EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.6.2023
COM(2023) 302 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
kõrgete energiahindadega seotud erakorraliste sekkumismeetmete läbivaatamise kohta kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2022/1854
EUROOPA KOMISJON
Brüssel,5.6.2023
COM(2023) 302 final
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
kõrgete energiahindadega seotud erakorraliste sekkumismeetmete läbivaatamise kohta kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2022/1854
KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE
kõrgete energiahindadega seotud erakorraliste sekkumismeetmete läbivaatamise kohta kooskõlas nõukogu määrusega (EL) 2022/1854
Sisukord
I. Sissejuhatus
II. Nõukogu määruse artiklis 20 sätestatud nõue
III. Elektrituru praegused tingimused
IV. Elektrinõudluse vähendamine
V. Väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiir
VI. Lõpptarbijate toetamine
VII. Esialgsed järeldused
I.Sissejuhatus
Käesolevas aruandes vaadatakse läbi määruse 2022/1854 II peatüki sätted vastavalt selle määruse artikli 20 lõikele 1 (edaspidi „nõukogu määrus“) 1 . See põhineb teabel, mille 25 liikmesriiki esitasid nõukogu määruse artikli 19 kohaselt. Samuti tuginetakse aruandes vastustele, mis anti Euroopa Komisjoni (edaspidi „komisjon“) esitatud küsimustele avaliku konsultatsiooni käigus seoses komisjoni ettepanekuga reformida elektrituru korraldust.
Nõukogu määrus oli üks meetmetest, mille abil Euroopa Liit reageeris kahe viimase aasta jooksul kujunenud energiakriisile, mil energiahinnad olid oluliselt kõrgemad kui varasematel aastakümnetel. Hinnad hakkasid kiiresti tõusma 2021. aasta suvel, kui maailmamajandus hakkas pärast COVID-19 piirangute leevendamist taastuma. Seejärel on Venemaa energiaallikate kasutamine hetketurgudel relvana ja sissetung Ukrainasse toonud kaasa oluliselt madalama gaasitarnetaseme ja suurendanud gaasitarnehäireid, mis on tõstnud gaasihindu veelgi. Kõrged gaasihinnad mõjutavad märkimisväärselt elektrihinda, sest elektrinõudluse rahuldamiseks on sageli vaja gaasiküttel töötavaid elektrijaamu.
Komisjon on energiakriisi algusest saadik tegutsenud selle nimel, et leevendada kõrgete energiahindade mõju Euroopa kodanikele ja ettevõtjatele, ning töötanud koos liikmesriikidega kiiresti välja rea poliitikameetmeid.
2021. aasta oktoobris esitas EL energiahindade meetmepaketi, mis sisaldab meetmeid kõrgetele hindadele ja nende tarbijatele avalduvale mõjule reageerimiseks (sealhulgas sissetulekutoetus, maksusoodustused, gaasi säästmise ja hoiustamise meetmed) 2 . See on seotud gaasitarnete relvana kasutamisega ja Venemaa poolt energiaturgudega manipuleerimisega gaasivoogude tahtlike häirete kaudu, mis suurendas muret võimaliku nappuse pärast, mille tulemuseks oli energiahindade enneolematu tõus.
Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse 2022. aasta veebruaris vastas EL märtsis teatisega, milles kirjeldati kava „REPowerEU“ 3 põhimõtteid, mis töötati seejärel üksikasjalikult välja 18. mail 2022 4 . Selle kava kohaselt peaks EL hiljemalt 2027. aastaks lõpetama oma sõltuvuse Venemaa fossiilkütustest, tuginedes kolmele sambale: energiaallikate mitmekesistamine sõltuvuse vähendamiseks Venemaa fossiilkütustest, energia säästmine ja energiasüsteemi ümberkujundamise kiirendamine. Seoses viimati nimetatud sambaga tegi komisjon ettepaneku suurendada paketi „Eesmärk 55“ raames 2030. aasta peamist taastuvenergia eesmärki 40 %-lt 45 %-le ja energiatõhususe eesmärki 9 %-lt 13 %-le. Taastuvate energiaallikate kiirem kasutuselevõtt, suurem energiatõhusus ja elektripõhise nõudluse suurendamine on vajalikud Euroopa kodanike kaitsmiseks fossiilkütustega seotud kriiside eest, sest need meetmed vähendavad kohe ja struktuurselt nõudlust fossiilkütuste järele ning aitavad kaasa CO2 heite vähendamise eesmärkide saavutamisele energia-, kütte- ja jahutusvaldkonnas ning transpordisektoris. Madalate tegevuskulude tõttu peaks taastuvenergial olema positiivne mõju energiahindadele kogu ELis. Peale selle aitab taastuvenergia kiirem kasutuselevõtt koos suurema energiatõhususega kaasa energiavarustuskindlusele, kõrvaldades järk-järgult kasutuselt fossiilkütused, millest EL on väga suurel määral sõltunud. Lisaks kavale „REPowerEU“ määrati teatises lühiajalise sekkumise kohta energiaturul 5 kindlaks täiendavad lühiajalised meetmed kõrgete energiahindadega võitlemiseks ja samuti elektrituru korralduse parandamise võimalikud valdkonnad ning teatati kavatsusest hinnata neid valdkondi, eesmärgiga muuta asjakohast õigusraamistikku.
Nõukogu võttis 6. oktoobril 2022 vastu nõukogu määruse, millega kehtestati erandlikud, sihipärased ja ajaliselt piiratud ühismeetmed elektrinõudluse vähendamiseks ning energiasektori erakordselt suurte tulude kogumiseks ja ümberjaotamiseks lõpptarbijatele. Täpsemalt võib elektriturul sekkumise meetmed kokku võtta järgmiselt (nõukogu määruse II peatükk).
·Elektrinõudluse vähendamine: nõukogu määruses on sätestatud kaks eesmärki, millest üks on soovituslik (üldise elektrinõudluse vähendamine 10 %) ja teine kohustuslik (nõudluse vähendamine suure elektrinõudlusega tundidel vähemalt 5 %). Liikmesriigid võisid vabalt valida asjakohased meetmed, järgides mõningaid nõukogu määruses sätestatud tingimusi 6 . Kohustuslikku sihttaset kohaldati 1. detsembrist 2022 kuni 31. märtsini 2023 7 .
·Ajutise tulude ülempiiri kehtestamine nn väiksemate piirkuludega (nt taastuvaid energiaallikaid, tuumaenergiat ja pruunsütt kasutavatele) energiatootjatele: nõukogu määrusega antakse volitus kehtestada madalamate piirkuludega tehnoloogiaid kasutavatele elektritootjatele ajutine tulu ülempiir kuni 180 eurot MWh kohta (edaspidi „tulu ülempiir“). Samas annab see liikmesriikidele ka paindlikkuse otsustada, kuidas riigi tasandil seda meedet kohaldada. Tulu ülempiiri ületavaid tulusid kasutatakse selleks, et leevendada kõrgete elektrihindade mõju energiatarbijatele. Meedet kohaldatakse 1. detsembrist 2022 kuni 30. juunini 2023.
