Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabad kutsed 4.0“

(omaalgatuslik arvamus)

(2021/C 286/03)

Raportöör:

Rudolf KOLBE

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikkel 32
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	233/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Vabade kutsete esindajad kasutavad juba praegu ulatuslikult klientide jaoks mõeldud digitaalseid ja tehisintellektil põhinevaid rakendusi ning näiteks tehnoloogiavaldkonna esindajad vastutavad kõnealuste rakenduste tehnoloogilise arendamise eest. Ka tulevikus on tarvis neid üha enam kaasata arendamisse ja valideerimisse, et tagada rakenduste kasutatavus ja tõhusus.

1.2.

Digirakendusi ei tohiks pidada konkurentsiks ega vabade kutsete pakutavate teenuste asendajaks. Pigem on need abivahendid, mis parandavad ja laiendavad tänapäeval vabade kutsete teenusepakkumist.

1.3.

Vabade kutsete esindajad peavad oma klientide, patsientide ja teenuse tellijate huvides suutma ära tunda ja hinnata ohte, mis tulenevad digitehnoloogia kasutamisest. See tuleneb erilisest usaldusaspektist, mis iseloomustab pooltevahelist suhet, ja mis jääb digitaalsete levituskanalite puhul põhielemendiks.

1.4.

Seoses digirakendustega peavad patsiendid, kliendid ja teenuse tellijad olema kindlad, et vabade kutsete esindajate teenuseid osutatakse omal vastutusel professionaalsel alusel ja välistest huvidest sõltumatult. Digipöördega kohandatud asjakohased ametialased eeskirjad on selle oluline eeldus.

1.5.

Vabade kutsete esindajad peavad pidevalt tagama andmekaitse ja kaitsma andmeid kolmandate isikute eest. Andmete väärkasutuse vältimiseks on ELis vaja turvalist digitaristut.

1.6.

Vabade kutsete esindajad peavad ajakohastama koolituse ja täiendõppe sisu, tagamaks, et nende endi ja nende töötajate IT- ja digiteerimispädevused oleksid võimalikult kvaliteetsed. ELil palutakse neid protsesse toetada asjakohaste toetusprogrammidega.

1.7.

Vabade kutsete esindajad peavad oma haldust digitaalsete arengutega kohandama ja protsessi kujundamises aktiivselt osalema. Seetõttu võib osutuda vajalikuks kutse-eetika normide laiendamine.

1.8.

Digipöörde võimaldatavate uute vabade kutsete tekkimist tuleks edendada Rooma manifestis sätestatud kriteeriumide ja põhimõtete alusel.

2.   COVID-19 ja vabad kutsed

2.1.

Pandeemia tõttu on hoogustunud digiteerimisprotsess ka vabade kutsete puhul. Seoses suurenenud vajadusega vabade kutsete esindajate teenuste järele ja pandeemiaga seotud piirangute tõttu tuli digitaalseid pakkumisi oluliselt laiendada. Kriis on näidanud, kui sõltuv on meie ühiskond tema jaoks elutähtsate vabade kutsete suurepärasest erialasest oskusteabest. Valitsuste tähtsa partnerina kriisidega toimetulemisel ja elanikkonna põhivajaduste täitmisel peavad vabade kutsete esindajad olema tulevikus paremini integreeritud sotsiaalpartnerite süsteemidesse ning nende teenused peavad olema tagatud digitaalsele arengule kohandatud asjakohaste kutsealaste eeskirjadega. Kriitikat väärib asjaolu, et paljud füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabade kutsete esindajad ei saanud pandeemia ajal riigiabi või oli see ebapiisav.

2.2.

Vabade kutsete esindajate teenuste ulatuslik digiteerimine võib püsivalt parandada varustatust isegi kaugemates piirkondades. Tarvis on tagada, et linna- ja maapiirkondade praegune liiga suur kiire lairiba-internetiühenduse erinevus väheneks võimalikult kiiresti ja digiteeritud teenused oleksid võrdselt kättesaadavad kõigi piirkondade inimestele. Kriisi ajal investeerisid vabade kutsete esindajad digipöördesse ja andmekaitsesse, et täita oma ülesannet üldist huvi pakkuvate teenuste osutajatena ühiskonna keskse tähtsusega ametikohtadel. Seetõttu on kõigis majanduse elavdamise meetmetes oluline käsitleda ka vabade kutsete esindajaid ühiskonnale olulise rühmana.

