2009R0004 — ET — 01.07.2013 — 002.001
Käesolev dokument on vaid dokumenteerimisvahend ja institutsioonid ei vastuta selle sisu eest
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 4/2009, 18. detsember 2008, (EÜT L 007, 10.1.2009, p.1) |
Muudetud:
|
|
Euroopa Liidu Teataja |
||
No |
page |
date |
||
KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1142/2011, 10. november 2011, |
L 293 |
24 |
11.11.2011 |
|
L 158 |
1 |
10.6.2013 |
Parandatud:
NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 4/2009,
18. detsember 2008,
kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes
EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 61 punkti c ja artikli 67 lõiget 2,
võttes arvesse komisjoni ettepanekut,
võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust ( 1 ),
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust ( 2 ),
ning arvestades järgmist:
(1) |
Ühendus on seadnud eesmärgiks säilitada ning arendada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanevat ala, kus on tagatud isikute vaba liikumine. Sellise ala järkjärguliseks rajamiseks peab ühendus muu hulgas piiriülese mõjuga tsiviilasjades tehtava õigusalase koostöö valdkonnas vastu võtma siseturu nõuetekohaseks toimimiseks vajalikke meetmeid. |
(2) |
Asutamislepingu artikli 65 punkti b kohaselt peab nende meetmetega muu hulgas edendama liikmesriikides seaduste ja kohtualluvuse suhtes kohaldatavate eeskirjade kokkusobivust. |
(3) |
Sel eesmärgil on ühendus muude meetmete hulgas juba vastu võtnud nõukogu 22. detsembri 2000. aasta määruse (EÜ) nr 44/2001 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades, ( 3 ) nõukogu 28. mai 2001. aasta otsuse 2001/470/EÜ, millega luuakse tsiviil- ja kaubandusasju käsitlev Euroopa kohtute võrk, ( 4 ) nõukogu 28. mai 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1206/2001 liikmesriikide kohtute vahelise koostöö kohta tõendite kogumisel tsiviil- ja kaubandusasjades, ( 5 ) nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiivi 2003/8/EÜ, millega parandatakse õiguskaitse kättesaadavust piiriüleste vaidluste korral, kehtestades sellistes vaidlustes antava tasuta õigusabi kohta ühised miinimumeeskirjad, ( 6 ) nõukogu 27. novembri 2003. aasta määruse (EÜ) nr 2201/2003, mis käsitleb kohtualluvust ning kohtuotsuste tunnustamist ja täitmist kohtuasjades, mis on seotud abieluasjade ja vanemliku vastutusega, ( 7 ) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 805/2004, millega luuakse Euroopa täitekorraldus vaidlustamata nõuete kohta ( 8 ) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. novembri 2007. aasta määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohtu- ja kohtuväliste dokumentide liikmesriikides kättetoimetamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (dokumentide kättetoimetamine) ( 9 ). |
(4) |
15. ja 16. oktoobri 1999 Tampere kohtumisel kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu ja komisjoni üles kehtestama ühised erimenetluseeskirjad, et lihtsustada ja kiirendada piiriüleste vaidluste lahendamist muu hulgas elatisnõuete puhul. Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles kaotama vahemeetmeid, mis on vajalikud teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse, eelkõige elatisnõuet käsitleva kohtuotsuse tunnustamiseks ja täitmiseks taotluse saanud riigis. |
(5) |
30. novembril 2000 võtsid komisjon ja nõukogu vastu ühise meetmeprogrammi kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades ( 10 ). Selles programmis on elatisnõuete puhul ette nähtud välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine, eesmärgiga tõhustada ülalpidamist saama õigustatud isiku võimalusi oma õiguste kaitseks. |
(6) |
Brüsselis 4. ja 5. novembril 2004 kokku tulnud Euroopa Ülemkogu võttis vastu uue programmi pealkirjaga „Haagi programm: vabaduse, turvalisuse ja õiguse tugevdamine Euroopa Liidus” ( 11 ). |
(7) |
Nõukogu võttis oma 2. ja 3. juuni 2005. aasta istungil vastu nõukogu ja komisjoni tegevuskava, ( 12 ) milles esitatakse konkreetsed meetmed Haagi programmi rakendamiseks ning nimetatakse vajadust võtta vastu ülalpidamiskohustust käsitlevad ettepanekud. |
(8) |
Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi raames osalesid ühendus ja selle liikmesriigid läbirääkimistel, mille tulemusena võeti 23. novembril 2007 vastu laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsioon (edaspidi „2007. aasta Haagi konventsioon”) ja ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav protokoll (edaspidi „2007. aasta Haagi protokoll”). Seetõttu tuleks käesoleva määruse raames neid kaht õigusakti arvesse võtta. |
(9) |
Ülalpidamist saama õigustatud isikul peaks olema võimalik saada hõlpsasti liikmesriigis kohtuotsus, mis oleks teises liikmesriigis automaatselt täidetav, ilma et selleks oleks vaja teha mingeid lisatoiminguid. |
(10) |
Selle eesmärgi saavutamiseks on asjakohane välja töötada ülalpidamiskohustusi käsitlev ühenduse õigusakt, millesse oleks koondatud sätted kohtualluvuse eeskirjade ja kollisiooninormide, tunnustamise ja täidetavuse, täitmise, õigusabi ja keskasutuste vahelise koostöö kohta. |
(11) |
Käesoleva määruse reguleerimisala peaks hõlmama kõiki ülalpidamiskohustusi, mis tekivad pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest, et tagada kõigi ülalpidamist saama õigustatud isikute võrdne kohtlemine. Mõistet „ülalpidamiskohustus” tuleks käesoleva määruse kohaldamisel tõlgendada iseseisva mõistena. |
(12) |
Selleks et võtta arvesse liikmesriikide erinevaid ülalpidamiskohustustega seotud küsimuste lahendamise viise, tuleks käesolevat määrust kohaldada nii kohtuotsuste kui ka haldusasutuste tehtud otsuste suhtes, kui need asutused tagavad eelkõige erapooletuse ja poolte õiguse olla ära kuulatud. Need asutused peaksid seetõttu kohaldama kõiki käesoleva määruse eeskirju. |
(13) |
Eespool nimetatud põhjustel tuleks käesoleva määrusega tagada ka kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide tunnustamine ja täitmine, ilma et see mõjutaks sellise kokkuleppe või dokumendi kummagi poole õigust vaidlustada selliseid dokumente päritoluliikmesriigi kohtus. |
(14) |
Käesolevas määruses tuleks ette näha, et termin „õigustatud isik” hõlmab ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamise ja täitmise taotluste puhul ka selliseid avalik-õiguslikke asutusi, kellel on õigus tegutseda ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või taotleda õigustatud isikule elatise asemel makstud toetuste tagasimaksmist. Nimetatud õiguste kasutamisel peaks avalik-õiguslikul asutusel olema juurdepääs samadele teenustele ja õigusabile kui õigustatud isikul. |
(15) |
Et kaitsta ülalpidamist saama õigustatud isikute huve ja edendada Euroopa Liidus tõrgeteta õigusemõistmist, tuleks määrusest (EÜ) nr 44/2001 tulenevaid kohtualluvuseeskirju kohandada. Asjaolu, et kostja alaline elukoht on kolmandas riigis, ei tohiks oma olemuselt välistada ühenduse kohtualluvuseeskirjade kohaldamist ning nüüdsest ei tohiks enam kavandada ühtegi viitamist siseriiklikule õigusele. Seega tuleks käesoleva määrusega kindlaks määrata, millal võib liikmesriigi kohus teostada pädevust muudel juhtudel. |
(16) |
Et parandada olukorda eelkõige kohtuliku arutamise mittevõimaldamise puhul, tuleks käesoleva määrusega ette näha forum necessitatis, mis võimaldab liikmesriigi kohtul erandjuhul teha otsuse kohtuasjas, mis on tihedalt seotud mõne kolmanda riigiga. Sellise erandjuhtumiga võib olla tegemist siis, kui menetluse läbiviimine osutub asjaomases kolmandas riigis võimatuks, näiteks kodusõja tõttu, või kui hagejalt ei saa mõistlikel põhjustel oodata, et ta selles riigis menetluse algataks või seda järgiks. Forum necessitatis’e põhimõttel rajanevat pädevust peaks saama teostada üksnes siis, kui vaidlus on piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kelle kohtusse pöörduti, näiteks poolte kodakondsuse tõttu. |
(17) |
Täiendavate kohtualluvuseeskirjadega tuleks sätestada, välja arvatud eritingimuste korral, et kohustatud isik võib algatada menetluse kehtiva ülalpidamiskohustust käsitleva otsuse muutmiseks või uue otsuse tegemiseks üksnes riigis, kus oli õigustatud isiku alaline elukoht otsuse tegemise ajal ja kus ta alaliselt edasi elab. Et tagada vajalik kooskõla 2007. aasta Haagi konventsiooni ja käesoleva määruse vahel, tuleks seda sätet kohaldada ka konventsiooniga ühinenud kolmandas riigis tehtud kohtuotsuste suhtes, kui konventsioon on asjaomase riigi ja ühenduse vahel jõustunud ning hõlmab asjaomases riigis ja ühenduses ühesuguseid ülalpidamiskohustusi. |
(18) |
Tuleks ette näha, et käesoleva määruse kohaldamisel Iirimaal asendatakse mõiste „kodakondsus” mõistega „alaline asukoht”, samuti ka Ühendkuningriigis, kui käesolevat määrust kohaldatakse selles liikmesriigis vastavalt Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 4. |
(19) |
Õiguskindluse, prognoositavuse ja poolte sõltumatuse kindlustamiseks tuleks käesoleva määrusega võimaldada pooltel omavahelisel kokkuleppel valida pädev kohus olenevalt kindlakstehtud ühendavatest teguritest. Nõrgema poole kaitse tagamiseks tuleks selline kohtu valimise õigus välistada alla kaheksateistkümne aasta vanuste laste ülalpidamiskohustuste puhul. |
(20) |
Käesolevas määruses tuleks ette näha, et liikmesriikides, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, kohaldatakse kollisiooninormidena nimetatud protokolli sätteid. Sel eesmärgil tuleks lisada säte, milles viidatakse nimetatud protokollile. Ühendus sõlmib Haagi protokolli piisavalt aegsasti, et võimaldada käesoleva määruse kohaldamist. Et arvesse võtta võimalust, et 2007. aasta Haagi protokolli ei kohaldata kõikide liikmesriikide suhtes, tuleks kohtuotsuste tunnustamise, täidetavuse ja täitmise puhul eristada liikmesriike, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, neist liikmesriikidest, kelle suhtes see ei ole siduv. |
(21) |
Tuleks täpsustada, et käesoleva määruse raames on nimetatud kollisiooninormidega kindlaks määratud üksnes ülalpidamiskohustuse suhtes kohaldatav õigus, kuid mitte nende ülalpidamiskohustuste aluseks olevate peresuhete kindlakstegemise suhtes kohaldatav õigus. Peresuhete kindlakstegemine jääb endiselt liikmesriikide siseriikliku õiguse, sealhulgas nende rahvusvahelise eraõiguse normide reguleerimisobjektiks. |
(22) |
Et tagada elatise kiire ja tõhus sissenõudmine ja ära hoida kaebeõiguse kuritarvitamist, peaksid liikmesriigis ülalpidamiskohustuste kohta tehtud kohtuotsused põhimõtteliselt olema viivitamatult täidetavad. Seetõttu tuleks käesolevas määruses ette näha, et päritoluriigi kohus peaks saama tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks ka siis, kui siseriikliku õigusega ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud, ja ka siis, kui siseriikliku õiguse kohaselt on otsus edasi kaevatud või võidakse edasi kaevata. |
(23) |
Et piirata käesoleva määrusega hõlmatud menetluste kulusid, tuleks võimalikult palju kasutada tänapäevast sidetehnoloogiat, eelkõige poolte ärakuulamisel. |
(24) |
Kollisiooninormide rakendamisega saavutatavad tagatised peaksid õigustama seda, et 2007. aasta Haagi protokolliga ühinenud liikmesriigis tehtud ülalpidamiskohustusi käsitlevaid kohtuotsuseid tunnustatakse ja ja need on täidetavad kõikides teistes liikmesriikides ilma nõudeta, et kohtuotsuse täitmise liikmesriik peaks läbi viima mis tahes menetlusi või mis tahes vormis kontrollima asjaolusid. |
(25) |
Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamisel teises liikmesriigis on üksainus eesmärk – võimaldada otsuses kindlaksmääratud elatist sisse nõuda. See ei tähenda otsuse tegemist tinginud ülalpidamiskohustuste aluseks olevate pere-, sugulus- abielu- ega hõimlussuhete tunnustamist kõnealuse liikmesriigi poolt. |
(26) |
Kohtuotsuste jaoks, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tuleks käesolevas määruses ette näha tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise menetlus. Selle menetluse eeskujuks tuleks võtta määruses (EÜ) nr 44/2001 sätestatud menetlus ja tunnustamisest keeldumise põhjused. Et menetlust kiirendada ja võimaldada õigustatud isikul kiiresti oma elatis sisse nõuda, tuleks ette näha, et tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotluse saanud kohus teeks otsuse kindlaksmääratud tähtaja jooksul, välja arvatud erandlike asjaolude korral. |
(27) |
Samuti tuleks maksimaalselt piirata täitmisega seotud formaalsusi, mis võivad ülalpidamist saama õigustatud isiku kulusid suurendada. Sel eesmärgil tuleks käesoleva määrusega ette näha, et ülalpidamist saama õigustatud isikul ei pea kohtuotsuse täitmise liikmesriigis olema postiaadressi ega volitatud esindajat, ilma et see mõjutaks liikmesriikides kehtestatud täitemenetluste korda. |
(28) |
Täitemenetlusega seotud kulude piiramiseks tuleks sätestada, et ei nõuta ühtegi tõlget, välja arvatud juhul kui täitmine on vaidlustatud ning ilma et see piiraks dokumentide kättetoimetamist käsitlevate eeskirjade kohaldamist. |
(29) |
Selleks et tagada õiglase menetluse nõuete järgimine, tuleks käesoleva määrusega kostjale, kes ei ilmunud 2007. aasta Haagi protokolliga ühinenud päritoluliikmesriigi kohtusse, ette näha õigus nõuda tema suhtes tehtud kohtuotsuse täideviimise staadiumis selle otsuse läbivaatamist. Sellist läbivaatamist peaks kostja siiski taotlema kindlaksmääratud tähtaja jooksul, mis hakkab kulgema hiljemalt kuupäevast, mil tema vara kohtuotsuse täitemenetluse käigus esimest korda osaliselt või täielikult arestiti. Selline kohtusse mitteilmunud kostjale antud läbivaatamise võimalus peaks olema erandlik ega tohiks mõjutada päritoluliikmesriigi õiguses sätestatud muude erandlike õiguskaitsevahendite kasutamist, kui nimetatud õiguskaitsevahendid ei ole vastuolus käesolevas määruses sätestatud läbivaatamise õigusega. |
(30) |