·Toetus lõpptarbijatele: nõukogu määrusega laiendatakse elektritarbijate kaitsmiseks liikmesriikidele kättesaadavat meetmepaketti, võimaldades kodumajapidamistele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele (VKEdele) teatavatel tingimustel omahinnast madalamaid reguleeritud hindu. Seda meedet kohaldatakse 8. oktoobrist 2022 kuni 31. detsembrini 2023.
Nõukogu määrusega kehtestati ka solidaarsuspanus ELi äriühingutele ja püsivatele tegevuskohtadele, mis tegutsevad toornafta-, maagaasi-, kivisöe- ja rafineerimissektoris (III peatükk).
Kuigi nõukogu määruse eesmärk oli tegeleda energiakriisi erandlike asjaoludega, läks komisjon 14. märtsil 2023 kaugemale üksnes erakorralisele olukorrale reageerimisest ja tegi ettepaneku reformida ELi elektrituru korraldust, et kiirendada taastuvate energiaallikate kasutuselevõttu ja gaasi järk-järgult kasutuselt kõrvaldamist, muuta tarbijaarved vähem sõltuvaks fossiilkütuste kõikuvatest hindadest, kaitsta tarbijaid paremini tulevaste hinnatõusude ja võimaliku turuga manipuleerimise eest ning muuta ELi tööstus puhtamaks ja konkurentsivõimelisemaks (edaspidi „elektrituru korraldust käsitlev ettepanek“) 8 . Selles ettepanekus nähakse ette meetmed, mille eesmärk on võimaldada mittefossiilse energia tootmise pikaajaliste lepingute väljatöötamist ning tuua süsteemi puhtamaid ja paindlikumaid lahendusi, nagu tarbimiskaja ja salvestamine, et tõrjuda gaas välja elektrienergia allikate hulgast. Täpsemalt kehtestatakse ettepanekuga energiasüsteemi paindlikkuse suurendamiseks liikmesriikidele nõue hinnata oma vajadusi ja seada eesmärgid mittefossiilse paindlikkuse suurendamiseks ning nähakse ette võimalus võtta kasutusele uusi toetuskavasid mittefossiilse paindlikkuse jaoks, nagu tarbimiskaja ja salvestamine.
Elektrituru korraldust käsitlev ettepanek sisaldab ka meetmeid, millega tõhustatakse haavatavate tarbijate kaitset. Muu hulgas võimaldab ettepanek liikmesriikidel kehtestada tulevase elektrihinnakriisi korral kodumajapidamistele ja VKEdele omahinnast madalamaid reguleeritud jaehindu.
Ettepaneku ettevalmistamiseks korraldas komisjon 23. jaanuarist 2023 kuni 13. veebruarini 2023 avaliku konsultatsiooni (edaspidi „avalik konsultatsioon“). Avalik konsultatsioon hõlmas küsimusi nõukogu määruses esitatud meetmete kohta 9 .
II.Nõukogu määruse artiklis 20 sätestatud nõue
Nõukogu määruse artikliga 19 kehtestati liikmesriikidele aruandekohustus, mille kohaselt oleksid liikmesriigid pidanud 31. jaanuariks 2023 esitama komisjonile teabe i) rakendatud nõudluse vähendamise meetmete kohta, ii) pärast väiksemate piirkuludega energiatootjatele ajutise tulu ülempiiri kehtestamist tekkinud liigtulu kohta ja sellise liigtulu jaotamise kohta kõrgete elektrihindade mõju leevendamiseks ning iii) mis tahes jaehindade kujundamisega seotud sekkumiste kohta. Kõik liikmesriigid ei ole oma aruandeid nõuetekohaselt esitanud. Vähem kui pooled liikmesriigid esitasid aruanded tähtajaks, teised esitasid aruanded 2023. aasta veebruaris ja märtsis ning kaks liikmesriiki ei ole veel komisjonile aruandeid esitanud 10 . Käesolev aruanne põhineb teabel, mille liikmesriigid esitasid selle aruande koostamise ajal. Siiski tuleb märkida, et komisjon ei ole hinnanud esitatud teabe täpsust.
Nõukogu määruse artikli 20 lõike 1 kohaselt vaatab komisjon II peatüki läbi, võttes arvesse elektritarnete üldist olukorda ja elektrihindu ELis, ning esitab nõukogule aruande selle läbivaatamise peamiste järelduste kohta.
Samuti on nõukogu määruse artikli 20 lõikes 1 sätestatud, et kui see on põhjendatud ELi ja üksikute liikmesriikide majandusolude või elektrituru toimimisega, võib komisjon selle aruande põhjal teha ettepaneku pikendada nõukogu määruse kohaldamisaega, muuta väiksemate piirkuludega energiatootjate tulu ülempiiri ja elektritootmise energiaallikate loetelu, mille suhtes seda ülempiiri praegu kohaldatakse, või muuta II peatükki muul viisil.
Osana nõukogu määruse II peatükis esitatud meetmete läbivaatamisest ja kooskõlas artikli 20 lõikega 1 esitab komisjon käesoleva aruande (edaspidi „aruanne“) nõukogule. Aruanne ei hõlma nõukogu määruse III peatükis sisalduva solidaarsuspanuse sätete läbivaatamist. Selle kohta esitatakse eraldi aruanne kooskõlas kõnealuse määruse artikli 20 lõikega 2.
Aruande aluseks on selle koostamise ajal komisjoni tehtud läbivaatamine, mis põhineb elektrituru praegustel tingimustel, nende eeldataval arengul aruande koostamise ajal ja muul kättesaadaval teabel, sealhulgas nõukogu määruse artikli 19 kohase aruandluskohustuse täitnud 25 liikmesriigi (edaspidi „aruandvad liikmesriigid“) vastustel. Seetõttu ei mõjuta aruanne elektritarnete üldise olukorra ega elektrihindade ettenägematuid muutusi ELis ega võimalikke tulevasi järeldusi, mis põhinevad liikmesriikidelt saadud lisateabel.
