Komisjoni aruanne nõukogule, Euroopa Parlamendile, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele - Üleeuroopaline transpordivõrk - Otsuse 1692/96/EÜ artikli 18 kohane aruanne suuniste rakendamise kohta ajavahemikus 2002–2003 {SEK(2007) 313} /* KOM/2007/0094 lõplik */
[pic] | EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON | Brüssel 13.3.2007 KOM(2007) 94 lõplik KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Üleeuroopaline transpordivõrk Otsuse 1692/96/EÜ artikli 18 kohane aruanne suuniste rakendamise kohta ajavahemikus 2002–2003 {SEK(2007) 313} SISUKORD Sissejuhatus 3 Poliitiline taust 3 Rakendamine 5 I peatükk 5 1.1 Rakendamine üldiselt 5 1.2 Rakendamine transpordiliigi ja -sektori kaupa 6 1.2.1 TEN-T teedevõrk 6 1.2.2 TEN-T raudteevõrk 6 1.2.3 TEN-T siseveeteedevõrk 6 1.2.4 TEN-T sadamad 6 1.2.5 TEN-T lennujaamad 7 1.2.6 Kombineeritud transpordi võrk 7 1.2.7 Liikluskorraldus ja navigatsioonisüsteemid 7 2 peatükk 8 2.1 Horisontaalsed teemad 8 2.1.1 Koostalitlusvõime 8 2.1.2 Uurimis- ja arendustegevus 8 2.1.3 Keskkonnakaitse 8 3. peatükk 9 3.1 Üldhinnang TEN-T rakendamisele ajavahemikus 2002–2003 9 3.2 Esmatähtsad projektid 10 3.3 Rahastamisallikad 11 3.3.1 TEN-T eelarve 11 3.3.2 Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) 11 3.3.3 Ühtekuuluvusfond 12 3.3.4 ISPA (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) fond 12 3.3.5 Euroopa Investeerimispanga laenud 12 3.3.6 Üldhinnang rahastamisallikatele 12 Kokkuvõte 13 KOMISJONI ARUANNE NÕUKOGULE, EUROOPA PARLAMENDILE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE Üleeuroopaline transpordivõrkOtsuse 1692/96/EÜ artikli 18 kohane aruannesuuniste rakendamise kohta ajavahemikus 2002– 2003 Sissejuhatus Käesolev aruanne annab hinnangu üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT-T) arendamise kohta vastavalt otsuses 1692/96/EÜ[1] sätestatud TEN-T suunistele. Suunised kujutavad endast üldist tugiraamistikku võrgu rakendamiseks ja määravad kindlaks ühist huvi pakkuvad projektid, mis tuleb ellu viia 2010. aastaks. Suuniste reguleerimisalasse kuuluvad järgmised transpordivaldkonnad: maantee-, raudtee- ja siseveevõrgud, meremagistraalid, mere- ja siseveesadamad, lennujaamad ning muud transpordiliikide võrkude vahelised ühenduspunktid, samuti liikluskorraldus ja navigatsioonisüsteemid. Otsuse artikli 18 lõikes 3 on nõutud, et komisjon koostaks liikmesriikide abiga iga kahe aasta tagant aruande suuniste rakendamise kohta. Käesolev aruanne käsitleb kaheaastast ajavahemikku aastast 2002 kuni 2003. aasta lõpuni. Aruandes sisalduvad investeerimisandmed viitavad „vanadele“ ja „uutele“ liikmesriikidele ning Bulgaariale ja Rumeeniale ning osaliselt tehakse vahet EL 15,[2] EL 10,[3] EL 2 [4]ja EL 27 (kõigi kolme rühma riigid) riikide vahel. Poliitiline taust 1996. aasta juulis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse nr 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu (TENT-T) arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta. TENT-T suunised on üldine tugiraamistik võrgu rakendamiseks ja ühist huvi pakkuvate projektide kindlaksmääramiseks. Erilise tähtsuse omistas Euroopa Ülemkogu 1994 Essenis toimunud kohtumisel neljateistkümnele neist projektidest. 