19.10.2016   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 282/1

(1)

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul, mis toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015 Pariisis, võeti vastu kliimamuutustele ülemaailmse reageerimise tugevdamist käsitleva kokkuleppe tekst.

(2)

Pariisi kokkuleppele kirjutati alla 22. aprillil 2016 vastavalt nõukogu otsusele (EL) 2016/590 (2).

(3)

Pariisi kokkulepe jõustub kolmekümnendal päeval pärast kuupäeva, millal vähemalt 55 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalist, kelle kasvuhoonegaaside heide kokku moodustab hinnanguliselt vähemalt 55 % kasvuhoonegaaside koguheitest, on andnud hoiule oma ratifitseerimis-, vastuvõtmis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja. Ka Euroopa Liit ja selle liikmesriigid on ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised. Euroopa Ülemkogu rõhutas oma 18. märtsi 2016. aasta järeldustes, et liit ja selle liikmesriigid peaksid Pariisi kokkuleppe ratifitseerima võimalikult kiiresti ja õigeaegselt, et olla kokkuleppe osalised alates selle jõustumisest.

(4)

Pariisi kokkulepe asendab 1997. aasta Kyoto protokolliga kasutusele võetud lähenemisviisi.

(5)

Pariisi kokkuleppes on muu hulgas püstitatud pikaajaline eesmärk, mis on kooskõlas eesmärgiga hoida üleilmne temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning jätkata jõupingutusi temperatuuri tõusu hoidmiseks alla 1,5 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega. Selle eesmärgi saavutamiseks peavad kokkuleppeosalised määrama kindlaks järjestikused riiklikud panused, neist teatama ja säilitama nende taseme.

(6)

Pariisi kokkuleppe kohaselt peavad osalised alates 2023. aastast iga viie aasta järel tegema ülemaailmse kokkuvõtte, mis põhineb uusimatel teadusandmetel ja kokkuleppe senisel rakendamisel ning milles jälgitakse edusamme ja vaadatakse üle heitkoguste vähenemine, kohanemine ja antud toetus; iga osalise järjestikune panus peab kujutama endast edasiminekut võrreldes osalise eelmise panusega ning peegeldama tema kõrgeimat eesmärki.

(7)

Euroopa Ülemkogu kiitis 23.–24. oktoobri 2014. aasta järeldustes kliima- ja energiaraamistiku 2030 kohta heaks siduva eesmärgi vähendada liidus 2030. aastaks kõigis majandusharudes kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 40 % võrreldes 1990. aastaga. Nõukogu võttis 6. märtsil 2015 vastu liidu ja selle liikmesriikide panuse kui nende kavatsetava riiklikult kindlaksmääratud panuse, mis esitati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile.

(8)

Pariisi kokkuleppele allakirjutamist liidu poolt käsitlevale ettepanekule lisatud teatises rõhutab komisjon, et kogu maailmas puhtale energiale üleminekuks on vaja muuta investeerimistavasid ja -stiimuleid kõigis poliitikavaldkondades. Liidu tähtsaim prioriteet on elujõulise energialiidu loomine, et tagada oma kodanikele kindel, jätkusuutlik, konkurentsivõimeline ja taskukohane energia. Selle saavutamiseks on vaja jätkata ulatuslike kliimameetmete rakendamist ja muude energialiidu aspektide edendamist.

(9)

Nõukogu kinnitas 18. septembri 2015. aasta järeldustes, et EL ja selle liikmesriigid kavatsevad tegutseda ühiselt Pariisi kokkuleppe alusel, ning väljendas heameelt Norra ja Islandi kavatsuse üle osaleda selles ühismeetmes.

(10)

Liidu ja liikmesriikide ühismeede lepitakse kokku õigel ajal ja see hõlmab liidule ja liikmesriikidele eraldatud vastavat heitetaset.

(11)

Pariisi kokkuleppe artikli 4 lõike 16 kohaselt peab sekretariaati teavitama ühismeetmest, sealhulgas igale osalisele määratud heitetasemest asjakohase ajavahemiku kohta.

(12)

Pariisi kokkulepe on kooskõlas liidu keskkonnaeesmärkidega, millele on osutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklis 191, nimelt keskkonna säilitamine, kaitsmine ja selle kvaliteedi parandamine; inimese tervise kaitsmine; ja meetmete edendamine rahvusvahelisel tasandil, selleks et tegelda piirkondlike ja ülemaailmsete keskkonnaprobleemidega ja eelkõige võidelda kliimamuutuste vastu.

(13)

Pariisi kokkulepe ja pädevusdeklaratsioon tuleks seega liidu nimel heaks kiita,