1986L0362 — ET — 03.04.2006 — 041.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU DIREKTIIV, 24. juuli 1986, teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta (EÜT L 221, 7.8.1986, p.37) |
Muudetud:
Muudetud:
C 241 |
21 |
29.8.1994 |
(*) |
Käesolevat akti ei ole eesti keeles avaldatud. |
NÕUKOGU DIREKTIIV,
24. juuli 1986,
teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide kehtestamise kohta
(86/362/EMÜ)
EUROOPA ÜHENDUSTE NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Majandusühenduse asutamislepingut, eriti selle artikleid 43 ja 100,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut, ( 1 )
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, ( 2 )
võttes arvesse majandus- ja sotsiaalkomitee arvamust ( 3 )
ning arvestades, et:
taimekasvatustoodangul on ühenduses väga oluline osa;
kõnealuse toodangu saagikust mõjutavad pidevalt kahjulikud organismid ja umbrohi;
on väga oluline kaitsta taimi ja taimseid saadusi nende organismide eest mitte üksnes selleks, et takistada saagi vähenemist või koristatud toodete kahjustamist, vaid ka põllumajanduse tootlikkuse suurendamiseks;
üks olulisimaid meetodeid, kuidas kaitsta taimi ja taimseid saadusi kõnealuste kahjulike organismide mõju eest, on keemiliste pestitsiidide kasutamine;
kõnealustel pestitsiididel ei ole taimede tootmisele üksnes soodne mõju, kuna tegemist on üldjuhul mürkainetega või preparaatidega, millel on kahjulikud kõrvalmõjud;
paljud kõnealustest pestitsiididest ja nende ainevahetuse saadustest või lagunemisproduktidest võivad kahjustada taimsete saaduste tarbijaid;
kõnealused pestitsiidid ja nendega kaasnevad võimalikud saasteained võivad kujutada endast ohtu keskkonnale;
nende ohtude vältimiseks on mitmed liikmesriigid juba kehtestanud teatavate teraviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate jääkide lubatud piirnormid;
liikmesriikidevahelised erinevused pestitsiidide jääkide lubatud piirnormide osas võivad põhjustada kaubandustõkkeid ja takistada seega ühenduses kaupade vaba liikumist;
seepärast tuleks kõigepealt kehtestada teatavate teraviljas sisalduvate toimeainete piirnormid, millest tuleb kõnealuste toodete ringlusse laskmisel kinni pidada;
lisaks sellele tagab piirnormidest kinnipidamine teravilja vaba ringluse ja tarbijate tervise nõuetekohase kaitsmise;
samal ajal peaks liikmesriikidel olema võimalus lubada kontrollida enda territooriumil toodetavas ja tarbitavas teraviljas sisalduvate pestitsiidide jääkide taset järelevalvesüsteemi ja muude asjakohaste meetmete abil, et näha ette sätestatud piirnormidega samaväärsed kaitsemeetmed;
erijuhtudel, eelkõige lenduvate vedelate või gaasiliste fumigantide puhul, peaks liikmesriikidel olema lubatud lubada teravilja puhul, mis ei ole nähtud ette koheseks tarbimiseks, sätestatust kõrgemaid piirnorme, tingimusel et viiakse läbi asjakohane kontroll tagamaks, et kõnealuseid tooteid ei tehta lõppkasutajale või tarbijale kättesaadavaks enne, kui kõnealustes toodetes sisalduvad jäägid ei ületa enam lubatud piirnorme;
käesolevat direktiivi ei ole vaja kohaldada toodete suhtes, mis on nähtud ette eksportimiseks kolmandatesse riikidesse ning muude toodete kui toiduainete tootmiseks või külvamiseks;
liikmesriikidel peaks olema lubatud ajutiselt vähendada sätestatud piirnorme, kui need osutuvad ootamatult inimese või looma tervisele ohtlikeks;
sel juhul on asjakohane seada alalise taimetervise komitee raames sisse liikmesriikide ja komisjoni vaheline tihe koostöö;
selleks, et tagada kõnealuste toodete ringlusse laskmisel käesoleva direktiivi järgimine, peavad liikmesriigid nägema ette asjakohased kontrollimeetmed;
tuleks kehtestada ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodid, mida oleks võimalik kasutada vähemalt standardmeetoditena;
proovivõtu- ja analüüsimeetodid on tehnilised ja teaduslikud küsimused, mis tuleks määrata kindlaks korras, mille kohaselt liikmesriigid ja komisjon teevad alalise taimetervise komitee raames tihedat koostööd;
selleks, et pestitsiidide jääkide taset käsitlevat teavet oleks võimalik koguda terves ühenduses, on asjakohane, et liikmesriigid esitavad komisjonile oma kontrollimeetmete tulemuste kohta iga-aastase aruande;
ühtse ühenduse süsteemi saavutamiseks peaks nõukogu vaatama käesoleva direktiivi läbi enne 30. juunit 1991,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:
Artikkel 1
1. Käesolevat direktiivi kohaldatakse I lisas loetletud saaduste suhtes, neist pärast kuivatamist või töötlemist saadud toodete suhtes ja kõnealuseid saadusi sisaldavate toidusegude suhtes, kui need võivad sisaldada pestitsiidide jääke.
2. Käesolevat direktiivi kohaldatakse, ilma et see piiraks järgmiste sätete kohaldamist:
a) nõukogu 17. detsembri 1973. aasta direktiiv 74/63/EMÜ söödas sisalduvate ebasoovitavate ainete ja toodete lubatud piirnormide kindlaksmääramise kohta ( 4 );
b) nõukogu 23. novembri 1976. aasta direktiiv 76/895/EMÜ puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta ( 5 );
c) nõukogu 27. novembri 1990. aasta direktiiv 90/642/EMÜ teatavates taimsetes saadustes, sealhulgas puu- ja köögiviljas sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide kehtestamise kohta ( 6 );
d) komisjoni 14. mai 1991. aasta direktiiv 91/321/EMÜ imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ( 7 ) ja komisjoni 16. veebruari 1996. aasta direktiiv 96/5/EÜ imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta. ( 8 ) Kuni piirnormide kehtestamiseni vastavalt direktiivi 91/321/EMÜ artiklile 6 või direktiivi 96/5/EÜ artiklile 6 kohaldatakse kõnealuste toodete suhtes siiski käesoleva direktiivi artikli 5a lõike 1 ja lõigete 3–6 sätteid.
