(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/73/EÜ (4) on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna kõnealusesse direktiivi on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

(2)

Alates 1999. aastast järk-järgult välja kujundatud maagaasi siseturu eesmärk on pakkuda kõikidele liidu tarbijatele – nii kodanikele kui ka ettevõtjatele – tõelist valikuvõimalust, uusi ettevõtlusvõimalusi ja rohkem piiriülest kaubandust, et saavutada tõhususe kasv, konkurentsivõimelised hinnad ja kõrgemad teenindusstandardid ning toetada varustuskindlust ja kestlikkust.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2003/55/EÜ (5) ning direktiiv 2009/73/EÜ on andnud maagaasi siseturu rajamisse olulise panuse.

(4)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/943 (6) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (7) aitasid liikuda veelgi lähemale sellise elektrienergia siseturu arendamisele, mille keskmes on kodanikud ja mis aitab saavutada liidu eesmärki minna üle puhtale energiasüsteemile ja vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Maagaasi siseturg peaks põhinema samadel põhimõtetel ja eelkõige tagama tarbijate samaväärse kaitse. Eelkõige peaks liidu energiapoliitika käsitlema vähekaitstud tarbijaid ja võitlema energiaostuvõimetuse vastu.

(5)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1119 (8) on liit võtnud kohustuse vähendada kasvuhoonegaaside heidet. Gaasiliste kütuste siseturu normid tuleb viia vastavusse kõnealuse määrusega. Sellega seoses on liit sätestanud, kuidas ajakohastada oma energiaturge, sealhulgas seoses gaasiturgude CO2 heite vähendamisega, mida on käsitletud komisjoni 8. juuli 2020. aasta teatistes „Kliimaneutraalse majanduse saavutamine – lõimitud energiasüsteem kliimaneutraalse Euroopa nimel“ (edaspidi „ELi energiasüsteemi lõimimise strateegia“) ja „Kliimaneutraalse Euroopa vesinikustrateegia“ (edaspidi „ELi vesinikustrateegia“) ning Euroopa Parlamendi 10. juuli 2020. aasta resolutsioonis Euroopa tervikliku lähenemisviisi kohta energia salvestamisele (9). Käesolev direktiiv peaks aitama saavutada liidu eesmärki vähendada kasvuhoonegaaside heidet, tagades samal ajal varustuskindluse ning maagaasi ja vesiniku siseturu tõrgeteta toimimise.

(6)

Käesolev direktiiv täiendab seotud liidu poliitikat ja õigusakte, eelkõige neid, mis esitati vastavalt komisjoni 11. detsembri 2019. aasta teatisele „Euroopa roheline kokkulepe“, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2023/857, (10) (EL) 2023/957, (11) (EL) 2023/1805 (12) ja (EL) 2023/2405 (13) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid (EL) 2023/959, (14) (EL) 2023/1791 (15) ja (EL) 2023/2413, (16) mille eesmärk on stimuleerida liidu majanduse CO2 heite vähendamist ja tagada, et see püsib trajektooril kliimaneutraalse liidu saavutamise poole 2050. aastaks, kooskõlas määrusega (EL) 2021/1119. Käesoleva direktiivi peamine eesmärk on võimaldada sellist üleminekut kliimaneutraalsusele, tagades vesinikuturu kasvu ning tõhusa maagaasituru.

(7)

Komisjoni 8. märtsi 2022. aasta teatises „REPowerEU: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks“, mis võeti vastu pärast Venemaa provotseerimata ja põhjendamatu sõjalise agressiooni algust Ukraina-vastu, toonitati gaasitarnete mitmekesistamise olulisust, eesmärgiga kaotada järk-järgult liidu sõltuvus Venemaa energiast. Nimetatud teatises tunnistati, et otsustav roll võib olla kestliku biometaani kasutamise suurendamisel ning taastuvelektrist toodetud vesiniku kasutuselevõtul, ning seda silmas pidades esitati seadusandjatele üleskutse võtta kiiresti vastu käesolev direktiiv ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2024/1789 (17).

(8)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1227/2011 (18) tagatakse mitmed gaasituru osaliste kohustused. Kõnealuses määruses osutatud riiklikud reguleerivad asutused peaksid vastutama kõnealuse määruse täitmise tagamise eest liikmesriikides. Nimetatud sätted on olulised tagamaks, et gaasiga kauplemise suhtes kohaldatakse läbipaistvuskohustusi.

(9)

Käesoleva direktiivi eesmärk on hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi ning vesiniku jõudmist energiasüsteemi, mis võimaldab loobuda fossiilse gaasi tarbimisest, ning anda taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasile ja vähese CO2 heitega gaasile ja vesinikule oluline roll liidu 2030. aasta kliimaeesmärkide täitmisel ja 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel. Samuti on käesoleva direktiivi eesmärk luua õigusraamistik, mis võimaldab kõigil turuosalistel loobuda fossiilsest gaasist, motiveerib neid seda tegema ja võimaldab neil kavandada oma tegevust, et vältida seotuse efekti, ning mille eesmärk on tagada fossiilse gaasi järkjärguline ja õigeaegne kasutuselt kõrvaldamine, eelkõige kõigis asjaomastes tööstussektorites ja kütte eesmärgil.

(10)

Säästva biometaani integreerimine maagaasisüsteemi kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/2001 (19) sätestatud kriteeriumidega toetab liidu kliimaeesmärke ja aitab mitmekesistada energiatarneid. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi võrguga liitumise taotlusi peaksid mõistliku aja jooksul hindama ja nende üle seiret tegema asjaomased reguleerivad asutused. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasiga seotud liitumistaotlusi peaks ülekande ja jaotamise tasandil olema võimalik pidada esmatähtsaks võrreldes liitumistaotlustega, mis on seotud maagaasi ja vähese CO2 heitega gaasi tootmisega.

(11)

ELi vesinikustrateegias tunnistatakse, et kuna potentsiaal toota taastuvatest energiaallikatest vesinikku on liikmesriikides erinev, on avatud ja konkurentsivõimeline siseturg koos takistusteta piiriülese kaubandusega väga oluline konkurentsi, taskukohasuse ja varustuskindluse seisukohast. Lisaks rõhutatakse ELi vesinikustrateegias, et liikumine likviidse turu suunas, kus vesinikuga kaubeldakse kaubapõhiselt, hõlbustaks uute tootjate turuletulekut ja aitaks kaasa süsteemi tihedamale lõimimisele teiste energiakandjatega ning annaks usaldusväärseid hinnasignaale investeerimis- ja käitamisotsuste tegemiseks. Käesolevas direktiivis sätestatud õigusnormid peaksid seega soodustama vesinikuturgude, kaubapõhise vesinikukaubanduse ja likviidse kauplemise keskuste esilekerkimist. Liikmesriigid peaksid kõrvaldama kõik sellega seotud põhjendamatud tõkked. Tunnistades olemuslikke erinevusi, tuleks vesinikuturu puhul kaaluda ka elektri- ja maagaasiturgude jaoks välja töötatud kehtivaid norme, mis on võimaldanud tõhusat äritegevust ja kauplemist. Kuigi käesolevas direktiivis sätestatakse vesinikuturu toimimise suhtes kohaldatavad üldpõhimõtted, on nende põhimõtete kohaldamisel asjakohane võtta arvesse kõnealuse turu arenguetappi.

(12)

Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga võetakse taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik eelduste kohaselt laiaulatuslikult kasutusele alates 2030. aastast, et vähendada CO2 heidet teatavates sektorites alates lennundusest ja laevandusest kuni selliste tööstussektoriteni, kus on CO2 heidet keeruline vähendada. Kõigi vesinikusüsteemiga ühendatud lõpptarbijate suhtes tuleks kohaldada samu peamisi tarbijaõigusi, mida kohaldatakse maagaasisüsteemiga ühendatud lõpptarbijate suhtes, nt õigus tarnijat vahetada ja täpne arvel esitatav teave. Kui tarbijad on ühendatud vesinikuvõrguga, nt tööstustarbijad, tuleks nende suhtes kohaldada samu tarbijakaitseõigusi nagu maagaasi tarbijate suhtes. Tarbijakaitse sätteid, mis on kavandatud kodutarbijate turul osalemise innustamiseks ja mis hõlmavad näiteks hinnavõrdlusvahendeid ja aktiivseid tarbijaid, ei tohiks vesinikusüsteemi puhul siiski kohaldada.

(13)

Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga on liidu prioriteet arendada vesiniku tootmist peamiselt sellistest taastuvatest energiaallikatest nagu tuule- ja päikeseenergia. Taastuvatest energiaallikatest vesinik, mis on toodetud biomassist, kuulub direktiivis (EL) 2018/2001 sätestatud biogaasi määratluse alla. Pikas perspektiivis on taastuvatest energiaallikatest toodetud vesinik parim liidu kliimaneutraalsuse ja nullsaaste eesmärgi saavutamiseks ning sidusaim võimalus energiasüsteeme lõimida. Vesiniku tootmine taastuvatest energiaallikatest ei kasva tõenäoliselt siiski piisavalt kiiresti selleks, et rahuldada liidus eeldatavasti suurenevat nõudlust vesiniku järele. Seepärast võib vähese CO2 heitega kütustel, näiteks vähese CO2 heitega vesinikul olla liidu kliimaeesmärkidele vastavas energiasüsteemi ümberkujundamises oluline roll eriti lühikeses ja keskpikas perioodis, et vähendada kiiresti olemasolevate kütuste heidet ja toetada liidu tarbijate üleminekut sektorites, kus CO2 heidet on keeruline vähendada ning kus muud energia- ja kulutõhusamad võimalused puuduvad. Sellise ülemineku toetamiseks on vaja kehtestada kasvuhoonegaaside heite vähendamise künnis vähese CO2 heitega vesiniku ja sünteetiliste gaasiliste kütuste jaoks. Selline künnis peaks olema rangem vesiniku puhul, mida toodetakse rajatistest, mis alustavad tegevust alates 1. jaanuarist 2031, et võtta arvesse tehnoloogia arengut ja paremini stimuleerida vesiniku tootmisel tekkivate kasvuhoonegaaside heite vähendamise suunas liikumise dünaamilist protsessi.

(14)

ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias rõhutati vajadust võtta kasutusele kogu liitu hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis hõlmaks ka vähese CO2 heitega kütuseid, et liikmesriigid saaksid neid muude CO2 heite vähendamise võimalustega võrrelda ja neid oma energiaallikate kogumis toimiva lahendusena arvesse võtta. Vähese CO2 heitega kütuste sertifitseerimist tuleks korraldada viisil, mis on kooskõlas taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste sertifitseerimisega. Seetõttu on asjakohane osutada direktiivis (EL) 2018/2001 taastuvate kütuste sertifitseerimist käsitlevatele sätetele ning kohaldada neid analoogia alusel vähese CO2 heitega kütuste suhtes. Tagamaks, et vähese CO2 heitega kütustel on taastuvate alternatiividega võrreldes sama mõju CO2 heite vähendamisele, on oluline, et nende sertifitseerimisel kasutatakse sarnast metoodikat, mis põhineb nende olelusringi jooksul tekkival kasvuhoonegaaside koguheitel. Sellise olelusringi hindamise puhul tuleks arvesse võtta heidet, mis tuleneb vähese CO2 heitega kütuste tootmisest kogu nende tarneahela jooksul, sealhulgas primaarenergia tootmisest, töötlemisest ja transpordist tekkivat heidet, ning tuleks arvestada nõudlusega mõjutamatutest sisenditest ja CO2 kogumise tegelikest määradest tulenevat kaudset heidet. Metaani töötlemiseelse etapi heite tuletamisel tuleks tugineda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2024/1787 (20) käsitletud meetmetele. See võimaldaks võtta kasutusele kogu liitu hõlmav sertifitseerimissüsteem, mis hõlmab kogu liidu energiaallikate kogumit. Arvestades, et vähese CO2 heitega kütused ja vähese CO2 heitega vesinik ei ole taastuvatest energiaallikatest toodetud kütused, ei saanud nendega seotud mõisteid ja sertifitseerimist lisada direktiivi (EL) 2018/2001 kohaldamisalasse. Seepärast täidetakse see lünk nende lisamisega käesolevasse direktiivi.

(15)

Metaan ja vesinik aitavad kaasa ülemaailmsele soojenemisele. Seetõttu tuleks vältida nende lekkimist maagaasi- ja vesinikusüsteemist kooskõlas energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega ja selleks, et vähendada nende mõju kliimale. Maagaasi ülekanne, jaotamine, maa-alused hoidlad ning veeldatud maagaasi terminalid peavad vastama määruse (EL) 2024/1787 asjaomastele sätetele. Kõnealuses määruses on sätestatud normid liidu energeetikasektoris tekkiva metaaniheite täpseks mõõtmiseks, kvantifitseerimiseks, seireks, sellest aru andmiseks ja selle kontrollimiseks, samuti sellise heite vähendamiseks, sealhulgas lekete tuvastamise ja kõrvaldamise uuringute, kõrvaldamise kohustuste ning atmosfääri laskmise ja tõrvikpõletamise piirangute kaudu. Lisaks peaks käesolev direktiiv ette nägema, et vesinikuvõrkude, -hoidlate ja terminalide haldurid võtaksid meetmeid, et oma tegevuses vesinikuheidet vältida ja minimeerida, ning viiksid korrapäraste ajavahemike järel läbi kõigi halduri vastutusalasse kuuluvate asjakohaste komponentide kontrolli vesinikulekete tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks. Kui see on asjakohane, peaks komisjon aru andma vesinikuleketega seotud keskkonna- ja kliimariskidest ning kui see on asjakohane, esitama ettepanekud meetmete kohta, sealhulgas maksimaalsed vesinikulekete määrad, et minimeerida vesinikulekete võimalikke riske. Kui sellised meetmed vastu võetakse, tuleks neid arvesse võtta vähese CO2 heitega kütustest tulenevate kasvuhoonegaaside heite vähenemise hindamise metoodikas.

(16)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud vesiniku ja vähese CO2 heitega vesiniku import tõenäoliselt täiendab liidus toodetud vesinikku, eesmärgiga tagada liidu nõudluse rahuldamiseks vajalike suurte vesinikukoguste kiire kättesaadavus. Seetõttu on komisjoni ja liikmesriikide jaoks vastastikku kasulik pidada oma vastavate pädevuste kohaselt avatud ja konstruktiivset dialoogi, et luua koostöö kolmandate riikidega. Selline koostöö võiks eelkõige kaasa aidata puhta ja uue tehnoloogia turgude loomisele teadmussiirde kaudu ning keskkonnakaitse, kestlikkuse ja kliimamuutuste leevendamise kõrgele tasemele, vältides negatiivset sotsiaalset või keskkonnamõju. Sellega seoses võib liit võtta juhtrolli vähese CO2 heitega kütuste sertifitseerimise ülemaailmsete standardite väljatöötamisel ning tugevdada oma rolli ülemaailmse kliimavaldkonna eestvedajana, kasutades oma kliimadiplomaatiat vastastikku kasuliku koostöö arendamiseks eksportivate partneritega.

(17)

Liidu kodanikele Euroopa Liidu toimimise lepinguga (ELi toimimise leping) tagatud vabadused – muu hulgas kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus – on saavutatavad üksnes täiesti avatud turul, kus kõik tarbijad saavad vabalt valida tarnijaid ja kõik tarnijad saavad vabalt teenindada oma tarbijaid.