Selleks et kiirendada 2007. aasta Haagi protokolliga ühinenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist teises liikmesriigis, tuleks piirata täitmisest keeldumise või täitmise peatamise põhjuseid, millele kohustatud isik võib toetuda elatisnõude piiriülese iseloomu tõttu. Selline piirang ei tohiks mõjutada siseriiklikus õiguses ettenähtud keeldumise või peatamise põhjuseid, mis ei ole vastuolus käesolevas määruses loetletud põhjustega, näiteks võla tasumine kohustatud isiku poolt täitmise ajal või võimatus arestida teatavaid varasid nende laadi tõttu. |
(31) |
Hõlbustamaks elatisnõuete piiriülest sissenõudmist, tuleks kehtestada liikmesriikide määratud keskasutuste vahelise koostöö kord. Need asutused peaksid osutama ülalpidamist saama õigustatud ja ülalpidamist andma kohustatud isikutele abi nende õiguste kaitsmisel teises liikmesriigis, esitades taotlusi juba tehtud otsuste tunnustamiseks, täidetavaks tunnistamiseks ja täitmiseks, selliste otsuste muutmiseks või otsuse tegemiseks. Lisaks peaksid nad vahetama teavet kohustatud ja õigustatud isikute asukoha ning vajaduse korral nende sissetulekute ja varade kindlakstegemiseks. Need asutused peaksid tegema omavahel koostööd, vahetades üldist teavet, ning edendama koostööd oma liikmesriigi pädevate asutuste vahel. |
(32) |
Käesoleva määruse kohaselt määratud keskasutus peaks ise kandma oma kulud, välja arvatud konkreetselt kindlaksmääratud juhtudel, ning abistama kõiki oma liikmesriigis elavaid taotlejaid. Isiku õigus keskasutuselt abi saada tuleks kindlaks teha vähem range kriteeriumi alusel kui ühendav alalise elukoha kriteerium, mida on kasutatud mujal käesolevas määruses. Elukoha kriteerium ei tohiks siiski tähendada lihtsalt kohalolekut. |
(33) |
Selleks et oleks võimalik ülalpidamist saama õigustatud isikuid ja elatist maksma kohustatud isikuid täiel määral abistada ning elatise piiriülest sissenõudmist kõige tõhusamalt hõlbustada, peaks keskasutustel olema võimalik saada teatavaid isikuandmeid. Käesoleva määrusega tuleks seetõttu kohustada liikmesriike tagama, et nende keskasutustel oleks juurdepääs sellisele teabele ameti- ja haldusasutuste juures, kelle valduses on asjaomane teave nende tavapärase tegevuse tõttu. Sellise juurdepääsu kord peaks jääma liikmesriikide kehtestada. Selleks peaks liikmesriigil olema võimalik määrata ameti- ja haldusasutused, keda kohustatakse andma teavet keskasutusele käesoleva määruse kohaselt, sealhulgas vajaduse korral need asutused, kes on juba määratud mõne muu teabele juurdepääsu võimaldamise raames. Ameti- ja haldusasutuste määramisel peaks liikmesriik tagama, et keskasutusel on juurdepääs käesoleva määruse kohaselt nõutavale teabele, mis on nende asutuste valduses. Liikmesriik peaks võimaldama oma keskasutusel juurdepääsu ka muude juriidiliste isikute valduses olevale ja nende poolt töödeldavale vajalikule teabele. |
(34) |
Isikuandmetele juurdepääsemisel, nende kasutamisel ja edastamisel tuleks järgida kõiki nõudeid, mis on sätestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. oktoobri 1995. aasta direktiiviga 95/46/EÜ üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise kohta, ( 13 ) selle liikmesriikide siseriiklikku õigusse ülevõetud kujul. |
(35) |
Siiski tuleks käesoleva määruse kohaldamise eesmärgil kindlaks määrata isikuandmetele juurdepääsu, nende kasutamise ja edastamise eritingimused. Sellega seoses on võetud arvesse Euroopa andmekaitseinspektori arvamust ( 14 ). Isikut, kelle andmeid kogutakse, tuleks sellest teavitada vastavalt siseriiklikule õigusele. Samas tuleks ette näha võimalus sellist teavitamist edasi lükata, et takistada kohustatud isikul oma varade mujale üleviimist ja sellega elatise sissenõudmise ohustamist. |
(36) |
Menetluskulusid arvestades tuleks ette näha väga soodne õigusabikord, nimelt menetlusega seotud kulude täielik katmine alla 21 aasta vanuste laste ülalpidamiskohustusega seotud menetluste puhul, mis algatatakse keskasutuse kaudu. Euroopa Liidus õigusabi valdkonnas kehtivaid direktiivi 2003/8/EÜ kohaseid eeskirju tuleks seetõttu täiendada erieeskirjadega, luues ülalpidamiskohustuste osas eraldi õigusabikorralduse. Sellega seoses peaks taotluse saanud liikmesriigi keskasutusel olema võimalik erandjuhul tagasi nõuda kulud tasuta õigusabi saanud ja kohtuvaidluses kaotajaks jäänud poolelt, kui tema rahaline olukord seda võimaldab. Sellise juhtumiga võiks olla tegu eelkõige varaka isiku puhul, kes tegutses pahauskselt. |
(37) |
Kohtuotsuse täitmise korral teises liikmesriigis tuleks õigusabi osas tagada kõikidele pooltele ühesugune kohtlemine ka muude kui eelmises põhjenduses hõlmatud ülalpidamiskohustuste puhul. Seetõttu tuleks käesoleva määruse õigusabi järjepidevust puudutavaid sätteid laiendada nii, et seda abi saaks ka päritoluliikmesriigis kohtuotsuse tegemist või muutmist taotlenud pool, kes selle taotluse menetlemise ajal ei saanud õigusabi, kuid kes sai seejärel samas liikmesriigis õigusabi sellise taotluse menetlemisel, mille eesmärk oli kohtuotsuse täitmine. Samuti peaks pool, kellele võimaldati tasuta menetlus X lisas loetletud haldusasutuses, saama kohtuotsuse täitmise liikmesriigis võimalikult soodsat õigusabi või kõige ulatuslikuma vabastuse kulude kandmisest, kui ta tõendab, et ta oleks saanud sellist abi päritoluliikmesriigis. |
(38) |
Selleks et vähendada tõendavate dokumentide tõlkimise kulusid, peaks kohus, kelle poole pöörduti, nõudma nende tõlkimist üksnes vajaduse korral, ilma et see piiraks kaitseõigusi ning dokumentide kättetoimetamise eeskirjade kohaldamist. |
(39) |
Käesoleva määruse hõlpsamaks kohaldamiseks tuleks liikmesriikidele ette näha kohustus teha komisjonile teatavaks oma riigi keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning mõningane muu teave. See teave tuleks teha juristidele ja üldsusele kättesaadavaks Euroopa Liidu Teatajas avaldamisega või elektrooniliselt juurdepääsuga tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevale Euroopa kohtute võrgule, mis loodi otsusega 2001/470/EÜ. Lisaks peaks käesoleva määrusega ette nähtud asjakohaste vormide kasutamine hõlbustama ja kiirendama keskasutuste vahelist suhtlemist ning võimaldama taotlusi esitada elektrooniliselt. |
(40) |
Tuleks selgitada seoseid käesoleva määruse ja kahe- või mitmepoolsete ülalpidamiskohustuste alaste konventsioonide ja kokkulepete vahel, millega liikmesriigid on ühinenud. Sellega seoses tuleks ette näha, et Rootsi, Taani, Soome, Islandi ja Norra vahelise elatise sissenõudmise 23. märtsi 1962. aasta konventsiooni osalised liikmesriigid võivad jätkata selle konventsiooni kohaldamist, arvestades et see sisaldab kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise küsimustes soodsamaid eeskirju kui käesolev määrus. Tulevikus kolmandate riikidega sõlmitavate kahepoolsete kokkulepete puhuks ülalpidamiskohustuste valdkonnas tuleks komisjoni asjaomase ettepaneku üle peetavate arutelude käigus kindlaks määrata menetlused ja tingimused, mille kohaselt liikmesriikidel lubatakse enda nimel selliseid kokkuleppeid läbirääkida ja sõlmida., |
(41) |
Käesolevas määruses sätestatud tähtaegade ja tähtpäevade arvestamisel tuleks kohaldada nõukogu 3. juuni 1971. aasta määrust (EMÜ, Euratom) nr 1182/71, millega määratakse kindlaks ajavahemike, kuupäevade ja tähtaegade suhtes kohaldatavad eeskirjad ( 15 ). |
(42) |
Käesoleva määruse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1999/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused ( 16 ). |
(43) |
Komisjonile tuleks eelkõige anda volitus otsuse 1999/468/EÜ artiklis 3 sätestatud nõuandemenetluse kohaselt vastu võtta mis tahes muudatused käesoleva määrusega ettenähtud vormides. Käesoleva määruse kohaldamisalasse kuuluvate haldusasutuste ja õigusabi saamise õigust tõendavate pädevate asutuste nimekirja koostamiseks tuleks aga komisjoni volitada toimima nimetatud otsuse artiklis 4 sätestatud korralduskomitee menetluse kohaselt. |
(44) |
Käesoleva määrusega tuleks muuta määrust (EÜ) nr 44/2001, asendades selle määruse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted. Kui käesoleva määruse üleminekusätetest ei tulene teisiti, peaksid liikmesriigid alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast kohaldama ülalpidamiskohustuste osas määruse (EÜ) nr 44/2001 sätete asemel käesoleva määruse kohtualluvust, kohtuotsuste tunnustamist, täidetavust ja täitmist ning õigusabi käsitlevaid sätteid. |
(45) |
Kuna käesoleva määruse eesmärke, nimelt kehtestada rida meetmeid, mis võimaldavad piiriülestel juhtudel Euroopa Liidus elatisnõudeid tõhusalt sisse nõuda ja sellest tulenevalt soodustada isikute vaba liikumist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning määruse ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale. |
(46) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud oma soovist osaleda käesoleva määruse vastuvõtmisel ja kohaldamisel. |
(47) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Ühendkuningriik käesoleva määruse vastuvõtmisel ning seetõttu ei ole see määrus tema suhtes siduv ega kohaldatav. See ei piira siiski Ühendkuningriigi võimalust teatada oma kavatsusest nõustuda käesoleva määrusega pärast selle vastuvõtmist, vastavalt Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukohta käsitleva protokolli artiklile 4. |
(48) |
Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva määruse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav, ilma et see piiraks Taani võimalust kohaldada määruse (EÜ) nr 44/2001 muudatusi, mis tulenevad Euroopa Liidu ja Taani Kuningriigi vahelise 19. oktoobri 2005. aasta kohtualluvust ja kohtuotsuste täitmist tsiviil- ja kaubandusasjades käsitleva lepingu ( 17 ) artiklist 3, |
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
I PEATÜKK
REGULEERIMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse pere-, sugulus-, abielu- või hõimlussuhetest tulenevate ülalpidamiskohustuste suhtes.
2. Käesoleva määruse tähenduses on „liikmesriigid” kõik liikmesriigid, kelle suhtes käesolevat määrust kohaldatakse.
Artikkel 2
Mõisted
1. Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1. „kohtuotsus” – liikmesriigi kohtu ülalpidamiskohustust käsitlev otsus, olenemata selle nimetusest, sealhulgas kohtuotsus, lahend, korraldus või täitemäärus, samuti kohtusekretäri otsus kohtukulude suuruse kohta; VII ja VIII peatüki kohaldamisel hõlmab mõiste „kohtuotsus” ka kolmandas riigis tehtud ülalpidamiskohustust käsitlevat kohtuotsust;
2. „kohtulik kokkulepe” – menetluse käigus kohtu poolt kinnitatud või sõlmitud ülalpidamiskohustust käsitlev kokkulepe;
3. „ametlik juriidiline dokument”:
a) ülalpidamiskohustust käsitlev dokument, mis on päritoluliikmesriigis ametlikult koostatud või ametliku dokumendina registreeritud ning mille ehtsus:
i) hõlmab ametliku juriidilise dokumendi allkirja ja sisu; ning
ii) on kindlaks tehtud ametiasutuse või muu selleks volitatud asutuse poolt; või
b) päritoluliikmesriigi haldusasutustega sõlmitud või nende poolt tõendatud ülalpidamiskohustust käsitlev kokkulepe;
4. „päritoluliikmesriik” – liikmesriik, kus sõltuvalt asjaoludest on tehtud kohtuotsus, kinnitatud või sõlmitud kohtulik kokkulepe või koostatud ametlik juriidiline dokument;
5. „kohtuotsuse täitmise liikmesriik” – liikmesriik, kus kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendi täitmist taotletakse;
6. „taotluse esitanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutus esitab taotluse vastavalt VII peatükile;
7. „taotluse saanud liikmesriik” – liikmesriik, kelle keskasutus saab taotluse vastavalt VII peatükile;
8. „2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriik” – 23. novembri 2007. aasta laste ja teiste pereliikmete elatise rahvusvahelise sissenõudmise Haagi konventsiooni (edaspidi „2007. aasta Haagi konventsioon”) osalisriik, kui kõnealust konventsiooni kohaldatakse ühenduse ja kõnealuse riigi vahel;
9. „päritoluriigi kohus” – kohus, kes tegi täitmisele kuuluva otsuse;
10. „õigustatud isik” – füüsiline isik, kellel on või väidetavalt on õigus elatisele;
11. „kohustatud isik” – füüsiline isik, kes on või väidetavalt on kohustatud maksma elatist.
2. Käesoleva määruse tähenduses hõlmab mõiste „kohus” ka liikmesriikide haldusasutusi, kellel on pädevus ülalpidamiskohustuste küsimustes, tingimusel et sellised asutused annavad tagatised erapooletuse osas ja poolte õiguse osas olla ära kuulatud ning et selliste asutuste poolt nende asukohaliikmesriigi õiguse alusel tehtud otsuseid:
i) võib kohtuasutusele edasi kaevata või nende kohta võib kohtuasutusele esitada taotluse läbivaatamiseks ja
ii) neil otsustel on samasugune õigusmõju nagu samas küsimuses tehtud kohtuasutuse otsusel.
Need haldusasutused loetletakse X lisas. Nimetatud lisa koostatakse ja seda muudetakse artikli 73 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt selle liikmesriigi taotlusel, kus asub asjaomane haldusasutus.
3. Artiklite 3, 4 ja 6 kohaldamisel asendab mõiste „alaline asukoht” mõiste „kodakondsus” nendes liikmesriikides, kus seda mõistet kasutatakse ühendava tegurina perekonnaga seotud asjades.
Artikli 6 tähenduses käsitatakse pooli, kelle alalised asukohad on ühe liikmesriigi eri territoriaalüksustes, selles liikmesriigis ühist alalist asukohta omavate pooltena.
II PEATÜKK
KOHTUALLUVUS
Artikkel 3
Üldsätted
Liikmesriikides on ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama:
a) selle riigi kohtud, kus on kostja alaline elukoht; või
b) selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht; või
c) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema perekonnaseisu käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus; või
d) kohus, mis on kohtu asukohariigi õiguse kohaselt pädev menetlema vanemlikku vastutust käsitlevaid kohtuasju, kui ülalpidamiskohustust käsitlev asi on nendega seotud, välja arvatud juhul, kui kohtualluvuse aluseks on üksnes ühe poole kodakondsus.