2001. aasta septembris võttis komisjon vastu oma valge raamatu „Euroopa transpordipoliitika aastaks 2010: aeg otsustada“. Üha sagenevaid liiklusummikuid ja transpordi väliskulusid silmas pidades soovitati selles ühise transpordipoliitika läbivaatamisel panna rohkem rõhku ühelt transpordiliigilt teisele üleminekule, mis on üks võimalus jätkusuutlikkuse edendamiseks. Sõitjatevedu üldiselt nii ruttu ei kasva kui SKT, kaubavedu aga kasvab SKTst kiiremini. Praktikas kasvab maanteetransport umbes sama kiiresti kui SKT, nagu ka mere- ja õhutransport. [pic] Transpordi nõudlus võrreldes SKT kasvuga EL 25 riikides[5] ajavahemikus 1995–2004 2001. aasta 22. mail võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu otsuse nr 1346/2001/EÜ,[6] millega muudeti TENT-T suuniseid mere- ja siseveesadamate ja ühendveoterminalide osas ning rõhutati transpordivõrgu mitmeliigilisuse mõõdet ja reageeriti seega viimase aja arengutele. 2001. aasta oktoobris tegi komisjon ettepaneku otsuse 1692/96/EÜ (üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta) muutmiseks. Euroopa Parlament võttis ettepaneku veidi muudetud kujul vastu esimesel lugemisel. Kuna ettepanek nõukogus edasi ei liikunud, otsustas komisjon esitada ettepaneku suuniste ulatuslikumaks muutmiseks ja moodustada EL 27 riikide ja Euroopa Investeerimispanga esindajatest kõrgetasemelise töörühma eesotsas komisjoni endise asepresidendi hr Van Miertiga. 2003. aasta 1. oktoobril esitas komisjon uue ettepaneku täiendada 2001. aasta ettepanekut, tuginedes kõrgetasemelise töörühma tööle ja võttes arvesse Euroopa Parlamendilt esimesel lugemisel saadud tagasisidet. Vastavalt kõrgetasemelise töörühma soovitustele oli otsuses nimetatud 30 rahvusvahelise liikluse jaoks eriti olulist esmatähtsat projekti. Esmatähtsate projektide hulka kuuluvad ka uute liikmesriikide projektid. 2004. aasta aprillis võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu otsusega nr 884/2004/EÜ,[7] millega muudetakse otsust nr 1692/96/EÜ, vastu muudetud suunised. Muudetud suunised omistavad suurema tähtsuse põhiprojektidele ja suunavad napid rahalised vahendid üleeuroopaliselt huvi pakkuvatele projektidele, nagu piiriülesed lõigud ja looduslikud takistused, ning määravad nende elluviimise tähtajaks aasta 2020. Üldise eesmärgi kõrval, milleks on tagada inimeste ja kaupade jätkusuutlik liikumine, tuleb kehtestada mehhanismid, mis toetaksid liikmesriikidevaheliste merekiirteede arendamist, et aidata vähendada ummikuid maanteedel ja/või parandada juurdepääsu ääre- ja saarepiirkondadele ning -riikidele. Rakendamine Selle aruande ettevalmistamiseks analüüsiti TEN-T rakendamiseks aastatel 2002 ja 2003 eraldatud rahalisi vahendeid projektide ja liikmesriikide kaupa ning erilist tähelepanu pöörati esmatähtsatele projektidele. Et jälgida TEN-T võrgu arendamist, on ajavahemikuks 2004–2020 koostatud transpordivõrku tehtavate investeeringute ja selle tegeliku rakendamise prognoos. Ajavahemikul 2002 – 2003 oli EL 27 riikides TEN-T võrku tehtud investeeringute kogusumma umbes 82 miljardit eurot. Kõnealusel ajavahemikul TEN-Tsse tehtud investeeringute allikate üldine hindamine näitab, et riiklik finantseerimine moodustas neist umbes 78%, mis on kaugelt kõige suurem osa ajavahemikus 2002–2003 TEN-T võrku tehtud investeeringutest: koos Euroopa Investeerimispanga (EIP) laenudega