EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.9.2020

COM(2020) 614 final

2016/0132(COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] ja määruse (EL) nr XXX/XXX [ümberasustamise määrus] tõhusaks kohaldamiseks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1240 ja määrust (EL) 2019/818

SELETUSKIRI

1.ETTEPANEKU TAUST

•Ettepaneku taust ja põhjused

•Ettepaneku eesmärgid

Komisjoni 2016. aasta ettepanekuga laiendati juba Eurodac-süsteemi ulatust, lisades uusi selliste isikute kategooriaid, kelle andmeid tuleks säilitada, võimaldades selle kasutamist ebaseaduslike rändajate tuvastamisel, langetades sõrmejälgede võtmise vanuse alampiiri, lubades koguda identifitseerimisandmeid koos biomeetriliste andmetega ja pikendades ajavahemikku, mille kestel andmeid säilitatakse.

2016. aasta ettepaneku muutmisettepanek tugineb esialgsele kokkuleppele kaasseadusandjate vahel, täiendab nimetatud muudatusi ja on suunatud sellele, et teha Eurodac-süsteemist Euroopa ühine andmebaas, mis toetab ELi poliitikat varjupaigaküsimuste, ümberasustamise ja ebaseadusliku rände vallas. Niisiis peaks see toetama uue varjupaiga- ja rändehalduse määruse ettepanekuga ette nähtud erinevate meetmete ja normide kohaldamist, näiteks seoses ümberpaigutamise ja vastutuse üleminekuga, ning tagama sidususe taustakontrolli määruse ettepanekuga. Lisaks on ettepaneku eesmärk koguda täpsemaid ja täielikumaid andmeid, et anda teavet poliitikakujundamiseks ning aidata seeläbi rohkem kaasa ebaseadusliku rände ja liikumise kontrollile, kuna lisaks taotlustele loendatakse ka üksikuid taotlejaid. Samuti on selle eesmärk leida kõnealuses valdkonnas kohased poliitikalahendused, võimaldades statistika koostamist erinevatest andmebaasidest pärinevate andmete põhjal. Veel üks eesmärk on pakkuda täiendavat toetust selliste varjupaigataotlejatega tegelevatele liikmesriikidele, kelle taotlus on mõnes teises liikmesriigis juba tagasi lükatud, märkides ära tagasilükatud taotlused. Peale selle luuakse määrusega ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik – eelkõige lisatakse Eurodac-süsteem määruse 2019/818 kohaldamisalasse. Koostalitlusvõime raamistikust tulenevad muudatused, mis puudutavad juurdepääsu Eurodac-süsteemi andmetele, ei olnud koostalitlusvõimet käsitlevate määruste vastuvõtmise ajal võimalikud, kuna Eurodac-süsteemi praegune andmebaas ei sisalda tähtnumbrilisi isikuandmeid. Sellest tulenevalt sisaldab käesolev ettepanek mitut muudatust, mille eesmärk on tagada Eurodac-süsteemi nõuetekohane toimimine uues koostalitlusvõime raamistikus; samal eesmärgil on selles esitatud kahes teises õigusaktis – VISi määruses ja ETIASe määruses – vajalikud täiendavad muudatused.

•Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

•Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

(a)Koostalitlusvõime, niivõrd kui käesoleva ettepanekuga tuleb tagada Eurodac-süsteemi toimimine ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistikus.

(b)Andmekaitse, niivõrd kui käesoleva ettepanekuga tuleb tagada põhiõiguste kaitse ja kaitsta nende isikute eraelu puutumatust, kelle isikuandmeid Eurodac-süsteemis töödeldakse.

(c)Julgeolek, niivõrd kui selles võetakse arvesse taustakontrolli määruse ettepanekuga ette nähtud sisenemiseelset etappi, kuna nimetatud määrusega kehtestatakse julgeolekukontroll.

2.ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

•Õiguslik alus

•Muutuv geomeetria

•Ettepaneku mõju Taanile ja ELi mitte kuuluvatele, kuid (endise) Dublini süsteemiga assotsieerunud riikidele

–2001. aastal sõlmitud assotsieerimisleping Islandi ja Norraga 9 ;

–28. veebruaril 2008 sõlmitud assotsieerimisleping Šveitsiga 10 ;

–18. juunil 2011 sõlmitud assotsieerimisprotokoll Liechtensteiniga 11 .

•Subsidiaarsus

•Proportsionaalsus

•Vahendi valik ja õigusloometehnika

3.JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

•Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

•Konsulteerimine sidusrühmadega

•Tõenditel põhinev poliitikakujundamine

•Põhiõigused

4.MÕJU EELARVELE

5.MUU TEAVE

•Järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Kaasseadusandjate vahel esialgu kokku lepitud 2016. aasta ettepaneku teksti artiklis 42 on ette nähtud järgmised kolme liiki aruandekohustused:

–kord aastas esitab eu-LISA Euroopa Parlamendile, nõukogule, komisjonile ja Euroopa andmekaitseinspektorile kesksüsteemi tegevusaruande (tuginedes liikmesriikide esitatud teabele);

–seitse aastat pärast vastuvõtmist ja seejärel iga nelja aasta möödudes esitab komisjon Eurodaci kohta üldhinnangu, võrreldes saavutatud tulemusi seatud eesmärkidega ning hinnates selle mõju põhiõigustele (tuginedes eu-LISA, liikmesriikide ja Europoli esitatud andmetele);

–iga kahe aasta järel esitavad kõik liikmesriigid ja Europol aruande biomeetriliste andmete õiguskaitse eesmärgil Eurodaci andmetega võrdlemise tõhususe kohta. Need aruanded edastatakse komisjonile järgneva aasta 30. juuniks. Iga kahe aasta järel koondab komisjon nimetatud aruanded aruandeks õiguskaitseasutuste juurdepääsu kohta Eurodac-süsteemile ning edastab selle Euroopa Parlamendile, nõukogule ja Euroopa andmekaitseinspektorile. See aruanne erineb eelmises punktis kirjeldatud aruandest.

Aastaaruanne, mille eu-LISA peab koostama kesksüsteemi tegevuse kohta, sisaldab teavet Eurodac-süsteemi haldamise ja toimimise kohta, võrreldes seda eelnevalt määratletud kvantitatiivsete näitajatega, nagu andmekogumite arv kokku ja kategooria kaupa, kokkulangevuste arv, teave selle kohta, kuidas liikmesriigid rakendavad biomeetriliste andmete Eurodac-süsteemi edastamise tähtagu, sealhulgas teave viivituste kohta, jne.

Aruandes, mille komisjon peab koostama Eurodac-süsteemi üldhinnangu kohta, võrreldakse saavutatud tulemusi määruses seatud eesmärkidega ja vaetakse mõju põhiõigustele, ennekõike andmekaitse ja eraelu puutumatusega seotud õigustele, muu hulgas seda, kas õiguskaitseasutuste juurdepääs on tinginud Eurodaci määrusega hõlmatud isikute kaudse diskrimineerimise.

Aruannetes, mille Europol ja kõik liikmesriigid koostavad biomeetriliste andmete ja Eurodac-süsteemi andmete võrdlemise tulemuslikkuse kohta, hinnatakse muu hulgas võrdluse täpset eesmärki, põhjendatud kahtluse aluseid ning selliste juhtumite arvu ja liiki, mis lõppesid eduka tuvastamisega.

•Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

1.Lisaks taotlustele ka taotlejate loendamine

Hiljutised arutelud eri rühmades (nõukogu ettevalmistavad organid, nõuanderühmad) ja konsultatsioonide käigus liikmesriikidest esitatud märkused uue leppe kohta andsid selgelt tunnistust mitmest vajakajäämisest seoses teabe kogumise ja analüüsiga ELi tasandil varjupaiga ja rände vallas. See on eriti oluline juhul, kui kõnealuses valdkonnas analüüsitakse ebaseaduslikku liikumist: praegu ei ole mingit võimalust teada saada, kui mitu taotlejat ELis viibib, kuna arvnäitajad puudutavad taotlusi ja seega võib üks ja sama isik olla esitanud mitu taotlust. Seda arvesse võttes tuleb Eurodac-süsteemist teha taotlusi loendava andmebaasi asemel taotlejaid loendav andmebaas. See on võimalik, linkides kõik ühele isikule kuuluvad Eurodac-süsteemi andmekogumid nende kategooriast sõltumata üheks jadaks, mis lubaks loendada isikuid. Lisaks sellele võimaldaks erisäte eu-LISA-l koostada statistika varjupaigataotlejate ja esmakordsete taotlejate arvu kohta, andes täpse ülevaate sellest, kui mitu kolmandate riikide kodanikku ja kodakondsuseta isikut taotleb ELis varjupaika. Nende andmete agregeerimine teist liiki andmetega (näiteks andmed, mis puudutavad varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohast üleandmist) annavad adekvaatse aluse õiget liiki poliitilisele reageerimisele seoses ebaseadusliku liikumisega.

2.Süsteemiülene statistika

Uus säte, mis tugineb koostalitlusvõime määruste 21 (artikkel 39) asjaomastele sätetele, lubab eu-LISA-l koostada süsteemiülese statistika, kasutades Eurodac-süsteemi, riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi (EES), ETIASe ja viisainfosüsteemi (VIS) andmeid. Üks eesmärk oleks näiteks teada saada, kui palju on selliseid kolmandate riikide kodanikke, kellele on konkreetse liikmesriigi poolt või konkreetses kolmandas riigis antud lühiajaline viisa ning kes on seaduslikult sisenenud (ja kus) ja seejärel taotlenud rahvusvahelist kaitset (ja kus). See tagaks taustteabe, mis on vajalik selliste nähtuste hindamiseks ja neile kohaseks poliitiliseks reageerimiseks. Selle sättega oleks samuti ette nähtud, et lisaks komisjonile ja liikmesriikidele antaks juurdepääs sellisele statistikale ka tulevasele Euroopa Liidu Varjupaigaametile ja Frontexile, kuna mõlemad ametid koostavad oma volituste piires rände ja varjupaiga valdkonnas väärtuslikke analüüse.

3.Uue kategooria loomine selliste isikute jaoks, kes on maabunud pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni

Uue ettepanekuga varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohta on ette nähtud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest vastutava liikmesriigi määramise kriteerium, kui asjaomane isik maabus pärast otsingu- ja päästeoperatsiooni (praeguste normide kohaselt kohaldatakse selliste isikute puhul ebaseadusliku riiki sisenemise kriteeriumi). See kajastab varjupaigaküsimusi käsitlevas liidu acquis’s paremini rahvusvahelisest mereotsingute ja -pääste konventsioonist 22 tulenevaid kohustusi. Ehkki vastutust käsitlevad normid on selle uue kategooria puhul samad nagu ebaseaduslikult riiki sisenevate isikute puhul, on oluline teha vahet seoses asjaoluga, et maabumise liikmesriigid seisavad silmitsi spetsiifiliste probleemidega, kuna otsingu- ja päästeoperatsioonide järgse maabumise korral ei saa kasutada samu vahendeid nagu ebaseadusliku piiriületuse korral maa- või õhuteed pidi. Näiteks ei tehta otsingu- ja päästeoperatsioonide järel saabumisel ametlikku piirikontrolli, mistõttu lisaks sellele, et raskem on kindlaks teha saabumispunkti, tähendab see ka seda, et kolmandate riikide kodanikel ei ole punkti, kus taotleda ametlikult luba riiki siseneda. Seega on vaja, et Eurodac-süsteemis oleks nende isikute jaoks eraldi kategooria, selle asemel et registreerida nad ebaseaduslikult piiri ületavate isikutena (nagu tehakse praegu). Lisaks sellele annab see täpsema ülevaate rändevoogude koosseisust ELis.

