30.8.2008   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 224/95

—

kas nõutakse õiguste tõelist läbipaistvust;

—

kas töötajate positiivsed õigused on tagatud;

—

kas nende sätete rakendamine, mis tulenevad nimetatud direktiivi ülevõtmisest liikmesriikides, takistab või tõhustab töötajate liikuvust, pidades silmas tööturu protektsionistlikku sulgemist;

—

kas teenuste vaba liikumisega seonduvaid konkurentsimoonutusi on välditud;

—

kas väikestel ettevõtetel on nõuetekohane ja piisav juurdepääs vajalikule teabele ülevõetud direktiivi rakendamisel.

1.1

Käesolev teatis toetub kolmandale hinnangule, mis lõpetati aastaid pärast direktiivis ettenähtud tähtpäeva (16. detsember 2001) ning milles arvestatakse ülevõtmise ja rakendamisega kõigis liikmesriikides ja toodi esile selle valdkonna eripära, mida ei iseloomusta mitte üksnes õiguslikud, tehnilised ja majanduslikud aspektid, vaid eelkõige sotsiaalsed ja inimlikud aspektid, mis põhjustavad raskusi hindamisel, ülevõtmisel, rakendamisel ja kontrollimisel. Nimetatud direktiiviga, mis on äärmiselt õigusliku iseloomuga, kaasnevad tõlgendamine ja ulatuslikud tõlgendamisvõimalused mitmel eri tasandil, ülevõtmise õigusaktid ja kohtupraktika, mis ei ole piisavalt kohandatud ettevõtete, lähetatud töötajate ja tööde ülevaatajate tegelikkusele. Seda rõhutasid sotsiaalpartnerid, kohalikud ja piirkondlikud omavalitsused ja riiklikud ametiasutused Euroopa Parlamendi arutelude käigus. Euroopa Parlament (3) avaldas mitmeid soovitusi, sealhulgas soovitus paremini arvesse võtta ja suuremal määral kaasata sotsiaalpartnereid, täpsustamata seejuures soovituste elluviimise üksikasju.

1.2

Komitee märkis, et üks viis, kuidas samadel alustel käsitletud vabadused — isikuvabadus ja teenuste osutamise vabadus — jäävad omavahel võrdseks ka tegelikkuses, on kindlustada, et direktiiviga tagatakse lähetatud töötajate õiguste kaitse märkimisväärsel tasemel ning kõigi teenuseosutajate vaheline aus ja võrdne konkurents. Komitee ei jaga seisukohta, et rahulikult võiks ette näha teenuste vaba liikumise teatud töötajate arvel. Äsjaseid kohtulahendeid (4) võib tõlgendada kui märke sellesuunaliste arengute kohta; komitee meenutab, et ILO konventsioonides nr 87 ja 98, ühinemisvabaduse ja kollektiivläbirääkimiste kohta nähakse ette, et sotsiaalõigusnormide kujundamisel tuleb arvesse võtta sotsiaalõigustiku tavapäraseid vorme, kaasa arvatud kollektiivläbirääkimised ettevõtte tasandil või teistel tasanditel ja nii erinevates valdkondades nagu miinimumpalga kehtestamine ühe tööstusharu või siis ettevõtte raames. Alates sellest, kui direktiivi 96/71/EÜ ülevõtmisel järgiti õigusloome tavapärast kulgu vastavas liikmesriigis, oleks komisjon pidanud nõudma rahvusvahelise õiguse ja tööelu alaste õigusnormide rakendamist vastavalt asjaomaste järelevalveorganite tõlgendusele ja kõigis liikmesriikides ratifitseeritud töönormidele kooskõlas esmaste õigusaktidega.

1.3

Lisaks vaatluse all olevale teatisele teeb komisjon nõukogule ettepaneku vastu võtta soovitus, (5) mille eesmärk on halduskoostöö parandamine, teabevahetussüsteemi loomine, parimate tavade levitamine ja vastastikune tutvustamine.

