(1)

12. detsembril 2015. aastal ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkulepe (4) (edaspidi „Pariisi kokkulepe“) jõustus 4. novembril 2016. Pariisi kokkuleppe osalised leppisid kokku hoida maailma keskmise temperatuuri tõus tööstusajastueelse tasemega võrreldes oluliselt alla 2 °C ning teha pingutusi temperatuuri tõusu piiramiseks 1,5 °C-ni võrreldes tööstusajastueelse tasemega. Seda kohustust tugevdati 13. novembril 2021 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni alusel vastu võetud Glasgow’ kliimapaktiga, milles Pariisi kokkuleppe osaliste kohtumisena toimiv ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverents tunnistab, et kliimamuutuste mõju on palju väiksem juhul, kui temperatuur tõuseb 1,5 °C, mitte 2 °C, ning otsustab jätkata pingutusi selleks, et temperatuuri tõus piirduks 1,5 °C-ga.

(2)

Vajadus jätkata Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgi poole püüdlemist on muutunud veelgi pakilisemaks pärast valitsustevahelise kliimamuutuste paneeli kuuendas hindamisaruandes esitatud järeldusi, mille kohaselt saab globaalne soojenemine piirduda 1,5 °C-ga ainult juhul, kui käesoleval aastakümnel asutakse ülemaailmset kasvuhoonegaaside heidet viivitamata oluliselt ja püsivalt vähendama.

(3)

Kliima- ja keskkonnaprobleemide lahendamine ning Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamine on kesksel kohal komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatises „Euroopa roheline kokkulepe“ (edaspidi „Euroopa rohelepe“).

(4)

Euroopa roheleppes on ühendatud ulatuslikud üksteist vastastikku tugevdavad meetmed ja algatused, mille eesmärk on saavutada liidus 2050. aastaks kliimaneutraalsus, ning esitatud uus majanduskasvu strateegia, millega soovitakse muuta liit tänapäevase, ressursitõhusa ja konkurentsivõimelise majandusega õiglaseks ja jõukaks ühiskonnaks, kus majanduskasv on eraldatud ressursikasutusest. Samuti on selle eesmärk kaitsta, säilitada ja suurendada liidu looduskapitali ning kaitsta kodanike tervist ja heaolu keskkonnaga seotud ohtude ja mõjude eest. See üleminek mõjutab eri sektorite töötajaid erinevalt. Samal ajal on sellel üleminekul soolise võrdõiguslikkuse aspektid ning eriti suur mõju teatavatele ebasoodsas olukorras olevatele ja haavatavatele rühmadele, nagu eakad, puuetega inimesed, rassilise või etnilise vähemuse taustaga inimesed ning väikese ja väiksema keskmise sissetulekuga üksikisikud ja leibkonnad. Samuti tekitab see suuremaid probleeme teatavatele piirkondadele, eriti struktuurselt ebasoodsas olukorras olevatele ja perifeersetele piirkondadele ning saartele. Seepärast tuleb tagada, et üleminek oleks õiglane ja kaasav ning kedagi ei jäetaks kõrvale.

(5)

Euroopa roheleppe elluviimise vajalikkus ja väärtus on veelgi suurenenud, arvestades COVID-19 pandeemia ränka mõju liidu kodanike tervisele, elu- ja töötingimustele ning heaolule. See mõju on näidanud, et meie ühiskond ja majandus peavad parandama oma vastupanuvõimet väliste šokkide suhtes ning võtma varakult meetmeid nende ennetamiseks või leevendamiseks õiglaselt ja nii, et mitte kedagi, sealhulgas energiaostuvõimetuse ohus olevaid inimesi, ei jäeta kõrvale. Euroopa kodanikud on endiselt kindlal arvamusel, et see kehtib eelkõige kliimamuutuste kohta.

(6)

17. detsembril 2020 ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile esitatud ajakohastatud riiklikult kindlaksmääratud panuses kohustus liit vähendama 2030. aastaks liidu kogu majandust hõlmavat kasvuhoonegaaside netoheidet võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 %.

(7)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1119 (5) vastuvõtmisega sätestas liit õigusnormina oma eesmärgi saavutada hiljemalt 2050. aastaks kogu majandust hõlmav kliimaneutraalsus ja seejärel saavutada negatiivsete heitkoguste eesmärk. Kõnealuse määrusega on kehtestatud ka siduv eesmärk vähendada liidusisest kasvuhoonegaaside netoheidet (heide pärast sidumise mahaarvamist) 2030. aastaks võrreldes 1990. aasta tasemega vähemalt 55 % ning nähtud ette, et komisjon püüab viia kõik tulevased kavandatavad meetmed ja seadusandlikud ettepanekud, sealhulgas eelarveettepanekud, kooskõlla kõnealuse määruse eesmärkidega ning esitab kooskõla puudumisel põhjendused kõnealustele ettepanekutele lisatud mõjuhinnangus.

(8)

Määruses (EL) 2021/1119 sätestatud heite vähendamise eesmärgi saavutamisele peavad kaasa aitama kõik majandussektorid. Seepärast muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ, (6) et hõlmata meretranspordi tegevusala ELi heitkogustega kauplemise süsteemiga (ELi HKS), et tagada, et nimetatud tegevusala aitaks õiglasel määral kaasa liidu kõrgemate kliimaeesmärkide ja Pariisi kokkuleppe eesmärkide saavutamisele. Sellest tingituna on vaja muuta ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2015/757, (7) et võtta arvesse meretranspordi tegevusala hõlmamist ELi HKSiga.

