Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „ELi strateegia keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste edendamiseks kõigi jaoks“

(omaalgatuslik arvamus)

(2021/C 56/01)

Raportöör:

Tatjana BABRAUSKIENĖ

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikli 32 lõige 2 omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	11.11.2020
Vastuvõtmine täiskogus	2.12.2020
Täiskogu istungjärk nr	556
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	241/4/8

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et vastutus keskkonnaküsimustes on igaühe vastutus. Säästev keskkonnaareng nõuab drastilisi sotsiaalseid muutusi, sealhulgas individuaalseid ja kollektiivseid muutusi meie mõttelaadis, käitumises, elustiilis ning meie riikide ja ühiskondade sotsiaalses, poliitilises ja majanduslikus korralduses.

1.2.

Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama sotsiaalpartnerite ja asjaomaste huvigruppide kaasabil tõhusaid riiklikke strateegiaid, et astuda samme ÜRO kestliku arengu eesmärkide kiireks rakendamiseks. Nimetatud eesmärkides nõutakse, et riigid võtaksid meetmeid kaasava ja kvaliteetse hariduse tagamiseks (eesmärk nr 4) ja kliimamuutustega võitlemiseks (eesmärk nr 13). Eesmärgiga nr 13.3 püütakse täpsemalt: „[t]äiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas“. Eesmärgiga nr 4.7 püütakse „tagada, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud kestliku arengu toetamiseks“, mida ei vaadelda mitte ainult oskuste täiendamise ja majanduse tugevdamise viisina, vaid ka maailmakodanikuks olemise ja rahu eesmärkide edendamise vahendina. Haridusel on selles muutuses oluline roll, mis ulatub kaugemale üksnes keskkonnaküsimuste käsitlemisest õppekavas.

1.3.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni ja liikmesriike üles rakendama Euroopa sotsiaalõiguste samba esimest põhimõtet, mille eesmärk on muuta kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ning elukestev õpe kõigi õiguseks Euroopas, rakendada seda keskkonna kaitsmiseks keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste suurendamiseks ning tagada kõigile kutseoskused, et toetada selle põhimõtte rakendamist tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga kokku lepitud jätkusuutliku riikliku rahastamisega.

1.4.

Komitee leiab, et keskkonnahoidlikud oskused, vastutus keskkonnaküsimustes ja kestlik areng tuleb integreerida läbivalt õpitulemustesse (teadmised, oskused, suhtumine ja väärtushinnangud) formaalse, informaalse ja mitteformaalse õppe raames igas vanuses ja iga haridussektori, praktika ja töötajate väljaõppe süsteemi puhul nii rohelistes kui ka teistes sektorites.

1.5.

Komitee tuletab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele meelde, et keskkonnaalaseid meetmeid tuleb tõhusamalt siduda tööhõive- ja hariduspoliitikaga. See peaks aitama muu hulgas keskenduda töötute ja nende töötavate inimeste vajalike oskuste prognoosimisele ja arendamisele, kelle väljaõpe peaks hõlmama vastutust keskkonnaküsimustes ja konkreetselt keskenduma keskkonnahoidlikele oskustele. Seepärast on väga tähtis tagada, et kliimamuutuste käsitlemine õppetöös ja õpetamisel oleks kooskõlas demokraatliku koolikultuuriga ja nn rohelise kultuuri õppekeskkonnaga, mis hõlmab keskkonnahoidlike koolide loomist, mida tänu sobivale kliimateadlikule ja keskkonnasäästlikule taristule juhitakse jätkusuutlikult koos kõigi kooli huvirühmadega ja mis valmistavad õpilased ette aktiivseteks kodanikeks ja oma tulevases töös kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

1.6.

Komitee kutsub Euroopa Komisjoni üles korraldama ELi tasandil uuringu keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste arendamisest liikmesriikides ning toetuma oma poliitilises strateegias sellise uuringu tulemustele. Koolid on õpilaste jaoks väga oluline teabeallikas keskkonnaküsimustes, eriti kõiketeadva interneti, sotsiaalmeedia ja libauudiste ajastul. Siiski on vaja rohkem teavet ELi liikmesriikide meetmete kohta kliimamuutustealase teadlikkuse, keskkonnaalase vastutuse, kestlikku arengu ning keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste integreerimisel hariduspoliitikasse ning alushariduse, üldhariduse ja kõrghariduse õppekavadesse. See uuring peaks keskenduma ka sotsiaalsetele ja ametialastele keskkonnahoidlikele oskustele ja pädevustele kutsehariduse ja -õppe sektoris, esmakutseõppe sektoris ning jätku-kutseõppe sektoris ning töötute ja töötajate täiendus- ja ümberõppel.

1.7.

