Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest“

(COM(2018) 171 final – 2018/0081 (COD))

(2018/C 440/24)

Raportöör:

János WELTNER

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Parlament, 16.4.2018 nõukogu, 23.4.2018
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 153 1. ja 2 lõige ja artikkel 304
Juhatuse otsus	17.4.2018
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	19.7.2018
Vastuvõtmine täiskogus	19.9.2018
Täiskogu istungjärk nr	537
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	191/4/11

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee tunneb heameelt kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kavandatud muudatuse üle, sest selles esitatakse objektiivsed andmed ohutumate töötingimuste saavutamiseks.

1.2.

Oma eelmises arvamuses (1) kutsus komitee komisjoni üles koostama mõjuhinnangu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi võimaliku laiendamise kohta, lisades ained, mis kahjustavad paljunemisvõimet.

1.3.

Arvestades mitmete kantserogeenide ja mutageenide reproduktiivtoksilist mõju, on komitee arvates oluline, et kantserogeenide ja mutageenide direktiivi läbivaatamiste ja muutmiste puhul pöörataks lähitulevikus rohkem tähelepanu naiste ja meeste töökeskkonnas aset leidva kokkupuute aspektidele, mis mõjutavad paljunemisvõimet, ning naiste puhul tuleks seda teha eelkõige raseduse esimesel trimestril.

1.4.

Komitee tunneb heameelt asjaolu üle, et kõnealuses direktiivi muutmises on töökeskkonnas siduvad ohtlike ainete piirnormid kehtestatud teaduslike ja statistiliste andmete alusel. Riskipõhine lähenemisviis, mis on esitatud taustdokumentides, on sidusrühmade jaoks kergesti mõistetav ning loob seega hea aluse sotsiaalseks kompromissiks.

1.5.

Komitee tunneb heameelt tõendipõhise menetluse üle, mille raames komisjon konsulteeris nii töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) (2) kui ka Euroopa Kemikaaliameti (ECHA) (3) riskihindamise komiteega (RAC) (4).

1.6.

Komitee peab vajalikuks luua teadusuuringute katseprogramme ja teises etapis kogu ELi hõlmavaid programme, et arendada riiklike sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemide raames välja eluaegne tervisekontroll kõigile, kes on kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ühenditega kokku puutunud. Kooskõlas isikuandmete üldmäärusega (5) tuleb asjaomane kontroll toimuma anonüümselt.

1.7.

Komitee rõhutab, et parandamaks töötajate kaitset tööl kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, peaksid liikmesriigid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimressursid oma töö tegemiseks.

1.8.

Komitee soovitab, et kõigi ühendite puhul, mis arvatakse olevat kantserogeensed, mutageensed ja/või reproduktiivtoksilised ained, tuleks teostada asjaomane teaduslik analüüs, ning et need ained tuleb vajadusel lisada kantserogeenide ja mutageenide direktiivi.

2.   Arvamuse taust

2.1.

Käesolev arvamus on seotud komitee arvamusega „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest“, (6) mis koostati seoses kantserogeenide ja mutageenide direktiivi muutmisega 2017. aastal (7). Kõik komitee soovitused, välja arvatud need, mis sisalduvad käesolevas muudatuses, on siiani aktuaalsed (8).

2.2.

Ettepaneku eesmärgid on kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 2 (õigus elule) ja artikliga 31 (õigus headele ja õiglastele töötingimustele).

2.3.

Nagu on märgitud dokumendis „ELi töötervishoiu ja tööohutuse strateegiline raamistik aastateks 2014–2020“, (9) on komisjoni strateegiline eesmärk töötajatele turvalise ja tervisliku töökeskkonna tagamine.

2.4.

