Access to European Union law
<a href="https://eur-lex.europa.eu/content/help/eurlex-content/experimental-features.html" target="_blank">More about the experimental features corner</a>
Choose the experimental features you want to try
EUR-Lex
Access to European Union law

This document is an excerpt from the EUR-Lex website

You are here
Use quotation marks to search for an "exact phrase". Append an asterisk (*) to a search term to find variations of it (transp*, 32019R*). Use a question mark (?) instead of a single character in your search term to find variations of it (ca?e finds case, cane, care).
Search tips
Need more search options? Use the Advanced search

Document 52020AE5038

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil““ (COM(2020) 741 final)

EESC 2020/05038

ELT C 286, 16.7.2021, p. 152–157 (BG, ES, CS, DA, DE, ET, EL, EN, FR, HR, IT, LV, LT, HU, MT, NL, PL, PT, RO, SK, SL, FI, SV)

16.7.2021   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 286/152

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil““

(COM(2020) 741 final)

(2021/C 286/26)

Raportöör:

Marcin Wiesław NOWACKI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 24.2.2021

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

transpordi, energeetika, infrastruktuuri ja infoühiskonna sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

14.4.2021

Vastuvõtmine täiskogus

27.4.2021

Täiskogu istungjärk nr

560

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

239/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kiidab heaks strateegia, mille eesmärk on kasutada avamere taastuvenergia potentsiaali kliimaneutraalsuse saavutamiseks.

1.2.

 Komitee pooldab ettepanekuid võtta riiklike ja piirkondlike mereruumi planeerimise kavade koostamisel arvesse ka avamere taastuvenergia tootmise arendamist.

1.3.

 Komitee leiab, et strateegia peaks sisaldama ka kalkulatsioone tuuleenergia panuse kohta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, et saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus.

1.4.

 Komitee kiidab heaks seisukoha, et hästi reguleeritud energiaturg peaks andma õigeid investeerimissignaale. Komitee arvates on avamere tuuleenergia arendamise jaoks oluline prognoositav ja stabiilne õiguskeskkond.

1.5.

 Võttes arvesse teatud aspekte, nagu sügavus ja kaugus teistest riikidest, leiab komitee, et hübriidprojektide rajamine on võimalik üksnes Põhja- ja Läänemeres. Peale selle, arvestades eeldatavat arengutempot, leiab komitee, et kõigepealt peaksid Euroopa Liidu ja liikmesriikide meetmed keskenduma sellele, et kasutada ära selliste kõige paremate projektide võimalusi, mis on kavas ühendada riikliku elektrisüsteemiga radiaalselt.

1.6.

 Komitee on pettunud selles, et strateegias käsitletakse üksnes põgusalt kasutatud tuuleturbiinide ringlussevõtu küsimust, ning soovitab komisjonil pöörata nõuetekohast tähelepanu kasutuselt kõrvaldamise kulude küsimusele. Komitee rõhutab asjaolu, et puhas energia ei paranda mitte üksnes kohaliku keskkonna õhukvaliteeti, vaid keskkonda ja kliimat tervikuna.

1.7.

 Komitee toetab Põhjamere, Läänemere, Vahemere, Musta mere, Euroopa Liidu Atlandi ookeani osa ja ELi saarte potentsiaali kindlakstegemist. Arusaadavalt tuleb seada prioriteediks uute projektide loomine Põhjamere piirkonnas, võttes arvesse sealse olemasoleva taristu võimalusi. Et tagada energiavarustuskindlus ning sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus Euroopa Liidus, rõhutab komitee aga vajadust teha proportsionaalseid investeeringuid avamere tuuleparkidesse kõikidel ELi merealadel.

1.8.

 Komitee toetab ettepanekut muuta üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, et lisada avamere energiaprojektide jaoks ühtse kontaktpunkti põhimõte.

1.9.

