EUROOPA KOMISJON

Brüssel,20.7.2021

SWD(2021) 727 final

KOMISJONI TALITUSTE TÖÖDOKUMENT

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta





Peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias

Lisatud dokumendile:

EUROOPA KOMISJONI TEATIS EUROOPA PARLAMENDILE, NÕUKOGULE, EUROOPA MAJANDUS- JA SOTSIAALKOMITEELE NING REGIOONIDE KOMITEELE

2021. aasta aruanne õigusriigi kohta
Õigusriigi olukord Euroopa Liidus

{COM(2021) 700 final} - {SWD(2021) 701 final} - {SWD(2021) 702 final} - {SWD(2021) 703 final} - {SWD(2021) 704 final} - {SWD(2021) 705 final} - {SWD(2021) 706 final} - {SWD(2021) 707 final} - {SWD(2021) 708 final} - {SWD(2021) 709 final} - {SWD(2021) 710 final} - {SWD(2021) 711 final} - {SWD(2021) 712 final} - {SWD(2021) 713 final} - {SWD(2021) 714 final} - {SWD(2021) 715 final} - {SWD(2021) 716 final} - {SWD(2021) 717 final} - {SWD(2021) 718 final} - {SWD(2021) 719 final} - {SWD(2021) 720 final} - {SWD(2021) 721 final} - {SWD(2021) 722 final} - {SWD(2021) 723 final} - {SWD(2021) 724 final} - {SWD(2021) 725 final} - {SWD(2021) 726 final}

I.Kohtusüsteem

Slovakkia kohtusüsteem koosneb 54 piirkondlikust kohtust, kaheksast maakonnakohtust, kriminaalasjade erikohtust, ülemkohtust, kõrgeimast halduskohtust ja Slovakkia konstitutsioonikohtust 1 . Maakonnakohtud tegutsevad apellatsioonikohtutena tsiviil- ja äriõiguse kohtuasjade ning kriminaalasjade puhul ning on samas esimese astme kohtud haldusküsimustes. Kriminaalasjade erikohus mõistab õigust tõsistes kriminaalasjades, mis on loetletud kriminaalmenetluse seadustikus 2 . Kohtute nõukojal on keskne roll kohtuvõimu eneseregulatsioonis, kohtunike ametisse nimetamisel, nende volituste peatamisel ja ametist vabastamisel ning kohtunikueetika alalhoidmisel. Nõukoja liikmeskonnast poole (9 liiget 18st) moodustavad kohtunikud, kes on nõukotta valitud ametikaaslaste poolt. Nõukoja muud liikmed nimetavad ametisse Slovakkia president, parlament ja valitsus 3 . Slovakkia prokuratuur on sõltumatu riigiasutus, mida juhib peaprokurör 4 . Slovakkia osaleb Euroopa Prokuratuuris. Slovakkia advokatuur on sõltumatu omavalitsuslikul põhimõttel tegutsev kutseorganisatsioon 5 .

Sõltumatus

Kohtuvõimu tajutava sõltumatuse tase on ettevõtjate seas paranenud, kuid endiselt madal ning üldsuse hinnangul jätkuvalt väga madal. 30 % ettevõtjatest peab kohtute sõltumatuse taset „võrdlemisi suureks või väga suureks“, mis on oluliselt parem kui 2020. aastal (15 %) 6 . Üldsuse seas ei ole hinnangud kohtute ja kohtunike tajutava sõltumatuse tasemele aga paranenud – 28 % elanikkonnast peab kohtute sõltumatuse taset „võrdlemisi suureks või väga suureks“, ent 65 % „võrdlemisi väikseks või väga väikseks“ 7 . See on kooskõlas pikaajalise suundumusega, millele osutati juba õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes 8 . Tajutava sõltumatuse puudumise põhjustena nimetati kõige sagedamini valitsuse ja poliitikute sekkumist või survet ning samavõrd ka majanduslikke või muid erihuve esindavate rühmade sekkumist või survet 9 .

Ametiasutused on võtnud meetmeid, et tegeleda väidetavate korruptsioonijuhtumite ja ametiseisundi kuritarvitamise juhtumitega kohtusüsteemis. Ajendatuna õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes osutatud kõrgetasemelistest politseioperatsioonidest 10 käivitati uusi operatsioone. Praegu on 20 kohtuniku 11 ning muu õiguskaitse- või kohtusüsteemis töötava isiku 12 suhtes algatatud kriminaalmenetlus seoses tõsiste väidetega korruptsiooni ja ametiseisundi kuritarvitamise kohta. See näitab, et avaliku sektori asutused on suurendanud jõupingutusi, et vähendada korruptsiooni kohtusüsteemis. Üks kohtunik mõisteti süüdi. Pärast kriminaalsüüdistuse esitamist astus mitu kohtunikku tagasi või peatati nende volitused ajutiselt 13 . Samuti tunnistati Euroopa poolaasta raames, et jätkuvalt on vaja tegeleda kohtusüsteemi üldise usaldusväärsusega seotud konkreetsete probleemidega ning Slovakkiale esitati sel otstarbel riigipõhine soovitus 14 .

Vastu võeti põhiseaduse ja rakendusaktide muudatusi hõlmav ulatuslik kohtureform. See oli ajendatud valitsuse väljakuulutatud reformikavast eesmärgiga suurendada üldsuse usaldust õigusriigi suhtes, 15 nagu selgitati õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes 16 . Põhiseaduse ja rakendusaktide muudatused võeti vastu 2020. aasta detsembris. Eeskätt asutati nendega kõrgeim halduskohus, samuti muudeti 17 konstitutsioonikohtu kohtunike valimise ja ametissenimetamise menetlust ning mitut kohtute nõukojaga seotud sätet. Sidusrühmad märkisid, et reform annab tunnistust jõupingutustest parandada kohtusüsteemi ja suurendada selle sõltumatust, 18 ehkki reformi teatavate osade suhtes väljendati vastuseisu (vt allpool).

Ehkki reformi mõningate osadega, mis käsitlesid kohtute nõukoda, oldi rahul, on väljendatud kahtlusi nõukoja liikmete tagandamise korra suhtes. Põhiseadusliku reformiga laiendati kohtute nõukoja volitusi ning muudeti nõukoja liikmete ametisse nimetamise korda ja liikmete tagandamist käsitlevat sätet 19 . Reformiga kehtestati eeskiri, mille kohaselt valitakse nõukoja kohtunikest liikmed mitmes valimisringkonnas 20 . Valitsuse sõnul on muudatuse eesmärk suurendada nõukoja õiguspärasust; selleks tuleb tagada, et kohtunikud oleksid nõukojas esindatud mitmekesisemal viisil. See eesmärk on kooskõlas Euroopa Nõukogu soovitustega 21 . Ühtlasi laiendati reformiga kohtute nõukoja volitusi 22 . Peale selle sätestati reformiga sõnaselgelt, et kohtute nõukoja liikme ametisse nimetanud asutus võib liikme (sh esimehe ja aseesimehe) ükskõik mis ajal tagandada 23 . Seletuskirja 24 kohaselt tähendab see, et tagandamise ettepanek ei pea põhinema õigusaktides sätestatud kriteeriumidel 25 ning võib selle asemel olla ajendatud usalduse puudumisest 26 . Sidusrühmad on väljendanud kahtlust, et reformi kõnealune aspekt võib kahjustada kohtute nõukoja sõltumatust 27 . Neid kahtlusi käsitles ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu büroo oma 9. detsembri 2020. aasta arvamuses 28 . Tagandatud liige saab ametist vabastamise otsuse vaidlustamiseks esitada põhiseadusliku kaebuse konstitutsioonikohtule 29 . On oluline, et kohtute nõukojal oleksid piisavad tagatised, mis võimaldaksid sõltumatust seadusandlikust ja täitevvõimust, sealhulgas nõukoja liikmete tagandamise viisi osas 30 .

Kindluse tagamiseks on kehtestatud kohtunike pensioniiga 31 . Pärast põhiseaduse muutmist on kohtunike pensioniiga 67 aastat 32 . Kuna reformiga võeti kohtute nõukojalt ära kaalutlusõigus esitada ettepanekuid üle 65aastaste kohtunike pensionile jäämise kohta, tagati muudatusega õiguskindlus ja stabiilsus kohtunikele.

Muudetud on kohtunike kriminaalvastutusele võtmise korda. 2020. aasta oktoobris võeti vastu karistusseadustiku muudatus, 33 millele järgnes kohtunike puutumatust käsitleva põhiseadusliku sätte muudatus. Nende reformide kohaselt saab kohtunikke 34 otsustusprotsessis avaldatud arvamuste eest vastutusele võtta üksnes juhul, kui kõnealust otsuse langetamist saab liigitada süüteoks 35 . Seda silmas pidades võeti karistusseadustikus kasutusele uus süüteoliik – õiguse kuritarvitamine 36 . Selle sätte kohaselt võidakse kohtunik 37 süüdi mõista juhul, kui ta on teinud meelevaldse otsuse, mis tekitab kahju või millega tehakse teene teisele isikule 38 . Sellele sättele tuleks toetuda üksnes siis, kui langetatud otsus on ilmselgelt meelevaldne ja ebaõige 39 . Kriminaalmenetlusi juhivad eriprokurör ja kriminaalasjade erikohus. Kõnealuses süüteos süüdistataval kohtunikul on õigus taotleda kohtute nõukojalt arvamust, milles vaidlustatakse kriminaalmenetlusega jätkamine; kui see taotlus rahuldatakse, tähendab see sisuliselt seda, et menetlus lõpetatakse 40 . Süüdistuse saanud kohtuniku volitused võidakse ajutiselt peatada üksnes distsiplinaarkohtu otsuse alusel 41 . Arvestades, et Euroopa standardite kohaselt võidakse kohtunikke nende otsuste eest vastutusele võtta teatavatel pahatahtlikkuse või raske hooletusega seotud erandjuhtudel, tuleb kohtunike vastutust reguleerivas korras igal juhul selgelt ja täpselt sätestada vajalikud tagatised vältimaks mis tahes ohtu, et seda korda kasutatakse õigusemõistmisele surve avaldamiseks või kohtulahendite sisu poliitilise kontrolli süsteemina 42 . On oluline, et kui neid uusi sätteid praktikas kohaldatakse, rakendatakse nõuetekohaselt kaitsemeetmeid kooskõlas Euroopa standarditega. Teatavad sidusrühmad on väljendanud kahtlust kohtunike puutumatust käsitleva põhiseadusmuudatuse suhtes ning nentinud, et muudatus on liiga laialt ja ebamääraselt sõnastatud ning võib kaasa tuua võimaliku kuritarvitamise riski 43 .

Hiljutise põhiseadusliku reformiga muudeti korda, mis võimaldab kohtunikke ilma nende nõusolekuta üle viia. Hiljutise põhiseadusliku reformiga kehtestati säte, et kohtunikke võib kohtute võrgustiku muudatuse korral üle viia ilma nende nõusolekuta, kui see on vajalik selleks, et tagada kohtusüsteemi nõuetekohane toimimine 44 . Euroopa standardite kohaselt on võimalik kohtunikke ilma nende nõusolekuta üle viia erandjuhtudel, tingimusel et kehtestatud on piisavad kaitsemeetmed. Nende kaitsemeetmete hulgas on nõue, et kohtunikku ei tohi üle viia madalama astme kohtusse ning et tal on edasikaebeõigus 45 . On oluline, et rakendusaktides 46 sätestatakse Euroopa standarditele vastavad piisavad kaitsemeetmed.

Koostamisel on kohtute võrgustiku reformi eelnõu. Võttes arvesse Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) aruandes 47 esitatud soovitusi, sealhulgas soovitust kaaluda võimalust edendada kohtunike spetsialiseerumist ja muuta kohtute võrgustikku, eeskätt võimalust vähendada piirkondlike kohtute arvu, 48 moodustas justiitsministeerium töörühmad – kus osalevad muu hulgas kohtunikud –, et koostada kohtute võrgustiku reformi eelnõu 49 . Reformi eesmärk on suurendada üldsuse usaldust kohtusüsteemi vastu ning parandada selle tõhusust ja kvaliteeti 50 . Kavandatav võrgustik põhineb vajadusel tagada nii kohtute piisav suurus, et iga kohtu kohtunikud saaksid suuremal määral spetsialiseeruda, kui ka kultuurilise ja piirkondliku identiteedi austamine ning juurdepääs õigusemõistmisele 51 . Praeguste kohtute töökoormuse, taristu ja kohtute juurdepääsetavuse andmete põhjal tehti reformi eelnõus ettepanek vähendada piirkondlike kohtute arvu 54-lt 30-le ja maakonnakohtute arvu kaheksalt kolmele 52 . Likvideeritavate kohtute kohtunikud, kohtutöötajad ja kohtuasjad viiakse üle allesjäävatesse õigusjärglastest kohtutesse 53 . Ajavahemikul 2020. aasta septembrist detsembrini tutvustati reformi eelnõu kohtunikele ja muudele sidusrühmadele; arutelud jätkusid 2021. aasta jaanuaris ja veebruaris 54 . Praegu hindab justiitsministeerium 2020. aasta detsembri keskpaigast 2021. aasta märtsi alguseni toimunud avalikul konsultatsioonil saadud märkusi 55 . Reformi eelnõu kohta esitas kriitilisi märkusi mitu sidusrühma, kes osutasid muu hulgas sellele, et neid ei kaasatud eelnõu koostamise protsessi, ning väljendasid kahtlust õigusemõistmisele juurdepääsu suhtes 56 . Kriitikast ajendatuna otsustas justiitsministeerium jätkata kohtunikega konsulteerimist 2021. aasta septembrini; pärast seda algatatakse kohtute võrgustiku reformi muudetud ettepaneku suhtes uus avaliku konsultatsiooni menetlus 57 . Kuna reform hõlmab kohtunike üleviimist, 58 tuleb märkida, et Euroopa standardite kohaselt peaksid kohtunikel, kes viiakse reformi käigus üle ilma nende nõusolekuta, olema menetluslikud tagatised, mis aitaksid tagada, et nende sõltumatus ei satu ohtu (vt eespool). CEPEJ vaatas reformi eelnõu läbi ja järeldas, et kasutatud metoodika vastab tema suunistele ja hindamisaruandele, ning tõstis esile Slovakkia ametiasutuste järgitud tõenduspõhist lähenemisviisi 59 . Samuti avaldas ta täiendavad soovitused, näiteks soovitus kaaluda võimalust lükata reformi elluviimine edasi 60 .