moodustasid need kaks allikat enam kui 90% TEN-Tsse tehtud investeeringutest. I PEATÜKK 1.1 Rakendamine üldiselt EL 27 riikides TEN-T võrku tehtud investeeringute kogusumma küündis 2002. aastal 38,5 miljardi euroni ja 2003. aastal 43,8 miljardi euroni. Transpordiliikide kaupa investeeriti ajavahemikus 2002–2003 kõige rohkem raudteedesse (46%), millele järgnesid maanteed (33%), lennujaamad (12%), sadamad (6%) ja siseveeteed (2%). Võrreldes ajavahemikuga 1998–2001 see jaotus märkimisväärselt ei muutnud. [pic] Joonis 2. Investeeringud transpordiliikide kaupa ajavahemikus 2002 – 2003 1.2 Rakendamine transpordiliigi ja -sektori kaupa 1.2.1 TEN-T teedevõrk Suunistes on määratletud, et TEN-T teedevõrk koosneb kiirteedest ja teistest kõrgetasemelistest teedest. TEN-T teedevõrgu pikkus EL 27 riikides, koos nii juba olemasolevate kui ka planeeritud teedega, on umbes 95 700 km, millest 74 500 km on olemas ja 21 200 km valmimise tähtaeg on aasta 2020. EL 27 riikides TEN-T teedevõrku tehtud investeeringute kogusumma oli 2002. aastal 11,53 miljardit eurot ja 2003. aastal 15,61 miljardit eurot (ajavahemikus 2002–2003 kokku 27,14 miljardit eurot). Ajavahemikul 2002–2003 maanteedesse tehtud investeeringute aastane kogusumma kasvas pisut, võrreldes eelmiste aastate investeeringutega. 1.2.2 TEN-T raudteevõrk 2003. aastal oli TEN-T raudteevõrgu kogupikkuseks EL 27 riikides umbes 83 300 km. Kiirliine, nende hulgas uusi ja kiirliinideks ümberehitatud liine, oli aastal 2003 kokku 9600 km ning tavapäraseid raudteeliine oli 73 700 km. TEN-T raudteevõrku tehtud investeeringute kogusumma EL 27 riikides oli 2002. aastal 18,82 miljardit eurot ja 2003. aastal 18,92 miljardit eurot (ajavahemikus 2002 – 2003 kokku 37,74 miljardit eurot). 1.2.3 TEN-T siseveeteedevõrk TEN-T siseveeteedevõrku kuuluvad jõed ja kanalid ning mitmesugused neid ühendavad harud ja ühendusteed. Võrgu veeteede tehnilised miinimumnäitajad peavad vastama IV klassi veeteede tarvis sätestatutele. Need võimaldavad 80 – 85 m pikkuse ja 9,5 m laiuse laeva või pukseeritava veokaravani läbipääsu. EL-27 riikidest on TEN-T siseveeteedevõrku kuuluvaid siseveeteid Austrial, Belgial, Bulgaarial, Hollandil, Itaalial, Leedul, Luksemburgil, Poolal, Portugalil, Prantsusmaal, Rumeenial, Saksamaal, Slovakkial, Soomel, Tšehhi Vabariigil ja Ungaril. 2003. aastal oli EL-27 riikides TEN-T olemasoleva[8] siseveeteedevõrgu kogupikkuseks 14 100 km. Siseveeteedevõrgu peatelgedeks on Rein, Main ja Doonau. Doonau moodustab EL 10 ja EL 2 riikides ühe tähtsama siseveeteedevõrgu osa. TEN-T siseveeteedevõrku tehtud investeeringute kogusumma EL 15 riikides oli 2002. aastal 892 miljonit eurot ja 2003. aastal 943 miljonit eurot (ajavahemikus 2002 – 2003 kokku 1853 miljonit eurot). 1.2.4 TEN-T sadamad Euroopa Parlament ja nõukogu võtsid 2001. aasta 22. mail vastu otsuse nr 1346/2001/EÜ,[9] millega muudetakse mere- ja siseveesadamaid ja muid ühendveoterminale käsitlevaid 1996. aastal vastu võetud suuniseid ning III lisas sisalduvat projekti nr 8. Otsuses sätestatakse, et ühenduspunktid, sealhulgas meresadamad, siseveesadamad ja ühendveoterminalid, on eri transpordiliikide mitmeliigilisse transpordivõrku ühendamise eeltingimuseks. EL 27 riikides TEN-T sadamatesse tehtud investeeringute kogusumma oli 2002. aastal 2,66 miljardit eurot ja 2003. aastal 2,64 miljardit eurot (ajavahemikus 2002–2003 kokku 5,30 miljardit eurot). 