1.4

Võttes arvesse kõiki nimetatud uusi ettepanekuid, rõhutab komitee, et komisjon liigub õiges suunas, pidades eelkõige silmas ettepanekut tugevdatud halduskoostöö ja liikmesriikide vahelise teabevahetuse süsteemi loomise kohta. Süsteemi eesmärk vahetada teavet tööõiguse kohta, mis kehtib vastavasse riiki lähetatud töötajate suhtes, ning rakendatavate kollektiivlepingute kohta, eesmärgiga võimaldada töötajatele ja teenusteosutajatele juurdepääs nimetatud teabele ka teistes keeltes kui selle riigi keel(t)es, kus teenuseid osutatakse, luua kontaktasutused, kuhu määratakse esindajad, kaasata sotsiaalpartnerid kõrgetasemelise komitee töösse jne.

1.5

Komisjon esitas dokumendi, milles antakse hinnang rakendamis- ja ülevõtmismeetmete kohta liikmesriikides, üksnes inglise keeles, vähendades nii hinnangu võimalikku kasu liikmesriikide ja sotsiaalpartnerite jaoks kõigil tasanditel. Komitee teeb ettepaneku, et komisjon võtaks arvesse nimetatud erivaldkonda (liikuvus, vaba liikumine) ja avaldaks lisas avaldatud dokumendi (6) vähemalt kolmes keeles, lisaks inglise keelele ka ühes Lõuna-Euroopas kõneldavas romaani ja ühes slaavi keeles. Keeleküsimus on oluline ning kui uute sätetega tahetakse saavutada soovitud mõju, soovitab komitee kasutada asjakohast keelerežiimi eelkõige asjaomaste sotsiaalpartnerite teavitamisel ning liikmesriikide vahelise teabevahetussüsteemi rakendamisel. Komitee soovib samuti tähelepanu juhtida oma arvamusele komisjoni mitmekeelsuse strateegia rakendamise kohta ja uuele, komisjoni taotlusel koostatud ettevalmistavale arvamusele (7). Komitee tõstatab selles arvamuses kindlasti töötajate lähetamisega seonduvate sätete rakendamisel vajaliku teabe ja teabevahetuse küsimuse, mille üks aspekt on institutsioonidevaheline teabevahetus.

1.6

Infosüsteemi üldine olemus ja sotsiaalregistrite süsteemi iseärasused:

1.7

Komisjon teeb ettepaneku kaotada sellised töötajate lähetamise kontrollimeetmed, mida ta peab kasutuks, samal ajal kui lähetatud töötajatele tagatakse ka edaspidi asjakohane kaitse. Komisjon rõhutab teatises, et ta ei soovi seada kahtluse alla liikmesriikide sotsiaalmudeleid, kuid viidates Euroopa Kohtu praktika ühele osale, on komisjon seisukohal, et teatavad kontrollimeetmed ei ole õigustatud, kuna nad lähevad kaugemale sellest, mis on vajalik töötajate sotsiaalseks kaitseks.

1.8

Komitee rõhutab järjekindlusetust, mis tekib seoses ettepanekuga kaotada sotsiaalregistrite pidamise kohustus liikmesriikides, kus teenust osutatakse: isegi kui teabevahetussüsteem tagab vajaliku teabe kehtiva õiguse ning teenuste osutajate ja töötajate kohustuste ja õiguste kohta, ei võimalda see tagada nende õiguste individuaalset jälgimist, mis seonduvad sotsiaalse kaitsega lühikeses ja pikas perspektiivis, sealhulgas haigus, õnnetusjuhtumid, pension, sotsiaalkindlustus, ega kontrollida nende sotsiaalkindlustusmaksete ja fiskaalmaksete teostamist, mis on kohustuslikud riigis, kus teenuseid osutatakse, kuna nimetatud maksud põhinevad tööõigusel, mis kehtib riigis, kus teenuseid osutatakse. Komitee ei toeta kõnealust muudatust.

1.9

Komitee rõhutab, et direktiivi 96/71/EÜ eesmärgid pole täielikult saavutatud, isegi mitte 10 aastat pärast selle rakendamist. Erinevad suhtumised lähetatud töötajate — nii ELi kui kolmandate riikide kodanike — sotsiaalkaitse ulatuse ja tüübi kohta püsivad Euroopas.

1.10

Komisjon väljendas oma rohelises raamatus „Tööõiguse ajakohastamine 21. sajandi sõlmküsimuste lahendamisel” seisukohta, et mitteametlik töö, eelkõige töötajate teise riiki lähetamise kontekstis, on praeguse tööturu eriti murettekitav ja püsiv eripära, mis ei põhjusta mitte üksnes töötajate ärakasutamist, vaid ka konkurentsimoonutusi (8). Samas dokumendis nõudis komisjon jõustamismehhanisme, mis võimaldaksid tagada tööturgude tõhususe, ennetada tööõiguse rikkumisi riiklikul tasandil ning kaitsta töötajate sotsiaalseid õigusi.