3. Käesolevat direktiivi kohaldatakse ka nende lõikes 1 osutatud saaduste suhtes, mis on ette nähtud ekspordiks kolmandatesse riikidesse. Käesoleva direktiivi kohaselt sätestatud jääkide piirnorme ei kohaldata enne eksporti töödeldud toodete suhtes, kui on võimalik tõendada, et:
a) kolmas sihtkohariik nõuab toodete töötlemist, et vältida kahjulike organismide sissetoomist oma territooriumile; või
b) töötlemine on vajalik toodete kaitsmiseks kahjulike organismide eest kolmandasse sihtkohariiki vedamisel ja seal ladustamisel.
4. Käesolevat direktiivi ei kohaldata lõikes 1 osutatud saaduste suhtes, kui on võimalik tõendada, et need on ette nähtud:
a) muude toodete kui inim- või loomatoidu valmistamiseks või
b) külvamiseks või istutamiseks.
Artikkel 2
1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendavad “pestitsiidide jäägid” ►M7 ————— ◄ pestitsiidide ja nende ainevahetuse saaduste, lagunemisproduktide või reaktsioonisaaduste jääke, mis sisalduvad artiklis 1 nimetatud toodetes või esinevad nende pinnal.
2. Käesoleva direktiivi kohaldamisel tähendab “ringlusse laskmine” artiklis 1 nimetatud toodete mistahes tasuta või tasu eest üleandmist.
Artikkel 3
1. Liikmesriigid tagavad, et artiklis 1 nimetatud tooted ei ohusta alates ringlusse laskmise hetkest pestitsiidide jääkide esinemisest tulenevalt inimese tervist.
2. Liikmesriigid ei tohi keelata ega takistada artiklis 1 nimetatud toodete oma territooriumil ringlusse laskmist põhjendusel, et need sisaldavad pestitsiidide jääke, kui selliste jääkide kogus ei ületa II lisas kindlaks määratud piirnorme.
Artikkel 4
1. Olenemata artiklist 6 ei või artiklis 1 osutatud saadused alates ringlusse laskmise hetkest sisaldada pestitsiidide jääke suuremas koguses, kui on määratud kindlaks II lisas osutatud loetelus.
Asjaomaste pestitsiidide jääkide ja nende piirnormide loetelu kehtestatakse II lisas artiklis 12 sätestatud korras, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi.
2. Kuivatatud ja töödeldud toodete suhtes, mille puhul ei ole piirnorme II lisas selgesõnaliselt kehtestatud, kohaldatakse II lisas sätestatud jääkide piirnormi, võttes vastavalt arvesse kuivatamisest põhjustatud kontsentreerumist või töötlemisest põhjustatud kontsentreerumist või lahjenemist. Teatavate kuivatatud või töödeldud toodete jaoks võib teatavate kuivatamis- või töötlemistoimingute poolt põhjustatud kontsentreerumise ja/või lahjenemise puhul määrata kontsentreerumis- või lahjenemisastme kindlaks artiklis 12 sätestatud korras.
3. Mitmest koostisosast koosnevate toidusegude puhul, mille jääkide piirnormi ei ole kindlaks määratud, ei või kohaldatavad jääkide piirnormid olla kõrgemad kui II lisas sätestatud piirnormid, võttes arvesse segu koostisosade suhtelist sisaldust ja samuti lõike 2 sätteid.
4. Liikmesriigid tagavad vähemalt pisteliste kontrollidega lõikes 1 osutatud piirnormide järgimise. Vajalikku kontrolli ja järelevalvet teostatakse vastavalt nõukogu 14. juuni 1989. aasta direktiivile 89/397/EMÜ toiduainete ametliku kontrolli kohta, ( 9 ) välja arvatud selle artikkel 14, ja vastavalt nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiivile 93/99/EMÜ toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta, ( 10 ) välja arvatud selle artiklid 5, 6 ja 8.
Artikkel 5
Kui komisjon sätestab I lisas osutatud rühma kuuluva saaduse suhtes kogu ühenduses kohaldatava ajutise jääkide piirnormi vastavalt nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiivi 91/414/EMÜ (taimekaitsevahendite turuleviimise kohta) ( 11 ) artikli 4 lõike 1 punkti f sätetele, märgitakse kõnealune piirnorm II lisasse koos viitega kõnealusele menetlusele.
Artikkel 5a
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab päritoluliikmesriik liikmesriiki, mille territooriumil artikli 1 lõikes 1 täpsustatud saadust seaduslikult toodetakse ja turustatakse või kus see lastakse vabasse ringlusse, ning sihtliikmesriik tähendab liikmesriiki, mille territooriumile kõnealune saadus sisse tuuakse ja kus see lastakse ringlusse muudeks toiminguteks kui transiidiks teise liikmesriiki või kolmandasse riiki.
2. Liikmesriigid seavad sisse korra artikli 1 lõikes 1 osutatud ja päritoluliikmesriigist nende territooriumile toodud saadustes sisalduvate jääkide alaliste või ajutiste piirnormide kehtestamiseks, võttes arvesse päritoluliikmesriigi head põllumajandustava ning ilma et see piiraks tarbijate tervise kaitseks vajalike tingimuste kohaldamist, juhul kui kõnealuste saaduste suhtes ei ole kehtestatud jääkide piirnorme vastavalt artikli 4 lõikele 1 või artiklile 5.
3. Kui
— artikli 1 lõikes 1 osutatud saaduste suhtes ei ole kehtestatud jääkide piirnorme vastavalt artikli 4 lõikele 1 ja artiklile 5 ja
— kõnealuse saaduse suhtes, mis vastab päritoluliikmesriigis kohaldatavatele jääkide piirnormidele, on sihtliikmesriigis kohaldatud meetmeid, mille eesmärk on kõnealuse saaduse ringlusse laskmise keelamine või piiramine põhjusel, et kõnealune saadus sisaldab pestitsiidide jääke üle sihtliikmesriigis kehtestatud piirnormide, ja
— sihtliikmesriik on kehtestanud uued jääkide piirnormid või on muutnud oma õigusaktides sätestatud piirnorme või on teinud oma kontrollides muudatusi, mis on ebaproportsionaalsed ja/või diskrimineerivad, võrreldes kodumaise toodangu suhtes kohaldatavate kontrollidega, või kui sihtliikmesriigi kohaldatav jääkide piirnorm erineb oluliselt teiste liikmesriikide kehtestatud vastavatest piirnormidest, või kui sihtliikmesriigi kohaldatava jääkide piirnormiga saavutatakse ebaproportsionaalne kaitstuse tase, võrreldes kaitstuse tasemega, mida liikmesriigid kohaldavad samalaadset ohtu kujutavate pestitsiidide või samalaadsete põllumajandussaaduste või toiduainete suhtes,
kohaldatakse järgmisi erisätteid.