1.2.5 TEN-T lennujaamad TEN-T lennujaamadevõrku kuulub umbes 350 lennujaama. 60 suurimat lennujaama teenindavad rohkem kui 80%[10] kõigist reisijatest ja enam kui 90% ühendusevälisest rahvusvahelisest liiklusest. TEN-T lennujaamadesse investeeriti EL 27 riikides 2002. aastal kokku 4,55 miljardit eurot ja 2003. aastal 5,73 miljardit eurot (ajavahemikus 2002–2003 kokku 10,28 miljardit eurot). Kuna Malpensa lennujaam, esmatähtis projekt nr 10, sai 2001. aastal valmis, siis aasta keskmised investeeringud kahanesid ajavahemikus 2002–2003 võrreldes 2000. ja 2001. aastate näitajatega. 1.2.6 Kombineeritud transpordi võrk Üleeuroopalisse kombineeritud transpordi võrku kuuluvad raudteed ning sisevee- ja mereteed, mis kombineerituna maanteetranspordiga võimaldavad kaupade pikamaavedusid, ja ühendveoterminalid, mis on varustatud raudtee, siseveetee, laevatee ja maantee vahel ümberlaadimist võimaldavate seadeldistega. Nende hulka kuulub ka nõuetekohane veerem. Kombineeritud transport on kaasatud eesmärgiga rõhutada transpordivõrgu mitmeliigilisuse mõõdet. 1.2.7 Liikluskorraldus ja navigatsioonisüsteemid TEN-T suunised hõlmavad ka liikluskorraldussüsteemide ja liiklusteabeteenuste jaoks vajaliku telemaatika infrastruktuuri. Eesmärk on tagada koostalitlusvõime ja teenuste piirülene jätkamine. 1997. aastal ministrite nõukogu kinnitatud maanteetranspordi telemaatika tegevuskava töötas välja Euroopa Komisjon koostöös kõigi liikmesriikide kõrgetasemeliste esindajate rühmaga. Nendes ettepanekutes, mis käsitlevad teadus- ja arendustegevust, tehnilist ühtlustamist, kontsentreerimist ja koordineerimist, rahastamist ja seadusandlust, nimetati viis esmatähtsat valdkonda: RDS-TMC-põhised infoteenused, elektrooniline maksukogumine, liiklusteabe vahetus / teabehaldus, HMI (inimese ja sõiduki kasutajaliides) ja süsteemi ülesehitus. Muud esmatähtsad rakendused puudutasid reisieelset ja -aegset teavet ja juhiseid, linnadevahelise ja linnasisese liikluse korraldust, tööd ja kontrolli, ühistransporti, uue tehnoloogia sõidukite turva-/kontrollisüsteeme ja kommertsveokite tööd. 2001. aastal avaldatud transpordipoliitika valge raamat teatas ka, et komisjon teeb ettepaneku teemaksusüsteemide koostalitlusvõimet käsitleva direktiivi vastuvõtmiseks, et toetada üldise tariifipoliitika väljaarendamist ajavahemikus 2001 – 2010. See direktiiv ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta[11] on ülimalt tähtis koostalitlusvõime ja üleeuroopalise teedevõrgu (TERN) teenuste järjepidevuse saavutamiseks. 2 peatükk 2.1 Horisontaalsed teemad 2.1.1 Koostalitlusvõime Üks TEN-T peaeesmärke on riigisiseste transpordivõrkude koostalitlusvõime. Raudteevõrkude koostalitlusvõime peaks integreerima riigisisesed tavapärased liinid kiirraudteeliinidega, et muuta rahvusvahelised teenused tõhusamaks ja seega konkurentsivõimelisemaks. Suurem koostalitlusvõime, st rongide võime ületada riigipiire vajaduseta peatuda või tehnilisi erinevusi kõrvaldada, parandab tunduvalt transpordisuutlikkust ja vähendab tegevuskulusid. 