Nõukogu määrus (EÜ) nr 448/98,

16. veebruar 1998,

millega täiendatakse ja muudetakse määrust (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi (ESA) raames kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 213,

võttes arvesse komisjoni esitatud määruse eelnõu, [1]

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, [2]

võttes arvesse Euroopa Rahainstituudi arvamust [3]

ning arvestades, et:

nõukogu 25. juuni 1996. aasta määrus (EÜ) nr 2223/96 Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta ühenduses [4] sisaldab liikmesriikide arvepidamise koostamiseks kasutatavate ühiste standardite, määratluste, liigituste ja raamatupidamiseeskirjade kontrollraamistikku, mida on vaja Euroopa Ühenduse statistikanõuete täitmiseks, et saada liikmesriikide vahel võrreldavaid tulemusi;

määruse (EÜ) nr 2223/96 artikli 2 lõige 3 sätestab, et otsus kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise kohta tehakse hiljemalt 31. detsembril 1997;

kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamise probleemi lahendamine peaks suuresti parandama ESA metodoloogiat ja võimaldama Euroopa Liidu siseseid sisemajanduse kogutoodangu (SKT) tasemeid täpsemini võrrelda;

käesoleva määruse eesmärk on võtta kasutusele FISIMi jaotamise põhimõte ja selle rakendamise üksikasjalikud reeglid;

FISIMi jaotamise ja selle jaotuse rakendamise üksikasjalike reeglite tõhusust tuleb hinnata arvutuste abil, mida liikmesriigid on kohustatud tegema vastavalt käesoleva määruse III lisas kirjeldatud katsemeetoditele sellise katseperioodi jooksul, mis on piisavalt pikk, et teada saada, kas käesolev jaotus annab usaldusväärsemaid tulemusi asjakohase majandustegevuse täpseks mõõtmiseks kui praegune jaotamatajätmine;

on vajalik, et komisjon esitaks katseperioodi jooksul tehtud arvutuste põhjal hindamisaruanded andmete kvaliteedi, eriti nende kättesaadavuse kohta, ning analüüsiks kvalitatiivselt ja kvantitatiivselt andmete ajalist järjepidevust ja tulemuste tundlikkust erinevate katsemeetodite lõikes;

saadud tulemuste usaldusväärsust pooldava hinnangu korral on vajalik, et komisjon teeks otsuse FISIMi jaotamiseks sobivaima meetodi suhtes;

kui katsemeetodid ei anna usaldusväärsemaid tulemusi asjakohase majandustegevuse täpseks mõõtmiseks kui praegune jaotamatajätmine, on siiski vajalik, et komisjon esitaks nõukogule asjakohase ettepaneku määruse (EÜ) nr 2223/96 muutmiseks;

on vajalik, et nõukogu võtaks komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu otsuse FISIMi jaotamiseks, et määrata kindlaks ühenduse eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatav SKT;

on vajalik, et FISIMit ei jaotataks muude ühenduse tegevuspõhimõtete eesmärgil, kuni komisjon on teinud otsuse FISIMi liigitamiseks kasutatava meetodi suhtes, juhul kui saadud tulemusi peetakse usaldusväärsemateks;

kooskõlas subsidiaarsuspõhimõttega on käesoleva määruse eesmärke võimalik paremini saavutada ühenduse kui liikmesriikide tasandil, kuna ainult komisjon saab kooskõlastada FISIMi statistiliste arvutamis- ja jaotamismeetodite vajalikku ühtlustamist ühenduse tasandil; nii tegelikku arvutamist ja jaotamist kui ka meetodite kohaldamise jälgimiseks vajaliku infrastruktuuri peaksid siiski korraldama liikmesriigid; seepärast on vajalik sätestada, et pädevatel siseriiklikel ametiasutustel on siseriiklikul tasandil juurdepääs kõigile olemasolevatele andmetele;

otsusega 89/382/EMÜ, Euratom [5] loodud Euroopa ühenduste statistikaprogrammi komiteega ja otsusega 91/115/EMÜ [6] loodud monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega on vastavalt nõu peetud kooskõlas kummagi eespool nimetatud otsuse artikliga 3,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Eesmärk

1. Käesoleva määruse eesmärk on usaldusväärset metoodikat kasutades võtta kasutusele põhimõte määruse nr 2223/96 A lisa I lisas kirjeldatud kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamiseks.

2. Selleks muudetakse määruse (EÜ) nr 2223/96 A lisa I ja II lisa kooskõlas käesoleva määruse I ja II lisaga.

Artikkel 2

Meetodid

1. Liikmesriigid teevad arvutusi kooskõlas käesoleva määruse III lisas kirjeldatud meetoditega artiklis 4 kirjeldatud katseperioodi jooksul.