Loodud on kõrgeim halduskohus ning kavandatakse halduskohtute loomist 61 . Uus halduskohtute süsteem koosneb kavakohaselt kolmest halduskohtust, mille asutamiseks tehti ettepanek kohtute võrgustiku reformi eelnõus, ja kõrgeimast halduskohtust, mis loodi hiljutise põhiseadusliku reformiga ning alustab eeldatavalt tegevust 2021. aasta augustis 62 . Kõrgeima halduskohtu esimees nimetati ametisse 63 2020. aasta mais ning praegu on pooleli kohtunike valiku protsess. Kohtunikud valib kohtute nõukoda 64 . Kohtute võrgustiku reformi eelnõuga (vt eespool) nähti ette kolme eraldi halduskohtu loomine. Eelnõuga nähti ette, 65 et nende uute halduskohtute esimehed valib viiest liikmest koosnev komisjon; selle komisjoni liikmed valib omakorda justiitsministeerium, kusjuures kaks liiget valitakse kohtute nõukoja nimetatud kandidaatide hulgast 66 . Halduskohtute kohtunike valimise küsimuses on tehtud ettepanek, 67 et justiitsministeerium otsustab, 68 millised ametikohad täidetakse kohtunike üleviimisega 69 ja millised valikumenetluse teel 70 . On oluline, et nende kohtute loomisel ja nende suhtes kohaldatava korra kehtestamisel võetakse arvesse Euroopa standardeid 71 .

Uue menetluse alusel valiti uus peaprokurör ja eriprokurör. 2020. aasta septembris võttis parlament vastu seaduse, 72 millega tehti mitu muudatust peaprokuröri ja eriprokuröri valimise protsessis 73 . Seadusega laiendati nende isikute ringi, kellel on õigus nimetada kandidaate peaprokuröri ametikoha täitmiseks, 74 lubati sellele ametikohale kandideerida ka isikutel, kes ei ole prokurörid, ning kehtestati nõue, et nii peaprokuröri kui ka eriprokuröri ametikoha kandidaadid peavad läbima avaliku kuulamise parlamendis 75 . Uusi eeskirju kohaldati peaprokuröri ja eriprokuröride kandidaatide valikul 2020. aasta detsembris ja 2021. aasta veebruaris. Mõlemaid valimisi kajastati põhjalikult meediakanalites ning sidusrühmad märkisid, et menetlus on varasemast läbipaistvam 76 .

Kvaliteet

Jõupingutused digitaliseerimise edendamiseks on hakanud tulemusi andma, kuid praktikas võib täheldada puudusi. Viimastel aastatel tehtud aktiivsed jõupingutused eesmärgiga edendada kohtusüsteemi digitaliseerimist 77 on hakanud vilja kandma. Slovakkias on nõuetekohaselt paigas menetlusnormid, mis võimaldavad kasutada kohtutes digitehnoloogiat, 78 samuti on olemas mitmesugused vahendid ja taristu, et võimaldada kaugsidet ja turvalist kaugjuurdepääsu töökohale, 79 turvalist elektroonilist teabevahetust kohtuteenistuste ning õigusala töötajate ja institutsioonide vahel 80 ning kasutajatel algatada ja jälgida tsiviil-, kaubandus- ja haldusasjade menetlusi 81 . Puudusi võib eeskätt täheldada seoses prokuratuuriga 82 ja kriminaalasjade kohtumenetluste digilahendustega 83 . Siiski on märke sellest, et ehkki vahendid ja taristud on kasutusele võetud, võib nende tegelik kasutamine olla piiratud, eelkõige selliste takistuste tõttu nagu vähene kasutusmugavus, eri kasutatavate infosüsteemide ühildamatus või kasutajate vähesed oskused 84 . Kuigi COVID-19 pandeemia on digitaliseerimise protsessi üldjoontes hoogustanud, on see ühtlasi osutanud teatavatele praktilistele puudustele 85 . Justiitsministeeriumi uue IT-osakonna eestvedamisel on käimas mitu projekti kohtusüsteemi vajaduste täitmiseks, sealhulgas töötatakse välja uut kohtuasjade haldamise süsteemi ja uut äriregistrit, nagu oli ette nähtud ka Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavaga 86 .

Kuigi pandeemial oli kohtusüsteemile märkimisväärne mõju, said kohtud ja advokaadid oma tööd üldjoontes jätkata. Piirkondlike kohtute ja maakonnakohtute korraldatud kohtuistungite arv vähenes. Kui kohtuistungid toimusid, peeti need videokonverentsi teel või vajaduse korral kohapeal, võttes ohutusmeetmeid. Vähem mõjutas see ülemkohut, sealhulgas sellepärast, et enamik selle menetlustest toimuvad kirjalikult 87 . Pandeemia mõjutas ka advokaate, kuid suurtest takistustest tööülesannete täitmisel ei teatatud 88 . Olukorda kohtutes on hoolikalt jälginud kohtute nõukoda. Justiitsministeerium avaldas piirangute kohta suunised ja teabe, mille üle kohtud väljendasid heameelt 89 .

Tõhusus

Haldusasjade menetlemise tõhusus on veelgi halvenenud. Haldusasjade menetlemisele kuluv aeg on ELi lõikes võrrelduna pikk ning 2019. aastal pikenes menetluste kestus taas – kui 2018. aastal oli see 157 päeva, siis 2019. aastal 518 päeva 90 . Samal ajal vähenes ka lõpuleviidud kohtumenetluste määr: 2019. aastal 81,4 % (võrreldes 96,1 %-ga 2018. aastal) 91 . See annab tunnistust asjaolust, et süsteem ei tule haldusasjadega seotud töökoormusega tõhusalt toime. Tsiviil- ja kaubandusasjade kategoorias oli tsiviil- ja kaubandusvaidluste lahendamiseks hinnanguliselt kulunud aeg 2019. aastal pikem kui 2018. aastal (170 päeva, võrreldes 157 päevaga 2018. aastal) 92 . Teatavaid menetluste liigse kestuse juhtumeid on analüüsinud Euroopa Nõukogu 93 .

II.Korruptsioonivastane raamistik

Slovakkias on korruptsiooni ennetamise, avastamise ja selle eest süüdistuste esitamise pädevus jagatud mitme asutuse vahel. Korruptsiooni tõkestamist koordineerib kesktasandil valitsuskantselei, kes annab aru otse peaministri kantseleile. Korruptsioonisüütegude avastamise ja uurimise eest vastutab politsei peavalitsuse riiklik kriminaalamet, välja arvatud selliste korruptsioonisüütegude puhul, mille on toime pannud politseiametnikud ise või teatavate õiguskaitseasutuste töötajad ning mis kuuluvad inspektsiooniteenistuse büroo pädevusse 94 . Eriprokuratuuril 95 on ainupädevus kriminaalasjade erikohtu sisulise pädevuse alla kuuluvate süütegude uurimisel, sealhulgas korruptsioonisüütegude puhul 96 .

Ekspertide ja ärijuhtide hinnangul on korruptsioon avalikus sektoris endiselt levinud. Transparency Internationali korruptsioonitajumise indeksi 2020. aastal avaldatud väljaandes sai Slovakkia 49 punkti 100st ning seega on ta Euroopa Liidus 17. kohal ja ülemaailmselt 60. kohal 97 . See indeks on viimase viie aasta jooksul 98 püsinud suhteliselt stabiilsena 99 .

Strateegiline korruptsioonivastane raamistik on sätestatud korruptsioonivastases poliitikas ajavahemikuks 2019–2023. Selles poliitikas 100 keskendutakse peamiselt ennetusele mittesiduvate meetmete kaudu, kusjuures sellele on lisatud tegevuskava – riiklik korruptsioonivastane programm 101 – ning mitu valdkondlikku programmi 102 . Arvestades, et kehtiv tegevuskava on sisult identne poliitikadokumendiga, ei sisalda see konkreetseid tegevusetappe, et hõlbustada poliitikaprioriteetide elluviimist. Riiklik korruptsioonivastane programm on praegu ajakohastamisel 103 . Poliitika ja tegevuskava rakendamise üle teeb järelevalvet valitsuskantselei alla kuuluv korruptsiooni ennetamise osakond. Valdkondlike programmide rakendamise järelevalve kuulub asjaomaste riigi keskhaldusasutuste pädevusse 104 .

Kriminaalõiguslikku raamistikku on täiendatud vara arestimist käsitleva uue seaduse jõustamisega. Muu hulgas on vara arestimist käsitleva seaduse 105 (mis jõustus 2021. aasta jaanuaris) eesmärk takistada kuritegeliku vara legaliseerimist kolmandatele isikutele ülekandmise teel ning sellega muudeti karistusseadustikku, et lisada uued süüteoliigid, näiteks põhjendamatute hüvede või eeliste vastuvõtmine või pakkumine ning kaudne korruptsioon 106 . Peale selle võeti seadusega kasutusele kriminaaltulu mõiste määratlus. Märkimist väärib ka asjaolu, et seadusega loodi uus arestitud vara haldamise büroo 107 . Seadusandlikul tasandil ei ole veel reguleeritud politsei volitust nõuda nende süütegude uurimisel kahtlusaluste kohta finantsteavet pankadelt 108 ega kriminaliseeritud oletatava mõjuvõimuga kauplemist 109 .

Võetakse meetmeid, et suurendada eriprokuratuuri ressursse ja seeläbi selle suutlikkust. 10. veebruaril 2021 kiitis valitsus heaks ettepaneku suurendada eriprokuratuuri ressursse ja spetsialistide arvu 110 . Üldtasandil suurenes prokuröride arv 2021. aastal 35-lt 38-le. Selleks et lahendada probleemid seoses piiratud ressursside ja suutlikkusega suurkorruptsiooni juhtumite eest vastutusele võtmiseks, 111 on korruptsiooni ja sellega seotud süütegudega tegelevas eriprokuratuuri osakonnas kahekordistatud töötajate arvu – kui enne oli prokuröre viis, siis nüüd on neid kümme 112 . Ümberkorraldused tehti 2021. aastal 113 . Samuti otsustati märkimisväärselt suurendada eriprokuratuurile eraldatavaid eelarvelisi vahendeid 114 . Endiselt tekitab muret vähene usaldus politsei vastu, samuti spetsialiseerumine ja digiteerimine politseis; sellel on omakorda ebasoodne mõju prokuratuuri koostööle politseiga ning korruptsiooni ja sellega seotud süütegude avastamisele 115 . Nagu märgiti õigusriigi olukorda käsitlevas 2020. aasta aruandes, aitaks finantsuurimisi tõhustada suurem kohtuekspertiisi ja analüütiline suutlikkus riiklikus kriminaaluurimisametis 116 . 2022. aasta juuniks on kavas ellu viia ulatuslik politseireform, millega tehakse politseis selles valdkonnas uuendusi 117 .

Aruandeperioodil on märkimisväärselt suurendatud jõupingutusi, et võidelda suurkorruptsiooniga. 2018. aastal tapeti Slovakkias ajakirjanik Ján Kuciak ja tema kihlatu Martina Kušnírová. Selles juhtumis selgunud asjaolude tõttu puhkesid massimeeleavaldused, kus protesteeriti suurkorruptsiooniga seoses tajutava karistamatuse vastu. Sellest ajendatuna on suurkorruptsiooni uurimise ja selle eest vastutusele võtmise võimekust oluliselt parandatud. Alates 2020. aasta oktoobrist on korruptsioonis ja sellega seotud süütegudes süüdi mõistetud mitu endist politsei, prokuratuuri ja kohtu kõrgemat ametnikku, samuti mitu mõjukat erasektoris tegutsejat 118 . 2020. aastal algatas riiklik kriminaalamet menetluse 158 korruptsioonijuhtumis 119 . Korruptsioonisüütegudes süüdi mõistetud isikute arv oli 2020. aastal (128 süüdimõistvat kohtuotsust) võrreldes 2019. aastaga (mil nende kohtuotsuste arv oli 62) enam kui kaks korda suurem 120 . 2021. aasta mais pidas riiklik kriminaalamet samuti kinni mitu maafondi 121 kõrgemat ametnikku, kes väidetavalt osalesid ajavahemikul 2016–2020 korruptsiooniskeemides 122 . Selles kontekstis tõstatas Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF) kahtlusi juba 2020. aastal pärast seda, kui algatati kolm põllumajandustoetuste maksmisega seotud haldusuurimist, et uurida läbipaistvuse, rendilepingute taotlejate võrdse kohtlemise ning sisemenetluste õiguskindlusega seotud puudusi maafondi töös 123 . Sellegipoolest võiks veel parandada ja tihendada riikliku kriminaalameti, riikliku julgeolekuameti, riigikontrolli ja rahapesu andmebüroo koostööd, et paremini avastada ja dokumenteerida korruptsioonijuhtumeid 124 . Endiselt tekitab muret tõhus täitmise tagamine piiriülese altkäemaksu puhul 125 .