a) Sihtliikmesriik teatab võetud meetmetest asjaomasele päritoluliikmesriigile ja komisjonile 20 päeva jooksul alates kõnealuste meetmete kohaldamisest. Teatisesse märgitakse asjaolud, millel andmed põhinevad.
b) Punktis a osutatud teatise põhjal võtavad mõlemad asjaomased liikmesriigid viivitamata teineteisega ühendust, et omavahel kokkulepitavate meetmete abil niipea kui võimalik kõrvaldada sihtliikmesriigi võetud meetmete keelav või piirav toime; liikmesriigid esitavad teineteisele kogu vajaliku teabe.
Kolme kuu jooksul alates punktis a osutatud teatamisest teavitavad asjaomased liikmesriigid komisjoni kõnealuste kontaktide tulemustest ja eelkõige kavandatavatest meetmetest, sealhulgas kokkulepitud jääkide piirnormist. Päritoluliikmesriik teavitab teisi liikmesriike kõnealuste kontaktide tulemustest.
c) Komisjon suunab küsimuse viivitamata alalisele taimetervise komiteele ja esitab võimaluse korral ettepaneku, mis käsitleb jääkide ajutise piirnormi kehtestamist II lisas ja võetakse vastu artiklis 12 sätestatud korras.
Oma ettepanekus võtab komisjon arvesse olemasolevaid tehnilisi ja teaduslikult põhjendatud teadmisi antud küsimuses ning eelkõige huvitatud liikmesriikide esitatud andmeid, eriti toksikoloogilist hinnangut ja arvestuslikku aktsepteeritavat päevadoosi, head põllumajandustava ja katseandmeid, mida päritoluliikmesriik on kasutanud jääkide piirnormide kehtestamisel, ning sihtliikmesriigi põhjendusi asjaomaste meetmete kasuks otsustamisel.
Ajutise piirnormi kehtivusaeg sätestatakse vastuvõetud õigusaktis ning see ei või ületada nelja aastat. Kõnealuse kehtivusaja võib siduda päritoluliikmesriigi ja/või teiste huvitatud liikmesriikide poolt esitatavate katseandmetega, et komisjon saaks kehtestada jääkide piirnormi vastavalt artikli 4 lõikele 1. Komisjoni ja liikmesriikide taotluse korral hoitakse neid kursis rakendatud katseprogrammiga.
4. Liikmesriigid võtavad lõigetega 2 või 3 ettenähtud meetmete võtmise korral nõuetekohaselt arvesse asutamislepingust tulenevaid kohustusi, eelkõige selle artikleid 30–36.
5. Nõukogu 28. märtsi 1983. aasta direktiivi 83/189/EMÜ (millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord) ( 12 ) ei kohaldata käesoleva artikli lõike 3 kohaselt liikmesriikide poolt vastuvõetud ja komisjonile teatatud meetmete suhtes.
6. Käesolevas artiklis sätestatud korra rakendamise üksikasjalikud meetmed võib vastu võtta artiklis 11a sätestatud korras.
Artikkel 6
Liikmesriigid võivad lubada II lisa B osas loetletud pestitsiidide jääkide sisaldumist artiklis 1 nimetatud toodetes ja esinemist kõnealuste toodete pinnal nimetatud lisas sätestatud kogustest suuremates kogustes, tingimusel et kõnealused tooted ei ole nähtud ette koheseks tarbimiseks ning et asjakohase kontrollisüsteemi abil on tagatud, et kõnealuseid tooteid ei saa anda lõppkasutaja või tarbija (juhul kui need tarnitakse otse neile) käsutusse enne, kui jäägid ei ületa enam B osas kindlaks määratud piirnorme. Liikmesriigid teatavad võetud meetmetest teistele liikmesriikidele ja komisjonile. Kõnealuseid meetmeid kohaldatakse kõikide nendega hõlmatud toodete suhtes, sõltumata toote päritolust.
Artikkel 7
1. Liikmesriigid määravad ametiasutuse, kes tagab artikli 4 lõikes 4 sätestatud järelevalve.
2.
a) Iga aasta ►M10 30. september ◄ saadavad liikmesriigid komisjonile oma kavandatavad riiklikud järelevalveprogrammid järgmiseks kalendriaastaks. Kõnealused kavandatavad programmid sisaldavad vähemalt järgmist:
— kontrollitavad saadused ja tehtavate kontrollide arv,
— kontrollitavad pestitsiidide jäägid,
— kõnealuste programmide koostamisel kohaldatud kriteeriumid.
b) Iga aasta ►M10 31. detsember ◄ esitab komisjon alalisele taimetervise komiteele soovituse eelnõu, millega nähakse ette ühenduse koordineeritud järelevalveprogramm, milles täpsustatakse riiklike järelevalveprogrammide raames võetavad konkreetsed proovid. Soovitus võetakse vastu artiklis 11b sätestatud korras. Ühenduse järelevalveprogrammi peamine eesmärk on ühenduse tasandil optimaalselt ära kasutada proovide võtmist I lisas loetletud rühmadesse kuuluvate ühenduses toodetud või ühendusse imporditud teraviljade puhul, kui probleemid on tuvastatud, selleks et tagada II lisas sätestatud pestitsiidide jääkide piirnormide järgimine.
3. Iga aasta 31. augustiks saadavad liikmesriigid komisjonile ja teistele liikmesriikidele eelmise aasta jooksul riiklike järelevalveprogrammide ja ühenduse kooskõlastatud järelevalveprogrammi raames võetud proovide analüüside tulemused. Komisjon võrdleb ja kogub kõnealuseid andmeid koos direktiivide 86/363/EMÜ ( 13 ) ja 90/642/EMÜ kohaselt tehtud kontrollide tulemustega ning analüüsib:
— jääkide piirnormide rikkumisi ja
— jääkide keskmisi tegelikke tasemeid ja nende suhtelisi väärtusi, võrrelduna kehtestatud piirnormidega.
