(1)

Määruses (EL) 2019/1896 on olukorrapilt määratletud kui eri asutustelt, anduritelt, platvormidelt ja muudest allikatest peaaegu reaalajas saadud geograafiliste viidetega andmete ja teabe kogum, mida edastatakse turvaliste andmeedastus- ja teabekanalite kaudu ning mida saab töödelda, valikuliselt esitada ja jagada teiste pädevate asutustega, et saavutada olukorrateadlikkus ning toetada reageerimisvõimet välispiiridel või nende läheduses või piirieelsel alal. See määratlus kujutab endast algselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 1052/2013 (2) sätestatud mõiste edasiarendamist, kajastades andmekesksemat lähenemisviisi, mis võimaldab kasutajatel valida sobiva graafilise väljundi ja kasutajaliidese sõltuvalt tegevusolukorrast ning juhtimis- ja kontrollivajadustest.

(2)

Määruses (EL) 2019/1896 on sätestatud, et teabe kogumise, hindamise, kõrvutamise, analüüsi, tõlgendamise, loomise, näitlikustamise ja levitamise kaudu töötatakse välja riiklikud olukorrapildid, Euroopa olukorrapilt ja spetsiifilised olukorrapildid. Olukorrapildid koosnevad kolmest eraldi teabekihist, nimelt sündmustekihist, tegevuskihist ja analüüsikihist.

(3)

On vaja kehtestada üksikasjad olukorrapiltide iga teabekihi kohta ja spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise reeglid. Lisaks on vaja täpsustada esitatava teabe liigid ja sellise teabe esitamise kord ning kvaliteedikontrolli tagamise mehhanismid. Et tagada teabevahetust tõhustav koordineeritud lähenemisviis, tuleks Euroopa piiride valvamise süsteemis („EUROSUR“) toimuvat aruandlust täpsustada ja standardida.

(4)

Selleks et tagada olukorrapildi sündmustekihi piisav terviklikkus ja üksikasjalikkus, peaksid riiklikud koordinatsioonikeskused ning vajaduse korral Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet (edaspidi „amet“) ja rahvusvahelised koordinatsioonikeskused esitama välispiiri mõjutada võivate sündmuste kohta õigeaegseid aruandeid.

(5)

Seda täiendab sündmustest teatamine näitajate ja üksiksündmuse aruannete kaudu. Näitajad aitavad hinnata üldist arengut piirilõigul ja parandada olukorrateadlikkust, samal ajal kui üksiksündmuse aruanded on seotud õigeaegse reageerimisega konkreetsele sündmusele.

(6)

Üksiksündmuse aruanded võivad nõuda kiireloomulisi meetmeid. Seepärast peab olema võimalik üksiksündmusest õigeaegselt teatada, et neile oleks võimalik õigeaegselt reageerida. Esialgne aruanne tuleks saata kohe pärast sündmuse toimumise avastamist ja see tuleks kuvada vastavatel olukorrapiltidel. Et vältida viivitusi, mis võivad kiirreageerimisvõimet kahjustada, peaks valideerimisprotsess võimaldama saata aruande osaliselt valideerituna.

(7)

Samal ajal võib aruannete esitamine sellistes olukordades põhjustada valehäireid. Olukorrapildi koostaja ja omanik peaksid hindama ja märkima, mil määral on aruanded ja olukorrapildis esitatud sündmused usaldusväärsed. Esimest aruannet tuleks täiendada järelaruannetega niipea, kui täiendav teave on kättesaadav.

(8)

Dokumentide võltsimise ja kuritegevusega seotud juhtumitest teatamine EUROSURis täiendab aruandekohustust, mis on sätestatud süsteemi „Võltsitud ja ehtsad dokumendid veebis“ (False and Authentic Document Online system – FADO) osana Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2020/493 (3).

