This document is an excerpt from the EUR-Lex website
Document 52018DC0026
REPORT FROM THE COMMISSION TO THE EUROPEAN PARLIAMENT, THE COUNCIL, THE EUROPEAN ECONOMIC AND SOCIAL COMMITTEE AND THE COMMITTEE OF THE REGIONS on the implementation of EU standardisation policy and the contribution of European standards to EU policies
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, milles käsitletakse ELi standardimispoliitika rakendamist ja Euroopa standardite tähtsust eri ELi poliitikavaldkondade jaoks
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE, milles käsitletakse ELi standardimispoliitika rakendamist ja Euroopa standardite tähtsust eri ELi poliitikavaldkondade jaoks
COM/2018/026 final
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,16.1.2018
COM(2018) 26 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE,
milles käsitletakse ELi standardimispoliitika rakendamist ja Euroopa standardite tähtsust eri ELi poliitikavaldkondade jaoks
{SWD(2018) 15 final}
Sissejuhatus
ELi ja tema rahvusvaheliste kaubanduspartnerite majanduskeskkond elab üle muutusi. Traditsioonilise tootmise, digitaalmajanduse ja teenuste vahelised piirid muutuvad üha hägusemaks ning maailma tööstuse väärtusahelatesse integreeritakse järk-järgult digitaalseid lahendusi. Seda arvestades peaksid komisjon ja tema institutsioonidevahelised partnerid koostama majanduslikust tegelikkusest lähtuvalt oma standardimise prioriteedid Euroopa poliitika ja õigusaktide toetuseks. Selles olukorras lahenduse leidmiseks esitas komisjon 2016. aasta juuni teatises „Euroopa standardid 21. sajandiks“ 1 (edaspidi „teatis“) uue visiooni Euroopa standardimissüsteemi kohta.
Kui seni on standardeid käsitatud ELi tasandil ühtlustamisvajaduste tehnilise toetamise vahendina, siis nüüd on standardite rolli kohta esitatud uus, senisest laiem visioon. Uue visiooni keskmes on standardimise panus ühiskondlike probleemide lahendamisse ja Euroopa poliitikasse. Selle kohaselt aitavad standardid näiteks edendada innovatsiooni, parandada kvaliteeti ja ohutust, edendada töökohtade loomist ja majanduskasvu ning toetada üleilmseid väärtusahelaid ja ühtse turu arendamist.
Lisaks ulatuslikumale poliitika toetamisele on teatisega ette nähtud ka uued algatused nende eesmärkide saavutamiseks Euroopa standardimissüsteemis. Nende seas on eelkõige standardimise ühisalgatus 2 ja ettepanek 3 alustada kaasseadusandjatega institutsioonidevahelist dialoogi. Lisaks esitas komisjon 2016. aasta aprillis teatise IKT standardimise prioriteetide kohta digitaalsel ühtsel turul 4 (edaspidi „IKT standardimise teatis“), milles on sõnastatud IKT standardimise prioriteedid ja esitatud ettepanekud konkreetsete meetmete kohta, tuginedes strateegilisele kaheetapilisele lähenemisviisile. Esimene etapp hõlmab komisjoni kohaselt viis prioriteetset valdkonda, kus meetmeid tuleks võtta kiiresti. Teise sambana tegi komisjon ettepaneku käivitada kõrgetasemelise protsessi meetmete rakendamiseks, eesmärkide täitmisel tehtud edusammudest kokkuvõtete tegemiseks ja vajaduse korral prioriteetide täpsustamiseks 5 .
Üks olulisemaid standardimise põhimõtteid on läbipaistvus. Selle saavutamiseks tuleb luua vahendid teabe edastamiseks ja jagamiseks huvitatud isikutega. Euroopa standardimise valdkonnas on saavutatud liidu iga-aastase Euroopa standardimise tööprogrammi 6 (edaspidi „standardimise tööprogramm“) ja IKT standardimise töökava 7 8 kaudu.