Artikkel 4
Kohtu valik
1. Pooled võivad kokku leppida, et nende vahel tekkinud või tekkida võivaid vaidlusi ülalpidamiskohustusega seotud küsimuses on pädevad lahendama järgmised liikmesriigi kohtud:
a) kohus või kohtud liikmesriigis, kus on ühe poole alaline elukoht;
b) kohus või kohtud liikmesriigis, mille kodakondsus on ühel pooltest;
c) abikaasade või endiste abikaasade vaheliste ülalpidamiskohustuste puhul:
i) kohus, mis on pädev tegema otsust nende vahelises abieluasjadega seotud vaidluses; või
ii) kohus või kohtud liikmesriigis, kus oli abikaasade viimane ühine alaline elukoht vähemalt ühe aasta jooksul.
Punktides a, b või c sätestatud tingimused peavad olema täidetud kohtu valikut käsitleva kokkuleppe sõlmimise ajal või kohtuasja algatamise ajal.
Kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti, on kokkuleppes kindlaks määratud kohtul või kohtutel ainupädevus.
2. Kohtu valikut käsitlev kokkulepe vormistatakse kirjalikult. Elektroonilisel teel edastatud kokkulepe, mida on võimalik alaliselt säilitada, võrdsustatakse kirjalikult vormistatuga.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata alla 18aastase lapse ülalpidamiskohustust käsitleva vaidluse suhtes.
4. Kui pooled on kokku leppinud, et ainupädevus on kohtul või kohtutel riigis, kes on 30. oktoobril 2007. aastal Luganos alla kirjutatud tsiviil- ja kaubandusasjade kohtualluvuse ning neid käsitlevate kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise konventsiooni ( 18 ) (edaspidi „Lugano konventsioon”) osalisriik, kuid kes ei ole liikmesriik, kohaldatakse nimetatud konventsiooni, välja arvatud lõikes 3 osutatud vaidluste suhtes.
Artikkel 5
Kohtualluvus kostja kohtusse ilmumise alusel
Lisaks käesoleva määruse muudest sätetest tulenevale pädevusele on pädev ka see liikmesriigi kohus, kuhu kostja ilmub. Käesolevat sätet ei kohaldata juhul, kui isik on ilmunud kohtusse pädevuse vaidlustamiseks.
Artikkel 6
Kohtualluvus muudel juhtudel
Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole pädev artiklite 3, 4 ja 5 alusel ning ükski sellise Lugano konventsiooni osalisriigi, kes ei ole liikmesriik, kohus ei ole pädev kõnealuse konventsiooni sätete alusel, on pädevad kohtud liikmesriigis, kelle ühine kodakondsus on pooltel.
Artikkel 7
Forum necessitatis
Kui ükski liikmesriigi kohus ei ole artiklite 3, 4, 5 ja 6 alusel pädev, võivad liikmesriigi kohtud erandjuhul vaidluse menetlusse võtta, kui selles kolmandas riigis, kellega vaidlus on tihedalt seotud, ei ole võimalik menetlust mõistlikult algatada või läbi viia või selle läbiviimine osutub võimatuks.
Vaidlus peab olema piisavalt seotud selle liikmesriigiga, kelle kohtu poole pöörduti.
Artikkel 8
Menetluse algatamise tähtajad
1. Kui kohtuotsus tehakse liikmesriigis või 2007. aasta Haagi konventsiooni osalisriigis, kus on õigustatud isiku alaline elukoht, ei saa kohustatud isik algatada menetlust otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks üheski teises liikmesriigis seni, kuni õigustatud isiku alaline elukoht on kohtuotsuse teinud riigis.
2. Lõiget 1 ei kohaldata, kui:
a) pooled on vastavalt artiklile 4 leppinud kokku kõnealuse teise liikmesriigi kohtute pädevuses;
b) õigustatud isik tunnustab kõnealuse teise liikmesriigi kohtu pädevust vastavalt artiklile 5;
c) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi pädev asutus ei saa otsuse muutmiseks või uue kohtuotsuse tegemiseks pädevust teostada või keeldub sellest; või
d) 2007. aasta Haagi konventsiooni osalise päritoluriigi kohtu tehtud kohtuotsust ei saa tunnustada või täidetavaks tunnistada liikmesriigis, kus on kavas algatada menetlus uue otsuse tegemiseks või kohtuotsuse muutmiseks.
Artikkel 9
Kohtusse pöördumine
Käesoleva peatüki kohaldamisel loetakse kohtusse pöördumine toimunuks:
a) kuupäeval, mil kohtule esitatakse menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokumendid kostjale kätte toimetada; või
b) kui dokument tuleb kätte toimetada enne kohtule esitamist, siis kuupäeval, mil kättetoimetamise eest vastutav asutus selle kätte saab, tingimusel et hageja astub pärast seda vajalikud sammud, et dokument kohtule esitada.
Artikkel 10
Kohtualluvuse kontrollimine
Kui liikmesriigi kohtusse on pöördutud küsimuses, mis käesoleva määruse kohaselt ei ole tema pädevuses, teatab kohus omal algatusel, et ta ei ole asjas pädev.
Artikkel 11
Nõuetekohasuse kontrollimine
1. Kui kostja, kelle alaline elukoht on riigis, mis ei ole liikmesriik, kus menetlus algatati, ei ilmu kohtusse, peatab pädev kohus menetluse niikauaks, kuni on tõendatud, et kostjal on olnud võimalus menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument kätte saada piisavalt aegsasti, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, või kui on tõendatud, et selleks on võetud kõik vajalikud meetmed.
2. Kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument tuli vastavalt määrusele (EÜ) nr 1393/2007 edastada ühest liikmesriigist teise, kohaldatakse käesoleva artikli lõike 1 asemel nimetatud määruse artiklit 19.
3. Kui määruse (EÜ) nr 1393/2007 sätted ei ole kohaldatavad ning kui menetluse algatamist käsitlev dokument või võrdväärne dokument tuli tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välismaal kättetoimetamist käsitleva 15. novembri 1965. aasta Haagi konventsiooni kohaselt toimetada välismaale, kohaldatakse nimetatud konventsiooni artiklit 15.
Artikkel 12
Menetluses olev kohtuasi
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes algatavad sama eseme ja alusega hagide põhjal menetlusi ühed ja samad pooled, peatab see kohus, kellele hagi esitati hiljem, poolelioleva menetluse omal algatusel seni, kuni on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena.
2. Kui on kindlaks tehtud selle kohtu pädevus, kellele hagi esitati esimesena, loobub kohus, kellele hagi esitati hiljem, pädevusest esimese kohtu kasuks.
Artikkel 13
Seotud kohtuasjad
1. Kui eri liikmesriikide kohtutes on lahendamisel seotud kohtuasjad, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtu oma menetluse peatada.
2. Kui nimetatud kohtuasjad on pooleli esimese astme kohtutes, võivad kõik kohtud peale esimesena hagi saanud kohtu ühe poole taotlusel pädevusest loobuda, kui esimesena hagi saanud kohus on kõnealustes kohtuasjades pädev ja kui asjaomase riigi õigusaktid võimaldavad neid kohtuasju liita.
3. Käesoleva artikli tähenduses loetakse kohtuasjad seotuks, kui nad on sedavõrd tihedalt seotud, et eri menetlustest tulenevate vastuoluliste otsuste ohu vältimiseks oleks soovitatav neid menetleda ning otsuseid teha üheskoos.
Artikkel 14
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
Liikmesriigi kohtute kaudu võib taotleda selliseid ajutisi meetmeid, sealhulgas kaitsemeetmeid, mis on asjaomase liikmesriigi õigusaktidega ette nähtud, isegi juhul kui käesoleva määruse kohaselt on asja sisuliseks arutamiseks pädev teise liikmesriigi kohus.
III PEATÜKK
KOHALDATAV ÕIGUS
Artikkel 15
Kohaldatava õiguse kindlaksmääramine
Ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatav õigus määratakse kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse 23. novembri 2007. aasta Haagi protokollile (edaspidi „2007. aasta Haagi protokoll”) liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv.
IV PEATÜKK
KOHTUOTSUSTE TUNNUSTAMINE, TÄIDETAVUS JA TÄITMINE
Artikkel 16
Käesoleva peatüki reguleerimisala
1. Käesoleva peatükiga reguleeritakse käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluvate kohtuotsuste tunnustamist, täidetavust ja täitmist.
2. 1. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv.
3. 2. jagu kohaldatakse kohtuotsustele, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.
4. 3. jagu kohaldatakse kõikide kohtuotsuste suhtes.
1. JAGU
Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv
Artikkel 17
Täidetavaks tunnistamise menetluse kaotamine
1. Kohtuotsust, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, tunnustatakse teises liikmesriigis ilma, et tuleks järgida ühtegi erimenetlust ning ilma võimaluseta tunnustamist vaidlustada.
2. Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll on siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teises liikmesriigis, ilma et seda oleks vaja seal täidetavaks tunnistada.
Artikkel 18
Kaitsemeetmed
Täidetava kohtuotsusega kaasneb luba võtta mis tahes kaitsemeetmeid, mis on ette nähtud kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusega.
Artikkel 19
Õigus taotleda otsuse läbivaatamist
1. Kostjal, kes on jätnud päritoluliikmesriigi kohtusse ilmumata, on õigus taotleda kohtuotsuse läbivaatamist kõnealuse liikmesriigi pädevas kohtus, kui:
a) talle ei ole menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset; või
b) tal ei olnud temast olenemata põhjustel võimalik elatisnõuet vaidlustada vääramatu jõu või erakorraliste asjaolude tõttu,
välja arvatud juhul, kui ta ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus.
2. Tähtaega läbivaatamistaotluse esitamiseks arvestatakse alates kuupäevast, mil kostja sai kohtuotsuse sisust tegelikult teadlikuks ning tal oli võimalus sellele reageerida, ning hiljemalt alates kuupäevast, mil tehti esimene täitetoiming, mille tulemusel tema vara osaliselt või täielikult arestiti. Kostja tegutseb viivitamatult ning igal juhul hiljemalt 45 päeva jooksul. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada.
3. Kui kohus lükkab lõikes 1 osutatud läbivaatamistaotluse tagasi põhjusel, et nimetatud lõikes sätestatud läbivaatamise tingimused ei ole täidetud, jääb kohtuotsus jõusse.
Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud, kuna üks lõikes 1 sätestatud tingimustest on täidetud, on kohtuotsus tühine. Õigustatud isikul säilib siiski õigus aegumistähtaja täielikule või osalisele peatamisele ja õigus taotleda talle algse menetluse teel määratud elatise maksmist tagasiulatuvalt.
Artikkel 20
Täitmise eesmärgil esitatavad dokumendid
1. Kohtuotsuse täitmiseks teises liikmesriigis esitab hageja pädevatele täitevasutustele järgmised dokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;
b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigi kohus I lisas esitatud vormi kasutades;
c) vajaduse korral dokument, milles on märgitud võlgnevuse summa ning kuupäev, millal arvutus tehti;
d) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsioon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis täitmistaotluse esitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teise keelde, mille aktsepteerimisest asjaomane liikmesriik on teatanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.
2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädevad asutused ei või nõuda täitmist taotlevalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõlke esitamist võib siiski nõuda juhul, kui kohtuotsuse täitmine vaidlustatakse.
3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegema isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 21
Täitmisest keeldumine või selle peatamine
1. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguses ettenähtud täitmisest keeldumise või selle peatamise põhjuseid kohaldatakse niivõrd, kuivõrd need ei lähe vastuollu lõigete 2 ja 3 kohaldamisega.
2. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keeldub kohustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritoluriigi kohtu otsuse täitmisest, kui õigus nõuda päritoluriigi kohtu otsuse täitmist on täielikult või osaliselt aegunud kas päritoluliikmesriigi või kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õiguse alusel, olenevalt sellest, kumb aegumise tähtaeg on pikem.
Lisaks võib kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus keelduda kohustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt päritoluriigi kohtu otsuse täitmisest, kui kohtuotsus on vastuolus kohtuotsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsusega või teises liikmesriigis või kolmandas riigis tehtud otsusega, mis vastab kohtuotsuse täitmise liikmesriigis tunnustamiseks vajalikele tingimustele.
Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud varasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõju, ei käsitata teise lõigu tähenduses vastuolus oleva otsusena.
3. Kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus võib kohustatud isiku taotluse korral täielikult või osaliselt peatada päritoluriigi kohtu otsuse täitmise, kui päritoluliikmesriigi pädevale kohtule on esitatud taotlus päritoluriigi kohtu otsuse läbivaatamiseks vastavalt artiklile 19.
Lisaks peatab kohtuotsuse täitmise liikmesriigi pädev asutus kohustatud isiku taotluse korral päritoluriigi kohtu otsuse täitmise, kui otsuse täidetavus on päritoluliikmesriigis peatatud.
Artikkel 22
Mõju puudumine peresuhete olemasolule
Ülalpidamiskohustust käsitleva kohtuotsuse tunnustamine ja täitmine käesoleva määruse alusel ei tähenda mingil viisil sellise ülalpidamiskohustuse aluseks olevate pere-, sugulus- abielu- või hõimlussuhete tunnustamist, millest lähtudes kohtuotsus tehti.
2. JAGU
Kohtuotsused, mis tehakse liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv
Artikkel 23
Tunnustamine
1. Kohtuotsuseid, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, tunnustatakse teises liikmesriigis ilma, et oleks vaja järgida ühtegi erimenetlust.
2. Huvitatud pool, kes vaidlustamise korral nõuab põhiküsimusena kohtuotsuse tunnustamist, võib vastavalt käesolevas jaos ettenähtud menetlustele taotleda kohtuotsust tunnustava otsuse tegemist.
3. Kui tunnustamist nõutakse liikmesriigi kohtus asja arutamise käigus lisaküsimusena, on see kohus pädev tegema tunnustamise otsust.
Artikkel 24
Tunnustamisest keeldumise põhjused
Kohtuotsust ei tunnustata, kui:
a) tunnustamine on ilmses vastuolus selle liikmesriigi avaliku korraga, kus tunnustamist taotletakse; avaliku korra kriteeriumi ei kohaldata kohtualluvuse eeskirjade suhtes;
b) otsus on tehtud tagaselja ning kostjale ei olnud menetluse algatamist käsitlevat dokumenti või võrdväärset dokumenti kätte toimetatud piisavalt aegsasti ja sellisel viisil, et ta oleks saanud korraldada enda kaitset, välja arvatud juhul, kui kostja ei kaevanud otsust edasi siis, kui tal oli selleks võimalus;
c) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on tehtud samade poolte vahelises asjas liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse;
d) tunnustamine on vastuolus kohtuotsusega, mis on varem tehtud samade poolte vahelises, sama eseme ja sama alusega vaidluses teises liikmesriigis või kolmandas riigis, kui varasem otsus vastab tunnustamise tingimustele liikmesriigis, kus tunnustamist taotletakse.
Kohtuotsust, millel on ülalpidamiskohustuse küsimuses tehtud varasemale kohtuotsusele muutunud asjaolude tõttu muutev mõju, ei käsitata punktide c ja d tähenduses vastuolus oleva otsusena.
Artikkel 25
Menetluse peatamine
Liikmesriigi kohus, kus taotletakse sellises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamist, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, peatab menetluse, kui kohtuotsuse täidetavus on päritoluriigis edasikaebamise tõttu peatatud.