(9)

Käesoleva määruse kohane kaupade piiriülest liikumist ja sellega seotud salakaubavedu hõlmavast üksiksündmusest teatamine ei tohiks mõjutada olemasolevaid tollivaldkonnaga seotud aruandekohustusi, piiranguid ega pädevusi, samuti süstemaatilist kontrolliaruandlust, eelkõige komisjoni rakendusmääruse (EL) 2015/2447 (4) artikli 186 kohase impordikontrollisüsteemi nr 2 (edaspidi „ICS2“) või sama määruse artikli 86 kohase tolliasutuste riskijuhtimissüsteemi (edaspidi „CRMS“) kohase riskiteabe vahetamise ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 515/97 (5) loodud tolliinfosüsteemi (edaspidi „tolliinfosüsteem“) raames. Samuti ei tohiks see dubleerida liikmesriikide kehtestatud tolli ja tolli tulemuslikkusega seotud aruandlusmehhanisme. Võimaluse korral võiks asjakohase teabe saada komisjoni olemasolevatest allikatest.

(10)

Olukorrapiltide tegevuskihi puhul tuleks olukorrapiltide omanikule piisava ülevaate tagamiseks esitada aruandeid liikmesriikide omavahendite, operatsiooniplaanide ning keskkonnateabe, sealhulgas eelkõige meteoroloogilise ja okeanograafilise teabe kohta. Kui mõjutase piirilõikudel on kõrge või kriitiline, on koordineerimise huvides vajalik üksikasjalik aruandlus operatsiooniplaanide kohta, et paremini prognoosida asjaomaste asutuste reageerimist.

(11)

Ühise piirioperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni raames teostatavat operatiivaruandlust tuleks kirjeldada iga ühise piirioperatsiooni või kiirreageerimisoperatsiooni operatsiooniplaanis.

(12)

Olukorrapiltide analüüsikihi peaks olukorrapiltide omanik kindlaks määrama riskianalüüsi aruannete põhjal. Nende aruannete eesmärk on parandada välispiiril aset leidvate sündmuste mõistmist, mis võib hõlbustada suundumuste prognoosimist, piirikontrollioperatsioonide kavandamist ja läbiviimist ning strateegilist riskianalüüsi. Riskianalüüsi käsitleva aruandluse ja usaldatavustasemete määramisega seotud meetodid peaksid põhinema ühisel integreeritud riskianalüüsi mudelil (CIRAM).

(13)

Selleks et tagada järjepidevus ja hõlbustada teabevahetust, ohustamata seejuures julgeolekut, peaks amet EUROSURi raames integreerima ja arendama mitmesuguseid riskianalüüsi võrgustikke ja vahendeid, nagu Frontexi riskianalüüsi võrgustik (FRAN), dokumendipettustega seotud riskianalüüsi Euroopa võrgustik (EDF-RAN) või mereluureteabe võrgustiku riskianalüüsi võrgustik (MIC-RAN).

(14)

EUROSURis toimuvas aruandluses tuleks arvesse võtta teatavate piirikontrollitoimingute, nagu õhu- või merepiiridel toimuva patrull- ja vaatlustegevuse, aga ka teatavate seotud sündmuste, näiteks teisese rände või otsingu- ja päästejuhtumite eripära. Sellise teabe esitamine aitab luua Euroopa olukorrapilti, mis hõlmab riskianalüüsi ja mõjutasemete määramist. Lisaks peaks aruandlus rändajate otsingu- ja päästeoperatsioonide kohta nii maismaal kui ka merel aitama tagada rändajate kaitset ja päästa elusid.

(15)

Olukorrapildi omanik peaks haldama olukorrapilti eesmärgiga anda selge ülevaade olukorrast igal välispiiri lõigul ja igas vastutusalas ning hõlbustada riskianalüüsi ja reageerimisvõimet asjakohasel tasandil.

(16)

Spetsiifiliste olukorrapiltide koostamisel EUROSURi-väliste osalistega peaksid liikmesriigid ja amet järgima ja edendama ameti välja töötatud teabevahetusalaseid tehnilisi ja tegevusstandardeid.

(17)

On vaja sätestada aruandlus- ja olukorrapiltide haldamise ülesanded seoses tehniliste kohustustega, mis on seotud mitmesuguste EUROSURis teabe töötlemist toetavate tehniliste süsteemide ja võrgustike käitamise ja hooldamisega.