3.   Rooma manifest – vabade kutsete määratlus

3.1.

Vabad elukutsed etendavad olulist rolli ELi majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Nad moodustavad osa selliste reguleeritud kutsealade laiast valikust, millel peab olema erikvalifikatsioon ja mis moodustavad 22 % kõigist Euroopa töötajatest. 2013. aastal oli enam kui kümnendik ELi kogulisandväärtusest pärit vabade kutsete sektorist. COVID-19 kriis näitas selgelt, kui suurel määral sõltub meie ühiskonna püsimajäämine vabade kutsete pakutavatest kõrget kvalifikatsiooni nõudvatest teenustest. Kriisile vastupidavate tööandjate ja ettevõtjatena pakuvad vabad kutsed märkimisväärset tööhõivepotentsiaali. Lisaks täidavad nad olulisi üldist huvi pakkuvaid ülesandeid. Nende osutatavad teenused on tihedalt seotud inimeste põhivajadustega, nagu elu, töö, tervis, ohutus ja vara. Sellega seoses on oluline tagada demokraatlik juurdepääs vabade kutsete esindajate teenustele, nt meditsiinivaldkonnas, sotsiaalkindlustussüsteemide raames või õigusabi vallas. Soovitused töötasude või kulude ülempiiride kohta kaitsevad neid, kes kasutavad vabade kutsete esindajate teenuseid ja kes sõltuvad sellistest nõuetest teabe asümmeetria tõttu.

3.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt käsitlenud vabade kutsete teemat ja ta tellis 2014. aastal põhjaliku uuringu vabade kutsete funktsioonide ja nende seose kohta kodanikuühiskonnaga (1). Selle töö käigus selgus, et siiani pole ELi tasandil siduvat arusaama vabakutselise tööst ega selle üldist kehtivat määratlust.

3.3.

Vabakutselise töö mõiste määratlemiseks võttis komitee seetõttu 2017. aasta detsembris vastu Rooma manifesti. Seejuures oli võimalik tugineda eeltööle, mille olid ära teinud Euroopa vabade kutsete ühendused, kes olid ühiselt püüdnud sõnastada Euroopa määratlust vabade kutsete harta kujul.

3.4.

Rooma manifestist tulenevalt osutavad vabade kutsete esindajad intellektuaalseid teenuseid spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni või pädevuse alusel. Neid teenuseid iseloomustab isiklik element ja need põhinevad usaldussuhtel. Vabade kutsete esindajad teevad oma tööd iseseisvalt ja ametialaselt sõltumatul viisil. Vabu kutseid kujundab kutse-eetika ja nende esindajad on pühendunud nii oma klientide huvidele kui ka avalikule hüvele ning nende suhtes kehtib kutsealane korraldus- ja kontrollisüsteem.

3.5.

See määratlus ei ole lõplik, vaid on avatud uutele tehnilistele arengutele ja uutele kutsealadele. Rooma manifest näitab, et need tunnused on vabakutselisele tööle iseloomulikud, kuid ei pea alati olema kumulatiivsed.

4.   Digipöörde kitsaskohad

4.1.

Ülemaailmne digipööre on käivitanud kogu ühiskonnas üleminekuprotsessi, mille tagajärgi ei ole võimalik ette näha. COVID-19 pandeemia aitab seda arengut kiirendada.

4.2.

Järgnevatest näidetest ilmneb, et digirakendused ja müügikanalid ning tehisintellekti kasutamine on juba lahutamatu osa paljudest vabade kutsete teenustest ja võivad neid tulevikus veelgi optimeerida. Endiselt on lahtine, milline on isikliku kontakti puudumise mõju vabade kutsete esindajate ja nende klientide, teenuse tellijate või patsientide vahelistele erilistele usaldussuhetele, ning puudub vastus küsimusele, kuivõrd saab nn inimfaktorit asendada tehisintellektiga.

