konsolideeritud TEKST: 32005R1236 — ET

Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest

mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Liidu lepingu artikli 6 kohaselt on inimõiguste ja põhivabaduste austamine üks liikmesriikide ühistest põhimõtetest. Seda arvesse võttes otsustas ühendus 1995. aastal muuta inimõiguste ja põhivabaduste austamise oluliseks osaks tema suhetes kolmandate riikidega. Sellekohane klausel otsustati lisada kõikidesse uutesse kolmandate riikidega sõlmitavatesse üldist laadi kaubandus-, koostöö- ja assotsiatsioonilepingutesse.

(2)

Inimõiguste ülddeklaratsiooni artikliga 5, kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise pakti artikliga 7 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikliga 3 nähakse ette piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise tingimusteta ja täielik keeld. Muude sätetega, eelkõige ÜRO piinamisvastase deklaratsiooni ( 1 ) ja ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastase konventsiooniga kohustatakse riike piinamist ära hoidma.

(3)

Euroopa Liidu põhiõiguste harta ( 2 ) artikli 2 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi surma mõista ega hukata. Nõukogu kiitis 29. juunil 1998 heaks „suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta surmanuhtluse küsimuses” ja otsustas, et Euroopa Liit töötab selle nimel, et kaotada surmanuhtlus kogu maailmas.

(4)

Nimetatud harta artikli 4 kohaselt ei tohi kellegi suhtes rakendada piinamist või ebainimlikku või alandavat kohtlemist või karistamist. Nõukogu kiitis 9. aprillil 2001 heaks „suunised kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses”. Nendes suunistes viidatakse ELi relvaväljaveo toimimisjuhendi vastuvõtmisele 1998. aastal ja käimasolevale tööle kogu ELi hõlmava kontrolli kehtestamiseks poolsõjalise varustuse väljaveole kui näidetele meetmetest, kuidas võidelda üldise välis- ja julgeolekupoliitika raames tõhusalt piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastu. Nende suunistega nähakse samuti ette, et kolmandaid riike ärgitatakse ära hoidma piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist ja tootmist ning nendega kauplemist ja vältima muude seadmete kuritarvitamist nimetatud otstarbel. Samuti rõhutatakse, et julma, ebainimliku või alandava karistamise keelamine esitab selged piirangud surmanuhtluse kohaldamisele. Sellest tulenevalt ja kooskõlas eespool nimetatud dokumentidega ei loeta surmanuhtlust mitte ühelgi juhul seaduslikuks karistuseks.

(5)

ÜRO inimõiguste komisjon kutsus oma 25. aprillil 2001 vastuvõetud piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitlevas resolutsioonis, mida ELi liikmesriigid toetavad, ÜRO liikmeid võtma asjakohaseid, sealhulgas seadusandlikke meetmeid, et muu hulgas ära hoida ja keelata spetsiaalselt piinamiseks või muuks julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete väljavedu. Seda seisukohta kinnitati 16. aprillil 2002, 23. aprillil 2003, 19. aprillil 2004 ja 19. aprillil 2005 vastuvõetud resolutsioonides.

(6)

3. oktoobril 2001 võttis Euroopa Parlament vastu resolutsiooni, ( 3 ) mis käsitleb nõukogu teist iga-aastast aruannet vastavalt Euroopa Liidu relvaväljaveo toimimisjuhendi rakendussättele 8, milles ärgitatakse komisjoni kiiresti tegutsema, et esitada asjakohane ühenduse vahend, et keelata selline politsei- ja julgeolekuvarustuse reklaam, kaubandus ja väljavedu, mille kasutamine on olemuslikult julm, ebainimlik või alandav, ja tagada, et kõnealuse ühenduse vahendiga peatatakse selliste politsei- ja julgeolekuvahendite vedu, mille meditsiinilised tagajärjed ei ole täielikult teada, ja selliste seadmete vedu, mille kasutamisel on ilmnenud märkimisväärne kuritarvitamise või põhjendamatute vigastuste oht.

(7)

Seepärast on asjakohane kehtestada ühenduse eeskirjad, mis käsitlevad kaubavahetust kolmandate riikidega selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, ning kaupade osas, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Need eeskirjad aitavad kaasa inimelu ja põhiliste inimõiguste austamisele ning teenivad seeläbi avaliku kõlbluse kaitsmise eesmärki. Selliste eeskirjadega tuleks tagada, et ühenduse ettevõtjad ei saaks kasu kauplemisest, mis edendaks või hõlbustaks muul viisil surmanuhtlust või piinamist või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist käsitleva poliitika rakendamist, mis ei ole kooskõlas asjaomaste ELi suuniste, Euroopa Liidu põhiõiguste harta ja rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega.

(8)

Käesoleva määruse puhul peetakse asjakohaseks kohaldada ÜRO 1984. aasta piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastases konventsioonis ja ÜRO Peaassamblee resolutsioonis 3452 (XXX) sätestatud piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise määratlusi. Nende määratluste tõlgendamisel tuleks arvesse võtta Euroopa inimõiguste konventsioonis ja ELi või selle liikmesriikide vastu võetud asjaomastes tekstides kasutatavate terminite tõlgendust käsitlevat kohtupraktikat.

(9)	Peetakse vajalikuks keelata selliste seadmete sisse- ja väljavedu, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(10)

Samuti tuleb kehtestada kontrollid selliste kaupade väljaveo suhtes, mida on võimalik kasutada mitte ainult piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, vaid ka õiguspärastel eesmärkidel. Selliseid kontrolle tuleks kohaldada kaupade suhtes, mida kasutatakse esmajoones õiguskaitse eesmärgil, ja muude seadmete ja toodete suhtes, mida on nende ehitust ja tehnilisi omadusi arvesse võttes võimalik piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks kuritarvitada, välja arvatud juhul, kui sellised kontrollid osutuvad ebaproportsionaalseteks.