2. Nende arvutuste hindamistulemuste põhjal tehakse kooskõlas artikliga 5 otsus FISIMi jaotamiseks kasutatava meetodi suhtes.

Artikkel 3

Vahendid

1. Liikmesriigid tagavad nende arvutuste tegemiseks vajalike andmete või asjakohaste arvestuste viivitamatu edastamise artikli 2 lõikes 1 nimetatud arvutuste tegemise eest vastutavale siseriiklikule ametiasutusele.

2. Siseriiklik ametiasutus vastutab nende täiendavate andmete kogumise eest, mida ta peab arvutuste tegemisel vajalikuks.

Artikkel 4

Arvutustulemuste esitamine katseperioodil

Liikmesriigid esitavad komisjonile artikli 2 lõikes 1 nimetatud arvutuste tulemused kooskõlas järgmise ajakavaga:

1995., 1996., 1997. ja 1998. kalendriaasta tulemused esitatakse hiljemalt 1. novembriks 1999.

1999. kalendriaasta ning 1995., 1996., 1997. ja 1998. kalendriaasta parandatud tulemused esitatakse hiljemalt 1. novembriks 2000.

2000. kalendriaasta ning 1995., 1996., 1997., 1998. ja 1999. kalendriaasta parandatud tulemused esitatakse hiljemalt 1. novembriks 2001.

2001. kalendriaasta esialgsed arvestused ning 1995., 1996., 1997., 1998., 1999. ja 2000. kalendriaasta parandatud tulemused esitatakse hiljemalt 30. aprilliks 2002.

Artikkel 5

Tulemuste hindamine

1. Pärast statistikaprogrammi komiteega nõu pidamist esitab komisjon artiklis 4 nimetatud tulemuste põhjal Euroopa Parlamendile ja nõukogule enne 31. detsembrit 2000 vahearuande ja enne 1. juulit 2002 lõpparuande, mis sisaldab III lisas kirjeldatud FISIMi jaotamise ja arvutamise katsemeetodite tulemuste kvalitatiivset ja kvantitatiivset analüüsi.

2. Komisjon võtab kooskõlas artiklis 7 esitatud menetlusega käesoleva määruse kohaldamiseks vajalikud meetmed, kaasa arvatud meetmed III lisas kirjeldatud katsemeetodite selgitamiseks ja parandamiseks.

3. Olles eelnevalt kooskõlas artiklis 7 esitatud menetlusega pidanud nõu monetaar-, finants- ja maksebilansistatistika komiteega võtab komisjon enne 31. detsembrit 2002 vastu FISIMi jaotamiseks kasutatava meetodi, kui katseperioodi jooksul saadud tulemuste usaldusväärsuse hindamist käsitleva lõpparuande järeldused on pooldavad.

4. Kui komisjon leiab lõikes 1 nimetatud lõplikus hindamisaruandes, et ükski FISIMi jaotamise katsemeetod ei ole majandustegevuse täpseks mõõtmiseks usaldusväärsem kui praegune jaotamatajätmine, esitab komisjon vajaduse korral nõukogule asjakohase ettepaneku määruse (EÜ) nr 2223/96 muutmiseks.

Artikkel 6

Andmete edastamine komisjonile

Alates 1. jaanuarist 2003 edastavad liikmesriigid komisjonile käesoleva määruse kohaselt tehtud arvutused osana määruse (EÜ) nr 2223/96 artiklis 3 nimetatud tabelitest.

Artikkel 7

Menetlus

1. Komisjoni abistab statistikaprogrammi komitee, edaspidi "komitee".

2. Võetavate meetmete eelnõu esitab komiteele komisjoni esindaja. Tähtaja jooksul, mille määrab eesistuja lähtuvalt küsimuse kiireloomulisusest, esitab komitee eelnõu kohta oma arvamuse.

Arvamus esitatakse sellise häälteenamusega, nagu on sätestatud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 148 lõikes 2 nõukogu otsuste vastuvõtmiseks komisjoni ettepaneku põhjal. Liikmesriikide esindajate hääli komitees arvestatakse nimetatud artiklis sätestatud viisil. Eesistuja ei hääleta.

3. a) Kui kavandatavad meetmed on komitee arvamusega kooskõlas, võtab komisjon need vastu.

b) Kui kavandatud meetmed ei ole komitee arvamusega kooskõlas või kui komitee ei esita oma arvamust, esitab komisjon võetavate meetmete kohta viivitamata ettepaneku nõukogule. Nõukogu teeb otsuse kvalifitseeritud häälteenamusega.

Kui nõukogu ei ole kolme kuu jooksul otsust teinud, võtab komisjon ettepandud meetmed vastu.

Artikkel 8

Erandid

Erandina käesolevast määrusest:

1. võtab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ühehäälselt vastu otsuse FISIMi jaotamiseks, et määrata kindlaks ühenduse eelarve ja omavahendite eesmärgil kasutatav SKT.

