(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1315/2013 (4) on kehtestatud kodanike teenistuses olevate, liidu sotsiaalse, majandusliku ja territoriaalse ühtekuuluvuse tugevdamiseks vajalike ajakohaseimate liidu koostalitlusvõimeliste võrkude loomise ühisraamistik, aidates luua Euroopa ühtset transpordi- ja liikuvuspiirkonda ning tugevdades seeläbi siseturgu. Üleeuroopaline transpordivõrk (TEN-T) koosneb kahetasandilisest struktuurist, mis hõlmab üldvõrku ja põhivõrku. Üldvõrk tagab kõigi liidu piirkondade ühendatuse, samal ajal kui põhivõrk koosneb liidu jaoks strateegiliselt kõige tähtsamatest üldvõrgu osadest. Määruses (EL) nr 1315/2013 seatakse siduvad lõpliku väljaarendamise eesmärgid, st et põhivõrk tuleb lõplikult välja arendada 2030. aastaks ja üldvõrk 2050. aastaks, seades esikohale eelkõige piiriülesed ühendused, parandades koostalitlusvõimet ja aidates kaasa liidu mitmeliigilise transpordi taristu integreerimisele.

(2)

Vajadusest ja siduvast ajakavast hoolimata on kogemused näidanud, et paljud TEN-T lõplikuks väljaarendamiseks mõeldud investeeringud jäävad pidama arvukate, erinevate ja keerukate loamenetluste, piiriüleste hankemenetluste ja muude menetluste taha. Selline olukord seab ohtu projektide õigeaegse ellurakendamise ja paljudel juhtudel on tulemuseks märkimisväärsed viivitused ja suuremad kulud. Lisaks võib see tekitada projektiarendajates ja võimalikes erainvestorites ebakindlust ning viia mõnel juhul isegi selleni, et projekte ei viida esialgu kavandatud kujul ellu. Käesoleva direktiivi eesmärk on nende küsimuste lahendamine ning TEN-T lõpliku koordineeritud ja õigeaegse väljaarendamise võimaldamine liidu tasandil võetavate ühtlustatud meetmete abil. Kui liikmesriigid koostavad oma riiklikke kavasid ja programme, peaksid nad kooskõlas määruse (EL) nr 1315/2013 artikli 49 lõikega 2 võtma arvesse TEN-T arendamist.

(3)

Käesolev direktiiv peaks hõlmama projektidega seotud menetlusi, sealhulgas keskkonnamõju hindamise menetlust. Käesolev direktiiv ei tohiks aga piirata linna- või maakasutuse planeerimist, riigihankelepingute sõlmimist ega strateegilisel tasandil läbi viidavaid projektiga mitteseotud menetlusi, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, avaliku sektori eelarve kavandamine ning riiklikud või piirkondlikud transpordikavad. Selleks et suurendada loamenetluste tõhusust ja tagada projektide kvaliteetne dokumentatsioon, peaksid projektiarendajad enne loamenetluse algust tegema ettevalmistavaid töid, nagu eeluuringud ja koostama aruanded. Käesolevat direktiivi ei tuleks kohaldada vaideid menetleva asutuse või kohtu menetluste suhtes.

(4)

Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada projektide suhtes, mis on TEN-T põhivõrgu eelnevalt kindlaks määratud lõikude osad vastavalt käesoleva direktiivi lisas esitatud loetelule, ja muude põhivõrgukoridoride projektide suhtes, mille kogumaksumus ületab 300 000 000 eurot. Projektid, mille maksumus ületab sellise summa, on tihtipeale strateegiliselt tähtsad liidu aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu strateegia eesmärkide saavutamise seisukohalt ja aitavad saavutada määruse (EL) nr 1315/2013 eesmärke. Põhivõrgukoridoride ühendused on kindlaks määratud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1316/2013 (5) esitatud ühendamiste abil ja määruses (EL) nr 1315/2013 esitatud põhivõrgukaartide abil. Kõnealuste kaartide tehniline alus pärineb TEN-T interaktiivsest geograafilisest ja tehnilisest infosüsteemist (TENtec), mis sisaldab üksikasjalikumaid andmeid TEN-T taristu kohta.