Käesoleva aruande eesmärk on anda ülevaade sellest, kuidas eelmiste standardimise tööprogrammide meetmed ja neis osalejad, teatis IKT standardimise prioriteetide kohta digitaalsel ühtsel turul 9 ja standardimise ühisalgatus on kaasa aidanud teatises esitatud eesmärkide saavutamisele. Aruanne on jagatud kahte ossa, millest ühes on käsitletud uue visiooni poliitikaelemente ja teises koostööd sidusrühmadega. Aruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, milles on antud ülevaade standardimise tööprogrammi kohaste ja muude meetmete edenemist. Teatise kohaselt peaks komisjon koos kaasseadusandjatega järgmiste kuude jooksul pidama institutsioonidevahelist dialoogi, mille aluseks peaks olema käesolev aruanne. Dialoogi tulemusi kasutatakse 2019. aasta standardimise tööprogrammi koostamisel.
Uue visiooni poliitikatahud
1.Innovatsiooni soodustamine
Standardid on olulised innovatsiooni edendajad 10 . Standardimisprotsessis tuleneb innovatsioon eelkõige vajalike teaduslike ja tehniliste andmete kogumisest enne standardi koostamist (normide kehtestamisele eelnevatest uuringutest). Määrusega (EL) nr 1025/2012 11 (edaspidi „määrus“) on kehtestatud raamistik võimaldamaks suurendada standardimise panust Euroopa innovatsiooni. Alates 2016. aastast on komisjon koos teiste standardimise ühisalgatuses osalevate sidusrühmadega pööranud sellele eesmärgile üha suuremat tähelepanu, seostades uuringuid ja innovatsiooni standardimisega 12 .
Teadus- ja arendustegevuse ja standardimise tiheda ja õigeaegse koostoime tagamine on peamine tegur, mis toetab uuenduslike kaupade turule jõudmist. Ka programm „Horisont 2020“ raames on hakatud taas tähelepanu pöörama uuringuprojektide ja standardimisprotsessi vahelistele seostele, eelkõige kaasates standardimistegevuse uuringuprojektidesse ning tunnustades, et standardimine võib aidata suurendada uuringute ning teadus- ja arendustegevuse tulemuste mõju. Programmi „Horisont 2020“ projektide raames viiakse ellu mitmeid normide kehtestamisele eelnevaid meetmeid meditsiiniseadmete, keskkonnakaitse, CO2-heite vähendamise, energiatõhususe ja metroloogia valdkonnas. Neid meetmeid võetakse koostoimivate intelligentsete transpordisüsteemide arendamise (C-ITS), küberturvalisuse ja internetiprivaatsuse tagamise, 13 nanotehnoloogia, kõrgtehnoloogiliste materjalide, biotehnoloogia, energia (sealhulgas kütuseelementide ja vesiniku), turvalise ühiskonna ning kõrgtehnoloogilise tootmise ja töötlemise projektide raames.
Käimasolevate normide kehtestamisele eelnevate uuringute tulemusi kasutatakse ka turvatoodete ja -süsteemide sertifitseerimiskavade ühtlustamiseks.
Komisjon teeb Euroopa standardiorganisatsioonide, teiste standardiorganisatsioonide, foorumite ja konsortsiumide ning asjaomaste sidusrühmadega koostööd, et vajadusel võtta meetmeid IKT standardimise ökosüsteemi täiustamiseks. Nii näiteks edendatakse avatud lähtekoodi väljatöötajate kogukonna ja standardijate kogukonna vahelisi seoseid ning töötatakse välja tasakaalustatud, selget ja prognoositavat Euroopa litsentsimisraamistikku standardi rakendamiseks oluliste patentide jaoks. Komisjon avaldas neid küsimusi käsitleva teatise 2017. aasta novembris 14 .