4.Täieliku kooskõla tagamine ettepanekuga varjupaiga- ja rändehalduse määruse kohta

Lisaks eraldi kategooria loomisele otsingu- ja päästeoperatsiooni järel maabunud isikute jaoks lisatakse käesoleva muudetud ettepanekuga samuti mitu sätet, mis kajastavad kõiki liikmesriigi vastutust puudutavad asjaomaseid aspekte (erinevad kriteeriumid vastutuse kindlaksmääramiseks, vastutuse üleminek ja vastutuse lõppemine). Need sätted lisanduvad algses (2016. aasta) ettepanekus juba sisaldunud sätetele. Samuti sisaldab käesolev muudetud ettepanek sätteid rahvusvahelise kaitse saajate ümberpaigutamise kohta, kajastades seega täielikult varjupaiga- ja rändehalduse määruses esitatud eri stsenaariume.

5.Kooskõla tagamine tasutakontrolliga

Kooskõla tagamiseks ettepanekuga taustakontrolli määruse kohta oli tarvis piiratud arvu muudatusi. Seetõttu tuli kohandada hetke, millest alates hakkab taotlejatele kehtima biomeetriliste andmete kogumise ja edastamise tähtaeg, et võtta arvesse kõnealuse ettepanekuga ette nähtud võimalikke eri stsenaariume ja tagada varjupaigamenetluse sujuv kulgemine.

6.Teave taotluse tagasilükkamise kohta

7.Teave selle kohta, kas on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks

8.Teave selle kohta, kas taustakontrolli tulemusena näib, et isik võib ohustada sisejulgeolekut

9.Teave selle kohta, kas on väljastatud viisa

10.Koostalitlusvõimest tulenevad muudatused ja muudatused, mis on seotud koostalitlusvõime määruse, ETIASe määruse 24 ja VISi määrusega

Vaja on teha hulk tehnilisi muudatusi, mis tulenevad koostalitlusvõime määrusest (näiteks viited ühisele isikuandmete hoidlale ja identiteediandmetele ning vastavad määratlused või täpsustused seoses sellega, mil viisil jaotatakse salvestatud andmed ühise isikuandmete hoidla ja kesksüsteemi vahel). Vajadusest teha Eurodaci määruses nimetatud muudatused teatati juba kahe koostalitlusvõime määruse ettepaneku esitamise ajal. Need muudatused tagavad nõuetekohase õigusliku aluse Eurodac-süsteemi toimimiseks uues koostalitlusvõime raamistikus. Samal moel tuleb koostalitlusvõime määruses teha muudatused selleks, et lisada asjakohased viited Eurodac-süsteemile. Lisaks sellele tuleb teha hulk muudatusi, mis tulenevad ETIASe määrusest ja VISi määrusest ning millega reguleeritakse vastavalt ETIASe riiklike üksuste ja viisasid väljastavate pädevate asutuste juurdepääsu Eurodac-süsteemile, kuna eri andmebaasidele juurdepääsuõigused on küsimus, millega alles tuleb tegeleda vastavaid andmebaase reguleeriva seadusandliku akti raames.

2016/0132 (COD)

Muudetud ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] ja määruse (EL) nr XXX/XXX [ümberasustamise määrus] tõhusaks kohaldamiseks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1240 ja määrust (EL) 2019/818

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 78 lõike 2 punkte d, e ja g, artikli 79 lõike 2 punkti c, artikli 87 lõike 2 punkti c ja artikli 88 lõike 2 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1)Põhjenduse 4 järele lisatakse järgmised põhjendused:

„4a) Lisaks sellele on määruse (EL) XXX/XXX [ varjupaiga- ja rändehalduse määrus] tõhusaks kohaldamiseks ja kooskõlas nimetatud määruse sätetega vaja Eurodac-süsteemis selgelt ära märkida asjaolu, et toimunud on vastutuse üleminek ühelt liikmesriigilt teisele, muu hulgas ümberpaigutamisjuhtumite korral. Selleks et kajastada täpselt liikmesriikide kohustusi korraldada otsingu- ja päästeoperatsioone ning et aidata neid liikmesriike nende ees seisvate spetsiifiliste probleemide lahendamisel, kuna nad ei saa nimetatud operatsioonide järel maabunud isikute puhul kasutada samu vahendeid nagu ebaseadusliku piiriületuse korral maa- või õhuteed pidi, on lisaks sellele vaja registreerida otsingu- ja päästeoperatsiooni järel maabunud kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud Eurodac-süsteemis eraldi kategooriana.

4b) Määruse (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] kohaldamise eesmärgil on lisaks sellele vaja ära märkida, kas taustakontrolli käigus tehtava julgeolekukontrolli järel näib, et isik võib ohustada sisejulgeolekut.“;

(2)põhjenduse 5 järele lisatakse järgmised põhjendused:

„5a) Samuti tuleb kehtestada sätted, mis tagaksid nimetatud süsteemi toimimise Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/817 25 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2019/818 26 loodud koostalitlusvõime raamistikus.

5b) Lisaks on vaja kehtestada sätted, mille raames toimuks Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) riiklike üksuste ja viisasid väljastavate pädevate asutuste juurdepääs Eurodac-süsteemile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1240 27 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) 767/2008 28 .

5c) Samuti on ebaseadusliku rände haldamiseks vaja, et eu-LISA-le antaks võimalus koostada süsteemiülene statistika, kasutades Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi, ETIASe ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid. Selleks et määrata kindlaks sellise süsteemiülese statistika sisu, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Kõnealuseid volitusi tuleks kasutada vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrusele (EL) 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes.“;

(3)põhjendus 6 asendatakse järgmisega:

„6. Neil eesmärkidel on vaja luua Eurodac-süsteem, mis koosneb kesksüsteemist ja määrusega (EL) 2019/818 loodud ühisest isikuandmete hoidlast, mis haldab biomeetriliste sõrmejälgede ja näokujutiste andmete infotehnoloogilist keskandmebaasi, ning nende [kesksüsteemi ja ühise isikuandmete hoidla] ja liikmesriikide vahelistest elektroonilistest edastusvahenditest (edaspidi „sideinfrastruktuur“).“;

(4)põhjenduse 11 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„11a) Samuti on sel eesmärgil vaja Eurodac-süsteemis selgelt ära märkida asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud, kui kolmanda riigi kodanikul või kodakondsuseta isikul puudub õigus riiki jääda ja talle ei ole antud luba riiki jääda kooskõlas määrusega (EL) XXX/XXX [varjupaigamenetluse määrus].’;

(5)põhjendus 14 asendatakse järgmisega:

„14) Selleks et Eurodac-süsteem saaks tulemuslikult kaasa aidata ebaseadusliku rände kontrollile ja teisese ELi sisese liikumise kindlakstegemisele, tuleb süsteemile anda võimalus loendada lisaks taotlustele ka taotlejaid, linkides kõik ühele isikule vastavad andmekogumid nende kategooriast sõltumata ühte jadasse.“;

(6)põhjenduse 24 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„24a) Seoses käesoleva määruse kohaldamisega tuletatakse meelde, et isikut tuleb lugeda ebaseaduslikult ümberpaigutamise sihtliikmesriigi territooriumil viibivaks, kui kõnealune isik ei taotle ümberpaigutamise järel rahvusvahelist kaitset või muul viisil ei täida või enam ei täida määruse (EL) 2016/399 artiklis 6 sätestatud sisenemistingimusi või muid ümberpaigutamise sihtliikmesriiki sisenemise või seal viibimise või elamise tingimusi.“;

(7)põhjenduse 60 järele lisatakse järgmine põhjendus:

„60a) Käesolev määrus ei tohiks piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/38/EÜ 29 kohaldamist.“;

(8)põhjendus 63 jäetakse välja,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

9) Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Eurodac-süsteemi eesmärk

1. Käesolevaga luuakse Eurodac-süsteem, mille eesmärk on:

(a)aidata määrata, milline liikmesriik on määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga-ja rändehalduse määrus] kohaselt kohustatud läbi vaatama liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud registreeritud rahvusvahelise kaitse taotluse ja hõlbustama muul viisil määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga-ja rändehalduse määrus] kohaldamist käesolevas määruses sätestatud tingimustel;

(b)aidata kaasa määruse (EL) XXX/XXX [ümberasustamise määrus] kohaldamisele käesolevas määruses sätestatud tingimustel;

(c)aidata ohjeldada ebaseaduslikku sisserännet liitu ja kindlaks teha teisest rännet liidu piires ning aidata ebaseaduslikult liidus viibivate kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute tuvastamisel, et määrata kindlaks asjakohased meetmed, mida liikmesriigid peavad võtma, sealhulgas loata liikmesriigis elavate isikute väljasaatmiseks ja repatrieerimiseks;

(d)sätestada tingimused, mille alusel liikmesriikide määratud asutused ja Euroopa Politseiamet (Europol) võivad taotleda sõrmejälgede ja näokujutiste biomeetriliste või tähtnumbriliste andmete võrdlemist kesksüsteemi andmetega õiguskaitse eesmärkidel terroriaktide või muude raskete kuritegude ennetamiseks, avastamiseks või uurimiseks;

(e)aidata kaasa Eurodac-süsteemis registreeritud isikute õigele tuvastamisele määruse (EL) 2019/818 artiklis 20 viidatud tingimustel ja eesmärkidel, salvestades isikuandmeid, reisidokumentide andmeid ja biomeetrilisi andmeid nimetatud määrusega loodud ühisesse isikuandmete hoidlasse;

(f)toetada määrusega (EL) 2018/1240 loodud Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) eesmärke;

(g)toetada määruses (EÜ) nr 767/2008 osutatud viisainfosüsteemi eesmärke.

2. Sõrmejälgede Biomeetrilisi andmeid ja muid isikuandmeid võib Eurodac-süsteemis töödelda üksnes käesolevas määruses, ja [määruse (EL) nr 604/2013 artikli 34 lõikes 1] määruses (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga-ja rändehalduse määrus ja määruses (EL) XXX/XXX [ümberasustamise määrus] sätestatud eesmärkidel, ilma et see piiraks päritoluliikmesriigi õigust töödelda Eurodac-süsteemi jaoks mõeldud andmeid oma siseriiklike õigusnormide alusel koostatud andmebaasides.“;

10) artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkti b lisatakse alapunkt iv:

„iv) artikli 14a lõikega 1 hõlmatud isiku korral liikmesriik, kes edastab tema isikuandmed kesksüsteemi ja ühisele isikuandmete hoidlale ning võtab vastu võrdlustulemused;“;

b) lõikele 1 lisatakse punktid p, q ja r:

„p)„ühine isikuandmete hoidla“ – määruse (EL) 2019/818 artiklis 17 määratletud ühine isikuandmete hoidla;

q)„identiteediandmed“ – artikli 12 punktides c–f ja h, artikli 13 lõike 2 punktides c–f ja h, artikli 14 lõike 2 punktides c–f ja h ning artikli 14a punktides c–f ja h osutatud teave;

r) „andmekogum“ – artiklite 12, 13, 14 või 14a kohaselt salvestatud teave, mis vastab ühele andmesubjekti sõrmejäljekomplektile ja koosneb biomeetrilistest andmetest, tähtnumbrilistest andmetest ja olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopiast.“;

11) Artikkel 4 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 4

Süsteemi ülesehitus ja peamised põhimõtted 

1. Eurodac-süsteem koosneb:

a)kesksüsteemist, mis jaguneb järgmiselt:

i)kesküksus;

ii)talitluspidevuse kava ja vastav süsteem;

b)kesksüsteemi ja liikmesriikide vahelisest sideinfrastruktuurist, mis on Eurodac-süsteemi andmetele ette nähtud turvaline ja krüpteeritud sidekanal (edaspidi „sideinfrastruktuur“).

c)määruse 2019/818 artikli 17 lõikes 2 osutatud ühisest isikuandmete hoidlast;

d)turvalisest sideinfrastruktuurist kesksüsteemi ja Euroopa otsinguportaali kesksete infrastruktuuride, ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse, ühise isikuandmete hoidla ja määrusega 2019/818 loodud mitme identiteedi detektori vahel.