Komitee tuletab meelde, et keskkonnahoidlikud oskused ja pädevused on vajalikud kõigile kodanikele, nii noortele kui ka vanadele, seega tuleks pöörata rohkem tähelepanu nende rakendamisele kooskõlas võtmepädevuste raamistiku (1) rakendamisega igat tüüpi hariduse puhul ning kasutada neid kodanike pädevuse suurendamiseks, mis on vajalik selleks, et nad võtaksid vastutuse keskkonna eest, ning „matemaatikapädevuse ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevuse“ suurendamiseks, mis on vajalik keskkonnaalase kestlikkuse toetamiseks, eriti seoses teaduse ja tehnoloogia arenguga. Lisaks tuleks keskkonnahoidlike oskuste ja keskkonnavastutuse küsimused integreerida kõikidesse teemadesse, eelkõige geograafiasse, eetikasse ja filosoofiasse.

1.8.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Komisjoni uus Euroopa oskuste tegevuskava (2) (2020) keskendub keskkonnahoidlikele oskustele, ent väljendab kahetsust selle üle, et sellega ei seata riikidele vähemalt tähtsamaid keskkonnahoidlike oskusi ja pädevusi andvasse kvaliteetsesse ja kaasavasse väljaõppesse kaasatud täiskasvanute osakaalu eesmärki, ehkki tähtsamate digitaalsete oskuste alases väljaõppes osalevate täiskasvanute osakaalu eesmärk on välja pakutud.

1.9.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa rohelises kokkuleppes (3) (2019) esitatakse kõikehõlmav ELi kliimamuutuse vastu võitlemise ja keskkonnakaitse strateegia, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit ja et sellega kuulutati välja erinevad strateegiad, millele järgnevad tulevased määrused, fondid ja riiklikud reformid. Komitee kutsub liikmesriike üles kehtestama riiklikke meetmeid, mis keskenduksid samuti harimisele keskkonnaalase vastutuse ja keskkonnahoidlike oskuste valdkonnas ning ennetavale täiendus- ja ümberõppele, et soodustada kõigi, eelkõige hääbuvate sektorite töötajate õiglast üleminekut rohelisele majandusele. Komitee tuletab meelde, et sellised reformid peavad toimuma tõhusa sotsiaalse dialoogi raames õpetajate ja töötajate ametiühingute ja tööandjatega ning konsulteerides asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega.

1.10.

Komitee kiidab heaks Euroopa rohelises kokkuleppes toodud ettepaneku sätestada „Euroopa pädevusraamistik“ ja soovitab komisjonil seda arendada nii, et seda saaks avatud koostöömeetodi raames nii formaalses, informaalses kui ka mitteformaalses õppes rakendada, ning et sellesse oleks kaasatud haridusministeeriumite esindajad, sotsiaalpartnerid haridus- ja koolitussektorist ja teised asjaomased huvirühmad, näiteks noorsootöö ja haridusega seotud valitsusvälised organisatsioonid.

1.11.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa rohelise kokkuleppe alase resolutsiooni (4) ja rõhutas, et tööstusstrateegia peab hõlmama mõjusid tööjõule ja töötajate koolitamist, täiendus- ja ümberõpet (5). Komitee toetab selle strateegia piirkondlikku mõõdet ja tugevat juhtimismehhanismi koos sotsiaalse dialoogiga. Komitee rõhutab, et ka ettevõtjad peavad välja töötama keskkonnakaitsealaseid strateegiaid, mille jaoks on tarvis arendada ka tööandjate oskusi.

1.12.

Komitee kutsub ELi eesistujariike ja Euroopa Komisjoni üles suurendama haridus-, tööhõive- ja keskkonnanõukogude vahelist koostööd, et kõige kõrgema tasandi otsustajad viiksid kliimamuutuste vastase võitluse kokku igas vanuses inimestele keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste edastamise tähtsusega igal kujul ja igal viisil haridus- ja koolitussektoris.

1.13.

Komitee kutsub üles looma kõikehõlmavat ELi tasandi strateegiat, näiteks nõukogu soovituste kujul, keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste alase hariduse ja koolituse tõhustamiseks, rohelise kooli strateegiate väljatöötamiseks ning täiskasvanutele keskkonna kaitsmiseks, ühiskonna jaoks ja majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks vajalike uute oskuste andmiseks või nende olemasolevate oskuste täiendamiseks töökohal ja töökohaväliselt. Teeme ettepaneku, et selline nõukogu soovitus peaks järgnema uue Euroopa oskuste tegevuskava alastele soovitustele, et keskenduda sellele, kuidas arendada kõigis rohelist hoiakut, muutes vastutuse keskkonnaküsimuste eest Euroopa haridusruumis haridus- ja koolitussektorite üleseks pädevuseks ja keskendudes kõigis vanustes inimeste keskkonnahoidlike oskuste võrdsele arendamisele, eriti sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade seas. Strateegia sellisel viisil rakendamine peaks samuti eeldama, et hariduse ja koolituse parandamisega kaasneksid jätkusuutlikud ja piisavad tehnilised, rahalised ja inimressursid ning et neid rahastataks avaliku sektori eelarvest.

1.14.