2. ei jaotata FISIMit muude ühenduse tegevuspõhimõtete eesmärgil seni, kuni komisjon on kooskõlas artikli 5 lõikega 3 teinud otsuse FISIMi jaotamiseks kasutatava meetodi suhtes.

Artikkel 9

Lõppsätted

Käesolev määrus jõustub Euroopa Ühenduste Teatajas avaldamise päeva.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. veebruar 1998

Nõukogu nimel

eesistuja

G. Brown

[1] EÜT C 124, 21.4.1997, lk 28.

[2] EÜT C 339, 10.11.1997.

[3] Arvamus esitati 16. oktoobril 1997 (Euroopa Ühenduste Teatajas seni avaldamata).

[4] EÜT L 310, 30.11.1996, lk 1.

[5] EÜT L 181, 28.6.1989, lk 47.

[6] EÜT L 59, 6.3.1991, lk 19. Otsust on muudetud otsusega 96/174/EÜ (EÜT L 51, 1.3.1996, lk 48).

--------------------------------------------------

I LISA

MUUDATUSED MÄÄRUSE (EÜ) NR 2223/96 A LISAS JA VIIMASE I LISAS

1. peatükk

1.13, viies lõik, punkt d | Pärast sõnastust"ESA sisaldab ka mitmeid konkreetseid kokkuleppeid, nt:"kustutatakse järgmine:"kaudselt mõõdetavate finantsteenuste kasutamise kirjendamine nominaalsektori või nominaaltegevusala vahetarbimisena." | Asendatakse järgmisega:"kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) jaotamine nende kasutajasektorite/tegevusalade järgi." |

1.25, teine lõik | | Sõnadega"Mõned suuremad erinevused põhimõtetes on:"algava punktide loetelu lõppu lisatakse järgmine punkt: "i)kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste (FISIM) kasutamine jaotatakse nüüd nominaalsektori (tegevusala) asemel kasutajasektorite/tegevusalade järgi. Selle tulemusena ei kirjendata FISIMi kasutamist enam tavapäraselt vahetarbimisena, vaid see võib olla ka lõpptarbimine ja eksport. See tähendab, et võib toimuda ka FISIMi import." |

3. peatükk

3.63. | Neljandas lõigus kustutatakse kogu tekst algusest kuni"… mõõdetakse sissenõutavate teenus- ja vahendustasude alusel"kaasa arvatud. | Asendatakse järgmisega:"J.Finantsvahendusteenused (kaasa arvatud kindlustusteenused ja pensionifondide teenused)Finantsvahendusteenused (välja arvatud kindlustusteenused ja pensionifondide teenused) hõlmavad:a)finantsvahendusteenuseid, mille eest finantsvahendajad võtavad oma klientidelt otseselt tasu ja mida mõõdetakse võetavate teenus- ja vahendustasude summana.Finantsvahendajad võivad pakutavate vahendusteenuste eest otseselt tasu võtta. Selliste teenuste kogutoodangut mõõdetakse võetavate teenus- ja vahendustasude alusel;b)kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM), mille eest võetakse tasu kaudselt.Finantsvahendajad pakuvad teenuseid, mille eest nad ei võta otseselt teenus- ja vahendustasusid. Nad maksavad väiksema määraga intresse, kui nad vastasel korral maksaksid nendele, kes neile raha laenavad, ja nõuavad suurema määraga intresse neilt, kellele nad laenavad.Järelikult tekitab FISIMi kogutoodangu selliste laenude ja hoiuste haldamine finantsvahendajate poolt, milliste intressimäärasid nad kontrollivad; vastupidiselt ei ole olemas muude väärtpaberite kui aktsiate vahendusteenust.Allsektorite S122 (muud rahaasutused) ja S123 (muud finantsvahendajad, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid), välja arvatud investeerimisfondid, kogutoodangut mõõdetakse intressi "kontrollmäära" ning maksmisele kuuluvate ja saadaolevate intresside tegelike määrade vahe alusel. Nende puhul, kellele vahendajad laenavad finantsvahendeid, nii residendid kui ka mitteresidendid, mõõdetakse kogutoodangut laenudelt nõutava tegeliku intressi ja selle summa vahe alusel, mida makstaks kontrollmäära kasutamise korral. Nende puhul, kellelt vahendajad laenavad finantsvahendeid, nii residendid kui ka mitteresidendid, mõõdetakse kogutoodangut kontrollmäära kasutamise korral saadava intressi ja tegelikult saadava intressi vahe alusel;c)keskpanga pakutavad finantsvahendusteenused.Keskpanka ei tohi FISIMi arvutamisel arvestada: keskpanga kogutoodangut mõõdetakse kulude summana." |