2. Ühine isikuandmete hoidla sisaldab artikli 12 punktides a–f, h ja i, artikli 13 lõike 2 punktides a–f, h ja i, artikli 14 lõike 2 punktides a–f, h ja i ning artikli 14a punktides a–f, h ja i osutatud teavet. Ülejäänud Eurodac-süsteemi andmeid hoitakse kesksüsteemis.

23. Eurodac-süsteemi sideinfrastruktuur kasutab olemasolevat turvalist üleeuroopalist valitsusasutuste telemaatiliste teenuste võrku (TESTA). Olemasolevasse TESTA virtuaalsesse privaatvõrku luuakse Eurodac-süsteemi jaoks eraldi virtuaalne privaatvõrk, et tagada Eurodac-süsteemi andmete loogiline eraldatus muudest andmetest. Konfidentsiaalsuse tagamiseks on Eurodac-süsteemile või süsteemist edastatavad isikuandmed krüpteeritud. 

34. Igal liikmesriigil on üks riiklik juurdepääsupunkt. Europolil on ühtne Europoli juurdepääsupunkt.

45. Artikli 10 lõikega 1, artikli 13 lõikega 1, artikli 14 lõikega 1 ja 14a lõikega 1 hõlmatud isikute andmeid, mida töödeldakse kesksüsteemis, töödeldakse päritoluliikmesriigi nimel vastavalt käesolevas määruses sätestatud tingimustele ja üksteisest asjakohaste tehniliste vahenditega eraldatult.

6. Kõik Eurodac-süsteemis registreeritud andmekogumid, mis puudutavad üht ja sama kolmanda riigi kodanikku või kodakondsuseta isikut, lingitakse üheks jadaks. Kui kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmekogumis olevate sõrmejälgede põhjal päringut tehes leitakse kokkulangevus vähemalt ühe sõrmejäljekomplektiga mõnes teises andmekogumis, mis vastab sellelesamale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, lingib Eurodac-süsteem need andmekogumid sõrmejälgede võrdlemise põhjal automaatselt. Vajaduse korral kontrollib ja kinnitab sõrmejälgede võrdlust kooskõlas artikliga 26 sõrmejäljeekspert. Kui vastuvõttev liikmesriik kokkulangevuse kinnitab, saadab ta teate eu-LISA-le, kes kinnitab linkimise.

57. Eurodac-süsteemi reguleerivaid eeskirju kohaldatakse ka liikmesriikide toimingute suhtes alates andmete edastamisest kesksüsteemi kuni võrdlustulemuste kasutamiseni.“;

12) lisatakse artiklid 8a, 8b, 8c ja 8d:

„Artikkel 8a

Koostalitlusvõime ETIASega 

1. Alates [käesoleva määruse kohaldamise alguskuupäev] on Eurodac-süsteemi kesksüsteem ühendatud määruse (EL) 2019/818 artiklis 6 osutatud Euroopa otsinguportaaliga, et võimaldada määruse (EL) 2018/1240 artiklis 11 osutatud automaatset menetlemist.

2. Määruse (EL) 2018/1240 artiklis 11 osutatud automaatne menetlemine võimaldab teha kõnealuse määruse artiklis 20 osutatud kontrolle ning nimetatud määruse artiklites 22 ja 26 osutatud järgnevaid kontrolle.

Määruse (EL) 2018/1240 artikli 20 lõike 2 punktis k osutatud kontrolli tegemise eesmärgil kasutab ETIASe kesküsteem Euroopa otsinguportaali, et võrrelda ETIASe andmeid Eurodac-süsteemi andmetega, mis on kogutud käesoleva määruse artiklite 12, 13, 14 ja 14a alusel ja mis puudutavad isikuid, kes on liikmesriikide territooriumilt lahkunud või sealt välja saadetud vastavalt tagasisaatmisotsusele või väljasaatmiskorraldusele, ja kasutades käesoleva määruse II lisas esitatud vastavustabelit.

Kontrollide tegemine ei piira määruse (EL) 2018/1240 artikli 24 lõikes 3 sätestatud erieeskirjade kohaldamist.

Artikkel 8b

Eurodac-süsteemi kasutamine taotluste mitteautomaatseks menetlemiseks ETIASe riiklikes üksustes 

1. Eurodac-süsteemis päringute tegemiseks kasutavad ETIASe riiklikud üksused samu tähtnumbrilisi andmeid, mida kasutatakse artiklis 8a osutatud automaatseks menetlemiseks.

2. Artikli 1 lõike 1 punkti f kohaldamisel saavad ETIASe riiklikud üksused reisiloataotluste läbivaatamiseks juurdepääsu riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemile ning võimaluse selle andmetega kirjutuskaitstud vormis tutvuda. Eelkõige võivad ETIASe riiklikud üksused tutvuda artiklites 12, 13, 14 ja 14a osutatud andmetega.

3. Pärast päringu tegemist ja Eurodac-süsteemi kasutamist vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 registreeritakse hindamise tulemus ainult ETIASe taotlustoimikutes.

Artikkel 8c

Viisasid väljastavate pädevate asutuste juurdepääs Eurodac-süsteemile 

Viisainfosüsteemi poolt vastavalt määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklitele [9a ja 9c] tehtud automaatpäringute tulemusena leitud kokkulangevuste käsitsi kontrolliks ning viisataotluste läbivaatamiseks ja nende kohta otsuste tegemiseks vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 810/2009 30 artiklile 21 on viisasid väljastavatel pädevatel asutustel juurdepääs Eurodac-süsteemile, et tutvuda kirjutuskaitstud vormis andmetega.

Artikkel 8d

Koostalitlusvõime viisainfosüsteemiga 

Alates [määruse (EL) XXX/XXX (millega muudetakse VISi määrust) kohaldamise alguskuupäev] ühendatakse Eurodac-süsteem vastavalt kõnealuse määruse artiklile [9] määruse (EL) 2019/817 artiklis 6 osutatud Euroopa otsinguportaaliga, et võimaldada määruse (EÜ) nr 767/2008 artiklis [9a] osutatud automaatset menetlemist, et esitada Eurodac-süsteemis päringuid ja võrrelda viisainfosüsteemi asjaomaseid andmeid Eurodac-süsteemi asjaomaste andmetega. Kontrollide tegemine ei piira määruse 767/2008 artikli 9 punktis b sätestatud erieeskirjade kohaldamist.“

13) Artikkel 9 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 9

Statistika

1. eu-LISA koostab igal kuul kesksüsteemi töö kohta statistilise aruande, kus eelkõige esitatakse:

a)taotlejate arv ja esmakordsete taotlejate arv, mis saadakse artikli 4 lõikes 6 osutatud linkimisprotsessi tulemusena;

b)tagasilükatud taotluse esitanute arv, mis saadakse artikli 4 lõikes 6 osutatud linkimisprotsessi tulemusena ja vastavalt artikli 12 punktile za;

ac)artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1, ja artikli 14 lõikes 1 ja artikli 14a lõikes 1 nimetatud isikuid käsitlevate edastatud andmekogumite arv;

bd)kokkulangevuste arv artikli 10 lõikes 1 osutatud isikute osas:

i)kelle kohta on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlus kes on hiljem esitanud teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse,

ii)kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, ning

iii)kes leitud viibisid liikmesriigis ebaseaduslikult,

iv)kes maabusid otsingu- ja päästeoperatsiooni järel;

ce)kokkulangevuste arv artikli 13 lõikes 1 osutatud isikute osas:

i)kelle kohta on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlus kes on hiljem esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse,

ii)kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, ning 

iii)kes leitud viibisid liikmesriigis ebaseaduslikult,

iv)kes maabusid otsingu- ja päästeoperatsiooni järel;

df)kokkulangevuste arv artikli 14 lõikes 1 osutatud isikute osas:

i)kelle kohta on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlus kes on hiljem esitanud teises liikmesriigis rahvusvahelise kaitse taotluse,

ii)kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega, ning 

iii)kes leitud viibisid liikmesriigis ebaseaduslikult,

iv)kes maabusid otsingu- ja päästeoperatsiooni järel;

g) kokkulangevuste arv artikli 14a lõikes 1 osutatud isikute osas:

i)kelle kohta on registreeritud rahvusvahelise kaitse taotlus;

ii)kes on peetud kinni seoses välispiiri ebaseadusliku ületamisega,

iii)kes viibisid liikmesriigis ebaseaduslikult,

iv)kes maabusid otsingu- ja päästeoperatsiooni järel;

eh)niisuguste sõrmejälgede biomeetriliste andmete arv, mida kesksüsteem pidi päritoluliikmesriikidelt rohkem kui üks kord paluma, sest algselt edastatud sõrmejälgede biomeetrilisi andmeid ei olnud võimalik sõrmejälgede ja näokujutise tuvastamise elektrooniliste süsteemide abil võrrelda;

fi)kooskõlas artikli 19 lõigetega 1, , ja artikli 17 2, 3 ja 4 märgitud ja blokeeritud ning märke ja blokeeringu eemaldamise andmekogumite arv;

gj)selliste artikli 19 lõigetes 1 ja 4 osutatud isikute arv, kelle puhul on tuvastatud kokkulangevusi vastavalt käesoleva artikli punktidele b, c ja d–g;

hk)artikli 21 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv;

il)artikli 22 lõikes 1 osutatud taotluste ja kokkulangevuste arv;

jm)artiklis 31 osutatud isikute kohta esitatud taotluste arv;

hn) artikli 26 lõikes 6 osutatud kesksüsteemist saadud kokkulangevuste arv.

2. Igakuised statistilised andmed lõike 1 punktides a–h n osutatud isikute kohta avaldatakse iga kuu. Iga aasta lõpus avaldab eu-LISA statistilise aastaaruande lõike 1 punktides a–hn osutatud isikute kohta. Statistilised andmed esitatakse andmed iga liikmesriigi kohta eraldi esitatakse liikmesriigi kaupa. Statistilised andmed lõike 1 punktis c osutatud isikute kohta esitatakse võimaluse korral sünniaasta ja soo kaupa.

3. eu-LISA koostab igakuise süsteemiülese statistika, et toetada artikli 1 lõikes c osutatud eesmärki. Nimetatud statistika ei tohi võimaldada isikute tuvastamist ja selles kasutatakse Eurodac-süsteemi, viisainfosüsteemi, ETIASe ning riiki sisenemise ja riigist lahkumise süsteemi andmeid.

Nimetatud statistika tehakse kättesaadavaks komisjonile, [Euroopa Liidu Varjupaigaametile], Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Ametile ning liikmesriikidele. Komisjon määrab rakendusaktidega kindlaks igakuise süsteemiülese statistika sisu. Nimetatud rakendusaktid võetakse vastu kooskõlas artikli 41a lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega.

