31.8.2017   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 288/10

Raportöör:

John BRYAN

1.1

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et ühine põllumajanduspoliitika (ÜPP) on oluline ELi poliitikavaldkond, mis peab Euroopa kodanikele ja põllumajandussektorile tagama tõeliselt ühise poliitika ning mis on täitnud Rooma lepingus sätestatud põhieesmärgid. Kuigi ettevalmistava arvamuse koostamise taotluses räägitakse ühise põllumajanduspoliitika ümberkujundamisest, peab komitee oluliseks, et ühist põllumajanduspoliitikat arendataks asjaomaste sidusrühmade huvides edasi ettevaatlikult ja terviklikku käsitlusviisi järgides. ÜPP edasiarendamisele tuleb läheneda positiivselt ning ÜPP eelarve peab olema piisav, et vastata praegustele ja uutele nõudmistele nii seoses põllumajanduse kui ka sotsiaalsete ja keskkonnaalaste kriteeriumidega.

1.2

Ümberkujundatud ÜPP peab vastama vajadustele, mida toovad endaga kaasa Euroopa uued väljakutsed, sh ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustused ning ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul (COP21) võetud kliimamuutustega seotud kohustused, kahepoolsed kaubanduskokkulepped ja turukõikumised.

1.3

ÜPP peab kindlalt toetama Euroopa põllumajandusmudelit koos selle traditsiooniliste pereettevõtete, põllumajandusühistute ja -ühingutega ning vähendama sissetulekute suurt erinevust nii maa- ja linnapiirkondade vahel kui ka põllumajandussektori sees, kaasates ka põllumajandussektori valdkondlikud organisatsioonid.

1.4

500 miljoni ELi elaniku kestlikul varustamisel kvaliteetse ja ohutu toiduga ning põllumajandustoodete eksportimisel 131 miljardi euro väärtuses, mis moodustab 7,5 % ELi koguekspordist, tuleb ÜPP eelarves, mis moodustab 38 % ELi kogueelarvest, leida tasakaalustatud hinna ja kvaliteedi suhe. Tulevased rahastamisvahendid peavad olema piisavad, et tulla toime Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumisest tuleneva täiendava finantskoormuse, põllumajandustootjate sissetulekutele avalduva surve ning suurenenud nõudlusega avalike hüvede järele.

1.5

Komitee toetab ÜPP kahe samba mudeli säilitamist. Esimese samba otsetoetustega tuleb toetada põllumajandustootjate sissetulekuid, turukorraldusmeetmeid ja avalike hüvede ulatuslikumat pakkumist. Teise samba maaelu arengu toetustega tuleks keskenduda teises Corki deklaratsioonis sätestatud eesmärkidel põhinevatele majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele programmidele, et toetada haavatavaid piirkondi ja sektoreid, ning tagada sihipärane lähenemisviis avalike hüvede pakkumisele.

1.6

Põllumajanduse väärtuslikku panust keskkonda alahinnatakse. CO2 sidujaid rohumaadel, metsades, turbaaladel ja hekkides tuleb arvesse võtta, kaitsta ja laiendada nii ÜPP esimese kui ka teise samba toel.

1.7

Olulise põlvkondade vahetuse probleemi lahendamiseks tuleb rakendada tõhusaid sihtotstarbelisi programme, milles keskendutakse noortele põllumajandustootjatele, eriti naistele, ja pensioniküsimustele. Lisaks tuleks kasutusele võtta programme, mille eesmärk on edendada naiste rolli põllumajanduses üldiselt.

1.8

ÜPP ümberkujundamise oluline osa peaks olema lihtsustamine. Põllumajandustootjate üha suurenevat halduskoormust tuleks lihtsustada ja vähendada nüüdistehnoloogia kasutamise abil. Auditeerimis/kontrolliprotsessis tuleks teha muudatusi, mis puudutavad ettenähtud aja jooksul paranduste tegemise mudelit, kollase kaardi süsteemi, vähendatud nõuetele vastavuse tingimusi ja suuremat tolerantsi, eesmärgiga lihtsustada protsessi ja tagada toetuste tõhusam maksmine.

1.9

Ümberkujundatud ÜPP peaks säilitama ühenduse eelistamise ja territoriaalselt tasakaalus oleva toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõtte – ELi elanikele ELi toit. Põllumajanduse potentsiaali tuleb rõhutada mis tahes kahepoolsetes või mitmepoolsetes kaubanduskokkulepetes, toomata sektorit ohvriks eeliste saavutamisele muudes valdkondades. Kogu ELi toiduainete import peab – vastavuspõhimõtet järgides – täielikult vastama ELi sanitaar-, fütosanitaar-, tööjõu- ja keskkonnanõuetele.

1.10

Põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas tuleb tugevdada. ELi põllumajandusturgude rakkerühma positiivsed soovitused tuleks vastu võtta ja ellu viia. Seetõttu on oluline edaspidi veelgi edendada tihedat sektori- ja piirkonnapõhist koostööd tootjate ja tegutsevate ühistute ja tootjaorganisatsioonide – eelkõige väiketootjate – vahel. Eriline rõhk tuleks asetada eelkõige nendele sektoritele ja piirkondadele, kus tehakse vähe koostööd.