Komitee leiab, et liikmesriigid peaksid kehtestama kõikehõlmavad meetmed ja kindlustama rahastuse õpetajatele ja koolitajatele keskkonnakaitset puudutava ametialase esmase ja jätkuõppe tagamiseks läbiva teemana kõigis õppeainetes ja igal tasemel ning igat liiki hariduse ja koolituse alal ning ka spetsiifilise väljaõppe tagamiseks keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste alal. Liikmesriigid peaksid samuti tagama õpetajatele ja koolitajatele piisava professionaalse toe ning pakkuma neile asjakohaseid ja ajakohaseid õppematerjale, -vahendeid, -meetodeid ja -tavasid selles valdkonnas.

1.15.

Komitee meenutab, et keskkonnahoidlike oskuste omandamine töökohal suurendaks töötajate, juhtide ja huvirühmade vastupidavust ja kohanemisvõimet, aidates samal ajal kaasa ka keskkonnahoidlikule majanduskasvule. Komitee kutsub üles ettevõtjate (eriti VKEde) vahelisele koostööle ja ressursside ühendamisele, et rahuldada pehmete ja kõvade keskkonnahoidlike oskuste ja pädevustega seotud koolitusvajadused.

1.16.

Komitee kutsub üles tagama ELi vahendeid keskkonnahoidlike oskuste ja keskkonnakaitsealaste pädevuste rahastamiseks, teisisõnu peaksid Erasmus+, Euroopa Sotsiaalfond+, taastepakett ja õiglase ülemineku fond keskenduma igas vanuses õppurite keskkonnahoidlike oskuste arendamise rahalisele toetamisele.

1.17.

Komitee kutsub üles muutma Euroopa poolaastat keskkonnahoidlikumaks (6) ja palub, et komisjon teeks haridusministeeriumite, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostööd ELi liikmesriikidele riigipõhiste soovituste koostamiseks igal haridus- ja koolitussektori tasemel ja igat liiki haridus- ja koolitussektorites keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste õpetamiseks, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrghariduse ja täiskasvanute koolitusega, võttes arvesse täiskasvanute tõhusat toetamist töökohal ja töökohaväliselt.

2.   Üldised märkused

2.1.

Kliimamuutuste vastu võitlemisel on tohutu mõju sotsiaalsetele tingimustele, haridusele, tööhõivele ja tööturule. 2019. aastal toimus Euroopas eriti oluline kodanike mobiliseerumine, eriti õpilaste hulgas, kes nõudsid ametiasutustelt kiiret ja ambitsioonikat tegevust kliimamuutuste vastu võitlemiseks. Vastutus keskkonnaküsimustes ja keskkonnahoidlikud oskused on vajalikud kõigile, nii tarbijatele kui ka kodanikele üldiselt, ning samuti poliitikakujundajatele, ettevõtjatele ja töötajatele. See on vajalik kõigile sektoritele ja tegevustele nii tööelus (strateegilise planeerimise ja innovatsiooniga seotud ülesannetest tehastes ja teenindussektoris rohujuuretasemel tehtava tööni) kui ka igapäevaelus (näiteks kodus, transpordi ja tarbimise vallas), eelkõige iga elukutse integreeritud osana, ehkki mõnesid töökohti võib käsitleda „keskkonnaspetsialisti“ töökohtadena.

2.2.

COVID-19 pandeemia põhjustatud häired majanduses ei tohiks muuta kliimapoliitikat Euroopa valitsuste ja kodanike jaoks vähem prioriteetseks. Euroopa poliitikud, ettevõtjad, seadusandjad ja aktivistid on kutsunud oma juhte üles tegema pärast koroonaviiruse pandeemiat majanduskasvu taaskäivitamiseks keskkonnahoidlikke investeeringuid. Selle taga olev eeldus on, et kliimamuutuste vastu võitlemine ja bioloogilise mitmekesisuse edendamine aitavad taastada tugevamad majandused. COVID-19-järgsed fiskaalstiimulite paketid annavad võimaluse majanduse transformeerivaks ja roheliseks elavdamiseks ning roheliste töökohtade loomiseks.

2.3.

Sellega paralleelselt on aga mitmetes riikides toimunud ulatuslikud protestid majandus- ja sotsiaalreformide tõttu, mida osa elanikkonnast peab ebaõiglaseks. Need hiljutised arengud näitavad, kui pakiliselt on vaja ambitsioonikaid ja märkimisväärseid kliimameetmeid, mis hõlmaksid ja toetaksid kõige haavatavamaid piirkondi, sektoreid, töötajaid ja kodanikke üldiselt. Need kliimameetmed mõjutavad loomulikult igas eas õppurite formaalset, informaalset ja mitteformaalset õpet ning keskkonnahoidlikud oskused, vastutus keskkonnaküsimustes ja kestlik areng tuleks integreerida õpitulemustesse (teadmised, oskused, hoiakud ja väärtushinnangud) igas vanuses ja iga haridussektori, praktika ja töötajate väljaõppe süsteemi puhul nii rohelistes kui ka teistes sektorites. Peame mõistma, et ühiskond ja majandus vajavad keskkonnanõuete täitmisega seotud küsimustes keskkonnahoidlikke oskusi ja pädevusi. Keskkonnaküsimused hõlmavad mitmesuguseid erinevaid teemasid alates kliimamuutustest ja reostusest ning lõpetades loodusvarade ja bioloogilise mitmekesisusega.