2021. aasta veebruaris nimetas Slovakkia parlament ametisse rikkumisest teatajate kaitse ameti juhi. Pärast juhi ametisse nimetamist 126 alustab amet tegevust ja tööülesannete täitmist kuue kuu jooksul 127 . Juhi ametiaeg on seitse aastat. Amet on sõltumatu kõikidest teistest talitustest 128 . Oma volituste raames keskendub amet õigusrikkumistele ja rikkumisest teatajate kaitsele teatatud üksuse kättemaksu eest ning järgib konfidentsiaalsuse ja anonüümsuse põhimõtteid 129 . Ameti ülesanne on pakkuda nõu, koolitust, metoodilisi suuniseid ja avalikku teavet rikkumisest teatamise, sealhulgas korruptsioonijuhtumite kohta. Amet allub parlamendile ning esitab igal aastal aruande. Tema sihtrühm on nii avalik kui ka erasektor.

Slovakkia on võtnud kohustuse esitada 2021. aasta novembris lobitöö seaduse eelnõu. Kõnealune valitsuskantselei juhitav protsess 130 on praegu esialgses ettevalmistusetapis 131 . Lobitöö on Slovakkias endiselt reguleerimata, vaatamata sellele, et selles valdkonnas on mitmel korral püütud õigusakte vastu võtta 132 . Selle tulemusena ei ole õigusaktidega määratletud lobitöötajate, lobitöö ega lobitöö sihtrühmade mõistet ega ette nähtud tõhusaid sanktsioone sobimatu lobitöö eest, samuti puuduvad seadusandliku jalajälje tavad 133 . Sellegipoolest on olemas seotud õigusaktid ja vahendid, mis võimaldavad kindlaks teha sidusrühmade esitatud märkused ja selgitada välja, mil määral on neid arvesse võetud seadusandlike aktide eelnõudes 134 . Samuti on 2021. aastal kavas vastu võtta parlamendiliikmete eetikakoodeks 135 ning kehtestada töösuhtejärgseid reegleid (nn pöördukse efekti) käsitlevad õigusnormid 136 . Jõustunud on avalike huvide kaitse seaduse muudatused, millega sätestati kohustus deklareerida kingitused või muud hüved ning kinnis- või vallasasjade kasutamine 137 .

Valitsusel on kavas luua uus vara (sealhulgas tippametnike vara) järelevalve ja kontrolli keskamet. Valitsuskantselei töötab koostöös parlamendiga praegu välja ühtse ameti asutamist käsitlevat seadusandlikku ettepanekut ning on selle protsessiga algusjärgus 138 . Seni on parlamendiliikmete, kohtunike, prokuröride, ametiisikute ja ametnike vara deklareerimise kord detsentraliseeritud. 2021. aasta alguses teatati, et parlamendiliikmete 2019. aasta varadeklaratsioonide avaldamine, mis oli kavandatud 2020. aasta augustiks, lükkub oluliselt edasi, võttes arvesse COVID-19 pandeemiast põhjustatud asjaolusid ja seda, et mittevastavuse eest trahvide määramise menetlused olid pooleli 139 .

Erakondade rahastamine on läbipaistev, ent tugevdada võiks järelevalvet. Slovakkias on peamine erakondade rahastamist reguleeriv seadus erakondi ja liikumisi käsitlev seadus 140 . Erakondadele tehtavate annetuste piirsumma on 5 000 eurot (sularahas) kalendriaastas, kuid valimiste ajal see piirsumma ei kehti. Keelatud on annetused välismaistelt majandusüksustelt ja anonüümsetelt annetajatelt. Kui eeskirju ei täideta, võib riiklik valimiste ja erakondade rahastamise kontrolli komisjon määrata trahvi, mille summa arvutatakse annetusest või tasuta osutatud teenusest saadud tulu kahekordistamisega. Erakonnad peavad esitama riiklikule komisjonile igal aastal finantsaruande, mis tehakse üldsusele kättesaadavaks. Aruanded vaatab läbi Slovakkia Rahvuskogu ning need peavad sisaldama valimiskampaaniatega seotud finantsteavet ja annetajate nimekirja 141 . Järelevalveasutuste personali suutlikkus on piiratud ning tõstatatud on kahtlusi poliitilise ametissenimetamise suhtes nendes asutustes 142 . Kõigest kahe päevaga vastu võetud seaduseelnõu, millega nähti ette annetuste piirsumma ja muudeti seeläbi rangemaks 2020. aasta valimiskampaaniate rahastamist käsitlevad eeskirjad, 143 on avaldanud mõju eeskätt hiljuti asutatud erakondadele ning seetõttu on uued erakonnad, kodanikuühiskond ja meedia väljendanud muret erakondade ausa konkurentsi pärast.

Prokuratuuri andmete kohaselt ei ole COVID-19 pandeemia Slovakkias teadaolevalt avaldanud erilist mõju korruptsiooni esinemissagedusele, selle avastamisele ega korruptsioonivastastele jõupingutustele. Osa kohtumenetlusi on COVID-19 pandeemia tõttu edasi lükatud, mistõttu on kohtuasjad kuhjunud 144 . Enamik sektoreid, mis olid enne pandeemiat suure korruptsiooniriskiga, olid korruptsioonile vastuvõtlikud ka pandeemia ajal, sealhulgas riigihangete ja tervishoiusektor, kusjuures tervishoiusektoris suurenes pandeemiaga seotud toetuspettuste risk ja esinemissagedus 145 . Tervishoiuministeeriumi valdkondliku korruptsioonivastase programmi 146 raames moodustati eriotstarbeline töörühm, et hinnata korruptsiooniriske COVID-19 pandeemia kontekstis. Töörühm tegi kindlaks kaks riskivaldkonda, mis olid seotud rahastamiskõlbmatute kulutaotluste ja hüvitistaotluste dubleerimisega 147 . Selleks et vähendada pandeemia ajal kaupade, teenuste ja ehitustööde hankeks kuluvat aega, koostas valitsus seadusandliku ettepaneku 148 riigihankeseaduse muutmiseks. 2021. aasta mais vaadati ettepanek aga läbi ajendatuna avalikust petitsioonist ja kriitikast selle suhtes, et algselt kavandatud läbivaatamismenetlusest oli välja jäetud riigihangete amet ning see oleks välistanud avaliku kontrolli suure väärtusega tellimuste üle 149 . Kodanikuühiskonna arvamuse kohaselt on petitsioonis tõstatatud probleem läbivaadatud seadusandlikus ettepanekus lahendatud, sest sellega suurendati läbipaistvust ja avalikku kontrolli ning vähendati seega korruptsiooniriske 150 .

III.Meedia mitmekesisus ja meediavabadus

Slovakkia põhiseaduses on sätestatud õigus avaldada arvamust sõnades, trükisõnas, pildiga või muu viisil, õigus otsida, saada ja levitada ideid ja teavet ning ka teabele juurdepääsu õigus. Teabele juurdepääsu õigus on õiguslikult väljendatud teabevabaduse seaduses 151 . Ringhäälingu- ja taasedastamisseaduse 152 eesmärk on tagada teabe mitmekesisus, samas kui ajakirjandusseaduses 153 on sätestatud ajakirjanduse ja ajakirjanikega seotud normid 154 . Praegu koostatakse õigusakti, et viia ringhäälingu- ja taasedastamisseadus vastavusse audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga 155 .

Ringhäälingu- ja taasedastamisnõukogu tegutseb sõltumatult 156 . Arvestades, et ringhäälingunõukogu käsutab oma eelarvet, et asutusele eraldatud vahendeid peetakse selle ülesannete täitmiseks piisavaks 157 ning et kehtestatud on selged reeglid nõukogu liikmete ametisse nimetamiseks ja ametist vabastamiseks, 158 on 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire 159 tulemuste kohaselt nõukogu sõltumatus üldiselt tagatud, ehkki endiselt tekitab muret poliitilise ametissenimetamise probleem.

Ringhäälingu- ja taasedastamisseaduse muutmise eelnõuga on kavas kehtestada raamistik meediaomandi läbipaistvuse tagamiseks. Seaduseelnõu on kavas vastu võtta 2021. aasta lõpuks 160 ning eeldatavalt kehtestatakse selles audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga ette nähtud sätted omandistruktuuride läbipaistvuse ja tegelike kasusaajate kohta. Seni on 2021. aasta meedia mitmekesisuse seire tulemuste kohaselt endiselt tegemist 161 suure riskiga valdkonnaga, kuna selles puudub regulatsioon 162 . Ringhäälingu- ja taasedastamisseaduses on kehtestatud ülemmäärad ja piirangud, et hoida ära omandi ulatuslikku horisontaalset koondumist televisiooni- ja raadioturgudel. Kuna aga puuduvad andmed tulude ja vaatajaskonna osakaalude kohta, on tegelikku olukorda keeruline hinnata 163 .

Süüdi mõisteti mitu isikut, kes olid seotud uuriva ajakirjaniku Ján Kuciaki ja tema kihlatu tapmisega 2018. aastal. Kriminaalasjade erikohus määras süüdimõistetud isikutele 15–25 aasta pikkused vanglakaristused. Ühe kohtuotsuse kaebas süüdistatu edasi. Mõrva väidetavad kavandajad mõisteti esimese astme kohtus õigeks, kuid peaprokurör kaebas otsused edasi 164 . 15. juunil 2021 tühistas ülemkohus kriminaalasjade erikohtus esimeses astmes tehtud õigeksmõistvad otsused ning saatis kohtuasja kriminaalasjade erikohtusse tagasi. Samuti kinnitas ülemkohus veel ühele süüdistatule määratud 25 aasta pikkuse vanglakaristuse 165 .

On teateid nii valitsus- kui ka opositsioonipoliitikute verbaalsetest rünnakutest ajakirjanike ja meediakanalite vastu. Ajakirjanikke on süüdistatud valitsusvaenulikus suhtumises ja valitsuse töö kahjustamises COVID-19 pandeemia ajal. Alates 2020. aasta septembrist on Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm Slovakkia kohta avaldanud ühe hoiatusteate, 166 mis oli seotud juhtumiga, kus üht ajakirjanikku jälgisid seni tuvastamata isikud 167 . Ajakirjanike kaitse tugevdamiseks ette nähtud õigusaktide ettepanekute vastuvõtmine on COVID-19 pandeemia tõttu edasi lükatud 168 . Ettepanekud sisaldavad ajakirjanike staatuse määratlust ning nendega tagatakse ajakirjanike allikate kaitse ja ka parem juurdepääs teabele. Peale selle koostab valitsus laimu eest kriminaalvastutusele võtmist käsitlevate, praegu rangelt formuleeritud seaduste muudatusi, et tagada ajakirjanikele kaitsemeetmed. COVID-19 pandeemia mõju vähendamiseks ei kehtestatud uudismeedia toetuskava 169 .

IV.Muud kontrolli- ja tasakaalustussüsteemiga seotud institutsioonilised küsimused

Slovakkia on parlamentaarne vabariik, kus rahvuskogu (parlament) on ainus seadusandlik ja põhiseaduslik organ 170 . Seaduseelnõu esitamise õigus on parlamendi komisjonidel ja üksikliikmetel ning valitsusel 171 . Konstitutsioonikohus hindab õigusaktide vastavust põhiseadusele, põhiseaduslikele seadustele ja rahvusvahelistele lepingutele ning tagab põhiõiguste ja põhiseaduslike õiguste austamise. Põhiõiguste kaitsega tegelevad ka sõltumatud asutused.

Kahtlusi on tõstatatud õigusloomeprotsessi kaasavuse suhtes. Hiljutine põhiseaduslik reform (vt I jagu) kuulutati välja valitsuse 2020. aasta aprillis avaldatud programmiavalduses; pärast seda, kui reformi oli esitletud mitmele sidusrühmale 172 ja peetud kirjalik avalik konsultatsioon 2020. aasta juulis, esitati see 2020. aasta oktoobri alguses parlamendile ning kiideti heaks 2020. aasta detsembris. Sidusrühmad väljendasid muret reformi põhijooni käsitleva ulatusliku ja teadliku arutelu puudumise ning selle pärast, et reformi osas ei konsulteeritud Veneetsia komisjoniga, pidades silmas selle ulatust ja olulisust 173 . Nende arvamuse kohaselt on oluline, et enne põhiseaduse muutmist toimuks kooskõlas Euroopa standarditega avatud ja õigeaegne avalik arutelu, milles osalevad sidusrühmad ja kodanikuühiskond 174 . Samuti on sidusrühmad väljendanud muret selle pärast, et neid ei kaasata muudesse õigusloomeprotsessidesse 175 ning et parlamendis kasutatakse kiirmenetlusi. Muu hulgas järgiti kiirmenetlust selliste õigusaktide puhul, mis ei olnud pandeemiaga otseselt seotud 176 .