(5)

Üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektid tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalast välja jätta, kuna nende kasutuselevõtt ei piirdu põhivõrguga.

(6)

Siiski võivad liikmesriigid kohaldada käesolevat direktiivi muude põhivõrgu ja üldvõrgu projektide suhtes, sealhulgas üksnes telemaatiliste rakenduste, uue tehnoloogia ja innovatsiooniga seotud projektide suhtes, et saavutada transporditaristu projektide ühtlustatud käsitlust. Kui liikmesriikide ametiasutused avaldavad käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksikprojektide loetelud, võib see suurendada projektiarendajate jaoks läbipaistvust seoses TEN-T nii käimasolevate kui ka tulevaste töödega.

(7)

Arvestades eri keskkonnamõju hindamisi, mida on liidu ja liikmesriikide õigusest tulenevalt vaja põhivõrgu projektide jaoks loa saamiseks, peaksid liikmesriigid võimaluse korral ja asjakohasel juhul kehtestama liidu ja liikmesriikide õiguse nõuetele vastava ühise lihtsustatud menetluse, et aidata saavutada käesoleva direktiivi eesmärki ehk meetmete tõhustamist.

(8)

Asjakohasel juhul tuleks käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvaid projekte käsitleda eelisjärjekorras. Selline käsitlemine võib hõlmata lühemaid tähtaegu, samaaegseid menetlusi või kaebuste menetlemise piiratud tähtaegu, tagades samal ajal, et kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega saavutatakse ka muude horisontaalsete poliitikavaldkondade, näiteks keskkonnapoliitika eesmärgid, mille eesmärk on vältida, ennetada, vähendada või kompenseerida kahjulikku mõju keskkonnale. Paljude liikmesriikide õigusraamistikus käsitletakse eelisjärjekorras teatavaid projektiliike, lähtudes nende strateegilisest tähtsusest majanduse jaoks. Kui selline eelisjärjekord on liikmesriigi õigusraamistikus olemas, tuleks seda automaatselt kohaldada käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes. Sellele vaatamata peaks liikmesriikidel olema õigus katsetada piiratud arvu projektide puhul konkreetseid loamenetlusi, et hinnata nende võimalikku laiendamist teistele projektidele. Nimetatud katsetamise ajal ei tohiks asjaomane liikmesriik olla kohustatud kohaldama selliseid katsemenetlusi teiste käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate projektide suhtes.

(9)

Et teha võimalikuks kogu menetluse selge juhtimine ja pakkuda projektiarendajatele kontaktpunkti, tuleks põhivõrgukoridoride projekte toetada tõhusate loamenetlustega. Liikmesriigid peaksid olenevalt oma riigisisesest õigusraamistikust ja halduskorraldusest ning asjaomastest projektiliikidest määrama selleks ühe ametiasutuse või mitu ametiasutust. Kui liikmesriik määrab mitu asutust, peab ta tagama, et konkreetse projekti jaoks on määratud ainult üks konkreetne asutus ja loamenetlus.

(10)

Ühe asutuse määramine projektiarendaja kontaktpunktiks peaks vähendama menetluste keerukust ning suurendama nende tõhusust ja läbipaistvust. Samuti peaks see asjakohasel juhul parandama liikmesriikide koostööd. Menetlused peaksid edendama tegelikku koostööd projektiarendajate ja määratud asutuse vahel.

(11)

Määratud asutusele võib usaldada muu hulgas ülesandeid, mis on seotud loodusõnnetuste või inimtegevusest tingitud õnnetuste korral põhivõrgu taristu taastamisele suunatud eriprojektide koordineerimise ja neile loa andmisega kooskõlas liidu ja liikmesriigi õigusega.

(12)

Käesolevas direktiivis sätestatud menetlus ei tohiks piirata rahvusvahelise ja liidu õiguse nõuete, sealhulgas keskkonna- ja inimeste tervise kaitse nõuete järgimist. Käesolev direktiiv ei tohiks alandada kahjuliku keskkonnamõju vältimiseks, ennetamiseks, vähendamiseks või kompenseerimiseks ette nähtud standardeid.