 Komitee on mures selle pärast, et piisavalt üksikasjalikult ei ole sätestatud konkreetseid meetmeid ja toetusvahendeid, mis võib seada ohtu taastuvate energiaallikate rahastamise. Komitee arvates tuleb olemasolevate programmide raames luua avamere tuuleenergia projektide rahastamise jaoks mõeldud ühtne instrument. Peale selle tuleks sellist käsitust laiendada ka muud tüüpi taastuvatele energiaallikatele, näiteks maismaa tuuleenergiale ja fotogalvaanilisele energiale, et vastata nõudmistele, mida seavad Euroopa energialiit ja II taastuvenergia direktiiv. Viimaste kohaselt tuleks panustada pigem detsentraliseeritumatesse ja piirkondlikesse tootmisrajatistesse, et suurendada piirkondliku lisaväärtuse loomise potentsiaali, luua töökohti ja seada kodanikud poliitika keskmesse ning muuta nad aktiivseteks tootjateks ja tootvateks tarbijateks. Sellega seoses märgib komitee murega, et komisjon tegeleb praegu üksnes avamere- ja vesinikutehnoloogiatega, jättes nimetatud detsentraliseeritud lähenemisviisid tähelepanuta.

1.10.

 Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõik avamere tuuleparkidesse tehtavad investeeringud peaksid võimalikult palju aitama kaasa investeeringu vahetus läheduses asuvate piirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule, edendades projektis osalemist, nn kohalikku sisendit.

1.11.

 Komitee pooldab seda, et strateegiat täiendatakse avamere tuuleenergia valdkonna oskuste ja haridussüsteemide arenduskavaga.

1.12.

 Komitee tunnistab, et ELi soovib saavutada juhtpositsiooni avamere tuuleenergia valdkonnas ja toetab hea meelega selle laiendamist, aga mitte ainult avamerel vaid ka maismaal. Sellega seoses ootab komitee, et komisjon täiendaks võimalikult kiiresti avamerestrateegiat maismaastrateegiaga.

2.   Sissejuhatus

2.1.

 Käesoleva arvamuse teema on 18. novembril 2020. aastal avaldatud „ELi strateegia avamere taastuvenergia potentsiaali kasutamiseks kliimaneutraalsuse saavutamise eesmärgil“. See strateegia on Euroopa rohelise kokkuleppe lahutamatu osa.

2.2.

 2030. aasta kliimaeesmärgi kavaga kaasnevas mõjuhinnangus nähakse ette, et 2030. aastaks peaks enam kui 80 % elektrienergiast tulema taastuvatest energiaallikatest ja et 2050. aasta kliimaeesmärgi täitmiseks on vaja avamere tuuleenergiat hinnanguliselt 300 GW, mille korral tuleb lisaks kasutada ligikaudu 40 GW ookeanienergiat. Käesolevas arvamuses käsitletud strateegia näitab, kuidas Euroopa Liidus seda saavutada saaks.

3.   Üldised märkused

3.1.

 Strateegia eesmärk on kiirendada üleminekut puhtale energiale, säilitades samal ajal Euroopas olulised majanduskasvu ja töökohtade loomise eesmärgid. Selle strateegia loomise peamised põhjused on järgmised:

—

esimesest ülemaailmsest kliimamuutuste leevendamise kokkuleppest (Pariis 2015) tulenevate kohustuste täitmine,

—

Euroopa majanduse konkurentsivõime taastamine energiatõhususe suurendamise teel,

—

uute töökohtade loomine investeeringute mahu suurendamise teel, mis aitab leevendada COVID-19 pandeemia sotsiaal-majanduslikku mõju ja aitab kaasa Euroopa majanduse arengule.

3.2.