1.11

Nii tugev esimene sammas kui ka teine sammas on uue ümberkujundatud ÜPP jaoks väga olulised, sest kõik liikmesriigid, sh looduslikust eripärast tingitud piirangutega alad vajavad paindlikke maaelu arengu programme, milles keskendutakse haavatavatele piirkondadele ja sektoritele.

1.12

Jätkata tuleb ELi eri liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega, et tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele ja maapiirkondade tasakaalustatud areng kogu Euroopa Liidus.

2.1

Põllumajandus on ELi rohkem lõimitud kui mis tahes muu majandussektor. See on ainus oluline valdkond, millel on ühine poliitika ja mida rahastatakse keskselt ELi eelarvest. Põllumajandustootmise ja põllumajandusliku toidutööstuse sektor on majanduses äärmiselt oluline tööandja, andes tööd 11 miljonile põllumajandustootjale, 22 miljonile põllumajandustöölisele ning lisaks veel 22 miljonile töötajale toiduainetööstuses, toiduainete jaemüügi ja seonduvate teenuste valdkonnas (1). Paljud neist töökohtadest asuvad vaesemates maapiirkondades. Põllumajandustootmine suurendab majandusaktiivsust kõigis liikmesriikides ja piirkondades. Viimase kümne aasta jooksul on ELi põllumajandusliku toidutööstuse ja joogiekspordi väärtus kasvanud keskmiselt 8 % aastas ning 2016. aastal oli see 131 miljardit eurot (2).

2.2

ÜPP on väga oluline ELi poliitikavaldkond, millega tagatakse 500 miljonile ELi elanikule kestlikult ja vastuvõetava hinnaga ohutu ja kvaliteetne toit. Sellega tuleb tagada ka a) ELi põllumajandustootjatele mõistlik sissetulek ning b) maapiirkondade sotsiaalne, keskkonnaalane ja majanduslik areng. Põllumajandustootjad ja metsandusettevõtjad haldavad enam kui 82 % ELi maast (3) ja seega moodustavad nad olulise osa multifunktsionaalsusele orienteeritud kestlikust põllumajandustootmisest.

2.3

59 miljardi euro suuruse eelarvega ÜPP pakub põllumajandustootjatele ja nende ettevõtetele väga olulist abi otsetoetuste, turutoetusmeetmete ja maaelu arengu programmide kaudu. Seejuures tuleb märkida, et ÜPP toetused on seotud avalike hüvede pakkumise ja kõrgematele Euroopa standarditele vastamisega. Need esimese samba otsetoetused, mis on küll seotud nõuetele vastavuse tingimuste ja kohustuslike majandamisnõuete täitmisega toiduohutuse, looma- ja taimetervise ja heaolu standardite vallas ning keskkonnakontrollidega, on põllumajandustootjate jaoks väga oluline vahend, aidates stabiliseerida sissetulekuid ja tulla toime turukõikumistega. Praegu on 30 % otsetoetustest seotud keskkonnasäästlikkuse nõuetega, mille põhitähelepanu on mulla kvaliteedil, elurikkusel ja CO2 sidumisel. Sellest hoolimata püsivad endiselt keskkonnaalased ja sotsiaalsed probleemid, mis tuleb lahendada. Turumeetmed, mida küll eelmise ÜPP reformiga märkimisväärselt vähendati, on endiselt olulised, eriti turukriisi aegadel. Kõikumistega toimetulekuks on tarvis uusi meetmeid. Kaasrahastatava maaelu arengu programmiga tagatakse oluline teise samba rahastus nii üksikute põllumajandusettevõtete kui ka maapiirkondade tasandil rakendatavatele majandus-, keskkonna- ja sotsiaalprogrammidele.

2.4

Viimase kuuekümne aasta jooksul on ÜPP vaatamata oma vajakajäämistele toonud märkimisväärseid hüvesid ELi kodanike, tootjate, tarbijate, maksumaksjate ja laiemalt ELi ühiskonna jaoks. Samas seisavad mõned piirkonnad silmitsi elurikkuse, keskkonna ja maastikuga seotud probleemidega ning nendega tuleb tegeleda. ÜPP on tõestanud, et on kohanemisvõimeline ja paindlik lähtuvalt konkreetse perioodi vajadustest. Tänu ÜPP ainulaadsele kahe samba struktuurile on olnud võimalik muuta poliitikat ja keskenduda eri eesmärkidele, säilitades samas üldise eesmärgi edendada Euroopa põllumajandusmudelit ja põllumajanduslikku pereettevõtlust.

2.5

ÜPP raames tehtavad hüvitismaksed on aastate jooksul oluliselt muutunud – algsetest peamiselt turu- ja hinnatoetustest on saanud tootmiskohustusega sidumata toetused, millel on märkimisväärne keskkonnaaspekt. Teine sammas võeti kasutusele haavatavate piirkondade ja sektorite toetamiseks. Selle abil tagatakse, et ELi põllumajanduspoliitika keskmes on arukas ja kestlik maaelu areng. Põllumajandusel peab olema integreeritud maaelu arengu poliitika.

2.6

Positiivselt ümberkujundatud, ajakohastatud ja lihtsustatud ÜPP-l põhineval põllumajandusettevõtlusel ning põllumajandusel on oluline roll kestlikkusele, keskkonnale ja loodusele ning konkurentsivõimele, investeeringutele, majanduskasvule ja töökohtade loomisele suunatud Euroopa eesmärkide saavutamisel.

