Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Uus Euroopa narratiiv. Resolutsioon Euroopa tuleviku konverentsi teemal“

(2021/C 286/01)

Raportöör:

Stefano MALLIA (I rühm) Oliver RÖPKE (II rühm) Séamus BOLAND (III rühm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 27.–28. aprill 2021 istungjärgul (27. aprilli istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 226, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 5.

1.1.

Euroopa tuleviku konverents annab Euroopale ainulaadse võimaluse uuendada omavahelist sidet ja suhelda Euroopa kodanikega – sealhulgas kodanikuühiskonna osalejate kaudu – et anda neile sisuline sõnaõigus oma ühise tuleviku üle. Nüüd on aeg viia ellu Euroopa Liidu lepingu artiklis 11 sisalduv lubadus anda kodanikele ja esindusühendustele võimalus teha teatavaks ja vahetada avalikult oma seisukohti liidu tegevuse kõigis valdkondades ning pidada esindusühenduste ja kodanikuühiskonnaga avatud, läbipaistvat ja korrapärast dialoogi.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on seisukohal, et konverentsi edu sõltub ka võimest visandada uus Euroopa narratiiv, mille juured ulatuvad igapäevaelulisse reaalsusse ja milles Euroopa kodanikud tunnevad iseend ära. Selline narratiiv peab olema midagi enamat kui saavutuste loetelu – selle näol peab olema tegemist selge mõistusepärase ja hingelise sidemega ELi ja tema kodanike vahel. Strateegilised teemad tuleks asetada ühisesse perspektiivi, et vältida ähvardavat à la carte Euroopa tekkimist. Eesmärk on taasavastada ühistel väärtustel põhinev väga vajalik kogukonnatunne ja seda uuendada, andes Euroopale uut hoogu praeguste ja tulevaste katsumustega toimetulekuks.

1.3.

Komitee on loonud tihedad sidemed kõigi eluvaldkondadega (tööandjad, ametiühingud, kodanikuühiskond laiemalt) kõigis liikmesriikides; seega on tal parimad võimalused organiseeritud kodanikuühiskonna tõhusaks kaasamiseks, kuna komiteel on selleks olemas vastavad võrgustikud. See on komitee vaieldamatu trump ja tema olemasolu mõte. Komitee pidev osalemine kogu konverentsi protsessis, sealhulgas selle juhatuses, on väga oluline.

1.4.

Komitee peab olema täielikult kaasatud konverentsi juhtimisse; ta on kindlalt otsustanud esitada tugevad ja selged ettepanekud, mis põhinevad komitee narratiivil ja nägemusel järgmiste aastakümnete EList. Komitee kordab oma kindlat veendumust, et konverents peab pakkuma ettepanekuid ja lahendusi, mis tooksid ELi kodanikele käegakatsutavat kasu. Seetõttu on väga oluline, et konverents annaks konkreetse ja mõõdetava lisaväärtuse ega tekitaks ainult mittesiduvaid arutelusid kodanikega, mis ei vii kuhugi. Komisjoni asepresidendi Šefčoviči ettepanek lisada konverentsi järeldused 2022. aastal komisjoni tööprogrammi on samm õiges suunas. See on oluline punkt, mis tähistab kogu kõnealuse poliitilise protsessi usaldusväärsust ja ambitsioonikust.

1.5.

Konverentsi juhtimiskorralduse raames tuleks määratleda kodanike ja kodanikuühiskonna kaasamise ulatus ja eesmärk, mis tuleks välja tuua kohe alguses. Kui on teada osalusvahendite suunitlus, võib ka see aidata viia eesmärgid vastavusse olemasolevate vahenditega nii protsesside kavandamise kui ka eelarve osas. Juhtimises tuleks kindlasti kasutada erinevaid kaasamisvorme ja -meetodeid, sõltuvalt etapist ja tasandist mis tahes ajahetkel, ning leida viise, kuidas jõuda nende eurooplasteni, kellel ei ole motivatsiooni osaleda. Poliitikud ja institutsioonid peaksid arvesse võtma kodanike ja kodanikuühiskonna panust või see peaks kajastuma otsustes, vastasel juhul võib usaldus selliste ettevõtmiste vastu väheneda. Tuleks vältida liiga suuri ootusi. Tagasisidemehhanismiga tagatakse, et konverentsi raames korraldatud üritustel väljendatud ideede põhjal koostatakse konkreetsed ELi meetmete võtmiseks.

1.6.

Konverentsi lühike ajakava seab kõigile osalejatele piiranguid. Seega tuleks seda mõista kui lähtepunkti pidevale protsessile, mille eesmärk on edendada Euroopa kodanike kaasamist, tuginedes seejuures konverentsi algusperioodile. Seda võimalust tuleks kasutada kõigi poliitikavaldkondade süsteemi ja eesmärkide muutmiseks, sealhulgas majandus-, sotsiaal- ja keskkonnapoliitikas.

1.7.

Konverentsi arutelude järeldusi peavad arvesse võtma kõik osalejad, suhtudes neisse avatult, tegemata järgmiste sammude kohta ennatlikke järeldusi ja jättes lauale kõik valikud. Sellega seoses on viimastel aastatel käivitatud mõned ELi algatused ja vahendid, mis tuleb nüüd ellu viia. Tuleks edendada rakendamise korrapärast järelevalvet ning teabe ajakohastamist ELi tasandil vastuvõetud meetmete ja kättesaadavate vahendite osas tehtud edusammude kohta.

2.   Uus Euroopa narratiiv: Euroopa – hea koht, kus olla ja edu saavutada

2.1.

Eeltooduga seoses teeb komitee ettepaneku luua Euroopa jaoks uus narratiiv, mis seob Euroopa kaug- ja lähimineviku tänapäevaga ning pakub tulevikunägemuse, mis põhineb piiriülesel koostööl, Euroopa rahvaste vaheliste sidemete tugevdamisel ning solidaarsusel, sotsiaalsel õiglusel, põlvkondadevahelisel koostööl, soolisel võrdõiguslikkusel, kestlikul heaolul ning õiglasel rohe- ja digiüleminekul. On hädavajalik võimendada üldsuse toetust nendele väärtustele, et kujundada ümber meie majanduskasvu- ja juhtimismudelid kestlikkuse suunas, ehitada üles võrdsem ühiskond ning asetada kodanikuühiskonna organisatsioonid ülesehitamise ja taastamise keskmesse. Meie kodanikud vajavad Euroopat, mis: — tunnistab, et kodanikuühiskond on ühise heaolu kaitsja ja Euroopa ühistele probleemidele lahenduste leidmise lahutamatu osa; — keskendub õiglasele ja kestlikule taastumisele COVID-19 kriisist, mis sillutab teed kaasavamale ühiskonnale ja loob pikaajalise konkurentsivõime, võttes täielikult arvesse ELi liikmesriikides tekkivaid ja omavahel põimunud sotsiaalseid, majanduslikke, demokraatlikke, demograafilisi ja kliimakriise, rohe- ja digipöörde vajadust ning pandeemiast tingitud pikemaajalisi struktuurimuutusi. Kaotatu tasa tegemiseks tuleks Euroopa majandust tuleb täielikult toetada, võttes arvesse vajadust ülespoole suunatud lähenemise, suurema ühtekuuluvuse, sotsiaalkaitse, avalikesse teenustesse tehtavate investeeringute suurendamise, kestliku arengu eesmärkide ja vaesuse vähendamise järele; — toetab majanduslikku ja sotsiaalset taastumist, ettevõtlust, õiglast üleminekut, kvaliteetsete töökohtade loomist, haridust ja oskuste omandamist, innovatsiooni, investeeringuid taristusse ja sotsiaalseid investeeringuid, CO2 heite vähendamine, digiüleminekut, ühtse turu väljakujundamist ning majanduslikku ja rahanduslikku integratsiooni; — kaitseb kõiki oma kodanikke, sealhulgas kõige tõrjutumaid, hoides nende tervist, ohutust ja heaolu, keskkonda ja bioloogilist mitmekesisust; — austab ja edendab mitmekesisust, soolist võrdõiguslikkust, põhiõigusi, demokraatiat, sotsiaalset dialoogi ja kaasavat valitsemist ning — edendab rahu, julgeolekut ja edusamme maailmas mitmepoolsuse, demokraatia ja õigusriigi põhimõtte edendamise, inimõiguste, sotsiaaldialoogi, kestliku arengu eesmärkide, diplomaatia ning avatud, õiglase ja kestliku kaubanduse kaudu.

2.2.

Komitee tunnistab üksmeelselt, et kaksiküleminek – rohe- ja digipööre, on ülimalt oluline, et tugevdada Euroopa jätkusuutlikku konkurentsivõimet, solidaarsust ja vastupanuvõimet tulevaste kriisidega toimetulekuks. COVID-19 pandeemia on olnud kõige rängem kriis, millega EL on alates oma loomisest kokku puutunud. Pandeemia on teravdanud vajadust, et EL suudaks anda tugevaid ja järjepidevaid vastuseid, et parandada ELi poliitilist, tervisealast, majanduslikku ja sotsiaalset mõõdet. Kõnealune konverents annab ELile ainulaadse võimaluse selle tulemuse saavutamiseks. COVID-19 mõju meie kodanikele, ühiskonnale ja majandusele on rõhutanud vajadust ühtse Euroopa lähenemisviisi järele. Pandeemia on näidanud, et on olemas tugev alus ühiselt tegutsemiseks, kuid see on toonud esile ka puudused selliste oluliste probleemide lahendamisel Euroopa poolt. Nn jätkukriisi ajastul peab EL tugevdama oma suutlikkust tulla toime kriisiga, et saavutada tulemusi, mida Euroopa kodanikud tahavad ja väärivad.

2.3.

Kriis on samuti selgelt näidanud, et EL peaks tegema suuremaid jõupingutusi tagamaks, et ettevõtted, töötajad ning vaesuse ja sotsiaalse tõrjutusega kokkupuutuvad inimesed oleksid hiljutiste ja tulevaste probleemide mõju eest nõuetekohaselt kaitstud. COVID-19 pandeemia näitas ka, et toetada tuleb jätkusuutlikku konkurentsivõimet ning kogu ELis tuleb suurendada investeeringuid kvaliteetsetesse tervishoiu-, hooldus-, haridus- ja sotsiaalteenustesse. Väga oluline on veelgi tõhustada tervisealast koordineerimist ELi tasandil, tegeleda paremini piiriüleste terviseohtudega ja tugevdada ELi tervishoiusüsteeme.

2.4.

EL võib loota oma peamistele trumpidele, nagu siseturg, mis on üks maailma suurimaid turge ja Euroopa ühiskonna ja demokraatia lahutamatuks osaks olevate vaidlustamisele mittekuuluvate põhiväärtuste kogum (1). Lisaks saab liit toetuda solidaarsusele, mida näitab ambitsioonikas taaste- ja vastupidavusrahastu, mis nõuab riiklike majanduse elavdamise kavade tõhusat rakendamist. ELi kõige tähtsam eesmärk peab olema tugevdada meie sotsiaalse turumajanduse mudelit, milles jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline majandus ning hästi väljaarendatud sotsiaalpoliitika käivad käsikäes. Sellest tulenevalt on Euroopa rohelise kokkuleppe saavutamine – mida komitee on juba algusest peale tervitanud – õige tee edasi. Roheline kokkulepe on uus Euroopa majanduskasvu strateegia, mille keskmes on heaolu, kestlikkus ja sotsiaalne õiglus. Jõuka Euroopa saavutamiseks on oluline tagada õiglane üleminek kliimaneutraalsele eluviisile, edendada kvaliteetseid töökohti ning kestlikku ettevõtlust ja innovatsiooni, sealhulgas ringmajandust ja sotsiaalmajandust.

2.5.

EL seisab siiski silmitsi suurte katsumustega: pandeemia suurendab, mitte ei vähenda ebavõrdsust nii liikmesriikide vahel kui ka nende sees. Seetõttu tuleb arvesse võtta mündi mõlemat külge: tuleb veelgi tugevdada Euroopa majanduse ja igas suuruses ettevõtete, eelkõige VKEde jätkusuutlikku konkurentsivõimet ning samal ajal peaks Euroopa rakendama ambitsioonikamat ja konkreetsemat sotsiaalset mõõdet, milles ei jäeta kedagi kõrvale.

2.6.

Oma väärtuste kaitsmiseks ja oma prioriteetide saavutamiseks peab EL etendama positiivset rolli ka rahvusvahelises majandusvaldkonnas. Maailmas, mida iseloomustab tugev konkurents ja pinged mitte ainult majanduslikul, vaid ka poliitilisel tasandil, peab EList saama ülemaailmne osaleja, kes suudab oma huve ja väärtusi tõhusamalt kaitsta. Teatud avatud strateegilise autonoomia saavutamist, et säilitada ELi suutlikkus tegutseda otsustava tähtsusega majandusvaldkondades, tuleb tasakaalustada valmisolekuga teha koostööd, et leida lahendusi ühistele probleemidele, nagu kliimamuutused, ja tugevdada reeglitel põhinevat mitmepoolset süsteemi.

2.7.

Pandeemia on toonud esile tugeva ja vastupidava Euroopa tööstusbaasi tähtsuse. Euroopal peab olema ambitsioonikas tööstuspoliitika, mis juhib kaksiküleminekut – digi- ja rohepööret –, suurendades samal ajal Euroopa üleilmset konkurentsivõimet. Uus tööstuspoliitika, mis hõlmab mitmesuguseid erinevaid valdkondi (sealhulgas kaubandus, oskused, investeeringud, teadusuuringud ja energeetika), peab suutma pidevalt ette näha peamisi tulevasi majandussektoreid ja -tegureid, kehtestades raamtingimused, sealhulgas vajalikud kutsekirjeldused, et võimaldada Euroopa tööstusel püsida ülemaailmse tehnoloogia ja innovatsiooni esirinnas, luues kvaliteetseid töökohti ja jätkusuutlikku majanduskasvu Euroopas. Konkurentsivõime, jätkusuutlikkuse ja sotsiaalse õigluse saavutamine üheaegselt tagab Euroopa sotsiaalmajandusliku mudeli säilimise ka tulevikus.

2.8.

On äärmiselt oluline, et EL kasutaks seda võimalust oma tööstussektorite ja tarneahelate ajakohastamiseks ja ümberkujundamiseks, et need jääksid konkurentsivõimeliseks ka väiksema heitega maailmas. Tööstuse pikaajalise ümberkujundamisega seotud probleemidega tegelemiseks peavad nende riikide ja piirkondade poliitikud, sotsiaalpartnerid, kodanikuühiskonna organisatsioonid ja olulised sidusrühmad muutusi ette nägema ning üleminekut aktiivselt juhtima. Sotsiaaldialoog, teavitamine, töötajate ja neid esindavate organisatsioonide ärakuulamine ja osalemine, on tähtsad, et juhtida üleminekut tulevikku suunatud viisil. See on Euroopa jaoks äärmiselt oluline, sest ainult siis, kui nii ettevõtted kui ka töötajad on majanduse taastamise ja tulevikupoliitika keskmes, saab Euroopa olla edukas. Konkurentsivõime ja kaasatus peavad käima käsikäes: majanduslikult kõige paremini toimivad liikmesriigid on need, kus on kõrgeimad sotsiaalsed standardid, mitte vastupidi.

3.   Komitee roll

3.1.

Komitee enda rolli tugevdamiseks on vaja tõestada tema asjakohasust ja lisaväärtust nõuandva organina, mis põhineb komitee ainulaadsel rollil ületada lõhe 1) poliitikakujundajate ja kodanikuühiskonna vahel, 2) kodanikuühiskonna eri osalejate vahel, 3) ning osalejate vahel nii riiklikul kui ka Euroopa tasandil. Eelkõige on vaja luua riikidevaheline arutelu, mis ühendaks liikmesriikide tasandil peetavad Euroopa arutelud.

3.2.

Komitee seisukoht peaks olema tõelise arutelu tulemus, mis põhineks kodanikuühiskonna osalejate panusel ja kujuneks alt üles. See lähenemisviis on ainus, mis saab tagada kõigi seisukohtade arvessevõtmise ning anda selgeid ja tõhusaid tulemusi.

3.3.

Tuleb teha koostööd Euroopa Regioonide Komiteega ja korraldada ühiselt „Going local“ lähetusi, austades täielikult kahe institutsiooni erinevaid, kuid üksteist täiendavaid pädevusvaldkondi.

3.4.

Komiteed on kutsutud osalema konverentsil oma liikmete kaudu täiskogu istungitel ja vaatlejate kaudu juhatuses ning võtma endale institutsioonilise vahendaja rolli konverentsi ja kodanikuühiskonda esindavate riiklike organisatsioonide vahel.

3.5.

Komiteel on asjaomane ajutine töörühm. Ajutine töörühm võttis vastu tegevuskava, millel on järgmised eesmärgid: — parandada kodanikuühiskonna osalejate kaasamise ja nendega sidemete loomise viise, eelkõige suheldes ja aktiveerides komitee liikmete kogukondi kohapeal; — suurendada ja tugevdada komitee rolli ja mõju; — anda kodanikuühiskonna struktureeritud panus ELi poliitika kujundamisse, esitades nõukogule, Euroopa Parlamendile ja Euroopa Komisjonile asjakohaseid ettepanekuid selle kohta, kuidas parandada ELi toimimist ja komitee tööd õigusloomeprotsessis.

3.6.

Anda aru liikmesriikides ja konverentsil toimunud aruteludest ja dialoogidest komitee täiskogu istungjärgu ees, kus osalevad Euroopa Parlamendi liikmed, Euroopa Regioonide Komitee liikmed, volinikud ja nõukogu ministrid.

4.   Järeldused

Tulevik, mida soovime: kodanikuühiskond, millel on sõnaõigus

4.1.

Komitee leiab, et Euroopa Liit vajab tugevat ja ühist narratiivi. Selles mõttes tuleb Euroopat käsitada kui: 1) ühiste põhiväärtuste – vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja õigusriigi – kaitsjat; 2) kestlikkuse, avatud ja õiglase kaubanduse ja mitmepoolsuse ülemaailmset edendajat, 3) õiglasel konkurentsil ja solidaarsusel põhinevat ilma sisepiirideta ning ühtse majandus- ja sotsiaalmudeliga turvalist ala ja 4) kestliku jõukuse edendajat, kelle tähelepanu keskmes on tugev Euroopa kodanikuühiskond.

4.2.

Euroopa tuleviku konverents peaks olema vahend, mille abil me saame saavutada pikaajalised muutused ELis, sealhulgas kodanike ja organiseeritud kodanikuühiskonna suurema ja sisukama kaasamise Euroopa avalikku valdkonda. Selle protsessi esimese sammuna peab kodanikuühiskond tegutsema partnerluses, tegema tihedat koostööd, looma võrgustikke, vahetama häid tavasid ja püüdma saavutama konsensuse.

4.3.

Kodanikuühiskonna organisatsioonid on tänapäeva probleemidele lahenduste leidmisel määrava tähtsusega. Komitee soovib, et EL ja riiklikud ametiasutused tunnustaksid organiseeritud kodanikuühiskonna olulist rolli usalduse suurendamisel, avaliku arvamuse kujundamisel ja positiivsete muutuste elluviijana. Samuti on hädavajalik, et EL toetaks kodanikuühiskonna organisatsioonide keskset rolli Euroopa väärtuste, demokraatia, põhiõiguste ja õigusriigi edendamisel ja kaitsmisel kasvava liberalismivastasuse, populismi ja „kodanikuruumi tegutsemisruumi ahenemise“ vastu.

4.4.

ELi uuendamise ja sotsiaalmajandusliku rekonstrueerimise võti on tagada, et kõik ühiskonna osad oleksid tõhusalt kaasatud ELi poliitikameetmete, eelkõige riiklike taaste- ja vastupidavuskavade ning tulevaste riiklike reformikavade ühisesse kavandamisse, nendes osalemisse ning nende rakendamisse ja hindamisse, kasutades olemasolevaid konsultatsioonistruktuure, nagu Euroopa poolaasta protsess, ning tunnustades kodanikuühiskonda kriitilise tähtsusega rakenduspartnerite ja toetusesaajatena sõnaselgelt.