34. Lisaks korralise statistika koostamisele lõike 1 alusel esitab eu-LISA esitab komisjonile viimase taotlusel uuringuteks ja analüüsideks teatavaid aspekte käsitleva statistika nii, et ei ole võimalik üksikisikuid tuvastada., Seda statistikat jagatakse teiste justiits- ja siseküsimuste asutustega, kui see on nende ülesannete täitmiseks asjakohane.
 mis on seotud käesoleva määruse kohaldamisega, samuti lõikes 1 kohase statistika, ja teeb need taotluse alusel kättesaadavaks liikmesriikidele ja [Euroopa Liidu Varjupaigaametile].

5. eu-LISA säilitab käesoleva artikli lõigetes 1–4 osutatud andmeid, mis ei tohi võimaldada isikute tuvastamist, uuringute ja analüüsi eesmärgil, ning võimaldab seega käesoleva artikli lõikes 3 osutatud ametiasutustel saada määruse (EL) 2019/818 artiklis 39 osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlast kohandatavaid aruandeid.

6. Juurdepääs määruse (EL) 2019/818 artiklis 39 osutatud aruandluse ja statistika keskhoidlale antakse eu-LISA-le, komisjonile, [Euroopa Liidu Varjupaigaametile] ja iga liikmesriigi poolt vastavalt artikli 28 lõikele 2 määratud ametiasutustele. Samuti võidakse juurdepääs anda muudele justiits- ja siseküsimuste asutuste kasutajatele, kui selline juurdepääs on nende ülesannete täitmiseks asjakohane.“;

14) artikkel 10 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 10

Biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine 

1. Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikidelt vähemalt kuueaastastelt rahvusvahelise kaitse taotlejatelt kõikide sõrmede sõrmejäljed ja jäädvustab tema näokujutise biomeetrilised andmed määruses (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] osutatud taustakontrolli käigus või kui biomeetrilisi andmeid ei saanud võtta taustakontrolli käigus või kui taotleja ei läbinud taustakontrolli, määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaigamenetluse määrus] artiklis 27 osutatud rahvusvahelise kaitse taotluse registreerimisel ning edastab need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast biomeetriliste andmete võtmist pärast määruse (EL) nr artikli [21 lõikes 2] määratletud rahvusvahelise kaitse taotluse esitamist koos käesoleva määruse artikli 12 punktides c–p nimetatud andmetega kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale vastavalt artikli 2 lõikele 4.

Juhul kui kohaldatakse määruse (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] artikli 3 lõiget 1 ja isik taotleb taustakontrolli ajal rahvusvahelist kaitset, siis kõik liikmesriigid kasutavad iga vähemalt kuueaastase rahvusvahelise kaitse taotleja puhul taustakontrolli raames võetud biomeetrilisi andmeid ja edastavad need hiljemalt 72 tundi pärast määruse (EL) XXX/XXX [varjupaigamenetluse määrus] artiklis 27 osutatud rahvusvaheline kaitse taotluse registreerimist koos käesoleva määruse artikli 12 punktides c–p osutatud andmetega kesksüsteemi ja vajaduse korral vastavalt artikli 4 lõikele 2 ühisele isikuandmete hoidlale.

Nimetatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede biomeetriliste andmete võtmise ja kesksüsteemi ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik võtma taotlejalt uued sõrmejäljed ning saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

2. Juhul kui rahvusvahelise kaitse taotleja sõrmejälgi ei ole võimalik võtta või näokujutist jäädvustada biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta taotleja tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peavad liikmesriigid erandina lõikest 1 võtma sellised sõrmejäljed ja jäädvustama näokujutise biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 1 nimetatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

3. Sõrmejälgede Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad biomeetrilisi andmeid võtta ja edastada ka Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või liikmesriikide varjupaigavarjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrusega [, mis käsitleb Euroopa piiri- [ja ranniku-] valvet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ] ning [määrusega (EL) nr 439/2010] (EL) 2019/1896 ja määrusega (EL) XXX/XXX [ELi Varjupaigaameti määrus].

4. Vastavalt artikli 4 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik lõike 1 kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.“;

15) Artikkel 11 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 11

Teave andmesubjekti staatuse kohta 

1. Niipea kui kooskõlas määrusega (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] on kindlaks tehtud vastutav liikmesriik, ajakohastab vastutava liikmesriigi kindlaksmääramise menetlust läbi viiv liikmesriik oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud käesoleva määruse artikli 12 alusel, lisades sinna vastutava liikmesriigi.

Kui vastavalt määruse (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 8 lõikele 4 saab liikmesriigist vastutav liikmesriik, kuna on põhjendatud alus arvata, et taotleja kujutab endast ohtu asjaomase liikmesriigi julgeolekule või avalikule korrale, ajakohastab ta oma andmekogumit, mis on asjaomase isiku kohta salvestatud käesoleva määruse artikli 12 alusel, lisades sinna vastutava liikmesriigi.

12. Kesksüsteemi saadetakse järgmine teave, et selle saaks salvestada vastavalt artikli 17 lõikele 1, võimaldamaks artiklitega 15 ja 16 ettenähtud edastamist:

a)kui rahvusvahelise kaitse taotleja või muu määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 21 lõike 1 artikli 26 lõike 1 punktis b, c või d või e osutatud isik saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki nimetatud kõnealuse määruse artiklis 26 31 osutatud tagasivõtmisteate kohase üleandmise tulemusena, ajakohastab vastutav liikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12, lisades sinna tema saabumiskuupäeva;

b)kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub taotluse läbivaatamise eest vastutavasse liikmesriiki määruse (EL) nr [.../...] XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus]artiklis 24 30 osutatud, isiku vastuvõtmise palve rahuldamiseks tehtud otsuse kohase üleandmise tulemusena, saadab vastutav liikmesriik asjaomast isikut käsitleva andmekogumi, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva;

c)kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub määruse (EL) nr [.../...] artikli 34 kohasesse jaotusmehhanismiga määratud liikmesriiki, saadab see liikmesriik selle isiku kohta käiva ning käesoleva määruse artikli 12 kohaselt salvestatud andmekogumi, lisab sinna isiku saabumiskuupäeva ning märgib, et tema on jaotusmehhanismiga määratud liikmesriik;

dc)niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artiklile 12 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, mille päritoluliikmesriik tegi pärast rahvusvahelise kaitse taotluse tagasivõtmist või tagasilükkamist, ajakohastab päritoluliikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva;

e)liikmesriik, kellest vastavalt määruse (EL) nr [.../...] artikli 19 lõikele 1 saab vastutav liikmesriik, ajakohastab asjaomast taotlejat käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12, märkides ära, et temast on saanud vastutav liikmesriik ja lisades sinna kuupäeva, mil tehti otsus rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise kohta.

3. Kui vastutus läheb määruse (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 27 lõike 1 ja artikli 58 lõike 3 alusel üle teisele liikmesriigile, märgib vastutuse ülemineku fakti kindlaks teinud liikmesriik või ümberpaigutamise sihtliikmesriik ära vastutava liikmesriigi.

4. Käesoleva artikli lõike 1 või 3 või artikli 19 lõike 6 kohaldamisel teavitab kesksüsteem võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse tema poolt artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1, artikli 14 lõikes 1 või artikli 14a lõikes 1 osutatud isikute kohta edastatud andmetega, on edastanud sellised andmed. Kõnealused päritoluliikmesriigid ajakohastavad samuti vastutava liikmesriigi kohta käivat teavet oma vastavates andmekogumites.“;

16) Artikkel 12 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 12

Andmete salvestamine 

Kesksüsteemis ja vajaduse korral ühises isikuandmete hoidlas salvestatakse üksnes järgmised andmed:

a)sõrmejälgede andmed;

b) näokujutis;

c)perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

d)kodakondsus(ed);

e)sünniaeg ja -koht;

f)sünnikoht;

fg)päritoluliikmesriik, rahvusvahelise kaitse taotluse esitamise koht ja kuupäev; artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud juhtudel mõeldakse taotluse esitamise kuupäeva all kuupäeva, mille sisestas taotleja üle andnud liikmesriik;

gh)sugu;

hi)olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number;, ,  välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

j)isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia, kui see on olemas, koos märkega selle autentsuse kohta või selle puudumise korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist hõlbustav muu dokument koos märkega selle autentsuse kohta;

ik)viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

j)rahvusvahelise kaitse taotluse kordumatu number vastavalt määruse (EL) nr […/…] artikli 22 lõikele 2;

l)artikli 11 lõikes 1, 2 või 3 osutatud juhtumite puhul vastutav liikmesriik;

km)artikli 14b lõike 1 11 punkti c kohane jaotusmehhanismiga määratud ümberpaigutamise sihtliikmesriik;

ln)sõrmejälgede võtmise ja/või näokujutise jäädvustamise biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;

mo)andmete kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kuupäev;

np)operaatori kasutajatunnus;

oq)kui see on kohaldatav siis vastavalt artikli 11 lõike 2 punktis a osutatud juhtudel, siis asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

pr)kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 11 lõike 2 punktis b osutatud juhtudel, siis asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

q)kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 11 punktile c asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

rs)kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 11 lõike 2 punktis dc osutatud juhtudel, siis asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

t) kui see on kohaldatav, siis artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudel asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

s)kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 11 punktile e taotluse läbivaatamise otsuse tegemise kuupäev.

u)kui on tõendeid, et taotlejale väljastati viisa, viisa väljastanud või seda pikendanud liikmesriik või liikmesriik, kelle nimel viia väljastati, ja viisataotluse number;

v)asjaolu, et määruses (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] osutatud taustakontrolli või määruse (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 8 lõike 4 alusel tehtud uurimise kohaselt võib isik ohustada sisejulgeolekut;

x)vajaduse korral asjaolu, et rahvusvahelise kaitse taotlus on tagasi lükatud, kui taotlejal puudub õigus riiki jääda ja talle ei ole antud luba riiki jääda kooskõlas määrusega (EL) XXX/XXX [varjupaigamenetluse määrus];

z)vajaduse korral asjaolu, et on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.

2. Lõike 1 kohane andmekogum määruse (EL) 818/2019 artikli 27 lõike 1 tähenduses loetakse looduks, kui on salvestatud kõik punktides a–f ja h nimetatud andmed.“;

17) artikkel 13 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 13

Biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine 

1. Iga liikmesriik võtab viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed biomeetrilised andmed kõikidelt vähemalt kuueaastastelt kolmandatest riikidest saabunud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kelle pädevad kontrolliasutused on kinni pidanud seoses kõnealuse liikmesriigi maismaa-, mere- või õhupiiri ebaseadusliku ületamisega ja keda ei ole tagasi saadetud või kes asuvad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil ning keda ei ole kogu kinnipidamise ja tagasisaatmise otsuse alusel väljasaatmise vahelise ajavahemiku vältel hoitud vahi all, vangistuses või kes ei ole olnud eeluurimise all , samuti jäädvustab liikmesriik nende näokujutise.

2. Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale iga lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a)sõrmejälgede andmed;

b)näokujutis;

c)perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

d)kodakondsus(ed);

e)sünniaeg ja -koht;

f)sünnikoht;

fg)päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

gh)sugu;

hi)olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

j)isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia, kui see on olemas, koos märkega selle autentsuse kohta või selle puudumise korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist hõlbustav muu dokument koos märkega selle autentsuse kohta;

ik)viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

jl)sõrmejälgede võtmise ja/või näokujutise jäädvustamise biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;

km)andmete kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kuupäev;

ln)operaatori kasutajatunnus;

mo)kui see on kohaldatav, siis vastavalt lõikele 6 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

p)artikli 14b lõike 1 kohane ümberpaigutamise sihtliikmesriik;

q)vajaduse korral asjaolu, et on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.

r)asjaolu, et määruses (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] osutatud taustakontrolli kohaselt võib isik ohustada sisejulgeolekut.

3. Erandina lõikest 2 tuleb lõikes 2 nimetatud andmed, mis on seotud isikutega, kes on kinni peetud vastavalt lõikes 1 kirjeldatule ning kes viibivad füüsiliselt liikmesriikide territooriumil, kuid keda hoitakse pärast nende kinnipidamist vahi all, vangistuses või eeluurimise all kauem kui 72 tundi, edastada enne nende vahi alt, vangistusest või eeluurimise alt vabanemist.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede biomeetriliste andmete võtmise ja kesksüsteemi ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule kinni peetud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta või näokujutist jäädvustada biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised sõrmejäljed ja jäädvustama näokujutise biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

6. Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt lõikele 1 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, ajakohastab päritoluliikmesriik asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas lõikega 2, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

7. Sõrmejälgede Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad biomeetrilisi andmeid võtta ja edastada ka Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrusega [, mis käsitleb Euroopa piiri- [ja ranniku-] valvet ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2007/2004, määrus (EÜ) nr 863/2007 ja nõukogu otsus 2005/267/EÜ] (EL) 2019/1896 ja määrusega (EL) XXX/XXX [ELi Varjupaigaameti määrus].

8. Vastavalt artikli 4 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik lõike 1 kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

9. Lõike 2 kohane andmekogum määruse (EL) 818/2019 artikli 27 lõike 1 tähenduses loetakse looduks, kui on salvestatud kõik punktides a–f ja h nimetatud andmed.“;

18) Artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine 

1. Iga liikmesriik võtab kõikidelt vähemalt kuueaastastelt ebaseaduslikult liikmesriigis viibivatelt tabatud kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt viivitamata kõikide sõrmede sõrmejäljed ja jäädvustab nende näokujutise biomeetrilised andmed.

2. Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast kinnipidamise kuupäeva seda, kui on tuvastatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku ebaseaduslik riigis viibimine, kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale iga lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta järgmised andmed:

a)sõrmejälgede andmed;

b)näokujutis;

c)perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

d)kodakondsus(ed);

e)sünniaeg ja -koht;

f)sünnikoht;

fg)päritoluliikmesriik, kinnipidamise koht ja kuupäev;

gh)sugu;

hi)olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

j)isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia, kui see on olemas, koos märkega selle autentsuse kohta või selle puudumise korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist hõlbustav muu dokument koos märkega selle autentsuse kohta;

ik)viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

jl)sõrmejälgede võtmise ja/või näokujutise jäädvustamise biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;

km)andmete kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kuupäev;

ln)operaatori kasutajatunnus;

mo) kui see on kohaldatav, siis vastavalt lõikele 6 5 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

p)artikli 14b lõike 1 kohane ümberpaigutamise sihtliikmesriik;

q)kui see on kohaldatav, siis vastavalt artikli 14b lõikes 2 osutatud juhtudele asjaomase isiku õnnestunud üleandmise järgne saabumiskuupäev;

r)vajaduse korral asjaolu, et on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.

s)kui see on asjakohane, asjaolu, et määruses (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] osutatud taustakontrolli kohaselt võib isik ohustada sisejulgeolekut.

3. Lõikes 1 nimetatud kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku sõrmejälgede andmed edastatakse kesksüsteemi üksnes selleks, et neid võrrelda teiste liikmesriikide edastatud ja kesksüsteemis juba salvestatud rahvusvahelise kaitse taotlejate artikli 10 lõike 1, artikli 13 lõike 1 ja artikli 14 lõike 1 kohaselt sõrmejäljed andnud isiku sõrmejälgede andmetega.

43. Käesoleva artikli lõikes 3 2 osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede biomeetriliste andmete võtmise ja kesksüsteemi ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule kinni peetud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

54. Juhul kui kinnipeetud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta või näokujutist jäädvustada biomeetrilisi andmeid ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised sõrmejäljed ja jäädvustama näokujutise biomeetrilised andmed ning edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

65. Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt käesoleva määruse artikli 13 lõikele 1 lõikele 1 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, ajakohastab päritoluliikmesriik asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva artikli lõikega 2, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

6. Vastavalt artikli 4 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik lõike 1 kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

7. Lõike 2 kohane andmekogum määruse (EL) 818/2019 artikli 27 lõike 1 tähenduses loetakse looduks, kui on salvestatud kõik punktides a–f ja h nimetatud andmed.“;

19) artikli 14 järele lisatakse järgmine peatükk:

„iva peatükk

otsingu- ja päästeoperatsiooni järel maabunud kolmandate riikide kodanikud või kodakondsuseta isikud

Artikkel 14a

Biomeetriliste andmete kogumine ja edastamine 

1. Kõik liikmesriigid võtavad kiiresti biomeetrilised andmed kõigilt vähemalt kuueaastastelt kolmandate riikide kodanikelt või kodakondsuseta isikutelt, kes on maabunud määruses (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] määratletud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel.

2. Asjaomane liikmesriik edastab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul pärast maabumise kuupäeva kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale iga lõikes 1 nimetatud kolmandate riikide kodaniku või kodakondsuseta isiku kohta, keda ei ole tagasi saadetud, järgmised andmed:

a)sõrmejälgede andmed;

b)näokujutis;

c)perekonnanimi (perekonnanimed) ja eesnimi (eesnimed), sünnijärgne nimi (nimed) ja varem kasutatud nimed ning kõik varjunimed, mis võimaluse korral sisestatakse eraldi;

d)kodakondsus(ed);

e)sünniaeg;

f)sünnikoht;

g)päritoluliikmesriik, maabumise koht ja kuupäev;

h)sugu;

i)olemasolu korral isikut tõendava või reisidokumendi liik ja number; välja andnud riigi kolmetäheline kood ja kehtivusaeg;

j)isikut tõendava või reisidokumendi skaneeritud värvikoopia, kui see on olemas, koos märkega selle autentsuse kohta või selle puudumise korral kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku tuvastamist hõlbustav muu dokument koos märkega selle autentsuse kohta;

k)viitenumber, mida kasutab päritoluliikmesriik;

l)biomeetriliste andmete võtmise kuupäev;

m)andmete kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kuupäev;

n)operaatori kasutajatunnus;

o)kui see on kohaldatav, siis vastavalt lõikele 6 asjaomase isiku liikmesriikide territooriumilt lahkumise või väljasaatmise kuupäev;

p)artikli 14b lõike 1 kohane ümberpaigutamise sihtliikmesriik;

q)vajaduse korral asjaolu, et on antud toetust vabatahtlikuks tagasipöördumiseks ja taasintegreerimiseks.

r)asjaolu, et määruses (EL) XXX/XXX [taustakontrolli määrus] osutatud taustakontrolli kohaselt võib isik ohustada sisejulgeolekut.

4. Käesoleva artikli lõikes 2 osutatud 72-tunnise tähtaja mittetäitmine ei vabasta liikmesriike sõrmejälgede biomeetriliste andmete võtmise ja kesksüsteemi ühisele isikuandmete hoidlale edastamise kohustusest. Kui sõrmeotste seisukord ei võimalda võtta sõrmejälgi kvaliteediga, mis võimaldaks asjakohaselt teostada artikli 26 kohast võrdlust, peab päritoluliikmesriik vastavalt käesoleva artikli lõikes 1 kirjeldatule maabunud isikute sõrmejäljed uuesti võtma ja saatma need uuesti võimalikult kiiresti ning hiljemalt 48 tunni jooksul pärast nende edukat uuesti võtmist.

5. Juhul kui maabunud isiku sõrmejälgi ei ole võimalik võtta tema tervise tagamiseks või rahvatervise kaitseks võetud meetmete tõttu, siis peab asjaomane liikmesriik erandina lõikest 1 võtma sellised biomeetrilised andmed ja edastama need võimalikult kiiresti ja hiljemalt 48 tunni jooksul pärast seda, kui nimetatud tervisealaseid põhjuseid enam ei esine.

Tõsiste tehniliste raskuste korral võivad liikmesriigid riiklike talitluspidevuse kavade rakendamiseks lõikes 2 nimetatud 72-tunnist tähtaega pikendada kõige rohkem 48 tunni võrra.

6. Niipea kui päritoluliikmesriik saab tagada, et asjaomane isik, kelle andmed salvestati vastavalt lõikele 1 Eurodac-süsteemi, on liikmesriikide territooriumilt lahkunud kooskõlas tagasisaatmisotsuse või väljasaatmiskorraldusega, ajakohastab päritoluliikmesriik asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas lõikega 2, lisades sinna isiku territooriumilt väljasaatmise või lahkumise kuupäeva.

7. Kui asjaomane liikmesriik seda taotleb, võivad biomeetrilisi andmeid võtta ja edastada ka Euroopa piiri- ja rannikuvalverühmade liikmed või varjupaigatugirühmade eksperdid, kui nad täidavad oma ülesandeid ja kasutavad oma volitusi kooskõlas määrusega (EL) 2019/1896 ja määrusega (EL) XXX/XXX [ELi Varjupaigaameti määrus].

8. Vastavalt artikli 4 lõikes 6 sätestatule lingitakse kõik lõike 1 kohaselt kogutud ja edastatud andmekogumid üheks jadaks muude samale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule vastavate andmekogumitega.

9. Lõike 1 kohane andmekogum määruse (EL) 818/2019 artikli 27 lõike 1 tähenduses loetakse looduks, kui on salvestatud kõik punktides a–f ja h nimetatud andmed.“;

20) artikli 14a järele lisatakse järgmine peatükk:

„ivb peatükk

teave ümberpaigutamise kohta

 Artikkel 14b

Teave andmesubjekti ümberpaigutamise staatuse kohta

1. Niipea kui ümberpaigutamise sihtliikmesriik on sunnitud asjaomase isiku määruse (EL) XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 57 lõike 7 kohaselt ümber paigutama, ajakohastab toetatav liikmesriik oma asjaomast isikut käsitlevat andmekogumit, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artiklite 12, 13, 14 või 14a, lisades sinna ümberpaigutamise sihtliikmesriigi.