 Selle strateegia kohaselt suurendatakse avamere tuuleenergia võimsust praeguselt 12 GW-lt 2030. aastaks vähemalt 60 GW-ni ja 2050. aastaks 300 GW-ni. Peale selle kavatseb komisjon 2050. aastaks juurde tuua 40 GW ookeanienergiat ja muid esilekerkivaid tehnoloogiaid, näiteks ujuvtuulikud ja fotogalvaanilised ujuvseadmed.

3.3.

 Nende eesmärkide saavutamiseks on hinnanguliselt vaja 800 miljardit eurot investeeringuid. Protsessi on samuti vaja rohkem kaasata ELi ja liikmesriikide valitsusi, sest praeguse poliitika kohaselt tagaks olemasolev ja prognoositav seadmete võimsus 2050. aastaks üksnes võimsuse ca 90 GW.

3.4.

 Komitee kiidab heaks selle strateegia esitamise, sest see sisaldab regulatiivseid ettepanekuid ja meetmeid, mis võimaldavad keskenduda avamere tuuleenergiat käsitleva koostöö arendamisele, tugevdamisele ja süvendamisele.

3.5.

 Komitee märgib, et eespool nimetatud andmed ja teave kirjeldavad investorite, Euroopa Liidu tööstuse ning põhi- ja jaotusvõrguettevõtjate probleemide ulatust. Strateegias esitatakse optimistlikud väljavaated, näiteks võimalused erainvesteeringute suurendamiseks ja uute töökohtade loomiseks. Komitee leiab aga, et strateegias on esitatud vaid ebamäärane teave avamere tuuleenergia arengu prognooside kohta töökohtade loomise kontekstis. Samuti on oluline märkida, et lisaks energiasektorile luuakse lisatöökohti ka maismaamajanduses, nagu sadamate arendamine ja laevandus. Samamoodi käsitletakse strateegias kõnealuse tööstuse arengu mõju ELi SKP-le.

3.6.

 Komitee märgib, et strateegia tugineb ühiskeskkonnale, kus avamere taastuvenergia tööstus peab jagama ruumi muu merel toimuva tegevusega (turism, kalandus, vesiviljelus jne), hübriidprojektid on seotud piiriüleste võrguühendustega, arendustegevus on ajendatud mitmes riigis seatud eesmärkidest ning sisemaariigid võivad rahastada avamereprojekte. Et EL kaasrahastab avamereprojekte, soovitab komitee tagada läbipaistvuse koormuse ja tulude jagamise küsimuses.

3.7.

 Komitee on pettunud selles, et strateegia ei sisalda kalkulatsioone tuuleenergia panuse kohta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse, et saavutada 2050. aastaks CO2-neutraalsus. Keskendumine üksnes ülesseatud võimsusele tähendab seda, et üks rohelise kokkuleppe eesmärkide saavutamise põhitegur jäetakse tähelepanuta.

4.   Avamere taastuvenergia tehnoloogia lahenduste perspektiivid

4.1.

 Euroopa Liidu avamererajatiste abil toodetakse 12 GW, mis vastab 42 % kogu maailma avamere tuuleenergia võimsusest. Enamik projekte on teostatud turbiinidena, mis on kinnitatud merepõhja. Komitee leiab, et see tehnoloogia on saavutanud juba teatud küpsusastme, mida illustreerib avamere tuuleenergia tootmise tasandatud kogukulude vähenemine 44 % kümne aasta jooksul.

4.2.

 Komitee ei ole kindel, kas avamere tuuleenergia arengustrateegia peaks põhinema sellise tehnoloogia väljatöötamisel nagu hübriidprojektid, ning juhib tähelepanu vajadusele toota konkurentsivõimelise hinnaga energiat, mis võimaldab pärast koroonaviiruse kriisi Euroopa Liidu majanduse uuesti üles ehitada.

5.   ELi merepiirkonnad: avamere taastuvenergia kasutamise laialdased ja mitmekesised võimalused

5.1.