4.5.

Vastupanuvõimelise, võrdse ja kestliku ühiskonna kujundamine ja loomine nõuab alt üles suunatud algatusi, milles heaolu ja arengu uued määratlused ei lähtuks üksnes SKPst ning mille raames investeeritaks sotsiaalsetesse uuendustesse, austades samal ajal ka kodanike arvamusi ja õigusi. Lisaks on ülimalt oluline, et pandeemia ajal kehtestatud õiguste piirangud ei jätkuks pärast COVID-19 pandeemia lõppu.

4.6.

Komitee jaoks on samuti väga oluline soovitatud meetmete ja poliitikameetmete pidev hindamine. Komitee annab sellesse protsessi tugeva panuse tänu kogemustele ja oskusteabele, mis komitee on omandanud kodanikega dialoogi pidamisel kogu ühiskonnas ja kõigis ELi liikmesriikides.

---

(1)  Euroopa Liidu lepingu artikkel 2

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee resolutsioon teemal „Euroopa kodanikuühiskonna koostöö meie kestliku tuleviku nimel – Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee panus Porto sotsiaaltippkohtumisse“

(2021/C 286/02)

Raportöörid:

Stefano MALLIA (I rühm) Oliver RÖPKE (II rühm) Séamus BOLAND (III rühm)

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis täiskogu 27.–28. aprill 2021 istungjärgul (28. aprilli istungil) vastu järgmise resolutsiooni. Poolt hääletas 225, vastu hääletas 1, erapooletuks jäi 6.

Portos 7. mail 2021 aset leidev sotsiaaltippkohtumine annab ELile ainulaadse võimaluse asetada kodanikud Euroopa projekti keskmesse. See võimaldab näidata, et EL ja liikmesriigid tegutsevad koos oma kodanikega ja nende heaolu nimel, jätmata kedagi kõrvale. Tippkohtumine on kulminatsiooniks Euroopa püüdlustele saavutada kestlik, innovatiivne, konkurentsivõimeline ja sidus ühiskond, mis viib ELi 2030. aastani ja sealt edasi, võimaldades liidul lahendada rohe- ja digipöördega seotud probleemid ning kasutada samas ära kaksiküleminekust tulenevad eelised. Tippkohtumine peaks toetama ka meie majandust ja ühiskonda kestlikkuse saavutamisel, tähtsustades võrdselt majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnaalast mõõdet.

COVID-19 pandeemia on muutnud veelgi päevakajalisemaks lähenemisviisi, milles pööratakse võrdselt tähelepanu meie ühiskonna ja majanduse sotsiaalsetele ja majanduslikele aspektidele. COVID-19 pandeemial on eriti tajutav mõju inimestele ning kuna Euroopa liigub samm-sammult sotsiaalmajandusliku taastamise suunas ja rakendab Euroopa sotsiaalõiguste sammast, siis on äärmiselt oluline jääda inim- ja kogukonnakeskseks. Seda arvestades tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskava täpselt õigel ajal.

Porto deklaratsioon peaks tegevuskava rakendamisse kaasama kõik institutsioonilised ning majandus- ja sotsiaalelus osalejad ning tuginema ühiskondlikule ja sotsiaaldialoogile. See on tähtis hetk Euroopa jaoks, et teha järgmised olulised sammud elujõulise ja kestliku liidu suunas.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee kutsub liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles võtma järgmisi meetmeid:

1.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavast peab saama tõhus vahend, mis võimaldab kõigil osalejatel teha koostööd ning ehitada üles võrdsem, kestlikum, kaasavam ja vastupanuvõimelisem Euroopa ühiskond. Komitees kogu oma mitmekesisuses esindatud kodanikuühiskonnal tuleb anda oluline panus selle protsessi õnnestumisse. Kõigil kodanikel – sealhulgas puuetega inimestel, rahvusvähemustel ja vähemusrühmadel, kõige haavatavamatel ja tõrjutumatel isikutel – peab olema võimalus osaleda Euroopa sotsiaalõiguste samba nägemuse väljatöötamises ja selle tulevases rakendamises, näha selles oma probleemide kajastamist ja ammutada sellest lootust ning seepärast tuleb protsessi aktiivselt kaasata Euroopa kodanikuühiskond. Eriliselt tuleks tunnustada ja toetada sotsiaalmajandust, millel on oluline roll täitmata sotsiaalsete vajaduste rahuldamisel, vaesuse leevendamisel ja ebavõrdsuse vähendamisel.

2.

Võrdsem, kestlikum, kaasavam ja vastupanuvõimelisem Euroopa ühiskond on võimalik saavutada üksnes siis, kui protsessi kaasatakse jõuliselt kodanikuühiskond ning peetakse tõhusat dialoogi sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonnaga. Äärmiselt oluline on mõõta kodanikuühiskonna mõju ja sellest teavitada, suurendada teadlikkust kodanikuühiskonna positiivsest panusest ning luua soodne õiguskeskkond ja poliitikameetmete kombinatsioon.

3.

Vastupanuvõimelise, kaasava, võrdse ja kestliku ühiskonna kujundamine ja loomine nõuab alt üles suunatud algatusi, milles heaolu ja arengu uued määratlused ei lähtuks üksnes SKPst ning mille raames investeeritaks sotsiaalsetesse uuendustesse, austades samal ajal ka kodanike arvamusi ja õigusi. Lisaks on ülimalt oluline, et pandeemia ajal kehtestatud õiguste piirangud ei jätkuks pärast COVID-19 pandeemia lõppu.

4.

Euroopa peab jääma ühtseks ja liikuma solidaarselt edasi, saades samas toetust ühiskondliku ja sotsiaaldialoogi kultuurilt, nii nagu see on pandeemia ajal. Euroopa sotsiaalõiguste sammas toetab sotsiaalset turumajandust, laiendades ja kohandades oma sotsiaalset mudelit tulevikus aset leidvatele muutustele. Sotsiaalse vastupanuvõime ja kestlikkuse suurendamiseks tuleb Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas tagada laialdane heaolu ja kaasav tööturg, kus diskrimineerimine on keelatud ning töökohad on stabiilsed ja hästi tasustatud.

5.

Pandeemia järel peavad institutsioonid ja sotsiaalpartnerid leidma sotsiaaldialoogi abil lahendused, mis – lähtudes uuest ja avatud suhtumisest muutustesse – suurendavad meie majanduse sotsiaalset vastupanuvõimet, seades samal ajal eesmärgiks kaitse ja võrdsete võimaluste miinimumstandardid, keskendudes eelkõige palkade piisavusele, soolisele võrdõiguslikkusele, noorte töötajate toetamisele ning ebakindlates töösuhetes olevate töötajate ja rändajate kaitsele.

6.

Üks Euroopa peamisi majanduslikke ja sotsiaalseid proovikivisid on majanduskasvu, töökohtade loomise ja tööhõives osalemise (kaasates eakamad ja nooremad inimesed, naised, tööturult eemale jäänud inimesed, mitteaktiivsed isikud) hoogustamine ja töötuse, eelkõige noorte töötuse vähendamine ning samuti naiste positsiooni tugevdamine tööturul. Selle kõige tagamiseks on oluline investeeringute konkurentsivõime tagamine.

7.

Oskustel ja teadmistel põhinev konkurentsivõime ja suurem tootlikkus on kindel võti Euroopa ühiskonna heaolu säilitamiseks. Majanduskasv ja hästitoimiv siseturg on olulised tegurid ELi sotsiaalse mõõtme tugevdamisel. Peame tõhustama Euroopa sotsiaalse turumajanduse süsteemi tugevaid külgi, kõrvaldades samal ajal selle nõrgad küljed ja kohandades süsteemi nii, et sellega saaks minna vastu eesseisvatele katsumustele.

8.

Meie majanduse ja ühiskonna kõik põhikomponendid peavad olema valmis kasutama ära potentsiaali, mida pakuvad digi- ja rohepööre. Selle eelduseks on valmisolek ja suutlikkus struktuurilisteks muutusteks, olgu tegu siis tööturgude, sotsiaalkindlustuse, hariduse ja koolituse või maksustamisega. See eeldab, et liikmesriigid võtavad endale tõelise vastutuse reformide eest, mida koordineeritakse ja toetatakse ELi tasandi raamistike ja meetmetega, näiteks Euroopa poolaasta. See on oluline, et julgustada ettevõtteid Euroopasse investeerima.

9.

Elanikkonna vananemise ja töövõimelise elanikkonna vähenemise koosmõju tähendab, et üha rohkem eakaid inimesi muutub majanduslikult sõltuvaks, kui meil ei õnnestu suurendada töötajaskonda kaasavamate tööturgude abil, aktiveerides sealhulgas rühmad, mis ei ole tööturul praegu esindatud või on alaesindatud. On vaja võtta meetmeid, et lahendada liikmesriikide sotsiaalkindlustus- ja tervishoiusüsteemide ees seisvad probleemid. Demograafilised muutused tähendavad ka seda, et vajame riiklikke haridussüsteeme, tööturge ja hoolekandesüsteeme, mis on kohanemisvõimelised ja paindlikud. Need ei pruugi endast kujutada vaid probleeme, vaid pigem võimalusi positiivsete tulemuste saavutamiseks.

10.

Tegevuskava peaks põhinema konkreetsetel ja käegakatsutavatel meetmetel, mis on mõõdetavad ja millega kaasnevad asjaomaste sidusrühmade poolt ühiselt kokkulepitud järelevalveraamistikud, mis sisaldavad sotsiaalseid, keskkonnaalaseid ja majanduslikke kriteeriume. Komitee tervitab Euroopa Komisjoni välja pakutud peamisi eesmärke ja kutsub liikmesriike üles seadma kaugeleulatuvaid sihte, et nad kõik annaksid reaalse panuse Euroopa eesmärkide saavutamisse.

11.

Nüüd kui Euroopa hakkab kriisile reageerimise asemel liikuma taastumise suunas, on sotsiaaldialoogil, teavitamisel ning asjakohaste kanalite kaudu töötajatega konsulteerimisel ja nende osalemisel oluline roll majandusliku ülemineku kujundamisel ja töökohal innovatsiooni soodustamisel, pidades eelkõige silmas kaksiküleminekut ja muutusi töömaailmas.

12.

Euroopa sotsiaalõiguste sambas ei ole võetud piisavalt arvesse COVID-19 kriisi keskpikka ja pikaajalist mõju Euroopa tervishoiusüsteemidele. Pandeemia on selgelt näidanud, et tervisel võib olla otsene mõju majanduslikule ja sotsiaalsele stabiilsusele, seda isegi ELis. Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel peavad liikmesriigid rohkem ja kestlikumalt investeerima avalike tervishoiuteenuste ja -taristu ajakohastamisse ning rahvatervise koordineerimise parandamisse liikmesriikides ja nende vahel.

13.

Kõik sidusrühmad ootavad tippkohtumiselt suurt pühendumist, et hoida ja arendada Euroopa sotsiaalset mudelit, mis põhineb õiguste ja kohustuste tasakaalustatud kombinatsioonil. Kutsume liikmesriike ja Euroopa institutsioone üles näitama üles ambitsioonikust ja otsusekindlust.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Vabad kutsed 4.0“

(omaalgatuslik arvamus)

(2021/C 286/03)

Raportöör:

Rudolf KOLBE

Täiskogu otsus	20.2.2020
Õiguslik alus	kodukorra artikkel 32
	omaalgatuslik arvamus
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	233/0/3

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Vabade kutsete esindajad kasutavad juba praegu ulatuslikult klientide jaoks mõeldud digitaalseid ja tehisintellektil põhinevaid rakendusi ning näiteks tehnoloogiavaldkonna esindajad vastutavad kõnealuste rakenduste tehnoloogilise arendamise eest. Ka tulevikus on tarvis neid üha enam kaasata arendamisse ja valideerimisse, et tagada rakenduste kasutatavus ja tõhusus.

1.2.

Digirakendusi ei tohiks pidada konkurentsiks ega vabade kutsete pakutavate teenuste asendajaks. Pigem on need abivahendid, mis parandavad ja laiendavad tänapäeval vabade kutsete teenusepakkumist.

1.3.

Vabade kutsete esindajad peavad oma klientide, patsientide ja teenuse tellijate huvides suutma ära tunda ja hinnata ohte, mis tulenevad digitehnoloogia kasutamisest. See tuleneb erilisest usaldusaspektist, mis iseloomustab pooltevahelist suhet, ja mis jääb digitaalsete levituskanalite puhul põhielemendiks.

1.4.

Seoses digirakendustega peavad patsiendid, kliendid ja teenuse tellijad olema kindlad, et vabade kutsete esindajate teenuseid osutatakse omal vastutusel professionaalsel alusel ja välistest huvidest sõltumatult. Digipöördega kohandatud asjakohased ametialased eeskirjad on selle oluline eeldus.

1.5.

Vabade kutsete esindajad peavad pidevalt tagama andmekaitse ja kaitsma andmeid kolmandate isikute eest. Andmete väärkasutuse vältimiseks on ELis vaja turvalist digitaristut.

1.6.

Vabade kutsete esindajad peavad ajakohastama koolituse ja täiendõppe sisu, tagamaks, et nende endi ja nende töötajate IT- ja digiteerimispädevused oleksid võimalikult kvaliteetsed. ELil palutakse neid protsesse toetada asjakohaste toetusprogrammidega.

1.7.

Vabade kutsete esindajad peavad oma haldust digitaalsete arengutega kohandama ja protsessi kujundamises aktiivselt osalema. Seetõttu võib osutuda vajalikuks kutse-eetika normide laiendamine.

1.8.

Digipöörde võimaldatavate uute vabade kutsete tekkimist tuleks edendada Rooma manifestis sätestatud kriteeriumide ja põhimõtete alusel.

2.   COVID-19 ja vabad kutsed

2.1.

Pandeemia tõttu on hoogustunud digiteerimisprotsess ka vabade kutsete puhul. Seoses suurenenud vajadusega vabade kutsete esindajate teenuste järele ja pandeemiaga seotud piirangute tõttu tuli digitaalseid pakkumisi oluliselt laiendada. Kriis on näidanud, kui sõltuv on meie ühiskond tema jaoks elutähtsate vabade kutsete suurepärasest erialasest oskusteabest. Valitsuste tähtsa partnerina kriisidega toimetulemisel ja elanikkonna põhivajaduste täitmisel peavad vabade kutsete esindajad olema tulevikus paremini integreeritud sotsiaalpartnerite süsteemidesse ning nende teenused peavad olema tagatud digitaalsele arengule kohandatud asjakohaste kutsealaste eeskirjadega. Kriitikat väärib asjaolu, et paljud füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabade kutsete esindajad ei saanud pandeemia ajal riigiabi või oli see ebapiisav.

2.2.

Vabade kutsete esindajate teenuste ulatuslik digiteerimine võib püsivalt parandada varustatust isegi kaugemates piirkondades. Tarvis on tagada, et linna- ja maapiirkondade praegune liiga suur kiire lairiba-internetiühenduse erinevus väheneks võimalikult kiiresti ja digiteeritud teenused oleksid võrdselt kättesaadavad kõigi piirkondade inimestele. Kriisi ajal investeerisid vabade kutsete esindajad digipöördesse ja andmekaitsesse, et täita oma ülesannet üldist huvi pakkuvate teenuste osutajatena ühiskonna keskse tähtsusega ametikohtadel. Seetõttu on kõigis majanduse elavdamise meetmetes oluline käsitleda ka vabade kutsete esindajaid ühiskonnale olulise rühmana.

3.   Rooma manifest – vabade kutsete määratlus

3.1.

Vabad elukutsed etendavad olulist rolli ELi majanduslikus ja sotsiaalses arengus. Nad moodustavad osa selliste reguleeritud kutsealade laiast valikust, millel peab olema erikvalifikatsioon ja mis moodustavad 22 % kõigist Euroopa töötajatest. 2013. aastal oli enam kui kümnendik ELi kogulisandväärtusest pärit vabade kutsete sektorist. COVID-19 kriis näitas selgelt, kui suurel määral sõltub meie ühiskonna püsimajäämine vabade kutsete pakutavatest kõrget kvalifikatsiooni nõudvatest teenustest. Kriisile vastupidavate tööandjate ja ettevõtjatena pakuvad vabad kutsed märkimisväärset tööhõivepotentsiaali. Lisaks täidavad nad olulisi üldist huvi pakkuvaid ülesandeid. Nende osutatavad teenused on tihedalt seotud inimeste põhivajadustega, nagu elu, töö, tervis, ohutus ja vara. Sellega seoses on oluline tagada demokraatlik juurdepääs vabade kutsete esindajate teenustele, nt meditsiinivaldkonnas, sotsiaalkindlustussüsteemide raames või õigusabi vallas. Soovitused töötasude või kulude ülempiiride kohta kaitsevad neid, kes kasutavad vabade kutsete esindajate teenuseid ja kes sõltuvad sellistest nõuetest teabe asümmeetria tõttu.

3.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee on korduvalt käsitlenud vabade kutsete teemat ja ta tellis 2014. aastal põhjaliku uuringu vabade kutsete funktsioonide ja nende seose kohta kodanikuühiskonnaga (1). Selle töö käigus selgus, et siiani pole ELi tasandil siduvat arusaama vabakutselise tööst ega selle üldist kehtivat määratlust.

3.3.

Vabakutselise töö mõiste määratlemiseks võttis komitee seetõttu 2017. aasta detsembris vastu Rooma manifesti. Seejuures oli võimalik tugineda eeltööle, mille olid ära teinud Euroopa vabade kutsete ühendused, kes olid ühiselt püüdnud sõnastada Euroopa määratlust vabade kutsete harta kujul.

3.4.

Rooma manifestist tulenevalt osutavad vabade kutsete esindajad intellektuaalseid teenuseid spetsiaalse kutsekvalifikatsiooni või pädevuse alusel. Neid teenuseid iseloomustab isiklik element ja need põhinevad usaldussuhtel. Vabade kutsete esindajad teevad oma tööd iseseisvalt ja ametialaselt sõltumatul viisil. Vabu kutseid kujundab kutse-eetika ja nende esindajad on pühendunud nii oma klientide huvidele kui ka avalikule hüvele ning nende suhtes kehtib kutsealane korraldus- ja kontrollisüsteem.

3.5.

See määratlus ei ole lõplik, vaid on avatud uutele tehnilistele arengutele ja uutele kutsealadele. Rooma manifest näitab, et need tunnused on vabakutselisele tööle iseloomulikud, kuid ei pea alati olema kumulatiivsed.

4.   Digipöörde kitsaskohad

4.1.

Ülemaailmne digipööre on käivitanud kogu ühiskonnas üleminekuprotsessi, mille tagajärgi ei ole võimalik ette näha. COVID-19 pandeemia aitab seda arengut kiirendada.

4.2.

Järgnevatest näidetest ilmneb, et digirakendused ja müügikanalid ning tehisintellekti kasutamine on juba lahutamatu osa paljudest vabade kutsete teenustest ja võivad neid tulevikus veelgi optimeerida. Endiselt on lahtine, milline on isikliku kontakti puudumise mõju vabade kutsete esindajate ja nende klientide, teenuse tellijate või patsientide vahelistele erilistele usaldussuhetele, ning puudub vastus küsimusele, kuivõrd saab nn inimfaktorit asendada tehisintellektiga.

4.2.1.

Õigusnõustamise valdkonnas on üha enam levinud nn plokiahela tehnoloogiad ja õigustehnoloogia. Juristide elektronpostiteenus ja e-valitsuse rakendused muudavad püsivalt seda, kuidas me kohtute ja ametiasutustega suhtleme. Juba praegu on vabad kutsed olulised partnerid e-valitsuse projektide rakendamisel ning nad aitavad märkimisväärselt kaasa halduskorra lihtsustamisele selles valdkonnas.