2.1.2 Uurimis- ja arendustegevus Uurimis- ja arendustegevus on üks TEN-T suunistes käsitletud laiaulatuslikest meetmetest. Teadusuuringute, tehnoloogiaarenduse ja tutvustamistegevuse viienda (1998–2002) ja kuuenda (2002–2006) raamprogrammi põhjal algatati mitmed üksikute eriprogrammide põhimeetmed, nagu jätkusuutlik liiklus ja transpordiliikide kokkusobivus, maismaatransport ja meretehnoloogiad, tõhusad energiasüsteemid ja avalikud teenused. Eriti on aidanud ELi üleeuroopalise transpordivõrgu poliitika kujundamisele kaasa transpordiuuringute programm, mis on toetanud investeerimisprogrammi planeerimist ja rahastamist ning uue infrastruktuuri ja uute teenuste arendamist. Poliitikakujundajatele on jagatud hindamismetoodikaid ja tarkvaravahendeid, et aidata neil hinnata erinevate infrastruktuurikavade mõju. Hinnatud on ka transpordivõrkude ja terminalide töö tõhustamiseks välja pakutud uusi lahendusi. 2.1.3 Keskkonnakaitse Keskkonnakaitse ja selle jätkusuutlik areng on tähtis valdkondadevaheline probleem, mis on otseselt seotud TEN-T arenguga, kuid samuti mitmete horisontaalsete teemadega. Mitmesuguste transpordiga seotud keskkonnaprobleemide kohta on juba olemas rahvusvahelised kohustused, standardid ja soovitused. Suuniste 1692/96 artiklis 8 on öeldud, et projektide väljatöötamisel ja elluviimisel peavad liikmesriigid võtma arvesse keskkonnakaitse nõudeid, korraldades ühist huvi pakkuvate projektide keskkonnamõju hindamisi (EIA), mida tuleb rakendada direktiivi 85/337/EMÜ kohaselt, ning kohaldades direktiivi 92/43/EMÜ. Liikmesriigid peavad keskkonnamõju hindamist nõudvate projektide, sh üleeuroopalise transpordivõrguga seotud projektide ettevalmistamisel neid keskkonnamõju hindamise tulemusi arvestama. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. juuni 2001. aasta direktiiviga 2001/42/EÜ (teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta) kehtestati keskkonnamõju strateegilise hindamise (SEA) õigusnormid. Liikmesriigid pidid selle direktiivi siseriiklikku õigusesse üle võtma 2004. aasta juuliks. Direktiivi kohaldatakse kõigi transpordikavade ja programmide suhtes, mis annavad tulevikus alust uute kavade ja programmide koostamiseks. 3. peatükk 3.1 Üldhinnang TEN-T rakendamisele ajavahemikus 2002–2003 EL 27 riikides TEN-Tsse tehtud investeeringute kogusumma küündis ajavahemikus 2002–2003 82,3 miljardi euroni. Enamasti investeeriti raudteedesse (umbes 38 miljardit eurot), millele järgnesid maanteed (umbes 27 miljardit eurot) ja lennujaamad (umbes 10 miljardit eurot). [pic] Joonis 3. EL 27 riikides ajavahemikus 2000 – 2001 TEN-Tsse tehtud investeeringud miljardites eurodes võrrelduna ajavahemikus 2002 – 2003 tehtud investeeringutega Riigid, kuhu ajavahemikus 2002–2003 investeeriti kõige rohkem, olid Itaalia (22,56 miljardit eurot), Hispaania (9,88 miljardit eurot), Ühendkuningriik (7,91 miljardit eurot), Saksamaa (7,39 miljardit eurot) ja Prantsusmaa (6,20 miljardit eurot). [pic] Joonis 4. EL 15 riikides ajavahemikus 2002–2003 TEN-Tsse tehtud investeeringud miljonites eurodes [pic] Joonis 5: EL-10 ja EL-2 riikides ajavahemikus 2002–2003 TEN-Tsse tehtud investeeringud riikide ja transpordiliikide kaupa miljonites eurodes EL 10 ja EL 2 riikidest investeeriti ajavahemikus 2002–2003 kõige rohkem Tšehhi Vabariigis (1,66 miljardit eurot), Ungaris (1,40 miljardit eurot) ja Poolas (0,87 miljardit eurot). 