EUROOPA KOMISJON
Brüssel,20.7.2021
SWD(2021) 724 final
KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Peatükk õigusriigi olukorra kohta Rumeenias
Lisatud dokumendile:
EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE
2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus
{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final} - {SWD(2021) 727 final}
Lühikokkuvõte
Alates Rumeenia ühinemisest ELiga 2007. aastal on komisjon jälginud Rumeenia kohtureforme ja korruptsioonivastase võitluse reforme koostöö- ja jälgimiskorra alusel, mis on oluline raamistik edusammude tegemiseks nimetatud valdkondades. Koostöö- ja jälgimiskorda rakendatakse edasi paralleelselt õigusriigi mehhanismiga, milles Rumeenia lahutamatult osaleb (nagu ka mis tahes muu liikmesriik), ning korda rakendatakse seni, kuni kõik eesmärgid on rahuldavalt täidetud.
Valitsus teeb ettepaneku reformideks, et lahendada probleemid, millele juhiti tähelepanu seoses õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide 2017.–2019. aasta muudatusega, mida kritiseeriti nende negatiivse mõju pärast õigusemõistmise sõltumatusele, kvaliteedile ja tõhususele. Euroopa Kohus on 18. mai 2021. aasta eelotsuses analüüsinud nende reformide mitut aspekti ja kinnitanud nende murede põhjendatust, eelkõige seoses prokuratuuri osakonnaga, mis uurib kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid. Parlamendis on läbivaatamisel seaduseelnõu selle osakonna tegevuse lõpetamiseks. Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide muutmiseks on algatatud seadusandlik menetlus. Ebapiisava arvu uute kohtunike värbamine ja märkimisväärse hulga kohtunike pensionile jäämine on süvendanud personalipuudust. See puudus on suurendanud survet kohtunikele ning mõjutanud seega õigusemõistmise kvaliteeti ja tõhusust.
Korruptsioonivastase võitluse institutsiooniline raamistik on terviklik, kuid selle tulemuslikkus eeldab valitsuse püsivat poliitilist tahet. Üks põhieesmärke on uue korruptsioonivastase strateegia (2021–2025) vastuvõtmine. Keskmise ja suurkorruptsiooni uurimise ja selle eest karistamise tulemuslikkus on paranenud, mis kinnitab varasemaid tulemusi. Riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat on saavutanud paremaid tulemusi, kuigi õigusemõistmist käsitlevates õigusaktides 2017.–2019. aastal tehtud muudatused on jätkuvalt peamine takistus selle heale toimimisele. Endiselt on vaja muuta kriminaalkoodeksit. Kuna konstitutsioonikohtu otsustele pole reageeritud usaldusväärsete seadusandlike ja poliitiliste lahendustega, pärsivad suurenenud takistused ja õiguskindlusetus korruptsioonivastast võitlust. Tihedam institutsioonidevaheline koostöö 2020. aasta valimiste kontekstis võib tähistada valitud ametiisikute ausust käsitleva lähenemisviisi muutust. Arestitud vara haldamise agentuur toimib endiselt täielikult ning huvide konfliktide tuvastamiseks mõeldud elektrooniline süsteem PREVENT on tõhus.
Kehtestatud on õiguslikud kaitsemeetmed meediavabaduse ja meedia mitmekesisuse kaitseks. Olemasoleva õigusraamistiku rakendamisel ja täitmise tagamisel esineb siiski probleeme, eelkõige seoses juurdepääsuga teabele. Riiklikul audiovisuaalmeedia nõukogul puuduvad endiselt vahendid oma ülesannete täielikuks täitmiseks ning tema tegevust on mõjutanud mitme liikme volituste lõppemine. Meediaomandi läbipaistvus ei ole endiselt täielik. Meedia võib sattuda poliitilise surve alla, eriti kui selle tulud sõltuvad riiklikust reklaamist. Jätkuvalt teatatakse uurivate ajakirjanike vastu laimu eest algatatud kohtuasjadest. COVID-19 pandeemia kontekstis sai meedia toetust rahalistest vahenditest, mida eraldati COVID-19 leviku ennetamise eesmärgil korraldatavate valitsuse meediakampaaniate jaoks.
Endiselt ollakse mures õigusloome stabiilsuse ja prognoositavuse pärast, kuna õigusakte muudetakse sageli ja nende alusel vastu võetud normid võivad olla vasturääkivad, samuti tekitab muret mõjuhinnangute piiratud kasutamine. Pärast 2019. aasta mais toimunud rahvahääletust ei võetud õigusemõistmise valdkonnas vastu ühtegi olulist valitsuse erakorralist määrust. COVID-19 pandeemia kontekstis on kehtestatud häireolukord ning kohaldatakse suuremat parlamentaarset kontrolli. Pärast Euroopa Kohtu 18. mai 2021. aasta otsust õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide mitme aspekti kohta tegi konstitutsioonikohus 8. juunil 2021 otsuse, mis tekitab tõsist muret, kuna selles seatakse kahtluse alla liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte. 2020. aastal muudeti ühinguid ja sihtasutusi käsitlevaid õigusakte, et vähendada valitsusväliste organisatsioonide halduskoormust.
Koostöö- ja jälgimiskord kehtestati Rumeenia ühinemisel Euroopa Liiduga 2007. aastal üleminekumeetmena, et toetada Rumeenia jätkuvaid jõupingutusi kohtusüsteemi reformimiseks ja korruptsioonivastase võitluse tõhustamiseks
. Vastavalt koostöö- ja jälgimiskorra kehtestamise otsusele ja nagu on rõhutanud nõukogu, lõpeb korra kohaldamine siis, kui kõik Rumeenia jaoks püstitatud eesmärgid on rahuldavalt täidetud. 2017. aasta jaanuari aruandes andis komisjon põhjaliku hinnangu Rumeenia edusammudele koostöö- ja jälgimiskorra rakendamisel kümne aasta jooksul. Samuti nähti selles ette koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamise lõpetamine, mis põhineb 12 lõplikul põhisoovitusel, mille täitmisest piisaks koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide saavutamiseks, välja arvatud juhul, kui suundumused viivad edusammude suhtes tagasiminekule. 2018. aasta novembri aruandes järeldati, et suundumused näitasid tagasiminekut või saavutatud edusammude pöördumatuse küsitavaks muutumist ning et anda tuleb kaheksa uut soovitusi. Komisjoni viimases koostöö- ja jälgimiskorra aruandes, mis võeti vastu 2021. aasta juunis, hinnati 2017. aasta jaanuaris antud 12 soovituse ja 2018. aasta novembris esitatud kaheksa täiendava soovituse täitmisel tehtud edusamme. Selles aruandes jõuti järeldusele, et alates viimasest, 2019. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandest on olukord koostöö- ja jälgimiskorra eesmärkide näitajate põhjal arenenud selgelt positiivses suunas, ning väljendati heameelt asjaolu üle, et 2021. aastal on antud reformideks ja perioodi 2017–2019 toimunud tagasilanguse heastamiseks uus tugev tõuge. Selle tulemusena on tehtud edusamme kõigi ülejäänud koostöö- ja jälgimiskorra soovituste osas ning kui edusammud samas hoos jätkuvad, peaks neist paljud saama täidetud.
I.Kohtusüsteem
Rumeenias on nii tsiviil- kui ka sõjaväekohtu süsteem neljaastmeline: esimese astme kohtud, üld- ja erikohtud, apellatsioonikohtud
ning kassatsioonikohus. Kassatsioonikohus teeb otsuseid kriminaalasjades esimeses astmes ja apellatsioonkaebuste korral teatavate isikute kategooriate puhul
ning teatavate tsiviil- ja haldusasjade apellatsioonkaebuste korral. Üks selle kohtu põhiülesandeid on tagada õiguse ühtne tõlgendamine ja kohaldamine teistes kohtutes. Kõrgem kohtunike nõukogu, kelle ülesandeks on tagada kohtu sõltumatus, on jagatud kaheks kolleegiumiks: kohtunike kolleegium ja prokuröride kolleegium. Kolleegiumide ainupädevusse kuulub vastavalt kohtunike ja prokuröride töölevõtmine ja karjääriküsimused ning need tegutsevad distsiplinaarküsimustes distsiplinaarkohtuna. Prokuratuuri juhib kassatsioonikohtu juurde kuuluva prokuratuuri peaprokurör. Prokuratuuri alla kuuluvad spetsiaalse pädevuse ja organisatsiooniga eriüksustena riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat (DNA) ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise ja nende vastu võitlemise direktoraat (DIICOT), mida juhivad juhtivprokurörid, ja alates 2018. aastast ka prokuratuuri osakond, mis uurib kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid (SIIJ)
. On olemas ka sõjaväeprokuratuurid. Peaprokuröri ja eriüksuste DNA ja DIICOTi juhtivprokurörid nimetab ametisse vabariigi president justiitsministri ettepanekul pärast kõrgema kohtunike nõukogu mittesiduva arvamuse ärakuulamist
. Rumeenia osaleb Euroopa Prokuratuuri tegevuses. Rumeenia riiklik advokatuuride ühendus on avalikes huvides tegutsev juriidiline isik, kuhu kuuluvad kõik Rumeenia 41 advokatuuri. Konstitutsioonikohus kontrollib seaduste vastavust põhiseadusele ja lahendab põhiseaduslikku laadi vaidlusi avaliku sektori asutuste vahel.
Sõltumatus
Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on keskmine, olles paranenud üldsuse seas eelmiste aastatega võrreldes märkimisväärselt. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse tase on üldsuse hinnangul nüüd keskmine (51 %), mis tähendab paranemist võrreldes 37 %ga 2020. aastal
. Ettevõtete hinnangul on kohtusüsteemi sõltumatus keskmine (45 %), olles vähenenud võrreldes 2020. aastaga 8 protsendipunkti võrra
. Üldsus nimetab kohtusüsteemi sõltumatuse tajutava puudumise põhjusena kõige sagedamini valitsuse ja poliitikute sekkumist või survet, samas kui ettevõtjatele valmistab kõige enam muret majanduslikke või muid erihuve esindavate rühmade sekkumine või surve
.
Praegu vaadatakse läbi õigusemõistmist käsitlevate seaduste 2017.–2019. aasta muudatusi. 2017.–2019. aastal muudetud õigusemõistmist käsitlevate õigusaktidega määratletakse kohtunike staatus ning reguleeritakse kohtusüsteemi ja kõrgema kohtunike nõukogu korraldust. Need õigusaktid on kohtunike sõltumatuse ja kohtusüsteemi hea toimimise tagamiseks keskse tähtsusega. Nende õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide muudatused, mis on endiselt jõus, avaldasid olulist mõju kohtusüsteemi sõltumatusele, kvaliteedile ja tõhususele. Ilmnenud on suuri probleeme, eelkõige seoses prokuratuuris kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid uuriva osakonna (SIIJ) loomisega, kohtunike ja prokuröride tsiviilvastutuse süsteemiga, ennetähtaegselt pensionile jäämise kavadega, kohtunike ametisse nimetamisega ning kõrgemate prokuröride staatuse ja ametisse määramisega. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta ning 2021. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes, kinnitas muudetud õigusaktide rakendamine peagi, et need mureküsimused ei olnud tekkinud asjata ning vahepealsetel aastatel on juurde tulnud uusi probleeme. Kuna muudetud õigusaktid on endiselt jõus, jääb mure kohtusüsteemi toimimisele avalduva kahjuliku mõju pärast püsima. Eelkõige tegutseb SIIJ endiselt ja selle toimimisega seotud tõsised probleemid püsivad, kuigi viimase aasta jooksul on osakond olnud vähem aktiivne. 30. septembril 2020 esitas toonane justiitsminister kuue kuu pikkuseks avalikuks konsultatsiooniks seaduseelnõud õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide põhjalikuks muutmiseks. Justiitsministri sõnul koostati seaduseelnõud pärast Euroopa Komisjoni nõuete, koostöö- ja jälgimiskorra aruannete, GRECO aruannete ja Veneetsia komisjoni arvamuste analüüsimist. Seaduseelnõude eesmärk on leevendada 2017.–2019. aasta muudatuste kahjulikku mõju ning pakkuda lahendusi paljudele koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes välja toodud probleemidele, eelkõige seoses SIIJi tegevuse lõpetamisega, prokuröride ametialase sõltumatuse suurendamisega, tunnistades kehtetuks 2018. aastal muudetud õigusnormid, ning seoses kohtunike tsiviilvastutuse, kohtunike väljendusvabaduse piirangute ning prokuröride ametist vabastamise ja ametisse nimetamise korraga juhtivate ametikohtade puhul. 2021. aasta jaanuaris võttis valitsus vastu memorandumi, milles väljendatakse poliitilist tahet järgida kõiki koostöö- ja jälgimiskorra seni ellu viimata soovitusi. Memorandumis esitatud kavad hõlmavad seaduseelnõu, millega kaotatakse kohtusüsteemis toimepandud kuritegude uurimise osakond (SIIJ), ning muudatuste tegemist õigusemõistmist käsitlevates õigusaktides; seega on mõlemad otseselt seotud koostöö- ja jälgimiskorra soovitustega. Avaliku konsultatsiooni lõpus ja pärast hulka arutelusid kohtutega saatis praegune justiitsminister 29. märtsil 2021 kolm muudetud seaduseelnõud arvamuse saamiseks kõrgemale kohtunike nõukogule. Justiitsminister kohustus saatma seaduseelnõud samal ajal kui, need saadetakse parlamenti, arvamuse saamiseks Veneetsia komisjonile. On oluline, et nende seadusemuudatustega kaitstaks kohtusüsteemi sõltumatust kooskõlas liidu õigusega ning võttes arvesse Euroopa Nõukogu soovitusi. Üks oluline verstapost on Euroopa Kohtu 18. mai 2021. aasta otsus, milles kaaluti mitut õigusemõistmist käsitleva õigusakti sätet, pidades silmas Euroopa Liidu lepingu artiklit 2 ja artikli 19 lõiget 1 ning koostöö- ja jälgimiskorra otsust, eelkõige seoses SIIJiga, ajutiselt (ad interim) kohtuinspektsiooni juhtivatele ametikohtadele ametisse nimetamiste ning ka kohtuniku isikliku vastutusega temapoolse kohtuvea korral
. Euroopa Kohus tuletas ühtlasi meelde, et liikmesriik ei saa muuta oma õigusakte, eriti kohtusüsteemi korraldust käsitlevaid õigusakte viisil, mis toob kaasa õigusriigi väärtuse kaitse nõrgenemise
.
Parlamendis arutatakse eraldi seaduseelnõu, mille eesmärk on lõpetada kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid uuriva prokuratuuri osakonna (SIIJ) tegevus. Seaduseelnõu avaldati justiitsministeeriumi veebisaidil 4. veebruaril 2021. Kõrgem kohtunike nõukogu esitas 11. veebruaril 2021 seaduseelnõu kohta negatiivse arvamuse, milles ta väitis, et kohtunike võimalike kuritahtlike korruptsiooniuurimiste eest kaitsmiseks on vaja lisatagatisi. Valitsus võttis seaduseelnõu 18. veebruaril muutmata kujul vastu ja saatis selle parlamendile. Saadikutekoda võttis 24. märtsil 2021 seaduseelnõu vastu, kuid lisas sätted, mis on tema arvates vajalikud kohtunike kaitsmiseks kuritahtlike korruptsiooniuurimiste eest, tehes ettepaneku, et kohtusse saatmise heakskiidu saamise taotlus tuleks korruptsiooniga seotud kuritegude puhul esmalt saata kinnitamiseks kõrgemale kohtunike nõukogule. Seda ettepanekut kritiseerisid jõuliselt nii kodanikuühiskond, suur osa kohtunikkonnast kui ka kõrgem kohtunike nõukogu, kuna leiti, et see võib piirata kohtunike vastutust. Seaduseelnõu on nüüd menetluses Senatis kui otsustavas kojas. Justiitsminister palus 29. märtsil 2021 Veneetsia komisjonilt arvamust seaduseelnõu ning täpsemalt lisatagatiste kohta, et tagada kooskõla Euroopa Nõukogu standarditega. Oma 5. juuli 2021. aasta arvamuses väljendab Veneetsia komisjon heameelt Rumeenia kavatsuse üle kaotada SIIJ ning taastada eriprokuratuuride, nagu riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat (DNA) ning organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise ja nende vastu võitlemise direktoraat (DIICOT), pädevus, kuid soovitab jätta kõrvale Saadikutekoja muudatused. Euroopa Kohus leidis oma 18. mai 2021. aasta otsuses seoses SIIJiga, et õigusaktid, mille alusel selline eriosakond luuakse, peavad olema põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega, ning tagama, et seda osakonda ei saa kasutada kohtunike ja prokuröride tegevuse poliitilise kontrolli instrumendina ning et see osakond teostab oma pädevust kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta nõuetega. Ühes 7. juuni 2021. aasta kohtuotsuses oli Pitești apellatsioonikohus esimene eelotsusetaotluse esitanud kohus, kes kohaldas Euroopa Kohtu otsust, leides, et SIIJi olemasolu ei ole põhjendatud objektiivsete ja kontrollitavate nõuetega, mis on seotud korrakohase õigusemõistmisega, ning et osakond ei ole seega pädev talle esitatud juhtumit uurima. On oluline, et käimasolev õigusreform, mille eesmärk on kaotada SIIJ ja taastada eriprokuratuuride sisuline pädevus pooleliolevate kohtuasjade puhul, viidaks ellu kooskõlas liidu õigusega, eelkõige Euroopa Kohtu otsusega, ning võttes arvesse Euroopa standardeid.
Euroopa Kohus tegi eelotsuse kohtunike ja prokuröride tsiviilvastutuse kohta. Õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes mainiti probleeme seoses tsiviilvastutusele võtmise korraga, mis kehtestati 2017.–2019. aasta õigusemõistmist käsitlevate õigusaktidega, eelkõige seoses rahandusministeeriumile antud volitustega selles kontekstis
, kuna normid võimaldavad rahandusministeeriumil hinnata, kas kohtuniku eksimus on pahauskne või raske hooletuse tagajärg, ning seejärel nõuda kohtunikult tema tehtud otsustega põhjustatud kahju hüvitamist. Euroopa Nõukogu märkis, et kõnealune uus kord võib mõjuda kohtunikele ja prokuröridele heidutavalt, eriti koos prokuratuuris sellise osakonna loomisega, mis uurib kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid
. Oma 18. mai 2021. aasta otsuses asus Euroopa Kohus kohtunike tsiviilvastutusele võtmise korra asjus seisukohale,
et selles korras peavad olema selgelt ja täpselt ette nähtud vajalikud tagatised, mis garanteerivad, et ei uurimist ega regressihagi ei saa muuta kohtutegevusele surve avaldamise vahenditeks. 2021. aasta märtsi uute õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide eelnõudes, mille kohta justiitsminister palus kõrgema kohtunike nõukogu arvamust, tehakse ettepanek muuta kohtunike ja prokuröride tsiviilvastutust käsitlevaid sätteid. On oluline, et kavandatud muudatused kajastaksid nõuetekohaselt Euroopa Kohtu otsust ja et neis võetaks arvesse asjakohaseid Euroopa standardeid.
Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide eelnõud sisaldavad muudatusi kohtunike uurimisorgani juhtkonna ametisse nimetamist ja vastutust reguleerivates eeskirjades. Euroopa Kohus uuris, kas valitsuse voli nimetada isikuid ajutiselt ametisse juhtivatele ametikohtadele kohtunike uurimisorganis, mis vastutab kohtunike ja prokuröride suhtes distsiplinaarmenetluste läbiviimise eest, on kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 2 ja artikli 19 lõikega 1. Euroopa Kohus leidis oma 18. mai 2021. aasta kohtuotsuses, et kuna kohtunike uurimisorgani juhtivatel ametikohtadel töötavad isikud võivad selle organi tegevust otsustavalt mõjutada, tuleb nendele ametikohtadele nimetamise menetlust reguleerivaid norme mõista nii, et need ei või tekitada põhjendatud kahtlusi, et kõnealuse organi pädevust ja ülesandeid kasutatakse kohtumõistmisele surve avaldamise või kohtumõistmise üle poliitilise kontrolli tegemise vahendina. Viimastel aastatel on kohtuasutused, sealhulgas kõrgem kohtunike nõukogu ise, väljendanud muret seoses kohtunike uurimisorgani puuduliku vastutusega, osutades uurimisorgani esitatud ja kohtus lõpuks tagasilükatud juhtumite suurele osakaalule, otsuste tegemise ulatuslikule koondumisele peainspektorile
ja kõrgema kohtunike nõukogu üle teostatava järelevalve piiratusele
. Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide uute 2021. aasta märtsi eelnõudega, mille kohta justiitsminister palus kõrgema kohtunike nõukogu arvamust, tehakse ettepanek muuta sätteid, mis käsitlevad peainspektorite ja peainspektori asetäitjate ametisse nimetamist, samuti kohtunike uurimisorgani tegevuse suhtes rakendatavaid kontrollimehhanisme.
Osana õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide muutmisest vaadatakse läbi kõrgemate prokuröride ametisse nimetamise menetlus. Nagu toonitati 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, koostöö- ja jälgimiskorra aruannetes ja Veneetsia komisjoni mitmes arvamuses, valmistab praegustes õigusnormides endiselt muret tasakaal seoses erinevate institutsioonide mõjuga ametisse nimetamise protsessile ja võimu koondumisega justiitsministrile. 2020. aastal nimetati kolmest kõrgemast prokurörist ametisse kaks, hoolimata kõrgema kohtunike nõukogu negatiivsest arvamusest. Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide uute eelnõudega, mida praegu ette valmistatakse, püüab justiitsminister neid probleeme lahendada, tehes ettepaneku muuta ametisse nimetamise menetlust. Eelkõige tehakse uutes eelnõudes ettepanek tugevdada kõrgema kohtunike nõukogu rolli, kehtestades nõude, et kõrgema kohtunike nõukogu prokuröride kolleegium peab esitama siduva arvamuse kavandatava ametisse nimetamise kohta; samuti tehakse ettepanek anda presidendile võimalus keelduda ametisse nimetamisest ühe korra asemel mis tahes arv kordi, nagu soovitas Veneetsia komisjon.
Kõrgemate prokuröride ametist vabastamise menetlust tuleb pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust muuta. 5. mail 2020 leidis Euroopa Inimõiguste Kohus, et endisele juhtivprokurörile ei antud võimalust kohtus tõhusalt vaidlustada oma ametist kõrvaldamise põhjuseid
. Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide muudatuste eelnõudes on kõrgemate prokuröride ametist vabastamise menetlusele lisatud halduskohtus läbivaatamise menetlus. Valitsus esitas oma tegevuskava kohtuotsuse täitmiseks 2021. aasta veebruaris ning Euroopa Nõukogu ministrite komitee hindas selle rakendamist 2021. aasta juunis.
Kvaliteet
Kohtusüsteemis valmistab järjest enam muret personalipuudus. 2020. aasta detsembris oli endiselt täitmata ligi 10 % kohtunikukohtadest ja ligi 16 % prokurörikohtadest ning sellel on mõju ka kohtusüsteemi tõhususele. Kuigi parlament tühistas 2021. aasta märtsis nii Veneetsia komisjoni kui ka GRECO soovitustel alusel kohtunike ennetähtaegselt pensionile jäämise kava, mis oli kehtestatud 2018. aastal ja mis võimaldas pärast 20-aastast teenistust pensionile jääda, jäi 2020. aastal pensionile ligi 300 kohtunikku ja 2021. aasta esimeses kvartalis ligi 150 kohtunikku, mis suurendas veelgi personalipuudust. Konstitutsioonikohtu otsus, millega tunnistati põhiseadusevastaseks säte, mille kohaselt kõrgem kohtunike nõukogu peab heaks kiitma kohtunikukonkursi korralduse ja elluviimise eeskirjad, tekitas õigusliku lünga, mille tõttu ei korraldatud 2020. aastal ühtegi konkurssi uute kohtunike värbamiseks. Selle õigusliku lünga täitmiseks esitas justiitsministeerium 22. juunil 2020 avalikule arutelule riiklikku kohtunike instituuti vastuvõttu käsitleva seaduseelnõu, mille Senat võttis vastu 3. veebruaril 2021. Siiski tunnistas konstitutsioonikohus parlamendiliikmete rühma eelneva taotluse alusel kõnealuse seaduse põhiseadusega vastuolus olevaks. Selle tulemusena ei võimaldanud kehtivad õigusaktid korraldada kohtunikukonkursse ning see tõi kaasa uusi viivitusi uute töötajate värbamisel ning kohtunike ja prokuröride töökoormuse suurenemise, mis omakorda suurendas survet kohtunikele ja prokuröridele ning mõjutas õigusemõistmise kvaliteeti ja tõhusust. Uue seadusega, mille parlament võttis vastu 28. juunil 2021, kaotati eespool nimetatud õiguslik lünk ning tänu sellele on 2021. ja 2022. aastal võimalik korraldada kohtunikukonkursse. 14. juuli 2021. aasta otsusega tunnistas konstitutsioonikohus põhiseadusevastaseks selle seaduse sätted, mis oleksid vähendanud DNA ja DIICOTi prokurörikonkurssidel osalemiseks vajalikku ametis oldud aega kümnelt aastalt seitsmele aastale.
Strateegiline kohtute juhtkond ei ole suutnud tulemuslikult tegutseda. See moodustati 2017. aastal eesmärgiga käsitleda kohtusüsteemi jaoks olulisi strateegilisi küsimusi, tuues kokku peamised kohtusüsteemi toimimise eest vastutavad institutsioonid. Koostöö- ja jälgimiskorra 2021. aasta aruanne kinnitas varasemaid järeldusi, et strateegiline kohtute juhtkond ei olnud kavandatud viisil toiminud ning et tegevuskava jäi suures osas rakendamata. Kuigi 2019. aasta lõpus toimus mitu strateegilise kohtute juhtkonna koosolekut ning professionaalne institutsiooniline koostöö sai jätkuda, ei saavutatud käegakatsutavaid tulemusi. 2021. aasta alguses alustas justiitsminister uuesti koosolekute kokkukutsumist ning toimusid esimesed arutelud strateegilise kohtute juhtkonna toimimise ja 2021.–2022. aasta inimressursside strateegia üle.
Konstitutsioonikohus leidis, et kriminaalasjades tehtud kohtuotsused peavad olema nende väljakuulutamise ajal faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud. Kriminaalmenetluse seadustiku sätted võimaldasid koostada sellised kohtuotsused hiljemalt 30 päeva jooksul pärast nende väljakuulutamist, mis tõi kaasa olukorra, kus lõplik kohtuotsus tuli täita, samas kui süüdimõistetu ei olnud veel teadlik karistuse põhjustest. 7. aprillil 2021 leidis konstitutsioonikohus, et kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse koostamine pärast selle väljakuulutamist jätab süüdimõistetud isiku ilma õigusest kaitsele ja õigusest õiglasele kohtumenetlusele. Seda erinevust otsuste ja põhjenduste esitamise aegade vahel on juba rõhutatud pikaajalise probleemina. 12. mail 2021 jõustus uus seadus, milles nõutakse, et kriminaalasjades tehtavate kohtuotsuste põhjendused kuulutataks välja ja avaldataks kindlaksmääratud tähtaja jooksul kohtuistungi lõppemise järel samal ajal.
Andmed näitavad, et kohtusüsteemi üldine digitaliseerituse tase on hea. 2020. aastal on üldsusele veebis kättesaadav suur hulk teavet kohtusüsteemi kohta. Kohtud kasutavad laialdaselt digitehnoloogiat, näiteks elektroonilist kohtuasjade haldamise süsteemi, kohtuasjade elektroonilist jaotamist ja kommunikatsioonitehnoloogiat. Samuti on kehtestatud kord masinloetavate kohtuotsuste tegemiseks tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjades. Sidusrühmad on siiski teatanud, et vaja on teha veel täiustusi.
COVID-19 pandeemia tõi kohtusüsteemis kaasa digitaalsete vahendite laialdasema kasutamise. 2020. aastal suurenes kohtutes videokonverentsisüsteemide arv, tuues kaasa videokonverentsi teel toimunud istungite suurema arvu. Sidusrühmad on aga teatanud, et kaugistungite arv on endiselt piiratud, sest kohtunikud eelistavad pidada kohtuistungeid pigem kohapeal kui videokonverentsi teel. 2020. aasta septembris teatas justiitsministeerium seaduseelnõust, mis käsitleb kaugmeetodil õigusemõistmist COVID-19 pandeemia ajal ja mis laiendaks võimalust pidada istungeid videokonverentsi teel. Kriminaalasjade puhul nähakse seaduseelnõus ette võimalus, et isikud, kellelt on võetud vabadus, kuulatakse üle videokonverentsi teel kinnipidamise kohas ilma nende nõusolekuta, kui kohus leiab, et see ei piira menetluse nõuetekohast elluviimist ega poolte õigusi ja huve. Seaduseelnõus on ette nähtud ka võimalus, et muud isikuid peale nende, kellelt on võetud vabadus, kuulatakse üle videokonverentsi teel, kuid ainult nende nõusolekul. Parlament võttis seaduseelnõu vastu 28. aprillil 2021.
Tõhusus
Tsiviil-, haldus- ja kaubandusasjade menetlemise üldine tõhusus on jäänud stabiilseks. Tsiviil- ja kaubandusvaidluste menetlemise aeg esimese astme kohtutes lühenes 2019. aastal veidi võrreldes 2018. aastaga, haldusasjade menetlemisel aga pikenes mõnevõrra. Tsiviil-, kaubandus-, haldusasjades esimese astme kohtutes lõpuleviidud kohtumenetluste määr vähenes mõningal määral ja on nüüd 100 %. Konkreetseid liidu õiguse valdkondi käsitlevad menetlused on endiselt lühikesed, v.a rahapesujuhtumite korral, mille menetlemise aeg pikenes märkimisväärselt. Töökoormusega seotud probleemid on eri kohtutes siiski ebaühtlased. Näiteks on madalama astme kohtud teatanud tsiviilasjade puhul eriti suurest töökoormusest ning kohtute tegevuse peatamine eriolukorra ajal halvendas olukorda. Euroopa Nõukogu ministrite komitee teeb Rumeenia üle jätkuvalt põhjalikku järelevalvet seoses meetmete võtmisega menetluste liiga pika kestuse probleemi lahendamiseks pärast Euroopa Inimõiguste Kohtu otsuseid. Ministrite komitee on märkinud, et tsiviil- ja kriminaalmenetluse reform viidi kõigi andmete kohaselt edukalt ellu, kuid nende meetmete mõju hindamiseks tuleb veel koostada mõjuhinnang.
II.Korruptsioonivastase võitluse raamistik
Üldjoontes on Rumeenias korruptsioonivastase võitluse õigus- ja institutsiooniline raamistik paigas. Alates 2016. aastast on olemas riiklik korruptsioonivastane strateegia ja selle rakendamist koordineerib justiitsministeerium. Institutsiooniline korruptsioonivastane raamistik on jäi samaks. Riikliku korruptsioonivastase võitluse direktoraadi (DNA) – korruptsioonivastase võitluse eriprokuratuuri – pädevusse kuulub keskmise ja suurkorruptsiooni juhtumite uurimine, samas kui kõiki muid korruptsioonijuhtumeid uurib peaprokuratuur. DNA uurib ka ELi finantshuve kahjustavaid kuritegusid ning teatud kategooriate majandus- ja finantskuritegusid. Siseministeeriumis tegutseb eraldi korruptsioonivastase võitluse direktoraat, mille pädevusse kuuluvad ministeeriumi töötajate, sh politsei eetika- ja korruptsiooniküsimused. Riiklik eetikaagentuur (ANI) viib ellu haldusuurimisi seoses huvide konfliktide, ametikohtade ühitamatuse ja alusetu rikastumisega ning vastutab varadeklaratsioonide järelevalve ja kontrollimise eest, sealhulgas kõigi valitud ametiisikute puhul. Arestitud vara haldamise riiklik agentuur (ANABI) haldab arestitud ja konfiskeeritud kuritegelikku vara ning hõlbustab tulu jälitamist ja tuvastamist.
Eksperdid ja ärijuhid tajuvad avaliku sektori korruptsioonitaset endiselt kõrgena. Rumeenia näitaja Transparency Internationali 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeksis on 44/100 ning ta on Euroopa Liidus 19. ja maailmas 69. kohal. See näitaja on viimasel viiel aastal olnud suhteliselt stabiilne
.
Üks valitsuse põhieesmärke on võtta vastu uus riiklik korruptsioonivastane strateegia (2021–2025). Edusammude tegemine riikliku korruptsioonivastase strateegia elluviimisel on üks peamisi riiklikke eesmärke valitsuse poliitilises tegevuskavas. 2016.–2020. aasta riiklik korruptsioonivastane strateegia lõppes 2020. aastal. Praegu on pooleli sisehindamine ja välisaudit (korraldab OECD), mille eesmärk on ammutada teavet riikliku korruptsioonivastase strateegia (2021–2025) ettevalmistamiseks. Strateegiat koordineeriv justiitsministeerium on teatanud, et ta saavutas 2016.–2020. aasta strateegia rakendamisel edusamme paljudes osalevates haldusasutustes ja avaliku sektori asutustes, kuigi edusammud on olnud ebaühtlased, eelkõige sellistes suure riskiga valdkondades nagu tervishoid, haridus või riigihanked. Edusammud hõlmasid menetluste täiustamist tundlike küsimustega tegelemiseks, eetikanõuete rikkumise juhtumite märkimisväärset vähenemist, suuremat läbipaistvust ja kodanike paremat teenindamist, sealhulgas digiteerimise kaudu. Selle strateegia põhiomadusi, eelkõige vastastikusel hindamisel põhineva jälgimismehhanismi rakendamist ja kaasava otsustusprotsessi rakendamist viie korruptsioonivastase platvormi kaudu (mis koondavad sidusrühmi), peavad osalevad institutsioonid parimateks tavadeks ning nendega jätkatakse ka järgmises strateegias. Justiitsministeerium on siiski juhtinud tähelepanu sellele, et sihipärase rakendamise kõrval tugineb strateegia tulemuslikkus eelkõige poliitilisele tahtele anda tõuge meetmete rakendamiseks kõigis osalevates haldus- ja muudes avalik-õiguslikes asutustes, sealhulgas kohalikul tasandil. Hindamised viiakse lõpule ja justiitsministeerium algatas uue strateegia kohta avaliku konsultatsiooni viiel sidusrühmi koondaval korruptsioonivastasel platvormil ning loodab teha ettepaneku uue riikliku korruptsioonivastase strateegia vastuvõtmiseks 2021. aasta lõpuks.
Keskmise ja suurkorruptsiooni uurimise ja selle eest karistamise tulemuslikkus on paranenud. Riikliku korruptsioonivastase võitluse direktoraadi uue juhtivprokuröri ja muude juhtivametnike ametisse nimetamine 2020. aastal on andnud uue tõuke ja toonud institutsioonilise stabiilsuse. See on parandanud uurimiste ja kohtutoimikute kvaliteeti. 2020. aastal saavutas DNA paremaid tulemusi kui 2019. aastal, suurendades suurkorruptsiooni eest esitatud süüdistuste arvu ja vähendades kohtuasjade kuhjumist
. Toimus ka edasiminek kohtute tasandil, kohtuotsuste arv suurenes
. 2020. aastal on esitatud rohkem kodanike kaebusi ja ex-officio-kaebusi väidetavate korruptsioonikuritegude kohta, erinevalt alates 2015. aastast valitsenud langustrendist. DNA näeb seda kui märki, et avalikkuse usaldus selle institutsiooni ja rolli suhtes on taastunud pärast seda, kui rünnakud direktoraadi vastu aastatel 2017–2019 olid usaldust oluliselt vähendanud. 2020. aastal muudeti ka DNA teavituspoliitikat ja edaspidi uurimiste algatamisel enam pressiteadetes kahtlusaluste nimesid ei avaldata, et kahtlusaluseid avalikkuse eest rohkem varjul hoida.
Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide 2017.–2019. aasta muudatused avaldasid DNA tõhusale toimimisele olulist pärssivat mõju, mis kestab seni, kuni need on jõus. Üldised probleemid, millega kohtusüsteem silmitsi seisab (vt eespool), on olnud DNA jaoks eriti rasked
. DNA seisis silmitsi inimressursside puudusega,
mis tähendas suuremat survet prokuröridele ajal, mil DNA-l oli vaja lisaks arendada oma tehnilist suutlikkust spetsiaalseid uurimisvõtteid kasutades kohtumäärusi rakendada
. Lisaks mõjutab kohtunike ja prokuröride toimepandud süütegusid uuriv osakond (SIIJ) endiselt mõne suurkorruptsiooni juhtumi tulemuslikku käsitlemist negatiivselt, sest osakond sekkub jätkuvalt suurkorruptsiooni juhtumites DNA käes olevate toimikute uurimisse. Pärast seda, kui konstitutsioonikohus otsustas 2020. aasta juulis, et apellatsioonkaebuste üleandmine SIIJile on põhiseadusevastane, lõpetati ka murettekitav suurkorruptsiooni juhtumite apellatsioonkaebuste tagasivõtmise praktika
. Samuti on suurenenud karistuseta jäämise oht suurkorruptsiooni juhtumite puhul, millega SIIJ tegeleb, eelkõige juhtumite aeglase menetlemise tõttu. DNA prokuröridele on avaldanud survet ka asjaolu, et SIIJ menetleb kaebusi, mille on prokuröride vastu on esitatud korruptsioonis süüdi mõistetud isikud. Õigusemõistmist käsitlevate õigusaktide käimasolev muutmine, sealhulgas SIIJ kaotamiseks, on oluline samm tagamaks, et DNA hea toimimine on jätkusuutlik.
Korruptsioonivastases võitluses tekitab endiselt suuri probleeme jätkuv ebakindlus kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste suhtes. Nagu on rõhutatud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta ning 2021. aasta koostöö- ja jälgimiskorra aruandes, seisneb veel üks oluline korruptsioonivastase võitlusega seotud probleem selles, et puuduvad poliitilised ja seadusandlikud lahendused üha uutele alates 2014. aastast vastu võetud kaugeleulatuvatele konstitutsioonikohtu otsustele, mille alusel kriminaalkoodeksi ja kriminaalmenetluse seadustiku sätteid tühistatakse või tõlgendatakse
. Endiselt on vaja muuta kriminaalkoodeksit ja kriminaalmenetluse seadustikku. See olukord on suurendanud takistusi ja õiguskindlusetust suurkorruptsiooni juhtumite uurimisel ja menetlemisel ning nende suhtes sanktsioonide kohaldamisel. Sellega on kaasnenud kohtuvaidluste läbikukkumine kohtus, õiguskindlusetus tõendite lubatavuse suhtes, samuti uurimiste või kohtuprotsesside taasalgatamine
. Mõju menetluses olevatele suurkorruptsiooni juhtumitele seoses konstitutsioonikohtu otsustega, millega nähakse suurkorruptsiooni juhtumite puhul ette kolmest kohtunikust koosnev kolleegium ning kassatsioonikohtus viiest kohtunikust koosnev lõplik apellatsioonikolleegium, alles hakkab avalduma
. Oma hiljutises kohtuotsuses leidis Euroopa Kohus, et liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttega on vastuolus liikmesriigi põhiseadusliku tasandi õigusnormid, mille kohaselt madalama astme kohtul ei ole lubatud jätta omal algatusel kohaldamata riigisisest õigusnormi, mis kuulub koostöö- ja jälgimiskorra kohaldamisalasse ja mis on vastuolus liidu õigusega. Kui on tõendatud, et ELi lepingu või koostöö- ja jälgimiskorra otsust on rikutud, tuleneb liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõttest, et eelotsusetaotluse esitanud kohus peab jätma kohaldamata kõnealused sätted, olgu need siis seadusandlikud või põhiseadusest tulenevad. 2021. aasta veebruaris astuti oluline poliitiline samm, kui parlament lükkas lõplikult tagasi koodeksi ja seadustiku 2018.–2019. aasta problemaatilised muudatusettepanekud, mille konstitutsioonikohus tunnistas täielikult põhiseadusevastaseks.
Saadikutekoda on kehtestanud kriteeriumid, mille alusel otsustada parlamendiliikmete puutumatuse äravõtmise taotluste üle, kuid Senat ei ole seda veel teinud. Saadikutekoda muutis 2019. aasta juunis oma kodukorda ja lisas konkreetse viite kriteeriumidele, mis on ette nähtud Veneetsia komisjoni aruandes (parlamendiliikme puutumatuse eesmärgi ja selle äravõtmise kohta). Senat ei ole selliseid eeskirju veel vastu võtnud.
Riiklik eetikaagentuur (ANI) jätkab ühitamatuse, huvide konfliktide ja aluseta rikastumise uurimist
. ANI tööd peaks hõlbustama ka 2020. aasta juuli muudatus, mis võimaldab kasutada elektroonilist varade ja huvide avalikustamise süsteemi,
mis võeti kasutusele 2021. aasta mais. ANI on andnud teada, et tema 2020. aasta eelarve oli tema ülesannete täitmiseks piisav, kuna esialgselt vähendatud eelarvet aasta jooksul suurendati
. ANIs esineb juhtivate ametikohtade osas mõningast ebakindlust. Presidendi ametikoht on olnud alates 2019. aasta detsembrist täitmata ja asepresidendi volitused lõpevad hiljem käesoleval aastal. Valikumenetlus algatati lõpuks aprillis 2021.
Eetikavaldkonna õigusraamistik on endiselt killustatud. 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta on juhitud tähelepanu eetikavaldkonna õigusraamistikku jätkuvalt ohustavatele probleemidele ning vajadusele suurendada stabiilsust ja selgust ning kehtestada tugev raamistik. Hulk muudatusi, millega muudeti eetikaalaseid õigusakte, eriti aastatel 2017–2019, nõrgestasid ANI suutlikkust oma tööd teha ning süvendasid õigusmaastiku killustatust. Eelkõige suurendasid kaks 2019. aastal jõustunud ettepanekut veelgi õiguskindlusetust kohaldatava eetikakorra ja karistuste kohaldamise suhtes. Aastatel 2020 ja 2021 selgitas kõrgem kassatsioonikohus seaduse tõlgendamist. Kohus otsustas, et karistust kohaldatakse ka juhul, kui ühitamatus on seotud varasema mandaadiga, ja et kolmeaastane aegumistähtaeg peaks osutama ANI kohustusele viia uurimine lõpule kolme aasta jooksul alates sellest, kui ilmnevad asjaolud, mille alusel määratakse kindlaks huvide konflikt või ametikohtade ühitamatuse fakt (mitte sellele, et karistust kolme aasta möödudes ei kohaldata)
. ANI on avaldanud nende otsuste üle heameelt, kuna need taastavad selguse ja kindluse võimaluses kohaldada sanktsioone pärast lõpliku kohtuotsuse tegemist. Eetikat, ametikohtade ühitamatust ja huvide konflikte käsitlevate õigusaktide konsolideerimine võimaldaks võtta arvesse kohtupraktikat ja korruptsiooni ennetamise põhimõtteid ning luua tulevikuks stabiilse vundamendi.
2020. aasta kohalikel ja riiklikel valimistel suurendas ANI varasemast intensiivsemalt teadlikkust kandidaatide eetika-eeskirjadest; samuti on ta andnud asjaomastele ametiasutustele teavet kandidaatide kohta, kelle suhtes kohaldatakse keeldu töötada avalikus teenistuses. Enne 20. septembri 2020. aasta kohalikke valimisi pöördus ANI kesk- ja kohaliku tasandi valimisasutuste poole, et anda teada kandidaatidest, kellel võis olla keelatud töötada avalikus teenistuses pärast seda, kui eelmisel ametiajal oli määratud karistus ühitamatuse või huvide konflikti eest
. Peale selle saatis ANI pärast valimisi neile kohtutele, kellel on pädevus kinnitada vastvalitud ametiisikute mandaate, nimekirja kandidaatidest, kelle suhtes kehtib kolmeaastane keeld töötada avalikus teenistuses. Kuigi mitmel kandidaadil ei lastud kandideerida ja mõne teise puhul on keeldutud ametikohale määramisest, otsustasid kohtud umbes poolte selliste kandidaatide puhul, kelle suhtes keeld kehtis, et neil lubatakse valitaval ametikohal töötada
. Riiklike valimiste puhul palus Rumeenia Senati valideerimiskomitee valimistele järgnenud valideerimisprotsessi osana ANI-l teatada lõplikud ja edasikaebamisele mittekuuluvad otsused, mille kohtud olid teinud valitud senaatorite ametikohtade ühitamatuse või huvide konflikti kohta. ANI leidis, et ühegi valitud senaatori suhtes ametisse asumise keeldu ei kehtinud. Saadikutekoda on küsinud mitme saadiku esitatud teabe kohta ANI arvamust seoses võimaliku ametikohtade ühitamatusega
.
Riigihangetes huvide konfliktide vältimiseks kasutatav elektrooniline süsteem PREVENT on tõhus, kuna avastatud huvide konfliktide arv on märkimisväärselt vähenenud. 2020. aastal analüüsiti võimalike huvide konfliktide tuvastamiseks süsteemi PREVENT abil 19 140 hankemenetlust. 2020. aastal andsid eetikainspektorid eetikanõuete kohta välja kümme hoiatust, millega seotud rahaline väärtus on ligikaudu 11,1 miljonit eurot. COVID-19 pandeemiaga seotud eriolukorra ajal lubati avaliku sektori asutustel ja juriidilistel isikutel, milles riik on enamusaktsionär, osta pandeemia vastu võitlemiseks otse materjale ja seadmeid, avaldamata hankeid elektroonilises riigihangete süsteemis ning ületades elektroonilises süsteemis avaldamiseks ette nähtud piirmäära (ligikaudu 27 000 eurot). See tähendas, et neid otseoste ei tehtud elektroonilise süsteemi kaudu ja seega ei ole neid PREVENT-süsteemi abil kontrollitud. Et lahendada otsehangetega seoses elluviidavate menetluste kontrollimise probleem, on ANI töötanud välja mehhanismi, mis on mõeldud neid menetlusi käsitlevate andmekogumite analüüsimiseks avalikest allikatest kättesaadava teabe põhjal. Selle mehhanismi eesmärk on tuvastada huvide konfliktid nendes hankemenetlustes, mille puhul ei kohaldatud PREVENTi kontrolli. 2021. aasta jaanuari lõpuks oli ANI riskimaatriksi abil kontrollinud 580 otsehankemenetlust, mis korraldati 2020. aasta esimeses pooles, ning tuvastanud 64 võimalikku eetikanõuete rikkumise juhtumit (11 % menetlustest), mida analüüsitakse põhjalikumalt ja mille puhul võidakse algatada ex officio menetlus juhtumite hindamiseks.
Arestitud vara haldamise riiklik agentuur (ANABI) toimib endiselt täielikult. ANABI ülesanne on tagada kriminaalasjades tehtud konfiskeerimisotsuste tulemuslik täitmisele pööramine prokuröride ja kohtunike poolt agentuuri saadetud arestitud vara tõhusa haldamise kaudu. 2021. aastal alustas ANABI oma viiendat tegevusaastat ja laiendab oma tegevust. Saadud kogemuste põhjal algatas agentuur justiitsministeeriumi toetusel avaliku mõttevahetuse, et edendada riiklikku varade sissenõudmise süsteemi tugevdamise strateegiat. See strateegia ja tegevuskava hõlmab 2021.–2025. aastat ning sisaldab eesmärke seoses suurema suutlikkusega vara jälitamiseks nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil ja tõhustatud koostöömehhanismidega kõigi asjaomaste sidusrühmade vahel ning sätteid riikliku kuritegevuse ennetamise fondi loomise kohta. Sellest fondist toetatakse ohvrite kaitse, kuritegevuse ennetamise ja haridusmeetmeid.
Seaduses 161/200360 ja järjestikustes riiklikes korruptsioonivastastes strateegiates on seoses riigiteenistujatega kehtestatud pöördukse efekti kohta piiratud sätteid. Riigiteenistujaid, kes on oma ülesannete täitmisel teinud järelevalvet ja kontrolli riigile kuuluvate ettevõtete üle, ei saa kolme aasta jooksul pärast avalikust teenistusest lahkumist tööle võtta ja nad ei saa selle aja jooksul neile ettevõtetele erialase nõustamise teenuseid osutada. Peamiste poliitikakujundajate puhul puuduvad aga eeskirjad ooteaja kohta.
Endiselt on probleemiks käitumisjuhendi täitmise tagamine ja parlamendiliikmete lobitöö eeskirjade puudumine. Seoses parlamendiliikmete käitumisjuhenditega on GRECO hiljuti juhtinud tähelepanu puudulikule käitumisjuhendi täitmise tagamisele, samuti sellele, et puuduvad eeskirjad selle kohta, kuidas parlamendiliikmed lobistidega suhtlevad, samuti selgelt kindlaks määratud piirangud seoses kingituste, külalislahkuse, teenete ja muude hüvedega. Et parandada pöördukse efekti nappi regulatsiooni, töötati ELi rahastatud projekti raames välja näidismenetlus, mida saavad kasutada kõik asjaomased avaliku sektori asutused.
Rumeenias on alates 2004. aastast kehtinud rikkumisest teatajate kaitset käsitlev seadus, kuid praktikas on selle rakendamine suhteliselt piiratud. Justiitsministeerium teatas 2020. aasta lõpus, et koostamisel on rikkumisest teatajate kaitse direktiivi ülevõtmiseks mõeldud seaduse eelnõu. 5. märtsil 2021 esitati seaduseelnõu ja selle seletuskiri justiitsministeeriumi veebisaidil avalikuks mõttevahetuseks.
Hoolimata COVID-19 pandeemiast oli korruptsioonisüüdistuste esitamine endiselt tulemuslik. Peaprokuratuurid ja DNA pöörasid COVID-19 pandeemia ajal erilist tähelepanu võimalikele korruptsiooniga seotud probleemidele riigihangete valdkonnas. DNAs tuvastatud mustrid on seotud riigihanke-eeskirjade rikkumisega, hankemenetlustes osalevatele ametiisikutele pakutava altkäemaksuga ning võltsitud toodete ostmisega.
III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus
Õigus väljendusvabadusele ja õigus avalikku huvi pakkuva teabe kättesaadavusele on sätestatud põhiseaduses. Meediat reguleeriva asutuse ülesanded ja koosseis on sätestatud audiovisuaalseaduses. Ametiasutused kaaluvad kõnealuse seaduse muutmist audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmise kontekstis.
Endiselt tekitab muret riikliku audiovisuaalmeedia nõukogu toimimine ja eelarve. Riiklik audiovisuaalmeedia nõukogu (CNA) on asutus, mille ülesanne on kaitsta avalikku huvi audiovisuaalprogrammide valdkonnas ja mis on seadusega loodud parlamendi kontrolli all oleva autonoomse avaliku sektori asutusena. CNA tegevus oli häiritud alates 2021. aasta veebruarist, mil aegusid 11st liikmest nelja volitused, kuni 11. maini, mil parlament hääletas uute liikmete nimetamise üle. Paistab, et eelarveprobleemid, millele osutati 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, püsivad endiselt. Seaduseelnõu direktiivi (EL) 2018/1808 (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) ülevõtmiseks, mis eeldab piisavaid rahalisi ja eelarvevahendeid, avaldati avalikuks mõttevahetuseks 2021. aasta märtsis. Seaduseelnõus nähakse ette, et asutusel peab olema vajalik eelarve.
Jätkuvalt tekitab muret toimetusliku sõltumatuse konkreetsete kaitsemeetmete ja toimetusnormide puudumine. Ajakirjandussektori eneseregulatsiooni seisukohast ei ole toimunud muutusi pärast seda, kui avaldati õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, milles väljendati muret toimetusliku sõltumatuse kaitsemeetmete ja kas õigusaktide või eneseregulatsiooniga kehtestatud kutsenormide puudumise pärast. COVID-19 pandeemia halvendas juba niigi raskustes trüki- ja kohaliku ajakirjanduse majanduslikku olukorda ning muutis kvaliteedistandardite järgimise tagamise vähetähtsaks. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes osutatakse olulisele jätkuvale probleemile, milleks on „ajakirjanike ebakindlad olud ja halvad töötingimused“, ning hinnatakse risk seoses ärilise ja omanike mõjuga toimetatavale sisule väga suureks.
Meediaomandi läbipaistvus ei ole endiselt täielik. Nagu on märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, on audiovisuaalmeedia seadusega ette nähtud, et riiklik audiovisuaalmeedia nõukogu peab tagama audiovisuaalsektoris massimeedia korralduse, tegevuse ja rahastamise läbipaistvuse. Trüki- ja digimeedia suhtes kohaldatakse äriühinguõiguses sätestatud omandi läbipaistvust käsitlevaid üldeeskirju, aga mitte konkreetselt meedia kohta kehtestatud eeskirju. Samuti juhitakse meedia mitmekesisuse seire aruandes tähelepanu sellele, et esineb seaduselünki. Peale selle tuginetakse andmekaitse-eeskirjadele, et vältida avalikustamist teatava meediaomanditkäsitleva teabe puhul, mida audiovisuaalmeedia nõukogu on varem avalikustanud. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes hinnatakse uudistemeedia koondumist suureks, eriti trükiuudiste turusektoris, mis on väga väike nii nõudluse kui ka väljaannete arvu poolest.
Riiklik reklaam on jätkuvalt meediasektori oluline rahastamisallikas. Ärireklaami vähenemine on toonud kaasa meediakanalite tulu vähenemise, samas kui riikliku reklaami lepingud näivad tekitavat muret seoses toimetusliku autonoomiaga. Sidusrühmad on väljendanud muret ka seoses rahaliste vahendite eraldamisega ning maininud näiteks COVID-19 pandeemia ajal toimunud üritustega seotud reklaamilepinguid, kuigi eeldatavalt poleks olnud võimalik selliseid üritusi korraldada.
Riiklike teavituskampaaniate jaoks ette nähtud rahalised vahendid on olnud COVID-19 pandeemia ajal meediale oluliseks toetusvahendiks. 7. mai 2020. aasta erakorralise määrusega nr 63 eraldati ligikaudu 50 miljonit eurot valitsuse meediakampaaniate jaoks, mille eesmärk oli tõkestada COVID-19 levikut. Suurem osa eelarvest (53 %) oli seadusega ette nähtud telekampaaniatele. Kava alusel sai toetust kokku 364 taotlejat. Kava kritiseerisid mõned meediakanalid ja muud sidusrühmad, kes leidsid, et taotlemiskriteeriumid soosivad suuri meediaettevõtteid ja soodustavad klõpsusööda kasutamist. Nad juhtisid tähelepanu ka ohule, et kodanike usaldus meedia vastu väheneb, ning poliitilise surve ja enesetsensuuri ohule.
Endiselt tekitab muret teabele juurdepääsu käsitleva õigusraamistiku rakendamine. Seadusega on tagatud massimeedia juurdepääs avalikku huvi pakkuvale teabele, sealhulgas pressikonverentside kaudu, mida avaliku sektori asutused peavad korrapäraselt korraldama. Sellele vaatamata märgitakse endiselt, et juurdepääsu puudumine teabele on ajakirjanike jaoks oluline probleem. Probleemid, millest jätkuvalt teatatakse, sealhulgas COVID-19 pandeemia kontekstis, hõlmavad viivitusi teabe andmisel või selle andmisest keeldumist, pressikonverentside vähesust ja andmekaitse-eeskirjade kasutamist teabele juurdepääsu piiramiseks. Kui ametiasutuste otsused teabe andmisest keeldumise kohta kohtus vaidlustatakse, kohaldatakse sarnastes olukordades erinevaid tõlgendusi. Lisaks üldisele statistikale tegid ametiasutused alates 2021. aasta märtsist iga päev kättesaadavaks COVID-19 pandeemiat käsitlevad toorandmed ja ajakohastasid neid. Hoolimata neist jõupingutustest näib, et juurdepääs teabele on COVID-19 pandeemia ajal muutunud veelgi raskemaks, mistõttu kodanikuühiskond ja ajakirjanikud nõuavad suuremat läbipaistvust. Rumeenia ametiasutuste korrapärase järelevalve tulemustest nähtub, et haldusasutused rakendavad õigusraamistikku erinevalt ning ametiasutused ei pea läbipaistvusmeetmeid piisavalt prioriteetseks, kusjuures kohalikes valitsusüksustes on olukord nõuete täitmisega kõige halvem. 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire aruandes märgitakse riskiteguritena ära ametiasutuste reageerimisvõime, mis on endiselt ebajärjekindel, ning asjaolu, et õiguskaitse kättesaadavus on raskendatud. 2020. aasta augustis tehti ettepanekud õigusraamistiku rakendussätete muutmiseks, et mõni probleem lahendada. Mõnda kavandatud sätet on siiski kritiseeritud, väites, et need võivad raskendada juurdepääsu teatavale teabele. Valitsuse teavitustegevuse juhtimise strateegia projekt käivitati 2021. aasta märtsis.
Jätkuvalt teatatakse uurivate ajakirjanike vastu laimu eest algatatud kohtuasjadest. Kaks hiljutist hoiatust Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvormil puudutavad ajakirjanike ahistamist ja hirmutamist. Rumeenia asjaomane kohus lükkas 2021. aasta alguses tagasi veel ühe kohtuasja uurivate ajakirjanike vastu laimu eest esitatud hagi, mis oli seotud ülemaailmset jalgpallitööstust käsitlevate artiklitega. Hiljutises kohtuotsuses, mille esimese astme kohus tegi pärast seda, kui Bukaresti piirkonna linnapea esitas ühe suure ajalehe vastu laimuhagi, asus kohus seisukohale, et mitu selle ajalehe avaldatud artiklit tuleb kõrvaldada. On teatatud, et see linnapea on esitanud ka mitme väljaande ajakirjanike vastu nii kuritegeliku organisatsiooni moodustamise kui ka väljapressimise eest kuriteokaebuse, mida uurib organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi uurimise direktoraat. Lisaks teatas kodanikuühiskond juhtumitest, kus avalik-õiguslikud asutused või ettevõtjad on esitanud ajakirjanike, meedia või kodanikuühiskonna vastu üldsuse osalemise vastase strateegilise hagi
.
IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused
Rumeenia on poolpresidentaalne esindusdemokraatiaga vabariik. Rumeenia parlament on kahekojaline ning koosneb senatist (ülemkoda) ja saadikutekojast (alamkoda). Õigus teha seadusandlikke algatusi on valitsusel, parlamendisaadikutel, senaatoritel või vähemalt 100 000 kodanikust koosneval rühmal. Konstitutsioonikohus on põhiseaduse ülimuslikkuse tagaja ja vastutab seaduste läbivaatamise eest.
Endiselt tekitab muret õigusaktide stabiilsus ja prognoositavus. Tavapärane õigusaktide ettevalmistamise ja täitmise tagamise protsess on hästi reguleeritud ning olemas on laiendatud institutsionaalne kontrolli- ja tasakaalustussüsteem. Nagu aga märgitud 2020. aasta aruandes õigusriigi kohta, muudetakse õigusakte liiga sageli ning seejuures jääb muudatuste eesmärk tihti ebaselgeks ja muutmise tulemuseks võivad olla vastuolulised õigusaktid. Mitmes poliitikavaldkonnas on parlament algatanud ja vastu võtnud samade seaduste arvukaid muudatusi, mis vahel on olnud ka vastuolulised. Seadusandlusnõukogu on teatanud, et korduvad ebasidusad muudatused ning mitu korda muudetud õigusaktide kodifitseerimata jätmine raskendasid õiguse hetkeseisuga kursis püsimist isegi õiguspraktikute jaoks. Ettevõtted leiavad, et stabiilsete ja prognoositavate õigusaktide puudumine on probleem. Seetõttu nõuab seadusandlusnõukogu nüüd, et kehtestataks kohustus avaldada õigusakti konsolideeritud versioon iga kord, kui seda muudetakse. Vastavalt seadusele nr 24 seadusandliku tehnika kohta võib seaduse algataja otsustada avaldada seaduse uuesti konsolideeritud kujul, kuid seda võimalust kasutatakse harva. Seadusandlusnõukogu on algatanud ka õigusaktide kodifitseerimise projekti. Parlamendi menetlus, mille kohaselt muudatusettepanekud jäävad ootele seniks, kuni need konkreetselt kõrvale jäetakse, tähendab aga seda, et mitme ammuse muudatusettepaneku ja menetluse kohta pole parlamendis endiselt otsust tehtud. Positiivseks sammuks peeti seda, et parlament lükkas uue ametiaja esimestel kuudel lõplikult tagasi problemaatilised põhivaldkondades tehtud muudatusettepanekud, mille menetlemine jäi eelmisel ametiajal pooleli.
Pärast viimast õigusemõistmise valdkonna aruannet pole võetud vastu ühtegi olulist valitsuse erakorralist määrust. 2019. aasta mais toimunud konsultatiivreferendumil toetas enamik kodanikke valitsuse erakorraliste määruste vastuvõtmise keelamist õigusemõistmise valdkonnas. See näitas muret valitsuse erakorraliste määruste ülemäärase kasutamise pärast selles valdkonnas ning alates 2019. aasta novembrist on neid vähe kasutatud
. Väljaspool õigusemõistmise valdkonda anti 2020. aastal enamik valitsuse erakorralisi määrusi välja COVID-19 pandeemia kontekstis. Kui vaadata menetlusi parlamendis, siis vähenes peamiste õigusemõistmise ja korruptsioonivastase võitluse küsimustega seotud erakorraliste menetluste arv 2020. aastal märkimisväärselt. 2021. aasta veebruaris lükkas parlament tagasi ettepaneku analüüsida seaduseelnõu, mis näeb ette SIIJ likvideerimise parlamendi erakorralise menetlusega.
Õigusaktide vastuvõtmisele eelnevate mõjuhindamiste ja avalike konsultatsioonide arv on endiselt piiratud. Vaatamata valitsuse peasekretariaadi jõupingutustele selleks, et tugevdada kesk- ja kohaliku tasandi ametiasutuste suutlikkust põhjendada avalikke otsuseid, on tõenditel põhinevate vahendite kasutamine poliitikakujundamisel endiselt ebaühtlane ning paljud regulatiivse mõju hindamised on pealiskaudsed. Kodanikuühiskond teatas, et paljudel seaduseelnõudel, mille üle toimub avalik konsultatsioon, ei ole mõju eelarvele. 2020. aastal võeti valitsuse peasekretariaadi tasandil vastu 65 normatiivakti, millest ainult 12 kuulutati avalikult välja. Saadud 47 soovitusest kiideti heaks ainult üks. 12st avaldatud normatiivaktist 11 jäid muutmata. Valitsusvälise sektori ja meedia esindajate osalemine poliitikakujundamise protsessis on juhuslik,
kuigi veebitaristu on paigas. Veebipõhise konsultatsiooniplatvormi kasutajate arv on endiselt piiratud. Valitsuse peasekretariaat koostab nimekirja valitsusvälistest organisatsioonidest, kes on huvitatud otsustusprotsessis osalemisest.
COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukorrale järgnes häireolukord ning erakorralisi meetmeid kontrolliti kohtulikult. COVID-19 pandeemia tõttu välja kuulutatud eriolukord tühistati 14. mail 2020. Pärast eriolukorra lõppu kuulutati 15. mail välja häireolukord, mille valitsus kinnitas 18. mail, esialgu 30 päevaks. Seejärel pikendati seda valitsuse järjestikuste otsustega, iga kord 30 päeva võrra. Häireolukord kestab endiselt. Pärast konstitutsioonikohtu otsuseid, milles seati kahtluse alla eriolukorra õiguslik alus, kiitis parlament heaks valitsuse väljakuulutatud häireolukorra. 2020. ja 2021. aastal tegi kassatsioonikohtu haldus- ja maksuvaidluste koda viimases kohtuastmes lõpliku otsuse 12 kohtuasja kohta, mis käsitlesid COVID-19 pandeemia kontekstis kohaldatava seaduse nr 136/2020 (millega kehtestatakse epidemioloogilise ja bioloogilise ohu korral võetavad rahvatervise meetmed) artikli 15 alusel välja antud haldusakte. Kahel juhul andis kohus korralduse haldusaktid tühistada.
Meetmeid, mille eesmärk on lahendada kohtuotsuste täitmata jätmise ja avaliku halduse asutuste poolt kohtuotsuste kohaldamisega seotud küsimused, ei ole veel rakendatud. Pärast seda, kui leiti, et Rumeenia on rikkunud Euroopa inimõiguste konventsiooni artikli 6 lõiget 1, kuna riik või riigi vastutusalasse kuuluvad juriidilised isikud on jätnud riiklikud kohtuotsused täitmata või on seda teinud märkimisväärse hilinemisega, on Rumeenia seoses selle kohtuotsuse täitmisega Euroopa Nõukogu ministrite komitee teravdatud järelevalve all. Sellega seoses esitas Rumeenia 2019. aastal Euroopa Nõukogu ministrite komiteele tegevuskava ja kiitis heaks tegevuskava täitmiseks vajalike meetmete loetelu. Neid meetmeid ei ole aga rakendatud. 27. novembri 2020. aasta memorandumis otsustas valitsus teha töörühmale ülesandeks pakkuda välja uusi õiguslikke lahendusi tegevuskava kõigi nõuete täitmiseks, sealhulgas seoses selliste kohtuotsuste täitmisega, millega kohustatakse riiki või riigi vastutusalasse kuuluvaid juriidilisi isikuid tegema konkreetset toimingut (mitterahaline kohustus).
Konstitutsioonikohtu 8. juuni 2021. aasta otsus tekitab suurt muret, kuna selles seatakse kahtluse alla liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte. Selles kohtuotsuses
ei nõustunud konstitutsioonikohus Euroopa Kohtu 18. mai 2021. aasta eelotsuse järeldustega ja seadis üldisemalt kahtluse alla liidu õiguse ülimuslikkuse põhimõtte
. Konstitutsioonikohus leidis, et liikmesriikide kohtutel ei ole õigust kontrollida selliste siseriiklike õigusnormide kooskõla liidu õigusega, mille konstitutsioonikohus on tunnistanud põhiseadusega kooskõlas olevaks, ning et koostöö- ja jälgimiskorra otsusest tulenevad kohustused ei kehti liikmesriikide kohtutele
. See võib kujutada endast olulist takistust nende kohtute jaoks, kellel palutakse asja lahendamisel kohaldada eelmainitud eelotsuses sätestatud liidu õiguse nõudeid, eelkõige seoses SIIJiga.
Sõltumatud asutused jätkasid tegutsemist kogu COVID-19 pandeemia vältel. 2020. aastal tegi ombudsman kokku 18 põhiseadusevastasust käsitlevat esildist (vastuväited ja kaebused), millest üksteist võeti vastu kas täielikult või osaliselt, kaks lükati tagasi ja nelja veel menetletakse. Kuus põhiseadusevastasust käsitlevat kaebust, mis konstitutsioonikohtule esitati, puudutasid eriolukorra ja häireolukorra kontekstis võetud meetmeid. Samuti saatis ombudsman eri ministritele kokku 65 kirja ja soovitust seoses nende otsustega eriolukorra ja häireolukorra kohta. Olles lükanud viimasel kolmel aastal tagasi ombudsmani tegevusaruanded, vabastas parlament ombudsmani 16. juunil 2021 ametist. 29. juunil 2021 otsustas konstitutsioonikohus, et ombudsmani ametist vabastamine parlamendi poolt on põhiseadusevastane, sest ametist vabastamist reguleerivas seaduses ei olnud konkreetselt sätestatud selle karistuse aluseks olevaid juhtumeid ega õigust esitada kaebus sõltumatule ja erapooletule kohtule. Ametist vabastamise otsus tühistati seega ja ombudsman ennistati tööle.
Parlamendis arutatakse ettepanekut ühendada Rumeenia Inimõiguste Instituut ja riiklik diskrimineerimisvastase võitluse nõukogu. Pärast seda, kui võeti vastu seadus, millega muudetakse Rumeenia Inimõiguste Instituudi mandaati ja ülesandeid, esitas Rumeenia president põhiseadusevastaseks tunnistamise taotluse. Sellega seoses kuulutas konstitutsioonikohus seaduse tervikuna põhiseadusevastaseks. Senatis arutatakse seadusandlikku ettepanekut Rumeenia Inimõiguste Instituudi ühendamiseks riikliku diskrimineerimisvastase võitluse nõukoguga. Siiski tekitavad suured erinevused nende kahe institutsiooni õiguslikus seisundis, ülesannetes ja volitustesebakindlust kavandatava ühinemise suhtes.
2020. aastal jõustusid uued muudatused ühingute ja sihtasutuste loomise lihtsustamiseks. Valitsuse määruse 26/2000 muudatuste eesmärk on hõlbustada ühinemisõiguse kasutamist ja vähendada valitsusväliste organisatsioonide halduskoormust
. Eelkõige eelistatakse uute sätetega digitaalsete dokumentide kasutamist ning menetluste ja registreerimiseeskirjade ühtlustamist. Kuigi mitu kodanikuühiskonna organisatsiooni pidasid neid muudatusi edusammudeks, esineb ka kriitikat, eelkõige seoses muudatuste sidususe puudumisega. Sidusrühmad on teatanud, et kodanikuühiskonna organisatsioone mõjutasid negatiivselt COVID-19 pandeemia tõttu kehtestatud kogunemis- ja ühinemisvabaduse piirangud. Kodanikuühiskonna tegutsemisruumi peetakse jätkuvalt kitsendatuks.
I lisa – Allikate loetelu tähestikulises järjekorras.*
* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud veebisaidil
https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation
.
Agerpres, „DIICOT kuulab üle ajakirjanik Cătălin Tolontani pärast 4. sektori linnapea kaebust“ („Jurnalistul Cătălin Tolontan, audiat la DIICOT în urma unei plângeri depuse de primarul Sectorului 4“), 20. mai 2021 (
https://www.agerpres.ro/justitie/2021/05/20/jurnalistul-catalin-tolontan-audiat-la-diicot-in-urma-unei-plangeri-depuse-de-primarul-sectorului-4--716788
).
Bertelsmanni sihtasutus, Sustainable Governance Indicators 2020, Romania Report (
https://www.sgi-network.org/docs/2020/country/SGI2020_Romania.pdf
).
Dumitrita Holdis, „ReportIt: When state funding discredits the press – The Romanian media is facing a financial and moral dilemma“, 2020 (
https://www.mappingmediafreedom.org/2020/10/30/reportit-when-state-funding-discredits-the-press-the-romanian-media-is-facing-a-financial-and-moral-dilemma/
).
Euroopa Komisjon, 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta – õigusriigi olukord Euroopa Liidus, 2020.
Euroopa Komisjon, ELi õigusemõistmise tulemustabel, 2021.
Euroopa Komisjon, Public administration characteristics and performance in EU28, 2018 (
https://ec.europa.eu/social/main.jsp?catId=738&langId=en&pubId=8123&furtherPubs=yes
).
Euroopa Nõukogu. Ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm – Rumeenia (
https://www.coe.int/en/web/media-freedom/romania
).
Expert Forum, õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, 2021.
Funky Citizens, õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, 2021.
Holdis, Dumitrita, „ReportIt: When state funding discredits the press – The Romanian media is facing a financial and moral dilemma“, 2020 (
https://www.mappingmediafreedom.org/2020/10/30/reportit-when-state-funding-discredits-the-press-the-romanian-media-is-facing-a-financial-and-moral-dilemma/
).
Kommunikatsiooni peadirektoraat (2019), Eurobaromeetri kiiruuring nr 482: ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis, 2019.
Kommunikatsiooni peadirektoraat, 2020, Eurobaromeetri eriuuring 502: korruptsioon, 2020.
Libertatea, „Teine ringkonnakohus tegi tsiviilkohtumenetluses otsuse linnapea Baluta kasuks ning otsustas kustutada artiklid Goleaci kohta! Otsus ei ole lõplik“, 24. mai 2021.
(
https://www.libertatea.ro/stiri/in-procesul-civil-judecatoria-sectorului-2-a-dat-dreptate-primarului-baluta-si-a-decis-si-stergerea-articolelor-despre-goleac-3566580
).
Liberties, EU 2020: Demanding on Democracy, 2021 (
https://www.liberties.eu/en/stories/rule-of-law-report-2021-democracy-demanding-on-democracy/43362
)
Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus, 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire – Rumeenia riigiaruanne, 2021.
Piirideta Reporterid ja Active Watch, Rumeenia ametiasutustele saadetud avalik kiri, milles palutakse uurida, kuidas kuriteokaebust menetleti, 2021 (
https://rsf.org/en/news/romania-open-letter-rsf-and-activewatch-denounce-judicial-pressures-investigative-journalists
).
Piirideta Reporterid– Rumeenia (
https://rsf.org/en/romania
).
Riiklik audiovisuaalnõukogu (CNA), pressi infotund riikliku audiovisuaalnõukogu avalike koosolekute kohta, 10. veebruar 2021 (https://www.cna.ro/article11090,11090.html)
Riiklik eetikaagentuur (ANI), „Pressiteade ennetus- ja teavitusmeetmete kohta, mille riiklik eetikaagentuur on vastu võtnud 2020. aasta kohalike valimiste korraldamise kontekstis“ (
https://www.integritate.eu/Comunicate.aspx?Action=1&NewsId=3005¤tPage=4&M=NewsV2&PID=20
).
Riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat (DNA), 2020. aasta tegevusaruanne (
http://www.pna.ro/obiect2.jsp?id=489
)
Rumeenia konstitutsioonikohus, 7. aprilli 2021. aasta pressiteade (
https://www.ccr.ro/comunicat-de-presa-7-aprilie-2021/
).
Rumeenia valitsus, Rumeenialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, 2021.
Sõltumatu ajakirjanduse keskus, Fundamental Rights under Siege 2020, 2020.
Sõltumatu ajakirjanduse keskus, Fundamental Rights under Siege 2020, 2020, lk 18 (
https://cji.ro/wp-content/uploads/2020/09/Freedom-of-expression-report_final.pdf
).
Valitsuse peasekretariaat, aastaaruanne otsuste läbipaistvuse kohta (1. jaanuar 2020 – 31. detsember 2020), lisa nr 20 – PS 14/2019 valitsuse peasekretariaadi tasandil, 2020 (
http://sgg.gov.ro/1/wp-content/uploads/2021/02/19022021-SGG-Raportul-de-evaluare-a-implementarii-Legii-nr.-52_2003-in-anul-2020-.pdf
).
Valitsuse peasekretariaat, projekti „Rumeenia valitsuse teavitustegevuse juhtimise strateegia“ avakonverents, 2021 (
http://sgg.gov.ro/1/conferinta-de-deschidere-a-proiectului-strategia-pentru-managementul-comunicarii-guvernamentale-a-romaniei-cod-sipoca-754/
).
II lisa. Rumeenia riigikülastus
Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:
·arestitud vara haldamise riiklik agentuur
·Expertforum
·Freedom House
·Funky Citizens
·justiitsministeerium
·kassatsioonikohtu juurde kuuluv prokuratuur
·kassatsioonikohus
·kõrgem kohtunike nõukogu
·meediaühendus – Cluj
·ombudsman
·riiklik audiovisuaalmeedia nõukogu
·riiklik eetikaagentuur
·riiklik korruptsioonivastase võitluse direktoraat
·riiklik korruptsioonivastase võitluse strateegia
·Rumeenia kohtunike foorum
·Rumeenia kohtunike riiklik ühendus
·Rumeenia kohtunike ühendus
·Saadikutekoja õiguskomisjon
·seadusandlusnõukogu
·sõltumatu ajakirjanduse keskus
·valitsuse peasekretariaat
·ühendus „Mișcarea pentru apărarea statutului procurorilor“
·ühendus „Õigusemõistmise algatus“
* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:
·Amnesty International
·Center for Reproductive Rights (reproduktiivõiguste keskus)
·CIVICUS (Ülemaailmne Kodanikualgatuse Ühendus)
·Civil Liberties Union for Europe (Euroopa kodanikuvabaduste liit)
·Civil Society Europe
·Conference of European Churches (Euroopa kirikute konverents)
·EuroCommerce
·Euroopa Ajakirjandus- ja Meediavabaduse Keskus
·Euroopa Ajakirjanike Liit
·Euroopa Noortefoorum
·European Center for Not-for-Profit Law (Euroopa mittetulundusõiguse keskus)
·European Civic Forum (Euroopa kodanike foorum)
·European Partnership for Democracy (Euroopa demokraatia tugivõrgustik)
·Front Line Defenders
·Human Rights House Foundation
·Human Rights Watch
·ILGA-Europe
·International Planned Parenthood Federation European Network (IPPF EN) (rahvusvahelise pereplaneerimise föderatsiooni Euroopa võrgustik)
·Madalmaade Helsingi komitee
·Open Society European Policy Institute
·Philanthropy Advocacy
·Piirideta Reporterid
·Protection International
·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon
·Rahvusvaheline Juristide Komisjon
·rahvusvaheline võrgustik International Press Institute
·Transparency International EU