Kooskõlastatud järelevalveprogrammi ettevalmistamisel peaks komisjon järk-järgult välja töötama süsteemi, mis võimaldaks hinnata tegelikku kokkupuudet pestitsiididega toidu kaudu.
Enne iga aasta ►M10 31. detsember ◄ edastab komisjon selle teabe alalise taimetervise komitee raames liikmesriikidele läbivaatamiseks ja vajalike meetmete rakendamiseks, näiteks:
— piirnormide teatatud rikkumiste korral ühenduse tasandil võetavad meetmed,
— võrreldud ja kogutud andmete avaldamise otstarbekus.
4. Artiklis 11a sätestatud korras võib vastu võtta:
a) käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 muudatused, kui need muudatused käsitlevad teavitamise kuupäevi;
b) lõigete 2 ja 3 sätete nõuetekohaseks toimimiseks vajalikud üksikasjalikud rakenduseeskirjad.
5. Hiljemalt 31. detsembril 1999 edastab komisjon nõukogule aruande käesoleva artikli kohaldamise kohta, lisades vajaduse korral asjakohased ettepanekud.
Artikkel 8
1. Kontrollide, järelevalve ning muude artiklis 4 ja vajaduse korral artiklis 5 nimetatud meetmete jaoks vajalikud proovivõtu- ja analüüsimeetodid määratakse kindlaks ►M7 artiklis 11a ◄ sätestatud korras. Vaidluste korral kasutatavate ühenduse analüüsimeetodite olemasolu ei välista muude teaduslikult usaldusväärsete ja võrreldavaid tulemusi andvate meetodite kasutamist liikmesriikide poolt.
2. Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt kasutatavatest muudest meetoditest teistele liikmesriikidele ja komisjonile.
Artikkel 9
1. Kui liikmesriik leiab pärast uue teabe saamist või olemasoleva teabe ümberhindamist, et II lisas kindlaksmääratud piirnorm ohustab inimeste või loomade tervist ning seepärast tuleks võtta kiireid meetmeid, võib asjaomane liikmesriik enda territooriumil kõnealust piirnormi ajutiselt vähendada. Sel juhul teatab liikmesriik viivitamata teistele liikmesriikidele ja komisjonile võetud meetmetest ja nende põhjustest.
2. Komisjon uurib kiiresti lõikes 1 osutatud liikmesriigi esitatud põhjusi ning konsulteerib liikmesriikidega alalises taimetervise komitees (edaspidi “komitee”); komisjon esitab seejärel viivitamata oma arvamuse ja võtab asjakohased meetmed. Komisjon teatab kõikidest võetud meetmetest viivitamata nõukogule ja liikmesriikidele. Liikmesriik võib 15 päeva jooksul alates sellise teate saamisest suunata komisjoni meetmed nõukogule. Nõukogu võib 15 päeva jooksul alates asja esitamise kuupäevast teha kvalifitseeritud häälteenamusega teistsuguse otsuse.
3. Kui komisjon leiab, et lõikes 1 nimetatud raskuste lahendamiseks ja rahva tervise kaitse tagamiseks on vaja muuta II lisas sätestatud piirnorme, algatab ta kõnealuste muudatuste vastuvõtmiseks artiklis 13 sätestatud menetluse. Sel juhul võib lõike 1 kohased meetmed võtnud liikmesriik jätkata nende meetmete kohaldamist, kuni nõukogu või komisjon on võtnud vastu otsuse kõnealuse menetluse alusel.
Artikkel 10
Ilma et see piiraks artikli 5, artikli 5a lõike 3 ja artikli 9 kohaselt lisadesse tehtud muudatuste kohaldamist, võetakse lisadesse tehtavad muudatused vastu artiklis 12 sätestatud korras, võttes arvesse olemasolevaid teaduslikke ja tehnilisi teadmisi. Jääkide piirnormide kehtestamisel võetakse eelkõige arvesse asjakohase toidu kaudu omastamise riski hindamist ning olemasolevate andmete hulka ja kvaliteeti.
▼M7 —————
Artikkel 11a
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ ( 14 ) artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 11b
1. Komisjoni abistab komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse 15 päeva.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 12
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 178/2002 ( 15 ) artikli 58 kohaselt moodustatud alaline toiduahela ja loomatervishoiu komitee.
2. Kui viidatakse käesolevale artiklile, kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 5 ja 7.
Otsuse 1999/468/EÜ artikli 5 lõikes 6 sätestatud tähtajaks kehtestatakse kolm kuud.
3. Komitee võtab vastu oma töökorra.
Artikkel 13
1. Kui tuleb järgida käesolevas artiklis sätestatud korda, suunab eesistuja kas omal algatusel või liikmesriigi taotlusel asjakohase küsimuse viivitamata komiteele.
2. Komisjoni esindaja esitab komiteele võetavate meetmete eelnõu. Komitee esitab oma arvamuse kahe päeva jooksul. Otsuste puhul, mida nõukogu peab tegema komisjoni ettepaneku põhjal, võetakse arvamus vastu asutamislepingu artikli 148 lõikega 2 ette nähtud häälteenamusega. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse kõnealuse artikliga ette nähtud viisil. Esimees hääletamisel ei osale.
►A1 3. ◄ Kui meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu ja kohaldab neid viivitamata. Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või, kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.
Kui nõukogu ei ole võtnud meetmeid 15 päeva jooksul pärast seda, kui antud küsimuses tema poole pöörduti, peab kõnealused meetmed vastu võtma komisjon, välja arvatud juhul, kui nõukogu on kõnealused meetmed lihthäälteenamusega tagasi lükanud.
Artikkel 14
Liikmesriigid jõustavad õigusnormid, mis on vajalikud artikli 4 lõigetes 1 ja 2, artiklis 5, artikli 5a lõikes 3, artikli 9 lõikes 3 ja artiklis 10 osutatud otsustest tulenevate II lisa muudatuste rakendamiseks nende territooriumil, hiljemalt kaheksa kuu jooksul alates kõnealuste otsuste vastuvõtmisest ning lühema rakendusaja jooksul, kui see on vajalik inimeste tervise kaitsega seotud kiireloomulistel põhjustel.
Õiguspäraste ootuste kaitsmiseks võib ühenduse rakenduslike õigusaktidega näha ette üleminekuajad teatavate jääkide piirnormide rakendamiseks, et koristatud saadusi oleks võimalik tavapäraselt turustada.