2. Kui rahvusvahelise kaitse taotleja saabub ümberpaigutamise sihtliikmesriiki pärast ümberpaigutamise sihtliikmesriigi kinnitust asjaomase isiku ümberpaigutamise kohta vastavalt määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 57 lõikele 7, saadab kõnealune liikmesriik asjaomast isikut käsitleva andmekogumi, mis on salvestatud kooskõlas käesoleva määruse artikliga 12 või artikliga 14 ning lisab sinna tema saabumiskuupäeva. Andmekogumit säilitatakse vastavalt artikli 17 lõikele 1, et võimaldada artiklitega 15 ja 16 ettenähtud edastamist.“;

21) artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõige 3a:

„3a. Kõiki kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isikuga seonduvaid artikli 14a lõikes 2 nimetatud andmekogumeid säilitatakse artikli 14a lõikes 1 nimetatud eesmärgil kesksüsteemis ja vajaduse korral ühises isikuandmete hoidlas viie aasta jooksul pärast biomeetriliste andmete võtmist.“;

b) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Käesoleva artikli lõigetes 1–3a osutatud andmete säilitusaegade möödudes kustutab kesksüsteem automaatselt kustutatakse kesksüsteemis ja vajaduse korral ühises isikuandmete hoidlas olevad andmesubjektide andmed.“;

22) artikkel 19 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 19

Andmete märkimine ja blokeerimine 

1. Päritoluliikmesriik, kes on võtnud rahvusvahelise kaitse alla rahvusvahelise kaitse taotleja isiku, kelle andmed olid artikli 12 kohaselt eelnevalt salvestatud kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisesse isikuandmete hoidlasse, teeb artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgil asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille eu-LISA on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artikli 17 lõikele 1, et võimaldada artikliga 15 ja artikliga 16 ettenähtud edastamist. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse tema poolt artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 või, artikli 14 lõikes 1 või artikli 14a lõikes 1 osutatud isikute kohta edastatud andmetega, on teinud andmete kohta märke. Teised päritoluliikmesriigid teevad samuti vastavate andmekogumite kohta märke.

2. Rahvusvahelise kaitse saajate kesksüsteemis ja vajaduse korral ühises isikuandmete hoidlas säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 1 kohaselt märgitud andmed tehakse artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavakskolmeks aastaks alates andmesubjekti rahvusvahelise kaitse alla võtmise kuupäevast seniks, kuni sellised andmed kesksüsteemist ja vajaduse korral ühisest isikuandmete hoidlast vastavalt artikli 17 lõikele 4 automaatselt kustutatakse.

Kokkulangevuse korral edastab kesksüsteem kõikide kokkulangevate andmekogumite kohta artikli 12 punktides b–s osutatud andmed. Kesksüsteem ei edasta käesoleva artikli lõikes 1 osundatud märget. Pärast kolme aasta möödumist blokeerib kesksüsteem automaatselt selliste andmete edastamise artikli 1 lõike 1 punktis c sätestatud eesmärgil võrdlemise taotluse korral, kuid jätab andmed kuni nende kustutamiseni kättesaadavaks võrdluse teostamiseks artikli 1 lõike 1 punktis a sätestatud eesmärgil. Blokeeritud andmeid ei edastata ning kokkulangevuse korral annab kesksüsteem taotlevale liikmesriigile negatiivse tulemuse.

3. Päritoluliikmesriik eemaldab kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku andmete kohta eelnevalt kooskõlas käesoleva artikli lõikega 1 või 2 tehtud märke või blokeeringu, kui tema staatus on direktiivi 2011/95/EL artikli 14 või 19 alusel tühistatud, lõpetatud või selle uuendamisest on keeldutud määruse nr (EL) XXX/XXX [miinimumnõuete määrus] artikli 14 või artikli 20 kohaselt ära võetud.

4. Päritoluliikmesriik, kes on väljastanud andnud elamisloa ebaseaduslikult riigis viibivale kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kelle andmed olid artikli 13 lõike 2 ja artikli 14 lõike 2 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisesse isikuandmete hoidlasse salvestatud, või kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta isikule, kes on maabunud otsingu- ja päästeoperatsiooni järel ning kelle andmed olid artikli 14a lõike 2 kohaselt eelnevalt kesksüsteemi ja vajaduse korral ühisesse isikuandmete hoidlasse salvestatud teeb artikli 1 lõike 1 punktides a ja c sätestatud eesmärgil asjaomaste andmete kohta märke kooskõlas nõuetega, mille eu-LISA on kesksüsteemiga toimuva elektroonilise teabevahetuse jaoks kehtestanud. Kõnealust märget säilitatakse kesksüsteemis vastavalt artikli 17 lõigetele 2, ja 3 ja 3a et võimaldada artikliga 15 ja artikliga 16 ettenähtud edastamist. Kesksüsteem teavitab võimalikult kiiresti ja hiljemalt 72 tunni jooksul kõiki päritoluliikmesriike sellest, et teine päritoluliikmesriik, kelle otsing on leidnud kokkulangevuse tema poolt artikli 10 lõikes 1, artikli 13 lõikes 1 või, artikli 14 lõikes 1 või artikli 14a lõikes 1 osutatud isikute kohta edastatud andmetega, on teinud andmete kohta märke. Teised päritoluliikmesriigid teevad samuti vastavate andmekogumite kohta märke.

5. Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike või kodakondsuseta isikute kohta kesksüsteemis ja ühises isikuandmete hoidlas säilitatavad ja käesoleva artikli lõike 4 kohaselt märgitud andmed tehakse artikli 1 lõike 1 punktis d sätestatud eesmärgil võrdlemise jaoks kättesaadavaks, kuni need andmed kesksüsteemist ja ühisest isikuandmete hoidlast artikli 17 lõike 4 kohaselt kustutatakse.

6. Määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] artikli 58 lõike 4 kohaldamisel registreerib ümberpaigutamise sihtliikmesriik pärast andmete artikli 14b lõike 2 kohast registreerimist ennast vastutavaks liikmesriigiks ja lisab kõnealustele andmetele märke, mille sisestas kaitse andnud liikmesriik.“;

23) artiklisse 21 lisatakse järgmine lõige:

„1a. Kui määratud asutused on teinud päringu ühisest isikuandmete hoidlast kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikega 1, võivad nad saada päringute tegemiseks juurdepääsu Eurodac-süsteemile, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud ja vastavalt määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikele 2 saadud vastusest on näha, et andmeid säilitatakse Eurodac-süsteemis.“;

24) artiklisse 22 lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui Europol on teinud päringu ühisest isikuandmete hoidlast kooskõlas määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikega 1, võib ta saada päringute tegemiseks juurdepääsu Eurodac-süsteemile, kui käesolevas artiklis sätestatud tingimused on täidetud ja vastavalt määruse (EL) 2019/818 artikli 22 lõikele 2 saadud vastusest on näha, et andmeid säilitatakse Eurodac-süsteemis.“;

25) artiklisse 28 lisatakse järgmine lõige:

„3a. Juurdepääs ühises isikuandmete hoidlas säilitatavate Eurodac-süsteemi andmete kohta päringute tegemiseks antakse liikmesriikide ametiasutuste ja liidu asutuste nõuetekohaselt volitatud töötajatele, kes on pädevad täitma määruse (EL) 2019/818 artiklites 20 ja 21 sätestatud eesmärke. Juurdepääs piirdub ulatusega, mis on vajalik kõnealuste liikmesriigi ametiasutuste ja liidu asutuste ülesannete täitmiseks kooskõlas nende eesmärkidega ja mis on proportsionaalne taotletavate eesmärkidega.“;

26) artiklit 29 muudetakse järgmiselt:

a) lisatakse lõiked 1a ja 1b:

„1a. Artikli 8a kohaldamisel peab eu-LISA registrit kõigi andmetöötlustoimingute kohta Eurodac-süsteemis. Sellist liiki toimingute registrikanded sisaldavad esimeses lõigus sätestatud elemente ja määruse (EL) 2018/1240 artiklis 20 sätestatud automaatse menetlemise tulemusel saadud kokkulangevusi.

1b. Artikli 8a kohaldamisel peavad liikmesriigid ja eu-LISA registrit kõigi andmetöötlustoimingute kohta Eurodac-süsteemis ja viisainfosüsteemis kooskõlas käesoleva artikliga ja määruse (EÜ) 767/2008 artikliga 34.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Seoses artikli 1 lõike 1 punktides a, ja b, bc, f ja g ja b sätestatud eesmärgiga võtab iga liikmesriik vajalikke meetmeid, et saavutada käesoleva artikli lõigetes 1, 1a, 1b ja 2 esitatud eesmärgid seoses oma riikliku süsteemiga. Peale selle registreerib iga liikmesriik töötajad, kes on nõuetekohaselt volitatud andmeid sisestama või saama.“;

27) artikli 39 lõikesse 2 lisatakse punkt i:

„i)kui see on asjakohane, määruse (EL) 2019/818 artikli 7 lõike 2 kohane viide Euroopa otsinguportaali kasutamisele päringute tegemiseks Eurodac-süsteemis.“

28) artikli 40 järele lisatakse peatükk VIIIa:

„VIIIa PEATÜKK

MÄÄRUSTE (EL) 2018/1240 JA (EL) 2019/818 MUUDATUSED

Artikkel 40 a

Määruse (EL) 2018/1240 muudatused 

Määrust (EL) 2018/1240 muudetakse järgmiselt.

1) artiklisse 11 lisatakse lõige 6a:

„6a. Artikli 20 lõike 2 punktis k osutatud kontrollide tegemiseks võimaldab käesoleva artikli lõikes 1 osutatud automaatne menetlemine teha ETIASe kesksüsteemil päringuid [määrusega (EL) XXX/XXX] loodud Eurodac-süsteemis, kasutades selleks järgmisi artikli 17 lõike 2 punktides a–d loetletud andmeid:

a) perekonnanimi, sünnijärgne perekonnanimi, eesnimi või -nimed, sünniaeg ja -koht, sugu, praegune kodakondsus;

b) muud nimed (varjunimi või -nimed, kunstnikunimi või -nimed, tavaliselt kasutatav nimi või -nimed), kui need on olemas;

c) muud kodakondsused (kui neid on);

d) reisidokumendi liik, number ja väljaandjariik.“;

2) artikli 25 a lõikesse 1 lisatakse punkt e:

„e) määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] ) artiklid 12, 13, 14 ja 14a.“;

3) artikli 88 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. ETIAS rakendatakse tööle olenemata sellest, kas koostalitlusvõime Eurodac-süsteemi või ECRIS-TCN-süsteemiga on tekkinud või mitte.“;

Artikkel 40b

Määruse (EL) 2019/818 muudatused

Määrust (EL) 2019/818 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 4 punkt 20 asendatakse järgmisega:

„20. „määratud asutused“ – liikmesriikide määratud asutused, mis on määratletud määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artiklis 6, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/2226 artikli 3 lõike 1 punktis 26, määruse (EÜ) 767/2008 artikli 4 punktis 3a ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/1240 artikli 3 lõike 1 punktis 21;“;

2) artikli 10 lõike 1 sissejuhatav lause asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 39, määruse (EL) 2018/1862 artiklite 12 ja 18, määruse (EL) 2019/816 artikli 29 ja määruse (EL) 2016/794 artikli 40 kohaldamist, peab eu-LISA kõikide Euroopa otsinguportaalis tehtavate andmetöötlustoimingute logisid. Need logid sisaldavad ennekõike järgmist:“;

3) artikli 13 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b) määruse (EL) 2019/816 artikli 5 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud andmed;“;

b) lisatakse punkt c:

„c) määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 12 punktides a ja b, artikli 13 lõike 2 punktides a ja b, artikli 14 lõike 2 punktides a ja b ning artikli 14a lõike 2 punktides a ja b osutatud teave.“;

4) artikkel 14 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 14

Biomeetriliste andmete otsimine ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse kaudu

Ühises isikuandmete hoidlas ja SISis säilitatavate biomeetriliste andmete otsimiseks kasutavad ühine isikuandmete hoidla ja SIS ühises biomeetrilise võrdlemise teenuses säilitatavaid biomeetrilisi malle. Päringud biomeetriliste andmete alusel tehakse kooskõlas käesolevas määruses ning määruses (EL) nr 767/2008, määruses (EÜ) 2017/2226, määruses (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus], määruses (EL) 2018/1860, määruses (EL) 2018/1861, määruses (EL) 2018/1862 ja määruses (EL) 2019/816 sätestatud eesmärkidega.“;