4.2.2.

Planeerimisvaldkonnas muutub üha tähtsamaks ehitusteabe modelleerimine (BIM), meetod hoonete võrgupõhiseks planeerimiseks, teostamiseks ja haldamiseks, ning tihti toimub taristu turvalisuse hindamine tehisintellekti abil.

4.2.3.

Tervisevaldkonnas toovad tehisintellektirakendused kaasa olulisi muudatusi meditsiinidiagnostikas. Peale selle arendatakse edasi tervisealast kaugnõustamist ja üha rohkem kasutatakse elektroonilisi retsepte ja elektroonilisi patsiendifaile.

4.3.

Digipööre muudab suhtlus- ja infokanaleid. Ühelt poolt annab see tarbijatele võimaluse hankida teavet enne vabade kutsete esindajate teenuste kasutamist ja selle kasutamise ajal ning seeläbi vähendada senist teabe asümmeetriat. Teiselt poolt tekib oht, et valimatu ja selgitusteta teabe või suunatud võltsuudiste ülepakkumine häirib tarbijaid ning põhjustab tõsiseid väärarvamusi ja isegi suurendab teabe asümmeetriat.

4.4.

Vabade kutsete esindajate teenuste ning tehisintellektil põhinevate kõnetuvastus- ja tõlkesüsteemide digiteerimine vähendab sõltuvust asukohast ja kasutatavast keelest. See kehtib ennekõike nõustamis- ja planeerimisteenuste, aga ka sotsiaal- ja tervishoiusektori teenuste kohta. See ei tohi viia teenuste direktiivis sätestatud sihtriigi põhimõtte õõnestamiseni.

4.5.

Tehisintellektipõhiste rakenduste andmete kvaliteet on vabade kutsete esindajate teenuste valdkonnas eriti tähtis. Selliste rakenduste edukaks kasutamiseks tundlikes valdkondades on hädavajalik kaasata vabade kutsete esindajad tehnilisse arengusse ja eriti andmete kvaliteedi tagamisse.

4.6.

Sellega seoses on oluline aspekt andmete anonüümseks või pseudonüümseks muutmine, sest see on kliendi huve silmas pidades andmete turvalise kasutamise alus. Samal ajal suurendab tehniline areng küberkuritegevuse ohtu, mis ohustab ka vabade kutsete esindajate pakutavaid teenuseid.

4.7.

Digipööre võimaldab turule siseneda uutel kaubandusteenuste pakkujatel, kes pakuvad spetsiaalselt vabade kutsete jaoks mõeldud ärimudeleid. Euroopa Liitu ja selle liikmesriike kutsutakse üles vajaduse korral seda protsessi regulatiivselt edendama, näiteks reguleerima platvormihaldurite ja vabade kutsete esindajate suhteid ning juurdepääsu sellistele platvormidele. Seetõttu tuleks kaasata riiklikud järelevalveasutused või kutsekojad. Ravimitega varustamise valdkonnas on viimastel aastatel tekkinud suured piiriülesed veebiapteegid. Uute teenusepakkujatena tuleks eelistada juba olemasoleva digipädevusega ettevõtteid.

5.   Vabade kutsete töö põhielemendid digitaalsete muutuste kontekstis

5.1.

Vabade kutsete esindajate ja nende klientide, patsientide või teenuse tellijate vahel on eriline usaldussuhe, mis on vabade kutsete osutatavate teenuste oluline tunnus. Digipööre paneb sellise usaldusel põhineva suhte proovile. Põhjuseks on näiteks asjaolu, et isiklik kontakt ei ole enam vahetu, vaid see luuakse üha sagedamini tehniliste abivahendite, näiteks videolülituste või elektrooniliste uudisteteenuste kaudu. Isiklikud usaldusel põhinevad nõuanded ja tugiteenused jäävad siiski vabade kutsete esindajate teenuste osutamisel põhielemendiks ka digitaalsel kujul.

5.2.

Tulevikku vaadates tuleb siiski küsida, kas tehisintellektil põhinevad rakendused saavad vastata samadele nõuetele nagu inimeste pakutavad nõustamisteenused. Teoreetiliselt on mõeldav, et inimestevaheline usaldussuhe võiks muutuda inimese ja masina vaheliseks usaldussuhteks. Praegused tehisintellektipõhised rakendused ei võimalda seda veel kaugeltki. Lõpliku otsuse peavad langetama inimesed (inimjuhitavuse põhimõte). Tehisintellektil põhinev programmeerimine peab olema inimestele orienteeritud, läbipaistev ja esmajoones teenuse saajate huve arvestav ning vastama vastutuse osas samadele standarditele. Alusalgoritmide läbipaistev jälgitavus on oluline ka tehisintellektiteenuste edukuse ja usaldusväärsuse seisukohast. Alusalgoritmid ei tohi soodustada moonutusi ega eelarvamuste taastootmist.

5.3.

Selle usaldussuhte oluline alus on ametialane sõltumatus ja isiklik vastutus. Vabade kutsete esindajate teenuste hädavajalik omadus on see, et patsiendid, kliendid ja teenuse tellijad peavad saama kindlad olla, et teenuseid osutatakse omal vastutusel professionaalselt ja välistest huvidest sõltumatult. Eriti digivaldkonnas, kus huvipakkuvate mõjude juhitavus väheneb, muutub üha olulisemaks usaldus sõltumatu ametialase pädevuse vastu.

5.4.

Andmeturbe tagamine ja andmekaitse on digiajastul vabade kutsete esindajate teenuste pakkumise põhielemendid. Vabade kutsete esindajatel on siinkohal keskne roll, kuna nad tagavad oma klientidele ja patsientidele digirakenduste ohutu kasutamise ja teavitavad neid ohtudest. See tugevdab usalduslikku suhet teenuse saajaga ja on tihedalt seotud ametisaladuse hoidmisega.

5.5.

Samal ajal tuleb märkida, et vabade kutsete esindajad ei suuda tuvastada kõiki andmete väärkasutamise juhtumeid, mis on mis tahes vastutusega seotud küsimuses otsustav. Seda eriti juhul, kui andmeid kuritarvitatakse väljaspool ELi kättesaadava digitaristu välise juurdepääsu kaudu. Seetõttu peaks Euroopa Liit edendama turvaliste digitaristute arendamist ja laiendamist, et püsida samal tasemel konkurentidega teistest maailma piirkondadest.

6.   Digipööre ja koolitus

6.1.

Digipööre muudab vabade kutsete põhi-, eriala- ja täienduskoolituse nõudeid. Vaja on elukestvat õpet, mis ei hõlma ainult tegelikku ainevaldkonda, vaid ka kiiresti muutuvate digipädevuste omandamist muudes valdkondades.

6.2.

Selleks, et tagada digipädevuste jaoks vajalikud põhialused, tuleb vabade kutsete esindajatele juba õppimise ajal ja edasises tööelus õpetada sobivaid digioskusi. Euroopa Liidul palutakse neid protsesse toetada asjakohaste toetusprogrammidega.

6.3.

Digipädevuste omandamine ja edasiarendamine laieneb ka vabade kutsete esindajate kaastöötajatele, kelle koolituse eest vastutab vaba kutse esindaja.

7.   Digipööre ja kutsealasid reguleerivad õigusaktid

7.1.

Vabade kutsete pakutavate teenuste kvaliteedile ja ohutusele esitatavad ranged nõuded on paljudes riikides reguleeritud õigusaktidega. Need peavad olema tagatud olenemata sellest, kas kõnealuseid teenuseid osutatakse digitaalselt või mitte. Kutsealasid reguleerivad siseriiklikud õigusaktid on ELis juba aastaid suuri pingeid tekitanud. Kuigi Euroopa Komisjon loodab, et riiklike kutsealaste eeskirjade vähendamine toob kaasa suurema majanduskasvu ja konkurentsi, ei võeta vabade kutsete teenuste puhul arvesse reguleerimata turgudel kvaliteedi tagamise puudumisest tingitud puudustest tulenevaid kulusid. Seetõttu peavad paljud liikmesriigid oma eeskirju kvaliteedi tagamise seisukohast vajalikuks ja asjakohaseks, et kindlustada kvaliteet eelkõige elutähtsate kutseteenuste valdkonnas.

7.2.

Kuna kehtivad õigusnormid ei hõlma vabade kutsete esindajate teenuste osutamise uusi digitaalseid vorme, tuleb kutsealasid reguleerivaid olemasolevaid õigusakte kohandada. Vajaliku paindlikkuse saavutamiseks tuleks digipöörde tõttu tarbetuks muutunud õigusnormid läbi vaadata. Teisest küljest on vabade kutsete kättesaadavuse ja nende teostamise osas vaja teatavad põhimõtted õiguslikult tagada, et vältida digipöörde negatiivseid tagajärgi tarbijatele ja vabade kutsete esindajatele.

7.3.

Põhimõtteliselt on vaja leida optimaalne seos siduvate õigusaktide ja nn pehme õiguse vahel. Esmatähtis on kutsealane isereguleerimine. Seadusandja reguleerib seda alles siis, kui see ei toimi. Reguleerimata vabade kutsete puhul tuleks soodustada eetikakoodeksite vastuvõtmist.

8.   Digipööre ja vabade kutsete isereguleerimine

8.1.

Vabade kutsete eripära on nende teatud laadi korralduse vorm, mis väljendub ELi tasandil väga erinevalt.

8.2.

Isereguleerimine on korraldatud peamiselt piirkondlikul ja osaliselt ka kohalikul tasandil. Digipöörde tõttu ei sõltu teenuse osutamine enam asukohast ega keelest. See tõstatab küsimuse, kuidas saab tulevikus tõhusalt tagada kutsetegevuse järelevalvet. Selle küsimuse peaksid iseregulatsiooniorganid juba varakult tõstatama.

8.3.

Digipööre toob vabade kutsete kutsekodadele ja kutseliitudele uued ülesanded. Nad saavad pakkuda oma liikmetele abi uute digitaalsete ärivaldkondade arendamisel või uute meediakanalitega suhtlemisel.

8.4.

Digipööre eeldab vabade kutsete isereguleerimise raames välja töötatud kutse-eetika normide kohandamist. Kutse-eetika, mis tagab vabade kutsete kõige olulisemate põhielementide järgimise, on oluline eeltingimus, vältimaks digiteerimisprotsesside negatiivset mõju tarbijatele. Kutse-eetika normid võivad seega täiendada õiguslikke aluseid.

9.   Uute vabade kutsete teke

9.1.

Digipööre võib laiendada olemasolevaid vabade kutsete ametinõudeid ja tugevdada interdistsiplinaarset koostööd teiste kutsetega ning edendada Rooma manifestis nimetatud kriteeriumidele tuginedes uute kutsealade tekkimist avatud ja arenevas süsteemis.

9.2.

Peale selle muutub digipöörde tõttu intensiivsemaks vabade kutsete esindajate teenuste turustamine ning muutub ka tavapäraste vabade kutsete olemus.

9.3.

Seetõttu on tulevikus tähtsal kohal isereguleerimine, kutse-eetika normid ja õigusaktides sätestatud miinimumnõuded, et kaitsta uuenduslike ja paindlike lähenemisviisidega avalikku huvi pelgalt kasumile orienteerituse eest ning tagada seeläbi vabade kutsete esindajate kvaliteetsed teenused tarbijate jaoks.

---

(1)  Uuring „The State of Liberal Professions Concerning their Functions and Relevance to European Civil Society“, EESC-2014-46-EN, ISBN 978–92-830-2460-6.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Sotsiaalmajanduse osa töökohtade loomisel ja Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel“

(ettevalmistav arvamus)

(2021/C 286/04)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Cinzia DEL RIO

Konsulteerimistaotlus	nõukogu eesistujariik Portugal, 26.10.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	239/2/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tänab eesistujariiki Portugali asjaomase taotluse esitamise eest ning peab oluliseks näha sotsiaalmajanduse osalejates strateegilisi partnereid Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel ja sellise Euroopa Liidu ülesehitamisel, mis kinnitab taas, et majanduse peamine ülesanne on olla inimeste teenistuses. Komitee soovitab sellega seoses, et liikmesriikide ametiasutused tagaksid oma riiklikes pandeemiakriisist väljumiseks loodud taaste- ja vastupidavuskavades sotsiaalmajanduse osalejate ulatusliku kaasamise.

1.2.

Komitee peab vajalikuks tugevdada Euroopa Liidu institutsioonide vastu võetud tegevuskriteeriumeid, et edendada sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete asjakohast tunnustamist kõigis nende erinevates õiguslikes vormides. Nende kriteeriumide kohaselt tuleb eelnevalt kindlaks määrata üldist huvi pakkuvad sotsiaalsed eesmärgid, võtta kasutusele demokraatlik valitsemistava, kus osalevad mitmesugused sidusrühmad, ning isegi kui saavutatakse nn piiratud kasumlikkus, peab see olema mõeldud põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks.

1.3.

Komitee peab sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete sotsiaalse mõju mõõtmiseks vajalikuks, et Euroopa Liidul oleks alaline statistiline seiresüsteem, mis võimaldaks saada kvalifitseeritud, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid kõnealuse sektori suuruse ja mõju kohta.

1.4.

Komitee on seisukohal, et kui sotsiaalmajanduse organisatsioonide roll töökohtade loomisel ja säilitamisel hõlmab ebasoodsas olukorras olevaid töötajaid ja piirkondi, on vaja piisavaid toetusmeetmeid, milles suudetaks arvesse võtta nende organisatsioonide üldist huvi pakkuvat funktsiooni. Kõnealustel organisatsioonidel on küll eraõiguslik iseloom, kuid nad täidavad sisuliselt avalikku ülesannet.

1.5.

Selliseid toetusmeetmeid on vaja neljal tasandil: — maksupoliitika ja maksustamiskord, kus võetakse arvesse üldist huvi pakkuvat funktsiooni; — avaliku ja erasektori investeeringute edendamise poliitikameetmed, mis soodustavad sotsiaalse mõjuga investeeringute arendamist, muu hulgas riigihangete ja kontsessioonide abil; — stabiilseid töökohti ja töötajate majanduslikku rolli toetavad poliitikameetmed sotsiaalmajanduse ettevõtetes; — poliitikameetmed, millega toetatakse töötajate kvalifikatsiooni ja soodustatakse tehnoloogilist innovatsiooni sotsiaalmajanduse organisatsioonides.

1.6.

Töökohtade loomise ja säilitamise osas on komitee seisukohal, et töötajatepoolse väljaostu meetod on hea tava, mis ei ole kasulik mitte ainult kriisis olevate ettevõtete taaselustamisel, vaid ka selliste VKEde edasiandmiseks, mille asutajatel ei ole järeltulijaid. Seepärast oleks ehk kasulik luua spetsiaalne Euroopa investeerimisfond.

1.7.

Komitee kutsub üles toetama ja soodustama, muu hulgas stiimulitega, finantsturu osalejate kasvavat huvi sotsiaalse mõjuga investeeringute vastu. Need peavad muutma sotsiaalmajanduse ettevõtted peamisteks osalejateks, kes käivitavad investeeringuid, mis on mõeldud sotsiaalsete, keskkonnaalaste ja solidaarsuseesmärkide saavutamisele.

1.8.

Komitee usub, et sotsiaalmajanduse ettevõtted võivad olla ideaalne organisatsiooniline vorm digitaalplatvormide abil loodud uute ettevõtlusvormide jaoks ja eriti koostöömajanduse jaoks, sest nad saavad aktiivselt kaasata digiplatvormide töötajaid ja kasutajaid.

1.9.

Komitee rõhutab, et inimväärsed töötingimused ja demokraatlik valitsemistava on sotsiaalmajanduse ettevõtete põhielemendid ning samuti tuleks ette näha konkreetsed töötajatega nõupidamise ja nende osalemise vormid, juhul kui neid ei ole seadusega ette nähtud, nagu töö- ja sotsiaalühistute puhul.

1.10.

Komitee arvates täidavad sotsiaalmajanduse organisatsioonid, eriti vabatahtlike ühendused ühtekuuluvuse jaoks olulist funktsiooni, edendades sotsiaalset kapitali ja toetades kodanikuühiskonna vastutustundlikku rolli.

1.11.

Noorte vabatahtlik tegevus on peamine vahend uute põlvkondade tööalase konkurentsivõime ja inimkapitali suurendamiseks, luues positiivse mõju, mis suurendab töövõimalusi. See funktsioon näib olevat kasulik ka selleks, et vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte nähtust, ning see vääriks selliste meetmete rakendamist, millega soodustada üleminekut vabatahtlikult tegevuselt stabiilsele tasulisele tööle.

1.12.

Lõpuks loodab komitee, et sotsiaalmajanduse tegevuskava on võimalus rakendada praktilisi vahendeid ja seadusandlikke ettepanekuid.

2.   Üldised märkused

2.1.

Käesoleva ettevalmistava arvamusega, mida taotles Euroopa Liidu Nõukogu eesistujariik Portugal, on komiteel hea meel aidata kaasa programmi prioriteetide saavutamisele, pidades eriti silmas Euroopa sotsiaalse mudeli edendamist, tehes konkreetseid ettepanekuid sotsiaalmajanduse ettevõtete rolli kohta stabiilse ja inimväärse töö ning kaasavama, kestlikuma ja vastupanuvõimelisema majanduse loomisel.

2.2.

Sotsiaalmajandust tunnistatakse rahvusvaheliselt üha enam otsustava ja asjakohase osalejana, kes suudab väljendada kodanikuühiskonna organisatsioonilist suutlikkust ja ümberkujundamisvõimet. Mitmes liikmesriigis on välja töötatud õigusaktid, milles tunnistatakse selle eesmärke ja ülesandeid, tuues välja sotsiaalmajanduse väljendusena käsitatud organisatsioonide profiili ja õigusliku vormi (1).

2.3.

Komitee rõhutas seoses õigusliku tunnustamisega oma arvamuses INT/871, (2) kuidas sotsiaalmajanduse organisatsioonid ja ettevõtted seavad sotsiaalsed eesmärgid kapitalist tähtsamale kohale, seda ka tänu demokraatlikule valitsemistavale, milles osalevad eri sidusrühmad. Nad taotlevad mittetulunduslikke eesmärke ja isegi siis, kui nad teenivad äritegevuse kaudu nn piiratud kasumit, on see sissetulek mõeldud põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks ja töökohtade loomiseks.

2.4.

Sotsiaalmajanduse sisulist tunnustamist toetavad rahvusvaheliste institutsioonide ja asutuste, näiteks OECD, ÜRO, ILO ja mitme ELi institutsiooni koostatud uurimistööd. Nende seas on ka Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee, mille aastatel 2009–2020 sotsiaalmajanduse kohta koostatud 13 arvamuses on tuvastatud sotsiaalmajanduse organisatsioone ja ettevõtteid neljas kategoorias: ühistud, ühingud, vastastikused seltsid ja sihtasutused, millele on viimasel ajal lisatud ka sotsiaalsed ettevõtted.

2.5.

Kuigi Euroopa Liit on tunnistanud sotsiaalmajanduse kõige olulisemaid kriteeriume ja kontseptsioone, nagu inimeste ülimuslikkus kapitali suhtes, kasumi reinvesteerimine ja osalusjuhtimine, (3) ei ole Euroopas veel õnnestunud kokkuleppele jõuda ühtse õigusliku määratluse osas. 2018. aastal tegi Euroopa Parlament ettepaneku kehtestada sotsiaalmajanduse organisatsioonidele sertifikaat, mis põhineb ELi toimimise lepingu artiklil 50. Komitee leiab, et selle teostumiseks on vaja paremat ja ühtsemat statistiliste andmete kogumist sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete loendamiseks ühise operatiivse määratluse kohaselt, nagu tehakse riikides, kus on loodud sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete avalikud registrid.

2.6.

