üksik kemikaal ei moodusta kõnealusest segust üle 30 massiprotsendi.

Märkus 3:

punktiga 1C450 ei hõlmata tarbekaupadena määratletavaid tooteid, mis on pakendatud jaemüügiks isiklikuks kasutamiseks või pakendatud üksikisikule kasutamiseks.

D. TARKVARA

Nr	Kirjeldus
I.B.1D003	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud selleks, et seadmed saaksid täita punktis 1A004.c või 1A004.d nimetatud seadmete funktsioone.
I.B.2D351	Punktiga 1D003 hõlmamata „tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud punktis 2B351 nimetatud seadmete „kasutamiseks”.
I.B.9D001	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud seadmete või „tehnoloogia”„arendamiseks”.
I.B.9D002	„Tarkvara”, mis on spetsiaalselt loodud või kohandatud punktis 9A012 nimetatud seadmete „tootmiseks”.

E. TEHNOLOOGIA

Nr	Kirjeldus
I.B.1E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 1A004, 1C350–1C354 või 1C450 nimetatud seadmete või materjalide „arendamiseks” või „tootmiseks”.
I.B.2E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia” punktides 2B350, 2B351, 2B352 või 2D351 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
I.B.2E002	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 2B350, 2B351 või 2B352 nimetatud seadmete „tootmiseks”.
I.B.2E301	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktides 2B350–2B352 nimetatud kaupade „kasutamiseks”.
I.B.9E001	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 või 9A350 nimetatud seadmete või „tarkvara”„arendamiseks”.
I.B.9E002	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A350 nimetatud seadmete „tootmiseks”.
I.B.9E101	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 nimetatud „UAV”-de „tootmiseks”. Tehniline märkus: punktis 9E101.b tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.
I.B.9E102	Tehnoloogia üldmärkusele vastav „tehnoloogia”, mis on ette nähtud punktis 9A012 nimetatud „UAV”-de „kasutamiseks”. Tehniline märkus: punktis 9E101.b tähendab ‘mehitamata õhusõiduk’ mehitamata õhusõidukisüsteeme, mille lennuulatus ületab 300 km.

2. OSA

Sissejuhatavad märkused

1.	Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.	Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.	Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.	Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

N.B:

2.	Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos 1. osa B jaoga)

1.	Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva osa I.C.A jao alusel (kaubad), kontrollitakse vastavalt käesoleva osa I.C.B jaole.

2.	„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.	Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.	„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

I.C.A. KAUBAD

(Materjalid ja kemikaalid)

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

I.C.A.001

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.	etüleendikloriid (CAS 107–06-2)

I.C.A.002

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.	nitrometaan, (CAS 75–52-5)

2.	pikriinhape, (CAS 88–89-1)

I.C.A.003

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

1.	alumiinumkloriid, (CAS 7446-70–0)

2.	arseen, (CAS 7440-38–2)

3.	arseentrioksiid, (CAS 1327-53–3)

4.	bis(2-kloroetüül)etüülamiin hüdrokloriid, (CAS 3590-07–6)

5.	bis(2-kloroetüül)metüülamiin hüdrokloriid, (CAS 55–86-7)

6.	tris(2-kloroetüül)amiin hüdrokloriid, (CAS 817–09-4)

I.C.B. TEHNOLOOGIA

B.001

I.C.A jaos (kaubad) loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” vajalik „tehnoloogia”.

Tehniline märkus:

mõiste „tehnoloogia” hõlmab „tarkvara”.”

(1) Nõukogu 5. mai 2009. aasta määrus (EÜ) nr 428/2009, millega kehtestatakse ühenduse kord kahesuguse kasutusega kaupade ekspordi, edasitoimetamise, vahendamise ja transiidi kontrollimiseks (ELT L 134, 29.5.2009, lk 1).

(2) Nõukogu 20. detsembri 2005. aasta direktiiv 2005/94/EÜ linnugripi tõrjet käsitlevate ühenduse meetmete kohta (ELT L 10, 14.1.2006, lk 16).