Artikkel 26
Täidetavus
Kohtuotsus, mis on tehtud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv, ja mis on selles liikmesriigis täidetav, kuulub täitmisele ka teises liikmesriigis, kui otsus on huvitatud poole taotlusel seal täidetavaks tunnistatud.
Artikkel 27
Territoriaalne kohtualluvus
1. Täidetavaks tunnistamise taotlus esitatakse kohtuotsuse täitmise liikmesriigi kohtule või pädevale asutusele, kellest kõnealune liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.
2. Territoriaalne kohtualluvus määratakse selle poole alalise elukoha alusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, või täitmiskoha alusel.
Artikkel 28
Menetlus
1. Täidetavaks tunnistamise taotlusele lisatakse järgmised dokumendid:
a) kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele;
b) kohtuotsuse väljavõte, mille on väljastanud päritoluriigi kohus kasutades II lisas esitatud vormi, ilma et see piiraks artikli 29 kohaldamist;
c) vajaduse korral punktis b osutatud vormi sisu transliteratsioon või tõlge kohtuotsuse täitmise liikmesriigi riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, siis taotluse esitamise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teise keelde, mille aktsepteerimisest kohtuotsuse täitmise liikmesriik on teatanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.
2. Taotluse saanud kohus või pädev asutus ei või nõuda taotlevalt poolelt kohtuotsuse tõlke esitamist. Tõlke esitamist võib siiski nõuda artiklites 32 või 33 sätestatud edasikaebamise menetluse raames.
3. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegema isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 29
Väljavõtte esitamata jätmine
1. Kui artikli 28 lõike 1 punktis b osutatud väljavõtet ei esitata, võib kohus või pädev asutus määrata selle esitamiseks tähtaja, tunnustada võrdväärseid dokumente või kui ta leiab, et tal on piisavalt teavet, selle esitamise nõudmisest loobuda.
2. Lõikes 1 osutatud juhul esitatakse dokumentide tõlge, kui kohus või pädev asutus seda nõuab. Tõlke teeb isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 30
Täidetavaks tunnistamine
Kohtuotsus tunistatakse ilma artikli 24 kohase läbivaatamiseta täidetavaks pärast artiklis 28 ettenähtud nõuete täitmist ja hiljemalt 30 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu. Poolel, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ole menetluse selles staadiumis õigust teha taotluse kohta esildisi.
Artikkel 31
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsusest teatamine
1. Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud kohtuotsusest teatatakse taotluse esitajale viivitamata vastavalt korrale, mis on sätestatud selle liikmesriigi õiguses, kus täitmist taotletakse.
2. Täidetavaks tunnistamise otsus toimetatakse kätte poolele, kelle suhtes täitmist taotletakse, koos kohtuotsusega, kui seda pole kõnealusele poolele juba kätte toimetatud.
Artikkel 32
Täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud otsuse edasikaebamine
1. Kumbki pool võib täidetavaks tunnistamise taotluse kohta tehtud kohtuotsuse edasi kaevata.
2. Kaebus esitatakse kohtusse, kellest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.
3. Edasikaebust menetletakse kohtuasjade vaidlustamiskorra kohaselt.
4. Kui pool, kelle suhtes täitmist taotletakse, ei ilmu taotluse esitaja algatatud menetluseks kohtusse, kuhu edasikaebus esitati, kohaldatakse artiklit 11 ka siis, kui kõnealuse poole alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis.
5. Edasikaebus täidetavaks tunnistamise otsuse peale esitatakse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kui poole alaline elukoht, kelle suhtes täitmist taotletakse, on muus liikmesriigis kui selles, kus kohtuotsus täidetavaks tunnistati, on kaebuse esitamise tähtaeg 45 päeva alates kuupäevast, mil otsus toimetati isikule kätte või saadeti tema asukohta. Tähtaega ei saa asukoha kauguse tõttu pikendada.
Artikkel 33
Edasikaebuse kohta tehtud otsuse vaidlustamise menetlus
Edasikaebuse kohta tehtud otsust saab vaidlustada üksnes menetluse teel, millest asjaomane liikmesriik on teavitanud komisjoni vastavalt artiklile 71.
Artikkel 34
Täidetavaks tunnistamisest keeldumine või selle tühistamine
1. Kohus, kellele esitatakse artikli 32 või artikli 33 alusel edasikaebus, võib kohtuotsuse täidetavaks tunnistamisest keelduda või selle tühistada ainult artiklis 24 sätestatud põhjustel.
2. Kui artikli 32 lõikes 4 ei ole sätestatud teisiti, teeb kohus, kelle poole pöörduti artiklis 32 sätestatud edasikaebusega, oma otsuse 90 päeva jooksul alates kohtusse pöördumisest, välja arvatud juhul, kui see on võimatu erakorraliste asjaolude tõttu.
3. Kohus, kelle poole pöörduti artikli 33 kohase edasikaebusega, teeb oma otsuse viivitamata.
Artikkel 35
Menetluse peatamine
Kohus, kelle poole pöörduti artiklis 32 või artikli 33 sätestatud edasikaebusega, peatab menetluse selle poole taotlusel, kelle suhtes täitmist taotletakse, kui kohtuotsuse täitmine on päritoluliikmesriigis peatatud edasikaebamise tõttu.
Artikkel 36
Ajutised meetmed ja kaitsemeetmed
1. Kui kohtuotsust tuleb tunnustada käesoleva jao kohaselt, ei takista miski taotluse esitajat nõudmast ajutiste meetmete või kaitsemeetmete rakendamist vastavalt selle liikmesriigi õigusele, kus täitmist taotletakse, ilma et kohtuotsust oleks vaja artikli 30 kohaselt täidetavaks tunnistada.
2. Täidetavaks tunnistamisega kaasneb luba võtta kaitsemeetmeid.
3. Artikli 32 lõike 5 kohaselt ette nähtud täidetavaks tunnistamise otsuse peale edasikaebuse esitamise tähtaja jooksul ning kuni kaebuse kohta otsuse tegemiseni ei tohi teha muid täitetoiminguid kui kohaldada kaitsemeetmeid selle poole vara suhtes, kelle suhtes täitmist taotletakse.
Artikkel 37
Osaline täidetavus
1. Kui kohtuotsus on tehtud mitmes küsimuses ning otsuse kõiki osi ei saa täidetavaks tunnistada, tunnistab kohus või pädev asutus täidetavaks kohtuotsuse ühe või mitu osa.
2. Taotluse esitaja võib taotleda, et täidetavaks tunnistatakse vaid teatud osa kohtuotsusest.
Artikkel 38
Keeld nõuda maksu, tasu või lõivu
Täidetavaks tunnistamise menetluse puhul ei nõuta täitmise liikmesriigis ühtegi hagi väärtuse alusel arvutatavat maksu, tasu ega lõivu.
3. JAGU
Ühised sätted
Artikkel 39
Viivitamatu täidetavus
Päritoluriigi kohus võib tunnistada kohtuotsuse viivitamatult täidetavaks olenemata võimalikest edasikaebustest, isegi kui siseriiklikus õiguses ei ole viivitamatut täidetavust ette nähtud.
Artikkel 40
Tunnustatud kohtuotsusele tuginemine
1. Pool, kes soovib teises liikmesriigis tugineda artikli 17 lõike 1 tähenduses või 2. jao alusel tunnustatud kohtuotsusele, esitab kohtuotsuse koopia, mis vastab selle ehtsuse kindlakstegemiseks vajalikele tingimustele.
2. Vajaduse korral võib kohus, kus tunnustatud kohtuotsusele tuginetakse, nõuda tunnustatud kohtuotsusele tuginevalt poolelt sellise väljavõtte esitamist, mille päritoluriigi kohus on väljastanud vastavalt kas I või II lisas sätestatud vormi kasutades.
Päritoluriigi kohus väljastab sellise väljavõtte ka mis tahes huvitatud poole taotlusel.
3. Vajaduse korral esitab tunnustatud kohtuotsusele tuginev pool lõikes 2 osutatud vormi sisu transliteratsiooni või tõlke asjaomase liikmesriigi riigikeelde või kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, tunnustatud kohtuotsusele tuginemise kohas toimuvate kohtumenetluste ametlikku keelde vastavalt kõnealuse liikmesriigi õigusele, või mõnda teise keelde, mille aktsepteerimisest kõnealune liikmesriik on teatanud. Liikmesriik võib teha teatavaks Euroopa Liidu institutsioonide selle ametliku keele või need ametlikud keeled, mis ei ole tema riigikeeled, kuid milles täidetud vormi ta aktsepteerib.
4. Kõik käesoleva artikli alusel nõutavad tõlked peab tegema isik, kes on selleks pädev ühes liikmesriigis.
Artikkel 41
Täitemenetlus ja täitmistingimused
1. Teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuste täitemenetlus on reguleeritud kohtuotsuste täitmise liikmesriigi õigusega, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti. Ühes liikmesriigis tehtud ja kohtuotsuse täitmise liikmesriigis täidetav kohtuotsus täidetakse samadel tingimustel kui kõnealuses kohtuotsuse täitmise liikmesriigis tehtud otsus.
2. Poolel, kes taotleb teises liikmesriigis tehtud kohtuotsuse täitmist, ei pea olema täitmise liikmesriigis postiaadressi ega volitatud esindajat, ilma et see piiraks täitemenetluse alal pädevate esindajate kasutamist.
Artikkel 42
Sisulise läbivaatamise võimaluse puudumine
Ühes liikmesriigis tehtud kohtuotsus ei kuulu mitte ühelgi juhul sisulisele läbivaatamisele teises liikmesriigis, kus taotletakse selle tunnustamist, täidetavaks tunnistamist või täitmist.
Artikkel 43
Kulude tagasinõudmise teisejärgulisus
Käesoleva määruse kohaldamisel tekkinud kulusid ei nõuta tagasi eeliskorras elatise sissenõudmise suhtes.
V PEATÜKK
ÕIGUSKAITSE KÄTTESAADAVUS
Artikkel 44
Õigus õigusabile
1. Käesoleva määruse reguleerimisalasse kuuluva vaidluse pooltel on teises liikmesriigis tegelik juurdepääs õiguskaitsele, sealhulgas täite- ja edasikaebamismenetluste raames, vastavalt käesolevas peatükis sätestatud tingimustele.
VII peatükiga reguleeritud juhtudel tagab taotluse saanud liikmesriik nimetatud tegeliku juurdepääsu õiguskaitsele igale taotluse esitanud liikmesriigis elavale taotlejale.
2. Tegeliku juurdepääsu võimaldamiseks annavad liikmesriigid õigusabi vastavalt käesolevale peatükile, välja arvatud juhul, kui kohaldatakse lõiget 3.
3. VII peatükiga hõlmatud juhtudel ei ole liikmesriik kohustatud andma õigusabi, kui kõnealuse liikmesriigi menetlused võimaldavad pooltel alustada kohtuasja ilma õigusabita ning riigi keskasutus tagab vajalikud teenused tasuta.
4. Õigusabi saamise tingimused ei ole rangemad kui võrdväärsete siseriiklike kohtuasjade puhul.
5. Ülalpidamiskohustusi käsitlevate kohtumenetluste kulude maksmise tagamiseks ei nõuta mis tahes kujul tagatist ega deposiiti.
Artikkel 45
Õigusabi sisu
Käesoleva peatüki alusel antav õigusabi tähendab õigusabi, mis on vajalik selleks, et võimaldada pooltel teada ja nõuda oma õigusi ning tagada, et nende poolt kas keskasutuste kaudu või otse pädevatele asutustele esitatud taotlusi menetletakse täielikult ja tõhusalt. See hõlmab vajaduse korral järgmist:
a) kohtueelne nõustamine eesmärgiga jõuda kokkuleppele kohtumenetlust algatamata;
b) õigusabi asutuses või kohtus menetluse algatamiseks ja kohtus esindamiseks;
c) menetluskuludest ja menetluse ajal toiminguid sooritama määratud isikute tasudest vabastamine või abistamine nende kulude katmisel;
d) liikmesriikides, kus kohtuasja kaotaja on kohustatud hüvitama vastaspoole kulud ja kui kaotajaks on õigusabi saaja, vastaspoole kulud, kui sellised kulud oleks kaetud ka siis, kui õigusabi saaja alaline elukoht oleks olnud liikmesriigis, kus asub kohus;
e) suuline tõlge;
f) kohtu või pädeva asutuse nõutavate ja õigusabi saaja esitatavate, asja lahendamiseks vajalike dokumentide tõlkimine; ning
g) õigusabi saaja sõidukulud, kui menetlusosaliste füüsilist ilmumist kohtusse nõuab seadus või asjaomase liikmesriigi kohus ning see kohus otsustab, et asjaomaseid isikuid ei ole võimalik muul viisil rahuldavalt ära kuulata.
Artikkel 46
Tasuta õigusabi keskasutuse kaudu lapsele elatise taotlemisel
1. Taotluse saanud liikmesriik annab tasuta õigusabi seoses kõigi artikli 56 alusel esitatud õigustatud isiku taotlustega, mis käsitlevad vanema ja lapse suhtest tulenevaid ülalpidamiskohustusi alla 21aastase isiku suhtes.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, võib taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus muude kui artikli 56 lõike 1 punktide a ja b alusel esitatud taotluste puhul tasuta õigusabi andmisest keelduda, kui ta leiab, et taotlus või edasikaebus on selgelt põhjendamatu.
Artikkel 47
Juhtumid, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse
1. Juhtudel, mis ei kuulu artikli 46 reguleerimisalasse, ja kui artiklitest 44 ja 45 ei tulene teisiti, võib õigusabi andmisel lähtuda siseriiklikust õigusest, eelkõige taotleja vahendite hindamise tingimuste ja taotluse põhjendatuse küsimustes.
2. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kes on saanud päritoluliikmesriigilt täies ulatuses või osaliselt õigusabi või vabastatud kulude tasumisest, mis tahes tunnustamismenetluses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigus saada talle kõige soodsamat õigusabi või kõige ulatuslikum vabastus vastavalt kohtuotsuse täitmise liikmesriigi õigusele.
3. Ilma et see piiraks lõike 1 kohaldamist, on poolel, kellele päritoluliikmesriik on võimaldanud tasuta menetluse ühes X lisas loetletud haldusasutusest, õigus saada mis tahes tunnustamismenetluses, täidetavaks tunnistamise või täitemenetluses õigusabi lõike 2 kohaselt. Sel eesmärgil esitab asjaomane pool päritoluliikmesriigi pädeva asutuse tõendi selle kohta, et ta vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada täielikult või osaliselt õigusabi või vabastust kulude tasumisest.
Käesoleva lõike kohaldamiseks pädevad asutused on loetletud XI lisas. Nimetatud lisa koostatakse ja seda muudetakse artikli 73 lõikes 2 osutatud korralduskomitee menetluse kohaselt.
VI PEATÜKK
KOHTULIKUD KOKKULEPPED JA AMETLIKUD JURIIDILISED DOKUMENDID
Artikkel 48
Käesoleva määruse kohaldamine kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes
1. Päritoluliikmesriigis täidetavaid kohtulikke kokkuleppeid ja ametlikke juriidilisi dokumente tunnustatakse teises liikmesriigis ja need on täidetavad teises liikmesriigis samamoodi kui kohtuotsused, vastavalt IV peatükile.