Vähk on 28-liikmelises ELis peamine tööga seotud terviseprobleem, mis kahjustab töötajate elu ja tervist sama palju kui kaks sageduselt järgnevat haigusrühma (luu- ja lihaskonna vaevused ning vereringesüsteemi haigused) kokku. Selle negatiivne mõju on palju suurem ka tööga seotud õnnetuste mõjust (10). Sellega toob töötajatele ning nende perekonnale ja sõpradele kaasa kannatusi, põhjustab madalat elukvaliteeti ja heaolu vähenemist ning põhjustab halvimal juhul isegi surma (11).

2.5.

Komisjon on algatanud pideva protsessi kantserogeenide ja mutageenide direktiivi (12) ajakohastamiseks, et pidada sammu uute teaduslike ja tehnoloogiliste arengutega. Nimetatud protsess on kooskõlas ELi kestliku arengu strateegiaga, mis sisaldab eesmärki tagada 2020. aastaks kemikaalide tootmine, käitlemine ja kasutamine sellisel viisil, et nad ei kujuta endast tõsist ohtu inimeste tervisele ega keskkonnale. Lõppeesmärgiks on ohtlike ainete asendamine sobivate alternatiivsete ainete või tehnoloogiatega (13).

3.   Euroopa Komisjoni ettepanek

3.1.

Kooskõlas kõnealuse protsessiga ning tuginedes dokumentidele SWD(2018) 87 ja 88 tegi Euroopa Komisjon dokumendis COM(2018) 171 (14) ettepaneku direktiivi 2004/37/EÜ (töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest) muutmiseks. 2017. aasta alguses toetas komitee asjaomase direktiivi muutmist; käesolev muutmine puudutab viite järgmist ainet (15):

3.1.1.

Kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohaldamisalasse kuuluv kaadmium ja selle anorgaanilised ühendid. Töökohad, kus töötajad võivad kaadmiumiga kokku puutuda on kaadmiumi tootmine ja rafineerimine, nikkel-kaadmiumakude tootmine, kaadmiumpigmendi ja selle valmististe tootmine, kaadmiumisulamite tootmine, mehaaniline plakeerimine, vase ja tsingi sulatamine, mitteraudmetallide maakide kaevandamine, hõbe-kaadmium-hõbe sulamist joodisega jootmine, polüvinüülkloriidi ühendite tootmine ning vanametalli ja nikkelkaadmiumakude ringlussevõtt. Komisjoni hinnangul on ohustatud 10 000 töötajat.

3.1.2.

Kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohaldamisalasse kuuluv berüllium ja selle anorgaanilised ühendid. Tuvastati kümme tööstussektorit, kus töötajatel on oht puutuda kokku berülliumiga, need on valukojad, klaasitööstus ja laborid. Berülliumit legeeritakse tihti vase, alumiiniumi, magneesiumi ja nikliga. Ligikaudu 80 % kogu berülliumist kasutatakse vasesulamites. Kokkupuude berülliumiga põhjustab kopsuvähki ja ravimatut berüllioosi. Komisjoni hinnangul on ohustatud 54 000 töötajat.

3.1.3.

Kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kohaldamisalasse kuuluv arseenhape ja selle soolad ning anorgaanilised arseeniühendid. Kokkupuude arseeniühenditega võib leida aset näiteks vase ja tsingi tootmisel ning klaasi, elektroonika ja kemikaalide sektorites. Komisjoni hinnangul on ohustatud 7 900–15 300 töötajat.

3.1.4.

Formaldehüüd. Seda ainet esineb formaldehüüdi ja mitmesuguste toodete tootmisel (liimid ja hermeetikud, katteained, polümeerid, biotsiidid ja laborikemikaalid); kokkupuuted võivad toimuda ka ehitustegevuse ja ehitustööde käigus, naha ja karusnaha, pabermassi, paberi ja pabertoodete, tekstiilide, puidu ja puidutoodete tootmisel. Formaldehüüdi kasutatakse ka kudede säilitamiseks ning desinfitseeriva ainena patoloogiaosakondades ja lahkamisruumides. Komisjoni hinnangul on ohustatud 1 miljon töötajat.

