EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.7.2021
SWD(2021) 705 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Peatükk õigusriigi olukorra kohta Tšehhis
Lisatud dokumendile:
KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus
{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}
LÜHIKOKKUVÕTE
Edasi on liigutud kahe tähtsa Tšehhi Vabariigi kohtusüsteemi reformiga, s.o kohtunike valikumenetluse reform ja kohtunike distsiplinaarkorra reform, millest esimene võeti vastu 2021. aasta mais. Nagu juba märgitud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, võivad need reformid tugevdada kohtusüsteemi sõltumatust, suurendades kohtunike valimise protsessi läbipaistvust ja andes lisatagatisi kohtunike suhtes alustatud distsiplinaarmenetlustes. Jätkatakse jõupingutusi kohtusüsteemi digiteerimiseks, sealhulgas kohtuotsuste avaldamiseks ja digitaalsete toimikute haldamise süsteemi ettevalmistamiseks. Tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjade menetlemist on tõhustatud. Kohtud on COVID-19 pandeemia ajal suutnud jätkata oma tööd ilma suuremate häireteta.
Kuigi korruptsioonivastane õigus- ja institutsiooniline raamistik on üldiselt paigas, puuduvad edusammud valitsuse 2018.–2022. aasta korruptsioonivastase strateegia ja kaasnevate tegevuskavade rakendamisel. Täpsemalt on praeguse valitsuse ametiaja lõpus Tšehhi Vabariigi parlamendis endiselt menetlemisel mitu tähtsat korruptsiooni ennetamise valdkonna reformialgatust, sealhulgas eelnõud lobitöö, rikkumisest teatajate kaitse ja riigikontrolli mandaadi pikendamise kohta. Suurkorruptsiooni valdkonnas on ELi vahendite kasutamist käsitlevates riigi ja Euroopa tasandi uurimistes ja auditites hiljuti leitud tõendeid tippjuhtide huvide konfliktide kohta, mille põhjal on ühe juhtumi menetleda võtnud Euroopa Prokuratuur. Lisaks soovitasid Tšehhi uurijad esitada süüdistuse sellega seotud pettusejuhtumis, mis puudutas ELi toetusi. COVID-19 pandeemia tõttu lükati edasi enamik 2020. aastasse kavandatud tervishoiusektori korruptsioonivastastest meetmetest.
Põhiseaduse normidega tagatakse väljendusvabadus ja õigus teabele ning keelatakse sõnaselgelt tsensuur. 2021. aastal kehtestati eeskirjad meediaomandi läbipaistvust käsitleva teabe parandamise kohta. Näib, et Tšehhi Vabariigi ringhäälingunõukogu täidab oma ülesandeid tulemuslikult, kuid poliitilised vastuolud mõjutavad jätkuvalt eraldiseisvat Tšehhi televisiooni järelevalvenõukogu. COVID-19 pandeemia ajal sai tugevalt kahjustada trükimeedia sektor. COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks ei võetud vastu meedia toetamise kava.
COVID-19 pandeemia algusest kohaldati peaaegu poolte õigusaktide vastuvõtmiseks seadusandlikku lühimenetlust koos piiratud võimalusega konsulteerida sidusrühmadega. Sidusrühmad teatasid, et seadusandliku lühimenetluse kasutamisel ei piirdutud otseselt COVID-19 pandeemiaga seotud seadustega. Märkimisväärse osa 2020. aastast kehtis eriolukord. Selle pikendamist 2021. aasta alguses – hoolimata esindajatekoja keeldumisest – kritiseeriti, muu hulgas põhiseadusega seotud põhjustel. Kohtutel paluti sageli erakorralised meetmed läbi vaadata ja kohtud tühistasid mitu meedet. Parlamendis arutatakse uue laste ombudsmani büroo loomist käsitlevat seaduseelnõud. COVID-19 pandeemia mõju kodanikuühiskonna organisatsioonidele on olnud märkimisväärne, sundides neid oma tegevust piirama.
I.KOHTUSÜSTEEM
Tšehhi Vabariigi kohtusüsteem koosneb 86 piirkondlikust kohtust, kaheksast maakonnakohtust, kahest kõrgemast kohtust, Tšehhi Vabariigi kõrgeimast kohtust ja Tšehhi Vabariigi kõrgeimast halduskohtust
. Konstitutsioonikohus jääb väljapoole üldist kohtustruktuuri, kuid on kohtusüsteemi osa ja selle ülesanne on tagada õigusaktide põhiseaduslikkus ning põhiliste inimõiguste ja -vabaduste kaitse. Kohtute haldamise eest vastutab keskse riigiasutusena justiitsministeerium. Justiitsministeerium haldab riigi tasandil kõrgemaid, maakonna- ja piirkondlikke kohtuid seadusega ettenähtud ulatuses
kas otse või nende kohtute esimeeste kaudu. Teatavaid keskvalitsuse haldusasutuse toiminguid teevad kahe kõrgeima kohtu esimehed. Need asutused võtavad arvesse asjaomaste kohtunõukogude arvamusi, mis on asutatud kõrgeima kohtu, kõrgeima halduskohtu, kõrgemate kohtute, maakonnakohtute ja suuremate piirkondlike kohtute juures. Kohtunikud määrab ametisse vabariigi president maakonnakohtute esimeeste valitud ja justiitsministri esitatud kandidaatide seast. Prokuratuur on täidesaatva võimu osa. Riigiprokurörid nimetab tähtajatult ametisse justiitsminister peaprokuröri ettepanekul. Peaprokuröri nimetab ametisse ja kutsub ametist tagasi valitsus justiitsministri ettepanekul
. Tšehhi Vabariik osaleb Euroopa Prokuratuuris. Advokatuur on asutatud seadusega ja on sõltumatu. Ta tegeleb õigusvaldkonna halduskorraldusega ja reguleerib kogu kutseala tegevust. Advokatuuri reguleerimisvolitused on seadusega loetletud valdkondades piiratud justiitsministri volitustega.
Sõltumatus
Üldsuse ja ettevõtjate seas on kohtute tajutava sõltumatuse tase endiselt keskmine. Üldiselt leiab 51 % nii üldsusest kui ka ettevõtjatest, et 2021. aastal on kohtute ja kohtunike sõltumatus Tšehhi Vabariigis kas väga suur või võrdlemisi suur
. See näitab, et ettevõtjate seas tajutakse sõltumatust igal aastal järk-järgult positiivsemalt, samas kui üldsuse seas kohtute tajutava sõltumatuse tase veidi võrreldes langes eelmise aastaga.
Kohtunike valikumenetluse muudatus on vastu võetud. Muudatusega, mis jõustus 9. juunil 2021,
tahetakse kasutusele võtta uute kohtunike ja kohtute esimeeste läbipaistev ja ühtne värbamis- ja valikusüsteem, mis põhineb täpsetel, objektiivsetel ja ühtsetel kriteeriumidel. Varem ei reguleeritud õiguslikult kohtusüsteemi ametikohtade kandidaatide valimise protsessi. Muudatuse põhiosad on kooskõlas Euroopa standarditega, eriti kuna enamik ametikohtade kandidaate valivate komiteede liikmetest on kohtunikud
.