3.70, punkt j | Kustutatakse järgmine:"ainult kogu majanduse seisukohalt: kõik residentidest tootjate pakutavad kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM)." | Asendatakse järgmisega:"kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamine residentidest tootjate poolt." |

3.70. | | Lisatakse järgmine:"k)tavapäraselt tuleks keskpanga kogutoodang jaotada muude finantsvahendajate (allsektorid S122-S123) vahetarbimisena." |

3.76, punkt e | | Sõnadele"finantsteenused, mille eest nõutakse otseselt tasu;"lisatakse järgmine:"ja osa kaudselt mõõdetavatest finantsvahendusteenustest, mida kodumajapidamised kasutavad lõpptarbimise eesmärgil;" |

3.142, punkt h | | Kohe pärast sõnu"finantsteenused, mida mõõdetakse otseselt võetavate vahendus- ja teenustasude summana;"lisatakse fraas:"ja osa kaudselt mõõdetavatest finantsvahendusteenustest, mida kasutavad mitteresidendid;" |

4. peatükk

4.51, teine lõik | Kustutatakse järgmine:"Finantsvahendajate pakutavate erinevate klientide lõikes jaotamata teenuste väärtust ja tegelikke intressimakseid finantsvahendajatele või intressilaekumisi finantsvahendajatelt ei korrigeerita, et mitte kõrvaldada kasumimäärasid, mis esitavad finantsvahendajate tehtud kaudseid kulutusi. Korrigeerivat kirjet on vaja finantsvahendajate ja nominaaltegevusala, kelle vahetarbimisena finantsvahendajate kogutoodang tavapäraselt jaotatakse, tulude esmase jaotamise kontol." | Asendatakse järgmisega:"Finantsvahendajate pakutavate erinevate klientide lõikes jaotatavate teenuste väärtust ja tegelikke intressimakseid finantsvahendajatele või intressilaekumisi finantsvahendajatelt tuleb korrigeerida, et kõrvaldada kasumimäärad, mis esitavad finantsvahendajate tehtud kaudseid kulutusi. Intressisummasid, mida laenuvõtjad finantsvahendajatele maksavad, tuleb vähendada maksmisele kuuluvate tasude arvestusliku väärtuse võrra, samas tuleb hoiustajatel saadaolevaid intressisummasid samamoodi suurendada. Tasude väärtust käsitletakse kui makseid teenuste eest, mida finantsvahendajad on oma klientidele pakkunud, mitte kui intressimakseid." |

8. peatükk

8.09. | | SELGITAV MÄRKUSEsitatud joonistele lisatakse järgmine: Tabelid A.I.1 ja A.I.2, mis näitavad FISIMi jaotamise mõju 8. peatükis "Kontode järjestus ja tasakaalustavad näitajad" esitatud arvudele (numbriline näide). |

8.14. | Kustutatakse järgmine:"Kuna kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) ei jaotata kasutajasektorite alusel, käsitletakse FISIMi kogutoodangu koguväärtust kui nominaalsektori vahetarbimist, millel on nulltoodang ja vahetarbimisega suuruselt võrdväärne, kuid vastupidise märgiga negatiivne lisandväärtus. Sel viisil vähendatakse kõikide sektorite ja tegevusalade kogulisandväärtust selle summa võrra. Selleks, et lihtsustada kontode esitamist, ei ole nominaalsektori jaoks võimalik lisada täiendavat lahtrit, selle asemel tuleb arvesse võtta vastavat arvu kogu majanduse lahtris." | Asendatakse järgmisega:"Kuna finantsvahendusteenused (FISIM) on jaotatud kasutajasektorite alusel, liigitatakse teatavad intressimaksete osad ümber makseteks teenuste eest. Kõnealune ümberliigitamine mõjutab kogutoodangu ja vahetarbimise väärtust (samuti impordi, ekspordi ja lõpptarbimise väärtust)." |

8.24. | Kustutatakse järgmine:"Kuna kaudselt mõõdetavaid finantsvahendusteenuseid (FISIM) ei jaotata kasutajasektorite alusel, tähistavad intressi märkivad kirjed tegelikult maksmisele kuuluvat ja saadaolevat intressi märkivaid kirjeid. Korrigeeritakse vahendeid lahtris finantssektor (negatiivse märgiga) ja lahtris nominaalsektor (positiivse märgiga). Selleks, et lihtsustada kontode esitamist, ei ole nominaalsektori jaoks võimalik lisada täiendavat lahtrit, selle asemel tuleb vastav arv esitada kogu majanduse lahtris." | Asendatakse järgmisega:"Kuna kaudselt mõõdetavad finantsvahendusteenused (FISIM) on jaotatud kasutajasektorite alusel, vastab kirje "intress" tulude esmase jaotamise kontol maksmisele kuuluvale ja saadaolevale intressile pärast seda, kui laenuvõtjate tegelikest maksmisele kuuluvatest summadest on lahutatud ja laenuandjate tegelikult saadaolevatele summadele lisatud FISIM." |