(13)

Pidades silmas põhivõrgu väljaarendamise hädavajalikkust, tuleks koos loamenetluste lihtsustamisega kehtestada tähtaeg menetlustele, mille tulemuseks on transporditaristu ehitusloa andmise otsuse vastuvõtmine. See tähtaeg peaks soodustama menetluste tõhusust ja ei tohiks mingil juhul olla vastuolus liidu rangete keskkonnakaitse ega üldsuse osalemise nõuetega. Loamenetluste tähtaega peaks olema võimalik pikendada igakülgselt põhjendatud juhtudel, sealhulgas juhul, kui ilmnevad ettenägematud asjaolud või kui see on vajalik keskkonnakaitseks. Pikendamine võiks olla väljendatud näiteks ajavahemiku, kuupäeva või kindlalt saabuva sündmusena. Pikendatud tähtaeg ei tohiks kindlasti hõlmata ajavahemikke, mis on vajalikud vaide- või kohtumenetluse läbiviimiseks või õiguskaitsevahendite taotlemiseks kohtus. Liikmesriike ei tohiks pidada vastutavaks juhul, kui tähtajast ei peeta kinni projektiarendaja põhjustatud viivituse tõttu, näiteks juhul, kui projektiarendaja ei pea kinni liikmesriigi õiguses sätestatud tähtajast või määratud asutuse soovituslikest tähtaegadest või kui projektiarendaja on tegutsenud liigselt viivitades.

(14)

Liikmesriigid peaksid püüdma tagada, et loa andmise otsuse sisu või menetlemise seaduslikkust vaidlustavaid kaebusi menetletakse võimalikult tõhusalt.

(15)

Kahte või enamat liikmesriiki hõlmavate TEN-T taristuprojektide loamenetluste koordineerimine on seotud teatavate probleemidega. Seetõttu peaksid asjaomaste liikmesriikide määratud asutused tegema koostööd oma ajakavade kooskõlastamiseks ja loamenetluse ühise ajakava kindlaksmääramiseks, niivõrd kui selline ajakavade kooskõlastamine ja ühise ajakava koostamine on võimalik ja asjakohane, võttes arvesse projekti ettevalmistatuse ja küpsuse astet, mis sõltub peamiselt projektiarendajast, eelkõige aga kuupäevast, millal projektiarendaja teatas projektist iga asjaomase liikmesriigi määratud asutusele.

(16)

Määruse (EL) nr 1315/2013 kohaselt ametisse nimetatud Euroopa koordinaatoreid tuleks asjaomastest menetlustest teavitada, et hõlbustada nende sünkroniseerimist ja lõpuleviimist, võttes arvesse eesmärki viia põhivõrgu rakendamine lõpule tähtajaks ehk 2030. aastaks.

(17)

Seal, kus TEN-T laieneb kolmandatesse riikidesse, nagu nähtub määruses (EL) nr 1315/2013 esitatud näitlikelt kaartidelt, tuleks kõnealuseid kolmandaid riike kutsuda üles asjakohasel juhul kohaldama käesolevas direktiivis sätestatud normidega sarnaseid norme.

(18)

Piiriüleste projektidega seotud riigihankeid tuleks korraldada kooskõlas aluslepingutega ning kui see on kohane, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2014/24/EL (6) või direktiiviga 2014/25/EL (7). Selleks et tagada põhivõrgu piiriüleste projektide tõhus elluviimine, tuleks ühisettevõtte korraldatavate riigihangete suhtes kohaldada ühe liikmesriigi õigust. Erandina liidu riigihankeõigusest tuleks põhimõtteliselt kohaldada selle liikmesriigi õigust, kus on ühisettevõtte registrijärgne asukoht. Jätkuvalt peaks olema võimalik määrata kohaldatav õigus kindlaks valitsustevahelise kokkuleppega. Kui riigihanget korraldab ühisettevõtte tütarettevõtja, peaks see tütarettevõtja kohaldama ühe asjaomase liikmesriigi õigusnorme, mis võiks olla ühisettevõttele kohaldatav liikmesriigi õigus. Õiguskindluse huvides peaksid praegused hankestrateegiad jääma kohaldatavaks ühisettevõtte suhtes, mis on loodud enne käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva.