(18)

Selleks et saavutada liidu eesmärk saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks, peaksid gaasituru CO2 heite vähendamiseks tehtavad jõupingutused käima käsikäes taastuvate energiaallikate kasutuselevõtuga direktiivis (EL) 2018/2001 seatud liidu eesmärkide raamistikus ning täiendavate CO2 heite vähendamise jõupingutustega, mis põhinevad teistel mittefossiilsetel allikatel. Liikmesriikidel peaks olema seoses täiesti avatud turuga oma riigi oludest lähtuvalt endiselt võimalik kavandada oma energiaallikate jaotust, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste ja vähese CO2 heitega kütuste kombineeritud kasutamist. Sel eesmärgil peaks liit toetuskavade, sealhulgas rahalise toetuse väljatöötamisel taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuste või vähese CO2 heitega kütuste jaoks toetama liidu eesmärkide saavutamist, samas kui liikmesriikidele jääb alles nende õigus valida, kas ja milliseid taastuvatest energiaallikatest toodetud kütuseid või vähese CO2 heitega kütuseid nad toetavad, eeldusel et need kütused vastavad direktiivis (EL) 2018/2001 ja käesolevas direktiivis sätestatud kriteeriumitele ning et need toetuskavad on kooskõlas riigiabi käsitleva kohaldatava õigusraamistikuga ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 alusel. Lisaks võivad liikmesriigid otsustada kehtestada kooskõlas oma riikliku CO2 heite vähendamise strateegiaga täiendavad nõuded kasvuhoonegaaside heite vähendamise kohta.

(19)

Käesoleva direktiivi keskmes peaksid olema tarbijate huvid ning maagaasi- ja vesinikuettevõtjate keskseks kohustuseks peaks olema teenuse kvaliteet. Tugevdada ja kindlustada ning läbipaistvamaks muuta on vaja kehtivaid tarbijaõigusi ja õigust pääseda ligi põhiteenustele, sealhulgas energiateenustele, ning võitlust energiaostuvõimetuse vastu, nagu on märgitud komisjoni 26. aprilli 2017. aasta teatises, millega luuakse Euroopa sotsiaalõiguste sammas, mis kuulutati välja ja allkirjastati Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni poolt 17. novembril 2017 Göteborgi sotsiaaltippkohtumisel. Sellega seoses tuleks vältida vesinikuvõrkude ristsubsideerimist maagaasi või elektrivõrkude tariifide kaudu. Tarbijakaitse peaks tagama, et kõik tarbijad laiemas liidu mastaabis saavad kasu konkurentsil põhinevast maagaasi turust. Tarbijaõiguste järgimist peaksid tagama liikmesriigid või, kui liikmesriigid on nii sätestanud, reguleerivad asutused.

(20)

Euroopa sotsiaalõiguste samba kohaselt on energia esmatähtis teenus, millele peab kõigil olema juurdepääs, ning selles on kutsutud üles võtma abivajajate aitamiseks toetusmeetmeid (põhimõte 20). Ka ÜRO kestliku arengu eesmärgi nr 7 siht on tagada kõigile juurdepääs taskukohasele, usaldusväärsele, säästvale ja kaasaegsele energiale.

(21)

Avaliku teenusega seotud nõudeid ja neist tulenevaid ühiseid miinimumstandardeid on vaja veelgi tugevdada, et tagada kõikidele tarbijatele, eelkõige vähekaitstud tarbijatele võimalus konkurentsist ja õiglastest hindadest kasu saada. Avaliku teenuse nõuded tuleks määratleda riigi tasandil, võttes arvesse riigisiseseid tingimusi. Samas peaksid liikmesriigid austama liidu õigust.

(22)

Soojuse CO2 heite kaasavuspõhise vähendamise hõlbustamiseks tuleb tarbijaid teavitada kestlikest alternatiividest, millele nad võivad üle minna, ning neil peab olema juurdepääs sobivatele rahastamisvõimalustele ja toetustele. Liikmesriigid peaksid võtma kõik meetmed, mida on vaja, et minimeerida kahjulikku mõju, mida käesoleva direktiivi kohaselt rakendatav kütuste vahetamine või kaugkütte ühendused avaldavad lõpptarbijatele, sealhulgas energiaostuvõimetutele ja vähekaitstud tarbijatele. Kui see on kohaldatav, peaksid liikmesriigid kasutama parimal võimalikul viisil rahastamist, sealhulgas avaliku sektori rahastamist ja liidu tasandil loodud rahastamisvahendeid, et kõrvaldada kahjulik mõju ning tagada õiglane ja kaasav energiasüsteemi ümberkujundamine.

(23)

Liikmesriikidel peaks olema laialdane kaalutlusõigus maagaasi ettevõtjatele üldistest majandushuvidest lähtuva avaliku teenuse osutamise kohustuse kehtestamisel, ilma et see takistaks üleminekut lõimitud, väga energiatõhusale ja taastuvallikatel põhinevale energiasüsteemile kooskõlas asjakohaste liidu eesmärkide, õiguse ja strateegiatega. Siiski tähendab avaliku teenuse osutamise kohustus maagaasi tarnimise hinnakujundusse sekkumise vormis turgu olemuslikult moonutavat meedet, mis toob sageli kaasa tasupuudujääkide kuhjumise, tarbijate valikuvõimaluste piiramise, nõrgemad stiimulid energia säästmiseks ja energiatõhususe suurendamiseks, madalama teenuste kvaliteedi, tarbijate vähesema kaasamise ja rahulolu, konkurentsi piiramise ning innovaatiliste toodete ja teenuste osakaalu vähenemise turul. Järelikult peaksid liikmesriigid oma kodanike jaoks taskukohaste maagaasitarnete säilitamiseks kasutama muid poliitikavahendeid, eelkõige suunatud sotsiaalpoliitika meetmeid. Riiklik sekkumine maagaasi tarnimise hinnakujundusse kujutaks endast põhimõtteliselt turumoonutust. Riiklikku sekkumist tuleks seetõttu kasutada üksnes asjakohasel juhul avaliku teenuse osutamise kohustuse täitmiseks ning see peaks toimuma eritingimusi järgides. Täielikult liberaliseeritud, tõrgeteta toimiv maagaasi jaemüügiturg stimuleerib hinnapõhist ja muud konkurentsi olemasolevate tarnijate vahel ja meelitab uusi turule tulijaid, suurendades nii tarbijate valikuvõimalusi ja rahulolu. Käesoleva direktiivi kohaselt võib reguleeritud hindu, sealhulgas omahinnast madalamaid hindu kohaldada energiaostuvõimetute ja vähekaitstud kodutarbijate puhul ning erijuhtudel kodutarbijate ja mikroettevõtjate puhul. Maagaasi hinnakriisi ajal, kui maagaasi hulgi- ja jaemüügihinnad kasvavad märkimisäärselt, peaks liikmesriikidel olema lubatud ajutiselt laiendada reguleeritud hindade kohaldamist esmastele sotsiaalteenustele, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 (21) artikli 2 punktis 4, ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEd). Kodutarbijate, esmaste sotsiaalteenuste ja VKEde puhul peaks liikmesriikidel olema erandlikult ja ajutiselt lubatud kehtestada maagaasi hinnakriisi ajal omahinnast madalamaid reguleeritud hindu, eeldusel et see ei tekita tarnijate vahel moonutusi ja et tarnijatele hüvitatakse omahinnast odavama tarnimise kulud. Siiski on vaja tagada, et selline hindade reguleerimine on sihipärane ega loo stiimuleid tarbimise suurendamiseks. Seetõttu tuleks sellisel erandlikul ja ajutisel hindade reguleerimisel piirduda 80 %-ga kodutarbijate keskmisest tarbimisest ja 70 %-ga esmaste sotsiaalteenuste ja VKEde tarbimisest eelmisel aastal. Nõukogul peaks olema võimalik kuulutada komisjoni ettepaneku alusel rakendusotsusega välja piirkondlik või kogu liitu hõlmav maagaasi hinnakriis. Hinnang, kas maagaasi hinnakriis eksisteerib, peaks põhinema võrdlusel tavapärasel turu toimimise ajal kehtivate hindadega ning seetõttu ei tohiks arvestada käesoleva direktiivi kohaselt välja kuulutatud eelmiste maagaasi hinnakriiside mõju. Rakendusotsuses tuleks ka täpsustada maagaasi hinnakriisi väljakuulutamise kehtivusaeg, mille jooksul kohaldatakse hindade ajutist reguleerimist. See periood ei tohiks olla pikem kui üks aasta. Kui maagaasi hinnakriisi väljakuulutamise tingimused on endiselt täidetud, peaks nõukogul olema komisjoni ettepanekul võimalik rakendusotsuse kehtivusaega pikendada. Rakendusvolituste andmine nõukogule on õigustatud, võttes arvesse maagaasi hinnakriisi väljakuulutamise otsuse märkimisväärset horisontaalset mõju liikmesriikidele ning sellest lähtuvaid laiendatud võimalusi riiklikuks sekkumiseks maagaasi tarnimise hinna kujundamisel. Selline mõju on märkimisväärne nii asjassepuutuvate tarbijate arvu kui ka selliste tarbijate kategooriate tähtsuse seisukohast. Rakendusvolituste andmisega nõukogule võetakse asjakohaselt arvesse ka maagaasi hinnakriisi väljakuulutamise otsuse poliitilist laadi, mis nõuab energia hinnakujunduse osas liikmesriikide rakendusotsuse keskmes olevate erinevate poliitiliste kaalutluste delikaatset tasakaalustamist. Piirkondliku või kogu liitu hõlmava maagaasi hinnakriisi väljakuulutamine peaks tagama võrdsed tingimused kõigis nendes liikmesriikides, mida otsus mõjutab, nii et siseturgu ei moonutataks põhjendamatult.

(24)

Avaliku teenuse osutamise kohustust maagaasi tarnimise hinnakujunduse vormis tuleks kasutada ilma, et rikutakse avatud turgude põhimõtet, asjaolud ja sellest kasusaajad peaksid olema selgelt kindlaks määratud ning selle kestus peaks olema piiratud. Sellised asjaolud võivad esineda tõsiste tarneraskuste korral, mis põhjustavad tavapärasest märksa kõrgemaid maagaasi hindu, või turutõrke korral, kui reguleerivate asutuste ja konkurentsiasutuste sekkumised ei ole tulemusi andnud. Sellised asjaolud mõjutaksid ebaproportsionaalselt kodutarbijaid, eelkõige vähekaitstud tarbijaid, kelle netotuludest kulub üldjuhul energiaarvete tasumiseks suurem osa kui suure sissetulekuga tarbijatel. Selleks, et vähendada avaliku teenuse osutamise kohustuse moonutavat mõju maagaasi tarnimise hinnakujundusse, peaksid sellist sekkumist rakendavad liikmesriigid võtma lisameetmeid, sealhulgas meetmeid hulgimüügituru hinnakujunduse moonutuste vältimiseks ning meetmeid energiatõhususe toetamiseks, eelkõige vähekaitstud tarbijate ning energiaostuvõimetute tarbijate jaoks. Liikmesriigid peaksid tagama, et kõigil reguleeritud hindadest kasu saajatel oleks soovi korral võimalik täiel määral kasutada vabaturu pakkumisi. Selleks tuleks neid otse ja korrapäraselt teavitada vabaturu pakkumistest ja säästuvõimalustest ning neil tuleks aidata turupõhiseid pakkumisi kasutada ja neist kasu saada.

(25)

Riiklik sekkumine maagaasi tarnimise hinnakujundusse ei tohiks põhjustada tarbijate eri kategooriate vahelist otsest ristsubsideerimist. See tähendab, et hinnasüsteemid ei või panna teatavaid tarbijate kategooriaid selgelt kandma teisi tarbijate kategooriaid mõjutava hinnasekkumise kulusid. Avaliku teenuse osutamise kohustused hinnakujunduses peaksid hõlmama üksnes maagaasi tarnimist, kuna kodutarbijatelt ei eeldata vesiniku laialdast kütteks kasutamist. Vesinikuturg puudutab eeldatavasti peamiselt tööstust, mis sellist riiklikku sekkumist ei vaja.

(26)

Tarbijad peaksid saama selget ja arusaadavat teavet oma õiguste kohta seoses energiasektoriga. Komisjon on pärast konsulteerimist asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas liikmesriikidega, reguleerivate asutustega, tarbijaorganisatsioonidega ja maagaasiettevõtjatega koostanud kättesaadava ja kasutajasõbraliku energiatarbija kontrollnimekirja, milles antakse tarbijatele praktilist teavet nende õiguste kohta. Energiatarbija kontrollnimekirja tuleks hoida ajakohasena, see tuleks edastada kõigile tarbijatele ja teha avalikult kättesaadavaks.

(27)

Liikmesriigid peaksid võtma arvesse asjaolu, et edukaks energiasüsteemi ümberkujundamiseks on vaja täiendavalt investeerida maagaasi- ja vesinikusektoris töötavate inimeste haridusse, koolitusse ja oskustesse, sealhulgas seoses taristu arendamisega, energiatõhususega ning lõppkasutajarakendustega, mis kasutavad rohkem kulutõhusaid ja vähendatud CO2 heitega alternatiive. Selline investeerimine oleks kooskõlas direktiiviga (EL) 2023/1791.

(28)

Turunormid peaksid tarbijaid kaitsma ja nende mõjuvõimu suurendama, et nad teeksid kõige energiatõhusamaid valikuid, et uut taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vesinikku ning vähese CO2 heitega gaasi ja vesinikku saaks täielikult energiasüsteemi ümberkujundamisse siduda.

(29)

Maagaasil on energiavarustuses endiselt keskne roll, kuna kodumajapidamised tarbivad ikka veel rohkem maagaasi kui elektrienergiat. Kuigi elektrifitseerimine on rohepöörde keskne element, tarbivad kodumajapidamised tulevikus ikkagi maagaasi, sealhulgas üha rohkem taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi, eriti biometaani.

(30)

Maagaasisektoris, sealhulgas maagaasi jaemüügiturul, ei ole vastavaid tarbijate kaasatust ja kaitset käsitlevaid sätteid energiasüsteemi ümberkujundamise vajadustele vastavalt kohandatud.

(31)

Tarbijad ei ole maagaasituruga rahul ja nende kaasatus ei ole suur ning uute taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi kasutuselevõtt on aeglane, mis kajastab piiratud konkurentsi paljudes liikmesriikides. Maagaasihinnad on viimasel kümnel aastal kodutarbijate jaoks suurenenud ja kodutarbijad maksavad maagaasi eest kaks-kolm korda rohkem kui tööstustarbijad.

(32)

Nagu elektrisektoris, on ka maagaasisektoris turu paindlikkusmeetmed ja sobiv liidu tarbijaõigusi käsitlev õigusraamistik olulised tagamaks, et tarbijad saavad energiasüsteemi ümberkujundamises osaleda ja kasu taskukohastest hindadest, kõrgetest teenusestandarditest ning pakkumiste laiast valikust, mis kajastavad tehnika arengut.

(33)

Üleminek fossiilselt gaasilt alternatiivsele taastuvatest energiaallikatest toodetud energiale peaks leidma aset, kui taastuvatest energiaallikatest toodetud energia muutub tarbijate jaoks huvipakkuvaks, mittediskrimineerivaks valikuks, mis põhineb täiesti läbipaistval teabel ja mille puhul üleminekuga seotud kulud jaotuvad õiglaselt eri tarbijarühmade ja turuosaliste vahel. Üleminek maagaasilt muule tehnoloogiale ei ole tavaliselt lihtne, sest selle aluseks olevate seadmetega kaasneb seotuse efekt. Kui maagaasi taristu kõrvaldatakse kasutuselt, peaks sellega kaasnema meetmed, mis käsitlevad kahjulikku mõju lõpptarbijatele, eelkõige vähekaitstud tarbijatele ja energiaostuvõimetutele kodutarbijatele, ning meetmeid, millega käsitletakse energiasüsteemi ümberkujundamisest tulenevat ebavõrdsust. Maagaasi tarbijaid tuleks kaitsta tariifide tõusu eest maagaasi varade amortiseerimise korral, gaasi- ja vesinikukasutajate vahelise ristsubsideerimise eest ning kahanevast tarbijabaasist tingitud maagaasi tariifide tõusu eest.

(34)

Praeguste maagaasi jaemüügituru lünkade täitmiseks on vaja kõrvaldada olemasolevad konkurentsi- ja tehnoloogilised tõkked, mis takistavad alternatiivse, taastuvatel energiaallikatel põhineva tarnimise, uute teenuste, teenuste parema taseme ja odavamate tarbijahindade kujunemist, tagades samal ajal vähekaitstud tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate kaitse.

(35)

Selleks et tagada kõikides energiasektorites ühtlane kõrge tarbijakaitse tase ja suur mõjuvõim, peaks maagaasituru CO2 heite vähendamist käsitlev õigusraamistik kajastama tarbijakaitset elektriturul ning, kui see on asjakohane, selle sätteid, milles käsitletakse mõjuvõimu suurendamist, ning peaks võtma arvesse energiasüsteemi tõhusust ja liidu energiavarustuskindluse, energiatõhususe ja taastuvenergiaga seotud eesmärke.

(36)

Sidususe ja tõhususe tagamiseks peaks selline elektrituru teatavate aspektide kajastamine hõlmama kõiki tarbijate kaitset ja mõjuvõimu suurendamist käsitlevaid sätteid, kui see on võimalik ja kui neid saab kohandada maagaasituru vajadustele. See peaks hõlmama nii põhilisi lepingulisi õigusi kui ka norme, milles käsitletakse arvel esitatavat teavet, energiateenuseosutaja vahetamist, usaldusväärsete võrdlemisvahendite kättesaadavaks tegemist, vähekaitstud tarbijate ja energiaostuvõimetute tarbijate kaitset, piisava andmekaitse tagamist nutiarvestite puhul ja andmehaldust ning tõhusat vaidluste kohtuvälist lahendamist.

(37)

Sätete sektoriülese ühtsuse tagamisel peaks riiklike haldusasutuste ja ettevõtjate koormus olema piiratud ja proportsionaalne, võttes muu hulgas aluseks kogemusi, mis on saadud seoses paketti „Puhas energia kõikidele eurooplastele“ kuuluvate õigusaktidega, nagu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EL) 2018/1999, (22) (EL) 2019/941, (23) (EL) 2019/942, (24) (EL) 2019/943 ning direktiivid (EL) 2018/844, (25) (EL) 2018/2001, (EL) 2018/2002 (26) ja (EL) 2019/944.

(38)

Maagaasisektori ajakohastamisega peaks kaasnema märkimisväärne majanduslik ja keskkonnakasu, kuna suurenevad nii jaemüügituru konkurentsivõime kui ka ühiskondlik kasu, jaotuslik mõju ning tarbijate mõjuvõim, sealhulgas tugevnevad lepingupõhised õigused ning teave tarbimise ja energiaallikate kohta muutub paremini kättesaadavaks, mis võimaldab teha keskkonnasõbralikumaid valikuid, samuti energiatõhususmeetmete rakendamine ning fossiilse gaasi kasutamise vähendamine või üleminek fossiilselt gaasilt kestlikumatele energiaallikatele. Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi kasutuselevõtule peaksid kaasa aitama energiahuvikogukonnad.

(39)

Tarbijate kaasatuse oluline näitaja ning nii maagaasi- kui ka vesinikuturu konkurentsivõime suurendamise oluline vahend on vahetamine ja seetõttu tuleks see tarbijatele tagada põhiõigusena. Vahetamise määr on liikmesriikides siiski jätkuvalt ebaühtlane ning nii energiaallika kui ka -tarnija vahetamist ei soodusta tarbijatel maksta tulevad väljumis- ja lõpetamistasud. Kuigi selliste tasude kaotamine võib piirata tarbija valikuid, kuna jäetakse välja tarbija lojaalsust premeerivad teenused, peaks nende kasutamise edasine piiramine suurendama tarbijate heaolu ja kaasamist ning turukonkurentsi.

(40)

Lühemad vahetamise tähtajad võivad innustada tarbijaid otsima paremaid energiapakkumisi ja vahetama tarnijat. Infotehnoloogia ulatuslikum kasutuselevõtt tähendab, et hiljemalt 2026. aastal peaks tehniliselt olema võimalik vahetusprotsess, mille puhul uue tarnija registreerimine turukorraldaja mõõtmispunktis peaks üldjuhul olema võimalik igal tööpäeval 24 tunni jooksul. 2026. aastaks selle tagamine, et vahetust on tehniliselt võimalik teha 24 tunni jooksul, aitaks minimeerida vahetamiseks kuluvat aega ning see aitaks tõsta tarbijate kaasatust ja konkurentsi jaemüügiturul.

(41)

24-tunnine vahetamistähtaeg maagaasi- ja vesinikuturgudel kajastaks seda, mis juba kehtib elektriturul, millel on sarnased tagasüsteemi funktsioonid ja IT-andmebaasi nõuded. Vahetamistähtaegade ühtlustamine sektorite vahel oleks kasulik kõigile tarbijatele, eelkõige neile, kes on sõlminud kahte kütust hõlmavad lepingud. Tarbijate jaoks lühemad vahetamistähtajad ei tohiks mõjutada tarnijate tasakaalustamiskohustusi.

(42)

Mitmed tegurid takistavad tarbijatel nende jaoks eri allikatest kättesaadavale turuteabele juurdepääsu, selle mõistmist ja selle põhjal tegutsemist. Sellepärast tuleks muuta pakkumised paremini võrreldavaks, tehes seda võrdlemisvahendite põhjal tarbijate piisava teavitamise abil, ning kõrvaldada vahetamist segavad takistused, piiramata seejuures asjatult tarbija valikuid. Samuti on väga oluline, et tarnijad annaksid tarbijatele selget ja arusaadavat lepingueelset teavet, et tarbijad oleksid lepingu üksikasjadest ja tagajärgedest täielikult teadlikud.

(43)

Sõltumatud võrdlemisvahendid, sealhulgas veebisaidid, on väiksemate tarbijate jaoks tõhus vahend turul tehtavate energiapakkumiste eeliste hindamiseks. Võrdlemisvahendite puhul tuleks eesmärgiks seada olemasolevate pakkumiste võimalikult laia spektri hõlmamine ja turu võimalikult täielik katmine, et anda tarbijale esinduslik ülevaade. Kui pakkumise ühe olulise omadusena reklaamitakse keskkonnatoimet, peaksid võrdlemisvahendid sisaldama ka selle keskkonnatoime kirjeldust. On väga tähtis, et väiksematel tarbijatel oleks juurdepääs vähemalt ühele võrdlemisvahendile ning et selliste vahenditega antav teave oleks usaldusväärne, erapooletu, läbipaistev ja kergesti mõistetav. Liikmesriigid võivad selleks ette näha kas riikliku asutuse või eraettevõtja hallatava võrdlemisvahendi ning konsulteerida võrdlemisvahendite kriteeriumide küsimuses asjaomaste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijate huve esindavate organisatsioonidega.

(44)

Lõpptarbijad peaksid saama taastuvatest energiaallikatest ise toodetud gaasi tarbida, salvestada ja müüa, järgides taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi tootmise suhtes kohaldatavat õigust, eelkõige seoses kasvuhoonegaaside heitega, ning osaleda kõigil maagaasiturgudel, osutades süsteemile abiteenuseid, näiteks energia salvestamise kaudu, säilitades samal ajal oma õigused lõpptarbijana käesoleva määruse alusel. Aktiivsete tarbijate vahelised kollektiivkokkulepped annavad teenuseosutajatele ja kohalikele ettevõtjatele, eelkõige VKEdele võimalusi aidata kaasa süsteemi tasakaalustamisele ja paindlikkusele. Liikmesriikidel peaks olema õigus kehtestada oma õiguses erinevad sätted üksikult ja ühiselt tegutsevate aktiivsete tarbijate maksude ja lõivude kohta.

(45)

Arved ja arvetel esitatav teave on oluline vahend lõpptarbijate teavitamiseks ja nende mõjuvõimu suurendamiseks. Siiski valmistavad arved endiselt tarbijatele kõige rohkem muret ja on üks peamisi kaebuste allikaid, mis aitab kaasa tarbijate püsivale rahulolematusele ja vähesele kaasatusele maagaasisektoris. Arvel esitatavat teavet käsitlevad gaasisektori sätted jäävad maha elektrienergiasektoris tarbijatele antud õigustest. Seepärast on vaja need sätted kooskõlla viia ja näha gaasisektoris ette miinimumnõuded arvete ja arvetel esitatava teabe jaoks, et tarbijatel oleks juurdepääs läbipaistvale, täielikule ja hõlpsasti mõistetavale teabele. Arvetel tuleks lõpptarbijatele esitada teavet nende tarbimise ja kulude, CO2 heite ning taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi osakaalu kohta, hõlbustades seega pakkumiste võrdlemist tarnija või energiaallika vahetamisel, ja ka teavet nende tarbijaõiguste, näiteks vaidluste kohtuvälise lahendamise kohta. Lisaks peaksid arved olema vahendiks, millega tarbijaid aktiivselt turule kaasata, et tarbijad saaksid hallata oma tarbimist ja teha keskkonnasõbralikuma valiku. Oluline on anda tarbijatele põhjalikku ja täpset teavet, et nad oleksid teadlikud oma keskkonnamõjust ja saaksid seega väljendada oma eelistust kõige kestlikumate energiakandjate suhtes. Direktiivi (EL) 2023/1791 tuleks seetõttu vastavalt muuta.

(46)

Tegelikul maagaasi tarbimisel põhineva arvetel esitatava täpse teabe korrapärane esitamine on oluline, et aidata tarbijatel kontrollida oma maagaasi tarbimist ja kulusid. Siiski peaks tarbijatel, eriti kodutarbijatel, olema võimalik kasutada tegelike maksete tegemiseks paindlikke võimalusi.

(47)

Tarbijate varustamisel on üheks võtmeteguriks juurdepääs objektiivsetele ja läbipaistvatele tarbimisandmetele. Seetõttu peaks tarbijatel olema juurdepääs oma tarbimisandmetele ja nendega seotud hindadele ja teenuste maksumusele, sealhulgas lisateenuste, nagu kindlustus ja energiatõhususteenused, hinnale, kui see on asjakohane, et nad saaksid kutsuda konkurente kõnealuse teabe alusel pakkumisi tegema. Tarbijatel peaks olema ka õigus saada nõuetekohast teavet oma energiatarbimise kohta. Ettemaksed ei tohiks panna nende kasutajaid ebaproportsionaalselt ebasoodsasse olukorda, sest erinevad maksesüsteemid peaksid olema mittediskrimineerivad. Piisava sagedusega tarbijatele esitatavad andmed energiakulude kohta peaksid motiveerima energiat kokku hoidma, kuna need annavad tarbijatele vahetut tagasisidet energiatõhususse tehtud investeeringute ja käitumismuudatuste mõju kohta.

(48)

Kõik riigi otsused maagaasi nutiarvestisüsteemi kasutuselevõtu kohta tuleks teha pärast kulude-tulude analüüsi tegemist. Kulude-tulude analüüsis tuleks võtta arvesse pikaajalist kasu, mida nutiarvestisüsteemi kasutamine annab tarbijatele ja kogu väärtusahelale. Kui nimetatud analüüsist nähtub, et nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtt on majanduslikult mõistlik ja kulutõhus ainult tarbijatele, kes tarbivad teatava hulga maagaasi, siis peaks liikmesriikidel olema võimalik seda kasutuselevõtu puhul arvesse võtta. Siiski tuleks tehnoloogia kiire arengu tõttu sellised analüüsid lähte-eelduste olulise muutumise korral või vähemalt iga nelja aasta tagant korrapäraselt läbi vaadata. Nutiarvestisüsteemide piiratud rakendamist, nagu katseprojektid ja katseetapid, ei loeta selliste süsteemide kasutuselevõtuks käesoleva direktiivi tähenduses.

(49)

Selleks et aidata lõpptarbijatel aktiivselt turul osaleda, tuleks nutiarvestisüsteemide kasutuselevõtul nende puhul igakülgselt arvesse võtta asjakohasete olemasolevate standardite kasutust, sealhulgas neid, mis võimaldavad andmemudeli ja rakenduskihi tasandi koostalitlust, ning parimaid tavasid ja andmevahetuse arendamise tähtsust ning tulevasi ja uuenduslikke energiateenuseid. Peale selle ei tohiks kasutusele võetavad nutiarvestisüsteemid takistada maagaasi tarbijal tarnija vahetamist ning need peaksid olema varustatud asjakohaste funktsioonidega, mis võimaldavad lõpptarbijal saada õigel ajal juurdepääsu oma tarbimisandmetele, muuta oma energiatarbimist ja saada sellest kasu ning vähendada oma kulusid. Tarbijarühmadele tuleks anda nõu selle kohta, kuidas kasutada nutiarvesteid viisil, mis parandaks nende energiatõhusust.

(50)

Liikmesriik, kes maagaasisüsteemi puhul nutiarvestisüsteemi süsteemselt kasutusele ei võta, peaks võimaldama tarbijatel saada taotluse alusel ja seotud kulude kandmise korral kasu nutiarvesti paigaldamisest õiglastel ja mõistlikel tingimustel ning tagama neile kogu asjakohase teabe.

(51)

Pärast nutiarvestisüsteemide kasutuselevõttu on liikmesriikides praeguseks juba välja töötatud või arendatakse erinevaid andmehalduse mudeleid. Olenemata andmehalduse mudelist on oluline, et liikmesriigid kehtestaksid läbipaistvad normid, mille järgi oleksid andmed mittediskrimineerivatel tingimustel kättesaadavad, ning et nad tagaksid kõrgeimal tasemel küberturvalisuse ja andmekaitse ning andmekäitlejate erapooletuse.

(52)

Parem tarbijakaitse tagatakse seeläbi, et kõikidele tarbijatele on kättesaadavad tõhusad vaidluste lahendamise võimalused. Liikmesriigid peaksid nägema ette kaebuste käsitlemise kiire ja tõhusa korra. Teave kaebuste käsitlemise kohta tuleks esitada tarbijalepingutes ja arvel esitatavas teabes.

(53)

Vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismide toimimise hindamisel peaksid liikmesriigid võtma arvesse maagaasiettevõtjate osalemist ja nõuetele vastavust.

(54)

Liikmesriigid peaksid võtma asjakohaseid meetmeid, näiteks sotsiaalkindlustussüsteemis toetuste pakkumine, et tagada vajalik tarnimine vähekaitstud tarbijatele, ja energiatõhususe parandamise toetuse pakkumine ja taastuvenergia kasutuselevõtt, et kestlikult tegeleda energiaostuvõimetusega, sealhulgas vaesuse laiemas kontekstis. Sellised meetmed võivad erineda olenevalt liikmesriikides valitsevatest asjaoludest ning hõlmata maagaasi- ja vesinikuarvete tasumisega seotud sotsiaal- või energiapoliitika meetmeid, investeerimist eluruumide energiatõhususse või tarbijakaitset, näiteks kaitsemeetmeid lahtiühendamise vastu.

(55)

Energiaostuvõimetust käsitlevas komisjoni 14. oktoobri 2020. aasta soovituses (EL) 2020/1563 (27) ja 20. oktoobri 2023. aasta soovituses (EL) 2023/2407 (28) nähakse ette head tavad energiaostuvõimetuse määratlemiseks riigi tasandil, sealhulgas asjakohased näitajad energiaostuvõimetuse mõõtmiseks, ning struktuurimeetmete ja parenduste kohta, mida liikmesriigid saavad võtta või teha energiaostuvõimetuse algpõhjustega tegelemiseks. Rõhutatakse investeeringuid struktuurimeetmetesse, mille eesmärk on vähendada kodude ja seadmete madalat energiatõhusust ning vähendada CO2 heidet ja suurendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu, samuti muid meetmeid, mille eesmärk on anda teavet selle kohta, kuidas muuta väiksemaks energiaarveid ja võtta kasutusele energiasäästutavasid, toetada kodanikke energiakogukondadega liitumisel või soodustada liikumist taastuvenergialahenduste suunas.

(56)

Lahtiühendamine mõjutab märkimisväärselt tarbijate juurdepääsu tarnitavale maagaasile, mida nad vajavad eelkõige oma kodu kütmiseks. Maagaasi lahtiühendamine mõjutab eriti negatiivselt energiaostuvõimetuid tarbijaid ja vähekaitstud tarbijaid ning liikmesriigid peaksid võtma meetmeid, et vältida nende tarbijate lahtiühendamist majanduslikel või kaubanduslikel põhjustel. Liikmesriikidel on mitmeid vahendeid ja häid tavasid, mis hõlmavad muu hulgas, kuid mitte ainult aastaringseid või hooajalisi lahtiühendamise keelde, võla ennetamist ja kestlikke lahendusi, et toetada tarbijaid, kel on oma energiaarvete maksmisega raskusi. Liikmesriigid peaksid kõige sobivamad vahendid kindlaks määrama oma riigi olude põhjal. Sellised meetmed ei tohiks mõjutada tarbijate ajutist lahtiühendamist võrgu haldurite poolt hädaolukorras, sellest ette teatamata, kui lahtiühendamine toimub ohutusega seotud põhjustel, ja võimaluse korral sellest ette teatades, kui lahtiühendamine toimub hoolduse eesmärgil.

(57)

Tarbijatel on õigus kasutada oma tarnijate hallatavaid kaebemenetlusi ja ka vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, et tagada oma õiguste tõhus kasutamine ja mitte olla ebasoodsamas olukorras tarnijatega tekkinud erimeelsuste korral, eelkõige seoses arvete või tasumisele kuuluva summaga. Kui tarbijad neid menetlusi kasutavad, ei tohiks tarnijad lepinguid lõpetada asjaolude tõttu, mille üle vaidlus veel käib. Nii tarnijad kui ka tarbijad peaksid jätkuvalt täitma oma lepingulisi õigusi ja kohustusi, eelkõige maagaasi tarnimisel ja selle eest maksmisel, ning kaebemenetlused ei tohiks saada aluseks kuritarvitustele, mis võimaldavad tarbijatel oma lepingulisi kohustusi mitte täita, sealhulgas arved tasumata jätta. Liikmesriigid peaksid kehtestama asjakohased meetmed, et vältida kaebe- või vaidluste lahendamise menetluste moonutamist.

(58)

Selleks et tagada tarbijatele tarnete jätkumine, eelkõige tarnija tõrgete korral, peaksid liikmesriigid kehtestama viimasena vastutava tarnija korra või võtma samaväärseid meetmeid. Viimasena vastutav tarnija peaks olema võimalik määrata kas enne tarnija tõrget või siis tõrke tekkimise ajal. Viimasena vastutav tarnija võib olla vertikaalselt integreeritud ettevõtja müügiosakond, mis täidab ka jaotusülesandeid, tingimusel et see vastab käesoleva direktiivi eraldatusnõuetele. See ei peaks siiski tähendama, et liikmesriigid on kohustatud tarnima teatava kindlaksmääratud miinimumhinnaga. Kui liikmesriik kohustab viimasena vastutavat tarnijat tarnima maagaasi tarbijale, kellele ei tehta turupõhiseid pakkumisi, kohaldatakse käesoleva direktiivi artiklis 4 sätestatud tingimusi ja see kohustus võib hõlmata reguleeritud hinda üksnes sellises ulatuses, milles kliendil on õigus reguleeritud hinnale. Selle hindamisel, kas äritarbijate saadud pakkumised on turupõhised, peaksid liikmesriigid võtma arvesse individuaalseid kaubanduslikke ja tehnilisi asjaolusid. Kui liikmesriik on enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva juba määranud maagaasi viimasena vastutava tarnija, kasutades õiglast, läbipaistvat ja mittediskrimineerivat menetlust, ei ole vaja algatada uut viimasena vastutava tarnija määramise menetlust.

(59)

Halduslubade andmise protsessi lihtsustamine ja täiustamine ning lube välja andvate pädevate asutuste otsuste tegemise selge ajapiirang peaks tagama, et vesiniku tootmisrajatised ja vesinikusüsteemi taristu saab asjakohases tempos kasutusele võtta, ilma et see takistaks avalikke konsultatsioone. Liikmesriikidelt tuleks taotleda eduaruande esitamist. Selliste lubade, nt litsentsid, load, kontsessioonid või heakskiidud, säilitamine, mis on riigi õiguse kohaselt antud olemasolevate maagaasitorujuhtmete ja muude võrguvarade ehitamiseks ja käitamiseks, muutub vajalikuks siis, kui maagaasitorujuhtmetes transporditav gaasiline energiakandja muutub maagaasist (puhtaks) vesinikuks. Kõnealune lubade säilitamine ei tohiks mõjutada vesinikutaristu tehniliste ohutusnõuete kehtivust ega pädevate asutuste võimalust jälgida selliste nõuete täitmist ning võtta asjakohaseid ja proportsionaalseid meetmeid täitmise tagamiseks, sealhulgas säilitatud lubade võimalik kehtetuks tunnistamine, kui see on põhjendatud. See peaks hoidma ära liigsed viivitused olemasolevatele maagaasitorujuhtmetele ja muudele võrguvaradele uue otstarbe andmisel, et vesinikku transportida. Tuleks vältida seda, et vesinikusüsteemi taristu lubade andmise tingimused oleksid oluliselt erinevad, välja arvatud juhul, kui see on piisavalt põhjendatud. Tehnilised ohutuskaalutlused õigustaksid olemasolevate lubade säilitamise või uute andmise puhul diferentseeritud lähenemisviisi kasutamist. Lubade väljastamise korda käsitlevaid sätteid tuleks kohaldada ilma et see piiraks liidu ja rahvusvahelist õigust, sh keskkonna ja inimeste kaitset käsitlevaid sätteid. Kui see on põhjendatud erakorraliste asjaoludega, peaks lubade väljastamise korra tähtaegu olema võimalik pikendada ühe aasta võrra.

(60)

Taotlejatele haldusliku kontaktpunkti kaudu juhiste andmine kogu loa taotlemise ja andmise haldusmenetluse jooksul on mõeldud vähendama keerukust projektiarendajate jaoks ning suurendama tõhusust ja läbipaistvust. Tõhusust peaks aitama suurendada ka see, et taotlejad saavad asjakohaseid dokumente esitada digitaalselt ja taotlejate jaoks on koostatud käsiraamat. Liikmesriigid peaksid tagama, et lubade väljastamise korda rakendavad ametiasutused aitavad aktiivselt kõrvaldada allesjäänud tõkkeid, sealhulgas selliseid mitterahalisi tõkkeid nagu ametiasutuste ebapiisavad digitaalsed ja inimressursid üha suureneva arvu loataotluste menetlemisel. Ülekande- või jaotusvõrguga liitumise loamenetlusi ei tohiks takistada haldussuutlikkuse puudumine. Lisaks ei tohiks sellised loamenetlused tekitada takistusi riikliku taastuvenergia eesmärgi saavutamisel.

(61)

Kui võrke ei eraldata tegelikult tootmis- ja tarnetegevustest („tegelik eraldamine“), on oht, et võrke mitte üksnes ei kasutata diskrimineerival viisil, vaid vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel puudub ka stiimul oma võrkudesse piisavalt investeerida.

(62)

Tegeliku eraldamise tagab üksnes see, kui kaotatakse vertikaalselt integreeritud ettevõtjate motivatsioon diskrimineerida konkurente võrgule juurdepääsul ja investeerimisel. Omandisuhete eraldamine ehk võrgu omaniku määramine süsteemihalduriks ja tema sõltumatus ükskõik millistest tarne- ja tootmishuvidest, on tõhus ja kindel viis lahendada huvide konflikti ja tagada varustuskindlus. Seetõttu märkis Euroopa Parlament oma 10. juuli 2007. aasta resolutsioonis gaasi ja elektri siseturu väljavaadete kohta, et ülekande omandisuhete eraldamine on kõige tõhusam vahend, et edendada investeeringuid taristusse mittediskrimineerival viisil, uute turule tulijate õiglast juurdepääsu võrgule ning turu läbipaistvust. Omandisuhete eraldamise tingimustes peaksid liikmesriigid seoses sellega tagama, et samal isikul ei ole õigust kontrollida tootmise või tarnimisega tegelevaid ettevõtjaid ning kontrollida samal ajal ülekandesüsteemi haldurit või ülekandesüsteemi või teostada selle üle mis tahes õigusi. Ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri kontrollimise õigus peaks, vastupidi, välistama võimaluse kontrollida tootmise või tarnimisega tegelevaid ettevõtjaid või teostada nende üle mis tahes õigusi. Nendes piirides peaks tootmise või tarnimisega tegeleval ettevõtjal olema võimalik omada vähemusosalust ülekandesüsteemi halduris või ülekandesüsteemis.

(63)

Igasugune eraldamissüsteem peaks tõhusalt kõrvaldama mis tahes huvide konflikti tootjate, tarnijate ja ülekandesüsteemi haldurite vahel, et luua stiimuleid vajalikeks investeeringuteks ning tagada uutele turule tulijatele juurdepääs läbipaistva ja tõhusa reguleerimiskorra alusel, ega tohiks luua reguleerivate asutuste jaoks liigselt koormavat reguleerimiskorda.

(64)

Mõiste „kontroll“ määratlus käesolevas direktiivis on viidud kooskõlla nõukogu määruse (EÜ) nr 139/2004 (29) sätetega.

(65)

Võttes arvesse vertikaalseid seoseid elektri- ja maagaasisektori vahel, tuleks eraldamist käsitlevaid sätteid kohaldada maagaasi-, vesiniku- ja elektri suhtes, nagu on üksikasjalikult täpsustatud käesolevas direktiivis.

(66)

Vesinikusektori puhul tuleks viivitamata kohaldada vertikaalse eraldamise norme. See on soovitatav võrreldes kuluka tagantjärgi kehtestatava eraldamisega, mis võib olla vajalik juhul, kui sektoris areneb tugev vertikaalne lõimitus.

(67)

Omandisuhete eraldamise tingimustes ei tohiks võrgu haldamise täieliku sõltumatuse tagamiseks tarne- ja tootmishuvidest ning konfidentsiaalse teabe vahetamise vältimiseks sama isik olla ühel ajal nii ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi kui ka mis tahes tootmis- või tarnefunktsiooni täitva ettevõtja juhatuse liige. Samal põhjusel ei tohiks sama isik nimetada ametisse ülekandesüsteemi halduri või ülekandesüsteemi juhatuste liikmeid ja kontrollida tootmis- või tarneettevõtjat või teostada tema üle mis tahes õigusi.

(68)

Tarne- ja tootmishuvidest sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute ülekandehaldurite loomine võimaldab vertikaalselt integreeritud ettevõtjatel säilitada võrguvarade omandi ja tagada samal ajal huvide tegeliku eraldamise, tingimusel et sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu ülekandehaldur täidab kõiki süsteemihalduri ülesandeid ning et kehtestatakse üksikasjalikud normid ja ulatuslikud regulatiivsed kontrollimehhanismid.

(69)

Juhul, kui seisuga 3. september 2009 oli ülekandesüsteemi omav ettevõtja vertikaalselt integreeritud ettevõtja osa, tuleks liikmesriikidele anda võimalus valida, kas eraldada omandisuhted või luua tarne- ja tootmishuvidest sõltumatud süsteemi- või ülekandehaldurid.

(70)

Vertikaalselt integreeritud ettevõtjate aktsionäride või osanike huvide täielikuks tagamiseks peaks liikmesriikidel olema võimalik valida, kas korraldada omandisuhete eraldamine otsese loovutamise teel või jagada integreeritud äriühingu aktsiad või osad võrgu omaniku aktsiateks või osadeks ja allesjääva tarne- ja tootmisettevõtja aktsiateks või osadeks, tingimusel et omandisuhete eraldamisest tulenevad nõuded on täidetud.

(71)

Sõltumatute süsteemihaldurite või sõltumatute ülekandehaldurite puhul tuleks lahenduste täielik tõhusus tagada täiendavate erinormidega. Sõltumatuid ülekandehaldureid käsitlevad normid loovad asjakohase õigusraamistiku, ausa konkurentsi, piisavad investeeringud, uute turule tulijate juurdepääsu ja maagaasi- ja vesinikuturgude lõimimise. Tegelik eraldamine sõltumatuid ülekandehaldureid käsitlevate sätete alusel peaks põhinema kahel sambal, millest esimese alla kuuluvad organisatsioonilised meetmed ja ülekandesüsteemi haldurite juhtimisega seotud meetmed ning teine hõlmab investeeringuid, uute tootmisvõimsuste võrku ühendamist ja piirkondliku koostöö kaudu turgude lõimimist. Muu hulgas tuleks ülekandehalduri sõltumatus tagada teatavate „järelemõtlemisaegade“ kaudu, mille jooksul vertikaalselt integreeritud ettevõtja ei täida ühtegi juhtimis- või muud olulist funktsiooni, mis võimaldab juurdepääsu samale teabele, millele oleks juurdepääs juhtival ametikohal.

(72)

Konkurentsi arendamiseks maagaasi ja vesiniku siseturgudel peaks suurtel äritarbijatel, kes tegelevad suuremahulise ettevõtlusega, olema võimalik valida endale tarnijad ja sõlmida lepingud mitme tarnijaga, et tagada oma varustatus maagaasi ja vesinikuga. Selliseid tarbijaid tuleks kaitsta ainuõiguse klausli eest, mille mõju seisneb konkureerivate või täiendavate pakkumiste välistamises.

(73)

Liikmesriigil peaks olema õigus valida omandisuhete täielik eraldamine oma territooriumil. Kui liikmesriik on seda õigust kasutanud, ei peaks ettevõtjal olema õigust asutada sõltumatu süsteemihaldur või sõltumatu ülekandehaldur, kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti. Lisaks ei tohiks tootmise või tarnimisega seotud ülesandeid täitvad ettevõtjad otseselt ega kaudselt kontrollida täieliku omandisuhete eraldamise valinud liikmesriigi ülekandesüsteemi haldurit ega teostada tema üle mis tahes õigusi.

(74)

Maagaasi siseturul eksisteerivad erinevad turukorralduse vormid. Meetmed, mida liikmesriigid võivad võrdsete võimaluste tagamiseks võtta, peaksid põhinema ülekaalukal avalikul huvil. Komisjoniga tuleks konsulteerida seoses meetmete kooskõla tagamisega ELi toimimise lepingu ja muude asjaomaste liidu õigusaktidega.

(75)

Tegeliku eraldamise käigus tuleks järgida avaliku ja erasektori vahelise mittediskrimineerimise põhimõtet. Seetõttu ei tohiks samal isikul olla võimalik üksi või koos teistega kontrollida nii ülekandesüsteemi haldurite või ülekandesüsteemide kui ka tarne- või tootmisettevõtjate organite koosseisu, hääletamist ega otsuseid ega teostada nende üle mis tahes õigusi, rikkudes norme, mis käsitlevad omandisuhete eraldamist või sõltumatu süsteemihalduri olemasolu. Seoses omandisuhete eraldamise ja sõltumatu süsteemihalduri olemasoluga peaks kahel eraldiseisval riigiasutusel olema võimalik kontrollida ühelt poolt tootmis- ja tarnetegevust ning teiselt poolt ülekandetegevust, tingimusel et liikmesriik suudab tõendada selle nõude täitmist.

(76)

Tarne- ja tootmistegevuse täielik tegelik eraldamine võrgu haldamisest peaks kehtima kogu liidus nii liidu äriühingute kui ka kolmanda riigi äriühingute suhtes. Selle tagamiseks, et võrgu haldamine ning tootmis- ja tarnetegevused oleksid kogu liidus üksteisest sõltumatud, tuleks anda reguleerivatele asutustele volitus keelduda eraldamisnormidele mittevastavate ülekandesüsteemi haldurite sertifitseerimisest. Nende normide järjekindla täitmise tagamiseks kogu liidus peaksid reguleerivad asutused sertifitseerimisotsuste langetamisel võtma komisjoni arvamust täiel määral arvesse. Lisaks peaks komisjon selleks, et tagada liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmine ning solidaarsus ja energiajulgeolek kogu liidus, esitama arvamuse kolmandast riigist pärit isiku poolt kontrollitava ülekandesüsteemi omaniku või ülekandesüsteemi halduri sertifitseerimise kohta. Selle hindamisel peaks komisjon võtma arvesse ärisuhteid, mis võivad vähendada halduri stiimuleid ja suutlikkust oma ülesandeid täita, samuti liidu rahvusvahelisi kohustusi ning muid juhtumiga seotud konkreetseid fakte ja asjaolusid. Sellised faktid ja asjaolud peaksid hõlmama maagaasitarnete vähendamise relvana kasutamist ja turgude manipuleerimist maagaasivoogude tahtlike häirete kaudu, millel on selge potentsiaal avaldada otsest ja tõsist mõju liidu ja liikmesriikide olulistele rahvusvahelistele julgeolekuhuvidele.

(77)

Vesiniku torustikud peaksid olema olulised vahendid vesiniku tõhusaks transportimiseks nii maismaal kui ka avamerel. Tulenevalt nende ehitamisega kaasnevatest suurtest kapitalikuludest, võivad vesiniku torustikud kujutada endast loomulikke monopole. Maagaasiturgude reguleerimisel saadud kogemused on näidanud seda, kui oluline on tagada avatud ja mittediskrimineeriv juurdepääs torustikule, et säilitada konkurents kaubaturul. Seepärast tuleks liidus vesiniku maismaa- ja avamerevõrkude suhtes kohaldada selliseid võrkude käitamise väljakujunenud põhimõtteid nagu kolmandate isikute juurdepääs.

(78)

Käesolevas direktiivis esitatud „vesiniku ülekande“ ja „vesiniku jaotamise“ määratlused peaksid põhinema asjaomaste võrgukategooriate funktsioonidel ja ühendatud taristu liikidel.

(79)

Vesiniku ühendustorusid kui vesinikuvõrke, millel on oluline eesmärk ühendada liikmesriikide vesinikuvõrgud, peaksid haldama vesiniku ülekandevõrgu haldurid. Väga piiratud juhtudel ja kui vesiniku jaotusvõrk on ette nähtud asjaomases võrgu arengukavas, on võimalik seda ühendada vesiniku ülekandevõrguga teises liikmesriigis. Tingimusel, et kõnealune jaotusvõrk ei ole lisaks ühendatud vesiniku ülekande- või jaotusvõrku liikmesriigis, kus vesiniku jaotusvõrk asub, tuleks seda hallata vesiniku jaotusvõrguna.

(80)

Vesiniku jaotusvõrgud, mille peamine eesmärk on teenindada otseühendusega tarbijaid, peaksid saama kasu leebemast regulatiivsest korrast seoses vertikaalse eraldamise ja võrgu planeerimisega. Sellised võrgud ei tohiks hõlmata vesiniku ühendustorusid ega ühendusi suure taristuga, nagu terminalid või suuremahulised maa-alused hoidlad (välja arvatud juhul, kui tegemist on uue kasutusotstarbe andmisega maagaasivõrgule), või vesiniku ühendustorudega. Ühendamaks suuremahulist maa-alust hoidlat ja jaotussüsteemi, millele mõlemale on antud uus otstarve vesiniku kasutamiseks, võib nende vahele ehitada vesiniku transportimiseks olemasoleva jaotussüsteemi laiendusena uue ühendava lühimaatorujuhtme. Väiksemate maa-aluste või maapealsete vesinikuhoidlate, sealhulgas hõlpsalt jäljendatavate vesinikumahutite ühendamist vesiniku jaotusvõrkudega ei tohiks siiski piirata, kuna neil peaks ootuste kohaselt olema kõnealuste võrkude tasakaalustamisel keskne roll.

(81)

Vesinikuvõrkude käitamine peaks olema eraldatud energia tootmise ja tarnimisega seotud tegevusest, et vältida võrguhaldurite huvide konflikti riski. Vesiniku ülekandevõrkude omandiõiguse ning energia tootmise ja tarnimise osaluste struktuurne eraldamine tagab selliste huvide konflikti puudumise. Liikmesriigid peaksid saama tugineda alternatiivsele integreeritud vesiniku ülekandevõrgu haldurite eraldamise mudelile selliste maagaasi ülekandesüsteemi haldurite puhul, kelle suhtes kohaldatakse sõltumatute ülekandehaldurite eraldamise mudelit, ja olemasolevate vertikaalselt lõimitud vesinikuvõrkude puhul. Maagaasi ülekandesüsteemi haldureid, kelle suhtes kohaldatakse käesoleva direktiivi kohast erandit, tuleks käsitada sertifitseerituna, et teha kindlaks nende vastavus integreeritud vesiniku ülekandevõrgu halduri mudeli kasutamise tingimustele. Liikmesriigid peaksid ka saama lubada kasutada sõltumatu vesiniku ülekandevõrgu halduri mudelit, et vesiniku ülekandevõrkude vertikaalselt integreeritud omanikud saaksid säilitada oma võrkude omandiõiguse, tagades samal ajal selliste võrkude mittediskrimineeriva käitamise.

(82)

Kuigi vesiniku- ja maagaasi- või elektrivõrkude ühine käitamine võib luua sünergiat ja peaks seega lubatud olema, peaks vesiniku ülekandevõrgu käitamisega seotud tegevus olema korraldatud eraldiseisva õigussubjekti raames, et tagada läbipaistvus rahastamise ja juurdepääsutariifide kasutamise osas. Kõnealusest õigusliku horisontaalse eraldamise nõudest tuleks teha erandeid üksnes ajutiselt, tingimusel et reguleerivad asutused on teinud positiivse kulude-tulude analüüsi ja mõjuhindamise. Võttes arvesse nende kaugust ja turu piiratud suurust, tuleks selliseid erandeid automaatselt kohaldada Eesti, Läti ja Leedu suhtes kuni 2031. aastani. Igal juhul tuleks tagada rahastamise ja juurdepääsutariifide kasutamise läbipaistvus raamatupidamisarvestuse selge ja läbipaistva eristamisega reguleerivate asutuste järelevalve all. Kui vesinikuvõrgu haldur on osa maagaasi või elektri ülekandmise või jaotamisega tegelevast ettevõtjast, peaks võrguhaldur esitama reguleerivale asutusele üksikasjaliku loetelu ettevõtja taristuvaradest, pidades silmas võrgu eraldamist vesiniku või maagaasi kasutamiseks, et tagada regulatiivse varabaasi eraldamise puhul täielik läbipaistvus. Kõnealust loetelu tuleks ajakohastada vastavalt raamatupidamisarvestuste tavapärastele auditiprotseduuridele.

(83)

Selleks et tagada reguleeritud tegevusega seotud kulude ja rahaliste vahendite läbipaistvus, peaks vesiniku ülekandevõrgu käitamisega seotud tegevus olema muudest võrgu käitamisega seotud tegevustest teiste energiakandjate puhul eraldatud, vähemalt õigusliku vormi ja võrguhaldurite raamatupidamisarvestuse osas. Vesiniku ülekandevõrgu haldurite juriidilise eraldamise eesmärgil tuleks pidada piisavaks tütarettevõtja või eraldiseisva juriidilise isiku loomist gaasi ülekande- või jaotussüsteemi halduri kontserni struktuuris, ilma et oleks vaja funktsionaalselt eraldada juhtimine või eraldada juhtkond või töötajad. Sellega peaks olema saavutatud reguleeritud tegevusega seotud kulude ja rahaliste vahendite läbipaistvus, kaotamata seejuures sünergiat ja kulueeliseid, mida mitme võrgu käitamine võib anda.

(84)

Vesinikuvõrkudele tuleks anda kolmandate isikute juurdepääs, et tagada vesinikutarnete turul konkurents ja võrdsed tingimused. Kolmandate isikute reguleeritud juurdepääs reguleeritud juurdepääsu tariifide alusel peaks pikas perioodis olema vaikimisi norm. Selleks et tagada haldurite jaoks vajalik paindlikkus ja vähendada vesinikuturu käivitusetapis halduskulusid, peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada läbirääkimistel põhinevat kolmandate isikute juurdepääsu kuni 31. detsembrini 2032.

(85)

Ainult osa looduslikult esinevatest maa-alustest maagaasi hoiustamiseks kasutatavatest hoidlatest, näiteks soolakaevandustest, põhjaveekihtidest ja tühjendatud gaasiväljadest, saab kasutada ka vesiniku hoiustamiseks. Nende suuremahuliste maa-aluste vesinikuhoidlate kättesaadavus on piiratud ja need paiknevad liikmesriigiti ebaühtlaselt. Võttes arvesse nende võimalikku positiivset mõju vesinikutranspordile ja vesinikuturgude toimimisele, peaks sellistele suuremahulistele maa-alustele vesinikuhoidlatele juurdepääsu suhtes lõppkokkuvõttes kohaldama kolmandate isikute reguleeritud juurdepääsu, et tagada turuosalistele võrdsed tingimused. Vesinikuturu käivitusetapis peaks liikmesriikidel aga olema paindlikkus kasutada ka läbirääkimistel põhineva juurdepääsu korda kuni 31. detsembrini 2032.

(86)

Eeldatavasti hakatakse vesinikku ja vesiniku derivaate, nagu ammoniaak või vedelad orgaanilised vesiniku kandjad, liitu importima ja liidus transportima. Ei ole aga veel teada, mis viisil ja millises vormis vesinikku transportima hakatakse ning tõenäoliselt hakkavad kõrvuti eksisteerima ja omavahel konkureerima erinevad viisid ja vormid. Käesolevas direktiivis nähakse ette gaasilise vesiniku taristut ja turge reguleeriv õigusraamistik. Seetõttu ja üksnes juhul, kui muud vesiniku vormid või selle derivaadid ja neid käitlevad rajatised on asjakohased gaasilise vesiniku konkurentsivõimelise turu tekke tagamiseks, tuleks käesolevas direktiivis määratleda nende roll ja nende suhtes kohaldatavad normid.

(87)

Laevaga transporditud veeldatud vesiniku või veeldatud ammoniaagi mahalaadimise ja gaasiliseks vesinikuks muundamise terminalid on üks vesiniku importimise viis, kuid nad konkureerivad muude vesiniku transportimise viisidega. Kuigi kolmandate isikute juurdepääs sellistele terminalidele tuleks tagada, peaks liikmesriigid nägema ette läbirääkimistel põhineva kolmandate isikute juurdepääsu süsteemi, et vähendada haldurite ja reguleerivate asutuste halduskulusid. Selline hoiustamine, mis on seotud terminaliga ja millele on antud kolmandate isikute juurdepääs, peaks olema proportsionaalne terminali suutlikkusega vesinikku muundada ja seda võrku juhtida. Kolmandate isikute juurdepääs veoautode laadimisteenustele ei pruugi siiski olla vajalik, tingimusel et selline tegevus ei ole vesiniku edasise muundamise ja võrku juhtimisega seotud abiteenus.

(88)

Liikmesriigid võivad otsustada määruses (EL) 2021/1119 sätestatud kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks või muudel tehnilistel põhjustel maagaasi kasutamise lõpetada. Nimetatud poliitiliste eesmärkide saavutamiseks on oluline näha ette selge õigusraamistik, mis võimaldab võrgu kasutajatele juurdepääsu andmisest keeldumist ja nende võimalikku lahtiühendamist. Peaks olema võimalik keelata võrgu kasutajatele juurdepääs või ühendada võrgu kasutajad lahti seoses taristuga, mis kõrvaldatakse kasutuselt võrgu arengukava kohaselt ülekande tasandil või kui on ette nähtud kasutusest kõrvaldamine jaotuse tasandil. Samal ajal tuleks võtta asjakohaseid meetmeid võrgu kasutajate kaitsmiseks sellistes olukordades ning samuti on oluline, et juurdepääsu andmisest keeldumise ja lahtiühendamise otsuste suhtes kohaldataks reguleerivate asutuste poolt välja töötatud objektiivseid, läbipaistvaid ja mittediskrimineerivaid kriteeriume.

(89)

Olemasolevate vertikaalselt lõimitud vesinikuvõrkude puhul peaks olema õigus taotleda erandeid käesoleva direktiivi nõuetest, tingimusel et nimetatud võrke ei laiendata märkimisväärselt ja seni, kuni selline erand ei avalda kahjulikku mõju konkurentsile, vesinikutaristule või turu arengule, mida peaks regulaarselt kontrollima.

(90)

Kohalikud vesinikuklastrid peaksid olema liidu vesinikumajanduse olulised osad. Selliste klastrite suhtes võiks vesinikuturu käivitusetapis kohaldada lihtsustatud õigusnõudeid, eelkõige mis puudutab omandisuhete eraldamise kohaldamist sellisteis klastrites turuosalisi varustavate võrkude suhtes. Vastavad lihtsustatud õigusnõuded peaksid käsitlema ka vajadust vesinikutootjate ja üksiktarbijate vaheliste torujuhtmete otseühendusi puudutava õigusliku paindlikkuse järele.

(91)

Kolmandaid riike hõlmavaid ühendustorusid saaks kasutada vesiniku importimiseks või eksportimiseks. Käesoleva direktiivi kohaldamine kolmandatesse riikidesse viivate ja sealt tulevate vesiniku torujuhtmete suhtes peaks piirduma liikmesriikide territooriumiga. Kolmandaid riike hõlmavate vesiniku ühendustorude käitamise normid tuleks sätestada liidu ja ühendatud kolmanda riigi vahelises rahvusvahelises lepingus. Sellist rahvusvahelist lepingut ei tohiks pidada vajalikuks, kui vesiniku ühendustoruga ühendatud või ennast ühendada kavatsev liikmesriik peab asjaomase kolmanda riigiga läbirääkimisi ja sõlmib valitsustevahelise kokkuleppe kooskõlas käesolevas direktiivis sätestatud volituste andmise menetlusega, et tagada sidus õigusraamistik ja selle järjepidev kohaldamine kogu taristu suhtes.

(92)

Selleks et tagada liidu vesinikuvõrkude tõhus käitamine, peaksid vesinikuvõrgu haldurid vastutama võrgu käitamise, hoolduse ja arendamise eest, tehes tihedat koostööd teiste vesinikuvõrgu halduritega ja ka teiste süsteemihalduritega, kellega nende võrgud on ühendatud või kellega nende võrke ühendada saab, sealhulgas selleks, et hõlbustada energiasüsteemi lõimimist.

(93)

Vesiniku ülekandevõrgu haldurid peaksid vesiniku transportimiseks looma piisava piiriülese võimsuse, mis rahuldab kõik majanduslikult mõistlikud ja tehniliselt teostatavad võimsusvajadused, soodustades seega turu lõimimist.

(94)

Kooskõlas ELi vesinikustrateegiaga on oluline, et keskendutakse puhta vesiniku transpordile ja kasutamisele. Sellega seoses on tähtis, et vesinikusüsteemis transporditakse, hoiustatakse ja käideldakse mitte maagaasisüsteemi segatud vesinikku, vaid kõrge puhtusastmega vesinikku, võttes arvesse vesiniku lõppkasutajate kvaliteedinõudeid. Samuti on oluline, et vesiniku kvaliteedistandarditega nähtaks ette täiendavad kriteeriumid üldiselt vastuvõetavate vesiniku puhtusetasemete kindlaksmääramiseks. On vaja, et vastuvõetavate vesiniku puhtusetasemete vahemiku ja muud asjakohased vesiniku kvaliteedinäitajad, nt saasteainete osas, määratlevad tehnilise standardimise teel Euroopa standardiorganisatsioonid.

(95)

Mõnel juhul (nt puhastamine) võib olla sõltuvalt muu hulgas vesinikuvõrkude topograafilistest näitajatest ja vesinikuvõrkudega ühendatud lõppkasutajate arvust olla vajalik, et vesiniku kvaliteeti haldavad vesinikuvõrgu haldurid. Seepärast peaksid reguleerivad asutused tegema vesinikvõrgu halduritele ülesandeks tagada oma võrgus vesiniku kvaliteedi tõhus juhtimine, kui see on süsteemi juhtimiseks vajalik. Sellise tegevuse puhul peaksid vesinikuvõrgu haldurid tagama lõppkasutajatele stabiilse vesiniku kvaliteedi, sealhulgas sektorites, kus CO2 heidet on keeruline vähendada, järgides kohaldatavaid kvaliteedistandardeid.

(96)

Kui maagaasi süsteemihaldurid või vesinikuvõrgu haldurid keelduvad juurdepääsu saamise või ühendamise taotlustest ebapiisava suutlikkuse tõttu, peaksid nad keeldumist põhjendama ja neil peaks olema kohustus oma süsteemi täiustada, et võimaldada taotletud ühendusi või juurdepääsu, kui see on majanduslikult kasulik ja kooskõlas asjaomase planeerimisega.

(97)

Tuleks kõrvaldada maagaasi siseturu väljakujundamise takistused, mis tulenevad sellest, et liidu turgu käsitlevaid norme ei kohaldata kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele maagaasi ülekandetorudele. On vaja tagada, et vähemalt kahte liikmesriiki ühendavatele maagaasi ülekandetorudele kohaldatavaid õigusnorme kohaldatakse liidu piires ka kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele maagaasi ülekandetorudele. See peaks tagama õigusraamistiku ühtsuse liidus, vältides samas konkurentsi moonutamist liidu energia siseturul ja negatiivset mõju varustuskindlusele. See peaks suurendama ka läbipaistvust ja tagama õiguskindluse turuosalistele, eelkõige maagaasi taristusse investeerijatele ja süsteemi kasutajatele kohaldatavate õigusnormide suhtes.

(98)

Liikmesriigid ja energiaühenduse asutamislepingu (30) lepinguosalised peaksid tegema tihedat koostööd kõikides küsimustes, mis on seotud lõimitud ja vähendatud CO2 heitega maagaasituru väljaarendamisega, ega tohiks võtta meetmeid, mis seavad ohtu maagaasiturgude edasise lõimimise või liikmesriikide ja lepinguosaliste varustuskindluse. Siia hulka võiks kuuluda koostöö, mida tehakse maagaasi hoiustamisvõimsuse valdkonnas ja ekspertide kutsumiseks asjakohastesse piirkondlikesse maagaasi varustusriske käsitlevatesse töörühmadesse.

(99)

Torujuhtmeid, mis ühendavad kolmandas riigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika liikmesriigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, tuleks käsitada tootmisetapi torustikuna. Torujuhtmeid, mis ühendavad liikmesriigis asuva nafta või maagaasi tootmise paika kolmandas riigis asuva töötlusettevõttega või lõpliku maabumisterminaliga, ei tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisel käsitada tootmisetapi torustikuna, kuna sellised torujuhtmed tõenäoliselt ei mõjuta märkimisväärselt energia siseturgu.

(100)

Ülekandesüsteemi halduritel peaks olema õigus sõlmida kolmanda riigi ülekandesüsteemi haldurite või muude isikutega tehnilisi kokkuleppeid, mis käsitlevad ülekandesüsteemide käitamist ja nendevahelisi ühendusi, tingimusel et selliste kokkulepete sisu on kooskõlas liidu õigusega.

(101)

Ülekandesüsteemi haldurite või muude isikute vahelised tehnilised kokkulepped ülekandetorude käitamise kohta peaksid jääma jõusse, tingimusel et need on kooskõlas liidu õiguse ja reguleerivate asutuste asjakohaste otsustega.

(102)

Tehnilise kokkuleppe olemasolu korral ei nõua käesolev direktiiv liikmesriigi ja kolmanda riigi vahel rahvusvahelise lepingu või liidu ja kolmanda riigi vahel lepingu sõlmimist maagaasi asjaomase ülekandetoru käitamise kohta.

(103)

Käesoleva direktiivi kohaldamine kolmandatesse riikidesse viivatele ja sealt tulevatele maagaasi ülekandetorudele peaks piirduma liikmesriikide territooriumiga. Maagaasi avamere ülekandetorude suhtes tuleks käesolevat direktiivi kohaldada selle liikmesriigi territoriaalmeres, kus asub liikmesriikide võrgu esimene ühenduspunkt.

(104)

Käesoleva direktiivi kohaselt peaks olema võimalik, et ülekandetorude käitamist käsitlevad liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelised kehtivad lepingud jäävad jõusse.

(105)

Mis puudutab selliseid kolmandate riikidega sõlmitud lepinguid või nende osasid, mis võivad mõjutada liidu ühiseid norme, siis tuleks kehtestada sidus ja läbipaistev kord, mille kohaselt antakse liikmesriigile tema taotluse korral luba sõlmida kolmanda riigiga leping, mis käsitleb kõnealuse liikmesriigi ja kolmanda riigi vahelise ülekandetoru või tootmisetapi torustiku käitamist, või luba seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada. See kord ei tohiks lükata edasi käesoleva direktiivi rakendamist ega mõjutada liidu ja liikmesriikide vahelist pädevuse jaotust ning seda tuleks kohaldada kehtivate ja uute lepingute suhtes.

(106)

Kui on ilmne, et lepingu sisu kuulub osaliselt liidu ja osaliselt liikmesriigi pädevusse, on oluline tagada tihe koostöö kõnealuse liikmesriigi ja liidu institutsioonide vahel.

(107)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused võtta vastu otsused, millega antakse liikmesriigile luba sõlmida kolmanda riigiga leping, seda lepingut muuta, laiendada, kohandada või pikendada, või keeldutakse seda luba andmast. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (31).

(108)

Energiavarustuskindlus on avaliku julgeoleku oluline osa ning seega tihedalt seotud maagaasi siseturu tõhusa toimimisega ja liikmesriikide isoleeritud maagaasiturgude lõimimisega. Maagaas saab liidu kodanikeni jõuda üksnes võrgu kaudu. Toimivad avatud maagaasiturud ning eelkõige maagaasivõrgud ning muud maagaasiga varustamisega seotud varad on avaliku julgeoleku, majanduse konkurentsivõime ja liidu kodanike heaolu seisukohalt võtmetähtsusega. Seetõttu tuleks kolmandatest riikidest pärit isikutel lubada omada kontrolli ülekandesüsteemi või ülekandesüsteemi halduri üle üksnes siis, kui nad täidavad liidus kohaldatavaid tegeliku eraldamise nõudeid. Ilma et see piiraks liidu rahvusvaheliste kohustuste täitmist, leiab liit, et maagaasi ülekandesüsteemide sektor on liidu jaoks väga oluline ning seepärast on vaja täiendavaid kaitsemeetmeid seoses liidu energiavarustuskindluse tagamisega, et hoida ära ohtu avalikule korrale ja julgeolekule liidus ning liidu kodanike heaolule. Liidu energiavarustuskindluse tagamine nõuab eelkõige võrgu haldamise sõltumatuse hindamist, liidu ja üksikute liikmesriikide sõltuvuse hindamist kolmandatest riikidest pärit energiatarnest ning konkreetse kolmanda riigi sise- ja väliskaubanduse ning energiasektori investeeringute käsitlemist. Seetõttu tuleks varustuskindlust hinnata vastavalt iga konkreetse juhtumi tegelikele asjaoludele ning samuti rahvusvahelisest õigusest, eelkõige liidu ja asjaomase kolmanda riigiga sõlmitud rahvusvahelistest lepingutest tulenevatele õigustele ja kohustustele. Kui see on asjakohane, peaks komisjon esitama liidu energiavarustuskindlust puudutavaid soovitusi kolmandate riikidega läbirääkimiste pidamiseks asjaomaste lepingute üle või lisama vajalikud küsimused kõnealuste kolmandate riikidega peetavate muude läbirääkimiste päevakorda.

(109)

Tuleks võtta täiendavad meetmed, et tagada läbipaistvad ja mittediskrimineerivad tariifid juurdepääsul transpordile. Tariifid peaksid olema võrdsetel alustel kohaldatavad kõigile kasutajatele. Kui maagaasihoidla, mahuvaru või abiteenus on saadaval piisavalt tiheda konkurentsiga turul, võiks juurdepääs sellele olla rajatud läbipaistvale ja mittediskrimineerivale turupõhisele mehhanismile.

(110)

On vaja tagada maagaasihoidlate haldurite sõltumatus, et parandada kolmandate isikute juurdepääsu maagaasihoidlatele, mis on tehniliselt või majanduslikult vajalik, et tagada tarbijate varustamiseks tõhus süsteemile juurdepääs. Seepärast on vajalik, et maagaasihoidlaid haldaksid eraldi juriidilised isikud, kellel on maagaasihoidlate hooldamiseks, käitamiseks ja arendamiseks vajalike varade suhtes tegelik otsustusõigus. Tuleb tagada ka kolmandatele isikutele pakutavate maagaasi hoiustamismahtude suurem läbipaistvus, seades liikmesriikidele kohustuse kehtestada ja avalikustada mittediskrimineeriv ja selge raamistik, mis määrab kindlaks maagaasihoidlatele kohaldatava asjakohase reguleeriva korra. See kohustus ei tohiks nõuda uut otsust juurdepääsukorra kohta, vaid peaks parandama maagaasihoidlatele juurdepääsu korra läbipaistvust. Tundliku äriteabe konfidentsiaalsuse nõuded on eriti olulised strateegiliste andmete puhul või siis, kui maagaasihoidlal on vaid üks kasutaja.

(111)

Mittediskrimineeriv juurdepääs jaotusvõrgule määrab edaspidi tarbijatele juurdepääsu jaemüügi tasandil. Kolmandate isikute juurdepääsu ja investeeringutega seotud diskrimineerimise ulatus on aga jaotusvõrgu tasandil vähem oluline kui ülekandesüsteemi tasandil, kus ülekoormus ja tootmishuvide mõju on üldiselt suurem kui jaotusvõrgu tasandil. Et näha ette jaemüügi tasandil võrdsed tingimused, tuleks jaotussüsteemi haldurite tegevust jälgida, et takistada neid ära kasutamast nende vertikaalset lõimimist seoses nende konkurentsiseisundiga turul, eelkõige kodutarbijate ja väikeste äritarbijate suhtes.

(112)

Liikmesriigid peaksid võtma konkreetseid meetmeid, et aidata kaasa kestliku biometaani või tehniliselt ja ohutult maagaasisüsteemi juhitavate ja selle kaudu transporditavate muud liiki gaaside laiemale kasutusele, ning nende tootjatele tuleks tagada mittediskrimineeriv juurdepääs kõnealusele võrgule, tingimusel et see juurdepääs on pidevalt vastavuses asjakohaste tehniliste normide ja ohutusnõuetega ning kui käesolevas direktiivis ei ole sätestatud teisiti.

(113)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud maagaasi ja vähese CO2 heitega maagaasi tootjad on tihti ühendatud jaotusvõrku. Selleks et hõlbustada nende gaaside kasutuselevõttu ja turule lõimimist, on oluline saada takistusteta juurdepääs hulgimüügiturule ja asjaomastele virtuaalsetele kauplemiskohtadele. Hõlbustada tuleks taastuvatest energiaallikatest toodetud ja vähese CO2 heitega gaaside juurdepääsu hulgimüügiturule, nähes ette sisend-väljundsüsteemi määratluse, mis võimaldab hõlmata jaotussüsteeme ja lõppkokkuvõttes tagab, et kõigil tootmisrajatistel on juurdepääs turule, olenemata sellest, kas need on ühendatud jaotus- või ülekandesüsteemi. Peale selle on määrusega (EL) 2024/1789 ette nähtud, et jaotussüsteemi haldurid ja ülekandesüsteemi haldurid peavad tegema koostööd, et võimaldada vastassuunavoogusid jaotusvõrgust ülekandevõrku või alternatiivseid viise, et hõlbustada taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi turule lõimimist.

(114)

Vältimaks väikeste jaotussüsteemi haldurite liigset rahalist ja halduskoormust, peaksid liikmesriigid vajalikel juhtudel suutma vabastada asjaomased ettevõtjad juriidilisest eraldamisnõudest.