ELi institutsioonide tunnustatud, ametlikult heaks kiidetud ja kehtiv operatiivne määratlus on nüüd üha vajalikum, eriti selleks, et võimaldada juurdepääsu paljudele kasvu- ja arenguvõimalustele ning soodustada sotsiaalmajanduse paremat mõistmist avaliku ja erasektori asutuste poolt.

2.7.

See määratlus on hädavajalik täieliku juurdepääsu tagamiseks kapitaliturule, kus kasvab huvi sotsiaalse mõjuga investeeringute vastu. Sotsiaalmajanduse tegevuskava pakub sobivat võimalust selle küsimusega tegelemiseks, kuid ka inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiva kapitaliturgude liidu tegevuskavas (4) tuleks käsitleda sotsiaalmajanduse rolli, et meelitada ligi investeeringuid Euroopa inimsõbralikku majandusse.

2.8.

Sotsiaalmajanduse organisatsioonide funktsioon ja nende loodav majanduslik väärtus näivad olevat väga olulised nii oma suuruse (8 % Euroopa SKPst), kvaliteedi kui ka püsivuse osas, (5) kui isegi finantskriisi aastatel täheldati toodetava majandusliku väärtuse ja töötajate arvu kasvu.

2.9.

Tähtis on ka roll töökohtade loomisel ja säilitamisel, sest Euroopas on selles valdkonnas üle 13,6 miljoni tasustatud töökoha, mis on ligikaudu 6,3 % ELi 28 liikmesriigi tööjõust, (6) lisaks üle 232 miljoni ühistu, vastastikuse seltsi ja sarnase üksuse liikme ning 2,8 miljonit ettevõtet ja organisatsiooni. Nendest töötajatest on umbes 2,6 miljonit selliste sotsiaalsete ettevõtete töötajad, mis vastavad 2011. aasta sotsiaalettevõtluse algatuses kirjeldatud nõuetele.

2.10.

Paljud sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete töötajad töötavad väikestes organisatsioonides, kuid on juhte, kus sotsiaalmajanduse ettevõtted on suured ja neis töötab sadu ja tuhandeid inimesi. Suur osa töötajatest töötab organisatsioonides, mida iseloomustab demokraatlik osalusjuhtimine, mis toob esile seose sidusrühmade laiaulatusliku juhtimises osalemise ja kõrge tööhõive taseme säilitamise vahel ning parema suutlikkuse šokkidele vastu seista (7).

2.11.

Mainimist väärib naistöötajate suur osakaal sotsiaalmajanduses: paljudel juhtudel on see üle 70 % tööjõust ning üldiselt jääb see suuremaks kui 50 %. Ehkki täieliku võrdõiguslikkuse saavutamiseks tuleb astuda rohkem samme, on märkimisväärne ka naiste esindatus paljude sotsiaalmajanduse organisatsioonide juhtivatel ja muudel mõjukatel ametikohtadel. Need organisatsioonid ja ettevõtted eristuvad tähelepanuväärse võrdsuse poolest – nii organisatsioonilise hierarhia eri positsioonide kui ka palkade vahel, mis ei ilmuta liigset soolist tasakaalustamatust (8).

2.12.

Suurem palkade õiglus ei kompenseeri aga paljudel juhtudel esinevat asjaolu, et sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete töötajate palgatasemed asuvad tulujaotuse alumises osas. See on osaliselt tingitud hooldustöö üldisest vähesest väärtustamisest, mis liiga sageli ei saavuta piisavat majanduslikku tunnustust isegi tavapärastes ettevõtlusvormides. Seepärast on oluline tugevdada sotsiaal- ja hooldussektori töötajate ametiühinguõigusi.

2.13.

Samuti on oluline sotsiaalsete uuenduste edendamise ja rakendamise funktsioon, mis näitab, et kõnealused organisatsioonid teavad, kuidas ühiskonnas toimuvaid muutusi tõlgendada ja nendega kohaneda, mobiliseerides inimkapitali ressursse, kus aktiivselt ja solidaarselt osaleb üle 82,8 miljoni vabatahtliku.

2.14.

Olulistes sektorites tegutsevate inimeste suurt arvu ning sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete ees seisvaid sotsiaalse ja tehnoloogilise innovatsiooni ülesandeid tuleb toetada asjakohaste elukestva õppe ja kvalifikatsioonimeetmetega, et arendada kutse- ja korraldusoskusi.

2.15.

Seepärast peab komitee väga sobivaks, et Euroopa Komisjon kuulutaks välja sotsiaalmajanduse tegevuskava ja konkreetsed meetmed Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamiseks koos oma konkreetse tegevuskavaga, mille kohta komitee võttis vastu arvamuse SOC/614 (9).

3.   Ettepanekud Euroopa sotsiaalmajanduse toetamise ja edendamise poliitika kohta

3.1.

Sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete panusele lisatõuke ja järjepidevuse andmiseks ning sotsiaalsema, vastupidavama ja kaasavama Euroopa ülesehitamiseks on vaja kehtestada seadusandlikud meetmed ja Euroopa majanduspoliitika programmid, millega edendatakse ja toetatakse sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete kasvu, muu hulgas panuse pärast, mida nad võivad anda kestliku, ökoloogilise ja solidaarse arengu mudelisse.

3.2.

Selles osas leiab komitee, et meetmeid on võimalik võtta neljal tasandil: — maksustamise kord, mis arvestab sotsiaalmajanduse ettevõtete üldist huvi pakkuvat funktsiooni, eriti nende puhul, kes tegutsevad esmase avaliku huvi valdkondades, nagu sotsiaal-, tervishoiu-, haridus- ja sotsiaalse kaasatuse teenused; — avaliku ja erasektori investeeringute edendamise poliitikameetmed, millega soodustatakse sotsiaalse mõjuga investeeringute arendamist, parandades veelgi juurdepääsu riigihanke- ja kontsessiooniturule; — stabiilseid töökohti ja töötajate majanduslikku juhtpositsiooni toetavad poliitikameetmed sotsiaalmajanduse ettevõtetes, eriti mis puudutab nende demokraatlikku valitsemist; — poliitikameetmed, mille eesmärk on toetada uute oskuste rakendamist ning edendada uuenduste ja uute tehnoloogiate levikut kodanikuühiskonnas.

3.3.

Komitee tunnistab küll sotsiaalmajanduse organisatsioonide ja ettevõtete põhifunktsiooni isikuteenuste ja sotsiaalteenuste valdkonnas, kuid on siiski veendunud, et jätkuvalt on väga oluline riikide ja haldusasutuste kohustus tagada kodanikele esmatähtsad teenused.

3.4.

Tuleks veelgi tugevdada meetmeid tööhõive toetamiseks sotsiaalsetes ettevõtetes, mille missioon on puuetega või väga ebasoodsas olukorras olevate töötajate tööturule integreerimine. Need meetmed peaksid aitama vähendada maksude ja sotsiaalkindlustusmaksete kaalu tööjõukuludele, sest avaliku sektori asutused võtavad enda kanda selliste sissemaksete tegemise, mis on vajalikud ebasoodsas olukorras olevate töötajate kindlustusõiguse ja sotsiaalkindlustuse tagamiseks. Neid stiimuleid ei tohiks pidada sotsiaalmajanduse ettevõtetele antavaks riigiabiks, sest need on ette nähtud tõsiselt ebasoodsas olukorras olevate inimeste tööhõivesse kaasamise toetamiseks. Igal juhul tuleks stiimuleid anda ainult organisatsioonidele, mis järgivad kollektiivlepinguid ja tagavad töötajate põhiõigused.

3.5.

Paljudel juhtudel on sotsiaalmajanduse ettevõte peamine, kes haldab elanikkonnale osutatavaid hädavajalikke teenuseid – sealhulgas haridus-, sotsiaaltervishoiu- ja hoolekandeteenused või koolitus- ja töövahendusteenused ebasoodsas olukorras olevatele inimestele – juhtides tegevusi, mis, isegi kui neil on kaubanduslik või äriline iseloom, on alati tegevused, millel on tugev kogukondlik ja piirkondlik väärtus ning millest saadav kasum reinvesteeritakse igal juhul põhikirjajärgsete eesmärkide saavutamiseks. Need on teenused, mida osutatakse saajate endi otsesel osalusel ja millel on piirkondlik seotus, mis on osa nende täidetavast ülesandest. Seega ei saa neid tingimusi täielikult samastada turukonkurentsi nõuetega. Seepärast tuleks leevendada teatavaid kehtivaid riigiabi nõudeid, mis takistavad sellise maksustamiskorra kehtestamist, milles võetaks arvesse nende organisatsioonide toodavat sotsiaalset ja avalikku kasu.

3.6.

Samal põhjusel peab komitee vajalikuks, nagu juba nõuti arvamuses INT/906, (10) et vähese tähtsusega abi määruses üldist majandushuvi pakkuvatele teenustele kehtestatud ülemmäär, mis on 500 000 eurot kolme majandusaasta kohta, oleks vähemalt 800 000 eurot majandusaasta kohta. See ei piira võimalust kehtestada ühtlustatud eeskirju riikliku rahastamise kättesaadavuse kohta ühtsete ja läbipaistvate kriteeriumide alusel ning järgides täielikult tööstandardeid ja valdkondlike kollektiivlepingute kohaldamise reegleid.

3.7.

Oluline on leida tõhusad vahendid sotsiaalmajanduse organisatsioonidesse tehtavate sotsiaalse mõjuga investeeringute suurendamiseks. Selles osas on saadud huvitavaid kogemusi konkreetsete võlakirjade või osalusväärtpaberitega (omakapital või kvaasikapital) sotsiaalmajanduse ettevõttes, mis on seotud üldist huvi pakkuvate sotsiaalsete eesmärkide saavutamisega.

3.8.

Nende finantsinstrumentide puhul investoritele maksusoodustuste tegemine võib tekitada olulisi majanduskasvu soodustavaid tegureid, pidades silmas asjaolu, et juba varasemad andmed kinnitavad, et sotsiaalmajanduse organisatsioonid on isegi piiratud investeeringute abil suutnud luua palju töökohti ja pakkuda palju sotsiaalseid hüvesid nende osutatavate teenuste kasutajatele.

3.9.

Siiski on vaja ette näha parameetrid, mis võimaldavad mõõta ja võrrelda saadud tulemusi, nagu stabiilne tööhõive kasv ja rangete tööohutusstandardite rakendamine, ning kontrollida algatuse aluseks olevate sotsiaalsete eesmärkide tegelikku saavutamist. Seega on soovitatav, et liikmesriigid võtaksid vastu sotsiaalmajandust reguleerivad raamseadused ning rakendaksid aktiivselt sotsiaalmajanduse ettevõtete kasvu ja arengut soodustavat poliitikat.

3.10.

Juba 2011. aastal tuvastas Euroopa Komisjon vajaduse parandada üldsuse teadmisi ning andmete ja statistika kogumist sotsiaalsete ettevõtete kohta. Siiski on vaja veel palju ära teha, et määrata kindlaks kooskõlastatud standardid, mis muu hulgas oleksid kasulikud selleks, et vältida nn sotsiaalset rohepesu või sobimatut juurdepääsu toetusmeetmetele.

3.11.

Sel põhjusel võiks riikides, kus seda pole veel tehtud, määrata kindlaks riiklikud ametiasutused, kes vastutavad nõuete ja standardite järgimise ning sotsiaalsete eesmärkide täitmise järelevalve ja kontrolli eest.

3.12.

Üks kõige olulisemaid konkreetseid toetusmeetmeid on osalemine riigihanke- ja kontsessiooniturul, mille jaoks on direktiivis 2014/24/EL juba pakutud olulisi vahendeid, (11) mida ei ole kõikides liikmesriikides piisavalt rakendatud. Sotsiaalselt vastutustundlike riigihangete edendamiseks peaks Euroopa Komisjon olema eeskujuks ja kasutama oma pakkumismenetlusi võimalikult hästi ära sotsiaalpoliitika eesmärkide saavutamiseks.

3.13.

Samuti näivad toetusmeetmete hulgas kasulikud need, mis on mõeldud tootmise ja teenuste ümberkujundamisele või selle tegevuse ülekandmisele kriisis oleva ettevõtte või karjääri lõpus olevate ettevõtjate korral töötajatele, kes on koondunud ühistusse või osalusettevõttesse.

3.14.

Paljud neist kogemustest, mida käsitatakse töötajatepoolse väljaostuna , (12) on osutunud edukaks tööstustegevuse jätkamisel kriisi ajal ning praegu on üha sagedasemad juhud, kus töötajate osalusega sotsiaalne ettevõte pakub ennast väikeettevõtete ülevõtmiseks. Tihti juhtub seda noorte hulgas, kellel ei ole äritegevuse jaoks piisavat kapitali, ning sageli takistab neid üksindus ja hirm, et nad ei tule turu raskustega üksi toime.

3.15.

Nende algatuste potentsiaali suurendamiseks on vaja investeeringuid ja toetust, et aidata ettevõttel alustada tegevust kapitaliosaluse kaudu, et rahastada kriisis olevate ettevõtete töötajaid, kes otsustavad tegevust jätkata töötajate seas asutatud ühistu vormis. Mõnes riigis on need algatused võimaldanud ettevõtteid ümber kujundada ja säilitada tuhandeid töökohti.

3.16.

Nendes tööstuse ümberkujundamise protsessides on väga oluline roll ametiühingutel. Sellised ettevõtlusvormid nagu töötajatepoolne väljaost on aktiivse tööhõivepoliitika lahutamatu osa. Üks ühistute ja ametiühingute koostöö hea näide on Itaalias kolme ühistuliidu ja kolme kõige esinduslikuma ametiühingu vahel allkirjastatud kokkulepe töötajatepoolse väljaostu alaseks süstemaatiliseks koostööks (13).

3.17.

Komitee loodab, et sotsiaalmajanduse tegevuskava edendab Euroopa Liidu kõigis liikmesriikides sarnaste algatuste käivitamist, luues selleks Euroopa Investeerimisfondi või Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi raames sihipärase struktuuri, et tagada konkreetsed vahendid, millega toetada pandeemia põhjustatud kriisist kahjustatud majandustegevuse taasalustamist.

4.   Sotsiaalmajanduse uued vormid

4.1.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted loovad uusi töökohti ja sotsiaalse innovatsiooni algatusi ka keskkonnasäästliku majanduse ja kestliku arengu edendamise kontekstis. Sotsiaalmajanduse organisatsioonide kogemused ringmajanduse valdkonnas kasvavad, luues uusi töökohti ka korduskasutamise või sotsiaalse põllumajanduse valdkonnas. Paljude liikmesriikide õigusraamistik ja poliitika ei ole seni võimaldanud rakendada tööturule integreerumist toetavate ühistute arendamise poliitikat. Seepärast on selles valdkonnas edu saavutamiseks soovitav võtta meetmeid ELi tasandil.

4.2.

Eriti huvitav on roll, mida tööühistud (14) võivad etendada digitaalplatvormide abil loodud uute ettevõtlusvormide kaasavamaks muutmisel, eesmärgiga muuta töötajate ja kasutajate osalemine kestlikumaks ja kaasatumaks, et töötada välja vastastikkuse ja solidaarsuse uued vormid digitehnoloogia kaudu, mis on võimeline soodustama laialdast osalemist. Seejuures tuleb aga tagada, et platvormitöötajate ja ebatüüpiliste töötajate kaitse hõlmab tingimata asjakohaste kollektiivlepingute sõlmimist ametiühingutega.

4.3.

Sotsiaalmajanduse ettevõtted saavad luua töövõimalusi ja kohaliku arengu võimalusi, korraldades kodanike osalemist selliste teenuste osutamisel nagu taastuvenergia tarnimine või teenuste korraldamine kaugemates ja maapiirkondades, nagu näitab Prantsusmaa piirkondlike keskuste vahelise majanduskoostöö kogemus, kus projekti ümber koondatakse liidud, ühistud, kohalikud omavalitsused, traditsioonilised ettevõtted ja ülikoolid ning edendatakse sotsiaalset põllumajandust, säästvat turismi ja keskkonna- või kultuuriväärtuseid.

4.4.

Sotsiaalmajanduses on väga tähtis vabatahtliku tegevuse osa, olles oluline nii nooremale põlvkonnale kui ka eakatele, kelle jaoks on see mõnel juhul oluline võimalus, et säilitada aktiivne sotsiaalne ja kodaniku roll, mis aitab parandada elukvaliteeti. Selleks on tarvis suurendada õppe- ja vabatahtliku töö koostoimet kui vahendit sotsiaalsektoris töötamise soodustamiseks. Tõhusam koordineerimine vabatahtliku töö ja praktika perioodide vahel võiks hõlbustada noorte kvalifitseeritud töötajate koolitamist.

4.5.

Euroopa solidaarsuskorpuse positiivne kogemus on selline, mida tuleb tugevdada ja mida saab laiendada, luues omamoodi programmi „Erasmus sotsiaalsetele ettevõtjatele“, mis soodustab piiriülest koostööd sotsiaalmajanduses.

4.6.

See funktsioon näib olevat väga kasulik ka selleks, et vähendada mittetöötavate ja mitteõppivate noorte keerukat nähtust, ning see vääriks stimuleerivate meetmete rakendamist, et soodustada üleminekut vabatahtlikult tegevuselt stabiilsele töökohale.

---

(1)  https://oeil.secure.europarl.europa.eu/oeil/popups/ficheprocedure.do?reference=2016/2237(INL)&l=en,

https://betterentrepreneurship.eu/et,

https://ec.europa.eu/commission/presscorner/detail/et/MEMO_11_735,

https://cecop.coop/works/cecop-report-on-social-enterprises-laws-in-europe-a-worker-and-social-coops-perspective.

(2)  https://www.eesc.europa.eu/et/our-work/opinions-information-reports/opinions/towards-appropriate-european-legal-framework.

(3)  „Social Business Initiative“ (Sotsiaalse ettevõtluse algatus): https://ec.europa.eu/growth/sectors/social-economy/enterprises_et.

Nõukogu järeldused „Sotsiaalmajanduse kui Euroopa majandusliku ja sotsiaalse arengu olulise teguri edendamine“, 2015: https://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-15071-2015-INIT/et/pdf.

„Social Economy Charter“ (Sotsiaalmajanduse põhimõtete harta) 2002: https://www.socialeconomy.eu.org/wp-content/uploads/2020/04/2019-updated-Social-Economy-Charter.pdf.

(4)  „Inimeste ja ettevõtete hüvanguks toimiv kapitaliturgude liit – uus tegevuskava“, COM(2020) 590 final.

(5)  Andmed pärinevad Euroopa Komisjoni väljaandest https://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=22304&langId=en.

(6)  Andmed pärinevad komitee aruandest https://www.eesc.europa.eu/sites/default/files/files/qe-04-17-875-en-n.pdf.

(7)  „The resilience of the cooperative model“ (Ühistulise mudeli vastupanuvõime), CECOP, 2012 https://www.cecop.coop/works/the-resilience-of-the-cooperative-model.

(8)  „Las mujeres en las cooperativas de trabajo“ (Naised tööühistutes), COCETA, 2019, https://www.coceta.coop/publicaciones/estudio-mujer-cooperativismo-coceta-2019.pdf.

(9)  ELT C 14, 15.1.2020, lk 1.

(10)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 131.

(11)  https://ec.europa.eu/info/policies/public-procurement/support-tools-public-buyers/social-procurement_et.

(12)  „Business transfers to employees under the form of a cooperative in Europe: opportunities and challenges“ (Ettevõtte üleminek töötajatele ühistu vormis Euroopas: võimalused ja probleemid), CECOP, 2013 (ELT C 191, 29.6.2012, lk 24).

(13)  „Italy, historic agreement between unions and coops on worker buyouts“ (Itaalia: ametiühingute ja ühistute ajalooline kokkulepe töötajatepoolse väljaostu edendamiseks) CECOP, 2021: https://cecop.coop/works/italy-historic-agreement-between-unions-and-coops-to-promote-worker-buyouts.