3.2 Esmatähtsad projektid Üleeuroopaline transpordivõrk koosneb paljudest ühist huvi pakkuvatest projektidest. Kuid mõned projektid on Euroopa Liidu jaoks eriti tähtsad arvestades nende ulatust, nende rolli riikidevahelise kaubanduse toetamisel ja liidu ühtekuuluvuse edendamisel, või seda, kuivõrd need aitavad pikamaaliikluse vooge keskkonnasõbralikele transpordiliikidele suunata. Ühenduse 1996. aasta suunistes[12] on nimetatud 14 esmatähtsat projekti, mis tuleb viia lõpule 2010. aastaks. 2004. aasta 29. aprillil võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu vastu 2004. aasta suunised,[13] mis hõlmavad 30 esmatähtsat projekti, mis tuleb viia lõpule 2020. aastaks. 2003. aasta lõpuks oli lõpule viidud kolm esmatähtsat projekti: - Ajavahemikus 1989–2001 PP9 Raudteetelg Cork-Dublin-Belfast-Stranraer (Iirimaa, Ühendkuningriik). - Ajavahemikus 1995–2001 PP10 Malpensa lennujaam (Milano, Itaalia). - Ajavahemikus 1992–2001 PP11 Sundi püsiühendus (Taani, Rootsi). Investeeringud esmatähtsatesse projektidesse küündisid 2004. aasta lõpuks 88,5 miljardi euroni. Ajavahemikus 2005–2020 on jäänud neisse projektidesse investeerida veel umbes 252 miljardit eurot. Seega, nagu liikmesriigid 2004. aastal teatasid, ulatub ajavahemikus 1996–2020 tehtavate investeeringute ja esmatähtsatesse projektidesse tehtavate investeeringute kogusumma umbes 340 miljardi euroni. Eeldusel, et liikmesriigid keskenduvad tulevikus esmatähtsatesse projektidesse investeerimisele, võivad need projektid valmida juba enne 2020. aastat. 3.3 Rahastamisallikad Lisaks riiklikule (ametiasutused) rahastamisele on TEN-T kaasrahastajateks mitmed ühenduse fondid, nagu TEN-T eelarve, Ühtekuuluvusfond, Euroopa Regionaalarengu Fond (ERF), ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA); rahastaja on ka Euroopa Investeerimispank (EIP). Neil toetusallikatel on oma spetsiifilised abikõlblikkuse kriteeriumid, eesmärgid ja rahastamistingimused. Erasektorist finantseeritakse piiratud hulka, peamiselt lennujaamade ja sadamate sektorisse kuuluvaid projekte. 3.3.1 TEN-T eelarve Ajavahemikul 2002–2003 maksti TEN-T eelarvest toetusi kokku 1,19 miljardi euro eest. Vastavalt TEN-T suunistele eraldatakse suurem osa toetustest raudteedele, mis moodustab 46,6% selles ajavahemikus makstud TEN-T toetustest. Lisaks rõhutati ajavahemikus 2002–2003 taas ülemaailmse satelliitnavigatsioonisüsteemi (GNSS) tähtsust. Galileo programmile eraldati toetusi kokku 250 miljonit euro eest (21,0%) ja 52,4 miljonit eurot (4,4%) eraldati Euroopa Geostatsionaarse Navigatsioonilisasüsteemi (EGNOS) projektile. 3.3.2 Euroopa Regionaalarengu Fond (ERDF) Aastatel 2002 ja 2003 aitas ERDF kaasrahastada TEN-T infrastruktuuri eesmärkide 1 ja 2 alusel rahastamiskõlblikuks arvatud valdkondi. Erinevalt teistest ühenduse fondidest juhitakse ERDFi detsentraliseeritult liikmesriikidest. Ajavahemikku 2000–2006 hõlmavate määruste alusel ei suuda ühenduse tasandi andmeregister eristada aastate kaupa näiteks transpordi vallas TEN-Tga seotud kulutusi ja kulutusi, mis pole TEN-Tga seotud. Üksikasjalikud ja täpsed ERDFi andmed TEN-T projektidele tehtud kulutuste kohta pole seega praegu kättesaadavad ja kõiki esitatud andmeid tuleb pidada parimateks olemasolevateks hinnanguteks. Liikmesriikide programmdokumentides ajavahemikuks 2000–2006 (eesmärgid 1 ja 2) tehtud eraldiste põhjal on ERDFi poolt kogu selle ajavahemiku jooksul kõikide transpordile eraldatud investeeringute kogusummaks hinnanguliselt 34,1 miljardit, mis hõlmab nii TEN-Tga seotud kulusid kui ka neid kulusid, mis ei ole TEN-Tga seotud. 