2. Käesoleva määruse sätteid kohaldatakse vajaduse korral kohtulike kokkulepete ja ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.
3. Päritoluliikmeriigi pädev asutus väljastab mis tahes huvitatud poole taotlusel väljavõtte kohtulikust kokkuleppest või ametlikust juriidilisest dokumendist, kasutades vormi, mille näidis on esitatud vastavalt kas I ja II või III ja IV lisas.
VII PEATÜKK
KESKASUTUSTE VAHELINE KOOSTÖÖ
Artikkel 49
Keskasutuste määramine
1. Liikmesriik määrab keskasutuse, kes täidab käesoleva määrusega sellisele asutusele pandud kohustusi.
2. Föderaalsed liikmesriigid, enama kui ühe õigussüsteemiga liikmesriigid ning autonoomsete territoriaalüksustega liikmesriigid võivad määrata mitu keskasutust, täpsustades nende ülesannete territoriaalse või individuaalse ulatuse. Kui liikmesriik on nimetanud mitu keskasutust, määrab ta ühe keskasutuse, kellele võib saata kõik teated edastamiseks kõnealuse riigi pädevale keskasutusele. Kui teade saadetakse keskasutusele, kes ei ole pädev, on viimase ülesandeks edastada see pädevale keskasutusele ning teavitada sellest saatjat.
3. Liikmesriik teavitab keskasutuse või keskasutuste määramisest, nende kontaktandmetest ja vajaduse korral nende lõike 2 kohaselt kindlaksmääratud ülesannete ulatusest komisjoni vastavalt artiklile 71.
Artikkel 50
Keskasutuste üldised ülesanded
1. Keskasutused:
a) teevad omavahel koostööd, sealhulgas vahetavad teavet, ja edendavad koostööd oma riigi pädevate asutuste vahel eesmärgiga saavutada käesoleva määruse eesmärgid;
b) püüavad niipalju kui võimalik leida lahendusi käesoleva määruse kohaldamisel tekkivatele raskustele.
2. Keskasutused võtavad meetmeid, et hõlbustada käesoleva määruse kohaldamist ja tugevdada omavahelist koostööd. Sel eesmärgil kasutatakse otsusega 2001/470/EÜ tsiviil- ja kaubandusasjade käsitlemiseks loodud Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 51
Keskasutuste eriülesanded
1. Keskasutused osutavad abi seoses artiklis 56 sätestatud taotlustega, eelkõige:
a) edastavad nad selliseid taotlusi ja võtavad neid vastu;
b) algatavad selliste taotlustega seotud menetlusi või hõlbustavad nende algatamist.
2. Keskasutused võtavad selliste taotluste puhul kõik asjakohased meetmed, et:
a) kui asjaolud seda nõuavad, anda õigusabi või hõlbustada selle andmist;
b) aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukohta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel;
c) aidata hankida asjakohast teavet kohustatud või õigustatud isiku sissetuleku ja vajaduse korral varade kohta, sealhulgas varade asukoha kohta, eelkõige artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel;
d) kui see on asjakohane, aidata kaasa rahumeelse lahenduse leidmisele eesmärgiga saavutada vabatahtlik elatise maksmine, toimides vahenduse, lepitamise või muu võrdväärse menetluse abil;
e) hõlbustada elatist puudutavate kohtuotsuste jätkuvat täitmist, sealhulgas võlgnevuste tasumist;
f) hõlbustada elatismaksete sissenõudmist ja kiiret ülekandmist;
g) hõlbustada dokumentide või muude tõendite hankimist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1206/2001 kohaldamist;
h) osutada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel, kui see on vajalik elatise sissenõudmiseks;
i) algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed ja mille eesmärk on tagada elatisnõude tulemuslik lahendamine;
j) hõlbustada dokumentide kättetoimetamist, ilma et see piiraks määruse (EÜ) nr 1393/2007 kohaldamist.
3. Käesoleva artikli kohaseid keskasutuse ülesandeid võivad asjaomase liikmesriigi õigusaktidega lubatud ulatuses täita avalik-õiguslikud asutused või muud asutused, tingimusel et see toimub kõnealuse liikmesriigi pädevate asutuste järelevalve all. Liikmesriik teavitab kõikide selliste avalik-õiguslike asutuste või muude asutuste määramisest, nende kontaktandmetest ja nende ülesannete ulatusest komisjoni vastavalt artiklile 71.
4. Käesoleva artikli või artikliga 53 ei kehtestata mingil juhul keskasutusele kohustust täita ülesandeid, mida taotluse saanud liikmesriigi õigusaktide alusel saavad täita ainult kohtuasutused.
Artikkel 52
Volikiri
Taotluse saanud liikmesriigi keskasutus võib nõuda taotlejalt volikirja esitamist üksnes siis, kui ta esindab taotlejat kohtumenetluses või muudes pädevates asutustes või kui selleks on vaja nimetada taotleja esindaja.
Artikkel 53
Erimeetmete võtmise taotlus
1. Keskasutus võib põhjendatud juhtudel teha teisele keskasutusele taotluse võtta artikli 51 lõike 2 punktides b, c, g, h, i ja j ettenähtud asjakohaseid erimeetmeid, kui ühtegi artikli 56 kohast taotlust ei ole veel tehtud. Taotluse saanud keskasutus võtab asjakohased meetmed, kui ta peab neid vajalikuks, et aidata võimalikul taotlejal esitada artikli 56 kohast taotlust või teha kindlaks sellise taotluse esitamise vajadus.
2. Kui esitatakse taotlus artikli 51 lõike 2 punktides b ja c ettenähtud meetmete võtmiseks, hangib taotluse saanud keskasutus taotletud teabe, tehes seda vajaduse korral vastavalt artiklile 61. Artikli 61 lõike 2 punktides b, c ja d osutatud teavet võib siiski hankida üksnes juhul, kui õigustatud isik esitab täitmisele kuuluva otsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendi koopia, millele on vajaduse korral lisatud artiklites 20, 28 või 48 ettenähtud väljavõte.
Taotluse saanud keskasutus edastab saadud teabe taotluse esitanud keskasutusele. Kui teave on saadud artikli 61 alusel, sisaldab see üksnes potentsiaalse kostja aadressi taotluse saanud liikmesriigis. Tunnustamistaotluse, täidetavaks tunnistamise taotluse või täitmistaotluse menetlemise puhul sisaldab see teave lisaks üksnes andmeid kohustatud isiku sissetuleku või varade olemasolu kohta kõnealuses liikmesriigis.
Kui taotluse saanud keskasutusel ei ole võimalik taotletud teavet edastada, teavitab ta sellest viivitamata taotluse esitanud keskasutust, märkides põhjused, miks see pole võimalik.
3. Keskasutus võib teise keskasutuse taotlusel võtta ka erimeetmeid seoses taotluse esitanud liikmesriigis menetletava elatise sissenõudmist käsitleva rahvusvahelise ulatusega kohtuasjaga.
4. Keskasutused kasutavad käesoleva artikli kohaste taotluste tegemiseks V lisas sätestatud vormi.
Artikkel 54
Keskasutuste kulud
1. Iga keskasutus kannab ise oma kulud, mis tulenevad käesoleva määruse kohaldamisest.
2. Keskasutused ei või nõuda taotlejalt mingit tasu käesoleva määruse alusel teenuste osutamise eest, välja arvatud artikli 53 kohase erimeetme võtmise taotlusest tulenevate erandlike kulude puhul.
Käesoleva lõike kohaldamisel ei loeta erandlikuks kohustatud isiku asukoha kindlakstegemise kulusid.
3. Taotluse saanud keskasutus ei või nõuda sisse lõikes 2 nimetatud erandlikke kulusid, ilma et taotleja oleks andnud eelneva nõusoleku nende teenuste kasutamiseks vastava tasu eest.
Artikkel 55
Taotluse esitamine keskasutuste kaudu
Käesoleva peatüki kohane taotlus esitatakse selle liikmesriigi keskasutuse kaudu, kus on taotleja elukoht, taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele.
Artikkel 56
Kasutatavad taotlused
1. Õigustatud isik, kes käesoleva määruse kohaselt elatist sisse nõuab, võib esitada järgmised taotlused:
a) kohtuotsuse tunnustamine või kohtuotsusetunnustamine ja täidetavaks tunnistamine;
b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmine;
c) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui kehtivat kohtuotsust ei ole, sealhulgas vajaduse korral põlvnemissuhte kindlakstegemine;
d) kohtuotsuse tegemise taotluse saanud liikmesriigis, kui muus riigis kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse tunnustamine ja täidetavaks tunnistamine ei ole võimalik;
e) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;
f) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine.
2. Kohustatud isik, kelle suhtes on tehtud elatist käsitlev otsus, võib esitada järgmised taotlused:
a) sellise kohtuotsuse tunnustamine, mis viib taotluse saanud liikmesriigi varasema kohtuotsuse täitmise peatamiseni või piiramiseni;
b) taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine;
c) muus kui taotluse saanud liikmesriigis tehtud kohtuotsuse muutmine.
3. Käesoleva artikli alusel tehtavate taotluste puhul tagab artikli 45 punktis b osutatud õigusabi ja kohtus esindamise taotluse saanud liikmesriigi keskasutus kas otse või ametiasutuste või muude asutuste või isikute kaudu.
4. Kui käesolevas määruses ei ole ette nähtud teisiti, menetletakse lõigetes 1 ja 2 osutatud taotlusi taotluse saanud liikmesriigi õiguse alusel ja nende suhtes kohaldatakse selle riigi kohtualluvuseeskirju.
Artikkel 57
Taotluste sisu
1. Artikli 56 kohane taotlus tehakse VI või VII lisas sätestatud vormi kasutades.
2. Artikli 56 kohased taotlused sisaldavad vähemalt järgmist:
a) taotlus(t)e laad;
b) taotluse esitaja nimi ja kontaktandmed, sealhulgas aadress ja sünniaeg;
c) kostja nimi ning, kui need on teada, aadress ja sünniaeg;
d) iga sellise isiku nimi ja sünniaeg, kellele elatist taotletakse;
e) taotluse aluseks olevad asjaolud;
f) õigustatud isiku taotluse korral teave selle kohta, kuhu elatismakse tuleks teha või elektrooniliselt üle kanda;
g) taotluse läbivaatamise eest vastutava taotluse esitanud liikmesriigi keskasutuse töötaja või osakonna nimi ja kontaktandmed.
3. Lõike 2 punkti b kohaldamisel võib perevägivalla juhtudel taotleja koduse aadressi asendada muu aadressiga, kui taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud, et algatatavate menetluste läbiviimiseks peab taotleja esitama oma koduse aadressi.
4. Vajaduse korral ja niivõrd, kuivõrd see on teada, sisaldab taotlus järgmisi üksikasju:
a) õigustatud isiku rahaline olukord;
b) kohustatud isiku rahaline olukord, sealhulgas kohustatud isiku tööandja nimi ja aadress ning kohustatud isiku varade laad ja asukoht;
c) mis tahes muu teave, mis võib aidata kostja asukohta kindlaks teha.
5. Taotlusele lisatakse kogu vajalik lisateave ja tõendavad dokumendid, sealhulgas vajadusel dokumendid, mis tõendavad taotleja õigust õigusabile. Artikli 56 lõike 1 punktides a ja b ning lõike 2 punktis a sätestatud taotlusele lisatakse olenevalt juhtumist üksnes artiklites 20, 28 või 48 või 2007. aasta Haagi konventsiooni artiklis 25 loetletud dokumendid.
Artikkel 58
Taotluste ja kohtuasjade edastamine, kättesaamine ja menetlemine keskasutuste vahendusel
1. Taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus aitab taotlejal tagada, et taotlusele oleks lisatud kõik dokumendid ja teave, mis selle asutuse hinnangul on vajalikud taotluse läbivaatamiseks.
2. Kui taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus on teinud kindlaks, et taotlus vastab käesoleva määruse nõuetele, esitab ta selle taotluse saanud liikmesriigi keskasutusele.
3. Taotluse saanud keskasutus teatab 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast VIII lisas sätestatud vormi abil taotluse kättesaamisest ning teavitab taotluse esitanud liikmesriiki esialgsetest toimingutest, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks, ning võib taotleda mis tahes vajalikke lisadokumente ja vajalikku lisateavet. Sama 30päevase ajavahemiku jooksul saadab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud keskasutusele selle isiku või osakonna nime ja kontaktandmed, kes vastutab taotluse menetlemise edenemise kohta tehtud päringutele vastamise eest.
4. 60 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise tõendi kuupäevast teavitab taotluse saanud keskasutus taotluse esitanud keskasutust taotluse edenemisest.
5. Taotluse esitanud keskasutus ja taotluse saanud keskasutus teavitavad teineteist:
a) konkreetse asja eest vastutavast isikust või osakonnast;
b) asja menetlemise edenemisest;
ja vastavad õigel ajal päringutele.
6. Keskasutused menetlevad asja nii kiiresti, kui küsimuse nõuetekohane läbivaatamine võimaldab.
7. Keskasutused kasutavad kõige kiiremaid ja tõhusamaid sidevahendeid, mis on nende käsutuses.
8. Taotluse saanud keskasutus võib keelduda taotluse menetlemisest üksnes siis, kui käesoleva määruse nõuete mittetäitmine on selgelt tuvastatud. Sellisel juhul teavitab kõnealune keskasutus kohe taotluse esitanud keskasutust keeldumise põhjustest, kasutades IX lisas sätestatud vormi.
9. Taotluse saanud keskasutus ei või lükata taotlust tagasi üksnes põhjusel, et vajatakse lisadokumente või -teavet. Taotluse saanud keskasutus võib taotluse esitanud keskasutuselt siiski paluda selliste lisadokumentide või sellise lisateabe esitamist. Kui taotluse esitanud liikmesriigi keskasutus ei esita neid 90 päeva või taotluse saanud keskasutuse kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul, võib taotluse saanud keskasutus otsustada taotluse menetlemise lõpetada. Sellisel juhul teatab ta sellest otsusest taotluse esitanud keskasutusele, kasutades IX lisas sätestatud vormi.
Artikkel 59
Keeled
1. Taotluse vorm täidetakse taotluse saanud liikmesriigi ametlikus keeles või, kui selles liikmesriigis on mitu riigikeelt, selle koha riigikeeles või ühes riigikeeltest, kus asub asjaomane keskasutus, või mõnes teises Euroopa Liidu institutsioonide ametlikus keeles, mille aktsepteerimisest kõnealune liikmesriik on teatanud, välja arvatud juhul, kui kõnealuse liikmesriigi keskasutus tõlget ei nõua.
2. Taotluse vormile lisatavad dokumendid tõlgitakse lõike 1 kohaselt kindlaksmääratud keelde üksnes siis, kui tõlget on vaja taotletud abi andmiseks, ilma et see piiraks artiklite 20, 28, 40 ja 66 kohaldamist.
3. Igasugune muu teabevahetus keskasutuste vahel toimub lõike 1 kohaselt kindlaks määratud keeles, kui keskasutused ei lepi omavahel kokku teisiti.