Artikkel 15
Käesoleva direktiiviga kehtestatud ühenduse süsteemi parandamiseks vaatab nõukogu käesoleva direktiivi uuesti läbi hiljemalt 30. juunil 1991, võttes aluseks komisjoni aruande, millele on vajaduse korral lisatud asjakohased ettepanekud.
Artikkel 16
Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt 30. juunil 1988. Liikmesriigid teatavad neist viivitamata komisjonile.
Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastuvõetavate põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.
However, the Federal Republic of Germany is hereby authorized to place on the market in the territory of the former German Democratic Republic, until 31 December 1992 at the latest, Annex I products whose hydrogen cyanide level exceeds that fixed in Annex II; this derogation shall apply only to products originating in the territory of the former German Democratic Republic.
The permitted levels may under no circumstances exceed those applicable under the legislation of the former German Democratic Republic.
The Federal Republic of Germany shall ensure that the products in question are not introduced into parts of the Community other than the territory of the former German Democratic Republic.
Artikkel 17
Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.
I LISA
CN-kood |
Kirjeldus |
ex10 01 |
Nisu |
1002 00 00 |
Rukis |
1003 00 |
Oder |
1004 00 |
Kaer |
1005 |
Mais |
1006 |
Riis |
1007 00 |
Terasorgo |
ex10 08 |
Tatar, hirss ja muud teraviljad |
II LISA
A OSA
Pestitsiidide jäägid |
Piirnorm mg/kg (ppm) |
|||
1. Aldriin |
|
|||
2. Dieldriin (HEOD) |
0,01 |
|||
3. Kogu anorgaaniline bromiid, väljendatud Br ioonidena |
50 |
|||
4. Karbarüül |
1: riis 0,5: muu teravili |
|||
5. Klordaan (cis- ja trans-isomeeride summa) |
0,02 |
|||
6. DDT (DDT-, TDB- ja DDE-isomeeride summa, väljendatud DDT-na |
0,05 |
|||
7. Diasinoon |
||||
8. 1,2-dibrometaan (etüleendibromiid) |
0,01 (1) |
|||
9. Diklorofoss |
2 |
|||
10. Endosulfaan (alfa- ja beeta-isomeeride ja endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina) |
||||
11. Endriin |
0,01 |
|||
12. Heptakloor (heptakloori ja heptakloor epoksiidi summa, väljendatud heptakloorina) |
0,01 |
|||
13. Heksaklorobenseen (HCB) |
0,01 |
|||
14. Heksaklorotsükloheksaan (HCH) |
||||
14.1. alfa-isomeer |
|
0,02 |
||
14.2. beeta-isomeer |
||||
14.3. gamma-isomeer (lindaan) |
0,1 (2) |
|||
15. Malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina) |
8 |
|||
16. Fosfamidoon |
0,05 |
|||
17. Püretriinid (püretriinide I ja II, tsineriinide I ja II ning jasmoliinide I ja II summa) |
3 |
|||
18. Triklorofoon |
0,1 |
|||
19. Kaptafool |
0,05 |
|||
20. Atsefaat |
0,02 (3) |
|||
21. Benomüül ja karbendasiim, väljendatud karbendasiimina |
2: oder 2: kaer 0,1: rukis 0,1: tritikale 0,1: nisu 0,01 (6): muud teraviljad |
|||
22. Metüültiofanaat |
0,3: oder 0,3: kaer 0,05: rukis 0,05: tritikale 0,05: nisu 0,01 (6): muud teraviljad |
|||
24. Kloropürifoss |
►M9 0,2 ◄ : oder ►M90,05 (3): kaer ja rukis ◄ |
|||
25. Metüülkloropürifoss |
►M9 3 ◄ |
|||
26. Klorotaloniil |
||||
27. Tsüpermetriin, sh muud koostises olevate isomeeride segud (isomeeride kogusumma) |
||||
28. Deltametriin |
►M9 1 ◄ |
|||
29. Fenvaleraat ja esfenvaleraat |
||||
29.1. RR ja SS isomeeride summa |
0,2: oder, kaer 0,05: rukis, tritikale, nisu 0,02 (3): muu teravili |
|||
29.2. RS ja SR isomeeride summa |
0,05: oder, kaer 0,02 (3): muu teravili |
|||
30. Glüfosaat |
10 (): nisu 20 (): oder 1 (): mais 10 (): rukis 20 (): kaer 20 (): sorgo 10 (): tritikale |
|||
31. Imasaliil |
||||
32. Iprodioon |
3 (): riis 0,5 (): kaer, oder ja nisu |
|||
33. Mankotseeb |
|
2: oder ja kaer 1: rukis ja nisu ◄ |
||
34. Maneeb |
||||
35. Metiraam |
||||
36. Propineeb |
||||
37. Tsineeb |
||||
38. Metamidofoss |
0,01 (3) |
|||
39. Permetriin |
►M9 0,2 ◄ : mais ►M9 2 ◄ : muud teraviljad |
|||
40. Protsümidoon |
||||
41. Vinklosoliin (vinklosoliini ja kõikide 3,5-dikloroaniliingruppi sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud vinklosoliinina) |
0,05 (3) |
|||
42. Tsüflutriin, sealhulgas isomeersete koostisosade segud (isomeeride summa) |
0,05 (4): mais 0,02 (4): teised teraviljad |
|||
43. Metalaksüül, sh muud seda moodustavate isomeeride segud, k.a metalaksüül-M (isomeeride summa) |
TERAVILI |
|||
44. Benalaksüül |
0,05 (4) |
|||
45. Fenarimool |
||||
46. Propikonasool |
0,2 (): oder 0,2 (): kaer |
|||
47. Daminosiid (daminosiidi ja 1,1-dimetüülhüdrasiini summa väljendatud daminosiidina) |
0,02 (4) |
|||
48. Lambda-Tsühalotriin |
0,05: oder 0,02 (4): teised teraviljad |
|||
49. Etefoon |
a): mais 0,2: nisu ja tritikale 0,5: oder ja rukis |
|||
50. Karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü-karbofuraani summa väljendatud karbofuraanina) |
0,02 (3): teravili |
|||
51. Karbosulfaan |
0,05 (4) |
|||
52. Benfurakarb |
||||
53. Furatiokarb |
0,05 (4) |
|||
54. Metidatioon |
0,02 (5) |
|||
55. Metomüül Tiodikarb |