4.2.1.

Õigusnõustamise valdkonnas on üha enam levinud nn plokiahela tehnoloogiad ja õigustehnoloogia. Juristide elektronpostiteenus ja e-valitsuse rakendused muudavad püsivalt seda, kuidas me kohtute ja ametiasutustega suhtleme. Juba praegu on vabad kutsed olulised partnerid e-valitsuse projektide rakendamisel ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa halduskorra lihtsustamisele selles valdkonnas.

4.2.2.

Planeerimisvaldkonnas muutub üha tähtsamaks ehitusteabe modelleerimine (BIM), meetod hoonete võrgupõhiseks planeerimiseks, teostamiseks ja haldamiseks, ning tihti toimub taristu turvalisuse hindamine tehisintellekti abil.

4.2.3.

Tervisevaldkonnas toovad tehisintellektirakendused kaasa olulisi muudatusi meditsiinidiagnostikas. Peale selle arendatakse edasi tervisealast kaugnõustamist ja üha rohkem kasutatakse elektroonilisi retsepte ja elektroonilisi patsiendifaile.

4.3.

Digipööre muudab suhtlus- ja infokanaleid. Ühelt poolt annab see tarbijatele võimaluse hankida teavet enne vabade kutsete esindajate teenuste kasutamist ja selle kasutamise ajal ning seeläbi vähendada senist teabe asümmeetriat. Teiselt poolt tekib oht, et valimatu ja selgitusteta teabe või suunatud võltsuudiste ülepakkumine häirib tarbijaid ning põhjustab tõsiseid väärarvamusi ja isegi suurendab teabe asümmeetriat.

4.4.

Vabade kutsete esindajate teenuste ning tehisintellektil põhinevate kõnetuvastus- ja tõlkesüsteemide digiteerimine vähendab sõltuvust asukohast ja kasutatavast keelest. See kehtib ennekõike nõustamis- ja planeerimisteenuste, aga ka sotsiaal- ja tervishoiusektori teenuste kohta. See ei tohi viia teenuste direktiivis sätestatud sihtriigi põhimõtte õõnestamiseni.

4.5.

Tehisintellektipõhiste rakenduste andmete kvaliteet on vabade kutsete esindajate teenuste valdkonnas eriti tähtis. Selliste rakenduste edukaks kasutamiseks tundlikes valdkondades on hädavajalik kaasata vabade kutsete esindajad tehnilisse arengusse ja eriti andmete kvaliteedi tagamisse.

4.6.

Sellega seoses on oluline aspekt andmete anonüümseks või pseudonüümseks muutmine, sest see on kliendi huve silmas pidades andmete turvalise kasutamise alus. Samal ajal suurendab tehniline areng küberkuritegevuse ohtu, mis ohustab ka vabade kutsete esindajate pakutavaid teenuseid.

4.7.

Digipööre võimaldab turule siseneda uutel kaubandusteenuste pakkujatel, kes pakuvad spetsiaalselt vabade kutsete jaoks mõeldud ärimudeleid. Euroopa Liitu ja selle liikmesriike kutsutakse üles vajaduse korral seda protsessi regulatiivselt edendama, näiteks reguleerima platvormihaldurite ja vabade kutsete esindajate suhteid ning juurdepääsu sellistele platvormidele. Seetõttu tuleks kaasata riiklikud järelevalveasutused või kutsekojad. Ravimitega varustamise valdkonnas on viimastel aastatel tekkinud suured piiriülesed veebiapteegid. Uute teenusepakkujatena tuleks eelistada juba olemasoleva digipädevusega ettevõtteid.

5.   Vabade kutsete töö põhielemendid digitaalsete muutuste kontekstis

5.1.