2020. aastal teatavaks tehtud plaane õigusloomeprotsessi parandamiseks ning avaliku halduse läbipaistvuse, tõhususe ja sellega seotud vastutuse edendamiseks ei ole veel teoks tehtud 177 . 2021. aasta aprillis ametisse astunud uus valitsus lisas oma programmiavaldusse eelmise valitsuse võetud kohustused 178 parandada seaduste koostamise ja vastuvõtmise protsessi, edendada avaliku halduse läbipaistvust, tõhusust ja sellega seotud vastutust, suurendada juurdepääsu teabele ning laiemalt kohaldada avatud valitsuse kontseptsiooni. Samuti on valitsus üle võtnud kohustuse tugevdada Slovakkia riigikontrolli pädevust 179 . Nende eesmärkide saavutamiseks ei ole veel esitatud ettepanekuid ega algatatud konsulteerimist sidusrühmadega. Valitsus koostab praegu teabele vaba juurdepääsu käsitleva seaduse muudatust 180 .

Põhiseadusliku reformiga nähti sõnaselgelt ette, et konstitutsioonikohtul ei ole pädevust teha järelevalvet põhiseaduslike seaduste üle. Varem on konstitutsioonikohus kasutanud volitust hinnata põhiseaduslike seaduste põhiseaduslikkust ning rakendanud seda ühel korral kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks 181 . Hiljutise põhiseadusliku reformiga (vt I jagu) muudeti põhiseaduse teksti ning sätestati sõnaselgelt, et kohtul ei ole pädevust nende seaduste põhiseaduslikkust kontrollida. Kõnealune muudatus on pälvinud sidusrühmadelt kriitikat 182 . Muudatuse põhiseaduslikkus on vaidlustatud konstitutsioonikohtus ning kohtuasi on veel pooleli 183 .

Parlament muutis eriolukorda käsitlevaid õigusakte, et eriolukorra kestust oleks võimalik pikendada kauemaks kui 90 päeva. Parlament jätkas eriolukorra ajal tööd ilma suuremate katkestusteta 184 . Eriolukorra ajal saab valitsus vastu võtta määrusi, millega piiratakse teatavaid õigusi ja vabadusi, näiteks liikumisvabadust 185 . Valitsus võib eriolukorra välja kuulutada kõige enam 90 päevaks põhiseaduslikus seaduses sätestatud asjaoludel 186 . Slovakkias kehtis eriolukord 16. märtsist 2020 kuni 13. juunini 2020 187 ning pärast seda kuulutas valitsus uue eriolukorra välja 1. oktoobril 2020. 2020. aasta detsembris muutis parlament asjaomaseid õigusakte, et valitsus saaks eriolukorra kestust parlamendi eelneval heakskiidul korduvalt 40 päeva võrra pikendada 188 . Eriolukord lõppes 15. mail 2021. Eriolukorra väljakuulutamise ja selle kestuse pikendamise põhiseaduslikkuse järelevalve pädevus on konstitutsioonikohtul 189 . Sidusrühmad on aga juhtinud tähelepanu, et kõnealuseks järelevalveks ette nähtud tähtaeg on lühike 190 . Konstitutsioonikohtu poole pöörduti avaldusega kontrollida eriolukorra väljakuulutamise ja selle ühe pikenduse põhiseaduslikkust ning mõlemal juhul kinnitas kohus kooskõla asjaomaste õigusaktidega 191 . Konstitutsioonikohus on samuti läbi vaadanud mitu pandeemia tingimustes vastu võetud meedet ning selgitanud küsimusi, mis puudutavad üldkohtute pädevust selliste meetmete kohta otsuseid langetada. Õigusaktides järgnevalt tehtud muudatused 192 tõstatasid aga kahtlusi, et teatavate meetmete kohtuliku kontrolli õigus ei pruugi olla piisaval määral tagatud 193 .

Pandeemia tingimustes tegid õiguskantsler ja riiklik inimõiguste keskus aktiivselt tööd selle nimel, et kaitsta kodanike õigusi. Slovakkia õiguskantsler (verejný ochranca práv) on sõltumatu organ, kelle ülesanne on kaitsta põhiõigusi ja -vabadusi menetlustes, milles osalevad avaliku halduse asutused ja muud avalik-õiguslikud asutused, ning Slovakkia riiklik inimõiguste keskus on Slovakkia pädev inimõigustega tegelev riiklik asutus ja võrdõiguslikkust edendav asutus 194 . COVID-19 pandeemia ajal suurenes õiguskantslerile esitatud kaebuste arv peaaegu poole võrra, samuti sai ta üldsuse liikmetelt suuremal arvul taotlusi suuniste saamiseks pandeemiaga seotud meetmete kohta 195 . Riikliku inimõiguste keskuse töökoormus oli sama suur kui varasematel aastatel, ent muutusi võis täheldada kaebuste sisus – enamikus kaebustes keskenduti pandeemiaga seotud meetmetele 196 . Institutsioonid on avastanud rikkumisi mitmes valdkonnas, näiteks seoses välismaalt naasvatele isikutele riigi tasandil kehtestatud karantiinikohustusega, romade teatavate asunduste isoleerimisega ning meetmetega, millega piirati tervishoiuteenuste kättesaadavust ja õigust haridusele 197 .

Kodanikuühiskonna organisatsioonidele on endiselt tagatud toetav õigusraamistik, kuid muret tekitab teatavatele vabaühendustele eraldatavate rahaliste vahendite vähendamine 198 . Uus valitsus on võtnud üle kohustuse kodanikuühiskonda veelgi tugevdada 199 . 2020. aasta detsembris võeti kasutusele uus valitsusväliste mittetulundusühenduste register, 200 mis toimib ühtse avaliku registrina ning koondab kõiki Slovakkias tegutsevaid ja asjaomases seaduses esitatud määratlusele vastavaid organisatsioone. Selle eesmärk on veelgi suurendada läbipaistvust. Sidusrühmadele valmistavad muret avaliku sektori asutuste ja poliitikute verbaalsed rünnakud aktivistide ja kodanikuühiskonna organisatsioonide suunas 201 ning võrdõiguslikkust edendavatele organisatsioonidele eraldatavate avaliku sektori vahendite teadlik vähendamine 202 . Peale selle on paljude kodanikuühiskonna organisatsioonide tegevus sattunud surve alla COVID-19 pandeemia tõttu ning eeskätt tunnevad sidusrühmad muret selle pärast, millised võivad olla pandeemia üldised tagajärjed vabaühenduste finantsolukorrale 203 .

I lisa. Allikate loetelu tähestikulises järjekorras*

* Loetelu õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande konsultatsiooni raames antud vastustest on esitatud  https://ec.europa.eu/info/policies/justice-and-fundamental-rights/upholding-rule-law/rule-law/rule-law-mechanism/2021-rule-law-report-targeted-stakeholder-consultation_et .

Aktuality.sk (2021), „NAKA opäť zadržala finančníka Kvietika aj viacero ľudí zo Slovenského pozemkového fondu“ („NAKA pidas taas kinni finantsisti Martin Kvietiku ning mitu Slovakkia maafondi töötajat“) ( https://www.aktuality.sk/clanok/892385/naka-opat-zadrzala-financnika-martina-kvietika ).

Euroopa inimõiguste asutuste võrgustik (ENNHRI) (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud tagasiside.

Euroopa kodanikuvabaduste liit (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande jaoks esitatud Euroopa teave.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (2007), arvamus nr 10.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (2016), arvamus nr 19.

Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu büroo (2020), 9. detsembri 2020. aasta arvamus, CCJE-BU(2020)3.

Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustik (2012–2013), „Report on Minimum standards for the evaluation of professional performance and the irremovability of members of the judiciary“ („Aruanne kohtunike ametialase tulemuslikkuse hindamise ja ametist tagandamise keelu miinimumstandardite kohta“).

Euroopa Komisjon (2020), 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias.

Euroopa Komisjon (2021), ELi õigusemõistmise tulemustabel.

Euroopa Komisjon (2021), pressiteade nr 03/2021, „OLAF closes cases on EU agricultural funds in Slovakia“ („OLAF lõpetas uurimise juhtumites, mis olid seotud ELi põllumajandusfondide haldamisega Slovakkias“) ( https://ec.europa.eu/anti-fraud/media-corner/news/21-01-2021/olaf-closes-cases-eu-agricultural-funds-slovakia_et ).

Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruanne (2017), „Efficiency and quality of the Slovak judicial system, Assessment And recommendations on the basis of CEPEJ tools“ („Slovakkia kohtusüsteemi tõhusus ja kvaliteet. Hinnang ja soovitused CEPEJ vahendite alusel“), CEPEJ-COOP(2017)14.

Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruanne (2020), „CEPEJ Experts’ review of the Judicial Map Reform in the Slovak Republic“ („CEPEJ eksperdihinnag Slovakkia kohtute võrgustiku reformi kohta“).

Euroopa Komisjon, Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni aruanne, „Annual Study“ („Iga-aastane uuring“).

Euroopa Nõukogu (2020), 20. mai 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Slovakkia 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta, COM(2020) 525 final.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee (2010), soovitus nr CM/Rec(2010)12 liikmesriikidele kohtunike kohta: kohtunike sõltumatus, tõhusus ja vastutus.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2005), „Second interim opinion on constitutional reforms in the Republic of Armenia“ („Teine vahearvamus Armeenia põhiseaduslike reformide kohta“), CDL-AD(2005)016.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2010), „Report on Constitutional Amendment“ („Aruanne põhiseaduse muutmise kohta“), CDL-AD(2010)001.

Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjon (2013), „Opinion on the Draft Amendments to the Organic Law on Courts of General Jurisdiction of Georgia“ („Arvamus Gruusia üldkohtuid käsitleva alusseaduse muudatuste eelnõu kohta“), CDL-AD(2013)007-e.

GRECO (2019), neljas hindamisvoor, Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande lisand (2019).

GRECO (2019), viies hindamisvoor, hindamisaruanne Slovakkia kohta.

GRECO (2021), „Slovakkia: GRECO regrets slow progress in preventing corruption of parliamentarians, judges and prosecutors“ (2021) („Slovakkia: GRECO hinnangul on edasiminek parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride seas korruptsiooni ennetamisel aeglane“ ( https://www.coe.int/en/web/portal/-/slovakia-greco-regrets-slow-progress-in-preventing-corruption-of-parliamentarians-judges-and-prosecutors ).

GRECO (2021), neljas hindamisvoor, Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande teine lisand.

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 15. september 2015, Javor ja Javorova, 42360/10, täitmise staatus ( http://hudoc.exec.coe.int/eng?i=004-7717 ).

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 24. juuli 2012, Maxian ja Maxianova, 44482/09, täitmise staatus ( http://hudoc.exec.coe.int/eng?i=004-7711 ).

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 27. juuni 2017, Ivan, 57405/15, täitmise staatus ( http://hudoc.exec.coe.int/eng?i=004-47309 ).

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 31. august 2018, Balogh jt, 35142/15, täitmise staatus ( http://hudoc.exec.coe.int/eng?i=004-51541 ).

Kohtuotsus, Euroopa Inimõiguste Kohus, 9. märts 2021, Bilgen vs. Türgi, 1571/07.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 18. mai 2021, liidetud kohtuasjad (Rumeenia) C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 20. apriill 2021, Repubblika, C-896/19.

Kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 25. juuli 2018, LM, C‑216/18 PPU.

Kommunikatsiooni peadirektoraat (2019), Eurobaromeetri kiiruuring 482: „Ettevõtjate suhtumine korruptsiooni ELis.“

Kommunikatsiooni peadirektoraat (2020), Eurobaromeetri eriuuring 502: korruptsioon.

Meedia mitmekesisuse ja meediavabaduse keskus (2021), „Media pluralism monitor 2021“ („Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne“).

OECD (2012), „Phase 3 Report on Implementing the OECD Anti-Bribery Convention in the Slovak Republic“ („3. etapi aruanne OECD altkäemaksuvastase konventsiooni rakendamise kohta Slovakkias“).

OECD (2014), „Slovak Republic: Follow-Up to the Phase 3 Report & Recommentations“ („Slovakkia: 3. etapi aruande järelaruanne ja soovitused“).

OECD (2017), „Implementing the OECD Anti-Bribery Convention, Phase 1bis Report: Slovak Republic“ („Etapi 1bis aruanne OECD altkäemaksuvastase konventsiooni rakendamise kohta Slovakkias“).

Slovakkia advokaadid, avalik üleskutse ja õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud tagasiside ( https://pravnystat.eu/en/ ).