9. peatükk

9.25, punkt a | Kustutatakse järgmine:"vahetarbimine tegevusalade lõikes hõlmab kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamist, mis on kirjendatud nominaaltegevusalal (vt lõige 9.33);" | |

9.25, punkt b | Kustutatakse järgmine:"miinus kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamine (kirjendatud nominaaltegevusalal, vt lõige 9.33)" | |

9.33. | Kustutatakse järgmine:"Tootmise ja kasutamise tabelite ulatuses lisatakse tegevusalade liigitusele NACE Rev. 1 nominaaltegevusala kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kasutamiseks. Tootmise tabelis ei kirjendata nimetatud tegevusala suhtes ühtegi tehingut. Kasutamise tabelis on kõnealune kaudselt mõõdetavate finantsvahendusteenuste kogutarbimine registreeritud selle nominaaltegevusala vahetarbimisena. Kuna kõnealuse nominaaltegevusala suhtes ei ole muid tehinguid toimunud, on tema tegevuse netoülejääk negatiivne tema vahetarbimise summa ulatuses; selle nominaaltegevusala kõik muud lisandväärtuse komponendid on võrdsed nulliga. Seetõttu on kõnealuse nominaaltegevusala kogu brutolisandväärtus võrdne tema tegevuse (negatiivse) netoülejäägiga." | |

Tabel A.I.1 — Mõju FISIMi jaotamisel institutsiooniliste sektorite lõikes, kaasa arvatud muutused turuvälistele tootjatele

Kasutamine | Tehingud ja tasakaalustavad näitajad | Ressursid | |

I.Tootmiskonto/väliskonto | 2 | 2 | | | | | | | | P.72 | Teenuste import | | | | | | | 2 | | 2 | I.Tootmiskonto/väliskonto |

4 | | 4 | | | | | | | P.62 | Teenuste eksport | | | | | | | | 4 | 4 |

| | | | | | | | | P.1 | Kogutoodang | | 48 | 6 | | 3 | 57 | | | 57 |

27 | | | 27 | 3 | 0 | 6 | 0 | 18 | P.2 | Vahetarbimine | | | | | | | | | |

30 | | − 2 | 30 | | | | 48 | − 18 | B.1 | Lisandväärtus/väliskaubandusbilanss | − 18 | 48 | | | | 30 | | | 30 |

II.1.1.Tulude moodustamise konto | 30 | | | 30 | | | | 48 | − 18 | B.2 | Tegevuse ülejääk | − 18 | 48 | | | | 30 | | | 30 | II.1.1.Tulude moodustamise konto |

II.1.2.Tulude esmase jaotamise konto | 230 | | 13 | 217 | 6 | 14 | 35 | 106 | 56 | D.41 | Intressid, kasvikud | 33 | 106 | 14 | 49 | 7 | 209 | 21 | | 230 | II.1.2.Tulude esmase jaotamise konto |

22 | | | 22 | 1 | 35 | − 21 | 48 | − 41 | B.5 | Esmaste tulude bilanss | − 41 | 48 | − 21 | 35 | 1 | 22 | | | 22 |

II.2.Tulude teisese jaotamise konto | 22 | | | 22 | 1 | 35 | − 21 | 48 | − 41 | B.6 | Kasutatav tulu | − 41 | 48 | − 21 | 35 | 1 | 22 | | | 22 | II.2.Tulude teisese jaotamise konto |

II.4.Tulude kasutamise konto | 28 | | | 28 | 3 | 19 | 6 | | | P.3 | Lõpptarbimiskulutused | | | | | | | | | | II.4.Tulude kasutamise konto |

| | 6 | − 6 | − 2 | 16 | − 27 | 48 | − 41 | B.8n | Netosääst/väliskaubandusbilanss | | | | | | | | | |

Tabel A.I.2 — Mõju FISIMi jaotamisel ainult nominaalsektorite lõikes

Kasutamine | Tehingud ja tasakaalustavad kirjed | Ressursid | |

I.Tootmiskonto | | | | | | | | | | | P.1 | Kogutoodang | | | 48 | | | | 48 | | | 48 | I.Tootmiskonto |

48 | | | 48 | | | | | | 48 | P.2 | Vahetarbimine | | | | | | | | | 48 | 48 |

| | | | | | | 48 | | − 48 | B.1 | Lisandväärtus/väliskaubandusbilanss | − 48 | | 48 | | | | | | | |

II.1.1.Tulude moodustamise konto | | | | | | | | 48 | | − 48 | B.2 | Tegevuse ülejääk | − 48 | | 48 | | | | | | | | II.1.1.Tulude moodustamise konto |