(18)

EUROSURi tehnilise rakendamise ülesannete piisava üksikasjalikkuse tagamiseks on vaja kindlaks määrata EUROSURi tehnilised komponendid. Märkimisväärse hulga töödeldava teabe haldamiseks ja käitajate töökoormuse vähendamiseks peaks teabevahetus EUROSURis olema automaatne. Liikmesriigid ja amet peaksid välja töötama tehnilised liidesed, et toetada masinatevahelisi ühendusi, ja kasutama otsuste tegemist toetavaid vahendeid, et aidata EUROSURi käitajaid nende ülesannete täitmisel.

(19)

Huvipakkuvate laevadega seotud aruannete vormi kindlaksmääramisel osana teabevahetusalastest tehnilistest standarditest peaks amet tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega kasutama rahvusvaheliselt kokkulepitud vorme, mis tulenevad asjakohastest rahvusvahelistest õigusaktidest, eelkõige ÜRO mereõiguse konventsioonist, mereasjades kohaldatavast tavaõigusest ja eelkõige Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO) poolt kindlaksmääratud vahenditest ning nende versioonidest lipuriikide õiguskorras.

(20)

Huvipakkuvate õhusõidukitega seotud aruannete vormi kindlaksmääramisel osana teabevahetusalastest tehnilistest standarditest peaks amet tihedas koostöös asjaomaste riiklike asutustega püüdma kasutada rahvusvaheliselt kokkulepitud vorme, näiteks Rahvusvahelise Tsiviillennunduse Organisatsiooni (ICAO) kindlaksmääratud vorme.

(21)

EUROSURi andmeturbe eesmärk on tagada aruannete ja muude EUROSURis töödeldavate andmete ja teabe autentsus, kättesaadavus, terviklus, konfidentsiaalsus ja salgamatus.

(22)

EUROSURi tehniliste komponentide andmeturve on vastavuses tehniliste komponentide suutlikkusega tuvastada ja tõkestada teataval usaldatavustasemel mis tahes tegevust, mis ohustab töödeldud andmete ja teabe või nende võrkude ja infosüsteemide pakutavate või nende kaudu juurdepääsetavate seotud teenuste turvalisust.

(23)

EUROSURi andmeturbe eest vastutavad kollektiivselt liikmesriigid ja amet.

(24)

Küberrünnakud ja muu küberkuritegevus arenevad pidevalt ning on nüüd kuritegelikele ja terroristlikele võrgustikele üha taskukohasemad. EUROSUR peaks tagama piisava ja ühtse kaitse küberohtude eest nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil. EUROSUR on teabevahetusraamistik, mis hõlmab eri salastatuse tasemeid. EUROSURi tehniliste komponentide rakendamisel peaksid asjaomased riiklikud asutused ja amet tagama, et igal kasutajal on asjakohasele teabele nõuetekohane juurdepääs, mis vastab tema akrediteerimise tasemele ja teadmisvajadusele.

(25)

Kui sidevõrk võetakse kasutusele kuni tasemeni „Confidential EU“, peaks amet pakkuma ajutist lahendust nende riiklike komponentide jaoks, mis on endiselt akrediteeritud üksnes kuni tasemeni „RESTREINT UE/EU RESTRICTED“ või liikmesriikides kohaldatavate samaväärsete salastatuse tasemeteni.

(26)

EUROSURi andmeturbe eeskirjade osana ja nõuetekohase akrediteerimisprotsessi tagamiseks luuakse käesoleva määrusega ameti sees ühine turvalisuse akrediteerimise amet (edaspidi „akrediteerimisamet“). Tulenevalt komisjoni otsusest (EL, Euratom) 2015/444 (6) on EUROSURi puhul sellist ametit vaja, sest EUROSUR koosneb mitmest omavahel ühendatud süsteemist, millesse on kaasatud mitu osapoolt.

(27)

Akrediteerimisamet on sõltumatu tehniline asutus, mis ei mõjuta ameti haldusnõukogu ülesandeid.

(28)

Vastavalt subsidiaarsuse põhimõttele peaksid turvalisuse akrediteerimise otsused põhinema turvalisuse akrediteerimise strateegias kehtestatud korra kohaselt kohalikel turvalisuse akrediteerimise otsustel, mille on vastu võtnud liikmesriikide turvalisuse akrediteerimise asutused.