Vabade kutsete esindajate ja nende klientide, patsientide või teenuse tellijate vahel on eriline usaldussuhe, mis on vabade kutsete osutatavate teenuste oluline tunnus. Digipööre paneb sellise usaldusel põhineva suhte proovile. Põhjuseks on näiteks asjaolu, et isiklik kontakt ei ole enam vahetu, vaid see luuakse üha sagedamini tehniliste abivahendite, näiteks videolülituste või elektrooniliste uudisteteenuste kaudu. Isiklikud usaldusel põhinevad nõuanded ja tugiteenused jäävad siiski vabade kutsete esindajate teenuste osutamisel põhielemendiks ka digitaalsel kujul.

5.2.

Tulevikku vaadates tuleb siiski küsida, kas tehisintellektil põhinevad rakendused saavad vastata samadele nõuetele nagu inimeste pakutavad nõustamisteenused. Teoreetiliselt on mõeldav, et inimestevaheline usaldussuhe võiks muutuda inimese ja masina vaheliseks usaldussuhteks. Praegused tehisintellektipõhised rakendused ei võimalda seda veel kaugeltki. Lõpliku otsuse peavad langetama inimesed (inimjuhitavuse põhimõte). Tehisintellektil põhinev programmeerimine peab olema inimestele orienteeritud, läbipaistev ja esmajoones teenuse saajate huve arvestav ning vastama vastutuse osas samadele standarditele. Alusalgoritmide läbipaistev jälgitavus on oluline ka tehisintellektiteenuste edukuse ja usaldusväärsuse seisukohast. Alusalgoritmid ei tohi soodustada moonutusi ega eelarvamuste taastootmist.

5.3.

Selle usaldussuhte oluline alus on ametialane sõltumatus ja isiklik vastutus. Vabade kutsete esindajate teenuste hädavajalik omadus on see, et patsiendid, kliendid ja teenuse tellijad peavad saama kindlad olla, et teenuseid osutatakse omal vastutusel professionaalselt ja välistest huvidest sõltumatult. Eriti digivaldkonnas, kus huvipakkuvate mõjude juhitavus väheneb, muutub üha olulisemaks usaldus sõltumatu ametialase pädevuse vastu.

5.4.

Andmeturbe tagamine ja andmekaitse on digiajastul vabade kutsete esindajate teenuste pakkumise põhielemendid. Vabade kutsete esindajatel on siinkohal keskne roll, kuna nad tagavad oma klientidele ja patsientidele digirakenduste ohutu kasutamise ja teavitavad neid ohtudest. See tugevdab usalduslikku suhet teenuse saajaga ja on tihedalt seotud ametisaladuse hoidmisega.

5.5.

Samal ajal tuleb märkida, et vabade kutsete esindajad ei suuda tuvastada kõiki andmete väärkasutamise juhtumeid, mis on mis tahes vastutusega seotud küsimuses otsustav. Seda eriti juhul, kui andmeid kuritarvitatakse väljaspool ELi kättesaadava digitaristu välise juurdepääsu kaudu. Seetõttu peaks Euroopa Liit edendama turvaliste digitaristute arendamist ja laiendamist, et püsida samal tasemel konkurentidega teistest maailma piirkondadest.

6.   Digipööre ja koolitus

6.1.

Digipööre muudab vabade kutsete põhi-, eriala- ja täienduskoolituse nõudeid. Vaja on elukestvat õpet, mis ei hõlma ainult tegelikku ainevaldkonda, vaid ka kiiresti muutuvate digipädevuste omandamist muudes valdkondades.

6.2.

Selleks, et tagada digipädevuste jaoks vajalikud põhialused, tuleb vabade kutsete esindajatele juba õppimise ajal ja edasises tööelus õpetada sobivaid digioskusi. Euroopa Liidul palutakse neid protsesse toetada asjakohaste toetusprogrammidega.

6.3.

Digipädevuste omandamine ja edasiarendamine laieneb ka vabade kutsete esindajate kaastöötajatele, kelle koolituse eest vastutab vaba kutse esindaja.

7.   Digipööre ja kutsealasid reguleerivad õigusaktid

7.1.