 Komitee toetab Põhjamere, Läänemere, Vahemere, Musta mere, Euroopa Liidu Atlandi ookeani osa ja ELi saarte potentsiaali kindlakstegemist. Merepiirkondade potentsiaali kindlaksmääramine strateegias võimaldab nõuetekohaselt kavandada regulatiivseid meetmeid ja saavutada eesmärke.

5.2.

 Arusaadavalt tuleb seada prioriteediks uute projektide loomine Põhjamere piirkonnas, võttes arvesse sealse olemasoleva taristu võimalusi. Et tagada energiavarustuskindlus ning sotsiaalne ja majanduslik ühtekuuluvus Euroopa Liidus, rõhutab komitee aga vajadust sellise energiaallikate jaotuse järele, mis ei sõltu liigselt ühest energiaallikast, ning proportsionaalsete investeeringute järele avamere tuuleparkidesse kõikidel ELi merealadel.

5.3.

 Samal ajal märgib komitee, et avamere tuuleenergia arengustrateegia liigub regionaliseerimise suunas.

6.   Mereruumi planeerimine ruumi ja ressursside säästvaks majandamiseks

6.1.

 Tuuleenergia arengu kiirendamiseks on vaja tagada, et nii avamererajatised kui ka muu mereruumi kasutus toimiksid koos mõistlikult ja et samal ajal on kaitstud ka elurikkus. Komitee pooldab ettepanekuid võtta riiklike ja piirkondlike mereruumi planeerimise kavade koostamisel arvesse ka avamere taastuvenergia tootmise arendamist, ning kutsub samal ajal komisjoni üles sõnaselgelt märkima, et hinnanguline 3 % Euroopa mereruumist, mis on vajalik avamere taastuvenergia tööstuse laiendamiseks, on keskmine näitaja ning et arvesse tuleb võtta konkreetseid tegureid, nagu tuule iseloom ja erinevat tüüpi keskkonnad.

6.2.

 Komitee on nõus, et majandamiskavade väljatöötamine ja avaldamine annaks ettevõtetele ja investoritele teada valitsuste kavatsustest seoses avamere taastuvenergiasektori arendamisega tulevikus, hõlbustades planeerimist avalikus ja erasektoris.

6.3.

 Rajatiste keskkonnamõju hinnatakse praegu põhjalikult ja pikalt kõikide vajalike haldusotsuste hankimise protsessi käigus. Seepärast toetab komitee ettepanekut muuta üleeuroopalisi energiavõrkusid (TEN-E) käsitlevat määrust, et lisada avamere energiaprojektide jaoks ühtse kontaktpunkti põhimõte.

7.   Uus lähenemisviis avamere taastuvenergiale ja võrgutaristule

7.1.

 Enamik olemasolevaid avamere tuuleparke on kasutusele võetud riiklike projektidena ja need on kaldaga radiaalselt otse ühendatud. Kuid selleks, et kiirendada avamere tuuleenergia arengut ning vähendada kulusid ja kasutatavat mereala, tehakse ettepanek keskenduda hübriidprojektidele. Selline süsteem on vaheetapp riikliku elektrisüsteemiga radiaalselt ühendatud traditsiooniliste projektide ja täieliku silmusvõrgu mudeli vahel. Strateegias on samuti esitatud üsna optimistlik eeldus, et naaberliikmesriikidel tuleks seoses avamere tuuleenergiaga seada ühiselt kaugeleulatuvaid eesmärke.

7.2.

 Võttes arvesse teatud aspekte, nagu sügavus ja kaugus teistest riikidest, leiab komitee, et hübriidprojektide rajamine on võimalik üksnes Põhja- ja Läänemeres. Peale selle, arvestades eeldatavat arengutempot, leiab komitee, et kõigepealt peaksid Euroopa Liidu ja liikmesriikide meetmed keskenduma sellele, et kasutada ära selliste kõige paremate projektide võimalusi, mis on kavas ühendada riikliku elektrisüsteemiga radiaalselt.