1.11

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, et ehitusvaldkonnas tegutsevad majandus- ja sotsiaalpartnerid jälgivad eriti tähelepanelikult direktiivi 96/71/EÜ rakendamist nii sotsiaalse dumpingu kui sellest tulenevate võimalike konkurentsimoonutuste seisukohast eritingimuste tõttu, mille raames tööjõu lähetamine nimetatud sektoris toimub, eelkõige piiriülese lähetamise korral (9). Nii kohalike kui lähetatud töötajate kaitseks on väga olulised tõhusad kontrollimeetmed, mis on kohandatud ehitussektori eritingimustele. Selles valguses ei tohiks komisjoni plaanid nõrgendada liikmesriikide kontrollimeetmeid, mis on osutunud tõhusateks pikas perspektiivis. Vastasel korral läheks komisjon vastuollu oma selgelt väljendatud seisukohaga mitte muuta liikmesriikide kehtivaid sotsiaalmudeleid.

1.12

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab Euroopa Parlamendi seisukohta, et komisjon peaks Euroopa Kohtu praktikat tõlgendama vähem rangelt, hinnates teatavate meetmete kooskõla ühenduse meetmetega (10).

2.1

Seoses kohustusega jätta mõned dokumendid vastuvõtva liikmesriigi keelde, arvab komisjon, et tõlkekohustus piirab õigustamatult teenuste vaba osutamist. Sellele vaatenurgale vastukaaluks võttis Euroopa Kohus 18. juulil 2007 vastu otsuse (C-490/04), et kõnealune vaidlusi tekitav kohustus on ühenduse õigusega kooskõlas.

2.2

Komisjon viitab samuti ühele teisele Euroopa Kohtu otsusele, milles kohus võttis seisukoha, et asutamislepinguga tagatud põhiõigust omava isiku või äriühingu eeldatava pettuse või maksudest kõrvalehoidmise korral automaatselt ja tingimusteta kohaldatavad meetmed piiravad põhjendamatult teenuste vaba osutamist (11). Komitee avaldab kahtlust, et Euroopa Kohtu nimetatud seisukohta saaks kohaldada direktiivis 96/71/EÜ sätestatud meetmete suhtes, sest direktiivis lubatakse liikmesriikidel võtta „asjakohased meetmed, kui käesolevat direktiivi ei täideta”. Kõnealusest sättest ei järeldu üldist pettuse eeldust. Vastupidi, selles täpsustatakse, et nimetatud direktiivi materiaalõiguslik sisu oleks kehtetu, kui liikmesriigid ei suudaks asjakohaste vahenditega kontrollida lähetamist käsitlevatest kehtivatest sätetest kinnipidamist.

3.1

Komitee märgib positiivselt, et komisjon toob selgelt välja asjaolu, et piiriüleses halduskoostöös on praegu märkimisväärseid puudusi ja vaja on võtta meetmeid, ning on veendunud, et teabevahetuse alane hea koostöö liikmesriikide ametiasutuste vahel aitaks lahendada töötajate lähetamist reguleeriva direktiivi praktilisest rakendamisest tulenevaid probleeme, eriti ka järelevalve osas eeskirjade täitmise üle.

3.2

Komitee ei ole siiski arvamusel, et koostöö parandamine muudaks kasutuks riiklikud kontrollimeetmed. Direktiivi 96/71/EÜ raames kehtestatud koostöömehhanismid ei ole seni toiminud: nende abil ei ole suudetud saavutada, et töötajate sotsiaalne kaitse oleks kõigis riiklikes sätetes samal viisil ja määral tagatud.

3.3

Kõnealune olukord on eriti oluline ehitusvaldkonna jaoks, sest seal on väga oluline lähetatud töötajate õiguste tagamise mõõtmiseks teostada ennetavaid kontrolle ehitusobjektidel.