II LISA

„IX LISA

ARTIKLIS 2b OSUTATUD VARUSTUSE, KAUPADE JA TEHNOLOOGIA LOETELU

Sissejuhatavad märkused

1.	Kui ei ole sätestatud teisiti, osutavad veerus nimetusega „Kirjeldus” kasutatud viitenumbrid kahesuguse kasutusega kaupade kirjeldustele, mis on sätestatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

2.	Veerus „Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas” olev viitenumber tähendab, et veerus „Kirjeldus” kirjeldatud toote omadused ei vasta viidatud kahesuguse kasutusega toote parameetritele.

3.	Ülakomadega (‘…’) märgitud terminite määratlused on esitatud vastava kauba tehnilises märkuses.

4.	Jutumärkides („…”) märgitud terminite määratlused on esitatud määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas.

Üldmärkused

N.B:

2.	Käesolevas lisas nimetatud kaubad hõlmavad nii uusi kui ka kasutatud kaupu.

Üldmärkus tehnoloogia kohta (GTN)

(Lugeda koos käesoleva lisa B jaoga)

1.	Sellise „tehnoloogia” müüki, tarnimist või eksporti, mis on „vajalik” selliste kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, mille müüki, tarnimist või eksporti kontrollitakse käesoleva lisa IX.A jao alusel (kaubad), kontrollitakse vastavalt B jaole.

2.	„Tehnoloogia”, mis on „vajalik” keelustatud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks”, on keelustatud ka siis, kui seda kohaldatakse keelustamata kaupade suhtes.

3.	Kontrolle ei kohaldata sellise „tehnoloogia” suhtes, mis on minimaalselt vajalik selliste kaupade paigaldamiseks, kasutamiseks, hoolduseks (kontrolliks) ja remondiks, mis ei ole kontrollitud või mille eksport on lubatud vastavalt käesolevale määrusele.

4.	„Tehno”siirde kontrolle ei kohaldata „üldkasutatava” teabe või „baasteadusuuringute” või patenditaotluste jaoks vajaliku miinimumteabe suhtes.

IX.A. KAUBAD

IX.A1. Materjalid, kemikaalid, ‘mikroorganismid” ja „toksiinid”

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.A1.001

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

tributüülfosfit, (CAS 102–85-2)

isotsüanaatmetaan, (CAS 624–83-9)

kinaldiin, (CAS 91–63-4)

2-bromokloroetaan, (CAS 107–04-0)

IX.A1.002

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

bentsiil, (CAS 134–81-6)

dietüülamiin, (CAS 109–89-7)

dietüüleeter, (CAS 60–29-7)

dimetüüleeter, (CAS 115–10-6)

dimetüülaminoetanool, (CAS 108–01-0)

IX.A1.003

Kemikaalid kontsentratsioonil 95 % või rohkem:

2-metoksüetanool, (CAS 109–86-4)

butürüülkoliinesteraas (BCHE)

dietüleentriamiin, (CAS 111–40-0)

diklorometaan (CAS 75–09-3)

dimetüülanaliin, (CAS 121–69-7)

etüülbromiid, (CAS 74–96-4)

etüülkloriid, (CAS 75–00-3)

etüülamiin (CAS 75–04-7)

heksamiin, (CAS 100–97-0)

isopropüülbromiid, (CAS 75–26-3)

isopropüüleeter, (CAS 108–20-3)

metüülamiin, (CAS 74–89-5)

metüülbromiid, (CAS 74–83-9)

monoisopropüülamiin, (CAS 75–31-0)

obidoksiimkloriid, (CAS 114–90-9)

kaaliumbromiid, (CAS 7758-02–3)

püridiin, (CAS 110–86-1)

püridostigmiinbromiid, (CAS 101–26-8)

naatriumbromiid, (CAS 7647-15–6)

naatrium, (CAS 7440-23–5)

tributüülamiin, (CAS 102–82-9)

trietüülamiin, (CAS 121–44-8)

trimetüülamiin, (CAS 75–50-3)

IX.A2. Materjalide töötlemine

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.A2.001

Vähemalt 2,5 m laiusega põrandale kinnitatud tõmbekapp (sisenemisvõimalusega).