(9)

Selleks et võtta arvesse liidu kõrgemaid kliimaeesmärke ja Pariisi kokkuleppe eesmärke, tuleks määruse (EL) 2015/757 kohaldamisala muuta. Mis tahes turupõhise meetme, tõhususnormi või muu asjakohase meetme kohaldamine, olenemata sellest, kas seda tehakse liidus või ülemaailmselt, nõuab usaldusväärset seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi. Ehkki valdava enamiku meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitest moodustab süsinikdioksiidi (CO2) heide, moodustavad kasvuhoonegaaside heitest olulise osa ka metaani (CH4) ja dilämmastikoksiidi (N2O) heide. CH4 ja N2O heite lisamine määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse aitaks suurendada keskkonnaalast terviklikkust ja soodustaks häid tavasid ning seda tuleks kohaldada alates 2024. aastast. Segalastilaevad, mille kogumahutavus on kuni 5 000, kuid mitte väiksem kui 400, moodustavad märkimisväärse osa kõigi segalastilaevade kasvuhoonegaaside heitest. Seire-, aruandlus- ja kontrollisüsteemi keskkonnatõhususe suurendamiseks, võrdsete tingimuste tagamiseks ja õigusnormide täitmisest kõrvalehoidmise riski vähendamiseks peaks määrus (EL) 2015/757 hõlmama alates 2025. aastast ka segalastilaevu, mille kogumahutavus on kuni 5 000, kuid mitte väiksem kui 400. Avamerelaevad tekitavad olulise osa kasvuhoonegaaside heitest. Seepärast tuleks kõnealust määrust kohaldada alates 2025. aastast ka avamerelaevade suhtes, mille kogumahutavus on suurem kui 400. Komisjon peaks enne 31. detsembrit 2024 hindama, kas määrusesse (EL) 2015/757 tuleks lisada ka muid laevatüüpe, mille kogumahutavus on kuni 5 000, kuid mitte väiksem kui 400.

(10)

Määrust (EL) 2015/757 tuleks muuta, et kohustada ettevõtjaid teatama ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmed ja esitama sellised andmed vastutavale haldavale asutusele ning esitama kõnealusele asutusele heakskiitmiseks oma tõendatud seirekavad. Ettevõtja tasandi kontrolli tehes ei peaks tõendaja kontrollima heitearuandeid laeva tasandil ega laeva tasandi esitatavaid aruandeid, kui ettevõtja on vahetunud, sest need laeva tasandi aruanded on juba kontrollitud. Haldamise ja täitmise tagamise sidususe eesmärgil peaks üksus, kes vastutab määruse (EL) 2015/757 nõuetele vastavuse eest, olema sama, kes vastutab direktiivi 2003/87/EÜ nõuetele vastavuse eest.

(11)

Selleks et tagada ELi HKSi tulemuslik toimimine haldustasandil ning võtta arvesse CH4 ja N2O heite ning avamerelaevadest pärit kasvuhoonegaaside heite lisamist määruse (EL) 2015/757 kohaldamisalasse, tuleks komisjonile anda õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte seoses määrusega (EL) 2015/757 hõlmatud heitkoguste seire meetodite ja normidega ning aruandlusnormidega ja seoses muu kõnealuses määruses sätestatud asjakohase teabega, samuti normidega, mis käsitlevad seirekavade ja nende muudatuste heakskiitmist vastutava haldava asutuse poolt, normidega, mis käsitlevad ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete seiret, aruandlust ja esitamist, ning normidega, mis käsitlevad ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete tõendamist ja kontrolliaruande koostamist ettevõtja tasandi summaarse heitkoguse andmete kohta. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega (8). Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(12)

Kuna käesoleva määruse eesmärke sätestada sellise seire, aruandluse ja kontrolli normid, mis on vajalikud ELi HKSi laiendamiseks meretransporditegevustele, ning näha ette täiendavate kasvuhoonegaaside ja täiendavatest laevatüüpidest pärit heitkoguste seire, aruandlus ja kontroll, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab neid meetme ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(13)

Määrust (EL) 2015/757 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

1)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/757, mis käsitleb meretranspordist pärit kasvuhoonegaaside heitkoguste seiret, aruandlust ja kontrolli ning millega muudetakse direktiivi 2009/16/EÜ“.

2)

Kogu määruses, välja arvatud artiklis 2, artikli 5 lõikes 2 ja artikli 21 lõikes 5 ning I ja II lisas, asendatakse mõiste „CO2“ mõistega „kasvuhoonegaas“ ja tehakse vajalikud grammatilised muudatused.

3)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

4)

Artikli 2 lõige 1 asendatakse järgmisega:

5)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

6)

Artiklisse 4 lisatakse järgmine lõige:

7)

Artikli 5 lõige 2 asendatakse järgmisega:

8)

Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

9)

Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

10)

artikli 10 esimesele lõigule lisatakse järgmine punkt:

11)

Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

12)

lisatakse järgmine artikkel:

13)

Artiklit 12 muudetakse järgmiselt:

14)

Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

15)

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

16)

Artiklisse 15 lisatakse järgmine lõige:

17)

Artikli 16 lõige 1 asendatakse järgmisega:

18)

Artiklit 20 muudetakse järgmiselt:

19)

Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

20)

lisatakse järgmine artikkel:

21)

Artiklit 23 muudetakse järgmiselt: