15.2.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 58/232

—

võttes arvesse komisjoni ettepanekut Euroopa Parlamendile ja nõukogule (COM(2016)0061 – C8-0033/2016),

—

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1309/2013, mis käsitleb Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (2014–2020) ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 1927/2006 (1) (edaspidi „EGFi määrus“),

—

võttes arvesse nõukogu 2. detsembri 2013. aasta määrust (EL, Euratom) nr 1311/2013, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, (2) eriti selle artiklit 12,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini, eelarvealase koostöö ning usaldusväärse finantsjuhtimise kohta (3) (edaspidi „2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevaheline kokkulepe“), eriti selle punkti 13,

—

võttes arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 13 ette nähtud kolmepoolset menetlust,

—

võttes arvesse tööhõive- ja sotsiaalkomisjoni kirja,

—

võttes arvesse regionaalarengukomisjoni kirja,

—

võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit (A8-0077/2016),

A.

arvestades, et liit on loonud õigusnormid ja eelarvevahendid, et osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailmakaubanduses toimunud suurte struktuurimuutuste või ülemaailmse finants- ja majanduskriisi tagajärjel, ja aidata neil tööturule tagasi pöörduda;

B.

arvestades, et koondatud töötajatele antav liidu finantsabi peaks olema paindlik ning see tuleks teha kättesaadavaks võimalikult kiiresti ja tõhusalt, et hõlbustada koondatud töötajate tööturule tagasi pöördumist, vastavalt Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni ühisdeklaratsioonile, mis võeti vastu 17. juulil 2008 toimunud lepituskohtumisel, ning võttes Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi (edaspidi „EGF“) kasutuselevõtmise üle otsustamisel nõuetekohaselt arvesse 2. detsembri 2013. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet;

C.

arvestades, et EGFi määruse vastuvõtmine väljendab Euroopa Parlamendi ja nõukogu vahel saavutatud kokkulepet võtta uuesti kasutusele fondi kriisi korral kasutamise kriteerium, kehtestada liidu rahalise toetuse suuruseks 60 % kavandatud meetmete hinnangulisest maksumusest, suurendada fondi kasutuselevõtmise taotluste läbivaatamise tõhusust komisjonis ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, lühendades selleks hindamis- ja heakskiitmisprotsessi, laiendada toetuskõlblike tegevuste ja toetusesaajate ringi füüsilisest isikust ettevõtjatele ja noortele ning rahastada oma ettevõtte loomise stiimuleid;

D.

arvestades, et Rootsi esitas taotluse EGF/2015/009 SE/Volvo Trucks, et saada EGFist rahalist toetust seoses koondamistega NACE Rev. 2 osa 29 („Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine“) alla kuuluvas majandussektoris ja peamiselt NUTS 2 tasandi Norrlandi põhjaosa piirkonnas (SE33), ning arvestades, et 647st koondatud töötajast, kes vastavad EGFist toetuse saamise tingimustele, osaleb meetmetes eeldatavalt 500 töötajat; arvestades, et 470 töötajat koondati ettevõttes Volvo Group Truck Operation EMEA selle Umeås paiknevas tehases töötajate arvu vähendamise tõttu ning ülejäänud 177 koondati nelja tarnija ja tootmisahela järgmise etapi tootja juures (IL Logistics AB, Lemia, Caverion ja Isringhausen);

E.

arvestades, et taotlus esitati EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punkti a kohaste sekkumiskriteeriumide alusel, milles on seatud tingimuseks, et vaatlusperioodiks oleva nelja kuu jooksul on liikmesriigi ettevõttes koondatud vähemalt 500 töötajat, kaasa arvatud töötajad, kelle on koondanud nimetatud ettevõtte tarnijad või tootmisahela järgmise etapi tootjad, ja/või füüsilisest isikust ettevõtjad, kes on oma tegevuse lõpetanud;

F.

arvestades, et EGFist toetatavate meetmete finantskontrolli eest vastutab liikmesriik, nagu on sätestatud EGFi määruse artikli 21 lõikes 1;

1.

nõustub komisjoniga, et EGFi määruse artikli 4 lõike 1 punktis a sätestatud tingimused on täidetud ja et seetõttu on Rootsil õigus saada nimetatud määruse alusel 1 793 710 eurot rahalist toetust, mis moodustab 60 % 2 989 518 euro suurustest kogukuludest;

2.