Komisjon rahastab raamprogrammist „Horisont 2020“ laialdaselt teadus- ja innovatsiooniprojekte, mis edendavad standardimist, ning teeb Euroopa standardiorganisatsioonidega koostööd teadusuuringute ja innovatsiooni ning standardimise vahelise lõhe ületamiseks. Programmi „Horisont 2020“ avaliku ja erasektori partnerlused on olulised peamiste digitaaltehnoloogia komponentide väljatöötamise seisukohalt. Kasutuselevõttu valmistatakse ette katsekeskkondades ja -rajatistes või tootmise katseliine kasutades elluviidavate ulatuslike katseprojektidega, mis annavad standardimisprotsessi jaoks vajalikke teadmisi ja infot. Liikmesriikidelt ja tööstusest saadud esialgse tagasiside põhjal on töötatud välja võrku ühendatud nutikate tehaste, tervishoiu ja hoolduse, nutika põllumajanduse, ühendatud ja automatiseeritud liikuvuse ja nutika energeetika tööstusplatvormide algatused ning loodud tööstusandmete ristkasutuse ja asjade interneti platvorm.
Teatises Euroopa vähese heitega liikuvuse strateegia kohta 15 on tõdetud, et „standardimine ja koostalitlus on siseturu mastaabi parimaks võimalikuks ärakasutamiseks hädavajalikud, eriti elektritranspordi puhul; seega tuleb kõrvaldada elektriautode laadimise tõkked kogu ELis“. Komisjon võtab lähemal ajal vastu esimese mitmest komisjoni delegeeritud määrusest, millega lisatakse ja ajakohastatakse viiteid standarditele, millele on osutatud direktiivi 2014/94/EL (alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta) II lisas esitatud tehnilistes kirjeldustes.
2.Kaupade ja teenuste kvaliteedi parandamine ning nende ohutuse, turvalisuse ja kestlikkuse suurendamine
Tõhus standardimispoliitika aitab kaasa õigusaktidega kehtestatud ohutusnõuete täitmisele. Selle poliitika kohaselt töötatakse välja asja- ja ajakohaseid tehnilisi kirjeldusi ning üldiselt tunnustatavaid katsemeetodeid, millega mõõdetakse kaupade ja teenuste vastavust ettenähtud kvaliteedi-, ohutus- ja turvalisus- ning energia- ja materjalitõhususe nõuetele. Kvaliteedi-, ohutus-, turvalisus- ja kestlikkuseesmärgid on üldiselt vastastikku täiendavad, kuid mõnel juhul võivad need ka omavahel vastuolus olla. Standardimistegevuse eesmärkide võimalikult tasakaalustatud ja vastastikku tugevdav saavutamine on endiselt keeruline.
2.1.Kvaliteet
Selleks et parandada teenuste kvaliteeti, on komisjon palunud Euroopa standardiorganisatsioonidel 16 välja töötada Euroopa standardid näiteks postiteenuste valdkonnas, kus standardid on aidanud kaasa postipakkide kättetoimetamise sektori arengule, ning horisontaalteenuste standardid. Viimaseid töötab välja CEN ja nendest lähtuvad teenuseosutajad näiteks oma tegevuse tulemuslikkuse mõõtmisel.
Metroloogia valdkonnas esitati hiljuti taotlus töötada välja Euroopa standardid, 17 mis võimaldaksid parandada eriti vee- ja soojusenergia mõõtmise kvaliteeti, ning standardid, mille alusel mõõdetakse elektrienergia detsentraliseeritud tootmist taastuvatest energiaallikatest ning elektrienergia ülekandmist elektrisõidukitesse ja elektrisõidukitest.
2.2.Ohutus
Ohutus kuulub olulisimate Euroopa standardimise valdkondade hulka. Kõigist komisjoni standardimistaotlustest kuulub sellesse valdkonda ligikaudu 60 %, mis annab tunnistust selllest, kuidas ohutus mõjutab ELi kodanike igapäevaelu. ELi ühtlustatud õigusaktid ja üldise tooteohutuse direktiiv, 18 millega tagatakse sadade ELi turul olevate toodete ohutus, tuginevad harmoneeritud standarditele ja muudele standarditele, mida kohaldatakse lisaks ELi õigusaktidele, 19 et tagada vastavus ohutusnõuetele.