III.Elektrituru praegused tingimused
Nõukogu määruses sätestatud meetmed kehtestati ajal, mil elektrihinnad olid jõudnud rekordiliselt kõrgele tasemele. Näiteks 2022. aasta augustis ületasid elektri hulgimüügihinnad ELi peamistel elektriturgudel 350 eurot MWh kohta, samas kui 2022. aasta detsembris ületas võrdlusalus 220 eurot MWh kohta. Aruandeperioodil olid elektrihinnad ligikaudu neli korda kõrgemad kui keskmine hind aastatel 2010–2020 (40–60 eurot MWh kohta). Need ülemäära kõrged hinnad olid peamiselt tingitud asjaolust, et gaasihinnad tõusid 2022. aasta suvel 11 uuele tasemele ja olid endiselt kõrged peaaegu terve sügise jooksul ning et sel perioodil olid gaasil ja kivisöel töötavad elektrijaamad sageli sellised, mille piirkulud olid elektrinõudluse rahuldamiseks kõige kõrgemad. Gaasi hulgimüügi hetkehinnad tõusid kriisi ajal ligikaudu kuus korda rohkem kui keskmine hind aastatel 2010–2020 (ligikaudu 20 eurot MWh kohta). Selle taustal võttis nõukogu 2022. aasta oktoobris vastu komisjoni ettepaneku erakorralise sekkumise kohta elektriturul, mille tulemusel võeti lõpuks vastu nõukogu määrus. Komisjon ja nõukogu eeldasid sel ajal, et elektrihinnad püsivad kõrgel tasemel, nagu täheldati 2022. aasta suvel ja sügisel.
Alates 2022. aasta detsembrist, mil hakati kohaldama nõukogu määruses sätestatud meetmeid, on elektrihinnad järsult langenud, kusjuures praeguste keskmiste hindade tase on madalam kui 80 eurot MWh kohta (ELi keskmine võrdlusalus on 2023. aasta mai lõpuni 80 eurot MWh kohta).
See on peamiselt tingitud gaasi hulgimüügihindade langusest, mis oli seotud mitmesuguste teguritega, nagu mõõdukad ilmaolud ja ulatuslikud meetmed, mille liikmesriigid ja komisjon energiakriisiga võitlemiseks kehtestasid, sealhulgas nõukogu määruses sätestatud meetmed elektrinõudluse vähendamiseks, LNG võrdlusalus ja gaasinõudluse vähendamise meetmed, 12 mis kõik parandasid pakkumise ja nõudluse tasakaalu. 13
Gaasihindade ning sellest tulenevalt ka elektrihindade hiljutine langus ja stabiliseerumine 2023. aasta esimestel kuudel on tekitanud turuootuse, et 2022. aasta jooksul täheldatud elektrihinna tõus on eelseisval talvel vähem tõenäoline. Selline turuootus tugineb mitmele tegurile, nagu gaasi hoiustamise kõrgem tase, liikmesriikide jõupingutused nõudluse vähendamiseks ja nende jõupingutuste tulemused ning täiendav torugaasi ja veeldatud maagaasi taristu, mis on rajatud energiakriisiga võitlemiseks. Muud elektrituru varustamisele omased tegurid, nagu eeldatavasti parem tuumaenergia kättesaadavus ja üldiselt parem hüdroenergia kättesaadavus 2022. aastaga võrreldes, osutavad samuti elektri tarnimise vähem kulukatele tingimustele eelseisval talvel, mille tulemuseks on eeldatavasti väiksem surve elektrihindadele kui 2022. aastal.
IV.Elektrinõudluse vähendamine
Nõudluse vähendamise meetmed
Kõik aruandvad liikmesriigid on rakendanud kampaaniaid energia säästmiseks ja tarbimisteadlikkuse tõstmiseks ning üldisi energiasäästumeetmeid, näiteks üldkasutatavate hoonete kütmise ja tänavavalgustuse puhul. Komisjon tervitab neid kampaaniaid, sest need annavad tarbijatele teada, millal on elektrihinnad kõrged, nii et nad saaksid muuta oma energiatarbimise paindlikumaks. Viis liikmesriiki, nimelt Austria, Horvaatia, Tšehhi, Kreeka ja Poola, on teatanud, et nad on tarbimiskaja soodustamiseks kehtestanud energia jaehindade toetused, mida kohaldatakse üksnes elektritarbimise eritasemete suhtes.
19 liikmesriiki, nimelt Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Portugal, Sloveenia, Hispaania ja Rootsi, on kehtestanud erimeetmed, mille eesmärk on vähendada elektrinõudlust tipptundidel, nagu tipptundide avaldamine, teavituskampaaniad ja individuaalsed sõnumid tarbijatele, mis julgustavad neid vabatahtlikult elektritarbimist vähendama. Täpsemalt on Itaalia, Sloveenia ja Hispaania rakendanud konkurentsipõhise pakkumise kavasid, et vähendada elektrinõudlust tipptundidel 2022.–2023. aasta talvel, 14 samas kui Austria ja Rootsi teatasid komisjonile riigiabi raames heakskiidetavast asjakohasest kavast. Peale selle teatas Portugal, et ta kaalub konkurentsipõhise pakkumise kava rakendamist elektrinõudluse vähendamiseks tipptundidel.
Kolm liikmesriiki on kehtestanud nõudluse vähendamise meetmed konkreetsetele tarbijakategooriatele. Näiteks Läti on kehtestanud piirangud suurte tööstustarbijate elektritarbimisele.
Elektritarbimise vähendamine
Aruandvate liikmesriikide esitatud teabe põhjal 2022. aasta detsembri kohta jäi elektritarbimise üldine vähenemine vahemikku 0,5–15 % 15 võrdlusperioodiga võrreldes 16 .
Elektritarbimise vähendamise mahud tipptundidel olid järgmised:
·kümme liikmesriiki, nimelt Austria, Bulgaaria, Horvaatia, Eesti, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola ja Portugal, teatasid mahtude vähendamisest vahemikus 4–7 %;
·kaheksa liikmesriiki, nimelt Belgia, Tšehhi, Taani, Soome, Saksamaa, Läti, Sloveenia ja Rootsi, teatasid mahtude vähendamisest vahemikus 7–10 %;
·viis liikmesriiki, nimelt Prantsusmaa, Kreeka, Leedu, Slovakkia ja Hispaania, teatasid mahtude vähendamisest rohkem kui 10 %.
Hinnang meetme pikendamise kohta
Aruandvad liikmesriigid märgivad, et nad on üldiselt saavutanud siduva eesmärgi vähendada elektritarbimist tipptundidel 5 %. Mõned liikmesriigid märkisid siiski, et soovitusliku nõude täitmine vähendada igakuist kogutarbimist 10 % (võrreldes viimase viie aastaga) oli keeruline ilmast sõltuvuse ja energiakriisist tingitud majandusolude tõttu.