Artikkel 60
Koosolekud
1. Käesoleva määruse kohaldamise hõlbustamiseks kohtuvad keskasutused korrapäraselt.
2. Koosolekud kutsutakse kokku vastavalt otsusele 2001/470/EÜ.
Artikkel 61
Keskasutuste juurdepääs teabele
1. Tingimustel, mis on sätestatud käesolevas peatükis ja erandina artikli 51 lõikest 4 kasutab taotluse saanud keskasutus kõiki asjakohaseid ja mõistlikke vahendeid, et saada lõikes 2 osutatud teavet, mida on vaja konkreetses asjas kohtuotsuse tegemise, muutmise, tunnustamise, täidetavaks tunnistamise või täitmise hõlbustamiseks.
Ameti- või haldusasutused, kelle valduses on nende tavapärase tegevuse raames taotluse saanud liikmesriigis lõikes 2 osutatud teave ja kes vastutavad selle töötlemise eest direktiivi 95/46/EÜ tähenduses, esitavad teabe taotluse saanud keskasutusele tema nõudmisel, kui keskasutusel ei ole kõnealusele teabele otsest juurdepääsu, välja arvatud juhul, kui see on põhjendatud riigi julgeoleku või avaliku turvalisusega.
Liikmesriigid võivad määrata ameti- või haldusasutused, kes saavad esitada taotluse saanud keskasutusele lõikes 2osutatud teavet. Sellise määramise tegemisel tagab liikmesriik, et asutuste valiku puhul oleks tema keskasutusel juurdepääs taotletud teabele vastavalt käesolevale artiklile.
Kõik muud juriidilised isikud, kelle valduses on taotluse saanud liikmesriigis lõikes 2 osutatud teave ja kes vastutavad selle töötlemise eest direktiivi 95/46/EÜ tähenduses, esitavad teabe taotluse saanud keskasutusele tema nõudmisel, kui ta on selleks volitatud taotluse saanud liikmesriigi õiguse kohaselt.
Taotluse saanud keskasutus edastab vajaduse korral sellisel viisil saadud teabe taotluse esitanud keskasutusele.
2. Käesolevas artiklis osutatud teabe puhul on tegemist teabega, mis on lõikes 1 osutatud asutustel või isikutel juba olemas. See teave peab olema piisav, asjakohane ja piirduma üksnes vajalikuga, sisaldades järgmist:
a) kohustatud või õigustatud isiku aadress;
b) kohustatud isiku sissetulek;
c) kohustatud isiku tööandja ja/või kohustatud isiku pangakonto(d); ning
d) kohustatud isiku varad.
Kohtuotsuse tegemise või muutmise eesmärgil võib taotluse saanud keskasutus nõuda üksnes punktis a osutatud teavet.
Taotluse saanud keskasutus võib kohtuotsuse tunnustamise, täidetavaks tunnistamise või täitmise eesmärgil nõuda kõiki esimeses lõigus osutatud andmeid. Punktis d osutatud teavet võib siiski nõuda üksnes siis, kui punktides b ja c osutatud teave ei ole kohtuotsuse täitmiseks piisav.
Artikkel 62
Teabe edastamine ja kasutamine
1. Keskasutused edastavad olenevalt juhtumist artikli 61 lõikes 2 osutatud teabe oma riigi pädevatele kohtutele ja pädevatele asutustele, kelle ülesanne on dokumentide kättetoimetamine ning pädevatele asutustele, kelle ülesanne on kohtuotsuse täitmine.
2. Mis tahes asutus või kohus, kellele on edastatud teavet artikli 61 kohaselt, tohib seda teavet kasutada üksnes elatise sissenõudmise hõlbustamiseks.
Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või varade olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, ei tohi artikli 61 lõikes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluse esitanud keskasutuse poole, kui kohtu menetluseeskirjadest ei tulene teisiti.
3. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artiklile 61, ei või säilitada seda teavet kauem, kui see on teabe edastamise eesmärkide täitmiseks vajalik.
4. Asutus, kes töötleb teavet, mis talle edastati vastavalt artiklile 61, tagab sellise teabe konfidentsiaalsuse vastavalt siseriiklikule õigusele.
Artikkel 63
Kogutavate andmete subjekti teavitamine
1. Isikut, kelle kohta kogutakse osaliselt või täielikult edastatavat teavet, teavitatakse sellest vastavalt taotluse saanud liikmesriigi siseriiklikule õigusele.
2. Kui selline teavitamine võib ohtu seada elatise tegeliku sissenõudmise, võib keskasutus teavitamise edasi lükata ajavahemikuks, mis ei või olla pikem kui 90 päeva alates teabe edastamisest taotluse saanud keskasutusele.
VIII PEATÜKK
AVALIK-ÕIGUSLIKUD ASUTUSED
Artikkel 64
Avalik-õiguslikud asutused taotlejana
1. Kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise otsuse taotluste ning kohtuotsuse täitmise taotluste puhul hõlmab mõiste „õigustatud isik” avalik-õiguslikku asutust, kes tegutseb ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või asutust, kellele tuleb tagasi maksta elatise asemel makstud toetused.
2. Avalik-õigusliku asutuse õigus tegutseda ülalpidamist saama õigustatud isiku asemel või taotleda õigustatud isikule elatise asemel makstud toetuste tagasimaksmist on reguleeritud avalik-õigusliku asutuse suhtes kohaldatava õigusega.
3. Avalik-õiguslik asutus võib taotleda tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist või täitmist järgmiste kohtuotsuste puhul:
a) avalik-õigusliku asutuse taotlusel kohustatud isiku kahjuks tehtud kohtuotsus, millega nõutakse tagasi elatise asemel makstud toetused;
b) õigustatud isiku ja kohustatud isiku vahelises asjas tehtud kohtuotsus elatise asemel õigustatud isikule makstud toetuste kohta.
4. Kohtuotsuse tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist või kohtuotsuse täitmist taotlev avalik-õiguslik asutus esitab taotluse korral kõik vajalikud dokumendid, mis tõendavad, et tal on õigus lõike 2 alusel tegutseda ja et õigustatud isikule on makstud toetusi.
IX PEATÜKK
ÜLD- JA LÕPPSÄTTED
Artikkel 65
Legaliseerimine või muu sarnane formaalsus
Käesoleva määruse raames ei nõuta legaliseerimist ega muu sarnase formaalsuse täitmist.
Artikkel 66
Tõendavate dokumentide tõlkimine
Ilma et see piiraks artiklite 20, 28 ja 40 kohaldamist, võib kohus, kelle poole pöörduti, nõuda muus keeles kui menetluse toimumise keeles koostatud tõendavate dokumentide tõlkimist üksnes siis, kui tõlge on tema hinnangul vajalik kohtuotsuse tegemiseks või kaitseõiguste tagamiseks.
Artikkel 67
Kulude hüvitamine
Ilma et see piiraks artikli 54 kohaldamist, võib taotluse saanud liikmesriigi pädev asutus erandina tagasi nõuda kulud vaidluse kaotanud poolelt, kes sai tasuta õigusabi vastavalt artiklile 46, kui vastava poole finantsolukord seda võimaldab.
Artikkel 68
Seos teiste ühenduse õigusaktidega
1. Kui artikli 75 lõikest 2 ei tulene teisiti, muudetakse käesoleva määrusega määrust (EÜ) nr 44/2001, asendades selle määruse ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavad sätted.
2. Käesolev määrus asendab ülalpidamiskohustuste küsimuses määrust (EÜ) nr 805/2004, välja arvatud ülalpidamiskohustusi käsitlevate Euroopa täitekorralduste osas, mis on antud liikmesriigis, kelle suhtes 2007. aasta Haagi protokoll ei ole siduv.
3. Ülalpidamiskohustuste küsimustes ei piira käesolev määrus direktiivi 2003/8/EÜ kohaldamist, kui V peatükis ei ole sätestatud teisiti.
4. Käesoleva määruse kohaldamine ei piira direktiivi 95/46/EÜ kohaldamist.
Artikkel 69
Seosed kehtivate rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingutega
1. Käesolev määrus ei piira selliste kahe- või mitmepoolsete rahvusvaheliste konventsioonide ja lepingute kohaldamist, mille osalisteks käesoleva määruse vastuvõtmise ajal on üks liikmesriik või mitu liikmesriiki ning mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi, ilma et see piiraks asutamislepingu artiklist 307 tulenevaid liikmesriikide kohustusi.
2. Olenemata lõikest 1 ja ilma et see piiraks lõike 3 kohaldamist, on käesolev määrus siiski liikmesriikidevahelistes suhetes ülimuslik nende konventsioonide ja lepingute suhtes, mis käsitlevad käesoleva määrusega reguleeritud küsimusi ning millega liikmesriigid on ühinenud.
3. Käesolev määrus ei takista Rootsi, Taani, Soome, Islandi ja Norra vahelise 23. märtsi 1962. aasta elatise sissenõudmise konventsiooni kohaldamist selle konventsiooni osaliste vahel, arvestades et nimetatud konventsiooniga nähakse kohtuotsuste tunnustamise, täidetavuse ja täitmise alal ette
a) lihtsustatud ja kiirendatud menetlused elatist käsitlevate kohtuotsuste täitmiseks ning
b) õigusabi, mis on soodsam kui käesoleva määruse V peatükis ettenähtud õigusabi.
Nimetatud konventsiooni kohaldamisel ei tohiks kostjat siiski ilma jätta kaitsest, mis on talle ette nähtud käesoleva määruse artiklitega 19 ja 21.
Artikkel 70
Avalikustatav teave
Otsusega nr 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitleva Euroopa kohtute võrgu raames esitavad liikmesriigid järgmise avalikustamiseks mõeldud teabe:
a) ülalpidamiskohustusi käsitlevate siseriiklike õigusaktide ja menetluste kirjeldus;
b) artiklis 51 ettenähtud kohustuste täitmiseks võetavate meetmete kirjeldus;
c) kirjeldus selle kohta, kuidas tagatakse artikliga 44 nõutav tegelik õiguskaitse kättesaadavus; ja
d) siseriiklike täitmiseeskirjade ja täitemenetluste kirjeldus, sealhulgas teave mis tahes asjassepuutuvate piirangute, eelkõige kohustatud isiku kaitse eeskirjade ning aegumistähtaegade kohta.
Liikmesriigid ajakohastavad seda teavet pidevalt.
Artikkel 71
Teave kontaktandmete ja keelte kohta
1. Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt 18. septembril 2010:
a) selliste kohtute ja asutuste nimed ja kontaktandmed, kes on pädevad menetlema kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlusi vastavalt artikli 27 lõikele 1 ja selliste taotluste kohta tehtud otsuste edasikaebusi vastavalt artikli 32 lõikele 2;
b) artiklis 33 osutatud vaidlustamismenetlused;
c) läbivaatamismenetlus artikli 19 kohaldamisel ning pädevate kohtute nimed ja kontaktandmed;
d) keskasutuste nimed ja kontaktandmed ning vajaduse korral nende ülesannete ulatus vastavalt artikli 49 lõikele 3;
e) avalik-õiguslike asutuste nimed ja kontaktandmed ning vajaduse korral nende ülesannete ulatus vastavalt artikli 51 lõikele 3;
f) ametiasutuste nimed ja kontaktandmed, kellel on artikli 21 kohaldamisel pädevus kohtuotsuste täitmise küsimustes;
g) artiklites 20, 28 ja 40 osutatud dokumentide tõlgete puhul aktsepteeritavad keeled;
h) keeled, mida nende keskasutused aktsepteerivad artiklis 59 osutatud teabevahetuses teiste keskasutustega.
Liikmesriigid teatavad komisjonile kõikidest hilisematest muudatustest kõnealuses teabes.
2. Komisjon avaldab lõike 1 kohaselt edastatud teabe Euroopa Liidu Teatajas, välja arvatud punktides a, c ja f osutatud kohtute ja asutuste aadressid ning muud kontaktandmed.
3. Komisjon teeb lõike 1 kohaselt edastatud teabe avalikult kättesaadavaks kõikide asjakohaste vahendite abil, kasutades eelkõige otsusega 2001/470/EÜ loodud tsiviil- ja kaubandusasju käsitlevat Euroopa kohtute võrku.
Artikkel 72
Vormide muutmine
Käesolevas määruses sätestatud vorme muudetakse vastavalt artikli 73 lõikes 3 osutatud nõuandemenetlusele.
Artikkel 73
Komitee
1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 2201/2003 artikli 70 kohaselt loodud komitee.
2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.
Tähtajaks otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõike 3 tähenduses kehtestatakse kolm kuud.
3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 3 ja 7.
Artikkel 74
Läbivaatamisklausel
Hiljemalt viis aastat alates artikli 76 kolmandas lõigus märgitud kohaldamise kuupäevast esitab komisjon Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva määruse kohaldamise kohta koos hinnanguga keskasutuste vahelises koostöös saadud praktiliste kogemuste kohta, eelkõige seoses keskasutuste juurdepääsuga ameti- ja haldusasutuste valduses olevale teabele, ja 2007. aasta Haagi protokolliga mitteühinenud liikmesriigis tehtud kohtuotsuste tunnustamise, täidetavaks tunnistamise ja täitmise menetluste toimimise kohta. Vajaduse korral lisatakse aruandele ettepanekud käesoleva määruse kohandamiseks.
Artikkel 75
Üleminekusätted
1. Käesolevat määrust kohaldatakse ainult alates selle kohaldamiskuupäevast algatatud menetluste, kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes, kui lõigetes 2 ja 3 ei ole sätestatud teisiti.
2. IV peatüki 2. ja 3. jagu kohaldatakse:
a) enne käesoleva määruse kohaldamiskuupäeva liikmesriikides tehtud kohtuotsuste suhtes, mille tunnustamist ja täidetavaks tunnistamist taotleti alates kõnealusest kuupäevast;
b) alates käesoleva määruse kohaldamiskuupäevast tehtud kohtuotsuste suhtes, kui menetlused algatati enne kõnealust kuupäeva,
ulatuses, milles nimetatud kohtuotsused kuuluvad tunnustamise ja täitmise eesmärgil määruse (EÜ) nr 44/2001 reguleerimisalasse.
Määrus (EÜ) nr 44/2001 jääb kehtima käesoleva määruse kohaldamiskuupäeval pooleliolevate tunnustamis- ja täitemenetluste suhtes.
Esimest ja teist lõiku kohaldatakse mutatis mutandis kinnitatud või sõlmitud kohtulike kokkulepete ja liikmesriikides koostatud ametlike juriidiliste dokumentide suhtes.
3. Keskasutuste koostööd käsitlevat VII peatükki kohaldatakse taotluste suhtes, mis keskasutused on kättesaanud alates käesoleva määruse kohaldamise kuupäevast.
Artikkel 76
Jõustumine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Artikli 2 lõiget 2, artikli 47 lõiget 3 ja artikleid 71, 72 ja 73 kohaldatakse alates 18. septembrist 2010.
Käesolevat määrust, välja arvatud teises lõigus osutatud sätteid, kohaldatakse alates 18. juunist 2011, tingimusel et ühenduses kohaldatakse sellel kuupäeval 2007. aasta Haagi protokolli. Vastasel korral kohaldatakse käesolevat määrust alates nimetatud protokolli ühenduses kohaldamise kuupäevast.
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.
I LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPE VÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 19 ) artiklid 20 ja 48)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluriigi kohus
Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis tehti teatavaks päritoluriigi kohtule
1. Dokumendi liik:
|
Kohtuotsus |
|
Kohtulik kokkulepe |
Kuupäev ja viitenumber: …
Kohtuotsust/kohtulikku kokkulepet tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilma võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklid 17 ja 48).