(14)  „All for one – Worker-owned cooperatives’ response to non-standard employment“ (Kõik ühe eest – töötajatele kuuluvate ühistute reaktsioon mittestandardsele tööhõivele), CECOP 2019: https://cecop.coop/works/cecop-report-all-for-one-reponse-of-worker-owned-cooperatives-to-non-standard-employment.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kutseõpe: oskuste ja tööturu vajaduste prognoosimise ja ühitamise süsteemide tõhusus ning sotsiaalpartnerite ja eri sidusrühmade roll“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Portugali taotlusel)

(2021/C 286/05)

Raportöör:

Jean-Michel POTTIER

Nõukogu eesistujariigi Portugali taotlus	26.10.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Juhatuse otsus	28.10.2020
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.4.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	222/0/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Komitee kordab, kui oluline on viia oskused vastavusse tööturu vajadustega. Komitee rõhutab tõhusate koolitussüsteemide ja oskuste prognoosimise otsustavat tähtsust, võttes arvesse COVID-19 kriisist tingitud põhjalikke muutusi, mis kiirendavad muudatusi meie majanduses, eelkõige digitaal- ja keskkonna valdkonnas.

1.2.

Seoses Euroopa ettevõtete värbamisraskustega rõhutab komitee, kuivõrd oluline on kasutada oskuste omandamiseks duaalõppe programme mitmesuguste õppevormide kaudu. Suur enamik tööandjaid võtab endale duaalõppes siira koolitajarolli, et oma oskusteavet edasi anda. Vajalikku tähelepanu tuleb osutada aga sellele, et ennetada ja keelustada duaalõppes osalejate tasuta tootmistöö mis tahes kuritarvitusi.

1.3.

Komitee märgib, et duaalõpe võimaldab optimaalselt kohaneda erinevate olukordadega, olgu need seotud ettevõtte suuruse, kvalifikatsiooni liigi, koolitussüsteemi ülesehituse, täidetava ametikoha tüübi ja tasemega. Samuti võimaldab see töötajatel ja tööotsijatel omandada uusi oskusi, et võidelda kutsekvalifikatsiooni aegumise vastu.

1.4.

Komitee rõhutab VKEde eripära. Võttes arvesse äärmiselt tehnilise iseloomuga tööd, mida tehakse arvukates ainulaadset oskusteavet nõudvates VKEdes, eriti nišiturgudel, võivad duaalõppe programmid pakkuda parimat lahendust neis vajalike oskuste rahuldamiseks. Paljudes maapiirkondades annab väikeettevõtete oskusteave noortele ainulaadse võimaluse ning soodus ettevõtluskeskkond võib parandada nende kutsealaseid võimalusi.

1.5.

Komitee peab sotsiaalpartnereid tõhusateks osalejateks koolitussüsteemi kujundamisel ja juhtimisel ning leiab, et nad on eriti sobilikud selleks, et hinnata, milliseid oskusi vajatakse tööturul. Nad suudavad tuvastada tööjõupuudust sektorite ja piirkondade lõikes, tagades oskuste arendamise tõhusal ja kutsetavale keskendunud viisil. Nad saavad tugineda sidusrühmadele, näiteks riik, piirkond või avalikud tööturuasutused, et võrrelda oskuste vajadustega seotud kvantitatiivseid ja kvalitatiivseid andmeid.

1.6.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et sotsiaalpartneritel peab olema kogu aeg oluline roll kvalifikatsioonide ja nende sisu arendamisel. Sotsiaalpartnerite kaasamine protsessi algusest peale on hädavajalik, et vältida olukorda, kus vahendid ei ole kooskõlas Euroopa tööandjate ja töötajate tegelikele vajadustega. Samuti sobivad sotsiaalpartnerid hästi hõlbustama kõigi sihtrühmade kutsenõustamist.

1.7.

Komitee tuletab meelde, et sidusrühmad (riik, piirkond, avalikud tööturuasutused) on sotsiaalset kaasatust hõlbustavate lahenduste pakkumisel väga olulised. Komitee kutsub üles paremale koordineerimisele kõigi osalejate, sidusrühmade ja sotsiaalpartnerite vahel, sõlmides lepingu, milles täpsustatakse neist igaühe suhted ja kohustused, et muuta koolitus- ja toetuskavad selgemaks. Kodanikuühiskonna organisatsioonidel, riiklikel ja mittetulunduslikel sotsiaalteenustel, sotsiaalsetel ettevõtetel, sotsiaalhoolekande organisatsioonidel ja sotsiaaltöötajatel on oluline roll noorte ja enam mitte nii noorte inimeste toetamisel, pöörates erilist tähelepanu sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatest rühmadest pärit inimestele. Mõne liikmesriigi õigus- ja finantsraamistik tagab nende oluliste funktsioonide ja teenuste kasutuselevõtmiseks jätkusuutliku aluse. Tugev kutseõppepoliitika on samuti väga oluline, et saavutada ELi toimimise lepingu artiklis 145 sätestatud eesmärgid: edendada kvalifitseeritud, koolitatud ja kohanemisvõimelist tööjõudu ning majanduslikele muudatustele reageerivaid tööturge.

1.8.

Komitee rõhutab, kui oluline on võtta arvesse VKEde, sealhulgas väga väikeste ettevõtete eripära, et rahuldada vajadused oskuste järele tööjõunappusega erialadel. Neil ettevõtetel puudub oma personaliosakond, kuid koolituse, oskuste ja töö suhe vajab erilist lähenemisviisi. Sellised ettevõtted kujutavad endast olulist tööjõureservi ja vajavad konkreetset toetust. See toetus hõlmaks neile vajalike oskuste määratlemist, tööpakkumiste koostamist, nõustamist, värbamisprotsessi, samuti kohandatud koolitussüsteeme, mis võimaldavad kestlikku tööhõivesse kaasamist.

1.9.

Komitee tuletab meelde, et koolitus on väga oluline vahend puuetega inimeste integreerimiseks. Tuleb võtta asjakohaseid meetmeid, et tagada puuetega inimestele, eriti naistele, võrdsed võimalused juurdepääsemisel kaasavatele kutseõppekavadele. Komitee juhib tähelepanu ka sellele, et töö kestlikkus sõltub eelkõige õigusest kvaliteetsele koolitusele.

1.10.

Komitee soovitab koostada riiklikud strateegilised kokkulepped kutseõppe ja -suuniste kohta, tuginedes ametiasutuste ja sotsiaalpartnerite vahelistele läbirääkimistele, millesse on kaasatud kutsehariduse ja -õppe sidusrühmad. Komitee tõdeb selliste kokkulepete olemasolu teatavates ettevõtetes, kutsealadel ja piirkondades ning toetab niisuguste riiklike strateegiliste kokkulepete üldist kasutuselevõttu. Liidu meetmed peaksid hõlbustama kohanemist tööstuse muutustega, et hõlbustada kutsealale pääsu ja tööturule naasmist.

2.   Taust

2.1.

Olemasolevate oskuste ja tööturu vajaduste vahelise seose üle peetava arutelu tähtsust tuleks vaadelda Euroopa kontekstis, nagu on esitatud Osnabrücki deklaratsioonis, milles kinnitatakse, et sidusrühmad hõlmavad ka sotsiaalpartnereid. Euroopa kontekst hõlmab eelkõige järgmist: — esiteks määratletakse Euroopa sotsiaalõiguste sambas haridus, koolitus ja elukestev õpe kui võrdsete võimaluste ja tööturule juurdepääsu esimene ja neljas põhimõtte, sealhulgas elukestva õppe perspektiivis; — teiseks avaldas Euroopa Komisjon 2020. aastal teatise Euroopa koolitus- ja haridusruumi kohta, kinnitades selle tegevuspõhimõtted ja eesmärgid, eelkõige kvaliteetse hariduse kõigile; — lõpuks palus komitee oma arvamuses „Töö tulevik – asjakohaste teadmiste ja oskuste omandamine, et vastata tulevaste töökohtade vajadustele“ (SOC/570) (1) koostada sellisteks kiirendatud tehnoloogilisteks ja digitaalseteks muutusteks valmistumiseks ning neile reageerimiseks sihipärane poliitika ning võtta konkreetsed meetmed haridus- ja koolitussüsteemide parandamiseks ja kohandamiseks.

2.2.

Küsimust olemasolevate oskuste sobitamisest tööturu vajadustega tajutakse liikmesriikides erinevalt. Arutelud selle üle, mida tähendab oskuste mittevastavus tööturu vajadustele, algasid enne COVID-19 kriisi ja komitee kutsus ülimale ettevaatlikkusele selle küsimuse käsitlemisel. Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop) andmetel leiab 45 % töötajatest, et nende oskused ei vasta täielikult nende töökohale, samas kui 70 % ettevõtetest kannatab oskuste nappuse all, kuid vähesed neist seostavad neid raskusi kogetud takistustega, näiteks värbamisprobleem, ettevõtte geograafiline asukoht, palgatase ja töötingimused. Põhjalikus uuringus tuleks analüüsida oskuste mittevastavuse täpseid põhjuseid ja seda, kuidas aidata inimestel tööd leida.

2.3.   Vajalikud oskused

Vajatavad oskused erinevad liikmesriigiti. See erinevus sõltub aga liikmesriigi tööstuse tootmissüsteemi tasemest võrreldes teenustele või turismile orienteeritud majanduse vajadustega. Ehkki nõutavate oskuste üldine tase on tõusuteel, on vajadused seotud ka madalama kvalifikatsioonitasemega, mille rahuldamiseks kasutatakse sisserännet.

2.4.   Koolitussüsteem

Kutseharidus ja -õpe on tööturule ja selle oskuste vajadustele lähim haridussektor. Üldiselt pakutakse gümnaasiumiastmes esmast kutseõpet kas koolides või koolituskeskuste ja ettevõtete töökeskkonnas. Kutseõpet läbivate noorte osakaal võrreldes üldharidust omandavate noorte osaga on Euroopa Liidus erinev, kuid vahe väheneb järk-järgult kõikjal. See toob üldjuhul kaasa parandus- või ergutusmeetmeid, mida algatavad nii avaliku sektori asutused kui ka kutseorganisatsioonid, sealhulgas sotsiaalpartnerid. Need meetmed hõlmavad ka uut oskuste tegevuskava, milles keskendutakse koolituse digitaalse sisu arendamisele.

Kustealase täiendusõppe süsteem paneb eriti suurt rõhku tööle ja enamik koolitusest toimub töökeskkonnas.

2.5.   Sotsiaalpartnerite roll

Nende rolli tuleb tugevdada kõigis liikmesriikides ja kõigil tasandeil. Tänu oma kogemustele osalevad sotsiaalpartnerid praegu ja tulevikus vajaminevate oskuste määratlemisel valdkondlikul või riiklikul sektoriülesel tasandil. Nad on väga sageli kaasatud ka kvalifikatsioonide ja diplomite võrdlusaluste määratlemisse, koolitussüsteemide juhtimisse, kutseõppe ja õpipoisiõppe fondide haldamisse ning elukestva karjäärinõustamise süsteemi. Peale selle on kutseõpe valdkond, milles sotsiaalpartnerid kollektiivläbirääkimiste käigus tavaliselt kokku lepivad.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komitee tõdeb tööturu üha suurenevat tasakaalustamatust, mis on eelkõige seotud oskuste nappusega ja millel on täiendav mõju tervisekriisile, mis suurendab üha tugevamini kontsentreeruvas majanduses lõhet vajaduste ja noorte oskuste vahel.

3.1.1.

Selline olukord valitses juba enne tervisekriisi, kujunedes ja halvenedes umbes kahekümne aasta jooksul. 60 % täiskasvanud töötajaid ohustab tehnoloogiliste oskuste aegumine (2014. aasta andmed EL 28 kohta) (2). Olukorra tagajärjeks on tööpuuduse ja pingete kooseksisteerimine tööturul, (3) (4).

3.1.2.

Tervisekriisi mõju tagajärjel suurenevad pinged tööturul, eelkõige need, mis on tingitud digipöörde kiirenemisest.

3.2.

Komitee väljendab heameelt Euroopa oskuste tegevuskava üle ja eelkõige selle üle, et nõukogu soovitus jätkusuutlikku konkurentsivõimet ja sotsiaalset õiglust toetava kutsehariduse ja -õppe kohta hõlmaks meetmeid kõigil kutseliseks muutmise etappidel ning käsitleks igat liiki vajaduste ja igasuguste oskuste muutuvat olemust: a) kõigil kutseliseks muutmise etappidel (Cedefopi – ülevaade oskustest): (5) — enne esimesele töökohale astumist: — oskuste arendamine ja kutseliseks muutmine (esmane ja jätkuv kutseõpe, duaalõpe, õpipoisiõpe); — ettevõttes tööle asumisel või ettevõttesisese liikuvuse korral: — kutseoskuste ja pehmete oskuste kohandamine ettevõtte kontekstiga (tööga kohanemise toetamine, koolitus töökohal); — kogu tööelu vältel: — kutseoskuste kohandamine töö ja kutseala muutuvate vajadustega; b) kohandades vahendeid töösuhte arengust tingitud muutuvate vajadustega: täiendusõpe (upskilling), ümberõpe (reskilling), mitmekülgne õpe (cross-skilling), uued oskused; c) nõutud oskuste laadi kohaselt: põhisoskused, tehnilised oskused ja erialateadmised, valdkonnaülesed oskused.

3.3.

Euroopa tasandil turuettevõtete tööandjaid ja töötajaid esindavate organisatsioonide avaldustes esitatakse ettepanekud, mis toetavad nad õigust selles valdkonnas sekkuda. Seega edendab Euroopa Ametiühingute Keskliit (ETUC) selles valdkonnas sotsiaaldialoogi nii Euroopa kui ka riiklikul tasandil; SMEunited on seisukohal, et valitsused peaksid õpipoisiõppe juhtimise delegeerima sotsiaalpartneritele; Business Europe toetab koolitusprogrammide vajaduste väljatöötamist sotsiaalpartnerite poolt ja ühiseid läbirääkimisi koolitajatega töötajate koolituse valdkonnas.

3.4.   Sidusrühmade roll

Komitee kutsub üles kaasama sotsiaalpartnereid koos teiste sidusrühmadega, et hõlbustada vajaduste, ressursside ja meetmete kindlakstegemist ning rakendamist, samuti nendega konsulteerimist, tuginedes vahenditele, mida neil on võimalik kasutada. See puudutab eelkõige järgmist: ettevõtted, kutsealad ning muud kutseorganisatsioonid või kutsealadevahelised organisatsioonid, valdkondlikud ja riiklikud sotsiaalpartnerid, riiklikud kvalifikatsiooniraamistikud või kutsediplomite klassifitseerimissüsteemid, piirkondlikud omavalitsused ning avalik-õiguslikud või avaliku sektori osalusega ametiasutused, riigiasutused, kodanikuühiskonna organisatsioonid, sotsiaalsed ettevõtted, sotsiaalteenused, sotsiaalkaitseorganisatsioonid, muu hulgas puuetega inimeste integreerimiseks, taasintegreerimiseks ja tööle suunamiseks mõeldud nõustamis- ja tugiasutused ning esmase kutsehariduse organisatsioonid (IVET/CVET) (6).

4.   Konkreetsed märkused

4.1.   Vajalike oskuste prognoosimine

4.1.1.

Sotsiaalpartneritel on keskne roll tööturul vajaminevate oskuste tundmisel, hindamisel ja prognoosimisel. Neil on oluline roll töökohtade ja oskuste vaatluskeskuste töö hõlbustamisel ja kogutud andmete analüüsimisel. Nende tulevikuanalüüs peab olema seotud hindamistega, mille teostajateks on kõik sidusrühmad, st riik, piirkonnad, tööhõive, koolituse ja kutsenõustamise valdkonnas tegutsevad kogud ja organisatsioonid, näiteks sotsiaalteenistused ja -asutused. Selline koostöö aitab seada Euroopa tööturu keskmesse.

4.1.2.

Komitee arvates tuleb seda olulist rolli veel kord kinnitada, andes sotsiaalpartneritele kõik vajalikud vahendid, et tegutseda sama kiiresti, kui toimuvad suured muutused tööturul. 2020. aastal alanud ja siiani kestev tervise-, majandus- ja sotsiaalkriis on osutunud meie majanduse muudatuste jõuliseks kiirendajaks. Ettevõtete digiüleminek on äriühingute, sealhulgas kõige väikseimate kohanemiseks hädavajalik. Kriisi tagajärgedele reageerimisel panevad kliendid ja tarbijad nüüd suuri lootusi rohepöördele, lisaks sellega kaasnevatele uutele ametikohtadele.

4.2.   Koolituspakkumise ja selle sisu tõhusamaks muutmine

4.2.1.

Oskuste vajaduste hindamise alusel tuleb regulaarselt ajakohastada koolitus- ja kvalifikatsiooniraamistikke, et vältida nende aegumist. Seetõttu tuleb kiiresti reageerida vajadusele oskuste järele, mis tulenevad uutest tehnoloogiatest, rohepöörde nõuetest või tervisekriisi tõttu kiirenenud digiüleminekust. Raskesti ligipääsetavate sihtrühmade jaoks tuleks asjakohaste kaasavate meetodite abil kohandada novaatorlikke pedagoogilisi tavasid. Duaalõppe põhimõte võimaldab kombineerida koolitussüsteeme ja ettevõtete koolitusvõimet, aidates tugevalt kaasa kestlikule integreerumisele tööhõivesse, et edendada majandustegevuse arengut. Kuigi enamik tööandjaid täidab duaalõppes täielikult oma rolli koolitajana, tuleks erilist tähelepanu pöörata sellele, et ennetada ja keelustada duaalõppes osalejate nullkuludega tootmistöö mis tahes kuritarvitusi.

4.2.2.

Selliseid duaalõppe programme võib olla mitmesugust tüüpi: — noorte ja mitte enam nii noorte inimeste kutseõpe õpipoisiõppe kaudu, et saada konkreetse ameti täielik kutsekvalifikatsioon; — esmane kutseõpe koos praktikaperioodidega ettevõttes duaalõppe programmi alusel; — kümblusõppe praktika ettevõttes, eelkõige konkreetse ametiga tutvumiseks; — tööotsijatele mõeldud kutseõpe duaalõppe programmis; — ettevõttesisene väljaõpe töökohal; — koolitus enne tööellu integreerimist, et omandada kutsetegevuseks vajalikud oskused; — iseseisva toimetuleku koolitus, oskuste analüüs, eelkõige raskustes inimestele, puuetega inimestele ja noortele, kes lahkuvad koolist kvalifikatsiooni omandamata.

4.2.3.

Lõpetuseks peab tõhusam koolitus pakkuma lahendusi kõige haavatavamatele isikutele. Koolitussüsteemi materiaalse ja füüsilise kättesaadavuse ning sihtrühmadele suunatud õpetamismeetodite puhul tuleb kindlasti arvesse võtta puuetega inimesi.

4.3.   Sotsiaalpartnerite ja sidusrühmade parem kaasamine

4.3.1.

Lisaks vabatahtlikule lähenemisele tugevdab osalejatega lepingute sõlmimine häid tavasid, et paremini prognoosida vajaminevaid oskuseid ja tugevdada kutseõppesüsteemide tõhusust.

4.3.2.

Selleks et kõige haavatavamate inimeste toetamise ja järelevalve ülesanded oleksid tõhusalt jaotatud, tuleb sidusrühmadele anda sotsiaalses kaasamises tähtis roll. Koolituskursuste kaudu ja vajalikku toetust pakkudes on sidusrühmadel täita eriline ülesanne aidata inimesi, kes on tööturult kõige rohkem kõrvale jäetud.

4.3.3.

Kutseõppesüsteemi edukus sõltub sotsiaalpartnerite aktiivsest kaasamisest selle kujundamisse. Koostöö kahe õppekeskkonna – koolitusasutuse ja ettevõtte – vahel on oluline edutegur. Riikliku või piirkondliku poliitika määratlemisel tuleb sotsiaalpartneritele anda paindlikkus kohandada koolituse struktuuri ja sisu vastavalt tööandjate ja töötajate vajadustele konkreetse tööturu kontekstis.