Avalik konsultatsioon hõlmas küsimusi tarbimiskaja meetmete võimaliku pikendamise kohta. Vastuseks nendele küsimustele märkis enamik sidusrühmi, et elektrienergia siseturgu käsitlevas määruses (EL) 2019/943 (edaspidi „elektrimäärus“) ei ole vaja sätestada konkreetseid kriisi korral kohaldatavaid tarbimiskaja nõudeid. Selle asemel olid nad arvamusel, et tarbimiskaja on juba piisavalt käsitletud elektriturgu reguleerivates õigusaktides, nagu on sätestatud direktiivis (EL) 2019/944 elektrienergia siseturu ühiste normide kohta (edaspidi „elektridirektiiv“) ja mida on veelgi tõhustatud elektrituru korraldust käsitlevas ettepanekus.
Oluline on see, et elektrituru korraldust käsitlevas ettepanekus lõimitakse nõudluse vähendamise meetmed kui struktuursed elemendid elektrituru korraldusse veelgi suuremas ulatuses. Eelkõige selleks, et tagada muutlikest taastuvatest energiaallikatest saadud elektri tõhus lõimimine (võttes arvesse piirkonnaülest kauplemist) ja vähendada vajadust toota fossiilkütustest saadud elektrit ajal, mil nõudlus elektri järele on suur ja muutlikest taastuvatest energiaallikatest toodetakse elektrit vähe, võimaldab elektrituru korraldust käsitlev ettepanek põhivõrguettevõtjatel töötada välja tippnõudluse vähendamise toode, mis võimaldab tarbimiskaja abil veelgi vähendada elektrisüsteemis tipptarbimist konkreetsetel kellaaegadel (elektrimääruse uus artikkel 7a). Tippnõudluse vähendamise toode võib aidata suurendada taastuvatest energiaallikatest saadud elektri süsteemi lõimimist, nihutades elektritarbimise sellistele kellaaegadele, mil toodetakse rohkem taastuvelektrit, tingimusel et prognoositavad kulud ei ületa toote eeldatavat kasu. Kuna tippnõudluse vähendamise toote eesmärk on vähendada ja nihutada elektritarbimist, piiratakse ettepanekuga selle toote kasutamist, nii et seda kasutataks vaid tarbimiskaja puhul.
Peale selle kutsutakse elektrituru korraldust käsitlevas ettepanekus liikmesriike üles hindama oma vajadust energiasüsteemi paindlikkuse, sealhulgas tarbimiskaja järele ning seadma eesmärgid nende vajaduste täitmiseks. Ettepanek hõlmab ka liikmesriikide võimalust vähese CO2 heitega paindlikkuse edendamiseks kavandada või ümber kujundada reservvõimsuse mehhanisme ja võtta elektriturgudel kasutusele uusi toetuskavasid mittefossiilse paindlikkuse jaoks. Pealegi, erinevalt nõukogu määruses sätestatud nõudluse vähendamise meetmetest, mis kavandati kriisiolukorra tõttu nõudluse vähendamise eesmärkide saavutamiseks kõigis liikmesriikides, vaadeldakse elektrituru korraldust käsitlevas ettepanekus tarbimiskaja struktuursemalt. See võimaldab liikmesriikidel kujundada oma mittefossiilse paindlikkuse mehhanismid ning tarbimiskaja ja salvestamise eesmärgid vastavalt oma elektrisüsteemide konkreetsetele vajadustele. Seepärast ei ole ettepanekus seatud konkreetseid eesmärke.
Komisjon märgib ka, et praegu koostatakse uut võrgueeskirja tarbimiskaja kohta. Kui võrgueeskiri on lõplikult vormistatud, sisaldab see eeldatavasti siduvaid reegleid agregeerimise, energia salvestamise ja tarbimise piiramise kohta, mis hõlbustab veelgi kõigi olemasolevate elektriturgude tarbimiskajas osalemist 17 .
Võttes arvesse komisjonile praegu kättesaadavat teavet, sealhulgas eespool esitatud praeguseid turuootusi, ei näe komisjon vajadust pikendada nõukogu määruses sätestatud nõudluse vähendamise meetmeid.
V.Väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiir
Tulu ülempiiri rakendamine
Aruandvate liikmesriikide esitatud teabe põhjal on väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri rakendamine olnud väga ebaühtlane. Erinevat rakendamist täheldatakse nii seoses tulu ülempiiri kehtestamisega (seitse liikmesriiki on kehtestanud ülempiiri, mis on madalam kui 180 eurot MWh kohta 18 ) kui ka meetmete kohaldamisajaga (seitse 19 liikmesriiki kohaldavad ülempiiri tagasiulatuvalt ja üksteist 20 liikmesriiki kohaldavad seda pärast nõukogu määruses selle meetme kohta sätestatud lõppkuupäeva).
Mitu liikmesriiki on teatanud raskustest meetme rakendamisel oma jurisdiktsioonis. Enamik neist raskustest oli seotud lühikese ajavahemikuga, mille jooksul liikmesriigid pidid seda rakendama, samas kui teised olid seotud andmete kogumisega ja tulude arvutamisega iga elektritootja puhul, kelle suhtes meedet kohaldati. Liikmesriigid on teatanud ka vastuoludest asjaomaste riiklike maksuhalduritega ja kohaldatavate õigusaktidega tulu ülempiiri rakendamise viiside arutamise käigus.
Kuigi liikmesriigid ei teatanud suurtest takistustest piiriüleses kaubanduses või pakkumiskäitumises, tundsid mõned avalikus konsultatsioonis osalenud vastajatest muret selle üle, et liikmesriikide erinevate rakendusstrateegiate ebaühtlus tekitas turuosalistes regulatiivset ebakindlust, mida peeti takistuseks uutele investeeringutele.
Tulu ülempiiri rakendamisest saadav tulu
Oluline on meeles pidada, et liikmesriigid esitasid oma aruande mõne kuu jooksul pärast väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri jõustumist ning selleks ajaks ei olnud enamikul neist ikka veel teavet meetme abil kogutud tulude kohta. Vaid kaks liikmesriiki suutsid esitada esialgseid andmeid: Bulgaaria teatas, et kogus 2022. aasta detsembris 321 700 123 leevi (ligikaudu 163 miljonit eurot) ja Leedu teatas, et 9. märtsiks 2023 oli kogutud ligikaudu 10 miljonit eurot. Kuigi Kreeka, Hispaania ja Itaalia suutsid esitada arvandmeid, viitasid need enne nõukogu määruse vastuvõtmist kogutud tuludele, sest need riigid olid enne nõukogu määruse vastuvõtmist rakendanud tulu ülempiiriga samaväärseid meetmeid.