5) artikli 16 lõike 1 sissejuhatav tekst asendatakse järgmisega:

„Ilma et see piiraks määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 39, määruse (EL) 2018/1862 artiklite 12 ja 18 ning määruse (EL) 2019/816 artikli 29 kohaldamist, peab eu-LISA kõikide ühise biomeetrilise võrdlemise teenuse raames tehtavate andmetöötlustoimingute logisid.“;

6) artikli 18 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ühises isikuandmete hoidlas säilitatakse järgmisi andmeid, mis on loogiliselt eraldatud infosüsteemide järgi, millest andmed on pärit:

a) määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 12 punktides a–f, h ja i, artikli 13 lõike 2 punktides a–f, h ja i, artikli 14 lõike 2 punktides a–f, h ja i ning artikli 14a punktides a–f, h ja i osutatud teave;

b) määruse (EL) 2019/816 artikli 5 lõike 1 punktis b ja lõikes 2 osutatud andmed ning järgmised määruse (EL) 2019/816 artikli 5 lõike 1 punktis a loetletud andmed: perekonnanimi, eesnimi (-nimed), sünniaeg, sünnikoht (linn ja riik), kodakondsus või kodakondsused, sugu, varasemad nimed (kui see on asjakohane), pseudonüümid või varjunimed (nende olemasolu korral), samuti teave reisidokumentide kohta, kui see on kättesaadav.“;

7) artikli 23 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Artikli 18 lõigetes 1, 2 ja 2a osutatud andmed kustutatakse ühisest isikuandmete hoidlast automaatselt kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] ja määruse 2019/816 sätetega andmete säilitamise kohta.“;

8) artikkel 24 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 24

Logide pidamine

Ilma et see piiraks määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 39 ja määruse (EL) 2019/816 artikli 29 kohaldamist, peab eu-LISA kõikide ühises isikuandmete hoidlas tehtavate andmetöötlustoimingute logisid kooskõlas käesoleva artikli lõigetega 2, 3 ja 4.“;

9) artikli 26 lõikesse 1 lisatakse punktid aa, ab, ac ja ad:

„aa)pädevatele asutustele rahvusvahelise kaitse taotluse hindamiseks, et hinnata uut rahvusvahelise kaitse taotlust;

ab)pädevatele asutustele määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] III peatükis sätestatud teabe kogumiseks, et edastada andmed Eurodac-süsteemi;

ac)pädevatele asutustele määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] IV peatükis sätestatud teabe kogumiseks, et edastada andmed Eurodac-süsteemi;

ad)pädevatele asutustele määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] IVa peatükis sätestatud teabe kogumiseks, et edastada andmed Eurodac-süsteemi;

10) artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõikesse 1 lisatakse punkt aa:

„aa) andmekogum edastatakse Eurodac-süsteemi kooskõlas määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artiklitega 10, 13, 14 ja 14a;“;

b) lõikesse 3 lisatakse punkt aa:

„aa) perekonnanimi (perekonnanimed) eesnimi (eesnimed); sünnijärgne nimi (nimed), varem kasutatud nimed ja varjunimed; sünniaeg, sünnikoht, kodakondsus(ed) ja sugu, nagu on osutatud määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artiklites 12–14a;

11) artikli 29 lõikesse 1 lisatakse punkt aa:

„aa) määrusega (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] ette nähtud rahvusvahelise kaitse taotluse hindamise eest vastutav ametiasutus kokkulangevuste korral, mis saadi sellise taotluse hindamisel;“

12) artikli 39 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. eu-LISA loob ja rakendab aruandluse ja statistika keskhoidla, mida ta haldab oma tehnilistes keskustes ja mis sisaldab määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 42 lõikes 8, määruse (EL) 2018/1862 artiklis 74 ning määruse (EL) 2019/816 artiklis 32 osutatud ELi infosüsteemiga loogiliselt eraldatud andmeid ja statistikat. Määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artikli 42 lõikes 8, määruse (EL) 2018/1862 artiklis 74 ja määruse (EL) 2019/816 artiklis 32 osutatud ametiasutustele antakse kontrollitud turvaline juurdepääs aruandluse ja statistika keskhoidlale ning konkreetsed kasutajaprofiilid üksnes aruandluse ja statistika eesmärgil.“;

13) artikli 47 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Isikuid, kelle andmed salvestatakse Eurodac-süsteemi, teavitatakse käesoleva määruse raames toimuvast isikuandmete töötlemisest lõike 1 kohaselt juhul, kui vastavalt määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artiklitele 10, 12, 13, 14 ja 14a edastatakse Eurodac-süsteemi uus andmekogum.“;

14) artikkel 50 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 50

Isikuandmete edastamine kolmandatele riikidele, rahvusvahelistele organisatsioonidele ja

eraõiguslikele isikutele

Ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 767/2008 artikli 31, määruse (EL) 2016/794 artiklite 25 ja 26, määruse (EL) XXX/XXX [Eurodaci määrus] artiklite 37 ja 38, määruse (EL) 2017/2226 artikli 41 ja määruse (EL) 2018/1240 artikli 65 kohaldamist ning Interpoli andmebaasidest Euroopa otsinguportaali kaudu päringute tegemist kooskõlas käesoleva määruse artikli 9 lõikega 5, järgides määruse (EL) 2018/1725 V peatüki ja määruse (EL) 2016/679 V peatüki sätteid, ei edastata koostalitluse komponentides säilitatavaid, töödeldavaid või neist saadavaid isikuandmeid ega tehta neid kättesaadavaks ühelegi kolmandale riigile, rahvusvahelisele organisatsioonile ega eraõiguslikule isikule.“;

29) lisatakse artikkel 41 a:

Artikkel 41a

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) 182/2011 artiklit 5.

3. Kui komitee arvamust ei esita, ei võta komisjon rakendusakti eelnõu vastu ja kohaldatakse määruse (EL) 182/2011 artikli 5 lõike 4 kolmandat lõiku.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas aluslepingutega.

Brüssel,

FINANTSSELGITUS

1.ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK 

1.1.Ettepaneku/algatuse nimetus 

1.2.Asjaomased poliitikavaldkonnad (programmi teemavaldkond)

1.3.Ettepanek/algatus käsitleb: 

◻uut meedet 

◻ uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest 31  

⌧ olemasoleva meetme pikendamist 

◻ ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või uue meetmega 

1.4.Eesmärgid

1.4.1.Komisjoni mitmeaastased strateegilised eesmärgid, mida ettepaneku/algatuse kaudu täidetakse 

1.4.2.Erieesmärgid ning asjaomased tegevusalad vastavalt tegevuspõhise juhtimise ja eelarvestamise süsteemile 

1.4.3.Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

1.4.4.Tulemus- ja mõjunäitajad 

Täpsustage, milliste näitajate alusel hinnatakse ettepaneku/algatuse elluviimist.

1.5.Ettepaneku/algatuse põhjendused 

1.5.1.Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse rakendamise üksikasjalik ajakava

1.5.2.ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda erinevatest teguritest, nagu kooskõlastamisest saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

1.5.3.Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

1.5.4.Kooskõla ja võimalik koostoime muude asjaomaste meetmetega

1.6.Kestus ja finantsmõju 

◻ Piiratud kestusega

–◻    hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

–◻    finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

⌧ Piiramatu kestusega

–Rakendamine koosneb arendamisetapist, mis kestab esimesed kolm aastat pärast vastuvõtmist

–ning millele järgneb kasutuselevõtt ja hooldus.

1.7.Ettenähtud eelarve täitmise viisid 

◻ Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

–◻ oma talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni personali;

–◻    rakendusametite kaudu

◻ Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

⌧ Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

–◻ kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

–◻ rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

–◻ Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

–⌧ finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

–◻ avalik-õiguslikele asutustele;

–◻ avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, kuivõrd nad esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja erasektori partnerluse rakendamine ja kes esitavad piisavad finantstagatised;

–◻ isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste ÜVJP erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud asjaomases alusaktis.

–Mitme eelarve täitmise viisi korral esitage üksikasjad rubriigis „Märkused“.

Märkused

2.HALDUSMEETMED 

2.1.Järelevalve ja aruandluse eeskirjad 

Märkige sagedus ja tingimused.

2.2.Haldus- ja kontrollisüsteem(id) 

2.2.1.Eelarve täitmise viisi(de), rahastamise rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus.

2.2.2.Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud sisekontrollisüsteemi(de) kohta

2.2.3.Kontrollide kulutõhususe (kontrollikulude suhe hallatavate vahendite väärtusse) hinnang ja põhjendus ning prognoositav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise ajal). 

2.3.Pettuse ja eeskirjade eiramise ärahoidmise meetmed 

Nimetage rakendatavad või kavandatud ennetus- ja kaitsemeetmed, nt pettustevastase võitluse strateegias esitatud meetmed.

3.ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU 

3.1.Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik ja kavandatud uued kulude eelarveread 

   * Schengeni lepinguga ühinenud riigid (NO, IS, CH, LI) maksavad eu-LISA-le osamaksu

3.2.Hinnanguline mõju kuludele 

3.2.1.Hinnanguline mõju kuludele – ülevaade 

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Selle punkti täitmisel tuleks kasutada haldusalaste eelarveandmete tabelit, mis on esitatud õigusaktile lisatava finantsselgituse lisas , ja laadida see üles DECIDE võrku talitustevahelise konsulteerimise eesmärgil.

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Europoliga seonduvaid kulusid ei ole, kuna Europoli juurdepääsupunktiga seotud kulud kannab Europol.

3.2.2.Hinnanguline mõju eu-LISA assigneeringutele – tulemustabel

–◻    Ettepanek/algatus ei hõlma tegevusassigneeringute kasutamist

–⌧    Ettepanek/algatus hõlmab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.2.3.Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

(1)Ettepanek/algatus ei hõlma haldusassigneeringute kasutamist

(2)Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Personaliga seotud assigneeringute vajadused kaetakse asjaomase peadirektoraadi poolt kõnealuse meetme haldamiseks juba antud ja/või peadirektoraadi siseselt ümberpaigutatud assigneeringutest, mida vajaduse korral võidakse täiendada nendest lisaassigneeringutest, mis haldavale peadirektoraadile eraldatakse iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades eelarvepiirangutega.

3.2.3.1.Hinnanguline personalivajadus

(1)Ettepanek/algatus ei hõlma personali kasutamist.

(2)Ettepanek/algatus hõlmab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina

Personalivajadused kaetakse juba meedet haldavate peadirektoraadi töötajatega ja/või töötajate peadirektoraadi sisese ümberpaigutamise teel. Vajaduse korral võidakse personali täiendada iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus, arvestades olemasolevate eelarvepiirangutega.