4.4.   Ettevõtetes ja töötajates huvi äratamine koolitusse investeerimise vastu

4.4.1.

Nende töötajate osakaal, kellel on igal aastal võimalik oma oskusi säilitada või parandada, jääb liiga väikeseks, eriti VKEdes. Takistusi on palju: koolituse rahastamine ja tööandjate raskused koolitustel osalevate töötajate asendamisel, alusõppest keeldumine, koolitussüsteemide ja -sisu kättesaadavus ja kvaliteet töötajate jaoks.

4.4.2.

Sellisel juhul jäävad põhiteadmised töö saamise hädavajalikuks eelduseks, eelkõige VKEdes. Õppivad noored tunnetavad selgelt COVID-19 kriisi tagajärgi ja arvukalt on koolist väljalangejaid, mistõttu tuleb pakiliselt tegeleda toetuse ja karjäärinõustamise pakkumisega kogu elu vältel. Selle probleemi lahendamine on töötajates ja tööotsijates huvi äratamisel määrav, andes neile võimaluse saada oma ametialases arengus osalejateks. Asjakohane on seada eesmärk, et 8 % õpipoistest ja täiendusõpet saavatest praktikantidest saaksid veeta õpirändeperioodi välismaal; programmi „Erasmus“ mõju-uuringutest nähtub, et liikuvusperiood suurendab oskusi ja tööalast konkurentsivõimet.

4.4.3.

Lõpetuseks on vastuseta küsimus, kuidas toimub kandidaatide oskuste väljaselgitamine ettevõtetes, eriti neis, kus puudub personaliosakond.

---

(1)  ELT C 237, 6.7.2018, lk 8

(2)  https://www.cedefop.europa.eu/files/3075_en.pdf, p. 26.

(3)  Töötuse määr (liikmesriikide kaupa): https://ec.europa.eu/eurostat/web/lfs/visualizations: töötuse määr, jaanuar 2021, EL 27.

(4)  Vabad töökohad (liikmesriikide kaupa): https://ec.europa.eu/eurostat/statistics-explained/index.php?title=Job_vacancy_statistics.

(5)  https://skillspanorama.cedefop.europa.eu/en/dashboard/european-skills-index.

(6)  Kutsehariduse ja -õppe pakkujad – VET4EU2 https://ec.europa.eu/transparency/regexpert/index.cfm?do=groupDetail.groupDetailDoc&id=38451&no=1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kuidas edendada elukestva õppe perspektiivist haridusel ja koolitusel põhinevaid oskusi, mida Euroopa vajab õiglasema, ühtsema, jätkusuutlikuma, digitaalsema ja vastupanuvõimelisema ühiskonna loomiseks“

(ettevalmistav arvamus eesistujariigi Portugali taotlusel)

(2021/C 286/06)

Raportöör:

Tatjana BABRAUSKIENĖ

Nõukogu eesistujariigi Portugali taotlus	kiri, 26.10.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	tööhõive, sotsiaalküsimuste ja kodakondsuse sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	16.4.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	219/1/1

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee rõhutab, kui oluline on kasutada tõhusalt taaste- ja vastupidavusrahastut ning muid investeeringuid, et toetada majanduskasvu ja vastupanuvõimelist ühiskonda majanduse digi- ja rohepöörde raames, parandades hariduse ja koolituse (süsteemid, institutsioonid ja programmid) kvaliteeti ja kaasavust, et vastata igas vanuses ja igas õppeetapis õppijate vajadustele, valmistada neid ette eluks ja tööks ning tagada kõigile töötajatele ja ka suurenevale arvule mittetöötavatele inimestele, ennekõike naistele, juurdepääs koolitusele. See aitab ka kaitsta töötajate ja teenuste vaba liikumist ning tagada, et ettevõtjad suudavad hästi sammu pidada oma tööstusharu arengutega ning kõrvaldada oskuste lõhe, millega nad seisavad silmitsi tööstuse digi- ja rohepöördel.

1.2.

Komitee soovitab seada saavutatavad pikaajalised eesmärgid ja luua iga liikmesriigi jaoks Euroopa haridusruumis pidev järelevalvesüsteem, mille eesmärk on saavutada kvaliteetne ja kaasav haridus ja koolitus ning elukestev õpe kõigile ning tagada, et igaühel oleks teadmised, oskused, pädevused ja hoiakud, mida Euroopa vajab õiglasema, ühtsema, jätkusuutlikuma, digitaalsema ja vastupanuvõimelisema ühiskonna loomiseks.

1.3.

Komitee juhib tähelepanu asjaolule, et haridus- ja koolitussüsteemide demokraatlik juhtimine – näiteks sotsiaaldialoogi kaudu – on ELi järgmises strateegilises raamistikus oluline vahend edukaks poliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks ELi ja riiklikul tasandil. Seda tuleb kindlustada ja tugevdada ning see peab hõlmama sisukat konsulteerimist organiseeritud kodanikuühiskonnaga.

1.4.

Komitee soovitab igal tulevasel avatud koordinatsiooni meetodi töörühmal esitada haridusnõukogule arutamiseks poliitika tulemused ja soovitatavalt ka poliitilised soovitused. Töörühmade töö tulemused tuleks avalikustada, neid tuleks tõhusalt rakendada ja levitada asjakohasel poliitikakujundamise tasandil ning ELi ja liikmesriikide tasandiosalejate seas. Seetõttu on oluline, et nende rühmade liikmete hulka kuuluksid asjaomased sotsiaalpartnerid ja hariduspoliitika kujundamisega tegelevad sidusrühmad, samuti iga riigi koolijuhtide, õpetajate ja õpilaste esindajad.

1.5.

Euroopa sotsiaalõiguste samba tegevuskavas, nõukogu resolutsioonis Euroopa Majanduspiirkonna kohta (2020), nõukogu soovituses kutsehariduse ja -koolituse kohta ning Osnabrücki deklaratsioonis esitatud näitajate, võrdlusaluste ja eesmärkide täitmiseks teeb komitee ettepaneku viia läbi täiendavaid uuringuid ja koostada mõjuhinnang, et kohandada näitajaid ja lisada teisi vajalikke näitajaid, mis aitavad riikidel parandada oma aruandlust rakendamise kohta, sest COVID-19 kriisi täielik mõju haridussüsteemidele, õpilastele ja õpetajatele ei ole veel selge. Näitajad peaksid viima ka meetmeteni, millega toetatakse sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid ja ka puuetega õpilasi ja õppijaid ühise sotsiaal- ja hariduspoliitikaga riiklikul tasandil. Võrdlusaluste ja näitajate saavutamise tulemustest tuleks aru anda pärast konsulteerimist asjaomaste sotsiaalpartnerite ja sidusrühmadega ELi, riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil.

1.6.

Komitee soovitab jätkata eesistujariigi juhitud mitteametlikel haridusvaldkonna koostöökoosolekutel (DG School, DGVET, DGHE) (1) tehtud olulist tööd, leides nende vahel sünergiat ja suurendades nende nähtavust, kaasates iga ELi liikmesriigi asjaomased sotsiaalpartnerid ning konsulteerides asjaomaste kodanikuühiskonna organisatsioonidega, järgides kutsehariduse ja -õppe nõuandekomitee eeskuju. Samuti soovitab komitee ühendada ELi ja riiklikud/piirkondlikud poliitikasuunad ministeeriumide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna vaheliste tõhusate partnerluste ja nendepoolse juhtimise kontekstis.

1.7.

Komitee nõuab Euroopa sotsiaalõiguste samba esimese põhimõtte tõhusat rakendamist Euroopa ja liikmesriikide tasandil Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskava raames, mis võetakse vastu 2021. aasta sotsiaaltippkohtumisel, kaasates täielikult asjaomased sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid ning toetades jätkusuutlikke avaliku sektori investeeringuid ja taaste- ja vastupidavusrahastut.

1.8.

Komitee juhib tähelepanu terviklikule lähenemisviisile haridusele ja koolitusele ning sellele, kui oluline on rakendada sellist lähenemisviisi hiljutistele ELi algatustele hariduse (Euroopa haridusruum), kutsehariduse ja -õppe (kutsehariduse ja -õppe soovitus), oskuste (Euroopa oskuste tegevuskava), noorte hariduse (töösild) ja digioskuste (digiõppe tegevuskava 2021–2027) valdkonnas. Tuleb tagada, et need aitaks kaasa võrdsele juurdepääsule kvaliteetsele haridusele ja koolitusele, töötajate ümber- ja täiendusõppele õiglaseks üleminekuks tööturul, pakkudes toetust, et aidata madala kvalifikatsiooniga täiskasvanutel leida tööd ja omandada ettevõtlusoskusi ning aidata ettevõtjatel pidada sammu ülemaailmse innovatsiooni ja konkurentsivõimega.

1.9.

Komitee rõhutab, et digiõppe tegevuskava (2021–2027) rakendamine peab tagama tulemusliku sotsiaaldialoogi ja konsulteerimise sidusrühmadega, töötajate õiguste austamise ja jõustamise ning töötajate teavitamise, nendega konsulteerimise ja nende osalemise digi- ja ettevõtlusoskuste arendamises, eelkõige kutsehariduses ja -õppes, täiskasvanuhariduses ja töötajate koolituses, et vähendada oskuste lõhet, millega ettevõtjad silmitsi seisavad. Viidates kontrollikoja aruandele ja selleks, et saavutada Euroopa Komisjoni eesmärk suurendada elementaarsete digioskustega 16–74aastaste inimeste osakaalu 56 %-lt 2019. aastal 70 %-le 2025. aastal, nõuab komitee konkreetsete summade eraldamist tulevaste ELi programmide raames, alameesmärkide ja vahe-eesmärkide määratlemist ning digioskuste järjepidevat hindamist pidevalt ja kiiresti muutuvas digikeskkonnas.

1.10.

Komitee kutsub liikmesriike üles tagama tõhusa abi töötajatele ja töötutele, kelle puhul on raskusi kvaliteetse ning kaasava täiskasvanuhariduse ja -koolituse kättesaadavusega. Selleks tuleb tagada sihtotstarbeline rahastamine abivajajatele, näiteks töötutele, mittestandardses töösuhtes olevatele töötajatele, madala kvalifikatsiooniga töötajatele, puudega inimestele, vanemaealistele töötajatele, eakatele ja sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevatesse rühmadesse kuuluvatele inimestele, arvestades samas ka soolise mõõtmega.

1.11.

Komitee soovitab võidelda kasvava ebavõrdsuse vastu koolides ja ühiskonnas laiemalt, kasutades tõhusat ühist sotsiaal- ja hariduspoliitikat riiklikul tasandil. Komitee teeb ettepaneku korraldada haridus- ja sotsiaalministrite nõukogu ühisistung, et leida lahendused haridusega seotud ebavõrdsuse ning haridusele ja koolitusele ebavõrdse juurdepääsu probleemile COVID-19 kriisi tagajärjel.

1.12.

Komitee kiidab heaks Euroopa haridusruumi käsitlevas uues resolutsioonis seatud eesmärgid, kuid teeb ettepaneku korrapäraselt kohandada Euroopa haridusruumi näitajaid ja võrdlusaluseid ning lisada muud vajalikud näitajad (nt keskkonnasäästlike oskuste ja pädevuste/kestliku arengu alase õppe kohta), millest riigid saavad hõlpsasti aru anda, tagamaks muu hulgas, et riiklikud meetmed toetavad tõhusalt sotsiaal-majanduslikult ebasoodsas olukorras olevaid õpilasi ja õppijaid.

1.13.

Komitee tuletab meelde, et oluline on arendada kõigi õppijate sotsiaalseid pädevusi elukestva õppe perspektiivist, tagada, et neid pädevusi õpetatakse varasest east alates ja kogu täiskasvanuhariduse vältel, ning võidelda sallivuse ja mittediskrimineerimise eest kõigi kodanike hariduses ja koolituses. Põhipädevuste, eelkõige sotsiaalse tundlikkuse, empaatia, kultuuridevahelise dialoogi, kodanikuoskuste, sotsiaalsete pädevuste ja ettevõtluse, sealhulgas sotsiaalse ettevõtluse õpetamine on oluline kogu haridus- ja koolitusprotsessi vältel.

1.14.

Komitee kutsub liikmesriike üles tõhusalt ja järjepidevalt kasutama taastekava, taasterahastut „NextGenerationEU“ ja muid ELi fonde (sealhulgas Erasmuse programmi, ESF+ ja õiglase ülemineku fondi), et toetada haridus- ja koolitusmeetmeid õiglasema, sidusama, kaasavama, jätkusuutlikuma, digitaalsema ja vastupanuvõimelisema ühiskonna heaks.

1.15.

Komitee leiab, et Euroopa poolaasta protsess peab jätkuvalt julgustama valitsusi tagama jätkusuutlikke avaliku sektori investeeringuid pikaajalistesse kohustustesse, et parandada kvaliteeti, õiglust, võrdsust ja sotsiaalset kaasatust koolides, parandada kõigi igas vanuses õppijate võrdset juurdepääsu digimaterjalidele ning toetada digitehnoloogia turvalist kasutamist koolides ja haridusasutustes.

1.16.

Komitee rõhutab, et teadmisi, oskusi ja pädevusi tuleb tunnustada, austades iga liikmesriigi haridus- ja kutsenõudeid. Täieliku kvalifikatsiooni võrdse kättesaadavuse tagamine on väga oluline ning seetõttu kutsub komitee üles rakendama nõukogu soovitust mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimise kohta (2) ning tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni kohta (3). Komitee kordab oma seisukohta, (4) et mikrokvalifikatsioonitunnistuse omandamiseni viival koolitusel peaksid olema kvaliteedistandardid ja selge teave koolituse väärtuse kohta, et seda saaks tööturul tõhusalt kasutada täiendkoolitusena ja lisada täielikule kvalifikatsioonile. Mikrokvalifikatsioonitunnistusi ei tohi ülereguleerida, et säilitada nende paindlikkus tööturu vajaduste suhtes.

1.17.

Komitee kutsub üles rakendama Euroopa haridusruumi riiklikul tasandil – pärast tõhusat sotsiaaldialoogi õpetajatega –, et parandada õpetamise kvaliteeti digiajastul, tõsta õpetamise standardeid, arendada kvaliteetsemat ja kaasavamat õpetajate põhikoolitust ja pidevat kutsealast arengut ning tagada õpetajatele inimväärsed töötingimused ja palgad, et muuta see elukutse kõrge kvalifikatsiooniga kandidaatide jaoks atraktiivsemaks.

1.18.

Komitee rõhutab vajadust austada akadeemilist vabadust ning kõrgharidusasutuste autonoomiat ja juhtimist seoses nende panusega elukestvasse õppesse ning tagada asjakohased avaliku sektori investeeringud kõrgharidusse ja teadusuuringutesse, Euroopa ülikoolide võrgustike kaasatus ja mitmekesisus ning säilitada riiklike ja institutsiooniliste pädevuste austamine kõrghariduse valdkonnas. Komitee nõuab, et valitsuste, asjaomaste sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna organisatsioonidega arutataks täiendavalt ettepanekuid Euroopa kraadiõppe ja Euroopa ülikoolide põhikirja kohta ning kutsehariduse ja -õppe pakkumise arendamise toetamiseks kõrghariduse tasandil.

2.   Taust

2.1.

Käesolev arvamus on panus nõukogu aruteludesse, mida peetakse Portugali eesistumise ajal (2021. aasta esimene poolaasta) haridust, koolitust ja elukestvat õpet käsitlevate ELi algatuste, eelkõige Euroopa haridusruumi, Euroopa ajakohastatud oskuste tegevuskava ja digiõppe tegevuskava (2021–2027) üle.

2.2.

Suurenev sissetulekute ebavõrdsus, inimeste liikuvus ja vananev elanikkond on sotsiaalsed tegurid, mis mõjutavad haridus- ja koolituspoliitikat. Ajal, mil ühiskond seisab silmitsi selliste majanduslike nõudmistega nagu digipööre ja ringmajandus, võib üksikisikute õppimise toetamine olla üks jätkusuutlikuma ühiskonna lahendusi, et ületada sotsiaalse ja majandusliku ülemineku takistused ja probleemid, edendades samal ajal õpioskusi.

2.3.

ELi liikmesriikide juhid kohtusid 17. novembril 2017. aastal Göteborgis, et allkirjastada Euroopa sotsiaalõiguste sammas, ning alustasid sel puhul esimesi arutelusid nn Euroopa haridusruumi loomise üle (5). Sellele järgnesid mitu uut selleteemalist ettepanekut aastatel 2018–2020 ning nõukogu resolutsioon 2021. aasta veebruaris. Algatus on seotud sotsiaalõiguste samba esimese põhimõttega, milles on sätestatud, et „igaühel on õigus kvaliteetsele ja kaasavale haridusele, koolitusele ja elukestvale õppele, et säilitada ja omandada oskused, mis võimaldavad ühiskonnas täielikult osaleda ja aitavad suunduda edukalt tööturule“, ning neljandas põhimõttes nimetatud õigustega, sealhulgas koolituse ja ümberõppe toetamisega, eelkõige noorte juurdepääsuga jätkuharidusele, õpipoisiõppele ja praktikale.

2.4.

Euroopa Komisjon avaldas 1. juulil 2020 oma uue meetmepaketi, sealhulgas teatise jätkusuutlikku konkurentsivõimet, sotsiaalset õiglust ja vastupanuvõimet toetava Euroopa oskuste tegevuskava kohta, (6) ettepaneku nõukogu soovituse kohta, milles käsitletakse kutseharidust ja -õpet, (7) ning teatise (8) ja ettepaneku nõukogu soovituse kohta, (9) milles käsitletakse teemat „Noorte tööhõive toetus: töösild järgmise põlvkonna jaoks“. Nendes poliitikadokumentides seoti elukestev õpe, oskuste täiendamine ja ümberõpe Euroopa haridusruumi rakendamise ja saavutamisega. Nimetatud algatuste järelmeetmena võttis komitee 2020. aastal vastu arvamused „Ajakohastatud oskuste tegevuskava“, (10)„Noortegarantii tugevdamine“ (11) ja „ELi strateegia keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste edendamiseks kõigi jaoks“ (12).

2.5.

Oma arvamuses „Kasutusväärtuse juurde tagasipöördumine: Euroopa toodete ja teenuste uued väljavaated ja probleemid“ (13) (2019) väljendas komitee seisukohta, et uuenduslikud, väga spetsialiseeritud tooted ja teenused, mis rahuldavad klientide vajadusi ning arvestavad sotsiaal- ja keskkonnakestlikkust, võivad saada Euroopa praeguse konkurentsivõime põhialuseks ja keskmeks. Seetõttu soovitab komitee asjakohaseid haridus- ja koolitusteenuseid käsitlevaid poliitikameetmeid.

2.6.

Euroopa Komisjon avaldas 30. septembril 2020 teatise „Euroopa haridusruumi saavutamine aastaks 2025“, (14) milles keskenduti kuuele valdkonnale: kvaliteet, kaasatus ja sooline võrdõiguslikkus, rohe- ja digipööre, õpetajad ja koolitajad, kõrgharidus ja geopoliitiline mõõde. 30. novembril 2020. aastal toimunud ELi haridusnõukogu istungil rõhutati riikide pädevuse tähtsust hariduse valdkonnas ning kultuuride ja haridussüsteemide mitmekesisuse austamist ning tehti kindlaks mõned lahtised küsimused, nagu Euroopa haridusruumi juhtimismehhanism ja 2030. aastaks kavandatud liidu tasandi eesmärgid (15).

2.7.

Lisaks eelmistele poliitilistele algatustele järgnesid komisjoni teatisele „Digiõppe tegevuskava (2021–2027). Hariduse ja koolituse ümberkujundamine digiajastu jaoks“ (16) nõukogu järeldused, milles rõhutati, et „digiõpe peaks olema õppijakeskne ning toetama kõiki üksikisikuid ja kodanikke, et nad saaksid oma isiksust ja oskusi enesekindlalt, vabalt ja vastutustundlikult arendada“ (17).