Slovakkia advokatuur (2021), 23. märtsi 2021. aasta pressiteade, „Predseda SAK navštívil nového generálneho riaditeľa Zboru väzenskej a justičnej stráže“ („Slovakkia advokatuuri president käis visiidil vanglaameti uue peadirektori juures“) ( https://www.sak.sk/web/sk/cms/news/form/list/form/row/596497/_event ).

Slovakkia advokatuur (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud tagasiside.

Slovakkia justiitsministeerium, kohtute võrgustiku reformi eelnõu koostamise ajakava ( http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/20210223_Casov%C3%A1_os_Sudna_mapa_v.2.pdf ).

Slovakkia justiitsministeeriumi analüüsikeskus (2020), „Odporúčania pre tvorbu novej súdnej mapy“ ( http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/nova_sudna_mapa_3_0_final.pdf ).

Slovakkia justiitsministeeriumi analüüsikeskus (2020), „Odporúčania pre tvorbu novej súdnej mapy“ („Soovitused uue kohtute võrgustiku väljakujundamise kohta“ ( http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/nova_sudna_mapa_3_0_final.pdf ).

Slovakkia justiitsministeeriumi analüüsikeskus (2020), kohtute võrgustiku reform ( http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/Reforma_sudnej_mapy_na_citanie.pdf ).

Slovakkia kohtunike suhtlusplatvorm ja Slovakkia kohtunike ühing (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud tagasiside.

Slovakkia konstitutsioonikohtu otsus, 14. oktoober 2020, PL. ÚS 22/2020.

Slovakkia konstitutsioonikohtu otsus, 30. jaanuar 2019, PL. ÚS 21/2014-96.

Slovakkia konstitutsioonikohtu otsus, 31. märts 2021, PL. ÚS 2/2021.

Slovakkia regionaalarengu ministeerium (2020), pressiteade „Vicepremiérka Remišová: 1,1 milióna eur na pomoc mimovládnym organizáciám v boji s COVID-19“ („Asepeminister Remišová: vabaühendustele eraldatakse COVID-19 vastu võitlemiseks toetust summas 1,1 miljonit eurot“) ( https://www.mirri.gov.sk/aktuality/podpredsednicka-vlady/vicepremierka-remisova-11-miliona-eur-na-pomoc-mimovladnym-organizaciam-v-boji-s-covid-19/ ).

Slovakkia riiklik inimõiguste keskus (2019), aastaaruanne inimõiguste austamise kohta ( http://www.snslp.sk/wp-content/uploads/Sprava-o-LP-v-SR-za-rok-2020-.pdf ).

Slovakkia tervishoiuministeerium, valdkondlik korruptsioonivastane programm ( https://www.health.gov.sk/Zdroje?/dokumenty/mzsr/rezortny-protikorupcny-program.rtf ).

Slovakkia valitsus (2018), Slovakkia korruptsioonivastane poliitika perioodiks 2019–2023 ( https://rokovania.gov.sk/download.dat?id=588DFBA123494910A70AF18737B85A81-034BF7E75BABC88FC3A419E44DED1345 ).

Slovakkia valitsus (2019), Slovakkia riiklik korruptsioonivastane programm ( https://rokovania.gov.sk/download.dat?id=F75436C4AF3C4D96AE93D60FD6BCA184-99C291B1BA87B0B9BF1E773CB8DA6BA0 ).

Slovakkia valitsus (2020), õiguskantsleri iga-aastane tegevusaruanne ( https://www.vop.gov.sk/files/VOP_VS20_SK_1.pdf ).

Slovakkia valitsus (2021), „Plán obnovy a odolnosti Slovenskej republiky“ (Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava) (https://www.planobnovy.sk/files/dokumenty/kompletny-plan_obnovy.pdf).

Slovakkia valitsus (2021), õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks esitatud teave.

Slovakkia valitsus, avaldus programmitöö kohta perioodil 2020–2024 ( https://www.mpsr.sk/programove-vyhlasenie-vlady-slovenskej-republiky-na-obdobie-rokov-2020-2024/800-17-800-15434/ ).

Slovakkia valitsus, avaldus programmitöö kohta perioodil 2021–2024 ( https://www.nrsr.sk/web/Dynamic/DocumentPreview.aspx?DocID=494677 ).

Slovakkia valitsus, valitsuse seadusandlike ülesannete kava 2021. aastaks ( https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy?p_p_id=processDetail_WAR_portletsel&p_p_lifecycle=2&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_cacheability=cacheLevelPage&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_processDetail_WAR_portletsel_fileCooaddr=COO.2145.1000.3.4201465&_processDetail_WAR_portletsel_file=pl%C3%A1n-2021.pdf&_processDetail_WAR_portletsel_action=getFile ).

Transparency International (2020), „Exporting corruption“.

Transparency International (2021), 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeks.

Õiguskantsler (2020), „Správa o činnosti verejného ochrancu práv za obdobie roka 2020“ („Õiguskantsleri 2020. aasta tegevusaruanne“) ( https://www.vop.gov.sk/files/VOP_VS20_SK_1.pdf ).

ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamine – 1. tsükkel (2010–2015), läbivaatamise aruanne Slovakkia kohta, ( https://www.unodc.org/documents/treaties/UNCAC/CountryVisitFinalReports/2013_07_11_Slovakia_Final_Country_Report.pdf ).

II lisa. Slovakkia riigikülastus

Komisjoni talitused korraldasid 2021. aasta aprillis virtuaalsed kohtumised järgmiste asutuste ja organisatsioonidega:

·eriprokuratuur

·inimõiguste assotsiatsioon (Liga za ľudské práva)

·justiitsministeerium

·kohtunike ühing

·kohtunike ühing „Za otvorenú justíciu“

·kohtute nõukoda

·kultuuriministeerium

·Open Government Partnership

·prokuratuur

·riiklik inimõiguste keskus

·riiklik kriminaaluurimisamet

·siseministeerium

·Slovakkia advokatuur

·Slovakkia ringhäälingunõukogu

·tervishoiuministeerium

·Transparency International

·valitsuskantselei – korruptsiooni ennetamise osakond

·Via Iuris

·õiguskantsler

·ülemkohus

* Komisjon arutas õigusriigi üldküsimusi ka mitmel kohtumisel järgmiste organisatsioonidega:

·Amnesty International

·CIVICUS

·Civil Society Europe

·EuroCommerce

·Euroopa ajakirjandus- ja meediavabaduse keskus

·Euroopa Ajakirjanike Liit

·Euroopa kirikute konverents

·Euroopa kodanike foorum

·Euroopa kodanikuvabaduste liit

·Euroopa mittetulundusõiguse keskus

·Euroopa Noortefoorum

·Euroopa partnerlus demokraatia nimel

·Front Line Defenders

·Human Rights House Foundation

·Human Rights Watch

·ILGA-Europe

·International Press Institute

·Netherlands Helsinki Committee

·Open Society European Policy Institute

·Philanthropy Advocacy

·Piirideta Reporterid

·Protection International

·Rahvusvaheline Inimõiguste Föderatsioon

·Rahvusvaheline Juristide Komisjon

·Rahvusvahelise Pereplaneerimise Föderatsiooni Euroopa võrgustik (IPPF EN)

·Reproduktiivõiguste keskus

·Transparency International EU

(1)    Kohtusüsteemi kirjeldus on esitatud Euroopa Nõukogu kohtute efektiivsust hindava komisjoni (CEPEJ) poolt Euroopa Komisjoni jaoks tehtud iga-aastases uuringus).

(2)    Slovakkia kriminaalmenetluse seadustik, paragrahv 14 (nt ettekavatsetud tapmine, korruptsioon, terrorism, organiseeritud kuritegevus, rasked majanduskuriteod, ELi finantshuvide kahjustamine jne).

(3)    Slovakkia põhiseaduse artikkel 141a.

(4)    Slovakkia põhiseaduse artiklid 149–151; seadus nr 153/2001 Coll. prokuratuuri kohta.

(5)    Parlamendi 4. detsembri 2003. aasta õigusakt nr 586/2003 Coll., mis käsitleb advokaate ja seaduse nr 455/1991 Coll. (äritegevuse ja füüsilisest isikust ettevõtjate teenuste kohta (ettevõtte litsentsimise seadus)) muutmist.

(6)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 50. Kohtusüsteemi tajutava sõltumatuse taset liigitatakse järgmiselt: väga madal (kohtusüsteemi sõltumatust peab võrdlemisi suureks või väga suureks vähem kui 30 % vastanutest); madal (30–39 % vastanutest), keskmine (40–59 % vastanutest), kõrge (60–75 % vastanutest), väga kõrge (rohkem kui 75 % vastanutest).

(7)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 49.

(8)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 2–3.

(9)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonised 49 ja 51.

(10)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 2.

(11)    2021. aasta maist. Teabe allikas: Slovakkia kohtute nõukoda.

(12)    Prokurörid, politseinikud ja advokaadid, sealhulgas kõrgemad ametnikud, näiteks politseijuht, peaprokurör, eriprokurör või endine justiitsministeeriumi riigisekretär.

(13)    Slovakkia ametiasutuste esitatud teave.

(14)    Nõukogu 20. mai 2020. aasta soovitus, milles käsitletakse Slovakkia 2020. aasta riiklikku reformikava ja esitatakse nõukogu arvamus Slovakkia 2020. aasta stabiilsusprogrammi kohta, COM(2020) 525 final.

(15)    Slovakkia Vabariigi valitsuse 19. aprilli 2020. aasta avaldus programmitöö kohta perioodil 2020–2024, lk 8.

(16)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 3.

(17)    Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(18)    Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(19)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 4.

(20)    Nõukojal on 18 liiget, kellest pooled on ametikaaslaste valitavad kohtunikud. Lisaks valivad riigi valitsus, parlament ja president igaüks kolm liiget. Selline koosseis on kooskõlas Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitusega CM/Rec(2010)12, punktid 26–27.

(21)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 27.

(22)    Eeskätt anti muudatusega kohtute nõukojale volitus hinnata kohtunike varadeklaratsioone.

(23)    Lisateavet ametisse nimetamise kohta saab joonealusest märkusest nr 20. Põhiseadusliku seaduse nr 422/20 seletuskirja (lk 20) kohaselt oli selline võimalus põhiseaduses juba varem olemas ning muudatusega kinnitati seda sõnaselgelt. 19. septembri 2018. aasta ühtlustavas arvamuses PLz. ÚS 2/2018 jõudis konstitutsioonikohus aga vastupidisele järeldusele.

(24)    Põhiseadusliku seaduse nr 422/20 seletuskiri, lk 24.

(25)    Slovakkia valitsuse esindajate selgituste kohaselt ei tohi tagandamine vastavalt konstitutsioonikohtu väljakujunenud kohtupraktikale olla diskrimineeriv ega meelevaldne; Õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega seotud järelkohtumise käigus saadud teave.

(26)    Õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega seotud järelkohtumise käigus saadud teave.

(27)    Slovakkia advokaatide avalik üleskutse (kättesaadav aadressil https://pravnystat.eu/en/ ), mis esitati õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus. Säte vaidlustati konstitutsioonikohtus ning kohtuasi on veel pooleli; toimik nr 414/2021.

(28)    Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu büroo 9. detsembri 2020. aasta arvamuse CCJE-BU(2020)3 (mida konsultatiivnõukogus Slovakkiat esindav liige taotles seoses Slovakkia kohtureformiga; vt arvamuse lk 2–3) kohaselt peaksid kohtute nõukoja liikmetel olema tagatised, mis võimaldavad sõltumatust ja kaitset välise surve eest, sealhulgas eeskätt tagatis seoses sellega, et nad nimetatakse ametisse kindlaksmääratud ametiajaks. Vt ka Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamuse nr 10 (2007) punkt 36; arvamus Gruusia üldkohtute alusseaduse muudatusettepanekute projekti kohta, CDL-AD(2013)007-e, punkt 71: „Veneetsia komisjon on arvamusel, et kui parlament kasutab oma seadusandlikke volitusi selleks, et kujundada välja kohtusüsteemi edasine töökorraldus ja toimimiskord, ei tohiks ta vastu võtta selliseid meetmeid, mis võivad ohtu seada kõrgema kohtunõukogu liikmesuse järjepidevuse“. Sarnastele järeldustele jõudis Slovakkia konstitutsioonikohus 19. septembri 2018. aasta otsuses PLz. ÚS 2/2018 (punkt 12).

(29)    Ei ole selge, mil määral saaks konstitutsioonikohus hinnata tagandamise otsust kohtute sõltumatuse seisukohast. Õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega seotud järelkohtumise käigus saadud teave.

(30)    Euroopa Kohus on kohtunike ametisse nimetamise menetluse küsimuses meelde tuletanud, et selleks et aidata kaasa selle protsessi objektiivsemaks muutmisele, peaks kohtute nõukoda ise olema piisavalt sõltumatu seadusandlikust ja täitevvõimust ning võimuesindajast, kellele ta peab esitama arvamuse hinnanguga kohtuniku ametikohale kandideerijate kohta. Vt Euroopa Liidu Kohtu otsus, 20. aprill 2021, Repubblika, C-896/19, punkt 66.

