28.6.2018   

ET

Euroopa Liidu Teataja

C 227/45

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus

teemadel „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Kuidas rakendada Euroopa riigihanked kogu Euroopa teenistusse““

[COM(2017) 572 final],

„Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Investeerimise soodustamine suurte taristuprojektide hankeaspektide vabatahtliku eelhindamise kaudu““

[COM(2017) 573 final]

ja

„Komisjoni 3. oktoobri 2017. aasta soovitus riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise kohta – „Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistiku ülesehitamine““

[C(2017) 6654 final – SWD(2017) 327 final]

(2018/C 227/06)

Raportöör:

Antonello PEZZINI

Konsulteerimistaotlus

Euroopa Komisjon, 17.11.2017

Õiguslik alus

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304

Vastutav sektsioon

ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon

Vastuvõtmine sektsioonis

24.1.2018

Vastuvõtmine täiskogus

14.2.2018

Täiskogu istungjärk nr

532

Hääletuse tulemus

(poolt/vastu/erapooletuid)

107/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

 Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on veendunud, et üksnes riigihangete läbipaistev, avatud ja konkurentsivõimeline süsteem suudab ühtsel turul tagada mitte ainult tõhusad avaliku sektori kulud, vaid ka pakkuda kodanikele kvaliteetseid kaupu ja teenuseid, arendades tõelist Euroopa innovaatiliste, arukate, jätkusuutlike ja sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete kultuuri.

1.1.1.

 Sellega seoses soovitab komitee edendada majanduslikult soodsaima pakkumuse kasutust kriteeriumina pakkumuste valimisel, eelkõige intellektuaalteenuste puhul.

1.2.

 Komitee kiidab heaks uue riigihangete paketi ja rõhutab vajadust järgmise järele:

—

edendada riigihangete kvaliteeti ja innovatsiooni;

—

hõlmata keskkonna- ja sotsiaalaspekte;

—

muuta riigihanked arukamaks ja tõhusamaks.

1.3.

 Komitee rõhutab, et riigihangete arukas kasutamine võib aidata lahendada üleilmseid probleeme, mis tulenevad kliimamuutusest, ressursside nappusest, ebavõrdsusest ja rahvastiku vananemisest, samuti toetab see sotsiaalpoliitikat, kiirendab säästvamate tarneahelate ja ettevõtlusmudelite kasutuselevõttu, võib suurendada konkurentsivõimet ning hõlbustada VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu riigihangetele.

1.3.1.

 Komitee peab oluliseks liikmesriikide suuremat avatust suurte taristuprojektide vabatahtliku eelhindamise mehhanismi rakendamise suunas.

1.3.2.

 Komitee rõhutab, kui vajalik on muuta uue vabatahtliku eelhindamise mehhanismi rakendamine atraktiivseks, tunnustades hankijat nõuetele vastavust tõendava märgisega. Komitee toetab kõigi sidusrühmade kõrgemat kutseoskuste taset ja sotsiaalsete ettevõtete suuremat osalust, mille eesmärk on võidelda pettuste ja korruptsiooni vastu, ning toetab üleminekut digitaalhangetele.

1.4.

 Komitee hindab eriti jõupingutusi VKEde ja sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu hõlbustamiseks hanketurule ning rõhutab, et nende täieliku osalemise ees on veel palju takistusi. Komitee soovitab ka kutsekodade ja/või kutseorganisatsioonide sekkumist kaitse- ja toetusmeetmete kaudu.

1.4.1.

 Sotsiaalsed ja keskkonnaaspektid on omandanud riigihangete elluviimisel väga suure tähtsuse ning komitee rõhutab nende aspektide väärtust ja kasulikkust ning soovitab lisada konkreetse sotsiaalse ja keskkonnaalase aspekti kõikidesse riiklikesse ja ühenduse koolitusprogrammidesse.

1.4.2.

 Asjakohane oleks käivitada Euroopa Sotsiaalfondi kaudu kampaania, millega edendada keskkonna (ISO 14000) ja sotsiaalvaldkonna (ISO 26000, SA 8000:2014 ja ILO asjakohased konventsioonid) (1) ning juhtimise ja tootmise kvaliteedi (ISO 11648 projektijuhi kohta ja ISO 9000) alaste tehnilis-regulatiivsete standardite või liikmesriikide õigusaktidega määratletud sarnaste tehniliste kvaliteedinõuete kasutamist vastavalt konkreetsele hankele, aidates väiksemate ettevõtjatel saavutada nimetatud standardid.