2.7

Ümberkujundatud ÜPP peab säilitama praeguse poliitika positiivsed küljed ja võtma uusi meetmeid, et tulla toime uute väljakutsetega, sealhulgas ühiskonna nõudlusega avalike hüvede järele, ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustustega, COP21 raames võetud kliimamuutustega seotud kohustustega, kahepoolsete kaubanduskokkulepete ja turukõikumistega. See peab leidma õige tasakaalu tarbijate, maksumaksjate ja tootjate vajaduste vahel.

2.8

Ümberkujundatud ÜPP raames peab EL jätkuvalt kindlalt toetama Euroopa põllumajandusmudelit ja säästvat põllumajanduslikku pereettevõtlust vastupidiselt põllumajandustootmise tööstuslikule mudelile, mida arendatakse muudes piirkondades, nagu Mercosuri riigid, USA ja Okeaania. Eritähelepanu tuleb pöörata väikestele ja keskmise suurusega põllumajandustootjatele. Toiduohutuse vallas tegutsevad Euroopa põllumajandustootjad tuginevad ettevaatuspõhimõttele, mis paneb nad rahvusvahelisel põhiliste põllumajandustoodete ja toiduainetega kauplemise turul ebasoodsasse konkurentsiolukorda võrreldes Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Okeaania ja muude piirkondadega, kus kasutatakse selliseid ELis keelatud aineid nagu hormoonid ja beeta-agonistid.

2.9

Euroopa põllumajandusmudel on ühiskondlik lepe ELi põllumajandustootjate ja ühiskonna vahel, mille kohaselt põllumajandustootjad toodavad säästvalt kvaliteetset toitu ja muid avalikke hüvesid, tagades samas keskkonnakaitse ja maastikuhoolduse. Vastutasuks peaks ÜPP toetama põllumajanduslike pereettevõtete, ühistute ja ühingute mahepõllumajandusmudelite püsimist ja maapiirkondi. See mudel on toonud Euroopa ühiskonnale tohutu väärtusega hüvesid, varustades inimesi mitmekülgse, tervisliku, ohutu ja vastuvõetava hinnaga kvaliteetse toiduga ning aidates kaasa piirkondadevahelise tasakaalu tagamisele maapiirkondade säilimiseks ning keskkonna- ja maastikukaitsele.

2.10

Lisaks peab EL tegema rohkem tööd tagamaks, et põllumajandustootjad ja ELi elanikud mõistavad ja toetavad ÜPPd ja sellega seotud eeliseid.

3.1

ÜPP on viimase 60 aasta jooksul Euroopat ja ELi elanikke hästi teeninud, tuues põllumajandussektori jaoks kaasa olulisi eeliseid ja tagades maksumaksjatele majanduslikult soodsa lahenduse. Siiski on näha, et paljudes ELi riikides kasvab sissetulekute ebavõrdsus maapiirkondade ja linnade vahel ja põllumajandussektori sees. Põllumajandustootjate sissetulekud on enamikus liikmesriikides ebapiisavad ning riiklikust või piirkondlikust keskmisest oluliselt väiksemad. Põllumajandustoodete hinnad ei ole tõusnud kooskõlas inflatsiooniga ega tootmissisendite, nt väetiste ja energia hinnatõusuga. Viimastel aastatel on hinnakõikumised põhjustanud põllumajandustootjatele sissetulekuprobleeme.

3.2

Praegune mitmesuguste paindlike vahenditega maaelu arengu poliitika on osutunud ülioluliseks maapiirkondade ja eelkõige looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetamisel. Teise Corki deklaratsiooni „Parem elu maapiirkondades“ raames kehtestatud tugev maaelu arengukava peab olema ümberkujundatud ÜPP põhiprioriteet. Ümberkujundatud ÜPP peamised väljakutsed on investeerimine maapiirkondade elujõudu ja vastupidavusse, töökohtade loomise soodustamine majanduslikult haavatavates ja äärepoolsetes piirkondades ning põllumajanduse mitmekesistamise toetamine (4).

3.3

ÜPP rahastamise osakaal ELi eelarves on vähenenud 65–75 %-lt 1980. aastatel praegusele 38 %-le. Eeldatavalt peaks põllumajandus aga lisaks taskukohase hinnaga kvaliteetse toiduga varustamisele etendama üha suuremat osa COP21 kliimamuutustega seotud kohustuste ja kestliku arengu eesmärkide täitmisel. Ühendkuningriigi väljaastumine EList kujutab endast ÜPP tulevasele rahastamisele suurt väljakutset.

3.4

Kuna prognooside kohaselt kasvab maailma rahvastik aastaks 2050 seitsmelt miljardilt üheksa ja poole miljardini, on eesseisvatel aastatel tungiv vajadus oluliselt suurendada maailma toidutootmist. Üks ÜRO kehtestatud kestliku arengu põhieesmärke on vähendada märkimisväärselt alatoitumuse suurt osakaalu – Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) uurimuste põhjal kannatab maailmas hinnanguliselt iga seitsmes inimene praegu alatoitumuse all. On selge, et suuremale toidunõudlusele vastamiseks ja nälja kaotamiseks peab toidutootmine kasvama kogu maailmas kestlikul viisil. ELil ja ümberkujundatud ÜPP-l on toidutootmise eest vastutava üleilmse jõuna selles ülioluline roll. ÜPP peab vastutama ka ekspordi eest ning innustama jätkuvalt arenguriike suurendama omamaist tootmist.