Enamik liikmesriike suutis esitada hinnangud eeldatavate tulude kohta, mitmel juhul reservatsiooniga, et need hinnangud põhinesid eeldatavatel väga kõrgetel elektri hulgimüügihindadel. Algselt eeldati, et tulud ületavad kokku 50 miljardit eurot. Siiski tundus juba aruande esitamise ajal tõenäoline, et need eeldused ei realiseeru. Tulud jaotuvad liikmesriikide vahel ebaühtlaselt: Saksamaa eeldas algselt koguvat suurema summa (23,4 miljardit eurot, võttes arvesse meetme võimalikku pikendamist 30. aprillini 2024), millele järgnes Prantsusmaa (11 miljardit eurot). Tuleb märkida, et mõlemas riigis on enamiku tehnoloogiate puhul kehtestatud palju madalam tulu ülempiir kui nõukogu määruses ette nähtud 180 eurot MWh kohta ning et need hinnangud põhinesid eeldatavatel kõrgetel elektri hulgimüügihindadel. Teised liikmesriigid, eelkõige need, kes ei kehtestanud madalamat ülempiiri kui 180 eurot MWh kohta, eeldasid koguvat väiksemaid summasid.
Hinnang meetme pikendamise kohta
Esialgu tuleb meeles pidada, et väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri kehtestamise põhjus oli võimaldada liikmesriikidel koguda ja ümber jaotada teatavate väiksemate piirkuludega tootjate erandkorras saadud ülemääraseid tulusid, samas säilitades hinnapõhise konkurentsi (eelkõige taastuvatel energiaallikatel põhinevate) elektritootjate vahel kogu ELis.
Elektri hulgimüügihindade languse tõttu viimastel kuudel on tulu ülempiiril, mis oli maksimaalselt 180 eurot MWh kohta, 21 seni olnud oluline mõju peamiselt liikmesriikides, kes vastavalt artikli 8 lõike 1 punktile a valisid madalama ülempiiri kui 180 eurot MWh kohta ja mis eelkõige oli piisavalt madal selleks, et võtta arvesse asjaomastest elektrihindadest saadavat väiksemate piirkuludega tootjate tulu nendes liikmesriikides.
Nagu eespool märgitud, on tulu ülempiiri rakendatud liikmesriigiti väga ebaühtlaselt. Erinevat rakendamist täheldatakse nii seoses tulu ülempiiri kehtestamisega kui ka selle kohaldamisajaga ning asjaomases liikmesriigis tehnoloogia kohta kehtestatud ülempiiriga. Peale selle on komisjonile sidusrühmadega peetud aruteludes ja kaebuste kaudu teatatud, et viis, kuidas teatavad liikmesriigid on otsustanud rakendada tulu ülempiiri, võis mõjutada kehtivaid energiaostulepinguid ja muid pikaajalisi lepinguid ning pärssida uute lepingute sõlmimist. Seda on täheldatud eelkõige siis, kui ülempiiri ei kohaldata realiseerunud tulu suhtes, mida tootja saab energiaostulepingust, vaid näiteks elektri hulgimüügihindadele vastava eeldatava (fiktiivse) tulu suhtes, mis viib lõpuks paradoksaalsete olukordadeni, kus tootja võib olla sunnitud müüma elektrit kahjumiga.
Meetme võimalik pikendamine takistaks ühte eesmärkidest, mis on esitatud elektrituru korraldust käsitlevas ettepanekus, nimelt energiaostulepingute kasutuselevõtu stimuleerimine ja võimalikult likviidse energiaostulepingute turu tagamine. Energiaostulepingud on vahendid, mis tagavad ostjale pikaajalise hinnastabiilsuse ja tootjale investeerimisotsuse tegemiseks vajaliku kindluse. Siiski on vaid vähestel liikmesriikidel aktiivsed energiaostulepingute turud ja ostjad on tavaliselt vaid suurettevõtjad, muu hulgas seetõttu, et energiaostulepingutega on seotud mitmesugused takistused, eelkõige raskus katta selliste pikaajaliste lepingute puhul ostja makseviivituste risk. Seega peaksid liikmesriigid ettepaneku kohaselt võtma arvesse vajadust luua dünaamiline energiaostulepingute turg, kui nad kehtestavad poliitikameetmeid, millega saavutada oma lõimitud riiklike energia- ja kliimakavade kohased energiavaldkonna CO2 heite vähendamise eesmärgid. Krediidivõimelisusega seotud riskidega tegelemiseks nähakse ettepanekus ette, et liikmesriigid peaksid tagama, et ostja makseviivitustega seotud finantsriskide vähendamise vahendid, sealhulgas turuhinnaga tagatisskeemid, on kättesaadavad ettevõtjatele, kes seisavad silmitsi energiaostulepingute turulepääsu tõketega ega ole finantsraskustes. Ettepanek sisaldab lisanõudeid, mille eesmärk on soodustada selliste lepingute turu kasvu.
Peale selle on erinevad viisid, kuidas liikmesriigid on rakendanud tulu ülempiiri, tekitanud märkimisväärset regulatiivset ebakindlust, mis omakorda ohustab ELi eesmärkide saavutamiseks vajalike uute investeeringute tegemist, eelkõige taastuvatesse energiaallikatesse. Eelkõige võivad mõnes liikmesriigis tulu ülempiiri rakendamisest tulenevad raskused, mis on seotud pikaajaliste lepingute, sealhulgas energiaostulepingute sõlmimisega, tekitada investorites täiendavat ebakindlust ning pärssida forvardturgude atraktiivsust ja sidusrühmade usaldust nende vastu. Eelmainitud riskid võivad kokkuvõttes kahjustada atraktiivse investeerimiskeskkonna loomist taastuvenergia ja vähese CO2 heitega tootmise puhul, millele elektrituru korraldust käsitlev ettepanek on suunatud, ning lõpuks energiasüsteemi ümberkujundamist.
Avalik konsultatsioon sisaldas ka küsimusi väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri rakendamise võimaliku pikendamise kohta. Enamik vastajatest oli selle vastu järgmiste riskide ja probleemide tõttu, mis sellise meetme pikendamisega kaasneksid:
·väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri ebaühtlane rakendamine liikmesriikides on ilmselt tekitanud investorites ebakindlust ja on teatatud, et see pärsib uute investeeringute tegemist;
·meedet on raske rakendada ja selle halduskulud on saadava kasuga võrreldes suured;
·kui on kehtestatud väiksemate piirkuludega tootjate tulu madal ülempiir, nagu on teinud mõned liikmesriigid, võivad tootjad kalduda vähendama oma tootmist ülempiiri kehtimise ajal;
·tarbijakaitset saab tagada ilma elektrituru korraldusse sekkumata, näiteks sihipärase sotsiaalpoliitika vastuvõtmise kaudu.