1.5.

 Komitee jaoks on oluline tegutseda otsustavalt hankijate suurel määral kutseliseks muutmiseks, tunnustades selgelt uusi omandatud kvalifikatsioone. Neile tuleb tagada tehnilisi ja IT-alaseid oskusi hõlmav ühtne Euroopa raamistik, mis võimaldab ühist lähenemisviisi kogu Euroopa siseturul.

1.6.

 Komitee arvates oleks olnud parem, kui komisjon oleks soovituse asemel võtnud vastu direktiivi, et tagada tõhus ja järjepidev struktuur riigihangete professionaalseks muutmise jaoks.

1.7.

 Komitee sõnul tuleks luua avalik digitaalne riigihangete register, mis võimaldaks nii suurendada huvitatud ettevõtete võimalikku hulka kui ka parandada hankemenetluse tõhusust ja terviklikkust.

1.8.

 Komitee jaoks on oluline tagada ühenduse tõhus tegevus, et edendada juurdepääsu kolmandate riikide (sealhulgas läbirääkimisetapis olevate riikide ja ELi naabruspoliitika partnerriikide) hanketurule vastastikkuse põhimõttel ja võrdsetel alustel sealsete kohalike ettevõtetega.

1.9.

 Komitee arvates peaks Euroopa Komisjoni riigipõhiste soovitustega kaasnema tugeva tõuke andmine koolitusvaldkonnas, et tagada juurdepääs programmidele ja struktuurifondidele, tehnilis-normatiivsete digiteerimisstandardite kehtestamine ning hangete eetikakoodeksi vastuvõtmine Euroopa tasandil.

1.10.

 Komitee soovitab soodustada kaasamist ja sotsiaalse iseloomuga meetmeid, nagu strateegilised vahendid edumeelse poliitika edendamiseks selles valdkonnas.

1.11.

 Komitee soovitab uurida võimalust võtta piiriüleste hankelepingute puhul vastu ühtne reguleerimiskord sarnaselt 28. režiimile, millega võivad hankijad vabatahtlikult liituda ja milles on tagatud kõigile sama kord kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

2.   Taust ja praegune olukord

2.1.

 Riigihanked pakuvad uuenduslikele toodetele ja teenustele potentsiaalselt tohutult suurt turgu, kui neid rakendada strateegiliselt majanduse elavdamiseks ja investeeringute edendamiseks, eelkõige Euroopa investeerimiskava kaudu, samuti tootlikkuse ja kaasamise parandamiseks ning innovatsiooni ja majanduskasvu soodustamiseks vajalike struktuuri ja taristu muutustega kohanemise eesmärgil.

2.2.

 Suur osa hankeid ja investeeringuid Euroopa majanduses tehakse riigihangete kaudu: ELi ametiasutused kulutavad teenustele, ehitustöödele ja tarnetele igal aastal umbes 19 % ühenduse SKPst.

2.2.1.

 Kahjuks toimub 55 % hankemenetlustest madalaima hinna alusel, mis on hankelepingu sõlmimise kriteerium, seega ei pöörata erilist tähelepanu kvaliteedile, jätkusuutlikkusele, innovatsioonile ega sotsiaalsele kaasatusele.

2.3.

 Kümnest suurest taristuprojektist üheksa ei viida ellu vastavalt projekti lepingulise täitmise etapis esitatud plaanide kohaselt, samuti vastavalt eelarves ette nähtud summadele ega kavandatud tähtaegadele ning sageli ületatakse kulusid kuni poole võrra (2).

2.4.

 Riigihankeid reguleeriv raamistik on tavapäraselt pigem keeruline ja põhjalik, millele lisandub institutsioonilise struktuuri suur killustatus, sest süsteemi haldavad mitmesugused osalejad riigi, piirkondlikul ja valdkondlikul tasandil ning nende ülesanded ja funktsioonid ei ole alati selgelt määratletud.

2.5.