(31)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 4.

(32)    Üleminekusättega nähti ette, et põhiseadusmuudatuse jõustumise kuupäeva (1. jaanuar 2021) seisuga jäävad 67aastased kohtunikud pensionile 1. veebruariks 2021. Slovakkia ametiasutused kinnitasid, et selliseid kohtunikke ei olnud ning et seega seda sätet ei kohaldatud.

(33)    Seadus nr 312/2020 varade konfiskeerimise ja arestitud vara haldamise ning teatavate seaduste muutmise kohta, jõus alates 1. jaanuarist 2021.

(34)    Sätet kohaldatakse ka rahvakohtunike suhtes.

(35)    Põhiseaduse artikli 148 lõige 4.

(36)    Karistusseadustiku paragrahv 326a.

(37)    Sätet kohaldatakse ka rahvakohtunike ja vahekohtunike suhtes.

(38)    Lisateave: Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 8.

(39)    Seaduse nr 312/2020 seletuskiri, lk 40; õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega seotud järelkohtumise käigus saadud teave.

(40)    Nähtavasti kehtib see kaitsemeede aga üksnes 2024. aastani, seadus nr 423/2020, artiklid III, XXX.

(41)    Kohtute seaduse nr 385/2000 paragrahv 22. Paragrahvi 22a kohaselt võidakse kohtuniku volitused kohtute nõukoja otsuse alusel ajutiselt peatada ka juhul, kui tekkinud on põhjendatud kahtlusi selle suhtes, kas kohtunik vastab kvalifikatsiooninõuetele, või kui kohtusüsteemi usaldatavus või maine võib olla tõsises ohus. Pärast põhiseaduse muudatuse vastuvõtmist 2021. aasta detsembris ei ole kohtunike kinnipidamiseks enam vaja konstitutsioonikohtu nõusolekut. Lisateave: Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 8.

(42)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 68. Vt analoogia põhjal järgmised kohtunike suhtes algatatud distsiplinaarmenetlused: Euroopa Liidu Kohtu otsus, 19. november 2019, LM, C‑216/18, punkt 67; seoses kohtunike vastutusega vt ka: kohtuotsus, Euroopa Liidu Kohus, 18. mai 2021, liidetud kohtuasjad C-83/19, C-127/19, C-195/19, C-291/19, C-355/19 ja C-397/19, punktid 228–239.

(43)    Vastavalt Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu büroo 9. detsembri 2020. aasta arvamusele põhiseaduse kohta (CCJE-BU(2020)3, lk 5) on põhiseaduse uus sõnastus ebamäärane ja võib kaasa tuua kuritarvitamise riski; Slovakkia advokaatide avalik üleskutse (kättesaadav aadressil https://pravnystat.eu/en/ ), mis esitati õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus.

(44)    Varem sai kohtunikke ilma nende nõusolekuta üle viia üksnes kohtumenetlusega. Põhiseaduse artikli 148 lõige 1.

(45)    Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12, punkt 52. Euroopa harta kohtunike statuudi kohta, artiklid 1.4, 3.4; Euroopa kohtute haldamise nõukodade võrgustiku aruanne kohtunike ametialase tulemuslikkuse hindamise ja ametist tagandamise keelu miinimumstandardite kohta, ettepanek 4.21; Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, 9. märts 2021, Bilgen vs. Türgi, 1571/07, punkt 96.

(46)    Põhiseaduse artikli 148 lõike 1 kohaselt täpsustatakse kohtute võrgustiku muutmise korral toimuvat üleviimist rakendusaktis.

(47)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 4.

(48)    CEPEJ (november 2017), „Efficiency and quality of the Slovak judicial system, Assessment And recommendations on the basis of CEPEJ tools“ („Slovakkia kohtusüsteemi tõhusus ja kvaliteet. Hinnang ja soovitused CEPEJ vahendite alusel“), CEPEJ-COOP(2017)14, lk 20–28.

(49)    Eelnõu koostati mitmes etapis. Esimeses etapis leppis peaaegu 50 liikmest (kellest enamik olid kohtunikud, sh esimese ja teise astme kohtute esimehed, ning kohtute nõukoja liikmed, sh nõukoja esimees) koosnev töörühm kokku reformi põhiosades. 2020. aasta esimesel poolel aset leidnud teises etapis koostas väiksem töörühm (ligikaudu kümme liiget, kellest neli olid kohtunikud) esimese töörühma soovituste alusel reformi eelnõu. Sidusrühmad seadsid aga kahtluse alla, mil määral neid soovitusi arvesse võeti. Esimese etapi töörühma kohtumiste protokollid ja osalejate nimekirjad on kättesaadavad aadressil http://web.ac-mssr.sk/sudna-mapa-otazky-a-odpovede/ . Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave; justiitsministeeriumi avaldatud teave uue kohtute võrgustiku veebilehel: http://web.ac-mssr.sk/sudna-mapa-otazky-a-odpovede/ ; justiitsiministeeriumi analüüsikeskus (detsember 2020), soovitused uue kohtute võrgustiku väljakujundamise kohta, lk 15–17.

(50)    Justiitsiministeeriumi analüüsikeskus (november 2020), kohtute võrgustiku reform, lk 4.

(51)    Justiitsministeeriumi analüüsikeskus (november 2020), kohtute võrgustiku reformi tekst, lk 20–21; Hinnangut nendele kriteeriumidele vastavuse kohta igas ringkonnas selgitatakse järgmises dokumendis: justiitsiministeeriumi analüüsikeskus (november 2020), „Odporúčania pre tvorbu novej súdnej mapy“ („Soovitused uue kohtute võrgustiku väljakujundamise kohta“), http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/nova_sudna_mapa_3_0_final.pdf .

(52)    Töörühma eesmärk oli luua ringkonnad, kus vastavalt iga praegu tegutseva kohtu sissetulevate kohtuasjade keskmisele arvule on piisavalt kohtuasju vähemalt kolmele spetsialiseerunud kohtunikule / kolmele senatile igas tegevusvaldkonnas. Samuti tehti reformi eelnõus ettepanek luua eraldi halduskohtud (vt allpool). Justiitsministeeriumi analüüsikeskus (november 2020), kohtute võrgustiku reformi tekst, lk 20–21; justiitsministeeriumi analüüsikeskus (november 2020), „Odporúčania pre tvorbu novej súdnej mapy“ („Soovitused uue kohtute võrgustiku väljakujundamise kohta“), lk 20–21, 34, 43.

(53)    Kohtute asukohti ja territoriaalset jurisdiktsiooni käsitleva seaduse eelnõu, paragrahvi 10 lõige 2 ja paragrahvi 11 lõige 2, kättesaadav aadressil https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy/SK/LP/2020/587.

(54)    Justiitsministeerium, eelnõu koostamise protsessi ajakava, kättesaadav aadressil http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/sudna_mapa/20210223_Casov%C3%A1_os_Sudna_mapa_v.2.pdf .

(55)    Teabeportaal Slov-Lex, https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy/SK/LP/2020/587 .

(56)    Slovakkia kohtunike suhtlusplatvormi Sudnamoc.sk kaudu ja Slovakkia kohtunike ühingult õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Eelnõu sisaldab ka eri valikuvariante kohtute eesistujate valimiseks, mis tõstatab küsimusi seoses täitevvõimule antava kaalutlusõigusega; kohtute asukohti ja territoriaalset jurisdiktsiooni käsitleva seaduse eelnõu artikli XVI punkt 35, millega lisatakse kohtute seadusesse nr 757/2004 paragrahvi 101f lõige 4.

(57)    Slovakkia ametiasutustelt saadud teave.

(58)    Tasub märkida, et reformi eelnõu kohaselt peaks kohtunike üleviimine toimuma üldõigusjärgluse teel, toetumata kohtute seaduse nr 385/2000 paragrahvi 14 kohasele sättele kohtunike üleviimise kohta. Üleviimist käsitlevad Euroopa standardid on sellegipoolest kohaldatavad.

(59)    CEPEJ (14. detsember 2020), „CEPEJ Experts’ review of the Judicial Map Reform in the Slovak Republic“ („CEPEJ eksperdihinnang Slovakkia kohtute võrgustiku reformi kohta“), lk 8–9.

(60)    CEPEJ (14. detsember 2020), „CEPEJ Experts’ review of the Judicial Map Reform in the Slovak Republic“ („CEPEJ eksperdihinnang Slovakkia kohtute võrgustiku reformi kohta“), lk 10–11.

(61)      Kõrgeim halduskohus hakkab muu hulgas täitma teise astme halduskohtu ülesandeid. Esimese astme haldusasjadega tegelevad praegu maakonnakohtute juures tegutsevad haldussenatid; pärast uute halduskohtute loomist suunatakse need haldusasjad nendele kohtutele.

(62)    2. juunil 2021 palus justiitsministeerium Veneetsia komisjonil avaldada arvamust selle kohta, kas kõrgeimale halduskohtule tuleks anda pädevus tegutseda apellatsioonikoguna, kes vaatab läbi Slovakkia advokatuuri kuuluvate advokaatide suhtes tehtud distsiplinaarotsuseid, ning esindajate ametiseisundi ja staatuse kohta Slovakkia õigussüsteemis. Praegu ei ole koostamisel õigusakte, millega kohtule selline pädevus antaks, kuid seda soovitati põhiseadusliku seaduse nr 422/20 seletuskirjas (lk 28).

(63)    Kõrgeima halduskohtu esimehe nimetas ametisse vabariigi president kohtute nõukoja ettepaneku ning põhiseaduse artikli 154g lõike 7 kohase üleminekusätte alusel.

(64)    Kohtute seaduse nr 385/2000 paragrahv 151zf.

(65)    Kohtute asukohti ja territoriaalset jurisdiktsiooni käsitleva seaduse eelnõu artikli XVI punkt 35, millega lisatakse kohtute seadusesse nr 757/2004 paragrahvi 101f lõige 1.

(66)    Kohtute esimeeste ametisse nimetamise tavamenetluses, mis on sätestatud kohtute seaduse nr 750/2004 paragrahvides 36 ja 37, valib justiitsminister valikukomisjoni neli liiget kandidaatide nimekirjast, st üks liige valitakse kohtute nõukoja nimetatud kandidaatide seast ja kolm liiget ministri nimetatud kandidaatide seast. Ühe valikukomisjoni liikme valib asjaomase kohtu kohtunike nõukogu. Kandidaatide nimekiri avaldatakse justiitsministeeriumi veebisaidil https://www.justice.gov.sk/Stranky/Sudy/Vyberove-konania-na-sudoch/Kandidati-na-clenov-vyberovych-komisii-na-vyber-predsedov-sudov.aspx .

(67)    Kohtute asukohti ja territoriaalset jurisdiktsiooni käsitleva seaduse eelnõu artikli IX punkt 17, millega lisatakse kohtunikke käsitlevasse seadusesse nr 385/2000 paragrahv 151zg.

(68)    Pärast kohtute nõukojaga arutamist.

(69)    Kohtunikke viib üle kohtute nõukoda kas kohtuniku taotluse, tema nõusoleku või tema suhtes tehtud distsiplinaarotsuse alusel; kohtute seaduse nr 385/2000 paragrahv 14.

(70)    Valikumenetluse korraldab valikukomisjon, kuhu kuulub kaks justiitsministri nimetatud liiget ja kolm kohtute nõukoja nimetatud liiget; kohtute seaduse nr 385/2000 paragrahv 29.

(71)    Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) (2016), arvamus nr 19 kohtute esimeeste rolli kohta, punkt 53.

(72)    Seadus nr 241/2020.

(73)    Põhiseaduse artikli 150 kohaselt nimetab peaprokuröri ametisse vabariigi president parlamendi ettepaneku alusel. Eriprokuröri valib parlament kooskõlas prokuröride seaduse nr 154/2001 paragrahviga 24a.

(74)    Kandidaate võivad nimetada parlamendi liikmed, justiitsminister, ombudsman, prokuröride nõukogu, advokaatide kutseorganisatsioon, ülikooli õigusteaduskond ja teaduste akadeemia. Varem said kandidaate nimetada ainult parlamendi liikmed; riigiprokuratuuri seaduse nr 153/2001 paragrahvi 7 lõige 4.

(75)    Riigiprokuratuuri seaduse nr 153/2001 paragrahvi 125 lõige 2.

(76)    Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 9; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(77)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 5.

(78)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 41.

(79)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 42.

(80)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 43.

(81)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 45.

(82)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 44.

(83)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 46.

(84)    Slovakkia advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave.

(85)    COVID-19 pandeemia tingimustes tuli samuti ilmsiks vajadus digitaliseerida kinnipidamismenetlusi, et võimaldada kinnipeetavate ja nende advokaatide turvalist digitaalset teabevahetust. Slovakkia advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave. Vt ka Slovakkia advokatuuri 23. märtsi 2021. aasta pressiteade „Predseda SAK navštívil nového generálneho riaditeľa Zboru väzenskej a justičnej stráže“ („Slovakkia advokatuuri president käis visiidil vanglaameti uue peadirektori juures“).

(86)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 12; Slovakkia taaste- ja vastupidavuskavaga nähti ette investeeringud kohtusüsteemi digiülemineku edendamisse ja analüütilise suutlikkuse suurendamisse, Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava 15. osa.