0,05 (5) |
|||
Jääk: metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina |
||||
56. Amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliini sisaldavad metaboliidid väljendatuna amitraasina |
0,05 (3): teravili |
|||
Jääk: amitraas, lisaks kõik metaboliidid, mis sisaldavad 2,4 demetülaniliini, väljendatud amitraasina |
||||
57. Metüülpirimifoss |
5 |
|||
58. Aldikarb |
0,05 (5) |
|||
Jääk: aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud aldikarbina |
||||
59. Tiabendasool |
||||
60. Triforiin |
0,1: nisu, rukis, tritikale, oder, kaer 0,05 (6): muu teravili |
|||
61. Endosulfaan Jääk: alfa- ja beeta-endosulfaansulfaatide summa, väljendatud endosulfaadina |
||||
62. Fenbutatiinoksiid |
0,05 (6) |
|||
63. Triasofoss |
||||
64. Diasinoon |
||||
65. Mekarbaam |
0,05 (6): teravili |
|||
66. Fentiin Jääk: fentiin, väljendatud trifenüültinakatioonina |
0,05 (6) |
|||
67. Foraat Jääk: foraadi, selle hapnikuanaloogi ning nende sulfoksiidide ja sulfoonide summa, väljendatud foraadina |
||||
68. Dikofool Jääk: P, P'- ja O, P'-isomeeride summa |
0,02 (6) |
|||
69. Kloromekvaat |
5: kaer 2: nisu, rukis, tritikale, oder (b): mais |
|||
70. Propüsamiid |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
71. Propoksuur |
0,05 (6) |
|||
72. Disulfotoon Jääk: disulfotooni, disulfotoonsulfoksiidi ja disulfotoonsulfooni summa, väljendatud disulfotoonina |
0,1: nisu 0,2: oder, sorgo 0,02 (6): muu |
|||
73. Asoksüstrobiin |
0,3: nisu, rukis, tritik, oder 0,05 (p) (7): muu teravili |
|||
74. Barbaan |
0,05 (8) |
|||
75. Klorobensilaat |
0,02 (8) |
|||
76. Klorobufaam |
0,05 (8) |
|||
77. Klorobensiid |
0,01 (8) |
|||
78. Kloroksuroon |
0,05 (8) |
|||
79. Aramiit |
0,01 (8) |
|||
80. Klorofensoon |
0,01 (8) |
|||
81. Metoksükloor |
0,01 (8) |
|||
82. 1,1-dikloro-2,2-bis(4-etüül-fenüül)etaan |
0,01 (8) |
|||
83. Diallaat |
0,05 (8) |
|||
84. Asoksüstrobiin |
5: riis |
|||
85. Metüülkresoksiim |
0,05 (7) (p): teravili |
|||
86. Spiroksamiin |
0,3 (p): oder ja kaer 0,05 (p) (7): muu teravili |
|||
87. Etüülasiinfoss |
0,05 (3) |
|||
88. Klosolinaat |
0,05 (3) |
|||
89. Dinoterb |
0,05 (3) |
|||
90. DNOC |
0,05 (3) |
|||
91. Monolinuroon |
0,05 (3) |
|||
92. Profaam |
0,05 (3) |
|||
93. Pürasofoss |
0,05 (3) |
|||
94. Teknaseen |
0,05 (3) |
|||
95. Asiimsulfuroon |
||||
96. Proheksadioon (proheksadioon ja selle soolad, väljendatud proheksadioonina) |
0,02 (): nisu ja oder |
|||
97. Asoksüstrobiin |
0,3 (): kaer |
|||
98. Fluroksüpüür ja selle estrid, väljendatuna fluroksüpüürina |
0,1 (): oder, kaer, rukis, tritikale ja nisu |
|||
99. Metüülflupüürsulforoon |
||||
100. Pümetrosiin |
||||
101. Bentasoon (bentasoon ning 6-OH- ja 8-OH-bentasooni konjugaadid kokku, väljendatuna bentasoonina) |
||||
102. Püridaat (püridaat, selle hüdrolüüsiprodukt CL 9673 (6-kloro-4-hüdroksü-3-fenüülpüridasiin) ja CL 9673 hüdrolüüsitavad konjugaadid kokku, väljendatuna püridaadina) |
||||
103. Lindaan |
0,01 (3): teravili |
|||
104. Kintoseen (kintoseeni ja pentakloroaniliini summa väljendatud kintoseenina) |
0,02 (3) |
|||
105. Permetriin (isomeeride summa) |
0,05 (3) |
|||
106. Paratioon |
0,05 (3) |
|||
107. Metüüloksüdemeteoon (metüüloksüdemeteoon ja demeton-S-metüülsulfoon väljendatud metüüloksüdemeteoonina) |
0,1: oder ja kaer 0,02 (3): muu teravili |
|||
108. Dimetoaad (dimetoaad ja ometoaat väljendatud dimetoaadina) |
0,3: nisu, rukis ja tritikale 0,02 (3): muu teravili |
|||
109. Formotioon |
0,02 (3): teravili |
|||
110. Metüülmetsulfuroon |
||||
111. Abamektiin (avermektiin B1a, avermektiin B1b ja avermektiin B1a delta-8,9-isomeeride summa) |
0,01 (3) |
|||
112. Asotsüklotiin ja tsüheksatiin (asotsüklotiini ja tsüheksatiini summa avaldatud tsüheksatiinina) |
0,05 (3) |
|||
113. Bifentriin |
0,5: nisu, oder, kaer, tritikale 0,05 (3): muud teraviljad |
|||
114. Bitertanool |
0,05 (3) |
|||
115. Bromopropülaat |
0,05 (3) |
|||
116. Klofentesiin (summa komponentidest, mis sisaldavad 2-klorobensoüülosa, avaldatud kofentesiinina) |
0,25 (3) |
|||
117. Tsüromasiin |
0,05 (3) |
|||
118. Fenpropimorf |
0,5: oder, nisu, kaer, rukis, speltanisu, tritikale 0,05 (3): muud teraviljad |
|||
119. Flutsütrinaat (isomeeride summa, avaldatud flutsütrinaadina) |
0,05 (3) |
|||
120. ►M29 Heksakonasool ◄ |
0,1: oder ja nisu 0,02 (3): muud teraviljad ◄ |
|||
121. Metakrifoss |
0,05 (3) |
|||
122. Müklobutaniil |
0,25 (3) |
|||
123. Penkonasool |
0,05 (3) |
|||
124. ►M29 Prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenoolosa sisaldavate metaboliitide summa, väljendatud prokloraasina) ◄ |
1: riis, kaer, oder 0,5: tritikale, nisu, rukis 0,05 (3): muud teraviljad ◄ |
|||
125. Profenofoss |
0,05 (3) |
|||
126. Resmetriin, kaasa arvatud muud seda moodustavate isomeeride segud (isomeeride segu) |
0,05 (3) |
|||
127. Tridemorf |
0,2: oder, kaer 0,05 (3): muud teraviljad |
|||
128. Triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa) |