IX.A2.002

Õhku puhastavate ja õhuga varustavate respiraatoritega muu kui punktis 1A004 või 2B352f1 määratletud täisnäomask.

1A004.a

IX.A2.003

II klassi bioloogiliselt ohutud ruumid või isolaatorid, mis vastavad samadele toimimisstandarditele.

2B352.f.2

IX.A2.004

Bioloogiliste materjalide puhul kasutatavad perioodtoimega tsentrifuugid, mille rootori võimsus on 4 l või rohkem.

IX.A2.005

Fermentaatorid, mida on ilma aerosoolide keskkonda sattumise riskita võimalik kasutada patogeensete „mikroorganismide” ja viiruste kultiveerimiseks või toksiinide valmistamiseks, üldmahuga 5 l või enam, kuid alla 20 l.

Tehniline märkus:

fermentaatorid hõlmavad bioreaktoreid, kemostaate ja pidevvoolusüsteeme.

2B352.b

IX.A2.007

harilikud või turbulentsed, õhuvooluga varustatud puhtaõhuruumid ja kompaktsed HEPA või ULPA õhufiltrid, mida võib kasutada ohutustasemetele P3 või P4 (BSL 3, BSL 4, L3, L4) vastavates isolaatorites.

2B352.a

IX.A2.008

Muud kui punktis 2B350 või A2.009 määratletud keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

reaktsioonianumad või reaktorid, segistitega või ilma, mille kogu (geomeetriline) maht on üle 0,1 m3 (100 l), kuid alla 20 m3 (20 000 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

punktis 2B350.a määratletud reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid; mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

soojusvahetid või kondensaatorid, mille soojust ülekandev pind on suurem kui 0,05 m2 ning väiksem kui 30 m2; ja selliste soojusvahetite või kondensaatorite jaoks ettenähtud torud, plaadid, spiraaltorud või plokid (südamikud), mille kõik töödeldava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku.

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust.

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, mille kõik töödeldava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

ventiilid ‘nimimõõtmetega’ üle 10 mm ja selliste ventiilide jaoks valmistatud korpused (ventiilikorpused), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku.

1.	mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra ventiili kontrollimise staatust;

2.	‘nimimõõt’ tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat;

tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h mitmetihendilised ja tihendita pumbad, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

1.	roostevaba teras, milles on vähemalt 10,5 massiprotsent või rohkem kroomi ning vähemalt 1,2 massiprotsent süsinikku;

tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 1 m3/h vaakumpumbad (standardtingimustel: temperatuuril 273 K (0 °C) ja rõhul 101,3 kPa) ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille kõik töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

1.	‘sulamid’, milles on üle 25 massiprotsent niklit ja üle 20 massiprotsent kroomi;

2.	keraamika;

3.	‘ferrosiliitsium’;

4.	fluoropolümeerid (polümeersed või elastomeersed materjalid, milles on üle 35 massiprotsent fluori);

5.	klaas (sh klaasistatud või emaileeritud katted või klaasvooderdus);

6.	grafiit või ‘süsinikgrafiit’;

7.	nikkel või sulamid, milles on üle 40 massiprotsent niklit;

8.	roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

9.	tantaal või tantaali ‘sulamid’;

10.	titaan või titaani ‘sulamid’;

11.	tsirkoonium või tsirkooniumi ‘sulamid’ või

12.	nioobium (kolumbium) või nioobiumi ‘sulamid’.

1.	membraanide või mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust;

2.	‘süsinikgrafiit’on amorfse süsiniku ja grafiidi segu, milles grafiidisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

3.	‘ferrosiliitsiumid’on ränisisaldusega rauasulamid, milles ränisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem.

Eelpool esitatud punktides loetletud materjalides on sulam, mille suhtes pole antud konkreetset elemendi kontsentratsiooni, selline sulam, milles nimetatud metall moodustab suurema massiprotsent, kui mõni teine element.