II.1.2.Tulude esmase jaotamise konto | 222 | | 16 | 206 | 7 | 17 | 39 | 77 | 66 | | D.41 | Intressid, kasvikud | | 25 | 125 | 12 | 33 | 5 | 200 | 22 | | 222 | II.1.2.Tulude esmase jaotamise konto |

| | | | | | | | | | P.119 | FISIMi korrektsioon | 48 | | − 48 | | | | | | | |

| | | − 6 | − 2 | 16 | − 27 | 48 | − 41 | | B.5 | Esmaste tulude bilanss | | − 41 | 48 | − 27 | 16 | − 2 | − 6 | | | |

II.2.Tulude teisese jaotamise konto | | | | − 6 | − 2 | 16 | − 27 | 48 | − 41 | | B.6 | Kasutatav tulu | | − 41 | 48 | − 27 | 16 | − 2 | − 6 | | | | II.2.Tulude teisese jaotamise konto |

II.4.Tulude kasutamise konto | | | 6 | − 6 | − 2 | 16 | − 27 | 48 | − 41 | | B.8n | Netosääst/väliskaubandusbilanss | | | | | | | | | | | II.4.Tulude kasutamise konto |

--------------------------------------------------

II LISA

MÄÄRUSE (EÜ) nr 2223/96 A LISA II LISA MUUDATUS

Punkti 11 esimese lõigu kolmandas lauses kustutatakse järgmine tekst:""saadaolev omanditulu miinus maksmisele kuuluv intress, välja arvatud igasugune nende omavahendite investeerimiselt saadaolev omanditulu"".

--------------------------------------------------

III LISA

FISIMi ARVUTAMINE

1. FISIMi KOGUTOODANGU ARVUTAMINE SEKTORITES S122 JA S123

a) Vajalikud statistilised andmed

Kummagi allsektori, S122 ja S123 [1] puhul on vaja kasutada kõnealuse perioodi keskmiste laenujääkide, hoiuste (jagatud kasutajasektorite vahel) ja muude väärtpaberite kui finantsvahendajate käibelelastud aktsiate (nelja kvartali keskmine) ning lisandunud intresside tabelit, olles intressitoetused eelnevalt ümber jaganud nende tegelike saajate vahel, nagu määratletud 1995. aasta ESAs.

b) Kontrollmäära valik

Allsektoritesse S122 ja S123 kuuluvate finantsvahendajate bilansis olevad residentüksuste laenud ja hoiused tuleb rühmitada, et eristada laene ja hoiuseid, mis on:

- pankadevahelised (s.o sektoritesse S122 ja S123 kuuluvate institutsiooniliste üksuste piires);

- mis on tehtud institutsiooniliste kasutajasektoritega (S11 — S124 — S125 — S13 — S14 — S15) (välja arvatud keskpangad).

Lisaks tuleks laenud ja hoiused muu maailmaga (S2) rühmitada laenudeks ja hoiusteks mitteresidentidest finantsvahendajatega ning laenudeks ja hoiusteks muude mitteresidentidega.

Viieaastase katseperioodi ajal peavad liikmesriigid FISIMi jaotamise tulemusi võrdlema, kasutades sisemist suhtarvu, mida arvutatakse järgmise nelja meetodi kohaselt:

1. meetod

Residentidest finantsvahendajate FISIMi väljundi saamiseks institutsiooniliste sektorite lõikes leitakse "sisemine" suhtarv sektorite S122 ja S123 vahelistelt laenudelt saadaoleva intressi ning sektorite S122 ja S123 vaheliste laenujääkide suhtena.

sektorite S122 ja S123 vahelistelt laenudelt saadaolev intress

sektorite S122 ja S123 vahelised laenujäägid

2. meetod

Residentidest finantsvahendajate FISIMi kogutoodangu saamiseks institutsiooniliste sektorite lõikes leitakse "sisemine" suhtarv pankadevaheliste laenude ja muude väärtpaberite kui finantsvahendajate käibelelastud aktsiate intressimäärade kaalutud keskmisena. Kaalutud teguriteks on rubriigid "sektoritesse S122 ja S123 kuuluvate residentidest finantsvahendajate vaheliste laenujääkide suurus" ja "muude väärtpaberite kui sektoritesse S122 ja S123 kuuluvate residentidest finantsvahendajate käibelelastud aktsiate kogus".

sektorite S122 ja S123 vahelistelt laenudelt saadaolev intress + intress sektorite S122 ja S123 muudelt käibelelastud väärtpaberitelt kui aktsiatelt

sektorite S122 ja S123 vaheline laenujääk + sektorite S122 ja S123 muud käibelastud väärpaberid kui aktsiad

Kui siseriiklike pangandussüsteemide eripära ei võimalda seda määra arvutada (nt pangad ei lase käibele muid väärtpabereid kui aktsiaid), tuleks kasutada muud kontrollmäära. Seda määra saab leida kasutades varade (välja arvatud laenud) laenujääke ja intressivooge/kohustusi (välja arvatud hoiused), mille keskmine maksetähtaeg on kõige lähem sektoritesse S122 ja S123 kuuluvate finantsvahendajate bilansis olevate kohustuste maksetähtajale.