2.4.

Haridusel on keskkonnaprobleemide alase teadlikkuse tõstmisel ja olukorra muutmiseks vajalike hoiakute ja käitumisviiside vormimisel äärmiselt tähtis roll. Ehkki paljud 15-aastased on keskkonna seisukohast lähtudes enda tuleviku suhtes pessimistlikud, (7) on paljud riigid OECD andmetel (8) juba keskkonnateemad õppekavadesse lisanud ja tegelevad seesuguste küsimustega nagu taaskasutus, igapäevased tarbimismustrid ja jätkusuutlikud käitumisviisid. Koolid on õpilastele oluline teabeallikas keskkonnaküsimustes ning koht, kus valmistada ette vastutustundlikke ja kriitiliselt mõtlevaid kodanikke, kes tunnevad ja mõistavad keskkonnaprobleemide põhjuseid ja tagajärgi ning kellel on teadmised, oskused ja hoiakud, mida on vaja jätkusuutlikumate lahenduste leidmiseks. Siiski on vaja rohkem teavet ELi liikmesriikide meetmete kohta kliimamuutustealase teadlikkuse, keskkonnaalase vastutuse, kestlikku arengu ning keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste integreerimisel alushariduse, üldhariduse ja kõrghariduse õppekavadesse.

2.5.

Keskkonnahoidlikud oskused ja pädevused on vajalikud kõigile kodanikele, nii noortele kui ka vanadele. Keskkonnahoidlikud oskused on valdkondadevaheline termin, mis on seotud keskkonnaaspektide teiste oskustega integreerimise oskusega. Selleks on vaja piisavalt mõista keskkonnaprobleeme ja omada nende probleemide alal piisavalt teadmisi, ent samuti on tarvis tugevat üldoskuste ja tööalaste oskuste baasi. Võtmepädevuste raamistikus (9) mainitakse, et „matemaatikapädevus ning loodusteadus-, tehnoloogia-, inseneriteaduste pädevus“ peavad toetama keskkonnaalast jätkusuutlikkust, eriti kuna keskkonnaküsimuste eest vastutamiseks on vaja teaduse ja tehnoloogia arengut ja pädevaid kodanikke. STEM-pädevused on tähtis alus keskkonnaküsimuste mõistmiseks ja ka probleemidele lahenduste välja töötamiseks. Samuti on keskkonnateadlikkuse ja kodanikuaktiivsuse jaoks vajalikud seesugused pädevused nagu kriitiline mõtlemine, loomingulisus ja koostöö/meeskonnatöö.

2.6.

OECD andmetel on enamikus riikidest ainult vähestes koolides keskkonnale pühendatud kursused, ent sellest küsimusest räägitakse sageli teiste põhiõppekavade raames ja paljud koolid pakuvad keskkonnakeskseid kooliväliseid tegevusi (10). Siiski ei ole endiselt läbi viidud spetsiaalset keskkonnateaduse, keskkonnaalaste hoiakute ja keskkonnahoidlike oskuste õpetamise ja nende oskuste hindamise spetsiifilise arendamise riiklike strateegiate ja õppekavade alast rahvusvahelist uuringut. Komitee kutsub Euroopa Komisjoni korraldama uuringut keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste arendamise kohta liikmesriikides ning toetuma oma strateegias sellisele uuringule.

2.7.

Majanduse rohelisemaks muutmine tähendab toodete valmistamiseks ja teenuste osutamiseks vähema energia ja vähema tooraine kasutamist ning süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamist. See kehtib kõigi sektorite kõigile majandustegevustele ja hõlmab nii töötajaid kui tarbijaid (11). Üleminek vähese CO2 heitega majandusele tähendab kõiki sektoreid ja elukutseid puudutavaid struktuurseid muutusi, sest tekib uusi rohelisi elukutseid või nõudlus nende järele suureneb. Eelkõige on aga vaja olemasolevaid rohelisemaks muuta. Sellega kaasneb vajadus uute oskuste järele, mille tõttu on vaja uuendada õppekava või isegi uusi erinevaid hariduse ja väljaõppe tasandeid hõlmavaid kvalifikatsioone.

2.8.

Iga elukutse puhul tuleb arvestada spetsiifilisi keskkonnaalaseid aspekte. Kui majanduse roheliseks muutmine loob vajalikke oskusi, eriti spetsiifilistes sektorites, näiteks energia ja ressursside kasutamise tõhustamise, ehituse ja tootmise vallas, siis ringmajanduse suunas liikumine tekitab mitmetes erinevates sektorites vajaduse keskkonnahoidlike oskuste järele. Need uued oskused peavad kajastuma ka erinevates haridussektorites, sealhulgas kutsehariduse ja -õppe pakkumisel alates esmakutseõppest kuni jätku-kutseõppe ja praktikaprogrammide õppekavadeni. Need uued keskkonnahoidlikud oskused võivad olla väga tehnilised ja töökohapõhised kui ka „pehmemad“, näiteks vastutustundlik ressursikasutus, mis võib olla tähtis mitmesuguste erinevate elukutsete, hierarhiatasemete ja sektorite jaoks (12).