3.1.5.

4,4’-Metüleen-bis(2-kloroaniliin) („MOCA“). Sellega võivad kokku puutuda töötajad, kes töötavad plastsektoris, kus MOCA-d kasutatakse polüuretaan elastomeerosade vormimiseks 89 kohas üle ELi. Komisjoni hinnangul on ohustatud 350 töötajat.

3.2.

Liikmesriikidel on erinevad lähenemisviisid. Mõned neist on kehtestanud töökeskkonnas siduvad ohtlike ainete piirnormid mitmesugustele kantserogeensetele, mutageensetele ja reproduktiivtoksilistele kemikaalidele; teised on seda teinud ainult väheste puhul. Kõnealuses ettepanekus nimetatakse viite ainet; nendest ühegi kohta ei ole kehtestatud ELi ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. Kaheteistkümnes liikmesriigis (BE, BG, CY, CZ, DE, EE, ES, HU, LT, LV, NL, SE) ei ole viiest ainest ühe kohta kehtestatud ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas. Kolmes liikmesriigis (IT, LU, MT) ei ole ohtlike ainete piirnorme töökeskkonnas kehtestatud neist mitte ühegi kohta. Ka piirnormide tase võib riigiti erineda. Seepärast peab komitee tervitatavaks ettepanekut muudetud direktiivi 2004/37/EÜ kohta, millega kehtestatakse Euroopa tasandil ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas ja millega pärast jõustumist tagatakse muudetud direktiiviga 2004/37/EÜ võrdsed töötingimused kõigile liikmesriikide töötajatele, kes võivad kokku puutuda asjaomaste ohtlike ainetega.

3.3.

Risk & Policy Analysts Limitedi uuringul (RPA 2018) (16) põhinevad hinnangud näitavad, et kui ettepanek vastu võetaks, parandaks see pikas perspektiivis enam kui 1 miljoni ELi töötaja töötingimusi ja hoiaks ära enam kui 22 000 tööga seotud tervisehäire juhtumit. Praegust haiguskoormust hinnatakse viimase 40 aasta andmetele tuginedes ja see hõlmab 24 770 tööga seotud tervisehäire juhtumit. Kui meetmeid ei võeta, lisandub järgmise 60 aasta jooksul haiguskoormusele 24 689 uut haigusjuhtu.

3.4.

Komisjoni talituste töödokumendi kohaselt on seetõttu eespool nimetatud teabest lähtuvalt asjakohane kaaluda kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ajakohastamist. Kehtivad samad põhimõtted nagu kantserogeenide ja mutageenide direktiivi ja varasema muutmise puhul. Selle muudatusega laiendatakse kantserogeenide ja mutageenide direktiivi lisas esitatud loetelu viie eespool nimetatud aine võrra.

3.5.

Töökeskkonna keemiliste mõjurite piirnormide teaduskomitee (SCOEL) on esitanud teadusliku nõuande kaadmiumi, berülliumi ja formaldehüüdi kohta ning riskihindamise komitee (RAC) on arseenhappe ja MOCA kohta. Kolmepoolne tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee (ACSH) on võtnud vastu arvamused kõigi viie aine kohta.

3.6.

Nendele viiele kantserogeenile ja mutageenile kehtestati töökeskkonna piirnormid tuginedes teaduslikele andmetele ja pidades silmas tulevasi tagajärgi tervisele. Arvesse võetakse ka erinevaid majanduslikke tagajärgi.

4.   Üldised tähelepanekud

4.1.

Käesoleva direktiivi muutmise põhieesmärk ja kohaldamisala on kantserogeenide ning mutageenide direktiivi loetelu laiendamine, mis praegu piirdub kantserogeenide ja mutageenidega. Hiljem tuleks kaaluda selle loetelu võimalikku laiendamist, et hõlmata aineid, mis on kahjulikud paljunemisvõime või muude kehafunktsioonide jaoks, nii nagu on mainitud komitee arvamuses (17).