Hiljuti valminud standardid võimaldavad ühtlustamist paljudes valdkondades, näiteks laste ohutus ja isikukaitsevahendid. Hiljuti vastu võetud laste ohutust käsitleva Euroopa standardiga on ette nähtud tulemasinate ohutusnõuded, mis takistavad lastel süütemehhanismi käivitada. Äsja vastuvõetud imikukandekotistandardite kohaselt ei tohi nende kottide osad olla laste haardeulatuses. Lisaks on standardiga kehtestanud isikukaitsevarustuse tehnilised nõuded silmakaitsetele, et kaitsta laseritega töötavaid inimesi juhusliku kokkupuute eest laserkiirgusega.
2.3.Julgeolek
Võttes arvesse nii tehnoloogia kui ka rahvusvahelise poliitika arengut, muutub julgeolekupoliitika roll ELi poliitikavaldkondade seas üha olulisemaks. Julgeoleku valdkonnas on komisjon alates 2016. aastast selgitanud välja standardimisvajadust kriisiohjamise ning keemilise, bioloogilise, radioloogilise ja tuumarünnakute eest kaitsmise valdkonnas ning on palunud CENil välja töötada asjaomaseid standardeid. Lisaks on programmi „Horisont 2020“ raames algatatud normide kehtestamisele eelnevaid uuringuid mitmes julgeolekuküsimuses, näiteks uuringud elutähtsaid infrastruktuure ohustavate radioloogiliste ja tuumaohtude kohta. IKT valdkonnas on komisjon esitanud taotluse töötada välja isikuandmete lõimitud kaitse alane standard, et tagada tootjate sidus lähenemine isikuandmete kaitsele.
2.4.Kestlikkus
Kestlikkus on Euroopa standardimise oluline ja pikaajaline eesmärk. Standardeid on vaja ELi peamiste prioriteetide hulka kuuluva energialiidu poliitika ning selle teadus- ja innovatsioonistrateegia – puhta energia alase innovatsiooni kiirendamise 20 – rakendamiseks. Asjaomased meetmed on kliimamuutuse mõju leevendamine, kliimamuutusega kohanemine ja energiasüsteemi CO2-heite vähendamine. 2016. 21 ja 2017. 22 aastal palus komisjon Euroopa standardiorganisatsioone töötada välja standardid järgmiste valdkondade jaoks: keskkonnajuhtimissüsteemid, pakendid ja pakendijäätmed, polüaromaatsed süsivesinikud, keskkonnajuhtimine, ökodisain ja energiamärgistus, veepoliitika raamdirektiiv, kasvuhoonegaaside heide, pestitsiidide kasutamine, auru regenereerimise seadmed, patareid, keskkonnahoidlik vesinik, lenduvad orgaanilised ühendid, pürolüüsi õlid, vetikad, hoonete energiatõhususe suurendamine, rohelise taristu kasutuselevõtt, õhu kvaliteet ja heitkoguste vähendamine. Need taotlused on esitatud olemasoleva õigus- ja poliitikaraamistiku ning neis kehtivate kriteeriumide alusel. Selleks et kõrvaldada tõkked, mis takistavad kliimasõbraliku tehnoloogia kasutuselevõttu jahutus- ja kliimaseadmete, soojuspumpade ja vahuseadmete sektoris, on komisjon palunud CENil ja CENELECil välja töötada asjakohased Euroopa standardid.
3.Töökohtade loomise ja majanduskasvu soodustamine
Standardimine on alt üles protsess, kus saavad osaleda tööstuse, valitsustasandi, teadusasutuste ja muude sidusrühmade esindajad. Seetõttu need sidusrühmad üldiselt võtavad standardid ka kasutusele. ELi jaoks on standardid ja standardimine selge ja strateegiline vahend ELi konkurentsivõime tagamiseks ning peamine vahend innovatsiooni ja arengu edendamiseks ühtsel turul. Üldiselt ollakse seisukohal, et standardid ja standardimine mängivad majanduskasvu toetamisel olulist rolli, kuna aitavad kaasa tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisele ning innovatsiooni ja heaolu edendamisele. Samuti võimaldavad need ELil säilitada juhtpositsiooni tehnilise arengu ja üleilmse kaubanduse valdkonnas.