8.   Selgem avamere taastuvenergiat käsitlev ELi õigusraamistik

8.1.

 Komitee kiidab heaks seisukoha, et hästi reguleeritud energiaturg peaks andma õigeid investeerimissignaale. Komitee arvates on avamere tuuleenergia arendamise jaoks oluline prognoositav ja stabiilne õiguskeskkond.

8.2.

 Piiriüleste energiaprojektide osatähtsuse eeldatav suurenemine tähendab seda, et on vaja selgitada elektrituru norme, mida tehti sellele strateegiale lisatud komisjoni talituste töödokumendis.

8.3.

 Praeguse õigusraamistikuga ei nähta ette uuenduslikke tehnoloogiaid, näiteks hübriidenergiasüsteemiga saared või vesinikutootmine avamerel. Hübriidprojektide reguleerimise jaoks parima mudelina soovitab komisjon eraldi mereturu piirkonda, kus on võimalik jaotada osa võimsusjaotustulust tootjatele. Komitee toetab eesmärki luua avamere pakkumispiirkonnad, eeldusel et need muudavad energiaturu reguleerimise lihtsamaks.

8.4.

 Komitee tunneb heameelt jõupingutuste üle, mille eesmärk on tagada investorite sissetuleku stabiilsus. Komitee nõuab paindlikkust avamere tuuleenergia arendamise võimalikul edendamisel liikmesriikides, kus selline tehnoloogia on alles varases arendusjärgus, sealhulgas otsetoetuste andmist, ilma et oleks vaja konkurentsimenetlust, kooskõlas taastuvenergia direktiivi sätetega.

9.   Avamere taastuvenergiasse tehtavate erasektori investeeringute kaasamine – ELi fondide roll

9.1.

 Strateegia elluviimiseks vajalik koguinvesteering on hinnanguliselt ligi 800 miljardit eurot, millest umbes kaks kolmandikku oleks seotud asjaomase võrgutaristu ja üks kolmandik avamerel elektrienergia tootmise rahastamisega. Euroopas on kümne aasta jooksul kuni 2020. aastani investeeritud maismaa ja avamere taastuvenergia võrkudesse ligikaudu 30 miljardit eurot. Strateegias nähakse ette järgmise kümnendi kasvu enam kui 60 miljardi euroni ja veelgi suuremat kasvu pärast 2030. aastat. Peale selle on strateegias väljendatud ootust, et enamik sellistest investeeringutest tuleb erakapitalist. Kuid dokumendist järeldub, et komisjon, Euroopa Investeerimispank ja muud finantseerimisasutused teevad koostööd, et toetada strateegilisi investeeringuid avamere tuuleenergiasse.

9.2.

 Komitee on mures selle pärast, et piisavalt üksikasjalikult ei ole sätestatud konkreetseid meetmeid ja toetusvahendeid, mis võib seada ohtu taastuvate energiaallikate edasise edendamise. Praeguse strateegia kohaselt saavad investorid kasutada kaheksat ELi fondi. Selle valdkonna eeldavatavaid osakaale ei ole esitatud, eelkõige on teadmata Euroopa Liidu fondide osakaalu ulatus. Komitee arvates tuleb olemasolevate programmide raames luua avamere tuuleenergia projektide rahastamiseks mõeldud ühtne instrument, et tagada projektide kiire rahastamine ja arendamine. Peale selle tuleks sellist käsitust laiendada ka muud tüüpi taastuvatele energiaallikatele.

9.3.

 Komitee juhib tähelepanu sellele, et kõik avamere tuuleparkidesse tehtavad investeeringud peaksid võimalikult palju aitama kaasa investeeringu vahetus läheduses asuvate piirkondade sotsiaal-majanduslikule arengule, edendades projektis osalemist, nn kohalikku sisendit.

9.4.