(11)

Politseivarustusega seoses tuleks märkida, et õiguskaitsetöötajate tegevusjuhendi ( 4 ) artiklis 3 nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad võivad kasutada jõudu üksnes äärmise vajaduse korral ja oma ülesande täitmiseks vajalikul määral. 1990. aastal toimunud ÜRO kuritegevuse tõkestamise ja kurjategijate kohtlemise 8. kongressil vastu võetud õiguskaitsetöötajate jõu ja tulirelvade kasutamist käsitlevate peamiste põhimõtetega nähakse ette, et õiguskaitsetöötajad peaksid oma ülesandeid täites rakendama enne jõu ja tulirelvade kasutamist võimaluse piires vägivallatuid vahendeid.

(12)

Kõnealustes põhimõtetes soovitatakse töötada asjakohastes olukordades kasutamiseks välja mittesurmavad tegutsemisvõimetuks muutvad relvad, kuid tõdetakse samas, et selliste relvade kasutamist tuleks hoolikalt kontrollida. Teatavaid seadmeid, mida politsei on tavapäraselt enesekaitseks ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutanud, on kohandatud nii, et neid saaks kasutada inimeste tegutsemisvõimetuks muutmiseks elektrilöögi ja keemiliste ainete abil. On andmeid selle kohta, et selliseid relvi kuritarvitatakse mitmes riigis piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(13)	Kõnealustes põhimõtetes rõhutatakse, et õiguskaitsetöötajad peaksid olema varustatud enesekaitsevahenditega. Seepärast ei tohiks käesolevat määrust kohaldada tavapäraste enesekaitsevahendite, näiteks kilpidega kauplemise suhtes.

(14)	Käesolevat määrust tuleks kohaldada ka isikute tegutsemisvõimetuks muutmiseks kasutatavate teatavate keemiliste ainetega kauplemise suhtes.

(15)

Seoses jalaraudade, rühmaahelate, vangiahelate ja käeraudadega tuleb märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuete ( 5 ) artikkel 33 sätestab, et ohjeldamisvahendeid ei kasutata mitte kunagi karistusena. Samuti ei kasutata ahelaid ja raudu ohjeldamiseks. Samuti tuleks märkida, et ÜRO kinnipeetavate kohtlemise miinimumnõuded sätestavad, et muid ohjeldamisvahendeid ei kasutata muul eesmärgil, kui ettevaatusabinõuna transportimisel põgenemise vastu, meditsiinilisel alusel vastavalt meditsiinitöötaja juhistele või, kui muudest kontrollimeetmetest ei piisa, selleks et takistada kinnipeetavat tekitamast kahju iseendale, teistele isikutele või omandile.

(16)

Arvestades asjaoluga, et mõned liikmesriigid on juba keelanud niisuguste kaupade sisse- ja väljaveo, on asjakohane anda liikmesriikidele õigus jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite, välja arvatud elektrišokivööde sisse- ja väljaveo keelamiseks. Liikmesriikidel peaks samuti olema soovi korral õigus kohaldada väljaveokontrolli käeraudadele, mille kogupikkus koos ketiga lukustatuna on üle 240 mm.

(17)	Käesolevat määrust tõlgendatakse viisil, mis ei mõjuta olemasolevaid eeskirju pisargaasi ja massirahutuste ohjeldamiseks kasutatavate ainete, ( 6 ) tulirelvade, keemiarelvade ja mürkkemikaalide väljaveo kohta.

(18)	On asjakohane ette näha teatavad vabastused väljaveokontrollist, et mitte takistada liikmesriikide politseiteenistuste toimimist ja rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonide läbiviimist, võimalusega küsimus hiljem üle vaadata, et tagada välismaiste kaupade transiit.

(19)

Suunistega kolmandatele riikidele suunatud ELi poliitika kohta piinamise ja muu julma, ebainimliku või alandava kohtlemise või karistamise küsimuses nähakse muu hulgas ette, et kolmandates riikides asuvate missioonide juhid lisavad oma perioodilistesse aruannetesse analüüsi piinamise või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise esinemise kohta nende asukohariigis ja võetud asjakohased vastumeetmed. On asjakohane, et pädevad asutused võtavad loataotluste üle otsustades arvesse neid ja samalaadseid asjakohaste rahvusvaheliste ja kodanikuühiskonna organisatsioonide aruandeid. Sellistes aruannetes tuleks kirjeldada ka mis tahes seadmeid, mida kasutatakse kolmandates riikides surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(20)

Et aidata kaasa surmanuhtluse keelustamisele kolmandates riikides ja ära hoida piinamist ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemist või karistamist, peetakse oluliseks keelata tehnilise abi osutamine kolmandatele riikidele seoses niisuguste kaupadega, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks.

(21)

Käesolevas määruses sätestatud meetmete eesmärk on hoida kolmandates riikides ära surmanuhtlus, piinamine ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemine või karistamine. Nende meetmete hulka kuuluvad kolmandate riikidega toimuva kaubavahetuse piirangud selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Ühendusesisestele tehingutele ei peeta vajalikuks kehtestada samalaadseid kontrolle, sest liikmesriikides ei ole surmanuhtlust kehtestatud ja liikmesriigid on piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise keelamiseks ja ärahoidmiseks vastu võtnud asjakohased meetmed.