(87)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(88)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(89)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(90)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 10.

(91)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 13.

(92)    2021. aasta ELi õigusemõistmise tulemustabel, joonis 7.

(93)    Juhtumid on liigitatud vastavalt järgmistesse rühmadesse: tsiviilmenetluse liiga pikk kestus, kannatanu hüvitisnõudega seotud menetluse liiga pikk kestus kriminaalmenetluses, tsiviilmenetluse ja maa tagastamise menetluse (kahes astmes toimuv menetlus, mis koosneb haldusetapist maa-ametis ja kohtumenetluse etapist apellatsiooniastmes) liiga pika kestuse korral kättesaadava õiguskaitsevahendi tõhusus ning tõhusate õiguskaitsevahendite puudumine. Nendes kohtuasjades tegi otsuse Euroopa Inimõiguste Kohus ning Euroopa Nõukogu jälgib tavamenetluse korras seda, kuidas Slovakkia ametiasutused tagavad nende kohtuotsuste täitmise. Vt Euroopa Inimõiguste Kohtu 24. juuli 2012. aasta otsuse 44482/09 (Maxian ja Maxianova), 15. septembri 2015. aasta otsuse 42360/10 (Javor ja Javorova), 27. juuni 2017. aasta otsuse 57405/15 (Ivan) ja 31. augusti 2018. aasta otsuse 35142/15 (Balogh jt) täitmise seis.

(94)    Politseiseaduse nr 171/1993 Coll. artikli 4 lõige 3.

(95)    Slovakkia Rahvuskogu seadus nr 458/2003 Coll., milles käsitletakse erikohtu ja eriprokuratuuri asutamist.

(96)    Seadus nr 291/2009 Coll. kriminaalasjade erikohtu kohta.

(97)    Transparency International (2021), 2020. aasta korruptsiooni tajumise indeks, lk 2–3. Tajutava korruptsiooni tase liigitatakse alljärgnevalt: madal (ekspertide hulgas ja äriringkondades hinnatakse avaliku sektori korruptsiooni taset enam kui 79 punktiga); suhteliselt madal (tulemus vahemikus 79–60 punkti), suhteliselt kõrge (tulemus vahemikus 59–50 punkti), kõrge (tulemus alla 50 punkti).

(98)    Eurobaromeetri eelmise aasta andmeid korruptsiooni tajumise ning kodanike ja ettevõtjate kogemuste kohta ajakohastatakse iga kahe aasta tagant. Viimased andmed pärinevad Eurobaromeetri eriuuringust nr 502 (2020) ja Eurobaromeetri kiiruuringust nr 482 (2019).

(99)    2015. aastal oli indeks 51, 2020. aastal aga 49. Indeks on oluliselt suurenenud/vähenenud juhul, kui tulemus on viimase viie aasta jooksul muutunud rohkem kui 5 punkti; paranenud/halvenenud juhul, kui tulemus on muutunud 4–5 punkti; on suhteliselt stabiilne juhul, kui tulemus on muutunud 1–3 punkti.

(100)    Slovakkia valitsus (2018), Slovakkia korruptsioonivastane poliitika ajavahemikuks 2019–2023.

(101)    Slovakkia valitsus (2019), Slovakkia korruptsioonivastane programm.

(102)    Valdkondlikud programmid võeti vastu ministeeriumides ja muudes institutsioonides, sealhulgas justiitsministeerium, majandusministeerium, siseministeerium, transpordi- ja ehitusministeerium, keskkonnaministeerium, rahandusministeerium, välis- ja Euroopa asjade ministeerium, tervishoiuministeerium, tööministeerium. Vastuvõetud tegevuskavad hõlmavad peamiselt ennetustegevust, sealhulgas teadlikkuse suurendamist, korruptsioonivastase võitluse alast haridust ja korruptsiooniriskide juhtimist.

(103)    Uus riiklik korruptsioonivastane programm on ettevalmistusetapis. Slovakkia valitsuse andmete kohaselt on juba toimunud avalikud konsultatsioonid. Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud lisateave, lk 7.

(104)    Valitsuskantselei alla kuuluva korruptsiooni ennetamise osakonna tööülesanded piirduvad kontrollimisega, kas asjaomane ministeerium on programmi välja töötanud, kuid osakond ei hinda programmi sisu. Siiski teeb korruptsiooni ennetamise osakond koostööd korruptsioonivastaste koordineerijate nõukogusse kuuluvate korruptsioonivastaste koordineerijatega. Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(105)    Seadus nr 312/2020 varade konfiskeerimise ja arestitud vara haldamise ning teatavate seaduste muutmise kohta, jõus alates 1. jaanuarist 2021.

(106)    Samuti muudeti seadusega kriminaaltulu rahapesu mõiste määratlust ning lisati uus süüteoliik – nn seaduse väänamine, vt eespool I jagu. Kõik korruptsiooni aktiivsed, passiivsed, otsesed ja kaudsed vormid olid Slovakkias kriminaliseeritud juba varem.

(107)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teabe kohaselt (lk 22) oli valikumenetlus direktori ametisse nimetamiseks käesoleva aruande koostamise ajal pooleli. Vastu võeti veel mitu korruptsiooniga seotud muudatust, sealhulgas seadus nr 279/2020, millega muudeti seadust nr 297/2008 rahapesu ja terrorismi rahastamise vastase võitluse kohta (2020. aasta september).

(108)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave (lk 24), milles viidati politseiseaduse nr 171/1993 paragrahvi 29a lõikele 4; muud liiki süütegude puhul, näiteks maksudest kõrvalehoidmine, ebaseaduslikud finantstehingud või kriminaaltulu legaliseerimine, on politseil volitus sellist teavet nõuda. Neid puudusi aitab eeldatavalt kõrvaldada pangakontode keskregistri seaduse eelnõu (1. detsember 2021).

(109)    ÜRO korruptsioonivastase konventsiooni rakendamise läbivaatamine – 1. tsükkel (2010–2015), läbivaatamise aruanne Slovakkia kohta, lk 22. Mõjuvõimuga kauplemine on kriminaliseeritud karistusseadustiku paragrahvi 336 alusel, ent see ei hõlma juhtumeid, mil üksikisik pakkus või andis altkäemaksu isikule, kellel tegelikkuses ei olnud mõjuvõimu, millega seoses altkäemaksu pakuti/anti, nagu on ette nähtud ÜRO korruptsioonivastase konventsiooniga.

(110)    Otsus nr UV-1860/2021. Vt ka Slovakkia valitsuse ettepanek suurendada Slovakkia peaprokuratuuri alla kuuluva eriprokuratuuri ülesannete täitmiseks volitatud isikute arvu ja optimeerida nende ülesannete jaotust.

(111)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 15; Eriprokuratuur väljendas muret asjaolu pärast, et iga prokurör tegeleb korraga keskmiselt ligikaudu 80 juhtumiga, mis seab kahtluse alla uurimiste tõhusa järelevalve. Vt õigusriigi olukorda käsitlev 2020. aasta aruanne, lk 7.

(112)    Praegu on eriprokuratuuri üldise kuritegevuse osakonnas üks juhtivprokurör ja üheksa prokuröri; Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 16.

(113)    Praegu on eriprokuratuuri üldise kuritegevuse osakonnas üks juhtivprokurör ja üheksa prokuröri; Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 16.

(114)    Eriprokuratuurile eraldatakse reformi elluviimiseks lisaraha summas 1,3 miljonit eurot.

(115)    GRECO, viies hindamisvoor, hindamisaruanne Slovakkia Vabariigi kohta (2019), lk 37–57.

(116)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 7.

(117)    Vt Slovakkia taaste- ja vastupidavuskava.

(118)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka I jagu.

(119)    Vastavalt Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teabele olid 158st algatatud korruptsioonijuhtumist 73 seotud altkäemaksu andmisega, 71 altkäemaksu võtmisega, 8 kaudse korruptsiooniga, 5 valimiskorruptsiooniga ning 1 spordivõistluste tulemuste kokkuleppimisega.

(120)    Statistikasse kaasati järgmised süüteod: passiivne korruptsioon (paragrahv 328), passiivne korruptsioon – üldist huvi pakkuvate esemete hange (paragrahv 329), aktiivne korruptsioon (paragrahv 332), aktiivne korruptsioon – üldist huvi pakkuvate esemete hange (paragrahv 333), mõjuvõimuga kauplemine (paragrahv 336), altkäemaksu andmine ja/või võtmine valimistel (paragrahv 336a), spordikorruptsioon (paragrahv 336b). Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud lisateave, kättesaadav aadressil http://web.ac-mssr.sk/wp-content/uploads/2020/rocenka2019/I.-Trestn%C3%A1-agenda_2019_pdf.pdf . Korruptsioonistatistika andmeid sisaldavad ka riikliku kriminaalameti aastaaruanded, kus avaldatakse kriminaaluurimiste ja esitatud süüdistuste arv ning korruptsioonisüütegudes süüdistuse saanud isikute arv. Samuti avaldab siseministeerium igakuist kuritegevuse veebistatistikat.

(121)      Slovakkia maafond majandab riigi omandis olevat põllumajandusmaad ja teadaoleva eraomanikuta maad. Need põllud moodustavad ligikaudu 20 % kogu põllumajandusmaast Slovakkias ning vastavad suuremas osas ELi otsetoetuste saamise tingimustele.

(122)      Aktuality.sk (19. märts 2021), „NAKA opäť zadržala finančníka Kvietika aj viacero ľudí zo Slovenského pozemkového fondu“ („Riiklik kriminaalamet pidas uuesti kinni Slovakkia maafondi finantsjuhi Kvietiku ja mitu teist töötajat“).

(123)      Euroopa Pettustevastase Ameti pressiteade (21. jaanuar 2021), „OLAF closes cases on EU agricultural funds in Slovakia“ („OLAF lõpetas juhtumid seoses ELi põllumajandusfondide vahendite haldamisega Slovakkias“).

(124)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 25;

(125)    Transparency Internationali andmete („Exporting Corruption“ (2020), lk 102) kohaselt on Slovakkias ajavahemikul 2016–2019 algatatud uurimiste arv teadmata ning ühtki juhtumit ei algatatud ega lõpetatud. Piiriüleseid altkäemaksujuhtumeid käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme muudeti OECD järgmistes aruannetes esitatud soovituste alusel: „Phase 3 Report on Implementing the OECD Anti-Bribery Convention in the Slovak Republic“ („3. etapi aruanne OECD altkäemaksuvastase konventsiooni rakendamise kohta Slovakkias“) (2012) ja „Slovak Republic: Follow-Up to the Phase 3 Report & Recommendations“ („Slovakkia: 3. etapi aruande järelaruanne ja soovitused“) (2014). Seoses juriidiliste isikute vastutusele võtmisega piiriülese altkäemaksu korral, vt „Phase 1bis Report: Slovak Republic“ („Etapi 1bis aruanne: Slovakkia“) (2017). Konventsiooni rakendamise 4. etapi läbivaatamine on Slovakkia puhul kavandatud 2025. aastaks, mil vaadatakse läbi varasematel hindamistel kindlaks tehtud puuduste kõrvaldamiseks võetud meetmed ning jõupingutused täitmise tagamiseks.

(126)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 19; 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 8.

(127)    Rikkumisest teatajate kaitse büroo asutati seadusega nr 54/2019 Coll. rikkumistest teatajate kaitse kohta, mis jõustus 2019. aasta märtsis.

(128)    Personali- ja jooksvad kulud on aastas kokku ligikaudu 1,1 miljonit eurot.

(129)    Slovakkias kehtib alates 2019. aastast eraldiseisev rikkumisest teatajate kaitse seadus (seadus nr 54/2019 Coll. rikkumisest teatajate kaitse kohta).

(130)    Slovakkia valitsus, valitsuse seadusandlike ülesannete kava 2021. aastaks, https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy?p_p_id=processDetail_WAR_portletsel&p_p_lifecycle=2&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_cacheability=cacheLevelPage&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_processDetail_WAR_portletsel_fileCooaddr=COO.2145.1000.3.4201465&_processDetail_WAR_portletsel_file=pl%C3%A1n-2021.pdf&_processDetail_WAR_portletsel_action=getFile .

(131)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus valitsuselt saadud teave.

(132)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 8.

(133)    Vt GRECO, neljas hindamisvoor, Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande lisand (2019), punkt 8; GRECO, neljas hindamisvoor, hindamisaruanne Slovakkia kohta (2013), punkt 25 (seoses parlamendiliikmetega); GRECO, viies hindamisvoor, hindamisaruanne Slovakkia kohta (2019), punkt 89 (seoses keskvalitsuse/tippametnikega); GRECO, neljas hindamisvoor, Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande lisand (2019).

(134)    Nende hulgas on tugev teabevabaduse seadus ja huvide konflikti käsitlev põhiseaduslik seadus nr 357/2004 Coll.

(135)    Parlamendiliikmete eetikakoodeks lisatakse valitsuskantselei esitatavale lobitöö seaduse eelnõule. Avaliku teenistuse seaduse 2019. aasta muudatusega kehtestati riigiteenistujate eetikakoodeks ning sellele vastavuse hindamise kord; dekreet nr 400/2019 riigiteenistujate eetikakoodeksi kohta. Parlamendiliikmete käitumisjuhendi küsimuses vt ka: GRECO, neljas hindamisvoor, Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande teine lisand (2021).