2.9.

Endiselt ei ole kõikehõlmavat ELi tasandi strateegiat, näiteks nõukogu soovituste kujul, keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste alase hariduse ja väljaõppe tõhustamiseks, rohelise kooli strateegiate väljatöötamiseks ning täiskasvanutele keskkonna kaitsmiseks, ühiskonna jaoks ja majanduse keskkonnasõbralikumaks muutmiseks vajalike uute oskuste andmiseks või nende olemasolevate oskuste täiendamiseks töökohal ja töökohaväliselt. Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa Komisjoni Euroopa uus oskuste tegevuskava (13) (2020) keskendub keskkonnahoidlikele oskustele, ent väljendab kahetsust selle üle, et sellega ei seata riikidele vähemalt tähtsamaid keskkonnahoidlikke oskusi ja pädevusi omavate täiskasvanute osakaalu eesmärki, ehkki tähtsamate digitaalsete oskuste alases väljaõppes osalevate täiskasvanute osakaalu eesmärk on välja pakutud. Teeme ettepaneku, et nõukogu soovitus peaks järgnema uue Euroopa oskuste tegevuskava alastele soovitustele, et keskenduda sellele, kuidas arendada kõigis rohelist hoiakut, muutes vastutuse keskkonnaküsimuste eest Euroopa haridusruumis haridus- ja koolitussektorite üleseks pädevuseks ja keskendudes kõigis vanustes meeste ja naiste keskkonnahoidlike oskuste võrdsele omandamisele, eriti sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade seas.

2.10.

Vähese CO2 heitega ringmajanduse suunas liikumine muudab paratamatult sektorite struktuure ja kutseprofiile ning tekitab võimalusi, ent ka väljakutseid, mis on seotud näiteks hääbuvate sektoritega ja sektoritega, milles esineb värbamisega seotud kitsaskohti. Sellest seisukohast lähtudes tooksid vähemkindlustatud täiskasvanute rühmadele, näiteks madala kvalifikatsiooniga inimestele (14) spetsiaalselt välja töötatud lähenemisviisid kaasa täiendavat sotsiaalmajanduslikku kasu.

2.11.

Tuleks kehtestada kõikehõlmavad meetmed ja tagada rahastus õpetajatele ja koolitajatele keskkonnakaitset puudutava ametialase esmase ja jätkuõppe tagamiseks läbiva teemana kõigis õppeainetes ja igal tasemel ning igat liiki hariduse ja koolituse alal ning ka spetsiifilise koolituse tagamiseks keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste vallas. Tuleks tagada õpetajatele ja koolitajatele piisav professionaalne tugi ning pakkuda neile asjakohaseid ja ajakohaseid õppematerjale, -vahendeid, -meetodeid ja -tavasid selles valdkonnas.

2.12.

Hiljutise uuringu andmetel (15) on töötute või töötavate inimeste oskuste arendamisele suunatud koolitusprogrammid harva konkreetselt suunatud keskkonnahoidlike oskuste arendamisele, ehkki sektorite organisatsioonid ja heategevuslikud/mittetulunduslikud organisatsioonid tegelevad mõnikord aktiivselt seesuguste oskuste arendamisega. See võib peegeldada täheldatud nõrka seost keskkonna seisukohast oluliste meetmete ning tööhõivet ja oskusi puudutavate meetmete, sh vajalike oskuste prognoosimise vahel. Analüüsitud riikides on keskkonnahoidlikud oskused ja töökohad harva üksinda määruste, meetmete ja strateegiate keskmes. Samaaegsel on vähe keskkonnahoidlike oskuste arendamiseks mõeldud toetusi ja rahalisi tõukemehhanisme ettevõtjate tarvis.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et ÜRO kestliku arengu eesmärkides nõutakse, et riigid rakendaksid meetmeid kaasava ja kvaliteetse hariduse andmiseks (eesmärk nr 4) ja kliimamuutuste vastu võitlemiseks (eesmärk nr 13). Eesmärgiga 13.3 püütakse täpsemalt: „[t]äiustada haridust, teadlikkuse suurendamist ning inimeste ja asutuste suutlikkust kliimamuutuste leevendamise, nendega kohanemise, nende mõjude vähendamise ja nende eest varase hoiatamise valdkonnas“. Eesmärgiga nr 4.7 püütakse „tagada, et kõik õppurid omandavad teadmised ja oskused, mis on vajalikud kestliku arengu toetamiseks“, mida ei vaadelda mitte ainult oskuste täiendamise ja majanduse tugevdamise viisina, vaid ka aktiivseks maailmakodanikuks olemise ja rahu eesmärkide edendamise vahendina.

3.2.

Komitee rõhutab Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõtte rakendamise vajadust, mille eesmärk on muuta kvaliteetne ja kaasav haridus, koolitus ning elukestev õpe keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste suurendamise kontekstis kõigi õiguseks Euroopas ja toetada selle põhimõtte rakendamist tööturu osapoolte ja kodanikuühiskonnaga kokku lepitud jätkusuutliku riikliku rahastamisega.