Prantsusmaal, Saksamaal, Ühendkuningriigis ja teistes riikides tehtud uuringud 23 osutavad, et standardid ja standardimine aitavad parandada ELi ettevõtete konkurentsivõimet. Samal ajal Euroopa tasandil laiemalt ei ole standardite ja standardimise mõju kuigi ilmne. See küsimus tõstatati uuesti standardimise ühisalgatuse raames peetud arutelul, mis peeti eesmärgiga laiendada ELi standardimispoliitika aastase juhtimistsükli allikalist baasi.
Komisjon tunnistab standardite ja standardimise majandusliku ja ühiskondliku mõju parema tundmaõppimise vajadust ning kavatseb 2017. aastal käivitada standardimise tööprogrammi raames sellekohase uuringu 24 . Teema on väga lai ning lisaks on metodoloogiliselt väga keeruline mõõta standardite ja standardimise (majandus)mõju ning saada andmeid, mis võimaldaks välja selgitada standardite ja standardimise rahalise väärtuse ning selle, milline on nende välismõju makromajanduse, sektori ja ettevõtte tasandil. Neid kaalutlusi arvesse võttes algatas komisjon käesoleval aastal koostöös riikide standardiorganisatsioonide ja teiste asjaomases standardimise ühisalgatuse meetmes osalejatega selle uuringu teostatavusuuringu 25 . Selle eesmärk on hinnata edasist analüüsi, mis on vajalik uuringu teostamiseks.
4.Üleilmsete väärtusahelate toetamine
Euroopa standardimissüsteemil on oluline roll selles, kuidas Euroopa ettevõtted ja VKEd saavad laiendada oma tegevust väljapoole Euroopat, ning imporditud toodete ja teenuste kvaliteedi ja ohutuse tagamisel. Näiteks võib tuua lepingud, mille Euroopa standardiorganisatsioonid on sõlminud selliste rahvusvaheliste standardiorganisatsioonidega nagu ISO 26 ja IEC 27 ning üleilmsete partnerlustega nagu „3rd Generation Partnership Project“ (3GPP) 28 ja organisatsioon oneM2M 29 . Alates 2016. aastast on komisjon teinud tööd selle nimel, et populariseerida Euroopa regulatiivset mudelit, mis põhineb vabatahtlikel standarditel, ja selle tihedatel seostel rahvusvahelise standardimisega kolmandates riikides, järgides standardimise ühisalgatuse raamistikku 30 . Komisjon on alustanud ka otsest dialoogi ISO ja IECga, et edendada nende väljatöötatud standarditega identsete Euroopa ja rahvusvaheliste standardite vastuvõtmist, tagades samal ajal Euroopa tarbijate parima kaitse.
Standardimine on väga oluline küsimus ka läbirääkimistel vabakaubanduslepingute üle, mida EL peab kolmandate riikidega. ELi kodanike ohutuse ja turvalisuse tagamiseks ning ELi ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime parandamiseks soovib komisjon, et tema partnerid tugineksid peamiste toodete ja teenuste reguleerimisel uusimatele rahvusvahelistele standarditele. Hiljuti jõudsid lõpule mitmed läbirääkimised vabakaubanduslepingute üle, kus oluliste teemade seas oli standardimine: ELi ja Kanada vaheline leping (CETA), mis jõustus ajutiselt 21. septembril 2017), läbirääkimised Singapuri ja Vietnamiga (läbirääkimised on lõpule jõudnud) ning läbirääkimised Jaapaniga (peamistes küsimustes on põhimõtteline kokkulepe saavutatud).
Selleks et paremini ära kasutada kõige suuremate tärkava turumajandusega riikide pakutavaid võimalusi, külastas komisjoni, EFTA ja kolme Euroopa standardiorganisatsiooni ühisel rahalisel toetusel Hiinat ja Indiat teavitustegevuse eesmärgil kaks ELi standardimiseksperti, et vahetada teavet standardimissüsteemide kohta ning koguda turu- ja õigusalast teavet konkreetses turuga seotud valdkondades. Kuna Euroopa Standardikomitee eksperdi Hiina lähetamise projekti (SESEC) praegune etapp lõpeb 2017. aasta detsembris, teeb komisjon koos projektipartneritega koostööd uue projekti käivitamiseks alates 2018. aastast.