(115)

Kui suletud jaotussüsteemi kasutatakse selleks, et tagada spetsiifilisi talitusnorme nõudvate integreeritud energiatarnete optimaalne tõhusus, või suletud jaotussüsteemi säilitatakse peamiselt süsteemi omaniku kasutuseks, peaks jaotussüsteemi halduri ja süsteemi kasutajate vahelise suhte erilise iseloomu tõttu olema võimalik vabastada jaotussüsteemi haldur kohustustest, mis kujutaksid endast tarbetut halduskoormust. Tööstus-, äri- või ühisteenuste kompleksid, nagu rongijaamad, lennujaamad, haiglad, suured kämpingud integreeritud rajatistega või keemiatööstuse kompleksid võiksid oma tegevuse eripära tõttu hõlmata suletud jaotussüsteeme.

(116)

Taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi suuremas mahus lõimimine maagaasisüsteemi avaldab mõju liidus transporditava ja tarbitava gaasi kvaliteedile. Selleks et tagada maagaasisüsteemi tõhus toimimine, peaksid ülekandesüsteemi haldurid oma rajatistes vastutama gaasi kvaliteedi juhtimise eest. Kui taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi võrku juhtimine toimub jaotustasandil ja on vaja juhtida nende mõju gaasi kvaliteedile, võivad reguleerivad asutused teha jaotussüsteemi haldurid oma rajatistes vastutavaks gaasi kvaliteedi juhtimise eest. Gaasi kvaliteedi juhtimise ülesannete täitmisel peaksid ülekande- ja jaotussüsteemi haldurid järgima kohaldatavaid gaasi kvaliteedi standardeid.

(117)

Reguleerivatel asutustel peaks maagaasi siseturu tõrgeteta toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides reguleerimisküsimustes ning nad peaksid olema muudest avalikest ja erahuvidest täiesti sõltumatud. Reguleerivale asutusele eraldatud eelarve kasutamise sõltumatusega seotud sätteid tuleks rakendada raamistikus, mis kehtestatakse eelarvet käsitlevate riigisiseste õigusaktide ja normidega. Liikmesriigid aitavad kohase rotatsioonisüsteemiga kaasa reguleeriva asutuse sõltumatusele poliitilistest ja majanduslikest huvidest ja sekkumistest, ent seejuures peaks liikmesriikidel olema lubatud võtta arvesse inimressursside olemasolu ja nõukogu suurust.

(118)

Selleks et tagada tegelik turulepääs kõigile turuosalistele, sealhulgas uutele tulijatele, on vaja mittediskrimineerivaid ja kulusid kajastavaid tasakaalustusmehhanisme. Selle saavutamiseks tuleks kehtestada tasakaalustusnõuete raamistikus vajalikud läbipaistvad turupõhised maagaasi tarnimise ja ostmise mehhanismid. Reguleerivad asutused peaksid aktiivselt tagama, et tasakaalustavad hinnad oleksid mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid. Samal ajal tuleks tagada sobivad stiimulid, et süsteemi ohustamata tasakaalustada gaasi sisse- ja väljavoolu.

(119)

Reguleerivad asutused peaksid saama kindlaks määrata ja heaks kiita tariife või tariifide arvutamise metoodikat kas ülekandesüsteemi halduri, jaotussüsteemi halduri või maagaasi veeldusjaamade halduri ettepaneku alusel või võrguhalduri ja võrgu kasutajate kooskõlastatud ettepaneku alusel. Nende ülesannete täitmisel peaksid reguleerivad asutused tagama, et ülekande ja jaotamise tariifid oleksid mittediskrimineerivad ja kajastaksid kulusid, ning võtma arvesse nõudluse juhtimise abil säästetud võrgu pikaajalisi piirkulusid.

(120)

Reguleerivad asutused peaksid tihedas koostöös Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööametiga (ACER), mis asutati määrusega (EL) 2019/942, edendama avatud, konkurentsivõimelist, turvalist ja keskkonnakestlikku vesinikusiseturgu, kus piiriüleseid vooge ei takistata. Reguleerivatel asutustel peaks vesinikusiseturu tõrgeteta toimimiseks olema võimalik teha otsuseid kõikides asjakohastes reguleerimisküsimustes.

(121)

Reguleerivatel asutustel peaks olema õigus teha maagaasiettevõtjate või vesinikuettevõtjate suhtes siduvaid otsuseid ning määrata maagaasiettevõtjatele või vesinikuettevõtjatele, kes oma kohustusi ei täida, mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult nimetatud ettevõtjatele selliste karistuste määramist. Reguleerivatele asutustele peaks samuti konkurentsireeglite kohaldamisest olenemata andma õiguse teha otsuseid asjakohaste meetmete kohta, millega tagatakse kasu tarbijatele seeläbi, et tõhustatakse maagaasi ja vesiniku siseturu tõrgeteta toimimiseks vajalikku konkurentsi. Gaasituru vabastamisprogrammide loomine on üheks võimalikuks meetmeks, millega edendada tõhusat konkurentsi ja tagada turu tõrgeteta toimimine.

(122)

Reguleerivatele asutustele peaks samuti andma volitused aidata tagada avaliku teenuse kõrge tase vastavalt turu avamisele, et kaitsta vähekaitstud tarbijaid ja saavutada tarbijakaitsemeetmete täielik tõhusus. Kõnealused sätted ei tohiks piirata komisjoni õigusi konkurentsireeglite kohaldamisel, sealhulgas liidu mõõtmega ühinemiste läbivaatamisel, ega siseturgu käsitlevate normide kohaldamisel, nagu näiteks kapitali vaba liikumine. Sõltumatu asutus, kellele reguleeriva asutuse otsusest mõjutatud isik võib otsuse edasi kaevata, võiks olla kohus või muu kohtuliku kontrolli pädevusega asutus.

(123)

Reguleerivate asutuste volituste ühtlustamine peaks hõlmama õigust pakkuda gaasiettevõtjatele stiimuleid ning määrata ettevõtjatele mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või taotleda pädevalt kohtult selliste karistuste määramist. Lisaks peaksid reguleerivatel asutustel olema volitused nõuda ettevõtjatelt vajalikku teavet, toimetada asjakohaseid ja piisavaid uurimisi ning lahendada vaidlusi.

(124)

Reguleerivad asutused ja ACER peaksid läbipaistvuse tagamiseks andma vesinikuturu kohta teavet, sealhulgas selliste aspektide kohta nagu pakkumine ja nõudlus, transporditaristu, teenuse kvaliteet, piiriülene kauplemine, investeeringud, hulgimüügi- ja tarbijahinnad ning turu likviidsus.

(125)

Ülekandesüsteemi halduritel on oluline roll maagaasi- ja vesinikuvõrkudesse tehtavate kulutõhusate investeeringute tagamisel. Selleks et optimeerida kavandamist kõigi energiakandjate lõikes ja ületada eri riikides ja liiduüleselt võrgu planeerimisel kasutatavate lähenemisviiside erisused, tuleks kehtestada täiendavad järjepideva kavandamise meetmed. Selleks et tagada taristu kulutõhus kasutuselevõtt ja hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist, peaks võrgu planeerimisel arvesse võtma ka maagaasi ja elektri ning vesiniku ja kohaldataval juhul kaugkütte suuremat omavahelist seotust. Lisaks elektri jõul maagaasi tootmisest saadavatele varadele võivad vesiniku ja elektri vahelised seosed hõlmata ka vesinikul töötavaid elektrijaamu. Võrgu planeerimine peaks olema läbipaistev ja võimaldama asjaomaste sidusrühmade osalemist. Sel eesmärgil tuleks halduritelt nõuda ulatuslikku konsulteerimist sidusrühmadega. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 401/2009 (32) kohaselt loodud kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukogu võib esitada oma arvamuse ühiste stsenaariumite kohta. Vesinikuvõrgu arengukavas tuleks sihiks seada vesiniku kasutamine sektorites, kus CO2 heidet on keeruline vähendada ning kus ei ole energia- ja kulutõhusamaid alternatiive.

(126)

Vesiniku tootmine ja tarbimine toimub samas asukohas või üksteisele võimalikult lähedal, tagades seeläbi vesiniku stabiilse kvaliteedi lõppkasutuse puhul ning minimeerides kulusid ja keskkonnamõju ning transpordiga seotud vesinikulekkeid. Vesinikuvõrgu haldurid peaksid tegema koostööd ühendatud ja naabruses asuvate vesinikuvõrgu halduritega, et tagada võimalikult tõhus ühendus.

(127)

Võrgu arengukava arendamisel on oluline, et taristuhaldurid võtaksid arvesse energiatõhususe esikohale seadmise põhimõtet ja süsteemi tõhususe põhimõtteid, mis on kehtestatud komisjoni 28. septembri 2021. aasta soovituses „Energiatõhususe esikohale seadmine – põhimõtete rakendamine. Suunised ja näited põhimõtte rakendamise kohta otsuste tegemise protsessis energiasektoris ja mujal“, eelkõige ühise stsenaariumi väljatöötamiseks kasutatud eeldatavat tarbimist. Nõudlusega seotud lahendused tuleks seada esikohale alati, kui need on kulutõhusamad kui investeeringud taristusse.

(128)

ELi energiasüsteemi lõimimise strateegias rõhutatakse seda, kui oluline on energiasüsteemi kooskõlastatud kavandamine ja toimimine CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisel. Seepärast on vaja koostada võrgu arengukavad, mis põhinevad sektoriüleselt koostatud ühisel stsenaariumil. Kuigi taristuhaldurid suudavad ühise võrgu arengukava puhul siiski kindlaks määrata eraldi valdkondlikud võrgumudelid ja eraldi peatükid, peaksid nad tegema tööd lõimituse suurendamiseks, võttes arvesse süsteemi vajadusi, mis lähevad konkreetsetest energiakandjatest kaugemale.

(129)

Võrgu arengukavad on taristu puuduste kindlakstegemisel olulised ning need annavad teavet selle kohta, millist taristut on vaja ehitada või kasutuselt kõrvaldada, ja selle kohta, millist saaks kasutada muul otstarbel, nt vesiniku transportimiseks. See kehtib võrguhaldurite valitud eraldamismudelist olenemata.

(130)

Võrgu arengukavas teabe esitamine sellise taristu kohta, mille saab kasutuselt kõrvaldada, võib tähendada seda, et taristu kõrvaldatakse alaliselt kasutuselt, lõpetades selle kasutamise, demonteerides selle või tehes selle kättesaadavaks muul otstarbel kasutamiseks, nt vesiniku transportimiseks. Taristut hõlmava suurema läbipaistvuse puhul võetakse arvesse, et taristule uue otstarbe andmine on suhteliselt odavam kui uue taristu ehitamine ja see peaks võimaldama kulutõhusat üleminekut.

(131)

Liikmesriikides, kus arendatakse vesiniku jaotusvõrku, peaks vesinikutaristu arendamine põhinema realistlikel ja tulevikku suunatud nõudlusprognoosidel, sealhulgas elektrisüsteemi seisukohast vajalikel võimalikel vajadustel ning sektoritel, mille CO2 heidet on raske vähendada. Kui liikmesriigid otsustavad lubada sihtotstarbelisi tasusid kui uue vesinikutaristu kaasrahastamise viise, peaks kava toetama reguleerivat asutust nende tasude hindamisel. Kava tuleks esitada iga nelja aasta järel. Enne 31. detsembrit 2032 esitatavad kavad tuleks esitada reguleerivale asutusele või muule pädevale asutusele. Pärast nimetatud kuupäeva esitatavad kavad tuleks esitada üksnes reguleerivale asutusele.

(132)

Võrgu arengukavas sisalduv teave peaks võimaldama prognoosida tariifidele avalduvat mõju, võttes aluseks regulatiivse varabaasi kavandamise, kasutuselt kõrvaldamise või varadele uue kasutusotstarbe andmise.

(133)

Liikmesriigi tasandil riikliku võrgu arengukava esitamise asemel peaks liikmesriikidel olema lubatud koostada piirkondlik võrgu arengukava, mis hõlmab rohkem kui üht liikmesriiki ja on kooskõlas maagaasi turu vabatahtliku piirkondliku lõimimisega.

(134)

Erinevalt elektrist hakkab maagaasi osatähtsus tulevikus järk-järgult vähenema, mis mõjutab ka nõudlust taristuinvesteeringute järele. Seepärast tuleb võrgu arengukavaga tasakaalustada konkurentsiprobleeme ja hoida ära varade kasutuskõlbmatuks muutumist.

(135)

Liikmesriikidel peaks olema võimalik otsustada osa oma jaotussüsteemist strateegiliselt sulgeda ja seda strateegiliselt kohandada, et järk-järgult lõpetada kodutarbijate varustamine maagaasiga ning seeläbi tagada üleminek kestlikule ja tõhusale süsteemile.

(136)

Liikmesriigid peaksid taotlema, et vesiniku jaotusvõrgu haldurid tutvustaksid vesinikuvõrgu taristut, mida nad kavatsevad arendada ja millele nad kavatsevad anda uue kasutusotstarbe vesiniku jaotusvõrkude kavades. Maagaasi jaotussüsteemi halduritelt tuleks taotleda võrgu kasutuselt kõrvaldamise kavade väljatöötamist, kui eeldatakse maagaasinõudluse vähenemist, mis nõuab maagaasi jaotussüsteemide või nende osade kasutuselt kõrvaldamist. Maagaasi jaotussüsteemi halduritel ja vesiniku jaotusvõrgu halduritel võib lubada arendada ühiskavasid, kui nad tegutsevad samas piirkonnas ja võrgu osadele on kavas anda uus kasutusotstarve. Nimetatud kavad peaksid olema kooskõlas võrgu kümneaastaste arengukavadega. Jaotusvõrgu arengukavad ja maagaasi kasutuselt kõrvaldamise kavad peaksid edendama energiatõhusust ja energiasüsteemi lõimimist, võttes arvesse kohalikke kütte- ja jahutuskavasid. Nimetatud kavad peaksid aitama saavutada liidu energia- ja kliimaeesmärke ning põhinema mõistlikel eeldustel maagaasi ja vesiniku nõudluse ja tootmise kohta. Halduritelt tuleks nõuda, et nad korraldaksid kava koostamisel konsultatsiooni, millesse kaasataks asjaomased sidusrühmad, ja teeksid kavade projektid üldsusele kättesaadavaks. Liikmesriigid peaksid tagama suunised reguleerivatest asutustelt, kui jaotussüsteemi osad võivad vajada kasutuselt kõrvaldamist, eelkõige enne nende algselt kavandatud amortisatsiooniaja lõppu.

(137)

Raamistikul, millega reguleeritakse ühenduskulude ja -tasude arvutamist ja sissenõudmist biometaani tootjatelt, on oluline roll säästva biometaani lõimimisel liidu maagaasivõrkudesse. Liikmesriigid peaksid kehtestama õigusraamistiku, et hõlbustada biometaani tootmisrajatiste tõhusat ühendamist ülekande- või jaotussüsteemidega. Ülekande- ja jaotussüsteemi haldurite kasutatavate tariifide või metoodikate kehtestamisel või heakskiitmisel peaks reguleerivatel asutustel, ilma et see piiraks nende sõltumatust oma ülesannete täitmisel, olema võimalik võtta arvesse kõnealuste süsteemihaldurite kantud kulusid ja tehtud investeeringuid.

(138)

Liidus on vaja liikuda ühendatud vesinikuturgude suunas ja hõlbustada seega piiriülesesse vesinikutaristusse investeerimist.