 Taristu hanke- ja investeerimismenetluste haldamine eeldab eri tasandite riigiasutustelt hästi välja arendatud oskusi, aga neil asutustel on mitmesuguseid probleeme, nagu ebaühtlane suutlikkus kavandada ja kiiresti kindlaks määrata sobivad vahendid ja meetmed, hankijate vähesed kutseoskused, haldusasutuste paljusus seoses kululiikide haldamisega, süstemaatiliselt kogutavate toetavate andmete puudumine, lünklikud andmebaasid, mida haldavad sageli ebapiisava kvaliteedi ja usaldusväärsusega üksused.

2.6.

 Seda keerukuse probleemi ei õnnestunud 2014. aasta riigihangete paketiga täiel määral lahendada.

2.7.

 ELis on riigihangete haldamist toetavate digivahendite kasutuselevõtt aeglane: 2016. aastal kasutas neid ainult neli ELi riiki (3). See olukord toob esile, kui vajalik on uue tehnoloogia laialdasem kasutamine hankemenetluste lihtsustamiseks ja kiirendamiseks.

3.   Euroopa Komisjoni ettepanekud

3.1.

 Esitatud pakett hõlmab nelja peamist valdkonda:

3.1.1.

 parandamist vajavate prioriteetsete valdkondade kindlaks määramine – riigihangete strateegilise lähenemise väljatöötamine, keskendudes kuuele prioriteedile;

3.1.2.

 suurte taristuprojektide mittekohustuslik eelhindamine koos kasutajatoe loomisega ning teavitamise ja teabevahetuse mehhanisme kasutades, et tagada abi nende projektide esialgsetes etappides, mille hinnanguline maksumus on üle 250 miljoni euro, ning liikmesriigi jaoks väga kasulike üle 500 miljonit eurot maksvate projektide esialgsetes etappides;

3.1.3.

 soovitused haldusasutuste ja avaliku sektori hankijate tegevuse kutseliseks muutmise kohta, millega tagatakse, et neil on õigusnormide järgimiseks vajalikud kutseoskused ning tehnilised ja menetluslikud teadmised, ning uuenduslikkuse ja jätkusuutlikkuse kõrge tase ning majanduslikult soodsaim investeering, arvestades ka sotsiaalset vastutust;

3.1.4.

 innovaatilisuse suurendamine kaupade ja teenuste hangete kaudu.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

 Komitee tunneb heameelt uue riigihangete paketi üle ning rõhutab juba varem väljendatud vajadust edendada „riigihankemenetluste kvaliteeti ja innovaatilisust, vähendada tarbetut halduskoormust, arvestada keskkonna- ja sotsiaalseid aspekte (töökohtade ja töötingimuste kaitse, samuti puuetega isikute ja muude ebasoodsas olukorras olevate elanikkonnarühmade kaitse)“ ning eelistada majanduslikult kõige soodsamate pakkumuste kõrval intellektuaalteenuste puhul ka võimalust kasutada parimaks tunnistatud pakkumust ka siis, kui see ei ole odavam.

4.2.

 Keskkonna- ja sotsiaalkriteeriumide kasutamine võimaldaks „muuta riigihangete menetlemise arukamaks ja tõhusamaks. Samuti on vaja suuremat professionaalsust, VKEde, sealhulgas sotsiaalsete ettevõtete ulatuslikumat kaasamist, onupojapoliitika, pettuse ja korruptsiooni vastu võitlemist ning piiriülese komponendiga ELi riigihangete edendamist (4).

4.3.

 Komitee rõhutab eriti, et riigihangete arukas kasutamine võib aidata täiel määral lahendada üleilmseid probleeme, mis tulenevad kliimamuutusest ja ressursside nappusest või rahvastiku vananemisest, samuti toetab see sotsiaalpoliitikat, kiirendab säästvamate tarneahelate ja ettevõtlusmudelite kasutuselevõttu, võib suurendada konkurentsivõimet ning hõlbustada VKEde juurdepääsu riigihangetele.

4.4.

 Komitee peab oluliseks arendada vabatahtlikkuse alusel liikmesriikide aina suuremat avatust, et

—

tagada vabatahtliku eelhindamise mehhanismi abil suurte taristuprojektide strateegiliste riigihangete kasutamise laiendamine;

—

arendada strateegiliste riigihangete valdkonna parimate tavade korrapärast vahetamist;

—

edendada keskkonnahoidlike, sotsiaalsete ja uuenduslike hangete ajakohastatud vorme.