3.5

ELi põllumajandus ja ÜPP on kesksel kohal ÜRO kestliku arengu eesmärkidega seotud ELi kohustuste täitmisel, samuti üleilmse kliimakokkuleppe COP21 raames võetud kaugeleulatuvate ELi eesmärkide saavutamisel. 1990. aastast alates on ELi põllumajanduse CO2-heide vähenenud 23 % ning jõgede nitraadisisaldus on alates 1992. aastast vähenenud 17,7 % (5). Ehkki ÜPP raames on keskkonnasäästlikkuse vallas tehtud olulisi edusamme, seisavad ees täiendavad ülesanded kujundada ÜPP ümber selliselt, et põllumajandus saaks anda suurema panuse ja täita olulist rolli, aitamaks Euroopal saavutada COP21 ja kestliku arengu eesmärgid.

3.6

Põllumajandussektor pakub olulisi ökosüsteemiteenuseid, aitab kaasa elupaikade haldamisele, elurikkuse säilitamisele, loomade heaolu standardite järgimisele, maastiku esteetika hoidmisele ning mulla ja vee kaitsele. Samuti tuleb tunnistada, et põllumajandussektor peaks andma suurema panuse elurikkuse, keskkonna ja maastikuga seotud probleemidega tegelemisse. Märkimisväärse osa ELi toidu tootmisel kasutatakse looduslikku vett, mis muidu läheks raisku. Suur osa ELi põllumajandusest tegeleb ka rohumaade, metsade ja turbaaladega, mis on kõik väärtuslikud CO2 sidujad. Kõiki neid ökosüsteemi jaoks üliolulisi põllumajandusaspekte tuleb ümberkujundatud ÜPPs arvesse võtta ja edendada.

3.7

Tänu ÜPP-le on ELi elanikud toiduga hästi kindlustatud ning rikkalikult varustatud vastuvõetava hinnaga ohutu toiduga. ELi elanike toidukulude osakaal sissetulekust on langenud 50 %-lt teise maailmasõja järgsel perioodil 10 %-le tänapäeval, ehkki tootmiskulud on oluliselt suurenenud. Ümberkujundatud ÜPP peab tagama, et tarbijatel oleks jätkuvalt juurdepääs kooskõlas kehtestatud Euroopa normidega toodetud vastuvõetava hinnaga kvaliteetsele ja ohutule toidule.

3.8

Kuna suurem osa põllumajandustootjaid on üle 55 aasta vanad, on oluline ülesanne julgustada noori põllumajandusega tegelema, sest sektoris on seoses põlvkondade vahetumisega tõsised probleemid. Noorte praktilised probleemid on rahaliste vahendite ja maa kättesaadavus, väike sissetulek ning teadmussiire ja ligipääs haridusele. Lisaks ei võimalda põllumajandusettevõtlusest saadav väike sissetulek pensionipõlveks säästa. Mõnes piirkonnas suureneb maa kasutamata jätmine, millel on ilmsed sotsiaalsed ja keskkonnaalased tagajärjed, eriti äärepoolsetes piirkondades. Ümberkujundatud ÜPPs on oluline osa jõulisel keskendumisel põlvkondade vahetumisele, sealhulgas noortele põllumajandustootjatele, uutele alustajatele ja kvalifitseeritud, eelkõige põllumajandusettevõttes juba töötavatele põllumajandustöötajatele ning pensionile jäämise hõlbustamisele.

3.9

Naistel on põllumajandussektoris väga tähtis roll. Nad teevad põllumajandusettevõtetes palju tööd ja kannavad üha suurema osa halduskoormusest. Paljudel juhtudel on naised põllumajandusettevõtete omanike hulgas alaesindatud. Samuti annavad naised tohutu panuse põllumajandusettevõtte elujõulisusse oma sissetuleku kaudu, mida nad teenivad väljaspool põllumajandusettevõtet, kas palgatööl või eraettevõtjana. Juhul kui mõlemad abikaasad töötavad põllumajandusettevõttes täistööajaga, tuleks seda arvesse võtta ja soodustada ka põllumajandusettevõtte omandistruktuuris.

3.10

Põllumajandustootmise ja põllumajandusliku toidutööstuse sektor saab võtta olulise rolli sisserändajate tööjõu hulka kaasamisel ning ebasoodsamas olukorras olevate elanikerühmade abistamisel sotsiaalprogrammide kaudu.

3.11

ÜPP tuleviku jaoks ümberkujundamisel on väga olulisel kohal ajakohastamine ja lihtsustamine. Varasemate reformide käigus on kindlaks tehtud, et lihtsustamine on vajalik, kuid tegelikkuses on ÜPP muutunud põllumajandusettevõtte tasandil palju keerulisemaks ja bürokraatlikumaks. Eriti puudutab see kontrolli- ja auditeerimisprotsessi ning rahastamiskõlblikkuse ja nõuetele vastavuse tingimuste täitmist kohustuslike majandamisnõuete ning maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi raames.