2B350.a-e

2B350.g

2B350.i

IX.A2.009

Muud kui punktis 2B350 või A2.008 määratletud keemiatööstuse tootmisrajatised, -seadmed ja -komponendid:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

Reaktsioonianumates või reaktorites kasutatavad segistid, mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

Kogumismahutid, konteinerid ja vastuvõtuanumad, mille kogu (geomeetriline) maht on suurem kui 0,1 m3 (100 l), mille kõik töödeldava(te) või säilitatava(te) vedelikuga/vedelikega otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud mis tahes järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

Tehniline märkus:

mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra soojusvaheti kontrollimise staatust;

destillatsiooni- või absorptsioonikolonnid, mille siseläbimõõt on üle 0,1 m, ning vedelikujagajad, aurujagajad või vedelikukogujad, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

ventiilid nimimõõtmetega 10 mm ja rohkem ning selliste ventiilide jaoks valmistatud korpused (ventiilikorpused), kuulid või koonused, mille töödeldava(te) või säilitava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi;

Tehniline märkus:

’nimimõõt’tähistab sisendava ja väljundava läbimõõtudest väiksemat;

mitmetihendilised ja tihendita pumbad tootja poolt spetsifitseeritud maksimaalse voolukiirusega üle 0,6 m3/h (standardtingimustel: temperatuuril 273 K või 0 °C ja rõhul 101,3 kPa); ja selliste pumpade korpused (pumbakered), eelvormitud kerevooderdused, tiivikud, rootorid või jugapumbapihustid, mille töödeldava(te) kemikaali(de)ga otseselt kokkupuutuvad tööpinnad on valmistatud järgmistest materjalidest:

keraamika;

ferrosiliitsiumid (ränisisaldusega rauasulamid, milles ränisisaldus on 8 massiprotsent või rohkem;

roostevaba teras, milles on vähemalt 20 massiprotsent niklit ja 19 massiprotsent või rohkem kroomi.

Tehniline märkus:

membraanide, mansettide, tihendite ja muude tihendamise rakenduste jaoks kasutatud materjalid ei määra pumba kontrollimise staatust.

B. TEHNOLOOGIA

Kirjeldus

Asjaomane punkt määruse (EÜ) nr 428/2009 I lisas

IX.B.001

IX.A jaos (kaubad) loetletud kaupade „arendamiseks”, „tootmiseks” või „kasutamiseks” vajalik „tehnoloogia”.

Tehniline märkus:

mõiste ‘tehnoloogia’ hõlmab „tarkvara”.”

III LISA

„X LISA

ARTIKLIS 11B OSUTATUD LUKSUSKAUPADE LOETELU

1. Tõupuhtad hobused

CN-kood: 0101 21 00

2. Kaaviar ja kaaviariasendajad; sellised kaaviariasendajad, mille müügihind on kõrgem kui 20 eurot/100 g

CN-koodid: ex 1604 31 00, ex 1604 32 00

3. Trühvlid

CN-kood: 2003 90 10

4. Veinid (sh vahuveinid), mille müügihind on kõrgem kui 50 eurot/l, piiritusjoogid ja muud alkohoolsed joogid, mille müügihind on kõrgem kui 50 eurot/l

CN-koodid: ex 2204 21 kuni ex 2204 29, ex 2208, ex 2205

5. Sigarid ja sigarillod, mille müügihind on kõrgem kui 10 eurot iga sigari või sigarillo kohta

CN-koodid: ex 2402 10 00

6. Parfüümid ja tualettveed, mille müügihind on kõrgem kui 70 eurot 50 ml kohta ning kosmeetika, sh ilu- ja jumestustooted, mille müügihind on kõrgem kui 70 eurot ühiku kohta

CN-koodid: ex 3303 00 10, ex 3303 00 90, ex 3304, ex 3307, ex 3401

7. Nahk- ja sadulsepatooted, reisitarbed, käekotid ning sarnased tooted, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 200 eurot