3.3.3 Ühtekuuluvusfond Ühtekuuluvusfondi kogueelarve 2000–2006 on 28,2 miljardit eurot, millest umbes pool on eraldatud TEN-T arendamises äärmiselt tähtsat rolli etendavatele transpordiprojektidele. Ajavahemikus 2002–2003 eraldati Ühtekuuluvusfondist ligi 3,03 miljardit eurot transpordi infrastruktuuri projektidele Kreekas, Portugalis, Hispaanias ja Iirimaal.[14] 3.3.4 ISPA (ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend) fond Toetades investeeringuid ühenduse esmatähtsatesse transpordi- ja keskkonnavaldkondadesse, aitas ühinemiseelse struktuuripoliitika rahastamisvahend (ISPA) kaasa Kesk- ja Ida-Euroopa ühinevate riikide ettevalmistamisele. Transpordi infrastruktuuri projektide osas aitas ISPA transpordi infrastruktuuri üles ehitada ja taastada ning seda ELi transpordivõrkudesse integreerida. ISPA poolt transpordiprojektidesse tehtud toetuste kogusumma aastatel 2002 ja 2003 oli 1,06 miljardit eurot. 3.3.5 Euroopa Investeerimispanga laenud EIP rahastab suurt hulka TEN-T projekte, juhul kui need vastavad tehnilistele, rahalistele ja keskkonnaalastele tingimustele ning kui need projektid on ELi eesmärkide suhtes järjepidevad. EIP laene iseloomustab see, et need võivad katta kuni 50% projekti maksumusest: teiseks eeliseks enamiku kommertspankade ees on see, et EIP laenude tagasimaksmise tähtaeg on pikem. Veelgi enam, EIP annab laenu, nõudmata projektispetsiifilisi riskipreemiaid, kuna laenud peavad olema tagatisega kaetud. Aastatel 2002 ja 2003 ulatusid EIP laenud ligi 12 miljardi euroni ning ajavahemikul 2004–2010 on EIP-l võimalik TEN-T projektidele laene anda ligi 50 miljardi euro ulatuses. 3.3.6 Üldhinnang rahastamisallikatele Kokkuvõttes võib öelda, et kõige suuremas ulatuses rahastati TEN-Td ajavahemikus 2002– 2003 riiklikul tasandil. Koos erarahastamisega moodustas see umbes 78% TEN-T infrastruktuuri tehtud investeeringutest. Kuigi erarahastamise täpset summat on keeruline kindlaks määrata (põhjusel, et erasektori infrastruktuuri (näit sadamad ja lennujaamad) investeerimisandmed on raskesti kättesaadavad), on selle osakaal üldiselt suhteliselt väike. Sellest tulenevalt on riiklik rahastamine endiselt TEN-Tga seotud projektide peamine rahastamisallikas. EIP toetus ajavahemikus 2002–2003 oli rahastamisallikana tähtsuselt teisel kohal; EIP andis laene ligi 12 miljardi euro eest (14,6%). Teiste ühenduse fondide panus (Ühtekuuluvusfond, ERDF, ISPA ja TEN-T eelarve) oli suhteliselt väike, jaotudes järgmiselt: ERDF 1,2%, ISPA 1,3%, TEN-T eelarve 1,4% Ühtekuuluvusfond 3,7%. Tabel 1. TEN-T rahastamisallikate jagunemine miljonites eurodes 2002 | 2003 | 2002-03 | protsentides | TEN-T eelarve | 563,4 | 626,6 | 1190,0 | 1,4% | ISPA | 539,1 | 524,7 | 1063,8 | 1,3% | Ühtekuuluvusfond | 1504,6 | 1526,1 | 3030,7 | 3,7% | EIP | 5897,8 | 6090,9 | 11 988,7 | 14,6% | ERDF (hinnanguline) | 500,0 | 500,0 | 1000,0 | 1,2% | Riiklik eelarve ja eraallikad | 29 540,4 | 34 474,4 | 64 014,8 | 77,8% | Kokku | 38 545,3 | 43 742,7 | 82 288,0 | 100,0% | KOKKUVÕTE Ajavahemikus 2002–2003 