Kohtunike distsiplinaarkorra muudatusettepaneku projekt on läbinud esindajatekojas esimese lugemise. Reformiga on kavas kehtestada kohtunikke puudutavate distsiplinaarkohtu
otsuste kohtulik läbivaatamine
ja luua sel viisil kahetasandiline distsiplinaarsüsteem, kus kõrgemad kohtud on esimese astme kohtute ning Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus ja kõrgeim halduskohus apellatsioonikohtu rollis. Reform läbis esindajatekojas esimese lugemise 2020. aasta detsembris. Sellise kahetasandilise kohtuliku läbivaatamise kehtestamisega võiks see reform aidata kaasa kohtute sõltumatuse tugevdamisele, mis on kooskõlas ELi õiguse ja Euroopa standarditega
.
Eeldatavasti ei jätkata parlamendi sellel ametiajal kavandatud prokuratuurireformiga. Prokuratuurireform on olnud kaua poliitilise arutelu keskmes ja GRECO on teinud selle kohta soovitusi. Nagu märgitud õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, kavatseti 2019. aasta juunis avaldatud viimase reformi eelnõuga
muuta prokuröride ametisse nimetamise ja ametist vabastamise korda ning vanemprokuröride ametiaega. Reformi eelnõule olid vastu sidusrühmad ja üldsus ning eeldatavasti ei kiida valitsus seda heaks enne oktoobris toimuvaid parlamendivalimisi.
Enamik kohtuid on heaks kiitnud kohtunike eetikakoodeksi. Eetikakoodeksi koostas Tšehhi Vabariigi kõrgeimas kohtus loodud töörühm, mida juhib kõrgeima kohtu esimees ja kuhu kuuluvad eri tasandite kohtute kohtunikud. Pärast koodeksi valmimist esitati see heakskiitmiseks igas kohtus loodud kohtunike nõukogule. Valdav osa nõukogudest võttis koodeksi vastu. Kohtunike ametialase käitumise koodeksi väljatöötamist soovitas GRECO.
Valitsuse esindajad on teinud kriitilisi avaldusi kohtunike ja prokuröride kohta. Täidesaatva võimu esindajad on teinud mitu korda kriitilisi märkusi kõrgema astme kohtunike ja prokuratuuri kohta, seades kahtluse alla nende sõltumatuse. Vastuseks on kohtuvõimu esindajad oma avaldustes väljendanud selle üle muret ja tuletanud meelde, kui tähtis on kohtute sõltumatus ja üldsuse usaldus kohtuvõimu vastu. Peaprokurör teatas 14. mail oma tagasiastumisest, viidates ühe põhjusena tajutavale survele,.
Kvaliteet
Parlament ei nõustunud valitsuse ettepanekuga tõsta teatavaid kohtulõive. Esindajatekoda lükkas 29. jaanuaril 2021 toimunud esimesel lugemisel tagasi kohtulõivude seaduse muutmise ettepaneku, sest oli mures õiguskaitse kättesaadavuse üle praeguse COVID-19 pandeemia ajal. Praegusel ametiajal ei kavatse valitsus teha lisamuudatusi ega ettepanekut uuesti esitada. Tšehhi Vabariigi advokatuuri rakendatud ulatuslikum tasuta õigusabi süsteem on aidanud suurendada õiguskaitse kättesaadavust, eelkõige haavatavatele isikutele, kes ei saa endale lubada advokaadi palkamist.
Praegu viiakse ellu mitut projekti kohtusüsteemi digiülemineku soodustamiseks. Justiitsministeerium on kasutusse andnud avalikult kättesaadava kohtuotsuste keskandmebaasi katseversiooni,
alustades tsiviilasjadest. Andmebaasi laiendatakse järk-järgult. Pärast 9. juunil 2021. aastal jõustunud muudatust lisati kohtuid ja kohtunikke käsitlevasse seadusesse kohtute kohustus avaldada alates 1. juulist 2022 kõik kohtuotsused. Seda ülesannet aitab täita justiitsministeeriumi elluviidav anonüümimist hõlbustav projekt. Valdavalt on kehtestatud menetlusnormid, mis võimaldavad kasutada kohtutes asjakohaseid digivahendeid ja -taristut
. See aitas COVID-19 pandeemia ajal suurel määral kaasa kohtute tegevuse jätkumisele. Siiski puuduvad endiselt lahendused enamiku menetluses olevate juhtumite e-toimikutele ligipääsemiseks
. Jätkus töö täieliku e-toimiku süsteemi kasutuselevõtmiseks, kuid sellega ollakse endiselt hankeetapis.
Parlamendis arutatakse täitemenetluse ja maksejõuetusmenetluse reformi käsitleva uue seaduse eelnõu. Täitemenetlus ja maksejõuetusmenetlus on olnud aastaid poliitilise arutelu teema, sest nn võlalõks mõjutab suurt arvu inimesi ja – nagu konstitutsioonikohus on väljendanud – võib kahjustada nende põhiõigusi, näiteks õigust piisavale elatustasemele
. Pärast 2019. aastal vastuvõetud maksejõuetusmenetluse reformi
tehti mitu muud seadusandlikku ettepanekut, et reguleerida täitemenetluse ja maksejõuetusmenetluse mõju, eelkõige võlgnike, sealhulgas lastest võlgnike kaitsmiseks.
Tõhusus
Tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjade menetlemist on tõhustatud. Tsiviil- ja kaubandusasjade puhul ei ole erilisi probleeme, jätkus kohtumenetluste hinnangulise kestuse järkjärguline vähenemine. Haldusasjade lahendamiseks vajalik aeg on eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärselt vähenenud, näiteks 2019. aastal kulus esimese astme kohtu otsuse tegemiseks hinnanguliselt 356 päeva
. Samal ajal tõusis haldusasjade lahendamise määr üle 107 %,
mis viitab sellele, et kohtud suudavad tegeleda ka kuhjunud kohtuasjadega. See positiivne suundumus võib tuleneda kohtunike üleviimisest muudest harudest halduskolleegiumidesse. 2020. aastal nimetati ametisse üheksa uut halduskohtunikku,
tänu millele võidakse menetlusi veelgi tõhustada. Sidusrühmad aga peavad muret tekitavaks, et üldiselt on kohtunikke liiga vähe, ja juhivad tähelepanu sellele, et justiitsministeerium ei lähtu uute ametisse nimetatavate kohtunike arvu määramisel kohtute tegelikust töökoormusest.
Kohtud ja prokuratuurid on seisnud COVID-19 pandeemia ajal silmitsi eri raskusastmega probleemidega. Tšehhi Vabariigi kõrgeim kohus ja kõrgeim halduskohus, mille menetlused on valdavalt kirjalikud, teatasid, et COVID-19 pandeemia ei mõjutanud nende tõhusust kuidagi. Madalama astme kohtud olid sunnitud istungeid edasi lükkama, mis võib menetlusi pikendada, kuid kokkuvõttes ei teatanud kohtud suurematest häiretest. Kaugtöö osutus prokuratuuri jaoks keerulisemaks vähese digiteerituse ja prokuratuuri töö olemuse tõttu.