Vaid väike osa vastajatest pooldas võimalust pikendada väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri kas nõukogu määruses sätestatud kujul või väikeste muudatustega. Need vastajad tuginesid suures osas meetmest tulenevale kasule lõpptarbijate jaoks.
Võttes arvesse eespool esitatud teavet, mis on praegu komisjonile kättesaadav, ei soovita komisjon nõukogu määruse kehtivuse pikendamist seoses väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiriga.
Komisjon märgib, et selleks, et leevendada kõrgete energiahindade mõju tarbijate arvetele, on ta teinud oma elektriturureformis ettepaneku edendada pikaajaliste turgude arengut, nii et väiksemate piirkuludega tootjate tulud ja lõpptarbijate makstavad hinnad sõltuksid vähem lühiajalisest elektri hulgimüügituru kõikuvast hinnast. Komisjoni ettepaneku kohaselt kujundatakse need tulud ja hinnad peamiselt pikaajaliste lepingute, nagu energiaostulepingute ja nn kahesuunaliste hinnavahelepingute alusel, olenevalt sellest, kas seadmed olid erasektori või riigi rahastatud. Hinnavahelepingute puhul tekivad väljamaksed, kui turuhinnad muutuvad kõrgeks. Ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid seda väljamakset kasutama selleks, et otseselt vähendada kõigi elektritarbijate (sealhulgas ettevõtjate ja tööstuse) elektriarveid. Seega saavutatakse väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiriga sarnane mõju, kuid ei tekitata investorites ebakindlust.
VI.Lõpptarbijate toetamine
Nõukogu määruse II peatüki 3. jagu käsitleb jaemüügiturgu ja võimaldab liikmesriikidel ajutiselt laiendada riiklikku sekkumist VKEdele tarnitava elektri hinnakujundusse (artikkel 12) ning nii kodumajapidamiste kui ka VKEde puhul erandkorras ja ajutiselt kehtestada omahinnast madalamad jaehinnad (artikkel 13).
Riiklik sekkumine kodumajapidamiste hinnakujundusse reguleeritud hindade või sotsiaalsete tariifide kujul esines enne kriisi 11 riigis, nimelt Belgias, Bulgaarias, Prantsusmaal, Kreekas, Ungaris, Itaalias, Leedus, Poolas, Portugalis, Rumeenias ja Slovakkias 22 . Kriisi ajal kehtestasid kodumajapidamiste hinnareguleerimise veel seitse liikmesriiki, nimelt Horvaatia, Tšehhi, Eesti, Soome, Luksemburg, Madalmaad ja Sloveenia.
12 liikmesriiki 25st hinnangu esitanud liikmesriigist teatasid, et on kasutanud nõukogu määruses sätestatud meetmeid. Neli liikmesriiki, nimelt Tšehhi, Eesti, Sloveenia ja Poola, teatasid reguleeritud jaehindade kehtestamisest VKEdele vastavalt nõukogu määruse artiklile 12. Peale selle teatasid Prantsusmaa ja Slovakkia, kellel on reguleeritud hinnad kodumajapidamiste puhul, kompensatsiooniskeemidest VKEdele kooskõlas ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga 23 riigiabi eeskirjade alusel. Madalmaad sekkusid hinnakujundusse kodumajapidamistele ja ettevõtjatele omahinnast madalamate elektrihindade tagamiseks. Sellest kavast teatati komisjonile ja see kiideti heaks kohaldatava riigiabi raamistiku alusel 24 .
Kuigi nõukogu määruse artikli 13 punktis c nõutakse, et liikmesriigid hüvitaksid tarnijatele kulud, mis on seotud elektri tarnimisega alla omahinna, ei lisanud liikmesriigid oma aruannetesse konkreetset teavet selle punkti kohta.
Peale selle mainis mõni liikmesriik muid VKEdele suunatud sekkumisviise. Näiteks mainis Portugal VKEdele kohandatud hinnasekkumisena võrgutasude vähendamist. Taani, Läti ja Rootsi kehtestasid erinevate tarbijarühmade puhul erinevad hinnakujundusse sekkumise meetmed (maks, lõivud, soodustused, kompensatsiooniskeemid jne). Saksamaa rakendas kogu majandust hõlmavat kava, millega hüvitatakse ettevõtjatele suurenenud elektrikulud, ilma et see mõjutaks tarnijate vabadust turul tegutseda 25 .
Samuti nõutakse artiklites 12 ja 13, et igasugune riiklik sekkumine jaemüügiturul peaks säilitama stiimuli elektrinõudluse vähendamiseks. Sellega seoses teatas mitu liikmesriiki, näiteks Austria, Saksamaa, Horvaatia, Madalmaad ja Rumeenia, tarbimise ülemmääradel põhinevatest kavadest, sealhulgas sekkumisest hinnakujundusse või lõpptarbijatele suunatud otsestest või kaudsetest kompensatsiooniskeemidest.
Reguleeritud hindadel on olulisi varjukülgi. Eelkõige võivad need vähendada energiatõhususe stiimuleid ja õõnestada konkurentsi, kahjustades pikas perspektiivis tarbijaid. Need murekohad näitavad, kui olulised on elektridirektiiviga 2019/944 kohaldatavad normid, millest nõukogu määrusega nähakse ette erand.
Hinnang meetme pikendamise kohta
Kriisimeede, mis võimaldab liikmesriikidel piirata hindu kodumajapidamiste ja VKEde puhul, on selgelt osutunud kasulikuks, sest mitu liikmesriiki on kasutanud võimalust väga lühikese aja jooksul laiendada olemasolevaid kavasid või luua uusi.
Turukorralduse reformi käsitlevas ettepanekus tegi komisjon ettepaneku nõukogu määruse sätetega sarnaste uute sätete kohta pärast seda, kui oli hinnanud jaemüügimeetmete eeliseid ja puudusi, millest liikmesriigid teada andsid, ning avaliku konsultatsiooni tulemusi, pidades silmas eelarvepoliitika suuniseid liikmesriikidele 2024. aastaks 26 . Täpsemalt tegi komisjon ettepaneku, et liikmesriigid võivad elektrihinnakriisi ajal elektri tarbimiseks piiratud mahus ja piiratud ajavahemikus kehtestada kodumajapidamiste ja VKEde puhul suunatud hinnasekkumise, sealhulgas kehtestada omahinnast madalama hinna.
See võimalus lisandub olemasolevale energiaostuvõimetute ja haavatavate tarbijate kaitsmise raamistikule, mis on sätestatud elektridirektiivis ning mille kohaselt võivad liikmesriigid kohaldada sotsiaalseid tariife energiaostuvõimetute ja haavatavate tarbijate suhtes ning ajutiselt reguleerida jaehindu kodumajapidamiste ja mikroettevõtjate puhul, kuni turukonkurents on täielikult välja kujunenud.