(29)

Kõigi ülesannete kiireks ja tõhusaks täitmiseks peaks akrediteerimisametil olema võimalik luua vajalikud allorganid, kes tegutsevad vastavalt tema antud juhistele. Sellest tulenevalt peaks ta asutama nõukogu, kes abistab teda otsuste ettevalmistamisel.

(30)

Turvalisuse akrediteerimine tuleks kooskõlastada süsteeme haldavate asutuste ja muude julgeolekut käsitlevate sätete rakendamise eest vastutavate asjaomaste üksuste tegevusega.

(31)

Võttes arvesse EUROSURi süsteemide eripära ja keerukust, on oluline, et turvalisuse akrediteerimist viidaks läbi liidu ja liikmesriikide julgeoleku nimel ühise vastutuse raames, tehes jõupingutusi konsensuse saavutamiseks ja kaasates kõiki julgeolekuküsimustest huvitatud isikuid, samuti pideva riskijärelevalve eesmärgil. Samuti on väga oluline usaldada turvalisuse tehniline akrediteerimine asjatundjatele, kellel on keerukate süsteemide akrediteerimise alal nõuetekohane kvalifikatsioon ja kes on läbinud nõutaval tasemel julgeolekukontrolli.

(32)

Selleks et tagada akrediteerimisameti suutlikkus täita oma ülesandeid, tuleks ette näha, et liikmesriigid esitavad talle kõik vajalikud dokumendid, annavad nõuetekohaselt volitatud isikutele EUROSURi ja tugisüsteemide (sealhulgas sidevõrgu) raames juurdepääsu salastatud teabele ja nende jurisdiktsiooni alla kuuluvatele piirkondadele ning vastutavad kohalikul tasandil nende territooriumil asuvate alade turvalisuse akrediteerimise eest.

(33)

Kuigi otsejuurdepääs riiklikule süsteemile on asjaomase liikmesriigi ainupädevuses, võiks ameti töötajatele anda EUROSURi raames riiklikele süsteemidele otsejuurdepääsu, et riiklikke asutusi nende ülesannete täitmisel aidata.

(34)

EUROSURi väliskomponentide andmeturvet käsitlevad sätted peaksid olema osa vastava töökorra ja staatust käsitlevate näidiskokkulepete EUROSURi käsitlevatest sätetest. Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22 (Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osalenud Taani Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/817 (7) vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav. Võttes siiski arvesse, et määrus (EL) 2019/817 põhineb Schengeni acquis’l, teatas Taani 31. oktoobril 2019 kooskõlas nimetatud protokolli artikliga 4, et ta on otsustanud määruse (EL) 2019/817 oma siseriiklikusse õigusesse üle võtta.

(35)

Käesolev määrus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu otsusele 2002/192/EÜ (8); seetõttu ei osale Iirimaa käesoleva määruse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(36)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahelise lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (9) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(37)

Šveitsi puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ sätete rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (10) artikliga 3.

(38)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev määrus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahelise protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2011/350/EL (11) artikliga 3.

(39)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa piiri- ja rannikuvalve komitee arvamusega,

a)

EUROSURis toimuva aruandluse eeskirjad, sealhulgas esitatava teabe liik ja aruandluse tähtajad;

b)

olukorrapiltide teabekihtide üksikasjad;

c)

spetsiifiliste olukorrapiltide koostamise reeglid;

d)

kohustused, mis on seotud aruandluse, olukorrapiltide haldamise ning mitmesuguste EUROSURi toetavate tehniliste süsteemide ja võrgustike käitamise ja hooldamisega;

e)

EUROSURi andmeturbe- ja andmekaitse-eeskirjad;

f)

kvaliteedikontrolli tagamise mehhanismid.