II.KORRUPTSIOONIVASTANE RAAMISTIK
Tšehhi Vabariigil on korruptsiooni ennetamise ja selle vastu võitlemise õigus- ja institutsiooniline raamistik üldjoontes paigas. Riikliku 2018.–2022. aasta korruptsioonivastase strateegia kui Tšehhi Vabariigi valitsuse tasandi korruptsioonivastase strateegilise raamistiku koordineerimise ja seire eest vastutab justiitsministeeriumi huvide konflikti ja korruptsioonivastase võitluse osakond. Korruptsioonivastane nõukogu on valitsuse nõuandeorgan. Riiklik organiseeritud kuritegevuse vastane amet on üleriigilise suurkorruptsiooni juhtumite uurimise pädevusega politseiüksus, kes tegutseb koostöös prokuratuuriga
. Finantsanalüüsi amet tegutseb Tšehhi Vabariigi rahapesu andmebüroona. Riigikontroll jälgib, kuidas riik haldab riigi tulusid ja kulusid ning selle järeldused võivad aidata välja selgitada korruptsiooniohtu.
Ekspertide ja ärijuhtide seas tajutakse, et avalikus sektoris on korruptsiooni tase endiselt suhteliselt kõrge. Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeks oli 54/100 ning Tšehhi Vabariik oli sellega Euroopa Liidus 14. ja maailmas 49. kohal
. See näitaja on olnud viimase viie aasta jooksul
suhteliselt stabiilne
.
Tšehhi Vabariigi valitsus võttis 2020. aasta detsembris vastu uue 2021.–2022. aasta korruptsioonivastase tegevuskava, milles kordas varasemaid prioriteete. See tegevuskava
on valitsuse praeguses 2018.–2022. aasta korruptsioonivastases strateegias
neljast kavast viimane. Eelmise kava neli prioriteetset valdkonda jäävad samaks
. Valitsus keskendub seni täitmata eesmärkidele, sealhulgas rikkumisest teatajate kaitset ja lobitööd käsitlevate seadusandlike aktide vastuvõtmisele, samuti läbipaistvusele, teabe kättesaadavusele ja COVID-19 pandeemiaga seotud korruptsiooniriskidele
. Eelmise, 2020. aasta tegevuskava järelhindamine avaldatakse 2022. aasta jaanuaris. Juba on alustatud uue 2022. aasta järgse korruptsioonivastase strateegia
ettevalmistavat analüütilist tööd ja tempot tõstetakse 2022. aasta kevadel, et hõlmata ametiaega alustava valitsuse uusi prioriteete ja Tšehhi Vabariigi rahvusvahelisi kohustusi puudutavaid meetmeid.
Korruptsiooni püütakse tõkestada ning korruptsiooni uurimise, selle eest süüdistuse esitamise ja süüdimõistmise juhtude arv on stabiilne. Tšehhi Vabariigi õiguskaitseasutused alustasid 2020. aastal 180 korruptsiooniga seotud uurimist (võrreldes 152 uurimisega 2019. aastal)
ning korruptsioonikuritegudes süüdistati või nende toimepanemises kahtlustati
180 isikut (võrreldes 190 isikuga 2019. aastal)
. Kohtu alla anti 2020. aastal kokku 169 isikut (võrreldes 125 isikuga 2019. aastal)
ja 111 isikut mõisteti korruptsioonis süüdi (võrreldes 96 isikuga 2019. aastal). Eelmisel aastal oli korruptsiooni valdkonnas 23 õigeksmõistmist (sellele eelnenud aastal 30). Viimastel aastatel on valdavalt kõrgema astme prokuratuuri menetletud suurt avalikkuse tähelepanu pälvinud juhtumites keskendutud eelkõige riigihangete ja konkurentsiga (sealhulgas korruptsioon ja ametnike kuritegevus) ning suuremahulise maksudest kõrvalehoidmisega seotud kuritegudele
. Tšehhi Vabariigi kriminaalseadustikus ei ole piiriülese altkäemaksu kriminaliseerimiseks eraldi kuriteoliiki, see kuulub üldise korruptsioonikuriteo alla
. OECD on pidanud muret tekitavaks piiriülese altkäemaksu vastase õigusemõistmise madalat taset, samal ajal on Tšehhi majandus aga ekspordikeskne ning ekspordiga tegeletakse suure riskiga ja seega korruptsioonialtites sektorites
. Seni rakendatud meetmed, sealhulgas spetsialiseerunud töötajate arvu kasv ja andmeanalüüsialase suutlikkuse suurendamine, ei ole aidanud piiriülest altkäemaksu avastada ja uurida. Seega tuleb leida viise, kuidas seada piiriülese altkäemaksu avastamine, uurimine ja selle eest süüdistuse esitamine prioriteediks. Õigusemõistmise suurendamise võimalused võivad olla näiteks eraldi piiriülese altkäemaksu kuriteoliigi kehtestamine või dekreet või riigisisene direktiiv, milles osutatakse piiriülese altkäemaksu tähtsusastmele.
Uurimistes ja auditites on muret tekitavaks peetud teatavaid ELi vahendite kasutamisega seotud suurkorruptsiooni ja huvide konflikti juhtumeid. Euroopa Komisjoni 23. aprilli 2021. aasta aruandes, milles käsitleti Tšehhi ettevõtjale määratud 17 ELi toetuse väljamaksmise auditit, osutatakse avastatud õigusnormide rikkumistele ja huvide konfliktile, soovitades tagasi nõuda ligikaudu 11 miljonit eurot ELi 2012. aasta finantsmääruse nõuete ja Tšehhi Vabariigi huvide konflikti seaduse rikkumise eest
. Juhtum saadeti hiljuti Euroopa Prokuratuurile, kes selle ka vastu võttis. Üldjuhul on Tšehhi Vabariigis huvide konflikti reguleeriva õigusakti alusel keelatud maksta toetusi äriühingutele, milles ametiisikul on 25 % või suurem osalus. Kehtestatud on strateegia võitluseks pettuste ja korruptsiooni vastu ELi fondides aastateks 2014–2020,
milles on sätestatud põhilised eeskirjad, millega kaasnevad haldusasutustele kehtivad menetlusnormid. Samas on mõnel juhul aga väljendatud muret seoses ELi vahendite haldamise ja jaotamisega, sealhulgas Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) pettustealastes uurimistes ja nendega seotud riiklikes uurimistes, mille põhjal tehti hiljuti soovitus esitada süüdistus kõrgetasemelises juhtumis
.
Asjaomaste asutuste vaheline praktiline koostöö Tšehhi Vabariigis korruptsiooni vastu võitlemiseks toimib hästi ning politseis kavandatakse suuremat spetsialiseerumist ja IT arendamist. Prokuratuuri, politsei ja rahapesu andmebüroo vaheline koostöö osutus suuremahulistes operatsioonides tihedaks ja tulemuslikuks
. Politsei ja prokuratuur leiavad, et vahendid,
uurijate ja prokuröride spetsialiseerituse tase ning nende juurdepääs asjakohasele teabele on piisavad, et täita korruptsiooni tõkestamise ülesandeid. Politseipresiidium, mis seisab hierarhias kõrgemal riiklikust organiseeritud kuritegevuse vastasest ametist, juhib keskset analüüsiüksust, et esitada suuniseid ja aidata kogu politseid juhtumianalüüsiga. Politsei vajaduste tulemuslikuks täitmiseks ja strateegilisemate luureteabe tasandite loomiseks oleks endiselt vaja analüütikute suuremat spetsialiseeritust ning täiendavaid IT-vahendeid ja -funktsioone
. Uurimisteenistuste 2019. aasta kontseptsioonidokumenti, milles neid parandusi nõutakse, rakendatakse ja seejärel vaadatakse see üle eeldatavasti 2022. aastal
.
Eelmisest aruandeperioodist saadik ootavad vastuvõtmist lobitöö eeskirjad, mille eesmärk on suurendada Tšehhi Vabariigi seadusandliku protsessi läbipaistvust. Endiselt arutletavad vastuolulised teemad on seotud lobisti määratluse eranditega
. Eeskirjadega nähtaks ette üldsusele juurdepääsetava lobistide ja lobitöös osalevate ametiisikute registri loomine, lobistide ja lobitöös osalevate ametiisikute kohustus avalikustada lobitööga seotud kontaktid ning nn seadusandliku jalajälje kasutuselevõtt, et avalikustada, kes millist seadusandlikku ettepanekut püüab mõjutada. Registrit peaks pidama poliitiliste parteide ja liikumiste rahastamise järelevalve amet. Avalikustamata jätmise eest võib määrata ligikaudu 3 860 euro (100 000 Tšehhi krooni) suuruse trahvi. Lobitöö eeskirjad sisaldaksid ka rangemaid eeskirju kingituste deklareerimise kohta. Juba olemasolevale huvide konflikti keskregistrile teatatavate kingituste künnis langetataks ligikaudu 400 eurolt (10 000 Tšehhi krooni) ligikaudu 200 euroni (5 000 Tšehhi krooni).
Tehtud on ettevalmistavaid jõupingutusi esindajatekoja liikmetele kehtivate eetikaeeskirjade tugevdamiseks. Seni ei ole esindajatekoja liikmetele kehtestatud sellist konkreetset eetikakoodeksit, nagu on avaliku halduse kesktasandil kehtestatud avalikele teenistujatele. Esindajatekoja kodukorra seaduse kavandatud muudatus, mis võimaldaks esindajatekojal võtta vastu käitumisjuhendi, ei ole saanud piisavat poliitilist toetust
. Mõned parteid on sätestanud eetikakoodeksid oma liikmetele
. Jätkuvalt on probleeme eriti seoses parlamendiliikmetele tehtavate kingitustega, sest puudub asjakohane raamistik, mis hõlmaks ka muid hüvesid, nagu mitterahalised eelised ja teenused, ning parlamendiliikmetel ei ole praktilisi suuniseid
.
Konstitutsioonikohtu otsusest lähtudes tegi valitsus 2020. aastal otsuse, et vara deklareerimise kohustus ei laiene abikaasa sissetulekule. Parlamendiliikmed peavad oma varadeklaratsioonis teataval määral avalikustama oma abikaasa varad,
näiteks vastava parlamendiliikme ja tema abikaasa ühisomandi. Avalikustamiskohustus ei laiene abikaasa sissetulekule ega ülalpeetavate pereliikmete varale
. Konstitutsioonikohtu tehtud otsuse
alusel otsustas valitsus selles küsimuses vara deklareerimise eeskirju rohkem mitte muuta
.
Parteide rahastamiseks tehtavaid annetusi käsitlevad eeskirjad on üldjoontes asjakohased, kuid praktikas on endiselt probleeme
. Parteide ja poliitiliste liikumiste seaduses
on sätestatud igale annetajale ligikaudu 120 000 euro (3 000 000 Tšehhi krooni) suurune ülemmäär. Kõik üle umbes 40 euro (1 000 Tšehhi krooni suurused annetused tuleb dokumenteerida. Välisriikide üksikisikute või avaliku sektori asutuste annetused ei ole lubatud. Valimisperioodil saadud annetused tuleb avalikustada internetis vähemalt kolm päeva enne valimisi
. Selle tegemata jätmise eest võib määrata ligikaudu 4 000 – 80 000 euro (100 000 – 2 000 000 Tšehhi krooni) suuruse trahvi. Järelevalve eest vastutab parteide ja poliitiliste liikumiste rahastamise järelevalve amet
. Endiselt on struktuurilisi puudujääke, sest üksikutelt annetajatelt saadavate annetuste ülemmäärasid käsitlevaid eeskirju ei kohaldata presidendivalimistele
ega mittetulundusühendustelt saadavatele annetustele
. Takistusi esineb ka paljude juriidiliste isikutega ärivõrgustikelt saadud annetuste järelevalves
. Valitsus kavatseb teha üksikasjalikuma analüüsi, et täpsemalt välja selgitada praktikas ette tulevad seadusandlikud lüngad ja probleemid
.
Endiselt on menetlemisel riigikontrolli tugevdamiseks põhiseaduses tehtavad muudatused. Riigikontrolli seadust muutva seaduseelnõuga
rakendataks põhiseaduse muudatust. Sellega laiendataks riigikontrolli volitusi, lubades sellel auditeerida ka kohalike omavalitsuste, tervisekindlustusettevõtjate ja riigi osalusega ettevõtete (s.o ettevõtted, millest suurim osa kuulub riigile või mida kontrollib riik või kohalik omavalitsus) avaliku sektoriga seotud kulutusi. Eelnõu vastuvõtmisega viivitatakse
hoolimata sellest, et tegemist on valitsuse programmi seletuskirjas sätestatud prioriteediga.
Parlamendile on tutvustatud rikkumisest teatajate kaitset käsitlevat ettevalmistavat tööd. Valitsus kiitis 25. jaanuaril 2021. aastal heaks rikkumisest teatajate kaitse eelnõu ning sellega kaasneva ja seda muutva seaduse
. Praegu ootavad mõlemad teist lugemist esindajatekojas
ja neid arutatakse esindajatekoja asjaomastes komisjonides. Seaduseelnõus nähakse ette sisearuandlussüsteemide loomine ja rikkumisest teatajate võimalus teatada võimalikest rikkumistest justiitsministeeriumile.
Riigi osalusega ettevõtete juhtimist reguleeritakse, kuid praktikas esineb probleeme. Riigi osalusega ettevõtetesse poliitilistel põhjustel töötajate nimetamise vältimist ei ole praktikas veel süstemaatiliselt tagatud
. Valitsus kiitis 2020. aastal heaks riigiomandi poliitika strateegia,
mis põhineb OECD 2015. aasta suunistel riigi osalusega ettevõtete juhtimise kohta. Strateegiaga püütakse tagada, et riik kasutab oma omandiõigust riigi osalusega ettevõtetes läbipaistvalt ja tulemuslikult.
COVID-19 pandeemia tõttu aeglustusid konkreetsete valdkondade korruptsioonivastased reformid. Enamik 2020. aastasse kavandatud korruptsioonivastaseid meetmeid, eriti tervishoiusektoris, lükati edasi
. Uues, 2021.–2022. aasta korruptsioonivastases tegevuskavas nähakse ette riigihangete valdkonna sihipärased meetmed, sealhulgas erimärgised lepinguregistris COVID-19 pandeemiaga seotud riigihankelepingutele ja eriolukordades või sarnastes kriisiolukordades
kasutatava riigihangete metoodika väljatöötamine. Üldiselt leitakse, et registril on positiivne mõju korruptsiooni ennetamisele, sest see suurendab läbipaistvust ja avaliku järelevalve võimalikkust.
III.MEEDIA MITMEKESISUS JA MEEDIAVABADUS
Tšehhi Vabariigi põhiseaduslikku korda lõimitud põhiõiguste ja -vabaduste hartaga tagatakse väljendusvabadus ja õigus teabele ning keelatakse selge sõnaga tsensuur. Raadio- ja teleringhäälingu seadusega määratakse selgelt kindlaks Tšehhi Vabariigi meediat reguleeriva asutuse pädevus. Teabele vaba juurdepääsu seadusega tagatakse juurdepääs avaliku sektori asutuste käsutuses olevale teabele.
Ootel on reform raadio- ja teleringhäälingu nõukogu sõltumatuse edasiseks tugevdamiseks. Raadio- ja teleringhäälingu seadusega luuakse nõukogu, mis on 13 liikmest koosnev sõltumatu haldusorgan, ning sätestatakse nõukogu ülesanded ja kohustused, nõukogu liikmete ja juhi valikukriteeriumid, välistavad kriteeriumid ja ametisse nimetamise kord. Kui nõukogu rikub korduvalt ja tõsiselt seaduses sätestatud kohustusi või selle kohustuslik aastaaruanne ei saa suurte puuduste tõttu korduvalt heakskiitu, võib esindajatekoda teha peaministrile ettepaneku nõukogu täies koosseisus tagasi kutsuda. Augustis 2020 esitatud reformiga kaotataks peaministri roll ametisse nimetamise protsessis, samal ajal piirates esindajatekoja võimu, nii et eespool nimetatud juhtudel saab esindajatekoda teha ettepaneku vaid üksikute liikmete ametist vabastamise kohta. See tugevdaks nõukogu kui organi sõltumatust. Muudatus tähendaks ka, et parlament peaks esitama nõukogu liikmete ametist vabastamise põhjused. Sellise muudatusega soovitakse täita läbivaadatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis sisalduvad sõltumatusega seotud eesmärgid.
Raadio- ja teleringhäälingu nõukogu pädevus on seaduses täpselt kindlaks määratud ja seda kohaldatakse tulemuslikult praktikas. Reguleerimisasutus ei eelda, et ringhäälinguseaduse kavandatud muudatustel (vt eespool) oleks märkimisväärne mõju nõukogu tööle, ja eeldatakse vaid mõnetist töötajate koondamist. Tšehhi Vabariigi raadio- ja teleringhäälingu seaduses nähakse ette nõukogu tunnustatavate isereguleeruvate organite tegevus. Sellised organid võivad jagada teavet nende hõlmatavate valdkondadega seotud kohtumenetlustes. Eespool nimetatud seaduseelnõus suurendataks isereguleerimise ulatust. Muret on väljendatud eraldiseisva Tšehhi televisiooni järelevalvenõukogu liikmete valimise protsessi ja sõltumatuse üle.
Tšehhi Vabariik võttis vastu õigusakti, millega reguleeritakse tegelikult kasu saava omaniku läbipaistvust ja mida kohaldatakse ka meediaomandi suhtes. 5. jaanuari 2021. aasta õigusaktiga nr 37/2021 Sb., millega võetakse üle ELi viies rahapesuvastane direktiiv, kehtestatakse sellisele teabele juurdepääsuks kahetasandiline süsteem. Sellega tagatakse justiitsministeeriumi peetava registri kaudu üldsuse juurdepääs piiratud hulgale omanditeabele ja luuakse mehhanismid, mis võimaldavad teatavatel asutustel kehtestada sanktsioone nõutud andmete puudumise eest. Samas peetakse meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes seda suure riskiga valdkonnaks, arvestades, et süsteem ei kohusta tegelikult meediaettevõtjaid avalikustama üldsusele oma täielikke omandistruktuure. Tšehhi Vabariigis teatatakse uudistemeedia suurest kontsentratsioonist, mis tuleneb eelkõige suurest kontsentreerumisest meedia eri allsektorites.
Tšehhi Vabariik ei ole võtnud vastu seadusi riikliku reklaami jaotamise reguleerimiseks. Tšehhi Vabariigil ei ole erieeskirju riikliku reklaami jaotamise kohta peale riigihangete seaduses sätestatud reklaami üldnõuete, st et riiklikud reklaamilepingud väärtusega üle 2 000 euro (50 000 Tšehhi krooni) tuleb avalikustada riiklikus registris. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes viidatakse Tšehhi Vabariigi ministeeriumide 2010.–2018. aasta reklaamikulutuste seirele, mida tegi Tšehhi uuriva ajakirjanduse keskus, mis avastas märkimisväärseid erinevusi selles, kuidas ministeeriumid eri meediakanalitele reklaamikulusid jaotavad. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes märgitakse, et see viitab favoritismile ja üldisele läbipaistvuse puudumisele.
Juurdepääs teabele on tagatud seadusega, kuid praktikas esineb takistusi. Muudetud ei ole teabele vaba juurdepääsu seadust, millega tagatakse juurdepääs avaliku sektori asutuste käsutuses olevale teabele. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruandes osutatakse teatavate avaliku sektori asutuste mitmele katsele sekkuda COVID-19 pandeemia ajal teabe levitamisse. Aruandes juhitakse hoiatavalt tähelepanu tervishoiuteabe ja -statistika instituudi keeldumisele avaldada üksikasjalikke andmeid COVID-19 infektsioonide leviku kohta.
Ehkki ajakirjanikele ei ole füüsilist kahju tekitatud, ei ole nende vastu suunatud sõnalised solvangud, ahistamine ja ähvardused internetis harvad. Nii meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne kui ka Piirideta Reporterite ajakirjandusvabaduse indeks viitavad asjaolule, et elukutse esindajad peavad pidevalt taluma teatavate parteide ja kõrgete ametiisikute sõnalisi rünnakuid. Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil ei registreeritud Tšehhi Vabariigis 2020. aastal ühtki teatist. Eespool nimetatud küsimuses registreeriti 2021. aastal üks teatis seoses Tšehhi televisiooninõukoguga. Meedia toetamise kava COVID-19 pandeemia mõju leevendamiseks vastu ei võetud. Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruande kohaselt kahjustas COVID-19 pandeemia tõsiselt trükimeedia sektorit.
IV.MUUD KONTROLLI- JA TASAKAALUSTUSSÜSTEEMIGA SEOTUD INSTITUTSIOONILISED KÜSIMUSED
Tšehhi Vabariigis on kahekojaline parlamentaarne valitsemissüsteem
ning riigi president valitakse otse. Seadusandlikke ettepanekuid võivad esitada esindajatekoja liige, esindajatekoja liikmete rühm, senat, valitsus või kõrgemate autonoomsete piirkondade esindusorganid
. Konstitutsioonikohus võib hinnata tagantjärele põhiseaduslikkust. Peale kohtusüsteemi on kontrolli- ja tasakaalustussüsteemis osa ombudsmani ametil ja kodanikuühiskonnal.