3.   Üldised märkused

3.1.

COVID-19 pandeemia on surunud Euroopa majanduse sügavasse langusse ja tõstnud töötuse määra enneolematu majanduslanguse ja ettevõtjate ees seisvate probleemide tõttu. Hoolimata töökohtade säilitamise kavade laialdasest kasutamisest, mida toetatakse Euroopa ja riiklike vahenditega, suureneb töötus ELis prognooside kohaselt 6,7 %-lt 2019. aastal 7,7 %-le 2020. aastal ja 8,6 %-le 2021. aastal ning langeb seejärel mõnevõrra 8,0 %-le 2022. aastal (Eurostat, 5. november 2020). COVID-19 kriisist tingitud kõrge töötuse määr suurendab nõudlust oskuste järele ning Euroopa tööjõu oskuste täiendamist ja ümberõpet seoses tööstuse digi- ja rohepöördega. Tõhus ELi poliitika peab toetama majanduskasvu ja vastupanuvõimelist ühiskonda.

3.2.

COVID-19 kriis kiirendas ka digipööret hariduses, töös ja igapäevaelus. Komitee arvamuses „Ajakohastatud oskuste tegevuskava“ rõhutatakse, et kõigil eurooplastel peaks õiglase ülemineku raames ja demograafilisi muutusi silmas pidades olema õigus pääseda ligi kvaliteetsele ja kaasvale koolitusele ja elukestvale õppele. Komitee rõhutab vajadust käsitleda haridusvaesust, mis on süvenenud COVID-19 kriisi ajal haridusele ja koolitusele ebavõrdse ligipääsu tulemusel (18). Teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamine ei pea mitte ainult vastama tööturu vajadustele ja kvaliteedipõhise konkurentsivõime väljavaadetele, vaid ka valmistama õppijaid ette aktiivseteks ja demokraatlikeks kodanikeks ning aitama vähendada sotsiaalset ja hariduslikku ebavõrdsust. Selleks on lisaks ELi kodanike digioskuste parandamise tagamisele väga oluline digitaalmeedia alane pädevus, et võimaldada kodanikel toime tulla tänapäeva maailma keerukusega.

3.3.

On väga oluline, et ELi ja riikliku tasandi poliitikameetmed tagaksid, et haridus ja koolitus on inimõigused ja avalik hüve ning austaksid Euroopa kultuurilist mitmekesisust ning et haridus- ja koolituspoliitika kuuluks riikide pädevusse. ELi ja riikliku tasandi poliitikas tuleb võtta tõhusaid meetmeid, et rakendada ÜRO kestliku arengu tegevuskava aastani 2030 ja Euroopa sotsiaalõiguste sammast, et saavutada kvaliteetne, tõhus ja kaasav haridus ja koolitus kõigi jaoks igas Euroopa riigis. Selleks tuleb kõik liikmesriigid, sotsiaalpartnerid ja kodanikuühiskonna organisatsioonid kaasata Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamise tegevuskavasse.

3.4.

On oluline, et Euroopa haridusruum edendaks ELi riikide vahelist edasist poliitilist koostööd ning pakuks jätkuvalt õppeplatvormi ministeeriumidele, haridusvaldkonna sotsiaalpartneritele ja asjaomastele kodanikuühiskonna sidusrühmadele. Tõhus juhtimine nõuab järjepidevat haridus- ja koolituspoliitikat igas haridussektoris alates alusharidusest kuni täiskasvanuhariduseni, sealhulgas kutseharidust ja -õpet kõigile vanuserühmadele, ning ELi ja riikliku/piirkondliku poliitika ühendamist ministeeriumide, sotsiaalpartnerite ja kodanikuühiskonna tõhusate partnerluste kontekstis kolmepoolsetes poliitikarühmades.

3.5.

Komitee viitab oma arvamusele „Elukestva õppe jätkusuutlik rahastamine ja oskuste arendamine oskustööjõu nappuse tingimustes“ (19) ning rõhutab, et jätkusuutlikud avaliku sektori investeeringud haridusse ja koolitusse ning tõhusad erasektori investeeringud kõikide vanuserühmade kutseharidusse ja -õppesse on eeltingimused igas vanuses õppijate sotsiaalseks ja majanduslikuks kaasamiseks võetavate poliitikameetmete eduks ning ettevõtjate toetamiseks. Seepärast on oluline, et ELi taastekava, taasterahastut „NextGenerationEU“ ja muid ELi fonde (nt ESF+, õiglase ülemineku fond) kasutataks seoses Euroopa poolaastaga tõhusalt ja järjepidevalt haridus- ja koolituspoliitika toetamiseks.

3.6.

Kuna mitut HK 2020 strateegilise raamistiku näitajat ja võrdlusalust ei ole saavutatud, tervitab komitee asjaolu, et paljusid näitajaid on Euroopa haridusruumi algatuses tugevdatud. Need näitajad on aga väga keerulised ja nõuavad valitsustelt rahalisi kohustusi. Samuti on oluline täpsustada termineid, mida iga riik kasutab näitajatena, ning edendada säästva keskkonna alast haridust kui võrdlusalust.

3.7.

COVID-19 kriis on selgelt näidanud, et koolid on õpilaste jaoks väga olulised sotsiaalsete pädevuste arendamisel. Õpilasi tuleks õpetada arendama neid pädevusi kogu elu jooksul, õppides õppima ja ühiskonnas aktiivselt osaledes, õppides tundma eri kultuure, keeli ja liikuvust, parandades oma teadmisi kunstist jne. Need pädevused on eriti olulised, sest ajaloost on mitmeid näiteid, et majandus- ja finantskriisid aitavad kaasa radikalismi suurenemisele. Seepärast juhib komitee tähelepanu asjaolule, kui oluline on võtta meetmeid, et rakendada edasi deklaratsiooni kodanikuaktiivsuse ning vabaduse, sallivuse ja mittediskrimineerimise ühiste väärtuste edendamise kohta hariduse kaudu (2015), (20) kohaldades seda igas vanuses õppijate suhtes.

3.8.

Selleks et parandada kõigi Euroopa kodanike keskkonnahoidlikke oskusi, pädevusi ja hoiakuid, peavad ELi liikmesriigid ühendama keskkonnapoliitika hariduspoliitikaga ning koostama riiklikud keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuse strateegiad. Komitee märgib, (21) et ELi tasandil võiks välja töötada keskkonnahoidlike oskuste ja pädevuste näitajad ja võrdlusalused kliimamuutuste alase teadlikkuse, keskkonnavastutuse ja kestliku arengu kohta, et aidata riikidel elukestva õppe raames integreerida keskkonnahoidlikud oskused ja pädevused ümberkujundava hariduse lähenemisviisiga õppekavadesse juba varasest east alates, sealhulgas täiskasvanuõppes, osana elukestvast õppest.

3.9.

Komitee väljendab heameelt asjaolu üle, et digiõppe tegevuskavas (2021–2027) keskendutakse võrdsele juurdepääsule digitaalsetele vahenditele, internetile ning digipädevuse ja -oskuste arendamisele, eelkõige naiste jaoks STEM- ja IT-valdkonna erialadel. Tõhusad riikliku ja ettevõtte tasandi oskuste ja digiteerimisstrateegiad peaksid toetama töötajaid asjakohase ja kvaliteetse koolituse pakkumisega. Samuti on oluline, et ettevõtjad saaksid toetust, et tagada oma töötajate täiendus- ja ümberõpe, eelkõige nende töökohtade digiteerimisel. See on kooskõlas ka tööstuse rohepöördega seoses nii toodete kui protsessidega, olles Euroopa ettevõtluse jaoks nii vajadus kui ka võimalus.

3.10.

Täieliku kvalifikatsiooni austamine on väga oluline. Seoses kvalifikatsioonide automaatse vastastikuse tunnustamise saavutamisega 2025. aastaks rõhutab komitee, et teadmisi, oskusi ja pädevusi tuleb tunnustada, austades iga liikmesriigi haridus- ja kutsenõudeid, ning parandada tuleb õpilaste ja õppijate juurdepääsu ajakohastatud teabele tunnustamismenetluste kohta. Selleks tuleb tõhustada mitteformaalse ja informaalse õppe valideerimist (22) käsitleva nõukogu soovituse ja tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsiooni (23) rakendamist, et toetada elukestvat õpet kõigi jaoks.

3.11.

Komitee väljendab heameelt digiõppe tegevuskava (2021–2027) algatuse üle luua digitaalsete materjalide ja kursuste vahetamise Euroopa platvorm. Oluline on anda kasutajatele täielikku teavet selle kohta, kas kursused annavad täieliku või osalise kvalifikatsiooni või mikrokvalifikatsioonitunnistuse, kes kinnitab ja tagab veebikursuste kvaliteedi, kas ja kuidas neid tunnustatakse ning kuidas saaks neid lisada täielikule kvalifikatsioonile. Oluline oleks loetleda need kursused Europassi portaalis ning võtta rangelt arvesse internetimaterjalide autori- ja omandiõigust, samuti asjaomaste veebikursuste kvaliteeti ja asjakohasust.

3.12.

Õpetajad on kvaliteetse hariduse ja koolituse pakkumisel kesksel kohal, kuid OECD andmetel peab vähem kui üks viiest õpetajast oma elukutset ühiskonnas väärtustatuks (24) ning õpetaja elukutse on keskmiselt 11 % vähem tasustatud kui teistel kõrgharidusega spetsialistidel (25). Euroopa haridusruum peab pakkuma tõhusat tuge õpetajatele, koolitajatele ja teistele haridustöötajatele, et saada üle COVID-19 kriisi negatiivsetest mõjudest.

3.13.

Asutustest, üliõpilastest ja õpetajatest koosnevate Euroopa ülikoolide võrgustike kaasatust ja mitmekesisust tuleb toetada kõigis Bologna protsessi riikides, austades ja kaitstes samal ajal riiklikku ja institutsioonilist pädevust kõrghariduses.

---

(1)  Koolihariduse, kutsehariduse ja -õppe ning kõrghariduse eest vastutavate peadirektorite kohtumine.

(2)  2012/C 398/01.

(3)  Tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon.

(4)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 40.

(5)  COM/2017/673 final.

(6)  COM/2020/274 final.

(7)  COM/2020/275 final.

(8)  COM/2020/276 final.

(9)  COM/2020/277 final.

(10)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 40.

(11)  ELT C 10, 11.1.2021, lk 48.

(12)  ELT C 56, 16.2.2021, lk 1.

(13)  ELT C 97, 24.3.2020, lk 27.

(14)  COM/2020/625 final.

(15)  Haridusministrite videokonverents, 30. november 2020 – Peamised tulemused: https://www.consilium.europa.eu/et/meetings/eycs/2020/11/30/education/#.

(16)  COM/2020/624 final.

(17)  2020/C 415/10.

(18)  ELT C 10, 11.1. 2021, lk 40.

(19)  ELT C 232, 14.7.2020, lk 8.

(20)  Pariisi deklaratsioon (2015).

(21)  ELT C 56, 16.2.2021, lk 1.

(22)  2012/C 398/01.

(23)  Tunnistuste tunnustamise Lissaboni konventsioon.

(24)  TALIS – OECD rahvusvaheline uuring õpetamise ja õppimise teemal – OECD, 2018.

(25)  „OECD Education at a Glance 2020“ (OECD Hariduse lühivaade 2020), OECD iLibrary | „Introduction: The indicators and their framework“ (Sissejuhatus: näitajad ja nende raamistik)(oecd-ilibrary.org).

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Kuidas ühtlustada toidulisandite turule sisenemist ELis: lahendused ja parimad tavad“

(ettevalmistav arvamus)

(2021/C 286/07)

Raportöör:

Veselin MITOV

Konsulteerimistaotlus	ELi eesistujariik Portugal, 26.10.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	põllumajanduse, maaelu arengu ja keskkonna sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	15.4.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	245/0/5

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Toidulisandite turg Euroopas on kasvamas. Toidulisandeid reguleeritakse direktiivi 2002/46/EÜ (1) alusel, mida ei ole Euroopa Liidus ühtlaselt rakendatud. Ometigi on Euroopa Liidu siseturu tõhusaks toimimiseks vajalik õigusaktide ühtlane rakendamine, et võimaldada usaldusväärsete toodete vaba liikumist.

1.2.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee soovitab see õigusakt läbi vaadata, eelkõige ajakohastades toidulisandite määratlust, lisades teavitamiskohustuse ja haldusdokumentide kontrolli ning luues toidujärelevalve süsteemi, millega kogutakse teavet kõrvaltoimete kohta ja suurendatakse seeläbi rahvatervise kaitset.

1.3.

Põhinõue peab olema toodete ja koostisosade ohutus. Selleks tuleb ohutuse tase kindlaks määrata teaduslikul alusel. Komitee soovitab kindlaks määrata vitamiinide ja mineraalide koguse piirnormid ning luua lubatud ja mittelubatud koostisosade, sealhulgas taimede nimekirjad.

1.4.

Tarbijale edastatud teave peab võimaldama tal tooteid ohutult tarbida. Komitee soovitab rakendada meetmeid tarbijate teavitamiseks ja harimiseks, eelkõige e-kaubanduse puhul.

1.5.

Komitee julgustab ametiasutusi parandama toodete kontrollimist, analüüsimist ja järelevalvet, et kaitsta tarbijaid, võttes müügilt ära nõuetele mittevastavad tooted. Need kontrollid peaksid ühtlasi takistama kõlvatu konkurentsi teket ettevõtjate vahel (nt mittelubatud väidete kasutamine, nõuetele mittevastavad kolmandatest riikidest pärit tooted).

1.6.

Komitee kutsub seega kõiki osapooli üles ühtlustama toidulisanditega seonduvat õigusraamistikku ja selle rakendamist, et saavutada õiglasem majandus ja suurema tooteohutus.

2.   Sissejuhatus

2.1.

Käesolev arvamus on koostatud nõukogu eesistujariigi Portugali taotlusel, et leida meetodeid ja parimaid tavasid, mida viia ellu toidulisandite turule sisenemise ühtlustamiseks Euroopa Liidus. Komitee arvamus võib toetada eesistujariigi tööd sellel teemal, eriti konverentsi raames, mis korraldatakse aasta esimesel poolel, ning ka nõukogu töörühmade kaudu. Komitee pidas tervitatavaks kõnealust taotlust selle toidutööstuse väheuuritud valdkonna kohta.

2.2.

Komitee on seisukohal, et see teema on kooskõlas Maailma Terviseorganisatsiooni terviseühtsuse põhimõttega ja Euroopa Liidu strateegiaga „Talust taldrikule“, mis toetab tervislikku ja kestlikku toitumist ning tarbijate paremat teavitamist, tagades samal ajal ettevõtjatele õiglase kaubanduse (2). Komitee leiab, et tervislik ja kestlik toitumine on ELi tervikliku toidupoliitika üks tugisammas, sest me peame oma toitumise kiiremas korras ümber korraldama, et ökosüsteeme ja rahva tervist kahjustamise asemel parandada (3).

2.3.

Komitee on alati toetanud ELi poliitikat, mille keskmes on tervise kaitse kogu toiduahela ulatuses, et edendada ohutust ja hügieeni ning tooteid käsitleva selge, läbipaistva ja kindla teabe edastamist (4). Komitee on samuti seisukohal, et toiduohutus peab jätkuvalt põhinema kindlal süsteemil ja Euroopa Toiduohutusametil (EFSA), kus on läbipaistvad menetlused toiduahelasse sisenevate uute toodete ohutuse hindamiseks, täielik jälgitavus ja asjakohane riskiteavitus (5).

3.   Toidulisandite valdkonna ühtlustamise suunas

3.1.   Parandamist vajav õigusraamistik

3.1.1.

Toidulisandeid reguleeritakse direktiiviga 2002/46/EÜ, mida ei ole selle vastuvõtmisest saadik peaaegu üldse muudetud.

3.1.2.

Toidulisandite määratlus ei ole sõltumata sektori uuendustest ja uutest tarbimisharjumustest muutnud. Määratlus ei ole piisavalt täpne ja seda võib mitmeti tõlgendada. Võtame näiteks mõiste „mõõdetud väikestes kogustes“, mis riigiti erineb (puudub kindlaks määratud kogus). Need tõlgendused võivad põhjustada liikmesriikide vahel lahkarvamusi seoses toidulisandite staatusega ja kontrollide tulemustega. Seda määratlust tuleb laiendada ja täpsustada.

3.1.3.

Komitee teeb ettepaneku õigusnorme ajakohastada, et toidulisandite turgu paremini ühtlustada ja uusi arengusuundi arvesse võtta.

3.2.   Teavitamise tõhusamaks muutmine

3.2.1.

Teavitamine on üks direktiiviga sätestatud võimalustest. Selline teatis toimib toodete administratiivse registreerimisena enne nende turule toomist. Tegemist ei ole müügiloaga ega vastavus- või ohutustõendiga. Iga liikmesriik (24/27) võib otsustada selle teatise sisu üle ning samuti asjaomaste andmete töötlemise protsessi üle (ulatudes andmete lihtsast talletamisest nende väga põhjaliku analüüsimiseni).

3.2.2.

Teatises esitatud teave annab pädevatele asutustele parema ülevaate oma turust ning andmete töötlemisega välditakse (riiklikele ja ELi) nõuetele mittevastavate toodete levitamist ja hõlbustatakse kontrollimist.

3.2.3.

Komitee soovitab paremini ühtlustada riiklikke süsteeme ja kirjutada õigusaktidesse sisse minimaalne kogutav kohustuslik teave (kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis, märgistus jms), eelistatult digitaalsel kujul, et vähendada ettevõtjate halduskoormust, tagades samal ajal võimalikult kõrged standardid. Kui see on teostatav, soovitab komitee luua Euroopa mitmekeelse portaali, mille sisu jääks liikmesriikide otsustada. Võttes arvesse, et koostist on vähe ühtlustatud (vt allpool), saab selle küsimusega tegeleda ainult riiklikul tasandil.

3.2.4.

Komitee hinnangul peaks teavitamine olema tarbijakaitse eesmärgil kohustuslik. See tava võimaldab turule tuua usaldusväärsemaid tooteid ning hõlbustab ühtlasi turu kontrollimist ja selle üle järelevalve teostamist. Teatatud toodete loetelu ja nendega seonduvad järeldused peaksid olema tarbijale kättesaadavad. Tarbijad peaksid kõhklemata teavet otsima ja rikkumise avastamise korral esitama kontrolliasutustele kaebuse.

3.3.   Toitainete piirnormide kindlaksmääramine – õigusaktide prioriteet

3.3.1.

Vitamiinid ja mineraalid on toidulisandite kõige tuntumad koostisosad. Toitaineid ja nende keemilisi ühendeid reguleeriti ja loetleti esimest korda määruses (EÜ) nr 1170/2009 (6) Euroopa Toiduohutusameti ohutushindamise alusel. Praegu on maksimumkogused kindlaks määratud riiklikul tasandil kas nende kasuliku koguse või mürgisuse alusel (7). Osa riike ei ole õiguslikke piirnorme kindlaks määranud. Euroopa Toiduohutusamet on mitmetes oma arvamustes määranud mürgisuse piirmäärad. Need väärtused on antud kogu toidukaudse kokkupuute kohta (8) ning neid ei saa ekstrapoleerida ainult toidulisanditele.

3.3.2.

Komitee soovitab komisjonil kiiresti volitada Euroopa Toiduohutusametit kindlaks määrama toitainete piirnormid toidulisandites ning samuti puhtuse kriteeriumid. Euroopa Liidu territooriumi suuruse ja erinevate toitumisharjumuste tõttu (köögiviljade, kala või liha tarbimine, kraanivee koostis jms) ei pruugi olla võimalik kohaldada ühtset piirnormi, vaid need tuleb kindlaks määrata piirkonna või liikmesriikide rühma kohta. Samuti oleks soovitatav kehtestada piirnormid ka haavatavate inimrühmade kohta: lapsed, rasedad jne.