3.4

Kontrollikohutuse andmine päritoluriigi pädevusse viiks soovimatute viivitusteni töötajate õiguste kaitse tagamisel. See on üks põhjustest, miks Euroopa Kohus tunnustas oma 18. juuli 2007. aasta otsuses liikmesriikide õigust säilitada nõue jätta ehitusobjektidel mõned dokumendid vastuvõtva liikmesriigi keelde. Komitee on selle nõude kaotamise vastu ja soovitab, vastupidi, tugevdada töölevõtmise ja töötamisega seotud — kõnealusel juhul töötajate lähetusi puudutavate — andmete loetavust, säilitades nõude muuta nimetatud andmed kättesaadavaks vastuvõtva ja päritoluriigi tööhõiveametite, kutseõppe ja sotsiaalse kaitse institutsioonide teostatavateks kontrollideks. Laienenud ühtsel turul ja liikuvuse raames, mida tahetakse veelgi suurendada, muutub üha vajalikumaks teabe loetavus nii ettevõtja kui töötajate jaoks ning nende juurdepääs sellele.

3.5

Teavet pensioniõiguse või terviseriskide ennetamise vajaduse kohta (laevaehitus, keemiatööstus, põllumajandus jne) saaks koguda ja kontrollida lihtsamalt, kui andmetes oleks kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega rohkem teavet: päritoluriik, ettevõte, sotsiaalteenused ja –asutused jne.

3.6

Komitee on ka seisukohal, et töötajate lähetamist reguleeriva direktiivi praktilisest rakendamisest tulenevaid probleeme ei saa liikmesriigid ise kahepoolselt lahendada. Seepärast tuleks kaaluda Euroopa asutuse loomist, mis toimiks töötajate lähetamisega seotud asutustevahelise piiriülese koostöö sõlmpunkti, koordineerimiskeskuse, katalüsaatori ja teabepunktina. Nimetatud asutus peaks korrapäraselt koostama aruandeid tekkinud probleemide kohta ning tegema nende probleemide lahendamiseks meetmete ettepanekuid.

4.1

Komitee kiidab heaks komisjoni kavatsuse luua koostöös liikmesriikide, ametiühingute ja tööandjatega kõrgetasemeline komitee, mille ülesanne oleks toetada end tõestanud menetluste väljaselgitamist ja vahetamist ja töötajate lähetamisega seotud tsiviil- ja haldusõiguslike sanktsioonide piiriülese rakendamisega seotud probleemide põhjaliku uurimise ja lahendamise kaudu. Komitee rõhutab, et Euroopa valdkondlikud sotsiaalpartnerid, kes on seni kõige rohkem energiat järelevalvesse ja rakendamisse investeerinud, peaksid olema selgelt kaasatud, st olema komitees esindatud selle loomise hetkest peale. Nad on juba avaldanud oma ühist soovi Euroopa taseme ühisdeklaratsioonis. Komitee toetab omandatud kogemust arvesse võttes komisjoni algatust, aga ei anna hinnangut Euroopa valdkondlike sotisaalpartnerite loodetud osalemistasemele.

4.2

Kõnealune komitee peaks tagama, et liikmesriikidele ei surutaks peale de facto tingimusi, mis harilikult tähendab, et osalema peavad riiklikud või Euroopa seaduseandjad. Direktiivi 96/71/EÜ järgimiseks vajalikud meetmed ei ole ELis piisavad ühtlustatud ja kõnealune komitee võiks aidata olukorda parandada.

4.3

Komitee kiidab heaks asjaolu, et komisjon võtab täielikult arvesse töötajate lähetamist käsitlevaid Euroopa Parlamendi resolutsioone, eelkõige resolutsiooni, kus tunnustatakse sotsiaalpartnerite kaasamist, ning soovitab väärtustada sotsiaalpartnerite kogemust, eraldades neile muuhulgas täiendavaid vahendeid parimate tavade näidete avalikustamiseks.

4.4

Et tagada kõigi töötajate võrdsed õigused, peaks komisjon edendama pingutusi kontrolli ja liikmesriikide vahelise koostöö parandamiseks mõeldud meetmete vastuvõtmise nimel.

5.1.1

Komitee väljendab oma muret seoses „näiliste füüsilisest isikust ettevõtjate” kindlakstegemise ja nende ümberkvalifitseerimisega õiguses, kui küsimus puudutab isikut, kes elab liikmesriigis või väljaspool liikmesriiki, kus nende tegevus küsitavuse alla on seatud, või kui ilmneb näilise lähetuse probleem. Komitee kutsub komisjoni üles keskenduma olukorra lahendamise õiguslikele ja praktilistele meetmetele. Lähetatud töötajaid ärgitatakse end füüsilisest isikust ettevõtjatena registreerima, kuigi nad sõltuvad täielikult ühest tööandjast. Vahel ei ole nad ei lähetusel olevate ega füüsilisest isikust ettevõtjana registreeritud ning vahel on tegemist ohtlike elukutsetega, kus sotsiaalne kaitse peaks olema täielik.