2020. aastal ja 2021. aasta alguses võeti peaaegu pooled õigusaktidest seoses eriolukorraga vastu seadusandlikus lühimenetluses. 2020. aasta jaanuarist kuni 2021. aasta veebruari keskpaigani parlamendis vastuvõetud ja seaduste kogus avaldatud 128 õigusaktist võeti 60 akti vastu eriolukorraga seotud seadusandlikus menetluses kokkuvõtliku läbivaatamise kaudu ja täiendavad 12 õigusakti kiirmenetluses, kus õigusakt võetakse vastu esimesel lugemisel
. Sidusrühmad on väljendanud muret, et neid menetlusi kasutati ka selliste õigusaktide puhul, mis ei olnud seotud COVID-19 pandeemiaga toimetulekuga, ja on kritiseerinud liiga paljude erandite tegemist sidusrühmadega konsulteerimise eeskirjadest
. Lisaks on eriolukorra meetmeid, mille valitsus on võtnud vastu COVID-19 pandeemiaga võitlemiseks, kritiseeritud selle eest, et need ei sisalda konkreetset, arusaadavat ja põhjendatud selgitust
. Mõlemad parlamendikojad võtsid meetmeid viiruse leviku tõkestamiseks oma ruumides, sealhulgas võimalus proportsionaalselt piirata kohalviibivate parlamendiliikmete arvu.
Eriolukord kestis suurema osa 2020. aastast ja 2021. aasta alguses väljendati muret selle põhiseaduslikkuse pärast Põhiseaduse kohase julgeolekuseaduse kohaselt võib valitsus eriolukorra välja kuulutada kuni 30 päevaks ja pikendada seda üksnes esindajatekoja eelneval heakskiidul
. Pärast 12. märtsist 2020 kuni 17. maini 2020 kestnud eriolukorda
kuulutas valitsus eriolukorra uuesti välja alates 5. oktoobrist 2020 ja pikendas seda aeg-ajalt esindajatekoja heakskiidul kuni 14. veebruarini 2021. Esindajatekoda keeldus 11. veebruaril 2021 eelneva heakskiidu andmisest eriolukorra täiendavale pikendamisele. Seejärel kuulutas valitsus 14 päevaks välja uue eriolukorra, tuginedes piirkondlike omavalitsuste juhtide taotlusele – seda otsust kritiseeriti, pidades seda muu hulgas põhiseadusnormidest kõrvalehoidmiseks. Seejärel otsustas esindajatekoda, et see eriolukord lõpeb uue pandeemiaseaduse jõustumisega, kuid hiljemalt 27. veebruaril 2021. Rühm senati liikmeid esitas ka kaebuse konstitutsioonikohtule, kes pidas kaebust vastuvõetamatuks, kuid märkis siiski, et eriolukorda võib pikendada üksnes esindajatekoja heakskiidul ja et põhiseaduses ette nähtud pikendusviisi ei saa asendada uue eriolukorra väljakuulutamisega. Olukorra halvenemise tõttu kuulutas valitsus 30 päevaks välja uue eriolukorra alates 27. veebruarist 2021. Seda pikendati esindajatekoja eelneval nõusolekul 11. aprillini 2021.
Kohtud jätkasid eriolukorra meetmete kasutamise läbivaatamist. COVID-19 pandeemiale reageerimiseks kehtestatud eriolukorra meetmeid on kohtud, sealhulgas konstitutsioonikohus, sageli läbi vaadanud. Sidusrühmad aga märgivad, et jõustunud meetmeid on muudetud liiga kiiresti, nii et kohtud ei jõua õigel ajal reageerida.
Pandeemia tõttu viibib õigusloomeprotsessi läbipaistvust suurendavate projektide elluviimine. Eriolukorra ja COVID-19 pandeemiaga seotud piirangute mõju tõttu lükatakse edasi portaalide „eSbírka“ ja „eLegislativa“
loomise projekti elluviimine. Projekt võimaldaks hõlpsamat kontrolli ja osalemist õigusloomeprotsessis. Süsteemi katsetamine ja kasutajate koolitamine peaks nüüd algama 2021. aasta novembris ja portaalid peaksid tegevust alustama 1. jaanuaril 2023.
Parlamendis arutatakse lapse õiguste kaitsjat (laste ombudsmani) käsitleva seaduse eelnõu. Esindajatekoja liikmete rühma 2020. aasta juunis esitatud seaduseelnõus tehakse ettepanek luua õiguste avalikust kaitsjast – kes tegutseb praegu ka lapse õiguste konventsiooni järelevalveorganina – eraldiseisev institutsioon. Veel ei ole esitatud seadusandlikku ettepanekut riikliku inimõiguste asutuse loomise kohta. Ombudsmani esimesel ametiaastal kritiseerisid teda sidusrühmad, eelkõige meelevaldsuse ja avalduste eest, milles väidetavalt seatakse kahtluse alla proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine üksikisiku õiguste piiramisel
. Kriitikat pälvisid ka tema avaldused, milles ta peab küsitavaks teatavate vähemusrühmade diskrimineerimise olemasolu
. COVID-19 pandeemia ajal on õiguste avalik kaitsja uurinud mitut pandeemiaga seotud küsimust. Riigiasutused muutsid hiljem mitut uuritud meedet.
COVID-19 pandeemia käigus kohaldatud piirangud on märkimisväärselt mõjutanud kodanikuühiskonna organisatsioone. Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi peetakse avatuks
ja kodanikuühiskond osaleb aktiivselt avalikes valdkondades. Sidusrühmade sõnul on COVID-19 pandeemia kodanikuühiskonna organisatsioone märkimisväärselt mõjutanud ja enamik neist on pandeemiaga seotud piirangute tõttu sunnitud piirama oma tegevust. Samas on täheldatud ka positiivseid suundumusi, sest mõned kodanikuühiskonna organisatsioonid on teatanud avaliku toetuse kasvust, oma tegevuse laiendamisest ja tulemuslikkuse suurenemisest.
I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*
** Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud aadressil
https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation
.
Avalik kiri ombudsmanile, millele kirjutas alla üle 320 isiku, sealhulgas tuntud advokaadid (
https://www.petice.com/otevreny_dopis_verejnemu_ochranci_prav
).
Avaliku meedia liit (2021) „The threat facing Czech TV“ (
https://www.publicmediaalliance.org/the-threat-facing-czech-tv-ceska-televize/
).
„Babiš obvinil soudce z ovlivňování voleb. Jen chráníme ústavu, reagoval Rychetský“ (Babiš süüdistas kohtunikke valimiste mõjutamises. Kaitseme lihtsalt põhiseadust, reageeris Rychetský), Deník N (2021) (https://denikn.cz/553944/snazi-se-ovlivnit-vysledek-voleb-babis-zautocil-na-ustavni-soud-i-predsedu-rychetskeho/).