3.3.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et Euroopa rohelises kokkuleppes, (16) mis avaldati 11. detsembril 2019. aastal, esitatakse kõikehõlmav ELi kliimamuutuse vastu võitlemise ja keskkonnakaitse strateegia, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne Euroopa Liit ja et sellega kuulutati välja erinevad strateegiad, millele järgnevad tulevased määrused, fondid ja riiklikud reformid. Komiteel on eriti hea meel, et Euroopa rohelises kokkuleppes rõhutatakse, et „koolidel, koolitusasutustel ja ülikoolidel on head võimalused õpilaste, lastevanemate ja laiema kogukonnaga dialoogi pidamiseks muutuste üle, mida on vaja edukaks üleminekuks“. Euroopa rohelises kokkuleppes toonitatakse ka ennetava täiendus- ja ümberõppe tähtsust, et soodustada kõigi, eriti hääbuvates sektorites töötavatele inimeste jaoks, õiglast üleminekut rohelisele majandusele.

3.4.

Euroopa rohelise kokkuleppega kuulutatakse välja Euroopa Komisjoni plaan koostada Euroopa pädevusraamistik, mis aitaks arendada ja hinnata kliimamuutuste ja kestliku arengu alaseid teadmisi, oskusi ja hoiakuid. Samuti teeb komisjon kättesaadavaks abimaterjalid ja hõlbustab heade tavade jagamist ELi õpetajakoolituse programmide võrgustikes. Komitee tervitab seda ettepanekut ja soovitab komisjonil välja töötada pädevusraamistiku, mis oleks avatud koostöömeetodi raames rakendatav nii formaalses, informaalses kui ka mitteformaalses õppes, millesse oleks kaasatud haridusministeeriumite esindajad, sotsiaalpartnerid haridus- ja koolitussektorist ja teised asjaomased huvirühmad, näiteks noorsootöö ja hariduse valdkonnas tegutsevad valitsusvälised organisatsioonid.

3.5.

Formaalse õppe seisukohast lähtudes käivad keskkonnahoidlikud oskused ning õppetöös ja õpetamisel kliimamuutustele keskendumine käsikäes koolide juhtimise demokraatlikumaks muutmise ja rohelise kultuuri õppekeskkonnaga, mis viib tänu sobivale kliimateadlikule ja keskkonnasäästlikule taristule roheliste koolide loomiseni, mida juhitakse jätkusuutlikult koos kogu koolikogukonnaga ja mis valmistavad õpilased ette aktiivsete kodanikena ja oma tulevases töös kliimamuutuste vastu võitlemiseks.

3.6.

Keskkonnahoidlikke oskusi tuleb arendada riiklike aktiivsete haridus-/koolitus- ja oskuste strateegiate raames koostöös asjaomaste osalistega tulemusliku sotsiaaldialoogi osana ja asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, sh üliõpilaste, noorte, õpetajate ja lapsevanemate organisatsioonidega nõu pidades, et edendada vähese CO2 heitega ressursitõhusat ja sotsiaalselt kaasavat majandust. Nende strateegiate kujundamiseks ja ajakohasena hoidmiseks tuleb kasutada ka tulemuslikku vajalike oskuste prognoosimise ja oskuste tööturu vajadustega ühitamise süsteemi, (17) mis hõlmab kõiki asjaomaseid huvigruppe, eelkõige sotsiaalpartnereid ning noorsootöö ja hariduse vallas tegutsevaid valitsusväliseid organisatsioone, ja võtab arvesse teisi poliitikaeesmärke, näiteks hariduse, tööhõive, keskkonnakaitse, ringmajanduse ja migratsiooniga seotud eesmärke. See võimaldaks anda õigeaegselt ja sihipäraselt keskkonnahoidlike oskuste alast haridust, mis vastaks ühiskonna ja majanduse vajadustele. Ringmajandusele ülemineku strateegilise eesmärgi osas peaks keskkonnahoidlike oskuste pakkumise soodustamine olema liikmesriikides kooskõlas ka riiklike kasvustrateegiatega, kandmaks hoolt selle eest, et haridus- ja koolitusalgatused on vastavuses riiklike strateegiliste eesmärkidega.

3.7.

Formaalse hariduse kõrval annab keskkonnahoidlikele kodanikele suunatud hariduse andmisesse oma panuse mitteformaalne haridus, mis pakub noortele võimaluse ja tingimused keskkonnahoidlikuks kodanikuks saamiseks vajalike teadmiste, oskuste, väärtushinnangute, hoiakute omandamiseks ja keskkonda kaitsvaks tegevuseks. „Keskkonnahoidlikul kodanikul on ka võimalik ühiskonnas osaleda tänapäeva keskkonnaprobleemide lahendamise, uute probleemide loomise vältimise ning kestlikkuse ja meie (inimeste) ja looduse vahelise suhte taastamise suunas liikumisel muutuste võtmetegurina ja ta on selleks motiveeritud. Pedagoogilised meetodid, nagu asukohapõhine haridus, kodanikuökoloogia õpe, ökoloogiline õiglus, pädev tegevus ja sotsiaalteaduslik uurimispõhine õpe, võivad aidata suurendada noorte inimeste pädevusi, mis on vajalikud keskkonna- ja sotsiaalsete muutuste elluviimiseks vajalikuks sügavaks kodanikuosaluseks.“ (18) Seetõttu on äärmiselt oluline toetada neid uute oskuste omandamise meetodeid kasutavaid mitteformaalseid haridusprogramme ja organisatsioone, sest need täiendavad formaalset kooliharidust.