(22)

Eespool mainitud suunistes tõdetakse, et piinamise ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemise või karistamise vastaste tõhusate meetmete võtmise eesmärgi saavutamiseks tuleks võtta meetmeid, et takistada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks ettenähtud seadmete kasutamist, tootmist ja nendega kauplemist. Liikmesriikide ülesanne on kehtestada selliste seadmete kasutamisele ja tootmisele vajalikud piirangud ja neid rakendada.

(23)	Uute andmete ja tehnika arengu arvessevõtmiseks tuleks käesolevas määruses käsitletud kaupade nimekirju üle vaadata ja näha ette konkreetne menetlus nende nimekirjade muutmiseks.

(24)	Komisjon ja liikmesriigid peaksid teatama üksteisele käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastama üksteisele muu nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe.

(25)	Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ (millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused) ( 7 ).

(26)	Liikmesriigid peaksid kehtestama käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja tagama nende rakendamise. Need karistused peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(27)	Käesoleva määrusega ei kitsendata mingil viisil nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, ( 8 ) ja sellele komisjoni määrusega (EMÜ) nr 2454/93 ( 9 ) sätestatud rakendussätetega ettenähtud ega neist tulenevaid volitusi.

(28)	Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja peetakse kinni eelkõige Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse ühenduse eeskirjad, mis reguleerivad kolmandate riikidega toimuvat kaubavahetust selliste kaupade osas, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, ja nendega seonduva tehnilise abi osas.

2. Käesolevat määrust ei kohaldata asjaomase tehnilise abi osutamise suhtes, kui sellega kaasneb füüsiliste isikute piiriülene liikumine.

Kaubad, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

1. II lisas loetletud kaupade, millel puudub muu praktiline kasutus kui kasutamine surmanuhtluse täideviimiseks või piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, mis tahes väljavedu on keelatud, sõltumata nende seadmete päritolust.

II lisas loetletud kaupadega seotud tehnilise abi osutamine, tasu eest või mitte, ühenduse tolliterritooriumilt kolmandas riigis asuvale mis tahes isikule, üksusele või asutusele on keelatud.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade väljaveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et riigis, kuhu need kaubad välja veetakse, kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

1. II lisas loetletud kaupade sissevedu, sõltumata nende kaupade päritolust, on keelatud.

II lisas loetletud kaupadega seotud ning kolmandas riigis asuva mis tahes isiku, üksuse või asutuse poolt, tasu eest või mitte, pakutava tehnilise abi vastuvõtmine ühenduse tolliterritooriumil asuva isiku, üksuse või asutuse poolt on keelatud.

2. Erandina lõikest 1 võib pädev asutus anda loa II lisas loetletud kaupade sisseveoks ja nendega seonduva tehnilise abi osutamiseks, kui tõendatakse, et sihtliikmesriigis kasutatakse neid kaupu nende ajaloolise tähtsuse tõttu üksnes avalikuks eksponeerimiseks muuseumis.

Kaubad, mida on võimalik kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks

1. Niisuguste III lisas loetletud kaupade väljaveoks, mida on võimalik kasutada piinamiseks ja muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, nõutakse luba, sõltumata nende kaupade päritolust. Luba ei nõuta siiski niisuguste kaupade puhul, mis ainult läbivad ühenduse tolliterritooriumi, nimelt kaupade puhul, millele ei ole määratud muud tollikäitlusviisi kui nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 91 sätestatud välistransiidiprotseduur, sealhulgas ühenduseväliste kaupade ladustamisel I kontrollitüübile vastavas vabatsoonis või -laos.

2. Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole liikmesriikide nendele territooriumidele, mis on loetletud IV lisas ja mis ei ole ühenduse tolliterritooriumi osa, tingimusel, et kaupu kasutab nii sihtriigi või -territooriumi kui ka selle liikmesriigi, millele see territoorium kuulub, emamaaosa õiguskaitse eest vastutav asutus. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist ning nad võivad sõltuvalt kontrolli tulemustest otsustada, et väljavedu ei toimu.

3. Lõiget 1 ei kohaldata väljaveole kolmandatesse riikidesse, tingimusel, et kaupu kasutab liikmesriigi sõjaväe- või tsiviilpersonal, kui niisugune personal osaleb ELi või ÜRO rahuvalve- või kriisiohjamisoperatsioonis kõnesolevas kolmandas riigis või operatsioonis, mis põhineb liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelistel riigikaitsealastel kokkulepetel. Tollil või muudel asjakohastel asutustel on õigus kontrollida selle tingimuse täitmist. Sõltuvalt kontrolli tulemustest võidakse otsustada, et väljavedu ei toimu.

1. Pädev asutus teeb otsused III lisas loetletud kaupade väljaveoga seotud loataotluste kohta iga juhtumi puhul eraldi, võttes arvesse kõiki asjaomaseid kaalutlusi, eelkõige seda, kas olemuselt samasuguseks väljaveoks loa saamise taotlus on mõnes teises liikmesriigis eelmise kolme aasta jooksul rahuldamata jäetud.

2. Pädev asutus ei anna luba, kui on põhjendatult alust arvata, et III lisas loetletud kaupu võidakse kasutada piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks, sealhulgas kehaliseks karistamiseks kolmanda riigi õiguskaitseasutuse või mis tahes füüsilise või juriidilise isiku poolt.

Arvesse võib võtta ka muud asjakohast teavet, sealhulgas saadaolevaid siseriiklike kohtute otsuseid, kodanikuühiskonna organisatsioonide koostatud aruandeid või muud teavet ning teavet II ja III lisas loetletud kaupadele sihtriigis kohaldatavate väljaveopiirangute kohta.

1. Olenemata artiklite 5 ja 6 sätetest, võib liikmesriik vastu võtta või säilitada keelu jalaraudade, rühmaahelate ja kaasaskantavate elektrišokivahendite sisse- ja väljaveo kohta.