2. Päritoluriigi kohus
2.1. |
Nimi: … |
2.2. |
Aadress:
|
2.3. |
Telefon/faks/e-post: … |
3.1. Isik A
3.1.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.1.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.1.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.1.4. |
Aadress:
|
3.1.5. |
Sai
|
3.2. Isik B
3.2.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.2.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.2.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.2.4. |
Aadress:
|
3.2.5. |
Sai
|
3.3. Isik C
3.3.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.3.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.3.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.3.4. |
Aadress:
|
3.3.5. |
Sai
|
4.1. Isik A
4.1.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.1.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.1.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.1.4. |
Aadress:
|
4.1.5. |
Sai
|
4.2. Isik B
4.2.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.2.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.2.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.2.4. |
Aadress:
|
4.2.5. |
Sai
|
4.3. Isik C
4.3.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.3.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.3.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.3.4. |
Aadress:
|
4.3.5. |
Sai
|
5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa
5.1. Vääring
euro (EUR) leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) kuna (HRK) forint (HUF) litt (LTL) latt (LVL) zlott (PLN) Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): …
5.2. Elatisnõue ( 22 )
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.1.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.1.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.1.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/Maksetähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): … Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.1.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.1.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.1.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.1.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.2.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.2.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.2.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/Makse tähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.2.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.2.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.2.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.2.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.3.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.3.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.3.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/maksetähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): … Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.3.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.3.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.3.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.3.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.3. Kulud
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab
… (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa…
järgmisele isikule … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: …
Koht: … kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:
…
II LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE/KOHTULIKU KOKKULEPPE VÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 23 ) artikkel 28 ja artikli 75 lõige 2)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluriigi kohus
Antakse välja üksnes juhul, kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud kohtuotsuses või kohtulikus kokkuleppes või mis on päritoluriigi kohtule teatavaks tehtud
1. Dokumendi liik:
|
Kohtuotsus |
|
Kohtulik kokkulepe |
Kuupäev ja viitenumber: …
2. Päritoluriigi kohus
2.1. |
Nimi: … |
2.2. |
Aadress:
|
2.3. |
Telefon/faks/e-post: … |
3.1. Isik A
3.1.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.1.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.1.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.1.4. |
Aadress:
|
3.1.5. |
Sai
|
3.2. Isik B
3.2.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.2.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.2.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.2.4. |
Aadress:
|
3.2.5. |
Sai
|
3.3. Isik C
3.3.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
3.3.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
3.3.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
3.3.4. |
Aadress:
|
3.3.5. |
Sai
|
4.1. Isik A
4.1.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.1.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.1.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.1.4. |
Aadress:
|
4.1.5. |
Sai
|
4.2. Isik B
4.2.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.2.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.2.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.2.4. |
Aadress:
|
4.2.5. |
Sai
|
4.3. Isik C
4.3.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
4.3.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
4.3.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: … |
4.3.4. |
Aadress:
|
4.3.5. |
Sai
|
5. Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe resolutiivosa
5.1. Vääring
euro (EUR) leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) kuna (HRK) forint (HUF) litt (LTL) latt (LVL) zlott (PLN) Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): …
5.2. Elatisnõue ( 26 )
5.2.1. Elatisnõue A
5.2.1.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.1.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.1.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.1.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/maksetähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): … Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.1.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.1.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.1.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.1.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.2.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.2.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.2.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.2.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/Maksetähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): … Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.2.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.2.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.2.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.2.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.2.3. Elatisnõue C
5.2.3.1. |
Elatist maksab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) järgmisele isikule … (selle isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed), kelle arvele summa tuleb maksta) Isik, kellele elatist tuleb maksta: … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
5.2.3.2. |
Summa makstakse ühekordselt Vajaduse korral hõlmatav periood: … (kuupäevast (pp/kk/aaaa) kuupäevani (pp/kk/aaaa) või sündmuseni) Maksetähtpäev: … (pp/kk/aaaa) Summa: … |
5.2.3.3. |
Summa makstakse mitme osamaksena
|
5.2.3.4. |
Korrapäraselt makstav summa Üks kord nädalas Üks kord kuus Muu (täpsustage makseperiood): … Summa: … Alates: … (pp/kk/aaaa) Maksepäev/Maksetähtpäev: … Vajaduse korral kuni (kuupäev (pp/kk/aaaa) või sündmus): … Kui elatise summa on indekseeritud, märkige indekseerimise viis: … Indekseerimist kohaldatakse alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.3.5. |
Tagasiulatuvalt makstav summa Hõlmatav periood: … ((pp/kk/aaaa) kuni (pp/kk/aaaa)) Summa: … Maksmise kord: … … … |
5.2.3.6. |
Viivis (kui see on märgitud kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes) Kui elatisnõude summalt arvestatakse viivist, märkige viivise määr: … Viivis kuulub tasumisele alates: … (pp/kk/aaaa) |
5.2.3.7. |
Mitterahaline maksmine (täpsustage): … … … … |
5.2.3.8. |
Muu makseviis (täpsustage): … … … … |
5.3. Kulud
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe kohaselt peab
… (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed))
maksma järgmise summa …
järgmisele isikule … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)).
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: …
Koht: … kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Allkiri ja/või päritoluriigi kohtu tempel:
…
III LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL EI KOHALDATA TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISE MENETLUST
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning kootöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 27 ) artikkel 48)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus
Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevale asutusele teatavaks tehtud
1. |
Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: … Ametlikku juriidilist dokumenti tunnustatakse ja see on täidetav teises liikmesriigis ilma võimaluseta selle tunnustamist vaidlustada ja ilma et seda oleks vaja täidetavaks tunnistada (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikkel 48). |
2. |
Ametliku juriidilise dokumendi liik
|
3. |
Õigustatud isik(ud) (
28
) 3.1. Isik A
3.2. Isik B
3.3. Isik C
|
4. |
Kohustatud isik(ud) (28) 4.1. Isik A
4.2. Isik B
4.3. Isik C
|
5. |
Ametliku juriidilise dokumendi sisu 5.1. Vääring: euro (EUR) leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) kuna (HRK) forint (HUF) litt (LTL) latt (LVL) zlott (PLN) Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): … 5.2. Elatisnõue ( 29 ) 5.2.1. Elatisnõue A
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.3. Elatisnõue C
5.3. Kulud Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) maksma järgmise summa … järgmisele isikule … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)). |
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: … Koht: …, kuupäev: … (pp/kk/aaaa) Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel: … |
IV LISA
SELLISE ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA AMETLIKU JURIIDILISE DOKUMENDI VÄLJAVÕTE, MILLE PUHUL KOHALDATAKSE TUNNUSTAMIS- JA TÄIDETAVAKSTUNNISTAMISE MENETLUSI
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 30 ) artikkel 48 ja artikli 75 lõige 2)
TÄHELEPANU!
Annab välja päritoluliikmesriigi pädev asutus
Antakse välja üksnes juhul, kui ametlik juriidiline dokument on päritoluliikmesriigis täidetav
Esitatakse üksnes see teave, mis on märgitud ametlikus juriidilises dokumendis või mis on pädevale asutusele teatavaks tehtud
1. |
Ametliku juriidilise dokumendi kuupäev ja viitenumber: … |
2. |
Ametliku juriidilise dokumendi liik
|
3. |
Õigustatud isik(ud) (
31
) 3.1. Isik A
3.2. Isik B
3.3. Isik C
|
4. |
Kohustatud isik(ud) (31) 4.1. Isik A
4.2. Isik B
4.3. Isik C
|
5. |
Ametliku juriidilise dokumendi sisu 5.1. Vääring: euro (EUR) leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) kuna (HRK) forint (HUF) litt (LTL) latt (LVL) zlott (PLN) Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): … 5.2. Elatisnõue ( 32 ) 5.2.1. Elatisnõue A
5.2.2. Elatisnõue B
5.2.3. Elatisnõue C
5.3. Kulud Ametliku juriidilise dokumendi kohaselt peab … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) maksma järgmise summa… järgmisele isikule … (perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed)) |
Täiendavate lehtede korral lehekülgede arv: … Koht: …, kuupäev: … (pp/kk/aaaa) Allkiri ja/või pädeva asutuse tempel: … |
V LISA
ERIMEETMETE VÕTMISE TAOTLUS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 33 ) artikkel 53)
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. |
Nimi: … |
1.2. |
Aadress:
|
1.3. |
Telefon: … |
1.4. |
Faks: … |
1.5. |
E-post: … |
1.6. |
Viitenumber: … |
1.7. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. |
Nimi: … |
2.2. |
Aadress:
|
3. Taotlus
3.1. Taotletud erimeetme eesmärk on:
3.1.1. |
aidata teha kindlaks kohustatud või õigustatud isiku asukohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.) |
3.1.2. |
hõlbustada teabe leidmist kohustatud või õigustatud isiku sissetuleku või varade kohta (vt punktid 3.3. ja 3.4.) |
3.1.3. |
hõlbustada dokumentide või muude tõendite saamist |
3.1.4. |
saada abi põlvnemissuhte kindlakstegemisel |
3.1.5. |
algatada menetlusi või hõlbustada nende algatamist, kui see on vajalik selliste ajutiste meetmete võtmiseks, mis on oma laadilt territoriaalsed |
3.1.6. |
hõlbustada dokumendi kättetoimetamist |
3.2. Taotluse põhjused:
…
…
…
…
…
3.3. Taotletav teave puudutab:
3.3.1. |
järgmist kohustatud isikut
|
3.3.2. |
järgmist õigustatud isikut
|
3.4. Taotletav teave
3.4.1. |
Kohustatud/õigustatud isiku praegune aadress |
3.4.2. |
Kohustatud/õigustatud isiku sissetulekud |
3.4.3. |
Kohustatud/õigustatud isiku varad, sealhulgas kohustatud/õigustatud isiku varade asukoht |
Kohustatud isik esitas kohtuotsuse, kohtuliku kokkuleppe või ametliku juriidilise dokumendi koopia koos asjakohase vormiga
|
Jah |
|
Ei |
Sellise isiku teavitamine, kelle kohta kogutakse andmeid, võib seada ohtu elatise tegeliku sissenõudmise (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 63 lõige 2)
Koht: …, kuupäev: … (pp/kk/aaaa)
Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:
…
4. |
Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: … |
5. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
6. |
Võetud meetmed ja saadud tulemused … … … … |
7. |
Saadud teave 7.1. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklitele 61, 62 ja 63 tuginemata:
7.2. Määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel:
|
TÄHELEPANU! (määruse (EÜ) nr 4/2009 artiklite 61, 62 ja 63 kohaldamisel) Välja arvatud teavet, mis käsitleb aadressi, sissetulekute või varade olemasolu taotluse saanud liikmesriigis, ei tohi artikli 61 lõikes 2 osutatud teavet avaldada isikule, kes pöördus taotluse esitanud keskasutuse poole, kui kohtu menetluseeskirjadest ei tulene teisiti (määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 62 lõike 2 teine taane). |
8. |
Taotletud teabe edastamine ebaõnnestus Taotluse saanud keskasutusel ei õnnestunud taotletud teavet edastada järgmistel põhjustel: … … … |
Koht: …, kuupäev: … (pp/kk/aaaa) Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: … |
VI LISA
TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TUNNUSTAMISEKS, TÄIDETAVAKS TUNNISTAMISEKS VÕI TÄITMISEKS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 36 ) artiklid 56 ja 57)
1. Taotlus
Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt a)
Kohtuotsuse tunnustamise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt a)
Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt b)
2. Taotluse esitanud keskasutus
2.1. |
Nimi: … |
2.2. |
Aadress:
|
2.3. |
Telefon: … |
2.4. |
Faks: … |
2.5. |
E-post: … |
2.6. |
Taotluse viitenumber: … Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine (järgmised): … |
2.7. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
3. Taotluse saanud keskasutus
3.1. |
Nimi: … |
3.2. |
Aadress:
|
4. Taotlusele lisatud dokumendid, ( 37 ) kui kohtuotsus on tehtud liikmesriigis
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi koopia
Kohtuotsuse/kohtuliku kokkuleppe/ametliku juriidilise dokumendi väljavõte, kasutades I, II, III või IV lisas esitatud vormi
I, II, III või IV lisas esitatud vormi sisu transliteratsioon või tõlge
Vajaduse korral täidetavaks tunnistamise otsuse koopia
Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti
Dokument, mis tõendab, et hageja sai õigusabi või vabastuse kulude tasumisest
Dokument, mis tõendab, et hageja sai päritoluliikmesriigi haldusasutuses tasuta õigusabi või et hageja vastab majanduslikele tingimustele, mille puhul on õigus saada õigusabi või vabastust kulude tasumisest
Dokument, millega määratakse kindlaks avalik-õigusliku asutuse õigus taotleda õigustatud isikule makstud toetuste tagasimaksmist ja millega põhjendatakse selliste toetuste maksmist
Muu (täpsustage): …
…
…
…
5. Taotlusele lisatud dokumendid, (37) kui kohtuotsus on tehtud kolmandas riigis