3.8.

Komitee kutsub pärast ajaloo esimest ELi finants- ja haridusnõukogu ühist koosolekut (19) ELi eesistujariike ja Euroopa Komisjoni üles suurendama haridus-, tööhõive- ja keskkonnanõukogude vahelist koostööd, et kõige kõrgema tasandi otsustajad viiksid kliimamuutuste vastase võitluse kokku igas vanuses inimestele keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste andmise tähtsusega.

3.9.

Komitee kiidab ka heaks asjaolu, et Euroopa Parlament võttis vastu Euroopa rohelise kokkuleppe alase resolutsiooni, (20) milles parlament „toonitab, et tööstusstrateegiasse tuleks integreerida tööjõule avalduva mõju nõuetekohane arvessevõtt, samuti töötajate koolitus, ümber- ja täiendõpe; (21) palub komisjonil uurida tähelepanelikult selle strateegia piirkondlikku mõõdet ja tagada, et ühtegi inimest ega piirkonda ei jäeta maha; nõuab, et see strateegia sisaldaks sotsiaaldialoogi, kuhu töötajad oleksid täielikult kaasatud“. Komitee rõhutab, et ka ettevõtjad peavad välja töötama keskkonnakaitsealaseid strateegiaid, mille jaoks on tarvis arendada ka tööandjate oskusi.

3.10.

Vastutus keskkonnaküsimuste eest algab inimestele teabe jagamisest selle kohta, milliseid tehnilisi lahendusi majanduse, eraelu ja kodumajapidamiste rohelisemaks muutmiseks kasutama hakata. Selle jaoks peavad kindlasti olema kehtestatud meetmed, millega tagatakse, et ettevõtjate, riigiasutuste ja kodumajapidamiste käsutusse antakse rohkem tehnoloogilisi rohelisi lahendusi ja neid koolitatakse selle kohta, kuidas kõnealuseid tehnoloogilisi lahendusi töö käigus kasutama õppida. Seega peaks õiglase ülemineku strateegia (22) toetama igas vanuses täiskasvanute pädevuste ja oskuste arendamist nii töökohal kui ka töökohaväliselt ja aitama neid nii karjäärivalikute tegemisel kui ka üleminekutel ning elus kestliku mõttelaadi rakendamisel.

3.11.

Euroopa sotsiaalõiguste samba esimene põhimõte tuleb ellu viia tagamaks, et kõigil täiskasvanutel oleks seoses keskkonnahoidlike oskuste, pädevuste, roheliste tehnoloogiate ja konkreetsete elukutsete kõvade ja pehmete keskkonnahoidlike oskustega nii töökohal kui ka töökohaväliselt võrdne juurdepääs kvaliteetsele ja kaasavale koolitusele ja elukestvale õppele, mille tulemusena on neil võimalik oma kvalifikatsioonitaset parandada. Kõigile töötajatele, sõltumata nende kvalifikatsioonitasemest ja ettevõtte suurusest, sektorist ja geograafilisest piirkonnast, kus nad töötavad, tuleks pakkuda tõhusat toetust paremaks koolituseks keskkonnahoidlike oskuste ja roheliste töökohtadega seonduvate oskuste vallas. Seesugust toetamist tuleb arendada riikliku ja sektoriülese strateegiana, millesse on kaasatud valdkondlike oskuste nõukogud ja sotsiaalpartnerid, pöörates erilist tähelepanu koolitajate väljaõppe kvaliteedile.

3.12.

EL peab suurendama oma süsinikuheidete ja süsinikujalajälje vähendamiseks tehtavaid investeeringuid projektide kaudu, mis võivad luua ka kvaliteetseid töökohti. Keskkonnahoidlike oskuste ja keskkonnakaitsepädevuse rahastamine on programmi Erasmus+ oluline osa, et toetada kliimamuutuste vastases võitluses noorsootöö ja hariduslikke koostööprojekte ning üliõpilaste, noorte ja personali liikuvust ja vahetusprogramme, arendamaks rohelisi koole ja õpetajate koolitust. Komitee märgib, et Euroopa Komisjon on teinud tööd, et pakkuda liikmesriikidele uusi rahalisi ressursse koolimajade ja koolide tegevuse kestlikumaks muutmiseks, eesmärgiga investeerida 2020. aastal koolide infrastruktuuri 3 miljardit eurot. Toetame seda, et teised ELi fondid, näiteks Euroopa Sotsiaalfond+, taastepakett ja õiglase ülemineku fond, keskendudes igas vanuses õppurite keskkonnahoidlike oskuste arendamise rahalisele toetamisele. Samal ajal tuleb tagada kestlikud avaliku sektori investeeringud haridus- ja koolitussektorisse (23).