2. Liikmesriik võib kehtestada loanõude niisuguste käeraudade väljaveole, mille kogupikkus koos ketiga ühe käeraua äärest teise käeraua ääreni lukustatuna on üle 240 mm. Niisugustele käeraudadele kohaldab asjaomane liikmesriik peatükke III ja IV.

3. Liikmesriik teavitab komisjoni mistahes vastavalt lõigetele 1 ja 2 vastvõetud meetmetest. Olemasolevatest meetmetest teavitatakse hiljemalt 30. juuliks 2006. Järgnevatest meetmetest teavitatakse enne nende jõustumist.

1. Loa sisse- ja väljaveoks ja tehnilise abi osutamiseks võib anda üksnes selle liikmesriigi I lisas nimetatud pädev asutus, mis on taotleja asukohariigiks.

2. Taotlejad annavad pädevale asutusele kogu asjaomase teabe tegevuse kohta, mille jaoks luba taotletakse.

1. Sisse- ja väljaveoload väljastatakse V lisas esitatud näidisele vastaval vormil ja need kehtivad kogu ühenduse piires. Loa kehtivusaeg on 3 kuni 12 kuud, võimalusega pikendada seda kuni 12 kuu võrra.

2. Loa võib väljastada elektroonilisel kujul. Täpne kord kehtestatakse siseriiklikul tasandil. Liikmesriigid, kes kasutavad seda võimalust, teavitavad sellest komisjoni.

3. Sisse- ja väljaveoloa suhtes kehtivad nõuded ja tingimused, mida pädev asutus peab kohaseks.

4. Tegutsedes vastavalt käesolevale määrusele, võivad pädevad asutused keelduda väljaveoloa andmisest ning tühistada, peatada, muuta või kehtetuks tunnistada tema poolt juba antud väljaveoloa.

1. Tolliformaalsuste täitmisel esitab väljavedaja või sissevedaja V lisas sätestatud nõuetekohaselt täidetud vormi tõendina selle kohta, et asjaomase välja- või sisseveo jaoks vajalik luba on saadud. Kui dokument ei ole täidetud selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus tolliformaalsusi täidetakse, võib nõuda, et väljavedaja või sissevedaja esitaks tõlke vastavasse ametlikku keelde.

2. Kui tollideklaratsioon esitatakse II või III lisas loetletud kaupade osas ja leiab kinnitust, et kavandatava sisse- või väljaveo jaoks ei ole käesolevale määrusele vastavat luba antud, arestib toll deklareeritud kaubad ja juhib tähelepanu võimalusele taotleda luba vastavalt käesolevale määrusele. Kui loataotlust ei ole esitatud kuue kuu jooksul pärast arestimist või kui pädev asutus sellise taotluse rahuldamata jätab, hävitab toll arestitud kaubad kooskõlas liikmesriigi kohaldatava õigusega.

1. I lisas loetletud liikmesriikide asutused teatavad samas lisas loetletud teistele liikmesriikide asutustele ja komisjonile, kui nad jätavad loataotluse rahuldamata vastavalt käesolevale määrusele või kui nad tühistavad nende poolt antud loa. Teatamine peab toimuma 30 päeva jooksul alates otsuse tegemise kuupäevast.

2. Pädev asutus konsulteerib asutuse või asutustega, kes on eelmise kolme aasta jooksul käesolevas määruses käsitletud väljaveo-, sisseveo- või tehnilise abi osutamise loataotluse rahuldamata jätnud, kui ta saab taotluse, mis käsitleb niisuguses varasemas taotluses nimetatud olemuselt samasuguse tehinguga seotud sisse- või väljavedu või tehnilise abi osutamist, ja leiab, et luba tuleb sellest hoolimata anda.

3. Kui pädev asutus otsustab pärast selliseid konsultatsioone loa anda, teatab ta oma otsusest viivitamata kõigile I lisas loetletud asutustele ja põhjendab oma otsust, esitades vajadusel taustteavet.

4. Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohasele siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loataotluse rahuldamata jätmise otsust lõike 1 tähenduses.

Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 15a vastu delegeeritud õigusakte I, II, III, IV ja V lisa muutmiseks. Liikmesriikide pädevaid asutusi käsitlevaid I lisa andmeid muudetakse liikmesriikide edastatud teabe põhjal.

1. Ilma et see piiraks artikli 11 kohaldamist, teatavad komisjon ja liikmesriigid üksteisele taotluse korral käesoleva määruse alusel võetud meetmetest ja edastavad üksteisele igasuguse nende käsutuses oleva käesoleva määrusega seotud asjakohase teabe, eelkõige teabe lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud.

2. Asjaomane teave lubade kohta, mis on antud või mille andmisest on keeldutud hõlmab vähemalt otsuse liiki, otsuse põhjuseid või nende kokkuvõtet, kaubasaajate nimesid ja kui see on erinev, siis lõppkasutajate nimesid, ning kõnealust kaupa.

3. Liikmesriigid esitavad, võimaluse korral koostöös komisjoniga, avaliku iga-aastase tegevusaruande, milles antakse teavet saadud taotluste arvu, nendes taotlustes käsitletud toodete ja riikide ning nende taotluste suhtes tehtud otsuste kohta. Kõnealune aruanne ei sisalda teavet, mille avalikustamist peab liikmesriik oma oluliste julgeolekuhuvide vastaseks.

4. Välja arvatud lõikes 2 loetletud teabe esitamise puhul teiste liikmesriikide asutustele ja komisjonile, ei piira käesolev artikkel konfidentsiaalsust ja ametisaladust käsitlevate kehtivate siseriiklike eeskirjade kohaldamist.