3.12

Komitee tunnistab, et põllumajanduslik kaubandus ja eksport loovad märkimisväärset kasu ja töökohti. Siiski võivad üleilmastumisest ja kaubanduskokkulepetest tulenevad väljakutsed põllumajandust tõsiselt kahjustada ning seada ohtu ELi kõrge toiduohutuse taseme ja kvaliteedistandardid. Väga oluline on leida õige tasakaal uute turgude ja võimaluste loomise ning tundlike sektorite ja valdkondade ja samuti ELi standardite kaitsmise vahel. Lisaks peab ühenduse eelistamise ja toiduainetega varustamise sõltumatuse põhimõttes säilima territoriaalne tasakaal (6).

3.13

Toiduainete tarneahelas on suurte jaemüüjate ja töötlejate ning põllumajandustootjate jõuvahekord väga ebavõrdne, millega kaasneb surve hoida hinnad all ja sageli alla tootmishinna. Põllumajandustootjate positsiooni toiduainete tarneahelas tuleb tugevdada hästi toimivate turustusühistute abil. Tuleks luua Euroopa õigusraamistik ebaausate kaubandustavade vastu võitlemiseks põllumajanduslikus toidutööstuses ja jaemüügikettides. Lisaks on ELi turutoetuste vähenemise, maailmaturgude suurema avatuse ning geopoliitilise kriisi (Venemaa impordikeeld) tõttu saanud hindade ja sissetulekute kõikumisest ELi põllumajandustootjate jaoks oluline probleem. ELi põllumajandusturgude rakkerühma tööd selles valdkonnas tuleb tunnustada ja edendada. Ebaõiglaseid kaubandustavasid ja alla omahinna müümist tuleb takistada.

3.14

Põllumajandustootmine, põllumajandus ja metsandus on maapiirkondade majandusliku ja sotsiaalse arengu seisukohalt üliolulised. Neil on tähtis roll ka teistes maapiirkondadega seotud majandusettevõtetes ja teenustes, nagu maapiirkondade turism, tööhõive ja kultuuritegevus. Tugeva teise samba komponendiga ümberkujundatud ÜPP-l on väga oluline osa maapiirkondade maaelu arenguga seotud probleemide lahendamisel ning põllumajandustootmise ja põllumajanduse tugevana hoidmisel kõigis ELi piirkondades. Eesmärk peab olema säilitada maksimaalne arv põllumajandustootjaid.

4.1

Ümberkujundatud ÜPP, mis toetab tugevalt ELi põllumajandusmudelit, peab jääma kindlaks 1957. aastal Rooma lepinguga kehtestatud ühise põllumajanduspoliitika põhieesmärkidele. Lisada tuleks kestliku arengu eesmärkide ja COP21 raames võetud kohustusi hõlmavad uued eesmärgid. ELi toimimise lepingu artiklis 39 sätestatud ÜPP konkreetsed eesmärgid on järgmised:

4.2

Ümberkujundatud ÜPPs tuleb arvesse võtta ka keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse kaitsega seotud määrava tähtsusega väljakutseid.

4.3

Neid olulisi eesmärke saab kõige paremini täita, säilitades ÜPP praeguse kahe samba struktuuri, milles ÜPP esimene sammas põhineb aktiivsetele põllumajandustootjatele antavatel otsetoetustel, mida toetatakse turukorraldusmeetmetega, ning ÜPP teine sammas põhineb maaelu arengu meetmetel ja poliitikameetmete vastuvõtmisel, et võtta arvesse uut nõudlust avalike hüvede järele. Esimese samba otsetoetused on väga olulised, kuna nendega toetatakse põllumajandustootjate sissetulekut ja aidatakse kõikumistega toime tulla ning need on seotud nõuetele vastavuse meetmetega toiduohutuse, looma- ja taimetervise ja heaolu standardite vallas ning keskkonnakontrollidega. ÜPP teise samba meetmetega tagatakse vajalikud täiendavad majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed toetusprogrammid.

4.4

ÜPP eelarve pärast 2020. aastat peab olema piisav, et tulla toime Ühendkuningriigi Euroopa Liidust väljaastumise otsusest tuleneva täiendava finantskoormuse, põllumajandustootjate sissetulekule avalduva surve ning suureneva nõudlusega avalike hüvede järele.

4.5

Põhitoetuste mudeli kohta tehakse ettepanek, et riikidel, kus on vastu võetud teistsugune mudel kui kindlasummalise põhitoetuse süsteem, lubataks see mudel kasutusse jätta ka pärast 2020. aastat, kuna see sobib nende riikide oludes paremini. Mõnes riigis ei võimalda kindlasummalise toetuse mudel võtta arvesse erinevusi investeeringute tasemes, põllumajandustootmise aktiivsuses ega avalike hüvede tagamises.

4.6

Jätkata tuleb erinevate ELi liikmesriikide põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste tasemete ühtlustamisega, võttes arvesse erinevaid tingimusi, et selle kaudu tagada võrdsed konkurentsitingimused kõikide liikmesriikide põllumajandustootjatele ja maapiirkondade tasakaalustatud areng kogu Euroopa Liidus.

4.7

Otsetoetusi tuleks anda üksnes aktiivsetele põllumajandustootjatele, kes pakuvad avalikke hüvesid ja avalikke teenuseid.