Mis puudutab Euroopa standardiorganisatsioonide rahvusvahelist teavitustegevust IKT valdkonnas, siis ELi kohalolekut rahvusvahelisel areenil aitavad tugevdada programmi „Horisont 2020“ koostöö- ja toetusmeetmed koos välispoliitika vahendi meetmetega, millega rajatakse üleilmse IKT standardimise alase tegevuse vaatluskeskus ja luuakse rahastu, millest toetatakse Euroopa ekspertide osalemist IKT rahvusvahelises standardimises ja Euroopa standardite edendamist maailma muudes piirkondades.
Julgeolekuga seotud standardimine on arutusel ÜRO Euroopa majanduskomisjonis. Arutelu eesmärk on suurendada ELi kohalolekut ja osalemist julgeolekuga seotud küsimuste lahendamises.
Ka Aafrika pakub uusi võimalusi standardimise alase koostöö tegemiseks. Kogu Aafrikat hõlmava standardimissüsteemi kujundamine võiks toimuda Aafrika ja ELi ühisstrateegia raamistikus. See süsteem annaks tehniline panuse Aafrika turu integratsiooni. 2016. aastal toetas komisjon CENi ja CENELECi koostööd Aafrika standardiorganisatsioonidega (ARSO, AFSEC), et muuta standardimine 2017. aasta novembris toimuva ELi ja Aafrika tippkohtumise keskseks teemaks. Mõlemale partnerile oleks kasulik ühtne Aafrika turg, kus oleks kasutusel Euroopa standardimismudel.
5.Ühtse turu kuluka killustumise ennetamine
Iga Euroopa standardiga asendatakse üks või mitu siseriiklikku standardit igas liikmesriigis. Nii muutub lihtsamaks nii ettevõtjate kui ka kodanike elu, aidates luua tänapäevaseid avalikke teenuseid ning vähendades halduskoormust ja nõuete täitmisega seotud kulusid. Turu vajaduste rahuldamiseks on vajalik Euroopa standardite õigeaegne ülevõtmine liikmesriikides ja vajaduse korral nende viidete avaldamine Euroopa Liidu Teatajas. Nii ELi õigusaktide ja poliitikat toetavate Euroopa normide kui ka muude Euroopa normide liikmesriikide standardina kasutusele võtmise määr ELi 28 liikmesriigis on ligikaudu 99 % (varieerudes liikmesriigiti 93 %st 100 %ni).
2013. aastal muudeti õigusakte ja anti komisjonile uusi ülesandeid Euroopa standardiorganisatsioonide väljatöötatud harmoneeritud standardite kontrollimise valdkonnas. See mõjutas harmoneeritud standardite viidete ELTs avaldamise protsessi. Selle tulemusel suurenes avaldamata viidete arv. Mitmed standardimise sidusrühmad olid muudatuse suhtes kriitilised, kuna see suurendas õigusliku ebakindlust ja põhjustas Euroopa ettevõtetele tarbetuid lisakulusid. Olukord vaadati uuesti läbi 2017. aastal komisjoni õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi (REFIT) raames eesmärgiga kõrvaldada mahajäämus harmoneeritud standardite viidete avaldamisel ning muuta viidete avaldamiseks esitamine läbipaistvamaks ja avalikkusele ülevaatlikumaks. REFITi platvormi soovituste põhjal 31 on komisjon ja Euroopa standardiorganisatsioonid välja töötanud ja kokku leppinud tegevuskava harmoneeritud standardite viidete õigeaegseks avaldamiseks ELTs 32 .
Tihe koostöö sidusrühmadega
Komisjon on täiesti teadlik sellest, et prioriteetide seadmisest üksi ei piisa. Edu saavutamiseks vaja ka seda, et väga erinevates sidusrühmades (tööstus, standardiorganisatsioonid ja teadusringkonnad ning muud ELi institutsioonid ja liikmesriikide ametiasutused) otsustataks kõrgel tasemel, et standardimistöö on oluline.