5. Loa andmisest keeldumine, kui see tugineb artikli 7 lõike 1 kohaselt vastu võetud siseriiklikule keelule, ei kujuta endast loa andmisest keeldumist käesoleva artikli lõigete 1, 2 ja 3 tähenduses.

Ilma et see piiraks Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1049/2001 (üldsuse juurdepääsu kohta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni dokumentidele) ( 10 ) ja üldsuse juurdepääsu dokumentidele käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist, kasutatakse käesoleva määruse kohaselt saadud teavet üksnes sellel otstarbel, milleks seda taotleti.

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 12 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile viieks aastaks alates 20. veebruari 2014. Komisjon esitab delegeeritud volituste kohta aruande hiljemalt üheksa kuud enne viieaastase tähtaja möödumist. Volituste delegeerimist pikendatakse automaatselt samaks ajavahemikuks, välja arvatud juhul, kui Euroopa Parlament või nõukogu esitab selle suhtes vastuväite hiljemalt kolm kuud enne iga ajavahemiku lõppemist.

3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklis 12 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.

4. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

5. Artikli 12 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle suhtes vastuväidet või kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud, et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda tähtaega kahe kuu võrra.

1. Liikmesriigid kehtestavad käesoleva määruse sätete rikkumise korral kohaldatavaid karistusi käsitlevad eeskirjad ja võtavad kõik vajalikud meetmed nende rakendamise tagamiseks. Ettenähtud karistused peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

2. Liikmesriigid teatavad neist eeskirjadest komisjonile 29. augustiks 2006 ja annavad komisjonile viivitamata teada nende edaspidistest muudatustest.

2. Käesolevas määruses käsitletakse Ceutat, Helgolandi and Melillat ühenduse tolliterritooriumi osana.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Artiklites 8 ja 11 osutatud pädevate asutuste loetelu ning Euroopa Komisjoni kontaktaadress

Υπουργείο Ανάπτυξης, Ανταγωνιστικότητας, Υποδομών, Μεταφορών και Δικτύων

Γενική Διεύθυνση Διεθνούς Οικονομικής Πολιτικής

Διεύθυνση Καθεστώτων Εισαγωγών-Εξαγωγών, Εμπορικής Άμυνας

Ministry of Development, Competitiveness, Infrastructure, Transport and Networks

Subdirección General de Comercio Internacional de Material de Defensa y Doble Uso

Υπουργείο Εμπορίου, Βιομηχανίας και Τουρισμού

Valstybinė vaistų kontrolės tarnyba prie Lietuvos Respublikos sveikatos apsaugos ministerijos

II või III lisas loetletud kaupade eksport ja II lisas loetletud kaupadega seoses tehnilise abi osutamine, nagu sellele on osutatud artikli 3 lõikes 1 ja artikli 4 lõikes 1:

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad nõukogu 23. juuli 1987. aasta määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) ( 11 ) I lisa teises osas esitatud koodidele.

Kui CN-koodi ees on tähis „ex”, moodustavad määruses (EÜ) nr 1236/2005 nimetatud kaubad ainult osa CN-koodiga hõlmatud kaupadest ning need kaubad määratakse kindlaks käesolevas lisas esitatud kirjelduse ja CN-koodi põhjal.

CN-kood	Kauba kirjeldus
	1. Järgmised inimeste hukkamiseks välja töötatud seadmed
ex 4421 90 97 ex 8208 90 00	1.1. Võllad ja giljotiinid
ex 8543 70 90 ex 9401 79 00 ex 9401 80 00 ex 9402 10 00	1.2. Elektritoolid inimeste hukkamiseks
ex 9406 00 38 ex 9406 00 80	1.3. Õhukindlad, nt terasest või klaasist kambrid inimeste hukkamiseks surmava gaasi või muu aine abil
ex 8413 81 00 ex 9018 90 50 ex 9018 90 60 ex 9018 90 84	1.4. Automaatsed surmava keemilise aine manustamise süsteemid inimeste hukkamiseks
	2. Järgmised seadmed, mida õiguskaitseasutused ei tohi kasutada inimeste ohjeldamiseks
ex 8543 70 90	2.1. Elektrišokiseadmed, mida ohjeldatav inimene kannab kehal, nagu vööd, varrukad ja kätised, inimeste ohjeldamiseks elektrišoki abil
ex 7326 90 98 ex 7616 99 90 ex 8301 50 00 ex 3926 90 97 ex 4203 30 00 ex 4203 40 00 ex 4205 00 90	2.2. Pöidlarauad, näpurauad, pöidlakruvid ja näpukruvid Märkus See punkt hõlmab nii hambulisi kui ka hammasteta raudu ja kruvisid
ex 7326 90 98 ex 7616 99 90 ex 8301 50 00 ex 3926 90 97 ex 4203 30 00 ex 4203 40 00 ex 4205 00 90 ex 6217 10 00 ex 6307 90 98	2.3. Varbadega jalarauad, raskustega jalaahelad ning rühmaahelad, mis koosnevad varbadega jalaraudadest või raskustega jalaahelatest Märkused 1. Varbadega jalarauad on ahelad või jalavõrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud paindumatu, tavaliselt metallist varvaga 2. See punkt hõlmab varbadega jalaraudu ja raskustega jalaahelaid, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega
ex 7326 90 98 ex 7616 99 90 ex 8301 50 00 ex 3926 90 97 ex 4203 30 00 ex 4203 40 00 ex 4205 00 90 ex 6217 10 00 ex 6307 90 98	2.4. Seina, põranda või lae külge kinnitatavad rauad inimeste ohjeldamiseks
ex 9401 61 00 ex 9401 69 00 ex 9401 71 00 ex 9401 79 00 ex 9401 80 00 ex 9402 10 00	2.5. Aheldamistoolid: ahelate või muude seadmetega toolid inimese ohjeldamiseks Märkus See punkt ei keela ainult rihmade või vöödega toole.
ex 9402 90 00 ex 9403 20 20 ex 9403 20 80 ex 9403 50 00 ex 9403 70 00 ex 9403 81 00 ex 9403 89 00	2.6. Aheldamislauad ja aheldamisvoodid: ahelate või muude seadmetega lauad ja voodid inimese ohjeldamiseks Märkus See punkt ei keela ainult rihmade või vöödega laudu ja voodeid.
ex 9402 90 00 ex 9403 20 20 ex 9403 50 00 ex 9403 70 00 ex 9403 81 00 ex 9403 89 00	2.7. Puurvoodid: voodid, mis kujutavad endast puuri (neli seina ja lagi) või samalaadset struktuuri ja võimaldavad sulgeda inimese voodisse, mille lakke või ühele või mitmele küljele saab paigaldada metallist või muust materjalist varvad ning mida saab avada ainult väljastpoolt
ex 9402 90 00 ex 9403 20 20 ex 9403 50 00 ex 9403 70 00 ex 9403 81 00 ex 9403 89 00	2.8. Võrkvoodid: voodid, mis kujutavad endast puuri (neli seina ja lagi) või samalaadset struktuuri ja võimaldavad sulgeda inimese voodisse, mille lakke või ühele või mitmele küljele saab paigaldada võrgu ning mida saab avada ainult väljastpoolt
	3. Järgmised kaasaskantavad seadmed, mida õiguskaitseasutused ei tohi kasutada massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks
ex 9304 00 00	3.1. Kumminuiad või metallist või muust materjalist nuiad, millel on metallist ogadega pea
ex 3926 90 97 ex 7326 90 98	3.2. Metallist ogadega kilbid
	4. Järgmised piitsad
ex 6602 00 00	4.1. Piitsad, millel on mitu nööri või rihma, nagu nuudid või nn üheksasabalised kassid
ex 6602 00 00	4.2. Piitsad, millel on üks või mitu nööri või rihma, mis on varustatud nööri või rihma mõju tugevdavate kidade, konksude, orade, metalltraadi või samalaadsega