(139)

Turu usaldusväärsust, selle likviidsust ja turuosaliste arvu on vaja suurendada ning seepärast tuleb tugevdada regulatiivset järelevalvet maagaasivarustusega tegelevate ettevõtjate üle. Sellised nõuded ei tohiks piirata finantsturge käsitleva liidu õiguse kohaldamist, vaid peaksid olema sellega kooskõlas. Asjaomastel turgudel toimuvast parema ülevaate saamiseks on vajalik reguleerivate asutuste ja finantsturgude reguleerivate asutuste koostöö. Liikmesriikidel peaks olema võimalik seada maagaasitarneettevõtjate rahaline usaldusväärsus kriteeriumiks, mille alusel anda luba maagaasi müügiks, sealhulgas edasimüügiks. Sellised kriteeriumid peaks olema täiesti läbipaistvad ja mittediskrimineerivad.

(140)

Maagaasi imporditakse liitu peamiselt ja üha enam kolmandatest riikidest. Liidu õigus peaks arvesse võtma maagaasi omadusi, nagu teatud struktuuriline jäikus, mis tuleneb tarnijate kontsentratsioonist, pikaajalistest lepingutest või järgmise etapi likviidsuse puudumisest. Seepärast on vaja rohkem läbipaistvust, sealhulgas hinnakujunduses.

(141)

Enne kui komisjon võtab vastu suunised, milles määratakse täpsemalt kindlaks raamatupidamisnõuded, peaksid ACER ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1095/2010 (33) loodud Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve (ESMA) nõu pidama ja komisjoni nende sisu osas nõustama. Samuti peaksid ACER ja ESMA tegema koostööd seoses täpsema uurimise ja nõustamisega küsimuses, kas gaasitarnelepingute alusel ja maagaasi tuletisinstrumentidega tehtud tehingute suhtes tuleks kohaldada kauplemiseelseid või -järgseid läbipaistvusnõudeid ning missugused need nõuded peaksid olema.

(142)

Liikmesriigid või, kui liikmesriigid on nii sätestanud, reguleerivad asutused, peaks julgustama katkestatavate tarnelepingute väljatöötamist.

(143)

Liikmesriigid peaksid tagama, et vajalikke kvaliteedinõudeid arvesse võttes oleks maagaasisüsteemile mittediskrimineeriv juurdepääs biometaanil ja teist liiki gaasidel, tingimusel et see juurdepääs on jätkuvalt vastavuses tehniliste normide ja ohutusnõuetega. Need normid ja nõuded peaksid tagama, et biometaani ja teist liiki gaase saab tehniliselt ohutult juhtida maagaasisüsteemi ja transportida selle kaudu, ning et need käsitleksid ka nimetatud gaaside keemilisi omadusi.

(144)

Pikaajalised lepingud on liikmesriikide maagaasivarustuses olulisel kohal. Siiski ei peaks need takistama taastuvatest energiaallikatest toodetud gaaside ja vähese CO2 heitega gaaside turule sisenemist, mistõttu ei saa sellise fossiilse gaasi, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, tarnimise lepingud kesta kauem kui 31. detsembrini 2049. Sellised lepingud peaksid alati olema kooskõlas käesoleva direktiivi eesmärkidega ning ELi toimimise lepinguga, sealhulgas konkurentsireeglitega. Pikaajalisi lepinguid tuleb arvestada ettevõtjate tarne- ja transpordimahu planeerimisel. Kuigi fossiilsel gaasil, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata, on endiselt oluline roll, väheneb selle tähtsus liidu energiavarustuse tagamisel järk-järgult. Liikmesriigid peaksid tagama fossiilse gaasi järkjärgulise kasutuselt kõrvaldamise, võttes arvesse alternatiivide kättesaadavust. Kui see on nende lõimitud riiklikes energia- ja kliimakavades ette nähtud, peaks liikmesriikidel olema võimalik määrata 31. detsembrist 2049 varasem lõpptähtaeg pikaajaliste lepingute puhul, mis puudutavad fossiilset gaasi, mida kasutatakse ilma kasvuhoonegaase oluliselt vähendava tehnoloogiata.

(145)

Liidu avalike teenuste osutamise kõrgete standardite säilitamiseks tuleks komisjoni korrapäraselt teavitada kõikidest meetmetest, mida liikmesriigid võtavad käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamiseks. Komisjon peaks korrapäraselt avaldama aruande, milles analüüsitakse avalike teenuste eesmärkide saavutamiseks liikmesriigi tasandil võetud meetmeid ning võrreldakse nende tõhusust, et anda soovitusi riigi tasandil võetavate meetmete kohta saavutamaks avalike teenuste kõrgeid standardeid.

(146)

Käesoleva direktiivi põhinõue on arvestada avaliku teenuse osutamise nõuetega ning seetõttu on tähtis, et käesolevas direktiivis käsitletaks kõigis liikmesriikides järgitavaid ühiseid miinimumstandardeid, milles arvestatakse üldise kaitse, energiaostuvõimetuse vastu võitlemise, hindade jälgimise, varustuskindluse, keskkonnakaitse ja samaväärse konkurentsitaseme eesmärke kõigis liikmesriikides. On oluline, et avalike teenustega seotud nõudeid saaks tõlgendada riigi tasandil, võttes arvesse riigisiseseid tingimusi ja järgides liidu õigust.

(147)

Peaks olema võimalik, et liikmesriikide sotsiaalse ja majandusliku ühtekuuluvuse saavutamiseks võetavad meetmed sisaldaksid eelkõige piisavaid majanduslikke stiimuleid, mille puhul kasutataks, kui see on asjakohane, kõiki olemasolevaid liidu ja riigisiseseid vahendeid. Peaks olema võimalik, et need vahendid hõlmaksid vastutusmehhanisme, mis tagaksid vajaliku investeeringu.

(148)

Kui liikmesriikide võetavad meetmed avalike teenuste osutamise kohustuse täitmiseks on ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 kohaselt tõlgendatavad riigiabina, siis tuleb vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 108 lõikele 3 teavitada neist komisjoni.

(149)

Turuhindadega tuleks anda õigeid stiimuleid võrgu arendamiseks.

(150)

Teatavatel liikmesriikidel peaks nende maagaasiturgude ajaloolise eripära ja küpsusastme tõttu olema võimalik teha erandeid käesoleva direktiiviga kehtestatud erisätetest, et vältida põhjendamatut karistamist ja soodustada maagaasiturgude tõhusat arengut nimetatud liikmesriikides. See kehtib eeskätt Luksemburgi suhtes tema turu eripära tõttu ning kõigi nende liikmesriikide suhtes, kes ei ole veel ühendatud teise liikmesriigi ühendatud süsteemiga või kes ei ole veel saanud esimest kaubanduslikku tarnet oma esimese pikaajalise maagaasitarnelepingu alusel. Selleks et tagada liidu õiguse ühetaoline kohaldamine, peaksid erandid liikmesriikidele, kes ei ole veel ühendatud teise liikmesriigi ühendatud süsteemiga või kes ei ole veel saanud esimest kaubanduslikku tarnet oma esimese pikaajalise maagaasitarnelepingu alusel, olema ajutised ja kohaldatavad üksnes seni, kuni kõnealused liikmesriigid suudavad täita kõrgemaid nõudeid turu avamise ja liidu lõimitud maagaasisüsteemiga ühendatuse osas. Selliste erandite puhul peaks erand hõlmama ka kõiki neid käesoleva direktiivi sätteid, mis seonduvad sättega, millest erand tehakse, või mis eeldavad sellise sätte eelnevat kohaldamist.

(151)

Liikmesriikidele peaks olema ülitähtis edendada ausat konkurentsi ja eri tarnijate lihtsat turulepääsu, et võimaldada tarbijatel maagaasi liberaliseeritud siseturu võimalustest täielikult kasu saada.

(152)

Maagaasi siseturu rajamiseks peaksid liikmesriigid toetama oma riigisiseste turgude lõimimist ning süsteemihaldurite vahelist liidu tasandi ja piirkondliku tasandi koostööd, mis hõlmab ka liidus veel ikka eksisteerivaid isoleeritud gaasisüsteeme.

(153)

Vabatahtlikul piirkondlikul turgude lõimimisel, eriti turgude ühinemistel, võib olla mitmesuguseid eeliseid, sõltuvalt turgude iseärasustest. Turgude lõimimine võib anda võimaluse taristu parimaks kasutamiseks, tingimusel et see ei mõjuta negatiivselt naaberturge, nt piiriüleste tariifide suurenemise näol. Samuti on see konkurentsivõime, likviidsuse ja kauplemiste suurendamise võimalus, millest saavad kasu piirkonna lõpptarbijad, kuna see meelitaks ligi tarnijaid, kes turu väiksuse tõttu ei oleks muidu huvitatud. Turgude lõimimine võimaldab ka luua suuremaid piirkondi, millel on juurdepääs rohkematele tarneallikatele. Selline mitmekesistumine võiks mõjutada hulgimüügituru hindu tänu allikatevahelisele suuremale konkurentsile ja see võiks ka suurendada varustuskindlust, kui uues ühinenud piirkonnas puudub sisemine võimsuse piiratus. Turgude integreerimine võiks veelgi toetada maagaasituru üleminekut, sealhulgas taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi kasutuselevõttu. Liikmesriigid, reguleerivad asutused ja ülekandesüsteemi haldurid peaksid tegema piirkondliku lõimimise hõlbustamiseks koostööd.

(154)

Tõelise maagaasi siseturu arendamine liidu ühendatud võrgu abil peaks olema käesoleva direktiivi üks peamisi eesmärke ning seetõttu peaks piiriüleseid ühendusi ja piirkondlikke turge käsitlevate reguleerimisküsimustega tegelemine olema reguleerivate asutuste üks peamisi ülesandeid, mida nad vajaduse korral täidavad tihedas koostöös ACERiga.

(155)

Käesoleva direktiivi üks põhieesmärk peaks olema ka tõelise siseturu ühiste normide tagamine ja laialdane maagaasiga varustatus. Moonutamata turuhinnad annaksid sellega seoses stiimuli piiriüleseks kaubanduseks, viies samas hindade lähenemiseni.

(156)

Reguleerivad asutused peaksid andma ka teavet turu kohta selleks, et komisjon saaks täita oma ülesannet jälgida ja kontrollida maagaasi siseturgu ning selle lühikese, keskmise ja pika aja arengut, sealhulgas selliseid aspekte nagu pakkumine ja nõudlus, edastamise ja jaotamise taristu, teenuse kvaliteet, piiriülene kaubandus, ülekoormuse juhtimine, investeeringud, hulgimüük ja tarbijahinnad, turu likviidsus, samuti edusammud keskkonnakaitse ja tõhususe alal. Reguleerivad asutused peaksid teatama riiklikele konkurentsiasutustele ja komisjonile nendest liikmesriikidest, kus hinnad takistavad konkurentsi ja turu tõrgeteta toimimist.

(157)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt hästitoimiva maagaasi ja vesiniku siseturu rajamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda meetme ulatuse ja toime tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(158)

Määruse (EL) 2024/1789 alusel võib komisjon võtta vastu suuniseid või võrgueeskirju vajaliku ühtlustamistaseme saavutamiseks. Sellised suunised või võrgueeskirjad, mis on siduvad ja mis võetakse vastu komisjoni rakendusmäärustena, kujutavad endast ka käesoleva direktiivi teatavate sätete puhul kasulikku vahendit, kuna neid saab vajaduse korral kiiresti kohandada.

(159)

Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus võtta vastu vajalikud suunised, et tagada käesoleva direktiivi eesmärgi saavutamiseks vajalik minimaalne ühtlustamistase.

(160)

Kooskõlas liikmesriikide ja komisjoni 28. septembri 2011. aasta ühise poliitilise deklaratsiooniga selgitavate dokumentide kohta kohustuvad liikmesriigid põhjendatud juhtudel lisama ülevõtmismeetmeid käsitlevale teatele ühe või mitu dokumenti, milles selgitatakse seost direktiivi osade ja ülevõtvate liikmesriigi õigusaktide vastavate osade vahel. Käesoleva direktiivi puhul leiab seadusandja, et selliste dokumentide esitamine on põhjendatud, eriti pärast Euroopa Liidu Kohtu otsust kohtuasjas C-543/17 (34).

(161)

Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse iseäranis Euroopa Liidu põhiõiguste hartas (edaspidi „põhiõiguste harta“) tunnustatud põhimõtteid. Seepärast tuleks käesolevat direktiivi tõlgendada ja kohaldada kooskõlas kõnealuste õiguste ja põhimõtetega, ning eelkõige põhiõiguste harta artiklis 8 tagatud õigusega isikuandmete kaitsele. On oluline, et isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi alusel toimuks kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (35).

(162)

Selleks et muuta käesoleva direktiivi mitteolemuslikke osi ning täiendada seda seoses teatavate valdkondadega, mis on käesoleva direktiivide eesmärkide saavutamise seisukohast olulised, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte eesmärgiga kehtestada suunised miinimumnõuete kohta, et tagada ülekandesüsteemi või vesiniku ülekandevõrgu omaniku ja maagaasi hoidlate halduri või vesinikuhoidla halduri sõltumatus, suunised ülekandesüsteemi halduri või vesiniku ülekandevõrgu halduri sertifitseerimise menetluse üksikasjade kohta, suunised reguleerivate asutuste omavahelise ja ACERiga tehtava koostöö alaste kohustuste ulatuse kohta, suunised, millega nähakse ette üksikasjad menetluse puhul, mis käsitleb kooskõla reguleerivate asutuste poolt tehtud otsuse ning võrgueeskirjade ja suuniste vahel, mis on vastu võetud vastavalt käesolevale direktiivile ja määrusele (EL) 2024/1789, ning suunised, milles määratakse kindlaks andmete säilitamise meetodid ja kord ning maagaasi ja vesiniku tarnelepingute kohaseid ning maagaasi ja vesiniku derivaate puudutavaid tehinguid käsitlevate, tarneettevõtjate esitatavate andmete vorm ja sisu. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes (36) sätestatud põhimõtetega. Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine, saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele, millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.

(163)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused, et määrata kindlaks koostalitlusvõime nõuded ning kehtestada mittediskrimineeriv ja läbipaistev andmetele juurdepääsu kord. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011.

(164)

Selleks et tagada käesoleva direktiivi sujuv ja tõhus rakendamine, toetab komisjon liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/240 (37) loodud tehnilise toe instrumendiga, millega antakse vajaduspõhiseid tehnilisi eksperditeadmisi, et kavandada ja rakendada reforme, sealhulgas selliseid, millega edendatakse konkurentsivõimelist maagaasi ja vesiniku siseturgu, võimaldatakse taastuvatest energiaallikatest toodetud gaasi ja vähese CO2 heitega gaasi turule lõimimist ning tihendatakse ülekandesüsteemi haldurite ja jaotussüsteemi haldurite vahelist koostööd ja kooskõlastamist. Selline tehniline tugi hõlmab näiteks haldussuutlikkuse suurendamist, õigusraamistike ühtlustamist ja asjakohaste parimate tavade jagamist.

(165)

Seetõttu tuleks direktiiv 2009/73/EÜ kehtetuks tunnistada ning kohustus võtta käesolev direktiiv liikmesriigi õigusesse üle peaks piirduma sätetega, mida on võrreldes direktiiviga 2009/73/EÜ oluliselt muudetud. Muutmata sätete ülevõtmise kohustus tuleneb nimetatud direktiivist.

(166)

Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud III lisa B osas osutatud direktiivide liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevadega,