a)

Kas liikmesriigi kohus võib andmete – eelkõige isikuandmete – töötlemisel tugineda sellele, et niisugune töötlemine on lubatud isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti e alusel, või on isikuandmete kaitse üldmääruse artiklid 6 ja 9 ainsad alused kohtute õigust mõistva funktsiooni täitmisel andmetöötlustoimingu tegemiseks?

b)

Kui isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkt e võib põhimõtteliselt olla õiguslik alus kohtute õigust mõistva funktsiooni täitmisel andmetöötlustoimingu tegemiseks, siis:

aa)

kas see kehtib ka juhul, kui nende andmete esialgne kogumine kohtumenetluse poole või kolmanda isiku poolt ei toimunud seaduslikul viisil?

bb)

kas algselt ebaseaduslikult kogutud andmete töötlemine toob üldkohaldatava hea usu põhimõtte (isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt a) kohaselt kaasa kohtute õigust mõistva funktsiooni raames andmete töötlemise piiramise teisese õiguse alusel selles tähenduses, et isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti e kohaldatakse ainult teatud tingimustel või teatud piirides?

cc)

Kas isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 17 lõike 3 punkti e tuleb tõlgendada nii, et algselt ebaseaduslikult saadud andmete kohtuliku kasutamise keeld on alati välistatud – st kohus peab neid andmeid alati kasutama – siis, kui andmete algne kogumine ei toimunud varjatult ja seda kasutati kohustuse tahtliku rikkumise tõendamiseks?

a)

Kas andmekaitsealastest, Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 52 lõike 1 teise lause ja isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkti a kohastest vajalikkuse ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõtetest, tuleb järeldada, et eelkõige algselt ebaseaduslikult kogutud või säilitatud andmete töötlemise puhul on vajalik põhjalik proportsionaalsuse kontroll ja kaalumine kohtute poolt?

b)

Millist mõju avaldab isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 5 lõike 1 punkt e, milles on ette nähtud, et isikuandmeid võib säilitada ainult seni, kuni see on eesmärgi täitmiseks vajalik, kohtute õigust mõistvat funktsiooni täitmisel tehtavatele hilisematele andmetöötlustoimingutele, eelkõige juhul, kui

c)

Kas liidu õigusest, eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklist 8, isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 6 lõike 1 punktidest c ja e, lõikest 3 ning artiklist 9 tuleneb, et liikmesriigi kohus võib kasutada tõendeid, mis on kogutud isikuõigusi rikkudes, ainult siis, kui on olemas tõendamiskoormist kandva poole põhjendatud huvi, mis läheb kaugemale pelgast tõendamisega seotud huvist, või ei ole liidu õiguses selle kohta suuniseid ette nähtud, mistõttu tuleb asjaomased õigusnormid kehtestada liikmesriigi õiguskorras?

d)

Kas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 47 lõikest 2, mis tagab õiguse tõhusale kohtulikule kaitsele ja eelkõige õiglasele kohtulikule arutamisele, mille kohaselt peavad tsiviilkohtumenetluse pooled põhimõtteliselt suutma oma õiguskaitse eesmärki piisavalt põhjendada ja tõendada, tuleneb, et tööandja poolt hagi esitanud töötaja kohta ebaseaduslikult kogutud isikuandmete töötlemine kohtu õigust mõistvat funktsiooni täitmisel võib osutuda kitsamas tähenduses sobimatuks ja ebaproportsionaalseks üksnes siis, kui liidu õiguse kohaselt kujutab andmete kogumine endast Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklite 7 ja 8 rasket rikkumist ning muud võimalikud sanktsioonid tööandja suhtes (nt kahju hüvitamine isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 82 alusel ja rahatrahvide määramine sama määruse artikli 83 alusel) oleksid täiesti ebapiisavad, või kas sobimatus ja ebaproportsionaalsus võivad tekkida juba muude, vähem tõsiste andmekaitsealaste rikkumiste puhul, mis leidsid aset esialgse andmete kogumise puhul?

e)

Kas kohus peab otsuse tegemisel selle kohta, kas ta kasutab oma õigust mõistva funktsiooni täitmisel andmetöötlustoimingu tegemisel andmeid, mille algselt on kogunud pool või kolmas isik, arvesse võtma seda, kas andmeid kogunud isik on täitnud oma teabe andmise kohustuse vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 13? Kui jah, siis millistel tingimustel ja milliste kriteeriumide alusel peab kohus seda arvesse võtma?

f)

Kas asjaolu, et isikuandmete kaitse üldmäärus ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta on kohtule isikuandmete töötlemisel siduvad, hõlmab ka kolmandate isikute isikuandmeid? Kuidas mõjutab andmekaitseõiguse võimalik rikkumine kolmandate isikute suhtes andmete esialgse kogumise ajal andmete hilisemat töötlemist kohtu õigust mõistva funktsiooni täitmisel kahe poole vahelises vaidluses? Kas pool võib tugineda rikkumisele, mis ei ole toime pandud mitte tema, vaid kolmandate isikute suhtes, või mitte?