Käesolevas lisas esitatud CN-koodid viitavad määruse (EMÜ) nr 2658/87 (tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta) I lisa teises osas esitatud koodidele.

CN-kood

Kauba kirjeldus

1. Järgmised inimeste ohjeldamiseks välja töötatud seadmed

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

1.1. Ahelad ja rühmaahelad

Märkused 1. Ahelad on ohjeldamisvahendid, mis koosnevad kahest rauast või võrust, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja ühendatud keti või varvaga 2. See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.3 keelatud jalaraudu ja rühmaahelaid. 3. See punkt ei hõlma „tavalisi käeraudu”. Tavalised käerauad on käerauad, mis vastavad kõikidele järgmistele tingimustele: — nende kogupikkus koos ketiga mõõdetuna ühe raua välisäärest kuni teise raua välisääreni on vahemikus 150–280 mm, kui mõlemad rauad on suletud; — kummagi käeraua maksimaalne sisemine ümbermõõt on 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus; — kummagi käeraua minimaalne sisemine ümbermõõt on 200 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi esimeses sälgus, ning — käeraudu ei ole muudetud nii, et need põhjustaksid füüsilist valu või kannatust.

ex 7326 90 98

ex 7616 99 90

ex 8301 50 00

ex 3926 90 97

ex 4203 30 00

ex 4203 40 00

ex 4205 00 90

ex 6217 10 00

ex 6307 90 98

1.2. Üksikud rauad või võrud, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja mille sisemine ümbermõõt on suurem kui 165 mm, kui lukk on suletud lukustusmehhanismi viimases sälgus

Märkus

See punkt hõlmab kaelaraudu ja muid üksikuid raudu või võrusid, mis on varustatud lukustusmehhanismiga ja on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega

ex 6505 00 10

ex 6505 00 90

ex 6506 91 00

ex 6506 99 10

ex 6506 99 90

1.3. Sülitamist takistavad maskid: maskid, seahulgas võrgust maskid, mis katavad suu, et takistada sülitamist

Märkus

See punkt hõlmab sülitamist takistavaid maske, mis on ketiga ühendatud tavaliste käeraudadega

2. Järgmised relvad ja vahendid, mis on välja töötatud massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8543 70 90

ex 9304 00 00

2.1. Kaasaskantavad elektrišokirelvad, mida saab alati, kui elektrišokk antakse, korraga kasutada ainult ühe inimese vastu, sealhulgas elektrišokinuiad, elektrišokikilbid, elektripüstolid ja elektrišoki noolepüstolid

Märkused 1. See punkt ei hõlma II lisa punktis 2.1 kirjeldatud elektrišokivöösid ja muid seadmeid 2. See punkt ei hõlma individuaalseid elektrišokivahendeid, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks.

ex 8543 90 00

ex 9305 99 00

2.2. Komplekt, mis sisaldab kõiki punkti 2.1 kuuluvate kaasaskantavate elektrišokirelvade kokkupanekuks vajalikke osi

Märkus

Järgmisi kaupu peetakse olulisteks osadeks:

— seade, mis tekitab elektrišoki,

— lüliti, sealhulgas kaugjuhitav, ning

— elektroodid või juhtmed, millega elektrišokk antakse

ex 8543 70 90

ex 9304 00 00

2.3. Fikseeritud või paigaldatavad elektrišokirelvad, mis mõjuvad laiemas raadiuses ja mida saab kasutada korraga mitmele inimesele elektrišoki andmiseks