„Benešová zesiluje boj proti šéfovi žalobců. Babiš se ho zastal“ (Benešová tõhustab võitlust peaprokuröri vastu. Babiš toetas teda), Seznam zprávy (2020) (https://www.seznamzpravy.cz/clanek/benesova-zesiluje-boj-proti-sefovi-zalobcu-poda-karnou-zalobu-kvuli-vrbeticim-153409).
Civicus, „Monitor tracking civic space – Czechia“ (
https://monitor.civicus.org/country/czech-republic/
).
Euroopa Komisjon (2019), Final Audit Report, No. REGC414CZ0133, REGIO/C4/AUD (
https://ec.europa.eu/regional_policy/sources/docoffic/official/reports/cz_functioning_report/cz_functioning_report_en.pdf
).
Euroopa Komisjon (2020), õigusriigi olukorda käsitlev aruanne, Tšehhi õigusriigi olukorda käsitlev peatükk.
Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.
Euroopa kodanikuvabaduste liit (2021), Euroopa kodanikuvabaduste liidult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
Euroopa Liidu Kohus, 20. aprilli 2021. aasta kohtuotsus Repubblika, C-896/19.
Euroopa Liidu Kohus, 25. juuli 2018. aasta kohtuotsus LM, C‑216/18 PPU.
Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2010), ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tulemuslikkus ja vastutus.
Euroopa Nõukogu, Veneetsia komisjon (2010), aruanne „Report on the Independence of the Judicial System Part I: The Independence of Judges“, CDL-AD(2010)004.
Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2016), „Rule of Law Checklist“, CDL-AD(2016)007.
Euroopa Parlament (2020), „Report on the fact-finding mission of the Budgetary Control Committee to the Czech Republic“ (
https://www.europarl.europa.eu/cmsdata/209082/CONT_CZ_Mission_Report_Final.pdf
).
Euroopa Ringhäälinguliit (2021) „Public service media in the Czech Republic under threat“ (
https://www.ebu.ch/news/2021/04/public-service-media-in-the-czech-republic-under-threat
).
Glopolis (2021), organisatsioonilt Glopolis õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
GRECO (2016), neljas hindamisvoor – „Evaluation Report on Czechia on Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“.
GRECO (2020), neljas hindamisvoor – „Interim Compliance Report on Czechia on Corruption prevention in respect of members of parliament, judges and prosecutors“.
„Kdo co komu slíbil? Před volbami udělají tóčo, kritizuje Benešová verdikt Ústavního soudu“ (Kes kellele mida lubas? Nad tekitavad enne valimisi segadust, kritiseerib Benešová konstitutsioonikohtu otsust), Deník N (2021) (https://denikn.cz/553991/kdo-co-komu-slibil-pred-volbami-udelaji-toco-kritizuje-benesova-verdikt-ustavniho-soudu/).
Kommunikatsiooni peadirektoraat (2019), „Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis“.
Kommunikatsiooni peadirektoraat (2020), „Eurobaromeetri eriuuring nr 502: korruptsioon“.
League of Human Rights (2021), organisatsioonilt League of Human Rights õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
„Lobbing má podle poloviny Čechů výrazný vliv na podobu zákonů, vnímají ho ale hlavně jako nástroj pro kmotry“ (Tšehhid arvavad, et lobitöö mõjutab tugevalt seaduste sõnastamist, kuid näevad seda kui peamiselt „ristiisade“ kasutatavat vahendit), Rekonstrukce státu (2021) (
https://www.rekonstrukcestatu.cz/archivse-novinek/lobbing-ma-podle-poloviny-cechu-vyrazny-vliv-na-podobu-zakonu-vnimaji-ho-ale-hlavne-jako-nastroj-pro-kmotry
).
Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne.
Nadace OSF (2021), „Dopady pandemie COVID-19 na neziskové organizace“ (
https://osf.cz/wp-content/uploads/2021/03/Nadace-OSF_Dopady_pandemie_NNO_2021.pdf
).
„Občanští členové "romské rady": Křeček nezná své kompetence, k romské strategii se vyjadřuje nepravdivě, soustavně cíleně podkopává důstojnost Romů“ (Romade nõukogu kodanikest liikmed: Křeček ei mõista oma pädevust, tema väited romade strateegia kohta ei vasta tegelikkusele; ta alandab sihilikult romade väärikust), Romea.cz (2021) (
http://www.romea.cz/cz/zpravodajstvi/domaci/obcansti-clenove-romske-rady-krecek-nezna-sve-kompetence-k-romske-strategii-se-vyjadruje-nepravdive-soustavne-cilene
).
OECD (2019), „Implementing the OECD Anti-Bribery Convention, Phase 4 Two-Year Follow-Up Report: Czechia“.
Piirideta Reporterid (2021), „2021 World Press Freedom Index – Czechia“ (
https://rsf.org/en/czech-republic
).
„Podle většiny právníků je nový stav nouze protiústavní“ (Enamiku juristide arvates on eriolukord põhiseadusega vastuolus), České noviny (2021), (
https://www.ceskenoviny.cz/zpravy/podle-vetsiny-pravniku-je-novy-stav-nouze-protiustavni/1996439
).
Praha linnakohus, 13. novembri 2020. aasta otsus nr 18 A 59/2020.
Prokuratuur (2021), pressiteade „Nejvyšší státní zástupce Pavel Zeman oznámil rezignaci“ (Peaprokurör Pavel Zeman teatas oma tagasiastumisest) (https://verejnazaloba.cz/nsz/nejvyssi-statni-zastupce-pavel-zeman-oznamil-rezignaci/).
Riigikontroll (2020), „EU Report 2020 – Report on the EU Financial Management in Czechia“ (
https://www.nku.cz/assets/publications-documents/eu-report/eu-report-2020-en.pdf
).
Síť k ochraně demokracie (2020), seirearuanne, (
https://ochranademokracie.s3.amazonaws.com/ochranademokracie/production/files/2020/11/18/13/26/42/6db6f97d-7c3e-452d-b27f-44740bbdaa74/zprava-pracovni-skupiny-pro-lidska-socialni-prava-2019_2.pdf
).
„Státní reklama: Kdo také platí Parlamentní listy“ (Riiklik reklaam. Kes veel maksab „Parlamentní listyle“), Investigace.cz (2019) (
https://www.investigace.cz/statni-reklama-kdo-take-plati-parlamentni-listy
).
„Stíhání Babiše se povleče do voleb, státní zástupci z něj mají štít proti svému odvolání. Je to nejbrutálnější doba, kdyby vláda zítra skončila, budu nejšťastnější, říká Benešová“ (Menetlus Babiši vastu venib kuni valimisteni, prokurörid kasutavad seda kilbina oma vallandamise vastu. See on kõige jõhkram aeg, kui valitsus homme lõpetaks, oleksin mina kõige õnnelikum, ütleb Benešová), Info.cz (2021), (https://www.info.cz/pravo/justice/marie-benesova). Rahvusvaheline pressiinstituut (2021), „Concerns over increasing meddling in independence of Czech public broadcaster“ (
https://ipi.media/concerns-over-increasing-meddling-in-independence-of-czech-public-broadcaster/
).