märgib, et Rootsi ametiasutused esitasid taotluse EGFist rahalise toetuse saamiseks 16. septembril 2015 ning et komisjon lõpetas hinnangu andmise 16. veebruaril 2016 ja tegi selle samal päeval Euroopa Parlamendile teatavaks;

3.

peab kahetsusväärseks, et komisjon ei suutnud erakorralise töötajate nappuse tõttu kõnealuse taotluse hindamist tähtajaks lõpule viia; tuletab meelde, et toetusesaajate huvides peaks toetus olema võimalikult kiiresti ja tõhusalt kättesaadav; palub liikmesriikidel ja EGFi otsustusprotsessi kaasatud liidu institutsioonidel teha kõik nendest oleneva, et vähendada menetlusaega ja lihtsustada menetlusi ning tagada EGFi kasutuselevõtmist käsitlevate otsuste sujuv ja kiire vastuvõtmine;

4.

märgib, et Euroopa ja Põhja-Ameerika ei ole äriotstarbeliste sõidukite tootmises enam juhtival positsioonil, kuna hiljuti on esile kerkinud Aasia veokitootjad; juhib tähelepanu sellele, et 2014. aastal kahanes liidus raskeveokite tootmine ning vähenes suurte äriotstarbeliste sõidukite, busside ja vagunite eksport (6,3 miljardi euro ehk 11 % võrra), äriotstarbeliste sõidukite koguimport liitu aga suurenes (+10 %); märgib, et veoautotööstusel on raske tulla toime suurte muutustega ja vajadusega kohaneda üha enam globaliseeruvas maailmas; märgib, et Rootsi ametiasutused väidavad, et Volvo Umeås paikneva tehase osaline ümberpaigutamine on tingitud Volvo optimeerimiskavas välja toodud vajadusest suurendada tõhusust ja vähendada kulusid, et tulla toime olemasoleva ja oodatava ülemaailmse konkurentsiga;

5.

juhib tähelepanu sellele, et koondamised tekitavad Västerbotteni maakonnas (Umeå on selle pealinn) probleeme, kuna selle piirkonna vabad töökohad on kõrget kvalifikatsiooni nõudvates valdkondades, enamikul sihtrühma kuuluvatest töötajatest on aga ainult keskharidus; märgib, et taotluses osutatakse hiljuti esitatud aruandele, milles väidetakse, et Västerbotteni piirkond vajab 40 000 uut töötajat; väljendab heameelt eriharidust vajavatele töötajatele suunatud meetmete üle;

6.

palub liikmesriikidel koostada koos sotsiaalpartneritega strateegiad, mis ennetaksid prognoositavaid tööturu muutusi ning kaitseksid liidu töökohti ja oskusi, lähtudes komisjoni poolt iga kaubanduskokkuleppe kohta koostatavatest terviklikest kaubanduse mõjuhinnangutest;

7.

märgib, et taotlus ei hõlma mittetöötavaid ja mitteõppivaid noori, sest piirkond ei ole noorte tööhõive algatuse alusel selliseks sekkumiseks abikõlblik;

8.

väljendab heameelt asjaolu üle, et Rootsi ametiasutused alustasid individuaalsete teenuste osutamist koondatud töötajatele 30. jaanuaril 2015, aegsasti enne seda, kui tehti otsus kavandatud kooskõlastatud paketi jaoks EGFi toetuse andmise kohta;

9.

märgib, et Rootsil on kavas võtta käesoleva taotlusega hõlmatud koondatud töötajate jaoks üheksat liiki meetmeid: i) põhjalik hindamine ja personaalne planeerimine, ii) mitmesugused tööotsimistegevused ja personaalne nõustamine, iii) motivatsiooni ja tervist edendavad meetmed, iv) ettevõtlus ja oma ettevõtte loomine, v) haridus ja koolitus, vi) oskuste ja pädevuse kinnitamine, vii) tööotsingute toetamine erasektori teenuseosutajate kaasabil, viii) sõidukulud ja muud sõitmisega seonduvad kulud, ix) tööotsingutoetus;

10.

väljendab heameelt töötajate motivatsiooni ja tervist edendavate meetmete üle; on seisukohal, et selliseid meetmeid on vaja selleks, et tugevdada nende motivatsiooni ja aidata neid, kelle tervis on pärast töö kaotamist halvenenud; peab tähtsaks ka osalejate oskuste ja pädevuse kinnitamiseks mõeldud meetmeid;

11.