EL 27 riikides TEN-Tsse tehtud investeeringute kogusummast nähtus, et aasta keskmised investeeringud TEN-Tsse on võrreldes aastatega 2000 ja 2001 kasvanud. Ent kuna investeeringuid arvestatakse püsivhindades, on pärast liikmesriikide esindajatega aru pidamist selge, et TEN-Tsse tehtud investeeringute hinnanguline kogusumma võib olla eksitav. Näiteks Itaalia paigutas tänu väga intensiivsele investeerimisperioodile aastatel 2002 ja 2003 TEN-Tsse rohkem kui 22 miljardit eurot. Aasta keskmine investeering oli neil kahel aastal peaaegu kaks korda suurem kui eelmisel kuuel aastal; lisaks moodustab see 22 miljardit eurot enam kui 25% EL-27 riikides tehtud koguinvesteeringust. Selle asjaolu valgel investeeringuid üksikasjalikumalt analüüsides on selge, et investeeringute kogusumma riigi kohta võrrelduna SKT arenguga – eriti EL-15 riikides – kahanes; näiteks Taanis kulutati TEN-Tle vaid 0,09% SKTst, samas kui Sloveenias paigutati TEN-T arendamisse 1,46% SKTst. Rahastamise osas võib öelda, et riiklik rahastamine moodustas TEN-Tsse tehtud investeeringutest kaugelt kõige suurema osa. Selleks, et optimeerida ühenduse nappide rahaliste vahendite kasutamist ja hõlbustada teatavate projektide, eriti piiriüleste projektide kooskõlastatud rakendamist, nimetas komisjon asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ja pärast Euroopa Parlamendiga nõupidamist Euroopa koordinaatorid. Euroopa koordinaator tegutseb komisjoni nimel ja huvides ning peab töötama ühist huvi pakkuvate projektide rakendamise kiirendamise huvides. Rahvusvahelise liikluse 30 esmatähtsat projekti, mis peavad valmima aastaks 2020, kulgevad ajakava kohaselt. Seega oli investeeringute aastane maht aastatel 2002 ja 2003 umbes 40 miljardit eurot. Kitsaskohtade kõrvaldamine, eriti piiriülestel lõikudel, on maha jäänud ja seda tuleb tõhustada. [1] Euroopa Parlamendi ja Nõukogu otsus nr 1692/96/EÜ, 23. juuli 1996, üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta, EÜT L 228, 9.9.1996. [2] Austria, Belgia, Hispaania, Holland, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa, Soome, Taani ja Ühendkuningriik. [3] Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari. [4] Bulgaaria ja Rumeenia. [5] Allikas: EL energia ja transport arvudes 2005, Statistika käsiraamat. [6] Otsus nr 1346/2001/EÜ, millega muudetakse mere- ja siseveesadamaid ja muid ühendveoterminale käsitlevat otsust nr 1692/96/EÜ ning III lisas sisalduvat projekti nr 8 (Euroopa Ühenduste Teataja 2001, L 185/1). [7] Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 884/2004/EÜ, 29. aprill 2004, millega muudetakse otsust 1692/96/EÜ üleeuroopalise transpordivõrgu arendamist käsitlevate ühenduse suuniste kohta. ELT L, 7.7.2004. [8] Ehitatavate või kavandatud siseveeteede näitajaid ei ole praegu olemasolevate siseveeteedevõrgu näitajate hulka arvatud. [9] OP cit : 6 [10] OP cit: 5 [11] Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/52/EÜ, 29. aprill 2004, ühenduse elektroonilise maanteemaksu koostalitlusvõime kohta (EMPs kohaldatav tekst), EÜT L 166, 30.4.2004. [12] OP cit: 1 [13] OP cit: 7 [14] Allikas: Euroopa Komisjon; aastaaruanne Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta (2002), KOM (2003) 697 ja aastaaruanne Ühtekuuluvusfondi tegevuse kohta (2003), KOM (2004) 776.