4.8

Selleks et toetada ja kaitsta põllumajandustootjatele makstavaid otsetoetusi tugeva esimese samba raames, peaks aktiivne põllumajandustootja töötama iga- või mitmeaastase programmi järgi, mis keskendub keskkonnale, kliimamuutustele ja elurikkusele ning mis võiks hõlmata CO2-navigaatorit ja toitainete haldamise kava. See iga- või mitmeaastane kava peaks hõlmama avalike hüvede mõõdetavat pakkumist ja võimaldama põllumajandustootjatele rohkem paindlikkust. Mõõdetavus peab tuginema objektiivsetele ja ELi tasandil standardiseeritud kriteeriumidele.

4.9

Põllumajandustootjate esimese samba otsetoetustele tuleks seada õiglane ja mõistlik ülempiir (nt võrreldav oskustöölise sissetulekuga). Seda peaks olema võimalik kohandada ja arvesse tuleks võtta ka partnerlusi, ühistuid, ettevõtteid ja kindlustust vajavate töötajate arvu.

4.10

Tootmiskohustusega seotud otsetoetused tuleks suunata haavatavatele sektoritele ja piirkondadele. Need peaksid ära hoidma maa kasutamata jätmise ja kaitsma elurikkust peaasjalikult loomakasvatuse ja languses olevate sektorite säilitamise kaudu.

4.11

Praeguses ÜPPs on 30 % toetustest seotud keskkonnasäästlikkuse elemendi ja 70 % 15 kohustusliku majandamisnõude ja viie hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tingimusega, mis peavad toetuse saamiseks olema täidetud. Selleks et ÜPPd tõeliselt lihtsustada, oleks soovitav siduda kogu esimese samba otsetoetused avalike hüvede pakkumisega. Selle eesmärgi saavutamiseks on vaja läbi viia keskkonnasäästlikumaks muutmise ja kohustuslike majandamisnõuete õige hindamine, et säilitada kõige tõhusamad ja saavutatavamad meetmed ning kehtestada ka uued eesmärgid, nagu kliimamuutus ja vajadus suurendada CO2 sidumist mullas.

4.12

Need kohustuslikele majandamisnõuetele vastavuse programmid hõlmaksid mõõdetavaid tulemusi keskkonnakaitse, kliimamuutuste leevendamise ja elurikkuse kaitse vallas, põhinedes nõuetele vastavuse tingimuste asjaomasel praegusel rakendamisel.

4.13

Ümberkujundatud ÜPP peaks põhinema aruka põllumajandustootmise kontseptsioonil, mis toob kaasa kahekordse kasu, suurendades nii põllumajandustootjate tulu kui ka keskkonnaeeliseid. See hõlmaks teadmussiirde ja tehnoloogia kasutamist täppispõllumajanduse edendamiseks eesmärgiga vähendada vee, energia, tööstuslike väetiste ja muude tootmissisendite, nt pestitsiidide, eriti fungitsiidide ja insektitsiidide kasutamist.

4.14

Turumeetmed, sh sekkumismeetmed ja eraladustamise toetused, tuleks säilitada. On väga oluline, et nende toetuste saamiseks vajalikud künnised oleksid realistlikud, et tagada tootjatele vajaduse korral mõistlik sissetulekutoetus.

4.15

Tõhusaim kaitse sissetuleku kõikumiste vastu on kindlad ja piisavad esimese samba otsetoetused ja turukorraldusvahendid. Suurte hinnakõikumiste perioodidel on siiski vaja ja tuleks kaaluda ka muid vahendeid, sh tootmise vähendamise kavad. Tuleks soodustada võimalust kasutada teise samba rahalisi vahendeid sellisteks meetmeteks nagu vabatahtlikud kindlustusskeemid.

4.16

Juba 140 aastat on tootmisühistud selgelt näidanud, et nad on põllumajandusturgude ebastabiilsuse suhtes vastupidavamad ja aitavad vältida toiduainete tootmise ümberpaigutamist. Seetõttu on oluline edaspidi veelgi edendada tugevat sektori- ja piirkonnapõhist koostööd tootjate ja tegutsevate ühistute ja tootjaorganisatsioonide – eelkõige väiketootjate – vahel. Eriline rõhk tuleks asetada eelkõige nendele sektoritele ja piirkondadele, kus tehakse vähe koostööd.

4.17

Tuleb edendada ELi põllumajandusturgude rakkerühma väljaselgitatud põhiaspekte: põllumajandustootjate positsiooni parandamine toiduainete tarneahelas, suurem läbipaistvus, kohustuslik hinnaaruandlus, riskijuhtimismeetmed, ebaõiglaste kaubandustavade käsitlemine ja muud küsimused. Tuleb vastu võtta kõiki neid valdkondi käsitlevad eeskirjad ja need ümberkujundatud ÜPPsse täielikult sisse viia. Tehakse ettepanek võtta vastu rangemad eeskirjad ebaõiglaste kaubandustavade kaotamiseks, alla omahinna müümise keelustamiseks ning kohustusliku hinnaaruandluse kehtestamiseks tootja, töötleja ja jaemüüja tasandil. Lisaks tuleb tugevdada põllumajandustootjate positsiooni, toetades tugevate tootjaorganisatsioonide loomist.