Standardiseerimine on ärisuhetes olevate partnerite vabatahtlik koostöö, mis lähtub läbipaistvuse, avatuse, kaasamise, erapooletuse ja sidusrühmade konsensuse põhimõttest ning mille eesmärk on töötada välja tehniline kirjeldus. Euroopa standardimist käsitlevas määruses 33 on sellist vajadust tunnistatud ja kutsutud üles enne standardimise tööprogrammi vastuvõtmist konsulteerima kõigi huvitatud sidusrühmadega. Konsultatsioonist kutsutakse aktiivselt osa võtma ka VKEde, tarbijate ning keskkonna- ja sotsiaalhuve esindavaid Euroopa organisatsioone.
Komisjon tunnistab, et IKT, toodete ja teenuste vaheliste traditsiooniliste eraldusjoonte kaotamine nõuab sidusrühmade pühendumist, head koostööd ja vastastikust usaldust. IKT standardimise valdkonnas on komisjon korrapäraselt korraldanud kohtumisi sidusrühmadega avaliku ja erasektori partnerluse raames 34 ja ka Euroopa standardiorganisatsioonide kaudu. Arutatud on mitmesuguste kavandatud meetmete rakendamist. Sidusrühmadevaheline IKT standardimise platvorm ühendab liikmesriikide, Euroopa ja rahvusvahelisi standardiorganisatsioone, -foorumeid ja -konsortsiume ning tööstusharu esindusorganisatsioone, VKEsid ja ühiskondlike sidusrühmade esindajaid. Platvormi raames toimuvad korrapärased kohtumised teatisekohaste meetmete edusammude jälgimiseks.
Komisjon on tugevdanud oma suhteid erinevate Euroopa standardimissüsteemi sidusrühmadega ning püüab parandada selle toimimist ja tõhusust standardimise ühisalgatuse raames. Lisaks sellele on komisjon viimase aasta jooksul hoidnud korrapärast sidet ja pidanud dialoogi teiste Euroopa institutsioonidega. Eelkõige on komisjon tihedalt osalenud konsultatsioonides, mille tulemusel võeti vastu Euroopa Parlamendi 4. juuli 2017. aasta resolutsioon Euroopa 21 . sajandi standardite kohta 35 . Komisjon algatas ja kehtestas ka kolme Euroopa organisatsioonide pideva struktuurse dialoogi traditsiooni, et tagada kvaliteetne koostöö ja sujuv teabevahetus.
1.Euroopa standardimise ühisalgatus
Tänaseks on Euroopa standardimise ühisalgatuse allkirjastanud 104 osalejat. Seega on kõik Euroopa standardimissüsteemi segmendid selles väga tugevalt esindatud. Pärast seda, kui sidusrühmad kirjutasid Euroopa standardimise ühisalgatusele alla 13. juunil 2016 Amsterdamis ja 29. septembri 2016. aastal andsid sellele allkirja ka liikmesriigid, korraldas komisjon mitu standardimise ühisalgatuse juhtrühma koosolekut, et töötada välja viieteistkümne kokkulepitud meetme üksikasjad 36 . Juhtrühma kuuluvad peamiselt need standardimise ühisalgatusele allakirjutanud liikmed, kes osalesid ühisalgatuse ettevalmistamisel. Standardimise ühisalgatuse liikmed osalevad meetmetes vabatahtlikult. Igale meetmele on nimetatud juht.
Seni on standardimise ühisalgatuse töörühmad tegelenud meetmete sisuliste elementide väljatöötamisega. Konkreetset ajakava ei ole veel kokku lepitud. Kui meetmete sisu on muutunud konkreetsemaks, saab kindlaks määrata ka meetmete ajakava ja vahe-eesmärgid.
2.Kaasavus
Komisjon vormistas ametlikult oma avaliku ja erasektori partnerluse III lisa organisatsioonidega (SBS, ANEC, ETUC ja ECOS) 37 , kes esindavad standardimise küsimustes vastavalt VKEsid, tarbijaid, töötajaid ja keskkonnahuviga organisatsioone, sõlmides neli partnerluse raamlepingut. Sellega tagatakse rahastamise ja tegevuse järelevalve sidusus ja stabiilsus.