3. Järgmised tegutsemisvõimetuks muutvaid või ärritavaid keemilisi aineid ning teatavaid seotud aineid levitavad relvad või seadmed massirahutuste ohjeldamiseks või enesekaitseks

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

ex 9304 00 00

3.1. Kaasaskantavad relvad või seadmed, millega doseeritakse tegutsemisvõimetuks muutvat või ärritavat keemilist ainet ühele inimesele või levitatakse sellise aine annus nt kas pihustades või pilvena väikeses piirkonnas

Märkused 1. Sellesse punkti ei kuulu sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja (1) punkti ML7 alapunkti e kuuluvad seadmed. 2. See punkt ei hõlma individuaalseid kaasaskantavaid seadmeid, isegi kui need sisaldavad keemilist ainet, kui need on kasutajal kaasas enesekaitseks. 3. Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks.

ex 2924 29 98

3.2. Pelargoonhappe vanillüülamiid (PAVA) (CAS RN 2444-46-4)

ex 3301 90 30

3.3. Pipragaas (Oleoresin capsicum, OC) (CAS RN 8023-77-6)

ex 2924 29 98

ex 2939 99 00

ex 3301 90 30

ex 3302 10 90

ex 3302 90 10

ex 3302 90 90

ex 3824 90 97

3.4. Segud, mis sisaldavad vähemalt 0,3 kaaluprotsenti PAVAt või OCd ja lahustit (nagu etanool, 1-propanool või heksaan), mida saab sellisel kujul kasutada tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate mõjuritena, eelkõige aerosoolina või vedelal kujul, või kasutada tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate mõjurite tootmiseks

Märkused 1. See punkt ei hõlma kastmeid ja nende koostisaineid, suppe või nende koostisaineid ning maitseainesegusid, eeldusel et PAVA või OC ei ole ainus nende koostises olev maitseaine 2. See punkt ei hõlma ravimeid, mille turustamiseks on antud luba kooskõlas liidu õigusega (2)

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

3.5. Tegutsemisvõimetuks muutvaid või ärritavaid keemilisi aineid levitavad fikseeritud seadmed, mille saab kinnitada hoone siseruumides asuva seina või lae külge ning mis koosnevad tegutsemisvõimetuks muutva või ärritava keemilise mõjuri kanistrist ja mis aktiveeritakse kaugjuhtimissüsteemi teel

Märkus

Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA, peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks

ex 8424 20 00

ex 8424 89 00

ex 9304 00 00

3.6. Fikseeritud või paigaldatavad seadmed, mida kasutatakse selliste tegutsemisvõimetuks muutvate või ärritavate keemiliste mõjurite levitamiseks, mis levivad väga kaugele ja mida ei saa kinnitada hoone siseruumides asuva seina või lae külge

Märkused 1. Sellesse punkti ei kuulu sõjaliste kaupade ühise Euroopa Liidu nimekirja punkti ML7 alapunkti e kuuluvad seadmed 2. See punkt hõlmab ka veekahureid 3. Lisaks sellistele keemilistele ainetele nagu massirahutuste ohjeldamiseks mõeldud keemilised mõjurid või PAVA peetakse punktidesse 3.3 ja 3.4 kuuluvaid kaupu tegutsemisvõimetuks muutvateks või ärritavateks keemilisteks aineteks

4. Järgmised tooted, mida on võimalik kasutada inimeste hukkamiseks surmava süsti teel

ex 2933 53 90

[a–f]

ex 2933 59 95

[g ja h]

4.1. Lühi- ja kiiretoimelised anesteetikumid (barbituraadid), sealhulgas, kuid mitte ainult:

a) amobarbitaal (CAS RN 57-43-2)

b) amobarbitaal-naatriumsool (CAS RN 64-43-7)

c) pentobarbitaal (CAS RN 76-74-4)

d) pentobarbitaal-naatriumsool (CAS 57-33-0)

e) sekobarbitaal (CAS RN 76-73-3)

f) sekobarbitaal-naatriumsool (CAS RN 309-43-3)

g) tiopentaal (CAS RN 76-75-5)

h) tiopentaal-naatriumsool (CAS RN 71-73-8), tuntud ka kui tiopentoon-naatrium

ex 3003 90 00

ex 3004 90 00

ex 3824 90 97

Märkus

See punkt hõlmab ka tooteid, mis sisaldavad ühte anesteetikumi, mis on kantud lühi- või kiiretoimeliste anesteetikumide (barbituraadid) nimekirja.

5. Järgmised inimeste hukkamiseks välja töötatud seadmed

ex 8208 90 00

5.1. Giljotiiniterad

(1) Viimase versiooni võttis nõukogu vastu 11. märtsil 2013 (ELT C 90, 27.3.2013, lk 1).

(2) Vt eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 726/2004, milles sätestatakse ühenduse kord inim- ja veterinaarravimite lubade andmise ja järelevalve kohta ning millega asutatakse Euroopa ravimiamet (ELT L 136, 30.4.2004, lk 1), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

Plankide mõõt on 210 × 297 mm, kusjuures pikkuse maksimaalne lubatud kõrvalekalle on 5 mm vähem ja 8 mm rohkem. Lahtrid põhinevad mõõtühikutel üks kümnendik tolli horisontaalsuunas ja üks kuuendik tolli vertikaalsuunas. Alajaotusi mõõdetakse horisontaalselt kümnendiktollides.

Selgitavad märkused vormile „Sisse- või väljaveoluba kaupadele, mida on võimalik kasutada piinamiseks (määrus (EÜ) nr 1236/2005)”

Kõnealust loavormi kasutatakse loa väljastamisel kaupade sisse- või väljaveoks vastavalt määrusele (EÜ) nr 1236/2005, mis käsitleb kauplemist teatavate kaupadega, mida on võimalik kasutada surmanuhtluse täideviimiseks, piinamiseks või muul julmal, ebainimlikul või alandaval moel kohtlemiseks või karistamiseks. Seda ei kasutata tehnilise abi osutamise loa andmiseks.