4.18

Ümberkujundatud ÜPP keskmes peab olema tõhusa ja hästi toimiva ELi ühtse turu säilitamine. Hiljutised taasriigistamise suundumused ühtsel turul on väga muret tekitavad ja toovad kaasa suuremad hinna- ja turuerinevused. Lisaks on väga oluline võtta kasutusele – kus seda veel pole tehtud – eeskirjad põllumajandustoodete ja toiduainete päritolu kohustuslikuks märgistamiseks, mis on vajalik pettuste ärahoidmiseks ja tarbijatele teadliku valiku võimaldamiseks. Eeskirjad tuleb koostada nii, et need ei kahjustaks ega piiraks kaupade vaba liikumist ELi ühtsel turul.

4.19

Ühendkuningriigi EList väljaastumine on ELi jaoks suur oht, millel on ÜPP-le ja ühtsele turule oluline mõju. Brexitist tingitud ÜPP eelarve mis tahes puudujäägi peavad täies ulatuses katma liikmesriigid. Lisaks on oluline säilitada ELi ja Ühendkuningriigi vahel põllumajandustoodete ja toidu tollimaksuvaba kaubandus ning samaväärsed standardid loomatervise, loomade heaolu ja keskkonna vallas, samuti ühised välistariifid impordile nii ELi kui ka Ühendkuningriiki.

4.20

ÜPP põhieesmärk peab olema ühenduse eelistamine – ELi elanikele ELi toit. Kõnealuse poliitika oluline põhimõte peab olema säilitada ELi standardid jälgitavuse, toiduohutuse, looma- ja taimetervise kontrollide ning keskkonnakaitse vallas ja neid kaitsta, samuti tagada kaitstud geograafiliste tähiste täielik kaitse. Kõigil kaubanduspoliitika läbirääkimistel tuleb ELil tarbijate huvides nõuda, et kogu imporditud toit vastaks samadele standarditele. Lisaks on oluline, et EL säilitaks tulevastes kaubandusläbirääkimistes tugevad ja piisavad kaitsetollid tundlikele sektoritele ja haavatavatele piirkondadele.

4.21

Põlvkondade vahetus peab olema uues ümberkujundatud ÜPPs kesksel kohal. Tehakse ettepanek jätkata alla 40aastastele noortele põllumajandustootjatele antavate ÜPP esimese samba toetuste suurendamist. Tehakse ettepanek vaadata läbi nn viie aasta reegel, et kõrvaldada paindumatus, millega keelatakse noorte põllumajandustootjate juurdepääs suurematele toetustele. Lisaks tehakse ettepanek kohaldada maaelu arengu programmi üldiste meetmete raames noortele põllumajandustootjatele kõrgemaid toetuste määrasid. Noortele põllumajandustootjatele mõeldud struktuuriabiprogrammide toetuste määrasid tuleks suurendada 70 %-le. Selliseid toetusi tuleks võimaldada ka noortele põllumajandusettevõtjatele ja noortele spetsialistidele, kes tegutsevad põllumajanduse partnerlustes, ühistutes ja ettevõtetes. Et noortel põllumajandustootjatel ja uutel alustajatel oleks toetustele pidev juurdepääs, on väga olulisel kohal tõhus riiklik reserv. Teise samba raames peaks olema võimalus rakendada tõhusat pensioniprogrammi. Liikmesriikidel peaks olema paindlikkus võtta täiendavaid meetmeid noorte põllumajandustootjate, eriti naiste jaoks. Väga oluline on tugev keskendumine haridusele ja oskuste parandamisele. Et edendada naiste positsiooni põllumajanduses, peaksid naistele olema kättesaadavad noorte põllumajandustootjatega samaväärsed stiimulid, et tagada võrdsus maa kättesaadavuse, laenamise, koolituse ja staatuse osas.

4.22

Maa hea põllumajandus- ja keskkonnaseisundi tingimustele ja kohustuslikele majandamisnõuetele vastavuse lihtsustamine põllumajandustootjate jaoks oleks võimalik, loobudes auditeerimisel ja kontrollil põhinevast lähenemisviisist ning rakendades rohkem tehnoloogiat. Süsteem tuleks kasutusele võtta koos kontroll-loendiga, mis sisaldab nõuetele vastavuse kohta nii positiivseid kui ka negatiivseid punkte. Kõige olulisematele põhinõuetele vastavatele taotlejatele, kelle kogutud punktide arv ületab läviväärtuse, määrataks toetus ilma mis tahes karistusmeetmeteta. See oleks juba olemasoleva uue kollase kaardi lähenemisviisi edasiarendus. Nõuetele vastavuse kriteeriumide ja kohustuslike majandamisnõuete arvu tuleks vähendada, jättes välja mõned kohustuslikud majandamisnõuded, mis ei ole enam sobivad ega asjakohased. Selle hea näide oleks kaotada vajadus kontrollida põllumajandusettevõtetes loomade identifitseerimist ning teha kontrolle tehnoloogia abil sellistes müügikohtades nagu lihatööstuse hooned, kogumispunktid ja kariloomaturud.

4.23

Nõuetele vastavuse tingimustega seotud kontrolli korras tuleks ette näha ka õigus parandada nõuetele vastavust enne menetluse lõpetamist kindlaksmääratud aja jooksul, ilma et kaasneks karistus. Karistuste ja tolerantsi suhtes tuleks rakendada proportsionaalsemat ja õiglasemat lähenemisviisi. Lihtsustamine ei tohiks kaasa tuua ambitsioonide vähenemist, eriti keskkonnakaitse (keskkonnasäästlikumaks muutmine) või sanitaar- ja fütosanitaarnõuete osas.