„Zeman: Po schůzce s Benešovou jsem vycítil svůj konec, byli jsme pro ni vděčný terč. Politika zhrubla“ (Zeman: Pärast kohtumist Benešovága tundsin, et mu lõpp läheneb, olin tema jaoks valmis sihtmärk. Poliitika on muutunud karmimaks), Deník N (2020) (
https://denikn.cz/633179/zeman-po-schuzce-s-benesovou-jsem-vycitil-svuj-konec-byli-jsme-pro-ni-vdecny-terc-politika-zhrubla/?ref=list
).
Transparency International (2020), aruanne „Exporting corruption“.
Transparency International (2021), organisatsioonilt Transparency International õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
Transparency International (2021), korruptsiooni tajumise indeks 2020.
Transparency International Czech Republic (2021), Transparency Internationali allorganisatsioonilt Tšehhi Vabariigis õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
Tšehhi rahandusministeerium (2020), Tšehhi Vabariigi lähenemisprogramm.
Tšehhi Vabariigi advokatuur (2021), Tšehhi Vabariigi advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside.
Tšehhi Vabariigi advokatuur, kohtuotsuste loetelu (
https://advokatnidenik.cz/2021/04/23/za-uplynulych-deset-mesicu-soudy-zrusily-nekolik-protiepidemickych-opatreni/
) (
https://advokatnidenik.cz/2021/04/09/soudy-jiz-odmitly-desitky-navrhu-na-zruseni-protiepidemickych-narizeni/
).
Tšehhi Vabariigi advokatuur (2021), „ČAK k vyhlášení nouzového stavu usnesením vlády ze dne 14.2.2021“ (Tšehhi advokatuuri avaldus eriolukorra väljakuulutamise kohta 14. veebruari 2021. aasta määrusega) (
https://advokatnidenik.cz/2021/02/15/cak-k-vyhlaseni-nouzoveho-stavu-usnesenim-vlady-ze-dne-14-2-2021/
).
Tšehhi Vabariigi kohtunike eetikakoodeks (ingliskeelne versioon) (
https://www.nsoud.cz/Judikatura/ns_web.nsf/web/CodeofEthics~Code_of_Ethic~?Open&lng=EN
).
Tšehhi Vabariigi kohtunike liit, „Soudcovská unie k vystoupení ministryně spravedlnosti“ (
https://www.soudci.cz/zpravy-a-stanoviska/pohledy-a-nazory/3173-soudcovska-unie-k-vystoupeni-ministryne-spravedlnosti.html
).
Tšehhi konstitutsioonikohtu otsus nr I. ÚS 3271/13.
Tšehhi Vabariigi konstitutsioonikohtu 25. märtsi 2021. aasta otsus Pl. ÚS 12/21.
Tšehhi Vabariigi parlamendi veebisait (
https://www.psp.cz/sqw/historie.sqw?o=8&t=1150
).
Tšehhi Vabariigi prokuröride liit, 4. veebruari 2021. aasta avaldus (
https://www.uniesz.cz/reakce-unie-statnich-zastupcu-ceske-republiky-na-utoky-politiku-proti-ustavnimu-soudu/
).
Tšehhi Vabariigi prokuröride liidu esimees, 26. veebruari 2021. aasta avaldus (
https://www.uniesz.cz/prezident-unie-statnich-zastupcu-jan-lata-ministryne-benesova-sdeluje-nepravdy/
).
Tšehhi Vabariigi valitsus, „Strategie pro boj s podvody a korupcí v rámci čerpání fondů SSR v období 2014 - 2020“ (pettuste ja korruptsiooni vastase võitluse strateegia ELi fondides aastateks 2014–2020) (
https://www.dotaceeu.cz/Dotace/media/SF/FONDY%20EU/2014-2020/Dokumenty/Ostatn%c3%ad/MMR_Strategie-proti-podvodum-SSR_FINAL3.pdf
).
Tšehhi Vabariigi valitsus, „Vládní koncepce boje s korupcí na léta 2018 až 2022“ (korruptsioonivastane strateegia) (
https://korupce.cz/protikorupcni-dokumenty-vlady/na-leta-2018-az-2022/
).
Tšehhi Vabariigi valitsus, „eSbírka a eLegislativa“ (projekt portaalide „eSbírka“ ja „eLegislativa“ loomiseks) (
https://www.mvcr.cz/clanek/esbirka-a-elegislativa.aspx
).
Tšehhi Vabariigi valitsus (2019), „Sektorová analýza korupce ve zdravotnictv“ (tervishoiusektori korruptsiooniriski analüüs) (
https://www.mzcr.cz/wp-content/uploads/2020/08/Sektorov%C3%A1-anal%C3%BDza-korupce-ve-zdravotnictv%C3%AD.pdf
).
„Vyšetřovatel Čapího hnízda končí u policie. Spis uzavřel a navrhl podat obžalobu“ (Čapí hnízdo juhtumi uurija lõpetas töö. Ta sulges toimiku ja tegi ettepaneku anda asi kohtusse), Česká justice (2021) (
https://www.ceska-justice.cz/2021/05/vysetrovatel-capiho-hnizda-konci-u-policie-spis-uzavrel-a-navrhl-podat-obzalobu/
https://www.ceska-justice.cz/2021/05/vysetrovatel-capiho-hnizda-konci-u-policie-spis-uzavrel-a-navrhl-podat-obzalobu/
).
II lisa. Tšehhi Vabariiki tehtud riigikülastus
Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta märtsis virtuaalkoosolekud järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:
·ajakirjanike ühendus
·Tšehhi Vabariigi advokatuur
·rahvusvahelise pressiinstituudi Tšehhi Vabariigi riiklik komitee
·raadio- ja teleringhäälingu nõukogu
·sõltumatu ajakirjanduse fond
·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus
·finantsanalüüsi amet
·Frank Bold/Reconstruction of State
·rahvusvaheline pressiinstituut
·League of Human Rights
·kultuuriministeerium
·siseministeerium
·justiitsministeerium
·riiklik organiseeritud kuritegevuse vastane amet
·ombudsman
·avatud valitsemise partnerlus
·prokuratuur
·kõrgem halduskohus
·riigikontroll
·ülemkohus
·Transparency International Czech Republic
·kohtunike liit
·prokuröride liit
* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:
·Amnesty International
·reproduktiivõiguste keskus
·CIVICUS
·Euroopa kodanikuvabaduste liit
·Civil Society Europe
·Euroopa kirikute konverents
·EuroCommerce
·Euroopa mittetulundusõiguse keskus
·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus
·Euroopa kodanike foorum
·Euroopa Ajakirjanike Liit
·Euroopa demokraatiapartnerlus
·Euroopa Noortefoorum
·Front Line Defenders
·Human Rights House Foundation
·Human Rights Watch
·ILGA Euroopa büroo
·Rahvusvaheline Juristide Komisjon
·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon
·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni (IPPF) Euroopa võrgustik
·rahvusvaheline pressiinstituut
·Madalmaade Helsingi komitee
·Avatud Ühiskonna Euroopa Poliitika Instituut
·Philanthropy Advocacy
·Protection International
·Piirideta Reporterid
·Transparency International EU