3. meetod

Residentidest finantsvahendajate FISIMi kogutoodangu saamiseks institutsiooniliste sektorite lõikes võib kohaldada kahte kontrollmäära, ühte lühiajaliste tehingute (arvutatud 1. meetodi kohaselt) ja teist pikaajaliste tehingute suhtes (kasutades muude väärtpaberite kui aktsiate avaldatud intressimäärasid, mille maksetähtaeg vastab finantsvahendajate bilansis olevate pika maksetähtajaga kohustuste omale).

4. meetod

Residentidest finantsvahendajate FISIMi kogutoodangu saamiseks institutsiooniliste sektorite lõikes arvutatakse "sisemine" suhtarv järgmise kolme valikuvõimaluse kohaselt:

a) leitakse residentidest institutsioonilistele sektoritele (S124 — S125 — S11 — S13 — S14 — S15) (välja arvatud keskpangad) antud laenude ja nende paigutatud hoiuste intressimäärade keskmine;

b) leitakse residentidest institutsioonilistele kasutajasektoritele (S124 — S125 — S11 — S13 — S14 — S15) (välja arvatud keskpangad) antud laenude ja nende paigutatud hoiuste intressimäärade keskmise ja 1. meetodi kohaselt arvutatud kaudse intressimäära vaheline keskmine;

c) leitakse residentidest institutsioonilistele kasutajasektoritele (S124 — S125 — S11 — S13 — S14 — S15) (välja arvatud keskpangad) antud laenude ja nende paigutatud hoiuste intressimäärade keskmise ja 2. meetodi kohaselt arvutatud kaudse intressimäära vaheline keskmine.

FISIMi impordi ja ekspordi kindlaksmääramiseks kasutatav kontrollmäär on keskmine pankadevaheline intressimäär, mida kaalutakse laenu- ja hoiuste jääkide tasemetega finantsvahendajate bilanssides olevates rubriikides "ühest küljest sektorite S122 ja S123 ja teisest küljest mitteresidentidest finantsvahendajate vahelised laenud" ja "ühest küljest sektorite S122 ja S123 ja teisest küljest mitteresidentidest finantsvahendajate vahelised hoiused".

Selliselt leitud intressimäär on "väline" suhtarv, mida kasutatakse FISIMi ekspordi ja impordi arvutamiseks.

Katseperioodi ajal tuleks arvutamisel eristada sisemist ja välist suhtarvu nii tehingutes osalevate finantsvahendajate residentsuse kui ka vääringute põhjal, milles tehingud on vääringustatud.

Liikmesriigid peavad Eurostatile esitama kõik kohaldatud meetodites kasutatud statistilised andmed.

c) FISIMi üksikasjalik rühmitamine institutsiooniliste sektorite lõikes

Iga institutsioonilise sektori puhul on vaja järgmist residentidest finantsvahendajate laenude ja hoiuste tabelit:

Residentidest finantsvahendajate antud laenud | S 122 S 123 | | | Hoiused residentidest finantsvahendajate juures | S 122 S 123 |

Kogu FISIM institutsiooniliste sektorite lõikes saadakse institutsioonilisele sektorile antud laenude FISIMi ja institutsioonilise sektori paigutatud hoiuste FISIMi summana.

Institutsioonilisele sektorile antud laenude FISIM = laenudelt saadaolev intress — (laenujäägid × "sisemine" suhtarv).

Institutsioonilise sektori paigutatud hoiuste FISIM = (hoiuste jäägid × "sisemine" suhtarv) — hoiustelt maksmisele kuuluv intress.

Osa kogutoodangust eksporditakse; finantsvahendajate (S122 ja S123) bilansside põhjal leitakse:

Eksporditud FISIMit arvutatakse "välist" pankadevahelist suhtarvu kasutades järgmiselt:

mitteresidentidele (kaasa arvatud finantsvahendajad) antud laenude FISIM = saadaolev intress — (laenujäägid × "väline" suhtarv)

mitteresidentide (kaasa arvatud finantsvahendajad) paigutatud hoiuste FISIM = (hoiuste jäägid × "väline" suhtarv) — maksmisele kuuluv intress.

d) Kodumajapidamiste kasutatava FISIMi rühmitamine vahe- ja lõpptarbimiseks

Kodumajapidamistele suunatud teenused tuleb rühmitada:

- kodumajapidamiste kui eluruumi omanike vahetarbimiseks,

- kodumajapidamiste kui üksikettevõtjate vahetarbimiseks,

- kodumajapidamiste lõpptarbimiseks.