4.5.

 Komitee jaoks on oluline tegutseda otsustavalt hankijate suurel määral kutseliseks muutmiseks, võttes kasutusele kohustuslike miinimumnõuete sertifitseerimise. Neile tuleb tagada tehnilisi ja IT-alaseid oskusi hõlmav ühtne Euroopa raamistik, mis võimaldab ühist lähenemisviisi kogu Euroopa siseturul ja mis põhineks ühtsel pädevuskeskusel ja interaktiivsel andmebaasil.

4.5.1.

 Arvestades sotsiaalsete ja keskkonnaalaste aspektide tähtsust riigihangetes ning nende väärtust ja kindlust, et nende aspektide järgimine võib kaasa tuua sotsiaalse kaasamise ning sotsiaalse jätkusuutlikkuse ja keskkonnasäästlikkuse eesmärkide saavutamise, teeb komitee ettepaneku ja soovitab, et kogu riigihangetega seotud personali kutseoskuste parandamise koolitusprogrammid sisaldaksid konkreetseid teemasid sotsiaal- ja keskkonnaalaste õigusaktide ning eelkõige riigihankealaste õigusaktide sotsiaalsete ja keskkonnaaspektide kohta.

4.5.2.

 Nende aspektide kaasamine vastab uutele ülesannetele, mille eesmärk on täielikult ära kasutada võimalus aidata olulisel määral saavutada horisontaalseid poliitilisi eesmärke ja sotsiaalseid väärtusi, nagu innovatsioon, sotsiaalne kaasatus ning majanduslik ja keskkonnaalane jätkusuutlikkus.

4.5.3.

 Seetõttu on komitee arvates vaja tagada nende meetmete range järgimine, kuna need on siduvad, ning soodustada nende suuremat rakendamist, kui tegemist on meetmetega, mida avaliku sektori hankijad võivad vabatahtlikult järgida. Komitee nõuab tungivalt kampaaniat tehnilis-regulatiivsete standardite kasutamiseks keskkonna (ISO 14000) ja sotsiaalvaldkonnas (ISO 26000, SA 8000:2014, ILO kaheksa põhikonventsiooni, ILO konventsioon nr 155 (töötervishoid ja tööohutus) ning ILO konventsioonid nr 131, 1 ja 102) ning juhtimise ja tootmise kvaliteedi (UNI 11648:2016 projektijuhi kohta, ISO 9000 tootmiskvaliteedi kohta) valdkonnas. Kõnealuste standardite ja uue põlvkonna hangete tehniliste kirjelduste kohaldamisel tuleb pakkuda suurt toetust VKEdele ja sotsiaalsetele ettevõtetele, et ära hoida nende väljalangemine ja vähendada nende kulusid.

4.5.4.

 Uuenduslike kriteeriumide kasutuselevõtt eeldab eelkõige suurte taristuprojektide puhul ühist strateegilist tulevikuvisiooni hangete valimiseks nii kulutasuvuse kvaliteedikriteeriumide alusel kui ka majanduslikult soodsate kulutasuvuse kriteeriumist lähtuvate pakkumuste alusel vastavalt lähenemisviisile, mis võib hõlmata sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja muid kriteeriume, nagu ringmajanduse nõuded.

4.5.5.

 Arvestades, et liikmesriigid ei kasuta riigihangete pakutavaid sotsiaalsete kriteeriumide ja meetmete võimalusi strateegilise vahendina jätkusuutlike sotsiaalpoliitiliste eesmärkide edendamiseks, teeb komitee ka ettepaneku ja soovitab otsustavalt edendada selliste sotsiaalsete kriteeriumide ja meetmete kasutamist ja kaasamist, mida toetavad ELi riigihankealased õigusaktid.

4.5.6.

 Komitee hindab eriti jõupingutusi VKEde ha sotsiaalsete ettevõtete juurdepääsu hõlbustamiseks hanketurule ning rõhutab, et nende osalemise ees on veel palju takistusi.

4.5.7.