Lisaks rahalise toetuse pakkumisele võtab komisjon meetmeid, et tagada III lisa organisatsioonide esindatus ja aktiivne osalemine sellistel olulistel kohtumistel ja üritustel nagu standardite komitee (vaatlejana), standardimise ühisalgatus (partneritena), sidusrühmadevaheline IKT standardimise platvorm 38 ning komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vahelised kohtumised.
Selleks et tagada ühtne lähenemisviis VKEde, tarbijate, töötajate ning keskkonnarühmade ja ühiskondlike sidusrühmade huvide toetamisele standardimisprotsessis, on CEN/CENELEC loonud kaks töörühma – VKEde töörühma ja ühiskonnahuvi sidusrühmade kogu. Neisse kuuluvad III lisa organisatsioonid: esimesse SBS, teise aga ANEC, ECOS ja ETUC. Need kaks töörühma arutavad selliseid teemasid nagu juurdepääs standarditele, teadlikkuse parandamine, koolitus ja standardimises osalemise toetamine tehnilisel tasandil. Selle tulemusena on juba välja töötatud mitmeid vahendeid, nagu veebipõhine tööriisakomplekt VKEde jaoks ning ühiskondlike sidusrühmade arvamuse kogumise mehhanism.
Standardimismääruses on eriliselt rõhutatud 39 väikeettevõtete kaasamist standardimisprotsessi, et välja töötada VKE-sõbralikke standardeid, mis aitavad vähendada VKEde kulusid ja avada neile uusi turge. Seda eesmärki silmas pidades on SBS 2017. aasta tööprogrammi raames välja töötanud VKEde standardimisse kaasamise pikaajalise strateegia aastateks 2018–2021. Strateegias on loetletud VKEde standardimises osalemise eesmärgid ja meetmed ning sellega püütakse saavutada, et töötataks välja VKEde vajadustele vastavaid standardeid, lähtudes põhimõttest „kõigepealt mõtle väikestele“.
Kaasamine on üks Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituudi (ETSI) pikaajalise strateegia teemadest ning seda küsimust käsitletakse rühmas „ETSI Euroopa standardimismaastikul“. Selle rühma arutelud on viinud ühiskondlike sidusrühmade toetamise ja kaasamine programmi (3SI) loomiseni. Programmi raames on kavas algatada mitu meedet ETSIs esindatud III lisa organisatsioonide laiemaks kaasamiseks ning nende nähtavuse, teadlikkuse ja kaasatuse suurendamiseks. Kõik III lisa organisatsioonid on ETSI täisliikmed.
Kokkuvõte
Aruanne on koostatud selleks, et toetada ELi tasandil hiljuti algatatud institutsioonidevahelist dialoogi standardimise teemal, mis kuulutati välja 1. juuni 2016. aasta teatises. Selle eesmärk on algatada arutelu kaasseadusandjate – Euroopa Parlamendi ja nõukogu – ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ja Regioonide Komitee osavõtul, ja suunata standardimistegevuse prioriteetide kehtestamist eesmärgiga aidata kaasa töökohtade loomist, majanduskasvu ja konkurentsivõimet käsitleva tegevuskava elluviimisele. Kõnealune institutsioonidevaheline dialoog toimub kooskõlas Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel sõlmitud institutsioonidevahelise parema õigusloome kokkuleppega 40 .
Selle edukaks toimumiseks on äärmiselt oluline, et kaasseadusandjad teeksid 2019. aasta standardimise tööprogrammi prioriteetide sõnastamisel tihedat koostööd. Euroopa standardimise jaoks ühiste poliitikaprioriteetide kindlaksmääramine aitaks tulevikus õigusaktide väljatöötamise käigus paremini arvestada ka standardimisvajadusega. ELi standardimispoliitika eesmärkide saavutamiseks peavad kõik Euroopa standardimissüsteemis osalejad leidma ühise seisukoha ja tegutsema aktiivselt. Edendada tuleb kaasamist, suurendada teadlikkust standardimise tähtsusest majandusele ja ühiskonnale, täiustada harmoneeritud standardite 41 analüüsimise korda, viia ellu viit IKT standardimise prioriteeti ning kõrvaldada teenustesektoris esinevad takistused.