5.1.2

Riiklikud õigusaktid peavad sisaldama lisaks selgetele ja praktilistele määratlustele ka eeskirju, mis käsitlevad vastutust näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötamise ja/või näiliste lähetuste eest, et tagada töötaja või ametiasutuse nõutavate töötasude, trahvide, maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete maksmine ning et ametiasutused saaksid kontrollida nimetatud kohutustest kinnipidamist. Samuti tuleks viia miinimumini petturlike tegevuste kaudu omandatav kasum ja suurendada petturitele kohaldatavaid majanduslikke sanktsioone juhul, kui ettevõtted ja näilise füüsilisest isikust ettevõtjana töötajad sotsiaalkaitse kohustuse täitmisest kõrvale hiilimiseks koostööd teevad.

5.2.1

Liikmesriikide tasandil avaldasid mõned riiklikud ja sektori tasandi partnerid toetust peatöövõtjate solidaarse ühisvastutuse põhimõttele alltöövõtjate suhtes. See põhimõte on lisatud riiklikku õigusse ning seda tuleks esile tuua kui head tava. Euroopa Parlamendi aruandes (12) tuuakse esile mitmed solidaarse ühisvastutuse süsteemi eelised lähetatud töötajate jaoks. Teatises märgib komisjon, et tuleb uurida ja kaalutleda seda, kas emaettevõtjate jagatud vastutus võiks endast kujutada tõhusamat ja proportsionaalsemat viisi ühenduse õigusaktide täitmise järelevalve ja jõustamise parandamiseks. Euroopa Parlament on väljendanud kõnealustele sätetele toetust.

5.2.2

Praktilise kogemuse põhjal on selge, et töötajate lähetamist käsitlevast direktiivist hiilitakse vahel mööda pikkade allhankeahelate ja piiriüleste teenuseosutajate kasutamise kaudu.

5.2.3

Teatises osutatakse, et komisjon kavatseb võtta koos liikmesriikide ja tööturu osapooltega ette piiriüleste jõustamisprobleemide (sanktsioonid, trahvid, solidaarne ühisvastutus) põhjalikud uuringud. Sel viisil vastab komisjon Euroopa Parlamendi pidevale üleskutsele algatada solidaarset ühisvastutust käsitlev õigusakt, et viia miinimumini võimalus hiilida mööda õiguslikest või kollektiivselt kokku lepitud standarditest, kooskõlas töötajate lähetamist käsitleva direktiiviga. Komitee soovib, et teda hoitaks selle tulemustega kursis.

6.1

Komitee toetab komisjoni poolt nõukogule esitatud algatusi, aga avaldab siiski muret seoses nende algatuste ühekülgse lähenemisviisiga, mille puhul on esiplaanil võimalike piirangute ja takistuste kõrvaldamine ettevõtete jaoks, kes lähetavad oma töötajaid teistesse riikidesse. Arvestades teadaolevaid puudusi töötingimuste järelevalves, piiriüleses halduskoostöös ja trahvide jõustamisel, peab komitee arvates olema sama oluline koht töötajate õigustel, mis on kaitstud töötajate lähetamist reguleeriva direktiiviga. Erilist muret väljendab komitee seoses ettepanekuga kaotada sotsiaalregistrite pidamise kohustus liikmesriikides, kus teenust osutatakse. Komitee palub nõukogul võtta vastu soovitus, milles käsitletakse halduskoostöö tugevdamist liikmesriikide vahel, teenuseosutajate ja lähetatud töötajate juurdepääsu parandamist teabele (laiendatud keelerežiimi tingimustes) ning teabe ja heade tavade kogemuste vahetamist liikmesriikide vahel kolmepoolses kõrgetasemelises komitees, mis koosneb liikmesriikide esindajatest ning riikliku ja Euroopa taseme majandus- ja sotsiaalpartneritest ning mille eesmärk on tugevdada direktiivi 96/71/EÜ ja vaba teenuste osutamise raames lähetatud töötajate kaitset.