4.2.

Käesolevat arvamust toetab Eurostati aruanne „2015 monitoring report of the EU Sustainable Development Strategy“: (18)„2015. aastal tarbiti ELis 350 miljonit tonni kemikaale. Sellest 127 miljonit tonni oli klassifitseeritud keskkonnaohtlikuks ja 221 tonni ainetena, mis võivad kahjustada inimtervist. Kuigi mürgiste kemikaalide tarbimine on vähenenud lühiajalises ja pikaajalises perspektiivis, siis kõige mürgisemate kemikaalide osa kemikaalide kogutarbimises jäi praktiliselt muutumatuks“. (Kantserogeensete, mutageensete ja reproduktiivtoksiliste ainete osa kogu ELi kemikaalitarbimises oli 2004. aastal 10,7 % ja 2015. aastal 10,3 %)

4.3.

ELi strateegias tööga seotud vähktõbede vastu võitlemisel tuleks pöörata rohkem tähelepanu naistele.

4.3.1.

Kokkupuute viis ja vähktõve avaldumise kohad võivad meestel ja naistel erineda. Näiteks on rinnavähk meestel väga haruldane haigus, kuid naiste hulgas kõige levinum vähktõve vorm. Rinnavähki võib tekitada kokkupuude mitmesuguste ohtlike ainetega töökeskkonnas. Otsuste tegemiseks asjakohaste andmete kogumiseks tuleks analüüsida enamasti soopõhiste vähktõbede esinemist naiste ja meeste puhul eraldi ja mitte kõigi töötajate puhul kokku.

4.3.2.

Komitee kutsub komisjoni üles käsitlema direktiivi edasistes läbivaatamistes süstemaatilisemalt naiste kokkupuudet kantserogeenidega töökeskkonnas. Paljudes töövaldkondades, kus töötab palju naisi (tervishoid, puhastusteenindus, juuksuritöö), esineb kokkupuuteid kantserogeensete ainetega. Sellega seoses tuleks kehtestada siduvad ennetusmeetmed (nt negatiivse rõhu kambrid tsütostaatiliste toodete ettevalmistamiseks, mida tervishoiuasutuste töötajad peavad süstmina patsientidele).

4.4.

Ühtse turuga seoses peab komitee oluliseks, et komisjon töötaks välja metoodika töökeskkonna ohtlikele ainetele siduvate piirnormide sätestamiseks direktiivis. See protsess peaks hõlmama ulatuslikku arutelu sotsiaalpartnerite, liikmesriikide ja muude sidusrühmadega, sh vabaühendustega. Komitee arvates vajavad kaks aspekti erilist tähelepanu: esiteks, töökeskkonnas siduvate ohtlike ainete piirnormide järjepidevus seoses erinevate ühendite riskitasemega; teiseks, vajadus määratleda siduvad ohtlike ainete piirnormid töökeskkonnas teaduslike tõendite põhjal, arvestades ka tööga seotud haigusjuhtumite esinemiste järelmeetmed. Arvesse tuleb võtta eri tegureid, nagu teostatavus ja kokkupuutetasemete mõõtmise võimalused. Aitamaks tööandjatel ennetusmeetmed tähtsuse järjekorda seada, peaksid need selgelt viitama kokkupuutetasemega seotud riskitasemele.

4.5.

Enamiku ühendite puhul on esimese kokkupuute ja vähktõve tekke vahel pikk peiteaeg. Komitee peab vajalikuks kaitsta töötajaid, pakkudes riikliku sotsiaalkindlustus- või tervishoiusüsteemi raames eluaegset tervisekontrolli kõigile, kellel on oht puutuda kokku ohtlike ainetega. Need andmed võib edastada Eurostat, et aidata täiustada kestliku arengu strateegiat.

4.6.