0,2: nisu, rukis, tritikale, oder, kaer 0,1 (3): muud teraviljad |
|||
129. 2,4-D (2,4-D ja tema estrid väljendatuna kui 2,4-D) |
||||
130. Triasulfuroon |
||||
131. Tifensulfuroonmetüül |
||||
132. Atsefaat |
0,02 (3): teraviljad |
|||
133. Paratioonmetüül (paratioonmetüüli ja paraoksoonmetüüli summa, mis avaldub partioonmetüülina) |
0,02 (3): teraviljad |
|||
134. Fenamifoss (fenamifoss ning selle sulfoksiid ja sulfoon väljendatud fenamifossina) |
0,02 (3): teravili |
|||
135. Elavhõbedaühendid |
0,01 (3): teraviljades |
|||
136. Kamfekloor (klooritud kamfeen, mis sisaldab 67–69 % kloriini) |
0,1 (3): teraviljades |
|||
137. 1,2-dibromoetaan |
0,01 (3): teraviljades |
|||
138. 1,2-dikloroetaan |
0,01 (3): teraviljades |
|||
139. Dinoseb |
0,01 (3): teraviljades |
|||
140. Binapakrüül |
0,01 (3): teraviljades |
|||
141. Nitrofeen |
0,01 (3): teraviljades |
|||
142. Etüleenoksiid (etüleenoksiidi ja 2-kloroetanooli summa, väljendatud etüleenoksiidina) |
0,02 (3): teraviljades |
|||
143. Isoksaflutool (isoksaflutooli, RPA 202248 ja RPA 203328 summa, väljendatuna isoksaflutoolina) (12) |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
144. Trifloksüstrobiin |
0,3 (): oder 0,05 (): rukis 0,05 (): tritikale, nisu |
|||
145. Karfentrasoon-etüül (määratletud karfentrasoonina ja väljendatud karfentrasoon-etüülina) |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
146. Fenamidoon |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
147. Mecoprop (mecoprop-p ja mecoprop summa väljendatuna mecopropina) |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
148. Maleiinhappe hüdrasiid |
TERAVILJAD Oder, tatar, mais, hirss, kaer, riis, rukis, suhkrusorgo, tritikale, nisu, teised teraviljad |
|||
149. Mesotrioon “mesotriooni ja MNBA (4-metüülsulfonüül-2-nitrobensoehape) summa väljendatult mesotrioonina” |
TERAVILI |
|||
150. Siltiofaam |
TERAVILI |
|||
151. Pikoksüstrobiin |
0,2 (): oder 0,2 (): kaer |
|||
152. Flufenatseet (summa komponentidest, mis sisaldavad N-fluorofenüül-N-isopropüüljääki, väljendatult flufenatseedi ekvivalendina) |
TERAVILI |
|||
153. Jodosulfuroonmetüülnaatrium (jodosulfuroonmetüül, kaasa arvatud sooladena, väljendatult iodosulfuronmetüülina) |
TERAVILI |
|||
154. Fostiasaat |
TERAVILI |
|||
155. Molinaat |
TERAVILI |
|||
156. Bromoksüniil, sealhulgas selle estrid, väljendatult bromoksüniilina |
0,10 (): mais |
|||
157. Kloroprofaam (kloroprofaam ja 3-kloroaniliin, väljendatult kloroprofaamina) |
TERAVILI |
|||
158. Dimeteenamiid-P, sealhulgas ka selle isomeeride segud (isomeeride summa) |
TERAVILI |
|||
159. Flasasulfuroon |
TERAVILI |
|||
160. Flutarmoon |
TERAVILI |
|||
161. Ioksüniil, sealhulgas selle estrid, väljendatult ioksüniilina |
TERAVILI |
|||
162. Mepanipüriim ja selle metaboliit (2-anilino-4-(2-hüdroksüpropüül)-6-metüülpürimidiin), väljendatult mepanipüriimina |
TERAVILI |
|||
163. Propoksükarbasoon, selle soolad ja 2-hüdroksüpropoksü-propoksükarbasoon, arvutatud propoksükarbasoonina |
TERAVILI |
|||
164. Püraklostrobiin |
0,1 (): nisu 0,3 (): oder 0,1 (): rukis 0,3 (): kaer 0,1 (): tritikale |
|||
165. Kinoksüfeen |
0,2 (): oder 0,2 (): kaer |
|||
166. Trimetüülsulfooniumkatioon glüfosaadi kasutamisest |
5 (): nisu 10 (): oder 5 (): rukis 10 (): kaer 5 (): tritikale |
|||
167. Zoksamiid |
TERAVILI |
|||
(1) Üleminekuperioodil, mis lõpeb hiljemalt 30. juunil 1991, võivad liikmesriigid, mille järelevalveasutused ei ole veel võimelised määrama tavalisel viisil jääke kehtestatud tasemel 0,01 mg/kg, kasutada meetodeid, mille määramispiirid ei ületa 0,05 mg/kg. (2) Alates 1. jaanuarist 1990. (3) Analüütiliselt määratud alammäär. (4) Väljendab muud analüütiliselt määratud normi. (5) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära. (6) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära. (7) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära. (8) Väljendab analüütiliselt määratud alammäära. (9) Tähistab ajutist piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, muutub see neli aastat pärast käesolevat muudatust sisaldava direktiivi jõustumist lõplikuks. (10) Väljendab direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punkti f kohaselt kehtestatud ajutisi piirnorme; kõiki nende pestitsiidide jääkide ajutisi piirnorme käsitatakse kõnealuse direktiivi artikli 10 kohaselt lõplikena alates 1. augustist 2003. (11) Väljendab ajutist jääkide piirnormi. Kui direktiivi 86/362/EMÜ II lisas loetletud põllumajandussaaduste ja -toodete puhul on metüülflupüürsulforooni ja pümetrosiini jääkide piirnormi juures märge “P”, siis on need piirnormid vastavalt artikli 4 lõike 1 punktile f ajutised (p provisional). (12) RPA 202248 on 2-tsüano-3-tsüklopropüül-1-(2-metüülsulfonüül-4-trifluorometüülphenüül) propaan-1,3-dioon. RPA 203328 on 2-metaansulfonüül-4-trifluorometüülbensoikhape. (13) Näitab tinglikku maksimaalset jääktaset vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: paranduse puudumise puhul muutub see tase otsustavaks koos järgneva mõjutusega alates 24. juunist 2009. (14) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks 13. septembrist 2009. (15) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks alates 10. novembrist 2009. (16) Näitab, et jääkide piirnormid on kehtestatud ajutiselt vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f. a) Alates ►M8 hiljemalt 1. juulil 2000 ◄ ja kuni teiste piirnormide vastuvõtmiseni kohaldatakse järgmisi maksimaalseid piirnorme: a): 0,05(**) (b) Kui ►M8 hiljemalt 1. juulil 2000 ◄ ei ole piirnorme kindlaks määratud, kohaldatakse järgmisi piirnorme: (b) 0,05(****) (p) Väljendab ajutist jääkaine piirnormi. |