 Komitee arvates tuleks rohkem tähelepanu pöörata kõnealuste takistuste kõrvaldamisele, sealhulgas kaebuste esitamise süsteemi tõhustamisele. Selles osas on kasulik ja vajalik julgustada kutsekodasid ja/või kutseorganisatsioone ja anda neile seaduslik õigus lahendada väiksemate ettevõtjate kollektiivseid vaidlusi.

4.5.8.

 Tuleks luua avalik digitaalne riigihangete register, mis võimaldaks suurendada huvitatud ettevõtete võimalikku hulka ning parandada hankemenetluse tõhusust ja terviklikkust.

4.5.9.

 Samuti tuleks käivitada katseprojektid, et ergutada VKEde osalemist kaubanduslike ja innovatsioonivahendajate kaudu, ning Euroopa koolituse katseprojektid VKEde kutseoskuste suurendamiseks, et parandada väiksemate ettevõtete terminoloogiaalaseid ja menetluslikke oskusi kesksetes hankeasutustes.

4.6.

 Komitee toetab veendunult ühiste piiriüleste riigihangete edendamist, eriti uuenduslike projektide ja riikidevaheliste taristuvõrkude puhul, ning väikeettevõtete osalemise suurendamist kaubanduslike ja innovatsioonivahendajate kaudu, nõudes head kvaliteeti ka allhangetelt, mille kasutust tuleks siiski piirata.

4.7.

 Komitee rõhutab, kui oluline on tagada ühenduse tõhus tegevus, et edendada juurdepääsu kolmandate riikide (sealhulgas läbirääkimisetapis olevate riikide ja ELi naabruspoliitika partnerriikide) hanketurule vastastikkuse põhimõttel ja võrdsetel alustel sealsete kohalike ettevõtetega konkreetsete klauslite väljatöötamise abil kahe- ja mitmepoolsete vabakaubanduslepingute raames.

4.8.

 Komitee toetab ühenduse üldkasutatavate lepingute registri loomist, millel on täielik koostalitusvõime riiklike registritega, et tagada sõlmitud lepingute ja nende muudatuste suurem läbipaistvus, tundlike andmete täielik kaitse ja isikuandmete kaitse digitaalsesse keskkonda üleviimise kaudu, muutes e-riigihanke 2018. aastaks kohustuslikuks.

4.9.

 Komitee kordab kodanikuühiskonnaga peetava struktureeritud dialoogi loomise tähtsust avatud ja läbipaistvate andmete kättesaadavuse põhjal, et koostada paremaid analüüse vastavalt vajadustepõhise poliitikakujundamise ja hoiatussüsteemide nõuetele ning võidelda riigihangetes esineva korruptsiooniga, muu hulgas projektide rahastamise senisest tõhusama kasutamise abil.

4.10.

 Tugevdada tuleks teabevahetuse kasutajasõbralikku mehhanismi kui teadmiste haldamise vahendit, mida riigiasutused ja hankijad kasutavad parimate tavade vahetamiseks, üksteise kogemustest õppimiseks ja ühenduse platvormi loomiseks projektidega seotud eri aspektide kohta.

4.10.1.

 Hankeüksuste töötajate koolitust tuleb märkimisväärselt parandada.

5.   Partnerlus Euroopa Komisjoni, piirkondlike ja riiklike ametiasutuste ning ettevõtete vahel: eelhindamise mehhanism

5.1.

 Komitee sõnul võib Euroopa Komisjoni väljapakutud uus eelhindamise mehhanism olla kehtiv, kui see toimib paindlikult ja vabatahtlikkuse alusel ning näeb ette võimaluse kasutada eraldi kolme järgmist komponenti:

—

kasutajatugi,

—

teavitamise mehhanism üle 500 miljoni euro suuruste taristuprojektide puhul,

—

teabevahetuse mehhanism.

Neid komponente peab saama iga projekti puhul hõlpsasti ja iseseisvalt kasutada ning need peavad täielikult tagama konfidentsiaalsuse.

5.2.

 Komitee jaoks on tähtis, et ühtne teavitamisvorm jääks lihtsaks ning et elektrooniline menetlus tagaks tundliku teabe konfidentsiaalsuse.

5.3.