See hõlmab kodumajapidamistele antavate laenude (laenujääk ja intress) rühmitamist:

- eluasemelaenudeks,

- laenudeks majapidamistele kui üksikettevõtjatele,

- muudeks laenudeks majapidamistele.

Majapidamistele kui üksikettevõtjatele antavad laenud ja eluasemelaenud esitatakse erinevate finants- ja rahandusstatistikate laenujaotustes tavaliselt eraldi. Muid kodumajapidamistele antud laene saab leida lahutamise teel. Kodumajapidamistele antavate laenude FISIM tuleks jaotada kolme artikli vahel (eluasemelaenud, laenud majapidamistele kui üksikettevõtjatele ja muud laenud majapidamistele) kõigi kolme rühma laenujääke ja intresse käsitleva teabe põhjal. Eluasemelaenud ei ole samad mis hüpoteeklaenud, kuna hüpoteeklaenude otstarve võib olla erinev.

Kodumajapidamiste hoiused tuleb rühmitada kaheks:

- kodumajapidamiste kui üksikettevõtjate hoiused,

- üksikisikute hoiused.

Kui viieaastase katseperioodi jooksul ei ole statistikat majapidamiste kui üksikettevõtjate kohta saadaval, peavad liikmesriigid võrdlema FISIMi liigitamise tulemusi kahe järgmise meetodi abil:

1. meetod

Hoiuste jääke võib arvutada hoiuste ja väikseimate äriühingute toodetud väljaarvutatud lisandväärtuse suhte põhjal, mis ekstrapoleeritakse üksikettevõtjatele.

2. meetod

Hoiuste jääke võib arvutada hoiuste ja väikseimate äriühingute väljaarvutatud käivete suhte põhjal, mis ekstrapoleeritakse üksikettevõtjatele.

Majapidamiste hoiuste FISIM tuleb jaotada majapidamiste kui üksikettevõtjate hoiuste FISIMi ja kodumajapidamiste kui tarbijate hoiuste FISIMi vahel nende kahe rühma hoiuste keskmise jäägi põhjal, milleks võib muude andmete puudumisel kasutada sedasama intressimäära.

Valikuvõimalusena, eriti kui üksikasjalikumad andmed kodumajapidamiste laenude ja hoiuste kohta puuduvad, võib kodumajapidamiste FISIMi jaotada vahetarbimise ja lõpptarbimise lõikes, tagades, et kodumajapidamised on kõik laenud võtnud tootjatena või eluruumi omanikena ja et kodumajapidamised on kõik hoiused paigutanud tarbijatena.

2. FINANTSVAHENDUSTEENUSTE IMPORDI ARVUTAMINE

Mitteresidentidest finantsvahendajad annavad residentidele laene ja saavad residentidelt hoiuseid. Iga institutsioonilise sektori puhul on vaja järgmist tabelit:

Mitteresidentidest finantsvahendajate antud laenud | | | Hoiused mitteresidentidest finantsvahendajate juures | | |

Iga institutsioonilise sektori imporditud finantsvahendusteenuseid arvutatakse seetõttu järgmiselt:

laenude imporditud FISIM = mitteresidentidest finantsvahendajatel saadaolev intress — (laenujäägid × "väline" suhtarv)

hoiuste imporditud FISIM = (hoiuste jäägid × "väline" suhtarv) — mitteresidentidest finantsvahendajate maksmisele kuuluv intress.

3. FISIM PÜSIVHINDADES

Kontrollmäära ja tegeliku intressimäära vahe on finantsvahendaja saadud kasumimäär, mida võib seega pidada pakutud teenuse eest makstud hinnaks. FISIM püsivhindades leitakse sektorite S122 ja S123 laenude ja hoiuste FISIMi väärtuse ja nimetatud hinna jagatisena. Laenu- ja hoiuste jäägid hinnatakse ümber baasperioodi hindadega, kasutades üldist hinnaindeksit (nt sisemaise lõppnõudluse kaudset hinnadeflaatorit).

institutsioonilisele sektorile antud laenude FISIM püsivhindades =

institutsioonilisele sektorile antud laenude FISIMhinnaindeksbaasperioodi kasumimäärtegelik kasumimäär

institutsioonilisele sektori hoiuste FISIM püsivhindades =

institutsioonilisele sektorile hoiuste FISIMhinnaindeksbaasperioodi kasumimäärtegelik kasumimäär

Baasperioodi kasumimäär laenudelt = laenude tegelik intressimäär − kontrollmäär

Baasperioodi kasumimäär hoiustelt = kontrollmäär − hoiuste tegelik intressimäär

[1] Vaadeldavad finantsvahendajad on sektorid S122 (muud rahaasutused) ja S123 (muud finantsvahendajad, välja arvatud kindlustusseltsid ja pensionifondid), välja arvatud investeerimisfondid.

--------------------------------------------------

31998R0448