 Strateegias nähakse ette taastuvenergia rahastamismehhanismi võimalus, mis võimaldab avamereenergia projektidest saadavat kasu jagada liikmesriikidega, kellel puudub rannajoon. Komitee arvates on eeldus, et sisemaal asuvad liikmesriigid soovivad omavahenditest tuuleenergiat rahastada, et saada statistilist kasu, liiga optimistlik.

10.   Teadusuuringute ja innovatsiooni keskendamine avamereprojektide toetamisele

10.1.

 Komitee on äärmiselt pettunud selles, et strateegias käsitletakse üksnes põgusalt kasutatud tuuleturbiinide ringlussevõtu küsimust. Strateegias märgitakse, et ringmajandust toetava disaini põhimõte tuleb süstemaatilisemalt lõimida taastuvate energiaallikatega seotud teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Selles ei esitata siiski üksikasju selle põhimõtte võimaliku rakendamise kohta. Komitee märgib, et kasutatud turbiinilabade töötlemine maismaal on suurenev probleem sellistes piirkondades nagu Saksamaa, kus kaalutakse võimalust neid maa alla matta. Tuleb märkida, et avameretuulikud on palju suuremad, mis väljendub otseselt probleemi ulatuses.

10.2.

 Komitee rõhutab asjaolu, et puhas energia ei paranda mitte üksnes kohaliku keskkonna õhukvaliteeti, vaid keskkonda ja kliimat tervikuna. Komitee on avamere tuuleenergia kiire arendamise vastu, kui ei võeta arvesse selle võimalikku mõju keskkonnale, ning soovitab komisjonil pöörata nõuetekohast tähelepanu kasutuselt kõrvaldamise kulude küsimusele: juhul, kui projekte rahastatakse ELi vahenditest, tuleks neid kulusid juba eelnevalt hinnata ja järgida nõuetekohast vastutust.

10.3.

 Komitee pooldab seda, et uut strateegiat täiendatakse avamere tuuleenergia valdkonna oskuste ja haridussüsteemide arenduskavaga, mille koostavad tööhõive, sotsiaalküsimuste ja sotsiaalse kaasatuse peadirektoraat ning merendus- ja kalandusasjade peadirektoraat. Oskuste suurendamine on selle majandusharu arendamisel üks põhiaspekt. Selle majandusharu kestliku ja kiire arendamise jaoks on vaja rakendada koolitusprogramme liikmesriikides, kus selline tehnoloogia on alles varases arendusjärgus. Strateegias on kirjeldatud, et sellel otstarbel võib kasutada Euroopa Liidu olemasolevaid instrumente ja rahalisi vahendeid. Komitee leiab, et avamere tuuleenergia valdkonnas on oskuste arendamise jaoks vaja ELi tasandil luua spetsiaalsed instrumendid ja rahalised vahendid.

11.   Tarne- ja väärtusahela tugevdamine kõikjal Euroopas

11.1.

 Tarneahela tugevdamiseks on vaja koguinvesteeringuid umbes 0,5–1 miljardi euro ulatuses. Komitee avaldab kahetsust, et puudub selge viide selliste vahendite kasutuselevõtu meetodi ja ajakava kohta.

11.2.

 Komitee kiidab heaks plaani tugevdada puhta energia valdkonna ettevõtjate foorumit ja luua selle raames 2021. aastal spetsiaalne avamere taastuvenergia rühm.

11.3.

 Komitee tunneb tõsist muret komisjoni ja Euroopa elektri põhivõrguettevõtjate võrgustiku plaanide pärast edendada standardimist ja eri tootjate muundurite koostalitlusvõimet aastaks 2028. See tähtaeg on liiga kaugel, võttes eelkõige arvesse seda, et avamere tuuleparkidega tuleb 2030. aastaks tagada 60 GW. Komitee soovib näha tähtaega, mis tagab seadmete standardite väljatöötamiseks realistliku ajavahemiku.

Brüssel, 27. aprill 2021

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Christa SCHWENG

Top