Kuna meede on sisuliselt lisatud komisjoni turukorraldust käsitlevasse ettepanekusse ja võttes arvesse komisjonile praegu kättesaadavat teavet, nagu eespool kirjeldatud, ei näe komisjon praeguses etapis vajadust meedet pikendada.
VII.Esialgsed järeldused
Käesolevas aruandes anti ülevaade vastustest, mille liikmesriigid said i) nõudluse vähendamise meetmete kohta, ii) väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri rakendamise kohta ning iii) nõukogu määruse II peatükis sätestatud sekkumiste kohta jaehindade kujundamisse. Aruandes esitati ka ülevaade samadel teemadel toimunud avalikus konsultatsioonis osalenud vastajate esitatud seisukohtadest. Käesolevas aruandes hinnatud teave ning praegused ja tavaolukorras prognoositavad elektritarnete ja -hindade tingimused ELis ei tõenda, et nõudluse vähendamise meetmete, väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri rakendamise või jaemüügiga seotud sekkumiste pikendamine oleks vajalik või soovitatav.
Esiteks, mis puutub nõudluse vähendamise meetmetesse, siis tundub, et kõik aruandvad liikmesriigid on rakendanud meetmeid elektrinõudluse vähendamiseks, peamiselt teadlikkuse suurendamise kampaaniate ja suunatud energiasäästumeetmete abil. Kuigi liikmesriigid on teatanud, et nad üldiselt järgivad siduvat eesmärki vähendada elektritarbimist tipptundidel 5 %, siis igakuise elektri kogutarbimise vähendamine 10 % osutus ilmselt keeruliseks, kuid see ei takistanud elektrihindade täheldatud langust.
Kättesaadava teabe põhjal ei näe komisjon praegu vajadust pikendada nõukogu määruses sätestatud nõudluse vähendamise meetmeid. Kui välja arvata ettenägematud muutused, ei muuda elektrituru praegused tingimused sellist pikendamist vajalikuks. See on kooskõlas ka enamikult avalikus konsultatsioonis osalenud vastajatelt saadud tagasisidega. Kuigi tarbimiskaja ei ole lühikeses perspektiivis ja nõukogu määrusega kehtestatud vahendite abil enam vajalik, on see hästitoimivate elektriturgude jaoks oluline. Seetõttu lisas komisjon selle struktuurselt oma elektrituru korraldust käsitlevasse ettepanekusse.
Teiseks leiti läbivaatamise käigus, et tulu ülempiiri rakendamine on liikmesriigiti väga erinev. Liikmesriikide erinevad rakendusstrateegiad on väidetavalt põhjustanud investorites märkimisväärset ebakindlust. Sellele lisandub asjaolu, et teatavates liikmesriikides on ülempiiri rakendamine väidetavalt mõjutanud energiaostulepingute ja muude pikaajaliste lepingute sõlmimist.
Tuginedes kättesaadavale teabele ning võttes arvesse praeguseid ja prognoositavaid turutingimusi, leiab komisjon, et praegusest väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiirist saadav kasu ei kaalu üles mõju investorite kindlustundele ega riske turu toimimisele ja üleminekule. Rakendamisprotsessi probleemid pärsivad ka nõukogu määruse kohase väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri meetme pikendamist. Komisjoni järeldus on kooskõlas tagasisidega, mis saadi enamikult avalikus konsultatsioonis osalenud vastajatelt, kes investorite ebakindluse tõttu ei pooldanud meetme pikendamist.
Kolmandaks leiti läbivaatamise käigus, et mitu liikmesriiki kasutasid kriisi ajal võimalust laiendada jaehindade reguleerimise kohaldamisala VKEdele ja kohaldada teatavatel tingimustel hindade reguleerimist alla omahinna. Komisjon lisas elektrituru korraldust käsitlevasse ettepanekusse samaväärsed sätted, mis võimaldavad liikmesriikidel erandkorras ja ajutiselt sekkuda jaemüügiturgudel, kehtestades võimalikes tulevastes kriisiolukordades nii kodumajapidamiste kui ka VKEde puhul omahinnast madalama hinna. Elektrituru korraldust käsitleva ettepaneku vastuvõtmine tagaks, et sellised struktuurimeetmed saaksid ELi õigusraamistiku osaks niipea, kui ettepanek on vastu võetud. Eeltoodut arvesse võttes ning praeguste ja eeldatavate elektritarnete ja -hindade tingimuste taustal leiab komisjon, et nõukogu määruse artiklite 12 ja 13 sätete kehtivust ei ole vaja pikendada.
Kuna käesolev aruanne põhineb teabel, mille liikmesriigid on esitanud vaid paar kuud pärast nõukogu määruse meetmete jõustumist, ei mõjuta komisjoni järeldused mis tahes lisateavet, mida komisjon võib liikmesriikidelt saada, ega elektritarnete üldise olukorra ega elektrihindade ettenägematuid muutusi ELis. Kui komisjoni aruande aluseks olev teave peaks olulisel määral muutuma, võib komisjonil olla vaja oma järeldusi vastavalt kohandada või tegutseda kiiresti, kui turuolukord seda nõuab.
Nõukogu määrus (EL) 2022/1854, mis käsitleb kõrgete energiahindadega seotud erakorralisi sekkumismeetmeid .
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Toimetulek energiahindade tõusuga: meetme- ja toetuspakett“ (COM(2021) 660 final).
Kava „REPowerEU“: Euroopa ühismeede taskukohasema, kindlama ja kestlikuma energiavarustuse tagamiseks (COM(2022) 108 final).
Kava „REPowerEU“ (COM(2022) 230 final).
Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Tegevuskava energiaturul sekkumiseks lühikeses perspektiivis ja elektrituru korralduse täiustamiseks pikas perspektiivis“ (COM(2022) 236 final).
Kuivõrd tegemist on riigi ressurssidega, võib selliste meetmete suhtes kohaldada riigiabi kontrolli.
Soovitusliku eesmärgi kehtestanud meedet kohaldatakse kuni 2023. aasta detsembri lõpuni.
Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/943 ja (EL) 2019/942 ning direktiive (EL) 2018/2001 ja (EL) 2019/944, et parandada liidu elektrituru korraldust.
Komisjon sai 1 369 vastust; neist üle 700 on pärit kodanikelt, umbes 450 ettevõtjatelt ja ettevõtjate ühendustelt, umbes 40 riiklikelt või kohalikelt ametiasutustelt või riikide reguleerivatelt asutustelt ja umbes 70 võrguettevõtjatelt. Samuti osales ligikaudu 20 energiakogukonda, 15 ametiühingut ja 20 tarbijaorganisatsiooni. Vastused esitas ka märkimisväärne arv valitsusväliseid organisatsioone, mõttekodasid ja teadus- või muid akadeemilisi asutusi.