Nende üksiktoodete rühmad ja näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme |
Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg) |
|||||||
tsinidoonetüül (tsinidoonetüüli ja selle E-isomeeri summa) |
tsühalofop-butüül (tsühalofop-butüüli ja selle vabade hapete summa) |
famoksadoon |
florasulaam |
flumioksasiin |
metalaksüül-M |
pikolinafeen |
iprovalikarb |
|
TERAVILI |
0,01 (1) |
|||||||
Oder |
0,2 () |
|||||||
Tatar |
||||||||
Mais |
||||||||
Hirss |
||||||||
Kaer |
||||||||
Riis |
||||||||
Rukis |
||||||||
Sorgo |
||||||||
Tritikale |
||||||||
Nisu |
||||||||
Muu teravili |
0,1 () |
Nende üksiktoodete rühmad ja näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme |
Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg) |
|||||||
prosulfuroon |
sulfosulfuroon |
fenheksamiid |
atsibensolaar-S-metüül |
tsüklaniliid |
püraflufeen-etüül |
amitrool |
dikvaat |
|
TERAVILI |
||||||||
Oder |
10 () |
|||||||
Tatar |
||||||||
Mais |
1 () |
|||||||
Hirss |
1 () |
|||||||
Kaer |
2 () |
|||||||
Riis |
||||||||
Rukis |
||||||||
Sorgo |
||||||||
Tritikale |
||||||||
Nisu |
||||||||
Muu teravili |
Nende üksiktoodete rühmad ja näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme |
Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg) |
||||
isoproturoon |
etofumesaat (etofumesaadi ja metaboliidi 2,3-dihüdro-3,3-dimetüül-2-oksobensofuraan-5-üül-metaansulfonaadi summa, väljendatud etofumesaadina) |
klorofenapüür |
fentiinatsetaat |
fentiinhüdroksiid |
|
TERAVILI |
0,05 (1) |
0,05 (1) |
0,05 (1) |
||
Oder |
|||||
Tatar |
|||||
Mais |
|||||
Hirss |
|||||
Kaer |
|||||
Riis |
|||||
Rukis |
|||||
Sorgo |
|||||
Tritikale |
|||||
Nisu |
|||||
Muu teravili |
Nende üksiktoodete rühmad ja näited, mille suhtes kohaldatakse jääkide piirnorme |
Pestitsiidide jäägid ja jääkide piirnormid (mg/kg) |
||||||||
2,4-DB |
linuroon |
imasamoks |
pendimetaliin |
oksasulfuroon |
etoksüsulfuroon |
foraamsulfuroon |
oksadiargüül |
tsüatsofamiid |
|
TERAVILI |
|||||||||
Oder |
|||||||||
Tatar |
|||||||||
Mais |
|||||||||
Hirss |
|||||||||
Kaer |
|||||||||
Riis |
|||||||||
Rukis |
|||||||||
Sorgo |
|||||||||
Tritikale |
|||||||||
Nisu |
|||||||||
Muu teravili |
(1) Väljendab alumist määramispiiri.
(2) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks alates 14. juulist 2007.
(3) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks alates 31. detsembrist 2007.
B OSA
Pestitsiidide jäägid |
Piirnorm mg/kg (ppm) |
1. Bromometaan (metüülbromiid) |
0,1 |
2. Süsinikdisulfiid |
0,1 |
3. Süsiniktetrakloriid |
0,1 |
4. Vesiniktsüaniid, vesiniktsüaniidina väljendatud tsüaniidid |
15 |
5. Vesinikfosfiid, vesinikfosfiidina väljendatud fosfiidid |
0,1 |
( 1 ) EÜT C 56, 6.3.1980, lk 14.
( 2 ) EÜT C 28, 9.2.1981, lk 64.
( 3 ) EÜT C 300, 18.11.1980, lk 29.
( 4 ) EÜT L 38, 11.2.1974, lk 31. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/25/EÜ (EÜT L 125, 23.5.1996, lk 35).
( 5 ) EÜT L 340, 9.12.1976, lk 26. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/32/EÜ (EÜT L 144, 18.6.1996, lk 12).
( 6 ) EÜT L 350, 14.12.1990, lk 71. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/32/EÜ (EÜT L 144, 18.6.1996, lk 12).
( 7 ) EÜT L 175, 4.7.1991, lk 35. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/4/EÜ (EÜT L 49, 28.2.1996, lk 12).
( 8 ) EÜT L 49, 28.2.1996, lk 17.
( 9 ) EÜT L 186, 30.6.1989, lk 23.
( 10 ) EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14.
( 11 ) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/32/EÜ (EÜT L 144, 18.6.1996, lk 12).
( 12 ) EÜT L 109, 26.4.1983, lk 8. Direktiivi on viimati muudetud otsusega 96/139/EÜ (EÜT L 32, 10.2.1996, lk 31).
( 13 ) EÜT L 221, 7.8.1986, lk 43. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 96/33/EÜ (EÜT L 144, 18.6.1996, lk 35).
( 14 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 15 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 16 ) Väljendab alumist määramispiiri.
( 17 ) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks alates 14. juulist 2007.
( 18 ) Väljendab ajutist jääkide piirnormi vastavalt direktiivi 91/414/EMÜ artikli 4 lõike 1 punktile f: kui piirnormi ei muudeta, siis muutub see lõplikuks alates 31. detsembrist 2007.