võtab teadmiseks suure summa, mida kasutatakse toetusteks ja stiimuliteks; märgib lisaks, et vastavalt EGFi määrusele on selliste meetmete rahastamise maksimummäär 35 % kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi kogukuludest ning selliste meetmete tingimuseks on sihtrühma kuuluvate toetusesaajate aktiivne osalemine tööotsimis- või koolitusmeetmetes;

12.

ootab komisjoni vastust, mis kinnitaks, et esildatud tööotsingutoetus ei asenda liikmesriigi kohustust seoses aktiivsete tööturu- või sotsiaalkaitsemeetmetega; ootab lisaks analüüsi EGFi toetatavate meetmete täiendavuse kohta;

13.

märgib, et kooskõlastatud individuaalne teenustepakett on koostatud sihtrühma kuuluvate toetusesaajate ja nende esindajatega ning kohalike riigiasutustega konsulteerides;

14.

tuletab meelde, et vastavalt EGFi määruse artiklile 7 tuleks kooskõlastatud individuaalse teenustepaketi koostamisel prognoosida tööturu väljavaateid ja seal vajatavaid oskusi ning pakett peaks olema kooskõlas ressursitõhusa ja jätkusuutliku majanduse eesmärgiga;

15.

tuletab meelde, kui tähtis on suurendada kõigi töötajate tööalast konkurentsivõimet, pakkudes neile kohandatud koolitust ning tunnustades nende ametialase karjääri raames omandatud oskusi ja pädevust; eeldab, et kooskõlastatud paketti kuuluvad koolitused on kavandatud mitte ainult koondatud töötajate vajadusi, vaid ka tegelikku ärikeskkonda ja majandussektorite tulevikuväljavaateid arvestades;

16.

palub, et komisjon kirjeldaks tulevastes ettepanekutes täpsemalt, millistes sektorites võiksid töötajad tõenäoliselt tööd leida ning kas pakutav koolitus on kooskõlas majanduse tulevikuväljavaadete ning koondamistest mõjutatud piirkondade tööturu vajadustega;

17.

märgib, et Rootsi ametiasutused on kinnitanud, et toetuskõlblikeks meetmeteks ei anta toetust liidu muudest rahastamisvahenditest; pöördub taas komisjoni poole palvega, et komisjon esitaks oma aastaaruandes nende andmete võrdleva analüüsi, et tagada täielik vastavus kehtivatele eeskirjadele ja hoida ära liidu rahastatavate teenuste topeltrahastamine;

18.

märgib, et praeguseks on mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste sektori kohta koos käesoleva taotlusega laekunud EGFile 22 taotlust, neist 12 puhul on põhjenduseks toodud kaubanduse globaliseerumine ja 10 puhul ülemaailmne finants- ja majanduskriis;

19.

palub komisjonil hoolikalt hinnata juhtumeid, kus EGFi rahastamist taotletakse ettevõtete ümberpaigutamisstrateegiatest tulenevate koondamiste jaoks, ning tagada, et need ettevõtted täidaksid täielikult siseriiklikust õigusest ja kollektiivlepingutest tulenevaid kohustusi koondatud töötajate ees ning EGFi kasutataks täiendava meetmena;

20.

kordab, et EGFi abi ei tohi asendada meetmeid, mille võtmine on siseriikliku õiguse või kollektiivlepingute kohaselt äriühingute kohustus, ega äriühingute või sektorite ümberkorraldamise meetmeid;

21.

tunneb heameelt, et tulenevalt parlamendi nõudmisest toetuste eraldamist kiirendada, kehtestas komisjon parandatud menetluse; võtab teadmiseks uue ajakavaga kaasneva ajalise surve ning võimaliku mõju juhtumi läbivaatamise tulemuslikkusele;

22.

tuletab komisjonile meelde tema kohustust esitada õigeaegselt üksikasjalik teave, mis kinnitaks, et kavandatud tööotsingutoetus ei asenda liikmesriigi kohustust seoses aktiivsete tööturu- või sotsiaalkaitsemeetmetega, ning EGFi meetmete täiendavust kinnitav analüüs;

23.

palub komisjonil tagada üldsuse juurdepääsu kõigile EGFi vahendite kasutamisega seotud dokumentidele;

24.

kiidab käesolevale resolutsioonile lisatud otsuse heaks;

25.

teeb presidendile ülesandeks kirjutada koos nõukogu eesistujaga otsusele alla ja korraldada selle avaldamine Euroopa Liidu Teatajas;

26.

teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev resolutsioon koos selle lisaga nõukogule ja komisjonile.