Loa väljastab nõukogu määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 2 punktis h määratud asutus, mis on nimetatud käesoleva määruse I lisas.

Luba väljastatakse ühest lehest koosneval vormil, mis täidetakse mõlemal küljel. Pädev tolliasutus arvab välja veetavaid kogused maha kogu kasutatavatest kogustest. Nimetatud asutus peab kindlaks tegema, et eri kaubaartiklitele antud luba oleks sel eesmärgil selgelt eraldi välja toodud.

Juhul, kui liikmesriigi menetluste kohaselt tuleb esitada täiendavad loavormi koopiad (näiteks taotlemiseks), võib need lisada vormi paketti, mis sisaldab vajalikke koopiaid siseriiklike eeskirjade kohaselt. Eespool esitatud vormi näidise lahtris 3 vasakul ääres tuleb selgelt märkida, mis eesmärgil asjaomast koopiat kavatsetakse kasutada (nt taotluse esitamiseks, taotleja eksemplar). Vaid üks näidistest on määruse (EÜ) nr 1236/2005 V lisas esitatud loa vorm.

Lahter 1:	Taotleja:	Palun märkige taotleja nimi ja täielik aadress. Samuti võib märkida taotleja tollinumbri (enamikul juhtudel valikuline). Vastavasse lahtrisse tuleb märkida taotleja kategooria (valikuliselt) numbriga 1, 2 või 4 vastavalt määruse (EÜ) nr 1236/2005 artikli 2 punktile i.
Lahter 3:	Loa number:	Palun märkige loa number ja märgistage kas väljaveo või sisseveo lahter. ►C1 Vt määruse artikli 2 punkte d ja e ning artiklit 18 mõistete ◄ „väljavedu” ja „sissevedu” määratluste kohta.
Lahter 4:	Kehtivusaja lõpp:	Märkida kuupäev (kahekohaline), kuu (kahekohaline) ja aasta (neljakohaline).
Lahter 5:	Tollimaakler/esindaja:	Juhul kui taotlust ei esita taotleja, märkige palun nõuetekohaselt volitatud esindaja või (tolli)maakleri nimi, kes tegutseb taotleja nimel. Vt ka nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklit 5.
Lahter 6:	Riik, kus kaubad asuvad:	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1172/95, EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. ►C1 Vt komisjoni määrus (EÜ) nr 1779/2002, EÜT L 269, 5.10.2002, lk 6. ◄
Lahter 7:	Sihtriik:	Palun märkige nii asjaomane riik kui ka riigi kood vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1172/95, EÜT L 118, 25.5.1995, lk 10. ►C1 Vt komisjoni määrus (EÜ) nr 1779/2002, EÜT L 269, 5.10.2002, lk 6. ◄
Lahter 10:	Kauba kirjeldus:	Palun kaaluge asjaomaste kaupade pakendamise kuupäeva lisamist. Samuti võib 10. lahtris märkida kauba väärtuse. Juhul kui lahtris 10 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake valgel lehel, märkides sellele loa numbri. 16. lahtris märkige palun lisade arv. Käesolev vorm on ette nähtud kuni kolme eri tüüpi kauba jaoks (vt määruse II ja III lisa). Kui luba vajatakse enam kui kolme tüüpi kauba jaoks, tuleb vormistada kaks luba.
Lahter 11:	Kaup nr:	See lahter tuleb täita vaid vormi tagaküljel. Kauba number kauba kirjelduse lahtris peab vastama kauba numbrile lahtris 11, mis asub asjaomase kauba kirjelduse kõrval.
Lahter 14:	Erinõuded ja -tingimused:	Juhul kui lahtris 14 ei ole piisavalt ruumi, palun jätkake lisatud valgel lehel, märkides sellele loa numbri. Lahtris 16 märkige palun lisade arv.
Lahter 16:	Lisade arv:	Lisade olemasolu korral märkige palun lisade arv (vt selgitusi lahtrites 10 ja 14).

( 5 ) Heaks kiidetud ÜRO majandus- ja sotsiaalnõukogu 31. juuli 1957. aasta resolutsiooniga 663 C (XXIV) ja 13. mai 1977. aasta resolutsiooniga 2076 (LXII).

( 6 ) Vt Euroopa Liidu sõjaliste kaupade nimekirja punkt ML 7(c) (ELT C 127, 25.5.2005, lk 1).

( 8 ) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13)

( 9 ) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 883/2005 (EÜT L 148, 11.6.2005, lk 5).

		Euroopa Liidu Teataja
		No	page	date
M1	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1377/2006, 18. september 2006,	L 255	3	19.9.2006
M2	NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1791/2006, 20. november 2006,	L 363	1	20.12.2006
M3	KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 675/2008, 16. juuli 2008,	L 189	14	17.7.2008
M4	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1226/2010, 20. detsember 2010,	L 336	13	21.12.2010
M5	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1352/2011, 20. detsember 2011,	L 338	31	21.12.2011
M6	NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 517/2013, 13. mai 2013,	L 158	1	10.6.2013
M7	KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 585/2013, 20. juuni 2013,	L 169	46	21.6.2013
►M8	EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 37/2014, 15. jaanuar 2014,	L 18	1	21.1.2014
►M9	KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 775/2014, 16. juuli 2014,	L 210	1	17.7.2014
►M10	KOMISJONI DELEGEERITUD MÄÄRUS (EL) 2015/1113, 6. mai 2015,	L 182	10	10.7.2015