 Komitee arvates peaks kasutajatoe süsteem olema struktureeritud riikliku/piirkondliku tasandi kasutajatoe üksuste võrgustikuna, et tagada lähedal asuv tugi, ning lähttuda sellistest võrgustikest nagu BC-Net ja Solvit.

5.4.

 Teabevahetuse mehhanism peaks tagama interaktiivse, kasutajasõbraliku ja kasutaja vajadustele kohandatud andmebaasi koos hankijate ja liikmesriikide äriühingute esindajate spetsiaalse juhtimis- ja kontrollikomiteega.

5.5.

 Eelhindamise mehhanismi puhul rõhutab komitee vajadust muuta see atraktiivseks, tunnustades nõuetele vastavust tõendava märgisega komisjoni hindamise tulemusel.

6.   Riigihankevaldkonna kutseliseks muutmise raamistik

6.1.

 Liikmesriikidele esitatud Euroopa Komisjoni soovitus on täielikult vastuvõetav. Tõhusa ja järjepideva struktuuri tagamiseks riigihangete professionaalseks muutmise jaoks oleks komitee siiski eelistanud näha, et komisjon oleks pelgalt soovituse asemel, millel puudub siduv õiguslik jõud, võtnud vastu direktiivi.

6.2.

 Komitee on veendunud, et neid soovitusi võiks asjakohaselt järgida, kui täidetakse järgmised tingimused:

6.2.1.

 käivitatakse katsealgatus, mis käsitleb ühiseid kutseoskuste omandamise koolitusi hankemenetluses, sealhulgas piiriüleses hankemenetluses osalevatele mitmesugustele avaliku ja erasektori osalejatele, et kindlaks määrata suutlikkus ja oskused, mida riigihanke iga kutseline osaleja peaks omama;

6.2.2.

 Euroopa standardiasutustele (Euroopa Standardikomitee, Euroopa Elektrotehnika Standardikomitee, Euroopa Telekommunikatsioonistandardite Instituut) antakse volitus lepingute digiteerimist käsitlevate tehnilis-regulatiivsete standardite seadmiseks, et tagada läbipaistvus, juurdepääs ja täielik koostalitlusvõime;

6.2.3.

 kiiresti käivitatakse VKEsid ja sotsiaalseid ettevõtteid hõlmavaid katseprojektid, et ergutada nende osalemist kaubanduslike ja innovatsioonivahendajate kaudu;

6.2.4.

 hankemenetluses osalejatele võimaldatakse juurdepääs programmi „Justice 2014–2020“ sellele osale, mis hõlmab õigusalast koolitust, sealhulgas õigusterminoloogia koolitust, et edendada ühist õigus- ja kohtumõistmise kultuuri hangete ja üksteiselt õppimise valdkonnas;

6.2.5.

 struktuurifondide, eelkõige Euroopa Sotsiaalfondi töö põhimõtetesse lisatakse hankijate kutseliseks muutmine riigi, piirkondlikul ja kohalikul tasandil;

6.2.6.

 luuakse 300 ELi stipendiumit Maastrichti Euroopa Avaliku Halduse Instituudi ja Trieri Euroopa Õigusakadeemia asjakohastel kursustel osalemiseks;

6.2.7.

 Euroopa tasandil kiidetakse heaks hankemenetluses osalejate eetikakoodeks kodanikuühiskonnaga dialoogi raames, et tagada ka sotsiaal- ja keskkonnanormide järgimine.

6.3.

 Komitee kutsub üles uurima võimalust võtta suurte üleeuroopaliste hankelepingute puhul vastu ühtne täiendav reguleerimiskord, mida pakutakse 28. režiimina, millega võivad hankijad vabatahtlikult liituda samadel tingimustel ja sama korra kohaselt kogu Euroopa Majanduspiirkonnas.

Brüssel, 14. veebruar 2018

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee president

Georges DASSIS

(1)  ILO põhikonventsioonid, ILO konventsioon nr 155 (töötervishoid ja tööohutus) ning ILO konventsioonid nr 131, 1 ja 102.

(2)  http://ec.europa.eu/smart-regulation/roadmaps/docs/2017_grow_046_ex_ante_voluntary_assesment_en.pdf.

(3)  COM(2017) 572 final, 2. peatükk.

(4)  ELT C 191, 29.6.2012, lk 84.