Kohtuotsuse täielik tekst
Päritoluriigi pädeva asutuse koostatud kohtuotsuse kokkuvõte või väljavõte
Dokument, mis tõendab, et otsus on päritoluriigis täidetav, ning – haldusasutuse tehtud otsuse puhul – dokument, mis tõendab, et 2007. aasta Haagi konventsiooni artikli 19 lõike 3 kohased nõuded on täidetud
Kui kostja ei ilmunud päritoluriigi kohtusse ja tal puudus seal esindaja, siis dokument (dokumendid), millega tõendatakse, et kostjat teavitati nõuetekohaselt menetlusest ja võimalusest olla ära kuulatud või et kostjat teavitati nõuetekohaselt kohtuotsusest ja võimalusest see vaidlustada või esitada selle peale de jure või de facto kaebus
Dokument, milles on esitatud võlgnevuse summa ja märgitud kuupäev, millal arvutused tehti
Dokument, mis sisaldab asjakohaste arvutuste tegemiseks vajalikku teavet, kui otsusega nähakse ette automaatne indekseerimine
Dokument, mis näitab, millises ulatuses sai hageja päritoluriigis tasuta õigusabi
Muu (täpsustage): …
…
…
…
Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: …
Koht: …, kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: …
6. Taotlus
6.1. |
Kohtuotsuse tunnustamise või kohtuotsuse täidetavaks tunnistamise taotlus Taotluse aluseks on:
|
6.2. |
Taotluse saanud liikmesriigis tehtud või tunnustatud kohtuotsuse täitmise taotlus |
7. Kohtuotsus
7.1. |
Kuupäev ja viitenumber: … |
7.2. |
Päritoluriigi kohtu nimi: … |
8. Hageja:
8.1. Füüsiline isik:
8.1.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
8.1.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
8.1.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: ( 38 ) … |
8.1.4. |
Kodakondsus: … |
8.1.5. |
Elukutse: … |
8.1.6. |
Perekonnaseis: … |
8.1.7. |
Aadress:
|
8.1.8. |
Telefon/e-post: … |
8.1.9. |
Sai:
|
8.1.10. |
Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat …): … … |
8.2. Avalik-õiguslik asutus:
8.2.1. |
Nimi: … |
8.2.2. |
Aadress:
|
8.2.3. |
Telefon/faks/e-post: … |
8.2.4. |
Asutust menetlustes esindava isiku nimi ( 40 ): … |
8.2.5. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
9. Kostja
9.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
9.2. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: ( 41 ) … |
9.3. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (41) … |
9.4. |
Kodakondsus: (41) … |
9.5. |
Elukutse: (41) … |
9.6. |
Perekonnaseis: (41) … |
9.7. |
Aadress (41) :
|
10. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:
…
…
…
11. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta ( 42 )
11.1. |
Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja |
11.2. |
Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja |
11.3. |
on seaduslik esindaja, ( 43 ) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve: 11.3.1. Isik A
11.3.2. Isik B
11.3.3. Isik C
|
12. Kohustatud isik
12.1. |
Sama isik nagu punktis 8 nimetatud hageja |
12.2. |
Sama isik nagu punktis 9 nimetatud kostja |
12.3. |
on seaduslik esindaja, (44) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
|
13. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik
13.1. Maksmine elektroonilisel teel
13.1.1. |
Panga nimi: … |
13.1.2. |
BIC või muu asjakohane pangakood: … |
13.1.3. |
Konto omanik: … |
13.1.4. |
Rahvusvaheline kontonumber (IBAN): … |
13.2. Maksmine tšekiga
13.2.1. |
Tšekk kirjutatud järgmise isiku nimele: … |
13.2.2. |
Tšekk tuleb saata järgmisele isikule:
|
14. Täiendav teave (vajaduse korral):
…
…
…
Koht: …, kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Taotleja allkiri: …
ja/või vajaduse korral:
Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hageja nimel:
…
VII LISA
TAOTLUSE VORM ÜLALPIDAMISKOHUSTUST KÄSITLEVA KOHTUOTSUSE TEGEMISEKS VÕI MUUTMISEKS
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 45 ) artiklid 56 ja 57)
1. Taotlus
Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt c)
Kohtuotsuse tegemise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt d)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt e)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 1 punkt f)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt b)
Kohtuotsuse muutmise taotlus (artikli 56 lõike 2 punkt c)
2. Taotluse esitanud keskasutus
2.1. |
Nimi: … |
2.2. |
Aadress:
|
2.3. |
Telefon: … |
2.4. |
Faks: … |
2.5. |
E-post: … |
2.6. |
Taotluse viitenumber: … Taotlust menetletakse koos taotlusega (taotlustega), mille viitenumber (viitenumbrid) on järgmine (järgmised): … |
2.7. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
3. Taotluse saanud keskasutus
3.1. |
Nimi: … |
3.2. |
Aadress:
|
4. Taotlusele vajaduse korral lisatud dokumendid ( 46 )
Taotluse saanud liikmesriigi kohtuotsus tunnustamisest või täidetavaks tunnistamisest keeldumise kohta
Muudetava kohtuotsuse koopia
Muudetava kohtuotsuse väljavõte
Dokument (dokumendid), millega tõendatakse sissetulekute või muude asjaolude muutumist
Sünnitunnistus(ed) või sellega samaväärne dokument
Põlvnemissuhte tunnistamine kohustatud isiku poolt
Bioloogilist põlvnemist kinnitav dokument (kinnitavad dokumendid)
Pädeva asutuse otsus suguluse kohta
Geenitestide tulemused
Lapsendamistunnistus
Abielu- või samaväärse suhte tunnistus
Abielulahutuse/lahuselu alguse kuupäeva tõendav dokument
Dokument (dokumendid), mis kinnitavad, et pooltel on ühine elukoht
Kooliga seotud tõend(id)
Rahalist olukorda tõendav dokument (tõendavad dokumendid)
Muu (täpsustage): …
…
…
…
Taotluse vormile lisatud dokumentide koguarv: …
Koht: …, kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Taotluse esitanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri:
…
5. Taotlus
5.1. |
Kohtuotsuse tegemise taotlus
|
5.2. |
Kohtuotsuse muutmise taotlus
|
6. Hageja:
6.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
6.2. |
Aadress:
|
6.3. |
Telefon/e-post: … |
6.4. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: … |
6.5. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: ( 48 ) … |
6.6. |
Kodakondsus: … |
6.7. |
Elukutse: … |
6.8. |
Perekonnaseis: … |
6.9. |
Vajaduse korral hageja esindaja perekonnanimi, eesnimi ja kontaktandmed (advokaat ...): … … … |
7. Kostja
7.1. |
Perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
7.2. |
Aadress (48) :
|
7.3. |
Sünniaeg (pp/kk/aaaa) ja -koht: (48) … |
7.4. |
Isikukood või sotsiaalkindlustusnumber: (48) … |
7.5. |
Kodakondsus: (48) … |
7.6. |
Elukutse: (48) … |
7.7. |
Perekonnaseis: (48) … |
8. Muu teave, mis aitab teha kindlaks kohustatud isiku asukohta:
…
…
…
9. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta ( 49 )
9.1. |
Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja |
9.2. |
Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja |
9.3. |
on seaduslik esindaja, ( 50 ) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve: 9.3.1. Isik A
9.3.2. Isik B
9.3.3. Isik C
|
10. Kohustatud isik
10.1. |
Sama isik nagu punktis 6 nimetatud hageja |
10.2. |
Sama isik nagu punktis 7 nimetatud kostja |
10.3. |
on seaduslik esindaja, (51) kes kaitseb järgmis(t)e isiku(te) huve:
|
11. Teave taotlusega seotud isikute rahalise olukorra kohta (märkige üksnes see teave, mis on asjakohane kohtuotsuse tegemiseks või selle muutmiseks)
11.1. Vääring
euro (EUR) leev (BGN) Tšehhi kroon (CZK) kuna (HRK) forint (HUF) litt (LTL) latt (LVL) zlott (PLN) Rumeenia leu (RON) Rootsi kroon (SEK) Muu (täpsustage ISO kood): …
11.2. Isik(ud), kellele elatist taotletakse või tuleb maksta, ja isik, kes vastutab sellis(t)e isiku(te) eest
11.2.1. Brutotulu
kuus aastas |
Isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta |
Selle isiku praegune abikaasa või partner, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik A) |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik B) |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik C) |
Palk (sealhulgas mitterahaline), vanaduspension, invaliidsuspension, ülalpidamistoetus, elurendised, töötushüvitised |
|||||
Muu kui palgatöö eest saadud sissetulek |
|||||
Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud |
|||||
Muud sissetulekuallikad |
|||||
KOKKU |
11.2.2. Kulud ja kohustused
kuus aastas |
Isik, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta |
Selle isiku praegune abikaasa või partner, kes vastutab selle isiku (nende isikute) eest, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik A) |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik B) |
Isik, kellele elatist taotletakse või tuleb maksta (isik C) |
Maksud |
|||||
Kindlustusmaksed, kohustuslikud sotsiaalkindlustus- ja tööga seotud maksed |
|||||
Üür ja ühistu-/kommunaalkulud, eluasemelaenu tagasimaksmine |
|||||
Kulutused toidule ja riietele |
|||||
Ravikulud |
|||||
Seadusliku kohustusega ette nähtud muud ülalpidamistoetused kolmandale isikule ja/või kulutused muudele taotluses nimetamata ülalpeetavatele isikutele |
|||||
Laste koolikulud |
|||||
Laenu tagasimaksmine, muud võlad |
|||||
Muud kulud |
|||||
KOKKU |
11.2.3. Muud varad
…
…
…
11.3. Kohustatud isik
11.3.1. Brutotulu
kuus aastas |
Kohustatud isik |
Kohustatud isiku praegune abikaasa või partner |
Palk (sealhulgas mitterahaline), vanaduspension, invaliidsuspension, ülalpidamistoetus, elurendised, töötushüvitised |
||
Muu kui palgatöö eest saadud sissetulek |
||
Väärtpaberitulud, kinnisvaratulud |
||
Muud sissetulekuallikad |
||
KOKKU |
11.3.2. Kulud ja kohustused
kuus aastas |
Kohustatud isik |
Kohustatud isiku praegune abikaasa või partner |
Maksud |
||
Kindlustusmaksed, kohustuslikud sotsiaalkindlustus- ja tööga seotud maksed |
||
Üür ja ühistu-/kommunaalkulud, eluasemelaenu tagasimaksmine |
||
Kulutused toidule ja riietele |
||
Ravikulud |
||
Seadusliku kohustusega ette nähtud muud ülalpidamistoetused kolmandale isikule ja/või kulutused muudele taotluses nimetamata ülalpeetavatele isikutele |
||
Laste koolikulud |
||
Laenu tagasimaksmine, muud võlad |
||
Muud kulud |
||
KOKKU |
11.3.3. Muud varad
…
…
…
12. Teave maksmise kohta, kui taotluse esitas õigustatud isik
12.1. |
Maksmine elektroonilisel teel
|
12.2. |
Maksmine tšekiga
|
13. Täiendav teave (vajaduse korral):
…
…
…
Koht: …, kuupäev … (pp/kk/aaaa)
Taotleja allkiri: …
ja/või vajaduse korral:
Selle isiku/ametiisiku nimi ja allkiri, kellele on taotluse esitanud liikmesriigis antud volitused täita vorm hageja nimel:
…
VIII LISA
TAOTLUSE KÄTTESAAMISE TÕEND
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 52 ) artikli 58 lõige 3)
Käesolev kättesaamistõend tuleb välja saata 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamise kuupäevast.
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. |
Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: … |
1.2. |
Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … … |
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. |
Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: … |
2.2. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
3. |
Kättesaamise kuupäev: … (pp/kk/aaaa) |
4. |
Esialgsed toimingud, mis on tehtud või tehakse taotluse menetlemiseks … … … … |
5. |
Vajalik lisadokument või -teave (täpsustage) … … … |
Menetlemise aruanne esitatakse 60 päeva jooksul. |
Koht: …, kuupäev … (pp/kk/aaaa) Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: … |
IX LISA
TAOTLUSE MENETLEMISEST KEELDUMISE VÕI TAOTLUSE MENETLEMISE LÕPETAMISE TEADE
(nõukogu 18. detsembri 2008. aasta määruse (EÜ) nr 4/2009 (kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes) ( 53 ) artikli 58 lõiked 8 ja 9)
1. Taotluse esitanud keskasutus
1.1. |
Taotluse esitanud keskasutuse viitenumber: … |
1.2. |
Taotluse menetlemise eest vastutava isiku perekonnanimi ja eesnimi (eesnimed): … |
2. Taotluse saanud keskasutus
2.1. |
Taotluse saanud keskasutuse viitenumber: … |
2.2. |
Taotluse menetlemise eest vastutav isik:
|
3. |
Taotluse saanud keskasutus keeldub taotluse menetlemisest, kuna nõutavad tingimused on ilmselgelt täitmata Põhjused (täpsustage): … … … … … … … |
4. |
Taotluse saanud keskasutus lõpetab taotluse menetlemise, kuna taotluse esitanud keskasutus ei ole esitanud taotluse saanud keskasutuse poolt nõutavaid dokumente ja täiendavat teavet 90 päeva jooksul või viimase poolt kindlaksmääratud pikema ajavahemiku jooksul |
Koht: …, kuupäev: … (pp/kk/aaaa) Taotluse saanud keskasutuse volitatud ametniku nimi ja allkiri: … |
X LISA
Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 2 lõikes 2 osutatud haldusasutused on järgmised:
— Soomes: Sotsiaalhoolekande Nõukogu (Sosiaalilautakunta/Socialnämnd);
— Rootsis: Täitevtoimingute Amet (Kronofogdemyndigheten);
— Ühendkuningriigis:
—a) Inglismaal, Walesis ja Šotimaal: Lastehooldus- ja Täitevtoimingute Komisjon (Child Maintenance and Enforcement Commission – CMEC);
b) Põhja-Iirimaal: Põhja-Iirimaa Sotsiaalarengu Ministeerium (Department for Social Development Northern Ireland – DSDNI).
XI LISA
Määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 47 lõikes 3 osutatud pädevad asutused on järgmised:
— Soomes: õigusabibüroo (Oikeusaputoimisto/Rättshjälpsbyrå).
( 1 ) 13. detsembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja uue konsultatsiooni tulemusena 4. detsembri 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
( 2 ) Vabatahtliku konsultatsiooni tulemusel antud arvamus (ELT C 185, 8.8.2006, lk 35).
( 3 ) EÜT L 12, 16.1.2001, lk 1.
( 4 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 25.
( 5 ) EÜT L 174, 27.6.2001, lk 1.
( 6 ) EÜT L 26, 31.1.2003, lk 41.
( 7 ) ELT L 338, 23.12.2003, lk 1.
( 8 ) ELT L 143, 30.4.2004, lk 15.
( 9 ) ELT L 324, 10.12.2007, lk 79.
( 10 ) EÜT C 12, 15.1.2001, lk 1.
( 11 ) ELT C 53, 3.3.2005, lk 1.
( 12 ) ELT C 198, 12.8.2005, lk 1.
( 13 ) EÜT L 281, 23.11.1995, lk 31.
( 14 ) ELT C 242, 7.10.2006, lk 20.
( 15 ) EÜT L 124, 8.6.1971, lk 1.
( 16 ) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.
( 17 ) ELT L 299, 16.11.2005, lk 62.
( 18 ) ELT L 339, 21.12.2007, lk 3.
( 19 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 20 ) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kostjaks.
( 21 ) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
( 22 ) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
( 23 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 24 ) Kui pooli ei ole kohtuotsuses/kohtulikus kokkuleppes määratletud hageja või kostjana, nimetage nad vabal valikul kas hagejaks või kostjaks.
( 25 ) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme hagejat või kolme kostjat, lisage täiendav leht.
( 26 ) Kui kohtuotsus või kohtulik kokkulepe puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
( 27 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 28 ) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
( 29 ) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
( 30 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 31 ) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme õigustatud isikut või kolme kohustatud isikut, lisage täiendav leht.
( 32 ) Kui ametlik juriidiline dokument puudutab rohkem kui kolme elatisnõuet, lisage täiendav leht.
( 33 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 34 ) Kui need andmed on kättesaadavad.
( 35 ) Näiteks varasema tööandja nimi, perekonnaliikmete nimed ja aadressid, andmed asjaomasele isikule kuuluva võimaliku mootorsõiduki või kinnisvara kohta.
( 36 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 37 ) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.
( 38 ) Kui need andmed on kättesaadavad.
( 39 ) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).
( 40 ) Kui need andmed on asjakohased.
( 41 ) Kui need andmed on kättesaadavad.
( 42 ) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.
( 43 ) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.
( 44 ) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.
( 45 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 46 ) Palun märgistage sobivad kastikesed ja nummerdage dokumendid nende lisamise järjekorras.
( 47 ) Perevägivalla juhtudel (vt määruse (EÜ) nr 4/2009 artikli 57 lõiget 3).
( 48 ) Kui need andmed on kättesaadavad.
( 49 ) Kui need andmed on kättesaadavad ja/või asjakohased.
( 50 ) Juhul kui rohkem kui kolm inimest, lisage täiendav leht.
( 51 ) Näiteks vanemlikku vastutust kandev isik või piiratud teovõimega täiskasvanud isiku eestkostja.
( 52 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.
( 53 ) ELT L 7, 10.1.2009, lk 1.