(19)

Komisjon ei osale üksikprojektide heakskiitmises süstemaatiliselt. Mõnel juhul on aga vaja teatavaid projekti ettevalmistamise aspekte kontrollida ja need heaks kiita liidu tasandil. Kui komisjon on menetlusesse kaasatud, käsitleb ta eelisjärjekorras liidu projekte ja tagab projektiarendajatele kindlustunde. Mõnel juhul on vaja heaks kiita riigiabi andmine. Ilma et see mõjutaks käesoleva direktiiviga kehtestatud tähtpäevi, peaks liikmesriikidel olema kooskõlas riigiabi kontrollimise parimate tavade juhendiga õigus paluda komisjonil tegeleda nende põhivõrku käsitlevate projektidega, mis nende arvates on prioriteetsemad, kohaldades prognoositavamaid ajakavasid, lähtudes juhtumipõhisest lähenemisviisist või ühisest kavandamisest.

(20)

Põhivõrgu taristuprojektide rakendamist tuleks toetada ka komisjoni suunistega, millega täpsustatakse teatavate projektiliikide elluviimist ja mis samal ajal järgivad liidu õigustikku. Sel eesmärgil annab komisjoni 27. aprilli 2017. aasta teatis „Loodust, rahvast ja majandust käsitlev tegevuskava“ suuniseid ning toob rohkem selgust selle kohta, kuidas järgida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ (8) ning nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ (9). Et tagada avaliku sektori raha eest parim hinna ja kvaliteedi suhe, tuleks seoses riigihangetega teha projektidele kättesaadavaks otsene tugi.

(21)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt TEN-T väljaarendamise edendamiseks võetavate meetmete tõhustamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada, küll aga saab seda liidu tasandil võetavate ühtlustatud meetmete kaudu TEN-T projektide loamenetluste raamistikku tugevdades paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(22)

Õiguskindluse huvides ei tohiks käesolevat direktiivi kohaldada nende loamenetluste suhtes, mis on alanud enne käesoleva direktiivi ülevõtmise tähtpäeva,

1)

„loa andmise otsus“ – otsus või otsuste kogum, mis võib olla halduslikku laadi ja mille liikmesriigi asutus või asutused, välja arvatud halduskaebusi menetlevad asutused ja kohtud, on vastu võtnud samal ajal või üksteise järel liikmesriigi õigussüsteemi ja haldusõiguse kohaselt ning millega määratakse kindlaks, kas projektiarendajal on õigus projekti asjaomases geograafilises piirkonnas ellu viia, piiramata mis tahes otsuse tegemist vaide- või kohtumenetluse raames;

2)

„loamenetlus“ – menetlus, mida tuleb käesoleva direktiivi kohaldamisalasse kuuluva üksikprojektiga seoses järgida, et saada liidu või liikmesriigi õiguse alusel liikmesriigi asutuse või asutuste nõutav loa andmise otsus, välja arvatud linna või maakasutuse planeerimine, riigihankelepingute sõlmimine ning strateegilisel tasandil võetud ja konkreetse projektiga mitteseotud meetmed, nagu keskkonnamõju strateegiline hindamine, avaliku sektori eelarve kavandamine ning riiklikud või piirkondlikud transpordikavad;

3)

„projekt“ – ettepanek sellise transporditaristu kindlaksmääratud lõigu ehitamiseks, kohandamiseks või muutmiseks, mille eesmärk on parandada taristu läbilaskevõimet, ohutust ja tõhusust ning mille elluviimise peab loa andmise otsusega heaks kiitma;

4)

„piiriülene projekt“ – projekt, mis hõlmab kahe või enama liikmesriigi vahelist piiriülest lõiku;

5)

„projektiarendaja“ – projekti elluviimise jaoks loa taotleja või projekti algatav ametiasutus;

6)

„määratud asutus“ – asutus, mis on projektiarendaja kontaktpunkt ning hõlbustab loamenetluste tõhusat ja struktureeritud läbiviimist kooskõlas käesoleva direktiiviga;

7)

„ühine asutus“ – asutus, mis on loodud kahe või enama liikmesriigi ühisel kokkuleppel, et hõlbustada piiriüleste projektidega seotud loamenetlusi, sealhulgas määratud asutuste loodud ühised asutused, kui liikmesriigid on andnud neile volituse selliste ühiste asutuste loomiseks.