Ülesannete kirjeldus:

Hinnanguline mõju töötajatele (lisanduv täistööajale taandatud töötajate arv) – eu-LISA ametikohtade loetelu

Värbamine on kavandatud 2021. aasta jaanuariks. Kõik töötajad peavad olema valmis tööle asuma 2021. aasta alguses, et alustada arendustööga õigeaegselt ja tagada Eurodac-süsteemi tööle rakendamine 2021. aastal. Kaht uut ajutist töötajat on vaja nii projekti rakendamise kui ka pärast töölerakendamist operatiivtoe ja hoolduse vajadusi silmas pidades. Neid inimressursse kasutatakse järgmistel eesmärkidel:

·toetada projektirühma liikmetena projekti rakendamist, muu hulgas seoses järgmise tegevusega: nõuete ja tehnilise kirjelduse määratlemine, rakendamise ajal liikmesriikidega koostöö tegemine ja nende toetamine, liidese juhenddokumendi uuendamine, lepinguliste tarnete kontroll, projektiga seotud katsed (sh liikmesriikide katsetes osalemise kooskõlastamine), dokumentide koostamine ja uuendamine jne;

·toetada koostöös töövõtjaga süsteemi töölerakendamisel üleminekumeetmeid (versioonide järeltoimingud, tegevusprotsessi uuendused, koolitus (sh koolitustegevus liikmesriikides)) jms;

·toetada pikaajalisi meetmeid, tehnilise kirjelduse kindlaks määramist, lepingulisi ettevalmistusi nii süsteemi ümberkorraldamise olukorras (nt pildituvastuse tõttu) kui ka siis, kui Eurodac-süsteemi töökorras hoidmise lepingut on vaja täiendavate (tehniliste või eelarveliste) muudatustega arvestamiseks kohandada;

·võimaldada pärast kasutuselevõtmist pideva hoolduse ja talituse ajal teise taseme tuge.

Kaks uut töötajat (täistööajale taandatud ajutised töötajad) lisanduvad samuti projekti/lepinguga seotud ning finantsilistes/talituslikes järeltoimingutes kasutatava olemasoleva meeskonna suutlikkusele. Ajutiste töötajate kasutamine võimaldab lepinguid sõlmida sobivat kestust ja järjepidevust silmas pidades, tagades talituspidevuse ning samade spetsialistide kasutamise projekti lõpuleviimisele järgnevas operatiivtoes. Lisaks on operatiivtoe osutamisel vaja juurdepääsu tootmiskeskkonnale, kuid töövõtjatele ega koosseisuvälistele töötajatele ei saa seda võimaldada.

3.2.4.Kolmandate isikute rahaline osalus 

Ettepanek/algatus:

(1)ei hõlma kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

(2)hõlmab kaasrahastamist, mille hinnanguline summa on järgmine:

Assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

3.3.Hinnanguline mõju tuludele 

(1)Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

(2)Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

◻    omavahenditele

⌧    muudele tuludele

– palun märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu    

⌧ eu-LISA eelarve vastav kulude rida

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek mõjutab.

[…]

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu teave). 

eu-LISA saab osamakseid Eurodac-süsteemiga seotud meetmetega ühinenud riikidelt kooskõlas asjaomaste lepingutega*.

Arvutus põhineb arvutustel, mis on tehtud tulude kohta, mida Eurodac-süsteemi rakendamisest saadakse riikidelt, kes praegu maksavad Euroopa Liidu eelarvesse igal aastal asjaomase eelarveaasta eest summa, mis on arvutatud vastavalt sellele, kui suur on nende sisemajanduse koguprodukti protsent kõikide osalevate riikide sisemajanduse koguproduktist. Kuna tehtud maksed saadakse teada alles hiljem, saadakse asjaomaste aastate summad teada alles hiljem; seega teeme tegelike summade asemel märke „p.m.“. Tegelike summade aluseks peaksid olema Eurostati andmed ja need võivad osalevate riikide majanduslikust olukorrast sõltuvalt varieeruda.

* Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (ELT L 160, 18.6.2011, lk 39).

Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELTs seni avaldamata), ja protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001).

(1)    ELT L […], […], lk […].

(2)    ELT L […], […], lk […].

(3)    ELT L […], […], lk […].

(4)    ELT L […], […], lk […].

(5)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27–84).

(6)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85–135).

(7)    Määruse (EL) 2019/817 artikli 79 viimane lõik, määruse (EL) 2019/818 artikli 75 viimane lõik.

(8)    Leping Euroopa Ühenduse ja Taani Kuningriigi vahel, mis käsitleb kriteeriume ja mehhanisme selle riigi määramiseks, kes vastutab Taanis või mõnes teises Euroopa Liidu liikmesriigis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest, ning sõrmejälgede võrdlemise Eurodac-süsteemi kehtestamist Dublini konventsiooni tõhusa kohaldamise eesmärgil (ELT L 66, 8.3.2006, lk 37).

(9)    Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vaheline leping, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001, lk 40).

(10)    Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vaheline leping liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (ELT L 53, 27.2.2008, lk 5).

(11)    Protokoll Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel Liechtensteini Vürstiriigi ühinemise kohta Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga, mis käsitleb liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (ELT L 160, 18.6.2011, lk 39).

(12)    Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vaheline protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelisele lepingule liikmesriigis või Šveitsis esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määramise kriteeriumide ja mehhanismide kohta (2006/0257 CNS, sõlmitud 24. oktoobril 2008, ELT L 161, 24.6.2009, lk 8), ja protokoll, mis on lisatud Euroopa Ühenduse ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelisele lepingule, mis käsitleb liikmesriigis või Islandil või Norras esitatud varjupaigataotluse läbivaatamise eest vastutava riigi määratlemise kriteeriume ja mehhanisme (EÜT L 93, 3.4.2001).

(13)    Vt näiteks EASO aruanne teisese rände kohta (ei ole avalik).

(14)    Lapsrändajaid käsitlevas algatuses kutsuti üles leidma ühine lähenemisviis kadunud (saatjata ja vanematest eraldatud) laste probleemi lahendamisele, looma tõhusaid mehhanisme inimkaubanduse ohtudega tegelemiseks ning võtma vastu lapsi käsitlevad varjupaigamenetluse nõuded.

(15)    Näiteks 25. novembri 2019. aasta Berliini tegevuskava Euroopa uue varjupaigapoliitika kohta, millele on alla kirjutanud 33 organisatsiooni ja omavalitsusüksust.

(16)    UNHCRi soovitused Euroopa Komisjoni kavandatud rände- ja varjupaigaleppe kohta (jaanuar 2020).

(17)    IOMi soovitused Euroopa Liidu uue rände- ja varjupaigaleppe kohta (veebruar 2020).

(18)    Euroopa Poliitikauuringute Keskuse projektiaruanne „Search and rescue, disembarkation and relocation arrangements in the Mediterranean. Sailing Away from Responsibility?“ (juuni 2019).

(19)    Euroopa Ülikool-Instituudi poliitikaülevaade „Migration policy scoreboard: A Monitoring Mechanism for EU Asylum and Migration policy“ (märts 2020).

(20)    Kõik Euroopa rändevõrgustiku uuringud ja aruanded on kättesaadavad aadressil https://ec.europa.eu/home-affairs/what-we-do/networks/european_migration_network_en.

(21)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85).

(22)    Vastu võetud 27. aprillil 1979. aastal Hamburgis (Saksamaa).

(23)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81).

(24)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71).

(25)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/817, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik piiride ja viisade valdkonnas ning muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusi (EÜ) nr 767/2008, (EL) 2016/399, (EL) 2017/2226, (EL) 2018/1240, (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1861 ning nõukogu otsuseid 2004/512/EÜ ja 2008/633/JSK (ELT L 135, 22.5.2019, lk 27–84).

(26)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. mai 2019. aasta määrus (EL) 2019/818, millega luuakse ELi infosüsteemide koostalitlusvõime raamistik politsei- ja õiguskoostöö, varjupaiga ja rände valdkonnas ning muudetakse määrusi (EL) 2018/1726, (EL) 2018/1862 ja (EL) 2019/816 (ELT L 135, 22.5.2019, lk 85–135).

(27)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1–71).

(28)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. juuli 2008. aasta määrus (EÜ) nr 767/2008, mis käsitleb viisainfosüsteemi (VIS) ja liikmesriikidevahelist teabevahetust lühiajaliste viisade kohta (VIS määrus) (ELT L 218, 13.8.2008, lk 60–81).

(29)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/38/EÜ, mis käsitleb Euroopa Liidu kodanike ja nende pereliikmete õigust liikuda ja elada vabalt liikmesriikide territooriumil ning millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 1612/68 ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid 64/221/EMÜ, 68/360/EMÜ, 72/194/EMÜ, 73/148/EMÜ, 75/34/EMÜ, 75/35/EMÜ, 90/364/EMÜ, 90/365/EMÜ ja 93/96/EMÜ (ELT L 158, 30.4.2004, lk 77).

(30)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta määrus (EÜ) nr 810/2009, millega kehtestatakse ühenduse viisaeeskiri (viisaeeskiri) (ELT L 243, 15.9.2009, lk 1–58).

(31)    Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

(32)    ELT L 180, 29.6.2013, lk 1.

(33)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 604/2013, millega kehtestatakse kriteeriumid ja mehhanismid selle liikmesriigi määramiseks, kes vastutab mõnes liikmesriigis kolmanda riigi kodaniku või kodakondsuseta isiku esitatud rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise eest (uuesti sõnastatud) (ELT L 180, 29.6.2013, lk 31).

(34)    COM(2016) 205 final.

(35)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta määrus (EL) nr 515/2014, millega luuakse Sisejulgeolekufondi osana välispiiride ja viisade rahastamisvahend ning tunnistatakse kehtetuks otsus nr 574/2007/EÜ (ELT L 150, 20.5.2014, lk 143).

(36)

   Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1726, mis käsitleb Vabadusel, Turvalisusel ja Õigusel Rajaneva Ala Suuremahuliste IT-süsteemide Operatiivjuhtimise Euroopa Liidu Ametit (eu-LISA) ning millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1987/2006 ja nõukogu otsust 2007/533/JSK ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1077/2011. Artikli 1 lõige 3 „ Amet vastutab Schengeni infosüsteemi (SIS II), viisainfosüsteemi (VIS) ja Eurodaci operatiivjuhtimise eest.“ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 99–137).

(37)    Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud.

(38)    EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon.

(39)    Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

(40)    Kõik funktsionaalsete uuenduste lepingulised kulud on jagatud esimese 2 aasta peale, kusjuures suurem osa kajastub 2. aasta eelarves (pärast vastuvõtmist).

(41)    Andmebaasi suutvuse suurendamise tasud on jagatud 3 aasta peale (vastavalt 40 %, 40 % ja 20 %).

(42)    Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), otsene teadustegevus, kaudne teadustegevus.

(43)    Lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid, renditööjõud, noored spetsialistid delegatsioonides.

(44)    Tegevusassigneeringutest rahastatavate koosseisuväliste töötajate ülempiiri arvestades (endised B..A read).

(45)    Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, s.t brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

EUROOPA KOMISJON

Brüssel,23.9.2020

COM(2020) 614 final

LISA

järgmise dokumendi juurde:

Muudetud ettepanek: EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse biomeetriliste andmete võrdlemise Eurodac-süsteem määruse (EL) nr XXX/XXX [varjupaiga- ja rändehalduse määrus] ja määruse (EL) nr XXX/XXX [ümberasustamise määrus] tõhusaks kohaldamiseks, et tuvastada ebaseaduslikult riigis viibivad kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud, ning mis käsitleb liikmesriikide õiguskaitseasutuste ja Europoli taotlusi sõrmejälgede andmete võrdlemiseks Eurodac-süsteemi andmetega õiguskaitse eesmärgil ning millega muudetakse määrust (EL) 2018/1240 ja määrust (EL) 2019/818

II LISA

Artiklis 8a osutatud vastavustabel

(1)    Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1240, millega luuakse Euroopa reisiinfo ja -lubade süsteem (ETIAS) ning muudetakse määrusi (EL) nr 1077/2011, (EL) nr 515/2014, (EL) 2016/399, (EL) 2016/1624 ja (EL) 2017/2226 (ELT L 236, 19.9.2018, lk 1).