CN-koodid: ex 4201 00 00, ex 4202, ex 4205 00 90

8. Rõivad, rõivamanused ja kingad (olenemata materjalist), mille iga ühiku müügihind on 600 eurot

CN-koodid: ex 4203, ex 4303, ex ex 61, ex ex 62, ex 6401, ex 6402, ex 6403, ex 6404, ex 6405, ex 6504, ex 6605 00, ex 6506 99, ex 6601 91 00, ex 6601 99, ex 6602 00 00

9. Pärlid, vääris- ja poolvääriskivid ning pärli-, juveel-, kullasepa- ja hõbesepatooted

CN-koodid: 7101, 7102, 7103, 7104 20, 7104 90, 7105, 7106, 7107, 7108, 7109, 7110, 7111, 7113, 7114, 7115, 7116

10. Mündid ja pangatähed, millel puudub ametliku kurss

CN-koodid: ex 4907 00, 7118 10, ex 7118 90

11. Väärismetallist või väärismetalliga pinnatud või plakeeritud noad, kahvlid ja lusikad

CN-koodid: ex 7114, ex 7115, ex 8214, ex 8215, ex 9307

12. portselanist, kivist, savist või fajansist lauanõud, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 6911 10 00, ex 6912 00 30, ex 6912 00 50

13. Kristallist lauanõud, mille iga toote müügihind on kõrgem kui 200 eurot

CN-koodid: ex 7009 91 00, ex 7009 92 00, ex 7010, ex 7013 22, ex 7013 33, ex 7013 41, ex 7013 91, ex 7018 10, ex 7018 90, ex 7020 00 80, ex 9405 10 50, ex 9405 20 50, ex 9405 50, ex 9405 91

14. Luksussõidukid inimveoks maismaal, õhus ja meritsi ning nende manused; uute sõidukite puhul sel juhul, kui müügihind on kõrgem kui 25 000 eurot; kasutatud sõidukite puhul sel juhul, kui müügihind on kõrgem kui 15 000 eurot.

CN-koodid: ex 8603, ex 8605 00 00, ex 8702, ex 8703, ex 8711, ex 8712 00, ex 8716 10, ex 8716 40 00, ex 8716 80 00, ex 8716 90, ex 8801 00, ex 8802 11 00, ex 8802 12 00, ex 8802 20 00, ex 8802 30 00, ex 8802 40 00, ex 8805 10, ex 8901 10, ex 8903

15. Kellad ja nende osad juhul, kui iga üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-kood: ex 9101, ex 9102, ex 9103, ex 9104, ex 9105, ex 9108, ex 9109, ex 9110, ex 9111, ex 9112, ex 9113, ex 9114

16. Kunstiteosed, kollektsiooniobjektid ja antiikesemed

CN-kood: 97

17. Suusa-, golfi- ja veesporditarbed ja –varustus sel juhul, kui üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 4015 19 00, ex 4015 90 00, ex 6112 20 00, ex 6112 31, ex 6112 39, ex 6112 41, ex 6112 49, ex 6113 00, ex 6114, ex 6210 20 00, ex 6210 30 00, ex 6210 40 00, ex 6210 50 00, ex 6211 11 00, ex 6211 12 00, ex 6211 20, ex 6211 32 90, ex 6211 33 90, ex 6211 39 00, ex 6211 42 90, ex 6211 43 90, ex 6211 49 00, ex 6402 12, ex 6403 12 00, ex 6404 11 00, ex 6404 19 90, ex 9004 90, ex 9020, ex 9506 11, ex 9506 12, ex 9506 19 00, ex 9506 21 00, ex 9506 29 00, ex 9506 31 00, ex 9506 32 00, ex 9506 39, ex 9507

18. Piljardi-, automaatseadmetega keegli-, kasiinomängude ja müntide või pangatähtedega käivituvate mängude tarbed ja varustus juhul, kui üksiku ühiku müügihind on kõrgem kui 500 eurot

CN-koodid: ex 9504 20, ex 9504 30, ex 9504 40 00, ex 9504 90 80”.

Top

Choose the experimental features you want to try