(136)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 19, ning Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus valitsuse korruptsiooni ennetamise osakonnalt saadud teave. Kuni selle ajani kehtivad huvide konflikti käsitlevas seaduses sätestatud õigusnormid töösuhtejärgsete reeglite kohta, mida kohaldatakse juhtimisfunktsioone täitvate või kollektiivse otsustusorgani liikmena tegutsevate ametiisikute suhtes; nende õigusnormide kohaldamisala peetakse aga piiratuks. GRECO, viies hindamisvoor, hindamisaruanne Slovakkia Vabariigi kohta (2019), punktid 127–128.

(137)      Põhiseaduslik seadus nr 357/2004 Coll. avaliku huvi kaitse kohta ametiisikute ülesannete täitmisel, mida on muudetud põhiseadusliku seadusega nr 545/2005. Tasub märkida, et selle seaduse ja eeskätt parlamendiliikmetele suunatud kingituste puhul on praeguse valitsuse programmis ette nähtud täiendavad ulatuslikud muudatused, et lahendada veel lahtine küsimus seoses künniste ja miinimumpalga suhtega. Vt GRECO, neljas hindamisvoor: Slovakkiat käsitleva teise vastavusaruande teine lisand (2021), punktid 20–21. Vt ka GRECO, „Slovakia: GRECO regrets slow progress in preventing corruption of parliamentarians, judges and prosecutors“ (2021) („Slovakkia: GRECO hinnangul on edasiminek parlamendiliikmete, kohtunike ja prokuröride seas korruptsiooni ennetamisel aeglane“ .

(138)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 8–9.

(139)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. 2021. aasta jaanuari seisuga ei olnud parlamendikomisjonile oma varadeklaratsiooni esitanud veerand parlamendiliikmetest (381).

(140)    Erakondi ja liikumisi käsitlev 2005. aasta seadus nr 85 (muudetud 2019. aastal).

(141)    Erakondi ja liikumisi käsitleva 2005. aasta seaduse nr 85 (muudetud 2019. aastal) paragrahvi 22 lõige 5.

(142)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(143)    Erakondi ja liikumisi käsitlev 2005. aasta seadus nr 85 (muudetud 2019. aastal). Seaduseelnõuga kehtestati annetustest ja laenudest saadava tulu piirsummaks 3,5 miljonit eurot nelja-aastase ametiaja jooksul ning erakonnaliikmete tehtavate annetuste ülemmääraks 10 000 eurot iga liikme kohta aastas.

(144)      Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka I jagu.

(145)      Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(146)      Programm on kättesaadav aadressil https://www.health.gov.sk/Zdroje?/dokumenty/mzsr/rezortny-protikorupcny-program.rtf .

(147)      Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(148)    Slovakkia asepeaminister, seaduseelnõu, millega muudetakse seadust nr 343/2015 Coll. riigihangete ja teatavate seaduste muutmise kohta (muudetud), https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy?p_p_id=processDetail_WAR_portletsel&p_p_lifecycle=2&p_p_state=normal&p_p_mode=view&p_p_cacheability=cacheLevelPage&p_p_col_id=column-2&p_p_col_count=1&_processDetail_WAR_portletsel_fileCooaddr=COO.2145.1000.3.4149284&_processDetail_WAR_portletsel_file=03_vlastny_material_zvo_final.docx&_processDetail_WAR_portletsel_action=getFile .

(149)    Ettepaneku kohaselt kohaldataks riigihankemenetluse läbivaatamise puhul selle asemel vahetut kohtulikku kontrolli. Kohtus vaidlustamisel – näiteks juhul, kui vaidlustatakse hanketingimused – menetlust ei peatataks, mis tähendab, et lepingud võidakse sõlmida enne kohtuotsuse langetamist.

(150)    Transparency International Slovakia, Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(151)    Seadus 211/2000 Coll., teabevabaduse seadus.

(152)    Seadus 308/2000 Coll., ringhäälingu- ja taasedastamisseadus.

(153)    Seadus 167/2008 Coll., ajakirjandusseadus.

(154)      Slovakkia langes organisatsiooni Piirideta Reporterid maailma ajakirjandusvabaduse indeksis kahe koha võrra ning asub nüüd maailma arvestuses 35. kohal ja ELi arvestuses 17. kohal. See on suuresti tingitud poliitikute verbaalsetest rünnakutest ajakirjanike ja meediakanalite suunas.

(155)      14. novembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1808.

(156)    Vt ka 2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 9.

(157)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(158)    Nõukogul on üheksa liiget, kelle ametisse valimise ja ametist vabastamise eest vastutab Slovakkia Rahvuskogu (parlament).

(159)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Slovakkia kohta, lk 10.

(160)    Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 26; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(161)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 9.

(162)    Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Slovakkia kohta, lk 11–12.

(163)      Meedia mitmekesisuse seire 2021. aasta aruanne Slovakkia kohta, lk 12.

(164)      Meediavabaduse kiirreageerimise platvorm (Media Freedom Rapid Response Platform) nimetas õigeksmõistmisi absurdsuseks ning väljendas heameelt peaprokuröri otsuse üle otsused edasi kaevata.

(165)    Slovakkia ametiasutustelt saadud teave.

(166)    Euroopa Nõukogu ajakirjanduse kaitse ja ajakirjanike turvalisuse edendamise platvorm.

(167)    Slovakkia vastas sellele hoiatusteatele ning märkis, et juhtumi suhtes algatati viivitamata uurimine.

(168)    Need on kavas vastu võtta 2021. aasta lõpuks. Riigikülastuse käigus esitatud teave, 22. aprill 2021.

(169)    Slovakkia ametiasutuste andmete kohaselt said ajakirjanikud rahalist toetust taotleda kultuuri- ja loomesektoritele suunatud kehtiva kava alusel.

(170)    Slovakkia põhiseaduse artikkel 72.

(171)    Slovakkia põhiseaduse artikkel 87.

(172)    Reformi eelnõu esitati kohtute nõukoja esimehele, ülemkohtu esimehele, konstitutsioonikohtu esimehele, peaprokuratuurile, ombudsmanile ja õigusorganisatsioonide esindajatele.

(173)    Sidusrühmadele anti võimalus esitada eelnõu kohta märkusi kirjaliku avaliku konsultatsiooni käigus, mis toimus suvepuhkuste ajal ja kestis 15 tööpäeva. Avaliku konsultatsiooni kestus ja aeg oli veel üks küsimus, mille suhtes sidusrühmad kriitikat väljendasid. Vt avaliku konsultatsiooni käigus laekunud märkused prokuratuurilt, Comeniuse ülikooli (Bratislava) õigusteaduskonnalt, Slovakkia advokatuurilt, kohtute nõukojalt; kättesaadavad aadressil https://www.slov-lex.sk/legislativne-procesy/SK/LP/2020/267; Slovakkia advokaatide avalik üleskutse (kättesaadav aadressil https://pravnystat.eu/en/ ), mis esitati õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus.

(174)    Veneetsia komisjon (19. jaanuar 2010), „Report on Constitutional Amendment“ („Aruanne põhiseaduse muutmise kohta“), CDL-AD(2010)001, punkt 205; Veneetsia komisjon, „Second interim opinion on constitutional reforms in the Republic of Armenia“ („Teine vahearvamus Armeenia põhiseaduslike reformide kohta“), CDL-AD(2005)016, punkt 31.

(175)    Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 19; ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 293.

(176)    ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 298; Slovakkia advokatuurilt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 3; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(177)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 11–13.

(178)    Slovakkia Vabariigi valitsuse 19. aprilli 2020. aasta avaldus programmitöö kohta perioodil 2020–2024.

(179)    Slovakkia Vabariigi valitsuse avaldus programmitöö kohta perioodil 2021–2024, lk 13–17.

(180)    Seaduseelnõu nr PI/2020/146, millega muudetakse (muudetud) seadust nr 211/2000 Coll. teabele vaba juurdepääsu kohta ja teatavate seaduste muutmise kohta (teabevabaduse seadus) ning teatavaid seadusi.

(181)    Vt 30. jaanuari 2019. aasta otsus kohtuasjas PL. ÚS 21/2014-96. Muudatus võeti vastu vastusena sellele kohtuotsusele; õigusriigi olukorda käsitleva 2020. aasta aruandega seotud järelkohtumise käigus saadud teave.

(182)    Slovakkia advokaatide avalik üleskutse (kättesaadav aadressil https://pravnystat.eu/en/ ), mis esitati õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks korraldatud sidusrühmadega konsulteerimise käigus, punkt 1; vt ka konstitutsioonikohtu esimehe 3. detsembri 2020. aasta sõnavõtt parlamendis, milles esimees väljendas muret kõnealuse muudatuse pärast ning palus parlamendiliikmetel seda täiendavalt arutada, kättesaadav aadressil https://tv.nrsr.sk/videokanaly/osoba/8/Ivan.Fiacan?id=233541 .

(183)    Toimik nr 2879/2020.

(184)    Parlamendiliikmed said istungitel osaleda kohapeal, välja arvatud need liikmed, kes pidid COVID-19ga seotud meetmetest tulenevalt olema eneseisolatsioonis. Mõned kohtumised toimusid hübriidvormis, st osa parlamendiliikmeid osales kohapeal ja osa videokonverentsi teel. Slovakkialt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud teave, lk 37.

(185)    Riigi julgeoleku seaduse nr 227/2002 artikli 5 lõige 3.

(186)    Riigi julgeoleku seaduse nr 227/2002 artikli 5 lõige 1.

(187)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 12.

(188)    Riigi julgeoleku seaduse nr 227/2002 artikli 5 lõige 2. Parlament peab pikenduse heaks kiitma 20 päeva jooksul alates selle jõustumisest; kui ta seda heaks ei kiida, siis eriolukord lõppeb. Pikendamine on lubatud üksnes juhul, kui eriolukord on välja kuulutatud pandeemia tõttu. Vt ka ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 296–297.

(189)    Põhiseaduse artikli 129 lõige 6.

(190)    Avaldus tuleb esitada viie päeva jooksul alates eriolukorra väljakuulutamisest/pikendamisest ning kohus peab otsuse langetama kümne päeva jooksul alates menetluse algatamisest. Konstitutsioonikohut käsitleva seaduse nr 314/2002 paragrahvid 193 ja 195. Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(191)    Konstitutsioonikohtu 14. oktoobri 2020. aasta otsus PL. ÚS 22/2020, konstitutsioonikohtu 31. märtsi 2021. aasta otsus PL. ÚS 2/2021.

(192)    Seaduse nr 355/2007 muudatus.

(193)    Õiguskantsleri 10. veebruari 2021. aasta avaldus konstitutsioonikohtule, toimik nr 268/2021, lk 26–35.

(194)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 12–13.

(195)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(196)    Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave.

(197)    Õiguskantsleri iga-aastane tegevusaruanne (2020); parlament arutas aruannet 7. mail 2021 ning hääletusel ei kiidetud seda heaks; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave; Slovakkia riikliku inimõiguste keskuse aastaaruanne inimõiguste austamise kohta; ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 309–312.

(198)    2020. aasta aruanne õigusriigi kohta, peatükk õigusriigi olukorra kohta Slovakkias, lk 14.

(199)    Slovakkia Vabariigi valitsuse avaldus programmitöö kohta perioodil 2021–2024, lk 16–17.

(200)    Loodud seadusega nr 346/2018 valitsusväliste mittetulundusühenduste registri kohta; register on kättesaadav aadressil https://ives.minv.sk/rmno/?lang=sk .

(201)    Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 13–14; ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 294.

(202)    2020. aastal jaotas töö-, sotsiaal- ja perekonnaministeerium soolise võrdõiguslikkuse edendamiseks ette nähtud toetussummad ümber konservatiivsetele abordivastastele organisatsioonidele, mis soolise võrdõiguslikkuse küsimustega üldjuhul ei tegele. Peale selle toetatakse pärast 17. detsembri 2020. aasta seaduse (millega muudetakse seadust nr 544/2010 Coll. toetuste kohta) vastuvõtmist soolise võrdõiguslikkuse asemel võrdseid tööhõivevõimalusi ning abielu- ja pereväärtusi edendavaid organisatsioone. Vt ENNHRI-lt õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 294–295; Euroopa kodanikuvabaduste liidult (Civil Liberties Union for Europe) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 14.

(203)    Vaatamata sellele, et valitsus eraldas vabaühendustele COVID-19 mõju leevendamiseks ette nähtud tegevuseks veel 1,1 miljonit eurot; regionaalarengu ministeeriumi 12. augusti 2020. aasta pressiteade, milles esitati asepeaminister Remišová avaldus selle kohta, et vabaühendustele eraldatakse COVID-19 vastu võitlemiseks toetust summas 1,1 miljonit eurot; Slovakkiasse tehtud riigikülastuse käigus saadud teave. Vt ka Via Iuriselt (kodanikuvabaduste liit) õigusriigi olukorda käsitleva 2021. aasta aruande koostamiseks saadud tagasiside, lk 15–17.