3.13.

Arvestades eelkõige kliimamuutustest tingitud põhimõttelisi muutusi töömaailma struktuuris, toob täiskasvanute koolitamise toetamine olulist kasu nii üksikisikutele, tööandjatele kui ka kogu majandusele. Tööjõu täiendus- ja ümberõppe rahastamine Euroopa Sotsiaalfond+, teiste Euroopa fondide ja riiklike tööturuasutuste abil ning tööandjate panus on äärmiselt olulised ning neid peaksid toetama tulemuslikud täiendus- ja ümberõppestrateegiad. Koostöö toetamisest ja ettevõtjate ressursside koondamisest koolitusvajaduste rahuldamiseks võib olla eriti palju kasu VKEdele, millel endal ei ole vajalikku aega ega ressursse koolituste läbiviimiseks (24). Keskkonnahoidlike oskuste omandamine töökohal suurendaks töötajate, juhtide ja huvirühmade vastupidavust ja kohanemisvõimet, aidates samal ajal kaasa ka keskkonnahoidlikule majanduskasvule.

3.14.

Komitee kiidab heaks asjaolu, et keskkonna nõukogu kohtus 5. märtsil 2020. aastal ning arutas rohelist kokkulepet ja Euroopa poolaasta rohelisemaks muutmist, (25) ning palub, et komisjon teeks haridusministeeriumite, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega koostööd ELi liikmesriikidele riigipõhiste soovituste täpsustamiseks igal haridus- ja koolitussektori tasemel ja igat liiki haridus- ja koolitussektorites keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste õpetamiseks, alustades alusharidusest ja lõpetades kõrghariduse ja täiskasvanute koolitusega, võttes arvesse täiskasvanute tõhusat toetamist töökohal ja töökohaväliselt.

---

(1)  ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.

(2)  COM(2020) 274 final

(3)  COM(2019) 640 final

(4)  Europpa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

(5)  Meiepoolne rõhuasetus.

(6)  Keskkonna nõukogu, 5. märts 2019.

(7)  OECD (2019), Avvisati, F., Is there a generational divide in environmental optimism?, PISA in Focus, nr 95.

(8)  OECD (2014), Trends shaping education 2014, Spotlight 4.

(9)  ELT C 189, 4.6.2018, lk 1.

(10)  OECD (2012), How „green“ are today's 15-year-olds? PISA in Focus, nr 15.

(11)  Eurofound (2011), Industrial relations and sustainability: the role of social partners in the transition towards a green economy.

(12)  Cedefop (2019), Skills for green jobs: 2018 update. Euroopa kokkuvõtlik aruanne. Cedefopi aruandes analüüsitakse arenguid Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Eestis, Pranstusmaal ja Ühendkuningriigis.

(13)  COM(2020) 274 final

(14)  Vt Cedefop (2020), Empowering adults through upskilling and reskilling pathways, Volume 1: adult population with potential for upskilling and reskilling, for a comprehensive overview of low-skilled adults in the EU 27 and the UK.

(15)  Cedefop (2019), Skills for green jobs: 2018 update. Euroopa kokkuvõtlik aruanne. Cedefopi aruandes analüüsitakse arenguid Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Eestis, Pranstusmaal ja Ühendkuningriigis.

(16)  COM(2019) 640 final

(17)  Rohkem teavet oskuste prognoosimise ja oskuste tööturu vajadustega ühitamise süsteemi kohta leiate Cedefopi veebilehelt oskuste prognoosimise ja ühitamise kohta. Oskuste prognoosimise olulisuse kohta keskkonahoidlike oskuste valdkonnas vt Cedefop (2019), Skills for green jobs: 2018 update.

(18)  Paraskeva-Hadjichambi D. et al. (2020) Educating for Environmental Citizenship in Non-formal Frameworks for Secondary Level Youth. In: Hadjichambis A. et al. (eds) Conceptualising Environmental Citizenship for 21st Century Education. Environmental Discourses in Science Education, vol. 4. Springer, Cham.

(19)  Haridus- ja rahandusministrite ühine koosolek.

(20)  Europpa Parlamendi 15. jaanuari 2020. aasta resolutsioon Euroopa rohelise kokkuleppe kohta.

(21)  Meiepoolne rõhuasetus.

(22)  Õiglase ülemineku mehhanism on Euroopa rohelise kokkuleppe investeerimiskava osa ja selle raames kasutatakse investeeringuteks vähemalt 100 miljardit eurot, millega pakutakse täiendavat sihtotstarbelist toetust piirkondadele, mida üleminek kliimaneutraalsele majandusele kõige enam mõjutab ja mis ei suuda selle väljakutsega toime tulla.

(23)  ELT C 262, 25.7.2018, lk 1.

(24)  Cedefop (2019), Skills for green jobs: 2018 update. Cedefopi aruandes analüüsitakse arenguid Saksamaal, Taanis, Hispaanias, Eestis, Pranstusmaal ja Ühendkuningriigis.

(25)  Keskkonna nõukogu, 5. märts 2019.