1)

„sündmus“ – olukord, mis tõenäoliselt mõjutab välispiire seoses rände, piiriülese kuritegevuse või rändajate elu kaitsmise ja päästmisega, sealhulgas piiril toimuvad vahejuhtumid, või mis võib mõjutada EUROSURi toimimist, kaasa arvatud selle mis tahes tehnilisi komponente;

2)

„olukorrapildi haldamine“ – olukorrapildi koostamine ja ajakohastamine ning selles sisalduva teabe töötlemine;

3)

„omanik“ – üksus, amet või asutus, kes haldab olukorrapilti ja vastavaid aruandeid;

4)

„töötlemine“ – aruandes sisalduvate andmete, metaandmete ja teabega seotud mis tahes toiming, olenemata sellest, kas see on automatiseeritud või mitte, sealhulgas nende andmete ja metaandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, struktureerimine, talletamine, muutmine, päringute tegemine, kasutamine, edastamine, avaldamine, kombineerimine, kustutamine, järgu madaldamine ja hävitamine;

5)

„näitaja“ – mõõtetulemus või väärtus, mis viitab sündmustele või ülesannetele, mis kirjeldavad olukorda välispiiril ja mis aitab kaasa olukorrateadlikkusele ja riskianalüüsile või toetab reageerimisvõimet;

6)

„tehniline näitaja“ – mõõtetulemus või väärtus, mis viitab sündmustele või ülesannetele, mis aitavad kaasa EUROSURi toimimisega seotud olukorrateadlikkusele ja riskianalüüsile või toetavad vastavat reageerimisvõimet;

7)

„merepääste koordinatsioonikeskus“ – üksus, kes vastutab otsingu- ja päästeteenuste tõhusa korraldamise edendamise eest ning otsingu- ja päästeoperatsioonide korraldamise koordineerimise eest otsingu- ja päästepiirkonnas, nagu on viidatud rahvusvahelises mereotsingute ja -pääste konventsioonis;

8)

„välislend“ – mehitatud või mehitamata õhusõiduki ja selle reisijate ja/või lasti lend liikmesriikide territooriumile või liikmesriikide territooriumilt, kui see ei ole siselend Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/399 (12) artikli 2 punkti 3 tähenduses;

9)

„rahvusvaheline koordinatsioonikeskus“ – välispiiril toimuva ühisoperatsiooni või piirivalve kiirreageerimisoperatsiooni koordineerimiseks loodud koordineerimisstruktuur;

10)

„jälgimisnimekiri“ – riskianalüüsi alusel koostatud loetelu kahtlastest üksustest, vahenditest, käitumisest või profiilidest, mille eesmärk on suunata Euroopa piiri- ja rannikuvalve avastamis- ja riskianalüüsi võimet ning käivitada asjakohane reageerimisvõime;

11)

„tehnilised komponendid“ – EUROSURi eesmärkide täitmiseks kasutatavad süsteemid ja võrgustikud, sealhulgas nende toetamiseks vajalikud taristu, töökorralduse, töötajate ja teabega seotud ressursid;

12)

„kaasaaitamine“ – nõukogu direktiivis 2002/90/EÜ (13) määratletud ebaseaduslikule piiriületamisele, läbisõidule ja elamisele kaasaaitamine;

13)

„sisenemiskeeld“ – sisenemiskeeld, mis on kooskõlas määruse (EL) 2016/399 artikliga 14 väljastatud kolmanda riigi kodanikule, kes ei täida kõiki artikli 6 lõikes 1 sätestatud sisenemistingimusi, ei kuulu nimetatud määruse artikli 6 lõikes 5 osutatud kategooriatesse ning kellele on kooskõlas Schengeni piirieeskirjade V lisa kohaselt väljastatud standardne keeldumisest teatamise vorm;

14)

„inimkaubandus“ – Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2011/36/EL (14) artiklis 2 osutatud õigusrikkumine;

15)

„turvalisuse akrediteerimine“ – asjaomase turvalisuse akrediteerimise asutuse poolt EUROSURi süsteemile või võrgustikule antav ametlik luba ja heakskiit töödelda EUROSURi andmeid oma töökeskkonnas pärast julgeolekukava ametlikku kinnitamist ja nõuetekohast rakendamist;

16)

„tegevusseisund“ – vara, üksuse, süsteemi või keskuse võime täita oma tööülesandeid, mida iseloomustatakse väljenditega „täielikult toimiv“, „piiratud toimivusega“ või „ei toimi“;

17)

„aluskiht“ – olukorrapildi sündmustekihi, tegevuskihi või riskianalüüsi kihi all olev teabekiht.