Vabade kutsete pakutavate teenuste kvaliteedile ja ohutusele esitatavad ranged nõuded on paljudes riikides reguleeritud õigusaktidega. Need peavad olema tagatud olenemata sellest, kas kõnealuseid teenuseid osutatakse digitaalselt või mitte. Kutsealasid reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on ELis juba aastaid suuri pingeid tekitanud. Kuigi Euroopa Komisjon loodab, et riiklike kutsealaste eeskirjade vähendamine toob kaasa suurema majanduskasvu ja konkurentsi, ei võeta vabade kutsete teenuste puhul arvesse reguleerimata turgudel kvaliteedi tagamise puudumisest tingitud puudustest tulenevaid kulusid. Seetõttu peavad paljud liikmesriigid oma eeskirju kvaliteedi tagamise seisukohast vajalikuks ja asjakohaseks, et kindlustada kvaliteet eelkõige elutähtsate kutseteenuste valdkonnas.

7.2.

Kuna kehtivad õigusnormid ei hõlma vabade kutsete esindajate teenuste osutamise uusi digitaalseid vorme, tuleb kutsealasid reguleerivaid olemasolevaid õigusakte kohandada. Vajaliku paindlikkuse saavutamiseks tuleks digipöörde tõttu tarbetuks muutunud õigusnormid läbi vaadata. Teisest küljest on vabade kutsete kättesaadavuse ja nende teostamise osas vaja teatavad põhimõtted õiguslikult tagada, et vältida digipöörde negatiivseid tagajärgi tarbijatele ja vabade kutsete esindajatele.

7.3.

Põhimõtteliselt on vaja leida optimaalne seos siduvate õigusaktide ja nn pehme õiguse vahel. Esmatähtis on kutsealane isereguleerimine. Seadusandja reguleerib seda alles siis, kui see ei toimi. Reguleerimata vabade kutsete puhul tuleks soodustada eetikakoodeksite vastuvõtmist.

8.   Digipööre ja vabade kutsete isereguleerimine

8.1.

Vabade kutsete eripära on nende teatud laadi korralduse vorm, mis väljendub ELi tasandil väga erinevalt.

8.2.

Isereguleerimine on korraldatud peamiselt piirkondlikul ja osaliselt ka kohalikul tasandil. Digipöörde tõttu ei sõltu teenuse osutamine enam asukohast ega keelest. See tõstatab küsimuse, kuidas saab tulevikus tõhusalt tagada kutsetegevuse järelevalvet. Selle küsimuse peaksid iseregulatsiooniorganid juba varakult tõstatama.

8.3.

Digipööre toob vabade kutsete kutsekodadele ja kutseliitudele uued ülesanded. Nad saavad pakkuda oma liikmetele abi uute digitaalsete ärivaldkondade arendamisel või uute meediakanalitega suhtlemisel.

8.4.

Digipööre eeldab vabade kutsete isereguleerimise raames välja töötatud kutse-eetika normide kohandamist. Kutse-eetika, mis tagab vabade kutsete kõige olulisemate põhielementide järgimise, on oluline eeltingimus, vältimaks digiteerimisprotsesside negatiivset mõju tarbijatele. Kutse-eetika normid võivad seega täiendada õiguslikke aluseid.

9.   Uute vabade kutsete teke

9.1.

Digipööre võib laiendada olemasolevaid vabade kutsete ametinõudeid ja tugevdada interdistsiplinaarset koostööd teiste kutsetega ning edendada Rooma manifestis nimetatud kriteeriumidele tuginedes uute kutsealade tekkimist avatud ja arenevas süsteemis.

9.2.

Peale selle muutub digipöörde tõttu intensiivsemaks vabade kutsete esindajate teenuste turustamine ning muutub ka tavapäraste vabade kutsete olemus.

9.3.

Seetõttu on tulevikus tähtsal kohal isereguleerimine, kutse-eetika normid ja õigusaktides sätestatud miinimumnõuded, et kaitsta uuenduslike ja paindlike lähenemisviisidega avalikku huvi pelgalt kasumile orienteerituse eest ning tagada seeläbi vabade kutsete esindajate kvaliteetsed teenused tarbijate jaoks.

---

(1)  Uuring „The State of Liberal Professions Concerning their Functions and Relevance to European Civil Society“, EESC-2014-46-EN, ISBN 978–92-830-2460-6.