Ungari ja Rumeenia.
2022. aasta augustis ületasid TTFi järgmise päeva ja järgmise kuu hinnad 230 eurot MWh kohta.
Nõukogu 19. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2576, millega suurendatakse solidaarsust gaasi ostmise parema koordineerimise, usaldusväärsete hinna võrdlusaluste ja piiriülese gaasikaubanduse abil, nõukogu 5. augusti 2022. aasta määrus (EL) 2022/1369, mis käsitleb gaasinõudluse vähendamise koordineeritud meetmeid, ja nõukogu 30. märtsi 2023. aasta määrus (EL) 2023/706, millega muudetakse määrust (EL) 2022/1369 seoses gaasinõudluse vähendamise meetmete nõudluse vähendamise perioodi pikendamisega ning nende meetmete rakendamise aruandluse ja seire tõhustamisega.
Võrreldes eelneva viie aasta keskmisega on EL 2022. aasta augustist 2023. aasta jaanuarini vähendanud maagaasinõudlust 19,2 % ehk 41,5 miljardit kuupmeetrit. Seega on liit seni ületanud oma eesmärgi 15 %, mis vastab 32,5 miljardile kuupmeetrile samal ajavahemikul. Peale selle on saavutatud juba rohkem kui 90 % üldisest eesmärgist vähendada nõudlust veidi üle 45 miljardi kuupmeetri ajavahemikus 2022. aasta augustist kuni 2023. aasta märtsini.
Mõned liikmesriigid, nimelt Itaalia, Portugal, Sloveenia ja Hispaania, on elektrinõudluse vähendamiseks kehtestanud konkurentsipõhise pakkumismenetluse või kaaluvad selle kehtestamist.
Küpros, Horvaatia, Poola ja Portugal teatasid elektritarbimise vähenemise kõige madalamast saavutatud tasemest.
Nagu on määratletud nõukogu määruse artikli 2 punktis 3. Saksamaa, Soome, Prantsusmaa, Kreeka ja Hispaania teatasid elektritarbimise vähenemise kõige kõrgemast saavutatud tasemest. Näib, et mõned aruandvad liikmesriigid on elektri kogutarbimise vähenemise arvutamisel kohaldanud nõukogu määruse artikli 3 lõiget 2, teised aga mitte. Artikli 3 lõikega 2 antakse liikmesriikidele võimalus võtta elektri kogutarbimise vähendamise arvutustes arvesse elektri suurenenud kogutarbimist, mis tuleneb gaasinõudluse vähendamise eesmärkide saavutamisest ja üldistest elektrifitseerimise jõupingutustest fossiilkütuste järkjärguliseks kasutuselt kõrvaldamiseks. Seetõttu tuleks selliste arvutuste võrdlemisel eri liikmesriikide vahel olla ettevaatlik.
Järgmised liikmesriigid on teatanud vähemalt ühe tehnoloogia puhul ülempiirist, mis on madalam kui 180 eurot MWh kohta: Austria, Belgia, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Küpros, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Poola, Slovakkia. Hispaania kehtestas turutulu ülempiiri teatavatele tehnoloogiatele juba 2021. aasta septembris. Selle meetmega, mis peaks kehtima 2023. aasta lõpuni, kohaldatakse praegu ülempiiri ligikaudu 67 eurot MWh kohta. Hispaania ja Portugal rakendasid 2022. aasta juunis mehhanismi, mille eesmärk oli vähendada elektri hulgimüügihindu Ibeeria turul ning mis vähendab turutulu ülempiiri mõju. Komisjon kiitis mehhanismi heaks 8. juunil 2022 (juhtumid numbritega SA.102454 ja SA.102569) ning pikendas seda hiljuti 2023. aasta lõpuni (juhtumid numbritega SA.106095 ja SA.106096).
Järgmistes liikmesriikides on väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri kohaldamise kuupäev varasem kui 1. detsember 2022: Belgias (1. august 2022), Küprosel (24. juuni 2022), Prantsusmaal (1. juuli 2022), Kreekas (8. juuli 2022), Itaalias (2022. aasta veebruar mõne taastuvenergia tootja puhul) ning Portugalis ja Hispaanias (2022. aasta juuni).
Austrias, Tšehhi Vabariigis, Soomes, Prantsusmaal, Luksemburgis, Poolas, Portugalis, Sloveenias ja Hispaanias kohaldatakse väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri või sarnaseid meetmeid kuni 31. detsembrini 2023. Küprosel lõpetatakse meede reguleeriva asutuse otsuse põhjal. Slovakkias kehtib meede kuni 31. detsembrini 2024. Peale selle võib Saksamaal kohaldamisperioodi pikendada kuni 30. aprillini 2024.
Energiavarustuskindluse tagamiseks lubatakse nõukogu määruse artikli 8 lõike 1 punktiga b liikmesriikidel kehtestada kõrgem turutulu ülempiir tootjatele, kelle suhtes muidu kohaldataks kogu liitu hõlmavat turutulu ülempiiri, kui nende investeerimis- ja tegevuskulud on suuremad kui kogu liitu hõlmav turutulu ülempiir. Seda võimalust on kasutanud 13 liikmesriiki, kes rakendasid siseriiklikult väiksemate piirkuludega tootjate tulu ülempiiri, eelkõige pruunsöel, biomassil ja naftal töötavate elektrijaamade puhul.
Liikmesriikidelt saadud teabe, riikide reguleerivatelt asutustelt saadud aruannete ja liikmesriikide enda hinnatud meetmete põhjal.
Komisjoni teatis „Riigiabimeetmete ajutine kriisi- ja üleminekuraamistik majanduse toetamiseks pärast Venemaa kallaletungi Ukrainale“ (2023/C 101/03).
SA.106377 TCTF Madalmaad: energiakulude vähendamise kava.
Komisjon kiitis kava heaks riigiabi eeskirjade alusel kooskõlas ajutise kriisi- ja üleminekuraamistikuga. SA.104606 TCTF Saksamaa: maagaasi-, soojus- ja elektrihindade ajutine piiramine ( JOCE C/061/2023 ).
„Liikmesriigid peaksid järk-järgult kaotama energiatoetusmeetmed, alustades kõige vähem suunatud meetmetest. Kui uue energiasurve tõttu on vaja toetusmeetmeid pikendada, peaksid liikmesriigid oma meetmeid varasemast palju paremini suunama, hoiduma üldisest toetusest ja kaitsma ainult neid, kes seda vajavad, nimelt haavatavaid kodumajapidamisi ja ettevõtteid.“ Eelarvepoliitika suunised 2024. aastaks (COM(2023) 141).