Rahvatervise juhtimine peab põhinema üksnes tõendipõhistel eeskirjadel. Tõendeid saab koguda kvaliteetseid ja statistiliselt hinnatavaid andmeid kasutatavate teaduslike analüüside tulemusena. Seda nõuet toetatakse ka isikuandmete kaitse üldmääruse (19) artiklis 9, mis käsitleb isikuandmete eriliikide töötlemist (20). Direktiivi 2011/24/EL kohaselt tuleb arvestada ka muude õigusalaste aspektidega (21).

4.7.

Komitee soovitab taas tegeleda aktiivsemalt teaduslike ja statistiliste uuringutega. Tööga seotud vähktõvel võib olla mitmeid põhjuseid. Rohkem tähelepanu ja rahalisi vahendeid tuleb pühendada eri tegurite kombineeritud mõju tagajärgede ja võimaliku koostoime uurimisele.

4.8.

Komitee rõhutab, et peamine ülesanne töötajate kaitsmiseks töökohal kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainete eest, on tugevdada kontrolli kantserogeenide ja mutageenide direktiivi rakendamise ja kohaldamise üle. Liikmesriigid peaksid tagama, et tööinspektsioonidel oleksid piisavad rahalised vahendid ja inimressursid oma töö tegemiseks, aidates samas ettevõtjatel, eelkõige VKEdel, neid sätteid järgida. Nad peaksid tihendama koostööd Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuriga. Veebipõhise interaktiivse riskihindamisvahendi (OIRA) veebiplatvormi laialdane kasutamine võib aidata kaasa riskihindamisele selles valdkonnas.

5.   Konkreetsed märkused

5.1.

Lisaks Euroopa õigusaktides sätestatud ennetamise ja töötervishoiu kaitse kohustusele ning vajadusele kohandada töö üksikisiku järgi juhib komitee tähelepanu ohule, et kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuute ebatõhusal ennetamisel võib olla negatiivne tagajärg ettevõtjatele, näiteks kõrgemad kulud ja vähenenud tootlikkus töölt puudumise tõttu, hüvitamiskulud nõude esitajatele, kaotatud eksperditeadmised ja moonutatud konkurents; ning liikmesriikidele suurenenud sotsiaalkindlustuskulude ja kaotatud maksutulu näol.

5.2.

Liikmesriikide asutused ning tööandjaid ja töötajate organisatsioonid kinnitasid kolmepoolse tööohutuse ja töötervishoiu nõuandekomitee raames, et tunnevad suurt heameelt õigusselguse ja suurenenud kaitse üle, mis kaasneks nendele ainetele madalamate piirnormide kehtestamisega.

---

(1)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(2)  Töötervishoid ja -ohutus, SCOEL, Euroopa Komisjon, 30.6.2018.

(3)  Euroopa Kemikaaliamet (ECHA)

(4)  Riskihindamise komitee (RAC), 30.6.2018

(5)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 33, artikkel 4 ning samuti põhjendused 35, 45, 52, 53 ja 155

(6)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(7)  COM(2017) 11 final.

(8)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(9)  COM(2014) 332 final.

(10)  EU-OSHA (2017).

(11)  SWD (2018) 88, COM(2017) 11 final.

(12)  Direktiiv 2004/37/EÜ.

(13)  Eurostat, „Sustainable development in the EU“ (Kestlik areng ELis), lk 189.

(14)  Menetlus 2018/0081 (COD).

(15)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(16)  Kantserogeenide ja mutageenide direktiivi kolmas muutmine

(17)  ELT C 288, 31.8.2017, lk 56.

(18)  Eurostat 2017: „Sustainable development in the European Union: Monitoring report on progress towards the SDGs in an EU context“, lk 246.

(19)  ELT L 119, 4.5.2016, lk 1.

(20)  ELT L 119, 4.5.2016, artikkel 9 (h)„töötlemine on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, […] tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või […]“.

(21)  ELT L 88, 4.4.2011, lk 45. Vt ka ELT C 354, 31.12.2008, lk 70, artikkel 2.