4.24

Toetuste maksmine ei tohiks kontrollide tõttu viibida ning tuleks kohaldada poliitikat, mille kohaselt rakendataks kõiki rahastamiskõlblikkuse ning nõuetele vastavuse tingimuste ja kohustuslike majandamisnõuetega seotud karistusi järgmisel aastal.

4.25

Maapiirkondade elujõulisusele, vastupidavusele ja töökohtade loomisele keskenduvas uues ümberkujundatud ÜPPs on väga oluline osa tugeval, täiustatud ja tõhusamal teisel sambal, mis vastab piirkondade majanduslikele, keskkonnaalastele ja sotsiaalsetele vajadustele. See peaks põhinema teises Corki deklaratsioonis sätestatud eesmärkidel. Lisaks on oluline, et liikmesriigid kaasrahastaksid piisavalt kõiki maaelu arengu programmi meetmeid, sh looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade toetusi.

4.26

Suuremate väljakutsete tõttu ÜRO kestliku arengu eesmärkide ja COP21 raames võetud Euroopa kohustuste täitmisel on tarvis laiendada, suunata ja rahastada ÜPP teise samba alla kuuluvaid ulatuslikumaid keskkonnameetmeid. Pidades kinni teise samba raames eraldatud eelarvest, on selle võimaldamiseks oluline, et kõnealune eesmärk kajastuks liikmesriikidevahelises tulevases eelarvevahendite jaotuses.

4.27

Laiendatud ÜPP teise samba keskkonna-, kliimamuutuste- ja elurikkusealased meetmed ja toetused peaksid olema suunatud tõhusamate ökosüsteemiteenuste tagamisele põllumajandusettevõtjate poolt ning keskenduma järgmistele aspektidele.

4.28

Looduslikust eripärast tingitud piirangutega alade kava raames antavad toetused on ELi vaesemate ja eraldatumate piirkondade põllumajandustootjate jaoks üliolulised.

4.29

Madala kulukusega finantstoetus on väga oluline kasvu edendamiseks põllumajandussektoris ja eelkõige selleks, et aidata noori põllumajandustootjaid, kes on põlvkondade vahetuse jaoks kriitilise tähtsusega.

4.30

Ümberkujundatud ÜPP peaks täiendama terviklikku toidupoliitikat, ühendades kestliku põllumajanduse, tasakaalustatud territoriaalse arengu, tervisliku toitumise, tööhõive ja kaubanduse. Ei saa jätta rõhutamata tervisliku toiduvaliku tähtsust tarbijatele ning sellega seotud eeliseid ühiskonnale elukvaliteedi, tervislike eluviiside, rasvumisega võitlemise ja väiksemate tervishoiukulude näol. Selle sõnumi edastamiseks tarbijatele on tarvis rohkem vahendeid ja programme, samuti on vaja programme toidujäätmete tekke vältimiseks ja ringlussevõtu soodustamiseks.

4.31

Et saavutada ELi eesmärk suurendada taastuvenergia kasutamist 2030. aastaks vähemalt 27 %ni, tuleks võtta meetmeid stabiilsuse ja õiguskindluse tagamiseks. Kasutusele tuleb võtta toetused, mille eesmärk on toetada investeeringuid päikese-, biomassi- ja tuuleenergiasse ning energiatõhususe ja energiasäästuprogrammidesse.

4.32

Konkurentsivõime säilitamiseks on äärmiselt oluline tagada, et põllumajandussektori käsutuses oleksid uusimad teadusuuringute ja innovatsiooni tulemused, ning teha need põllumajandusettevõtete tasandil kättesaadavaks. Tõhus teadmussiire, haridus, parimad tavad ning nõustamis- ja teavitamisprogrammid ja -teenused peavad olema kättesaadavad ja neid tuleb toetada.

4.33

Kuna põllumajanduses ja eelkõige arukaks põllumajandustootmiseks ja lihtsustamise edendamiseks kasutatakse järjest enam tehnoloogiat, on lairibaühendus kõigi maapiirkondade jaoks väga oluline.

4.34

Uues arukal põllumajandustootmisel põhinevas majanduses, kus kasutatakse rohkem tehnoloogiat, on väga tähtsal kohal põllumajandustootjate andmete ja konfidentsiaalsuse kaitse. Lisaks on väga oluline, et põllumajandustootjate ettevõtteid puudutavad andmed jäävad täielikult tootjate omandisse.

4.35

Ringmajandusel võib olla oluline osa jäätmete vähendamisel kõigis sektorites. Traditsioonilised põllumajandusmudelid on parim näide jäätmevabast ressursitõhusast ringmajandusest. Põllumajandusel on taaskasutuse ja ringlussevõtu valdkonnas täita positiivne roll, mis hõlmab mulla, vee ja õhu säästvat majandamist.

4.36

Uue ümberkujundatud ÜPP kasutuselevõtuks on pärast 2020. aastat vaja mõistlikku üleminekuperioodi, eeskätt selleks, et võtta arvesse Brexitiga seotud eelarveküsimusi ja muid poliitilisi otsuseid (7).