3.3.3.

Euroopa-ülene ühtlustamine oleks kasulik kõigile sidusrühmadele: suureneks tarbijate ohutus ja väheneks üleannustamise oht ning toodete vaba liikumine oleks kasulik nii ettevõtjatele (kes võiksid oma tooteid enamatel turgudel turustada) kui ka tarbijatele (kellel oleks juurdepääs laiemale valikule toodetele).

3.3.4.

Kuigi toitained on esmatähtsad, tuleb ühtlustada ka teisi toodetes kasutatavaid koostisosi. See soodustaks nende ringlust ja võimaldaks tõendada teadusliku hindamise alusel nende ohutust. Osa riike ongi proovinud oma taimseid tooteid käsitlevaid õigusakte ühiste loetelude abil ühtlustada: Belgia, Prantsusmaa ja Itaalia ning hiljuti Saksamaa, Šveits ja Austria. Eritähelepanu väärivad ka biotehnoloogia abil saadud koostisosad, näiteks mikroorganismid (probiootikumid, pärmid).

3.3.5.

Komitee soovitab komisjonil kaaluda lubatud ja mittelubatud ainete nimekirjade koostamist ka teiste ainete kohta, nii nende tuvastusandmete ja koguse kui ka kasutustingimuste osas, nagu on sätestatud määruses (EL) 2015/2283 (9) uuendtoidu kohta.

3.4.   Väited pakendil kui tarbimisvaliku tegemise vahend

3.4.1.

Tarbija saab tavaliselt teavet toote märgiselt – koostisosade loetelu, allergeenid jne – ning selle teabe esitamist käsitletakse määruses (EL) nr 1169/2011 (10) (11). Märgistusega oli aga seotud 58 % rikkumistest, mis tuvastati 2018. aasta kontrollide käigus (12). Komitee kiidab heaks nõukogu töö kaudu tehtavad ELi jõupingutused toidu märgistamise vallas, kuid täheldab mõningate probleemide jätkumist.

3.4.2.

Toote omadusi kirjeldatakse märgisele lisatud väidetes, kuid samuti ajakirjades, televisioonis, internetis ja mujal näidatud reklaamides, mis võivad õhutada inimesi teatavaid tooteid ostma. Määrusega (EÜ) nr 1924/2006 (13) sätestatakse lubatud toitumis- ja tervisealaste väidete nimekirjad. Vitamiine ja mineraale käsitlevaid väiteid on Euroopa Toiduohutusamet juba hinnanud ja need avaldanud, kuid neid, mis käsitlevad taimi ja teisi aineid, ei ole veel uuritud. Neile väidetele kohalduvad seega riiklikud eeskirjad (nende olemasolul) ning turul on igasuguseid kontrollimata väiteid, tekitades seeläbi turumoonutusi.

3.4.3.

Komitee palub seega, et komisjon leiaks tõhusaima viisi, kuidas Euroopa Toiduohutusamet saaks jätkata ootel olevate ainete toitumis- ja tervisealaste väidete hindamist, eelkõige taimedega seonduvaid väiteid, ning luua tingimused koostisosade ohutuse tagamiseks.

3.5.   Piiripealsed tooted – tooted, mis ei ole päris ohutud

3.5.1.

Vahel tekitab toidulisandite esitlemine ja nendega seonduv reklaam segadust toodete staatuse osas. Teatud ettevõtjad ei kõhkle, kui toodetele on vaja profülaktilisi või raviomadusi omistada, neist ravimiasendajad teha ja neid ravitoimelisteks toiduaineteks nimetada. Üks seirekampaania tuvastas selliste ekslike väidete kasutamise seoses COVID-19 ennetamise või tõrjega (14). Sellised valelubadused võivad tarbijaid mõjutada.

3.5.2.

Tooted, mille staatus ei ole selge, (15) nimetatakse piiripealseteks toodeteks. See hall tsoon on tingitud nende müügikohast, sellest, millisel kujul tooteid müüakse, ja asjaolust, et teatud koostisosi võib kasutada nii toiduainetes kui ka ravimites, kuid erinevas koguses.

3.5.3.

Komitee soovitab komisjonil luua piiripealsete toodete töörühma, näiteks alalise taime-, looma-, toidu- ja söödakomitee eksperdirühma raames, nagu neid on loodud ravimite, meditsiiniseadmete, kosmeetika ja biotsiidide jaoks. See avaldaks dokumente, mis aitavad ametiasutustel ja ettevõtjatel saada toodete staatuse osas selgust. ELi töörühma loomine ei takistaks riiklike ühiskomisjonide asutamist toodete staatuse kindlaksmääramiseks.

3.5.4.

Komitee soovitab tungivalt ametiasutustel konkreetselt neid tooteid kontrollida, eesmärgiga neid turult kõrvaldada. Selliste toodete olemasolu turul põhjustab kõlvatut konkurentsi ravimiettevõtete suhtes, sest nemad peavad ravimi turule toomiseks saama vastava loa. Kõnealuste kontrollide tulemuste avaldamine võimaldab ühtlasi tarbijatel tutvuda nende toodetega seonduvate ohtudega.

3.6.   E-kaubanduse tärkamine – suurem valik, aga ka suurem ebavõrdsus

3.6.1.

Toiduainete kaugmüük on COVID-19 pandeemia tõttu kasvanud. Toidulisandid on tooted, millel on üldjuhul pikk säilivusaeg ja nende transportimine on lihtne.

3.6.2.

Kahjuks ei vasta teatud osa nendest toodetest, eriti väljastpoolt Euroopat pärit tooted, oma koostiselt ja toote kohta esitatud väidete osas nõuetele, tuues kaasa kõlvatu konkurentsi Euroopa ettevõtete suhtes, kes neid nõudeid järgivad. Lisaks on liikmesriigid täheldanud keelatud ja ohtlike ainete olemasolu teatud toodetes (amfetamiinid sportlaste toidulisandites, ravimites jne), mis seavad tarbijad ohtu.

3.6.3.

Komitee kutsub komisjoni ja liikmesriike üles suurendama järelevalvet ja kontrolli e-kaubanduse platvormide ja veebilehtede üle ning võtma proove, tegema analüüse ja teavitama toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu nõuetele mittevastavatest toodetest.

3.6.4.

Komitee on ühtlasi seisukohal, et tuleb edendada tarbijate ja tervishoiutöötajate teavitamist ja harimist, et tagada ohutute ostude tegemine interneti teel. Kuigi müüdav toit peab olema ohutu, peaksid tarbijad olema teadlikud sellest, et mõned internetis pakutavad tooted võivad kujutada ohtu nende tervisele.

3.7.   Toidujärelevalve kui hoiatamisvahend

3.7.1.

Osa koostisosi võivad tekitada kõrvaltoimeid isegi siis, kui tooted vastavad õigusaktides sätestatud tingimustele. Iga toote või koostisosa ohutust pole hinnatud, samuti mitte nende võimalikku koostoimet teiste toodetega, nagu ravimid.

3.7.2.

Väga vähestel liikmesriikidel on olemas struktureeritud süsteem andmete kogumiseks kõrvaltoimete kohta ja nende seireks (toidujärelevalve). Selline süsteem on olemas järgmistel riikidel: Itaalia, Prantsusmaa, Taani, Portugal, Tšehhi Vabariik, Sloveenia ja Horvaatia.

3.7.3.

Komitee julgustab looma riiklikke toidujärelevalve süsteeme, et edendada toodete ohutust ja tagada inimtervise kaitse kõrge tase terviseprobleeme ennetava varajase tuvastamise kaudu. Süsteem peaks võimaldama koguda teavet kõrvaltoimete kohta sõltumata nende raskusastmest, et toetada toodete ohutuse hindamist, võimaldada võtta erakorralisi meetmeid või kohandada vajaduse korral õigusakte ning aidata ettevõtjatel luua ohutumaid tooteid, integreerides kõnealuse teabe oma kvaliteedikontrolli. Tootmises järgitakse toidulisandite puhul samu ohutusnõudeid kui teiste põllumajanduslike toiduainete puhul (HACCP (16) jne) ning ühtegi konkreetset ohtu sektori töötajatele ei ole tuvastatud.

3.7.4.

Komitee soovitab muu hulgas luua Euroopa tasandil liikmesriikide jaoks töörühma, mis on Euroopa Toiduohutusameti järelevalve all ning mis võimaldab riikidevahelist teabevahetust, parimate tavade jagamist ühetaolise hindamise tagamiseks ning teadusalaste teadmiste vahetamist ja vajaduse korral nende integreerimist ELi õigusaktidesse.

---

(1)  EÜT L 183, 12.7.2002, lk 51.

(2)  ELT C 429, 11.12.2020, lk 268.

(3)  ELT C 190, 5.6.2019, lk 9.

(4)  ELT C 440, 6.12.2018, lk 158.

(5)  ELT C 268, 14.8.2015, lk 1.

(6)  ELT L 314, 1.12.2009 lk 36.

(7)  Euroopa Kohtu otsus, kohtuasi C-672/15.

(8)  Kooskõlas määruse (EÜ) nr 1925/2006 (vitamiinide, mineraaltoitainete ja teatud muude ainete toidule lisamise kohta) artikliga 6 oleks komisjon pidanud hiljemalt 19. jaanuariks 2009 kindlaks määrama toitainete piirnormid toiduainetes (va toidulisandite osas).

(9)  ELT L 327, 11.12.2015, lk 1.

(10)  ELT L 304, 22.11.2011, lk 18.

(11)  Nõukogu arutab praegu üht tegevuskava, millel on piiratud mõju toidulisanditele ja milles käsitletakse tarbijatele koostisosade päritolu ja kõlblikkusaja lõpukuupäeva kohta teabe andmise eeskirjade läbivaatamist.

(12)  Toidupettustevastane võrgustik ning haldusabi ja -koostöö süsteem – aastaaruanne 2018.

(13)  ELT L 404, 30.12.2006, lk 9.

(14)  Kontrollide tulemused on kättesaadavad siin.

(15)  Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele on toodete staatus riiklike ametiasutuste pädevuses ja toidulisandil võib sõltuvalt riigist olla erinev staatus: liidetud kohtuasjad C-211/03, C-299/03, C-316/03, C-317/03 ja C-318/03.

(16)  Ohuanalüüsi ja kriitiliste kontrollipunktide süsteem.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus Euroopa andmehalduse kohta (andmehaldust käsitlev õigusakt)“

(COM(2020) 767 final)

(2021/C 286/08)

Raportöör:	Giuseppe GUERINI
Kaasraportöör:	Marinel Dănuț MUREŞAN

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 11.12.2020 Euroopa Parlament, 14.12.2020
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	234/3/13

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee väljendab heameelt ettepaneku üle võtta vastu andmehaldust käsitlev määrus, mis täiendab direktiivi (EL) 2019/1024 (1) (avaandmete direktiiv), keskendudes avaliku sektori andmetele, mille suhtes kehtivad teiste isikute õigused.

1.2.

Komitee peab seda algatust kasulikuks ja vajalikuks, sest digiandmete töötlemine, säilitamine ja jagamine on muutumas üha olulisemaks mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses ja kodanikuühiskonna perspektiivis, kaasates üksikisikud, haldusasutused ja ettevõtjad keerulisse ja sidusasse õigusraamistikku.

1.3.

Komitee peab hädavajalikuks võtta vastu ühtne õigusraamistik, mis suudaks tekitada usaldust kodanike, tarbijate, VKEde ja eeskätt mikroettevõtjate seas seoses nende andmete piisava kaitsega, et soodustada ettevõtjate ning ka teadus- ja arendusasutuste arenguvõimalusi.

1.4.

Komitee toetab komisjoni eesmärki kohaldada käesolevas arvamuses käsitletud määrust haldusasutustele, avaliku sektori asutustele ja avalik-õiguslikele isikutele, hõlmates kõik avalikku sfääri kuuluvad subjektid, olenemata nende organisatsioonilisest vormist.

1.5.

Komitee peab oluliseks, et kui andmete haldamine ja töötlemine tehisintellekti seadmete abil puudutab tööhõivevaldkonda, tuleb kehtestada asjakohased vormid eelnevaks konsulteerimiseks ja läbirääkimiseks sotsiaalpartneritega asjaomastes küsimustes. Kui selline seade puudutab kodanikuõigusi, tuleb kaasata ka organiseeritud kodanikuühiskond.

1.6.

Komitee toetab ettepanekut määrata kindlaks need riiklikud ametiasutused, kelle ülesanne on tagada uute eeskirjade piisav kontroll.

1.7.

Komitee on nõus, et kasulik on luua kontaktpunktid kõikides liikmesriikides, ja soovitab sellega seoses, et need oleksid kõigile huvitatud isikutele ligipääsetavad, et tagada nende tõhus toimimine ja edendada head koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega.

1.8.

Komiteel on heameel ettepaneku üle kehtestada määrus andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele ning nõustub reegliga, mille kohaselt peab sellistel organisatsioonidel olema mittetulundusühingu õiguslik olemus ja nad peavad teenima üldist huvi pakkuvaid eesmärke, olles sõltumatud ja autonoomsed teistest organisatsioonidest, kes taotlevad andmehalduses kasumit teenivaid eesmärke.

1.9.

Komitee peab eriti huvitavaks määruses sätestatud võimalust tunnistada andmeid haldavate ja vahetavate ühistute mudeli kasulikkust, eesmärgiga anda eelis kodanikele ning mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatele, füüsilisest isikust ettevõtjatele ja vabade kutsete esindajatele.

1.10.

Ühistu mudel võiks olla ka väga kasulik vahend neutraalseks ja jagatud andmehalduseks. Sellega seoses innustab komitee komisjoni ja liikmesriike toetama kodanikke ning VKEsid ja nende organisatsioone selliste algatuste elluviimisel, millega arendatakse välja vastastikuseid organisatsioone andmete haldamiseks ja vahetamiseks.

1.11.

Komitee on seisukohal, et isikuandmete, digitaalidentiteedi ja eraelu puutumatuse kaitse on andmehalduse põhiaspektid, mis on otseselt seotud inimväärikuse ja põhiõiguste järgimise küsimusega. Seepärast peab komitee ülioluliseks tunnustada isikuandmete omandiõigusi, et võimaldada Euroopa kodanikel kontrollida oma andmete kasutamist.

2.   Komisjoni ettepanek

2.1.

Käesolevas arvamuses käsitletava komisjoni ettepaneku eesmärk on järgmine: i. teha avaliku sektori andmed taaskasutamiseks kättesaadavaks olukordades, kus selliste andmete suhtes kehtivad teiste isikute õigused; ii. lubada andmete jagamine ettevõtjate vahel; iii. lubada isikuandmete kasutamine kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega; iv. lubada andmete kasutamine altruistlikel põhjustel.

2.2.

Ettepanek täiendab direktiivi (EL) 2019/1024 avaandmete ja avaliku sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (avaandmete direktiiv), keskendudes avaliku sektori valduses olevale teabele, mille suhtes kohaldatakse teiste isikute õigusi.

2.3.

Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 114 ning selle eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, et tagada Euroopa Liidus andmete liikumine ühtlustatud õigusraamistikus, mis võimaldab tagada siseturu piisava konsolideerimise seoses avaliku sektori asutuste valduses olevate andmete levitamisega.

2.4.

Määruse I peatükis määratakse selle kohaldamisala, täpsustades, et selles sätestatakse: i. avaliku sektori asutuste valduses olevate teatavatesse kategooriatesse kuuluvate andmete liidusisese taaskasutamise tingimused; ii. teavitamis- ja järelevalveraamistik, mida kohaldatakse andmejagamisteenuste osutamise suhtes; iii. altruistlikel eesmärkidel kättesaadavaks tehtud andmete kogumise ja töötlemisega tegelevate üksuste vabatahtliku registreerimise raamistik.

2.5.

II peatükis luuakse mehhanism teatavatesse kategooriatesse kuuluvate avaliku sektori andmete taaskasutamiseks, mille tingimuseks on teiste isikute õiguste austamine. Teiste isikute õiguste kaitse võib olla asjakohane eelkõige isikuandmete kaitse kaalutlustel, aga ka intellektuaalomandi õiguste ja ärisaladuse kaiste seisukohast.

2.6.

Liikmesriigid peavad looma ühtse kontaktpunkti, mis toetaks huvitatud teadlasi ja innovaatilisi ettevõtjaid sobivate andmete leidmisel, ning looma struktuurid, mis toetaksid avaliku sektori asutusi piisavate tehniliste vahenditega ja teadlikku lähenemist sektori õigusraamistikule.

2.7.

III peatüki eesmärk on suurendada usaldust isikuandmete ja isikustamata andmete jagamise vastu ning vähendada ettevõtjatelt ettevõtjatele ja tarbijatelt ettevõtjatele suunatud andmejagamisega seotud tehingukulusid, luues andmejagamisteenuse valdkonnas tegutseda soovivatele üksustele teavituskorra ja nende tegevust reguleeriva raamistiku. Teenuseosutajad peavad täitma nõuet jääda neutraalseks seoses vahetavate andmetega. Nad ei tohi neid andmeid kasutada muudel eesmärkidel.

2.8.

IV peatüki eesmärk on hõlbustada üksikisikute või ettevõtete poolt vabatahtlikult üldiseks hüvanguks kättesaadavaks tehtud andmete altruistlikku jagamist. Eelkõige loob see andmealtruismiga tegelevatele organisatsioonidele võimaluse registreerida end ELis tunnustatud andmealtruismi organisatsioonina, et suurendada usaldust oma tegevuse vastu.

2.9.

Nähakse ette ka ühise Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi väljatöötamine, et vähendada nõusoleku saamise kulusid ja hõlbustada andmete ülekantavust.

2.10.

V peatükis on sätestatud nõuded selliste pädevate asutuste toimimise kohta, kes on määratud jälgima ja rakendama andmejagamisteenuse osutajate ja andmealtruismiga tegelevate üksuste teavitamise raamistikku. Peatükk sisaldab ka sätteid, mille eesmärk on tõhusalt kaitsta üksikisiku õigusi ja eelkõige õigust esitada halduskaebus ja/või kasutada õiguskaitsevahendit sektori asutuste otsuste vastu.

2.11.

VI peatükiga luuakse Euroopa Andmeinnovatsiooni Nõukogu, mis hõlbustab parimate tavade väljakujunemist liikmesriikide ametiasutustes, eelkõige seoses andmete taaskasutamise taotluste menetlemisega, andmejagamisteenuste osutajate teavitamisraamistiku järjepidevuse tagamisega ning andmete altruistliku kasutamisega.

2.12.

VII peatükk võimaldab komisjonil võtta vastu rakendusakte Euroopa andmealtruismi nõusolekuvormi kohta ning VIII peatükk sisaldab üleminekusätteid andmejagamisteenuse osutajate üldise loasüsteemi toimimise kohta ning lõppsätteid.

3.   Üldised märkused

3.1.

Komisjoni ettepanek on asjakohane ja vajalik, sest digiandmete töötlemine, säilitamine ja jagamine on muutumas üha olulisemaks mitte ainult majanduslikus, vaid ka sotsiaalses ja kodanikuühiskonna perspektiivis, kaasates üksikisikud, haldusasutused ja ettevõtjad keerulisse ja sidusasse õigusraamistikku.

3.2.

Digiandmete kõrgetasemeline kasutamine võib aidata välja töötada uusi tooteid ja tõhustada traditsioonilisi tootmisprotsesse, soodustada teadusuuringuid, võidelda kliima soojenemise vastu ning parandada energia- ja veevarude kasutamist, kaitstes inimeste tervist aina paremini.

3.3.

Andmete tõhus ja otstarbekas kasutamine eeldab võimalust neid suurtes kogustes jagada ja vahetada, kasutades ära tehisintellektiseadmete andmetöötlusvõimsust selliste andmete töötlemisel ja kasutamisel üha suuremate ühist huvi pakkuvate eesmärkide saavutamiseks. Üks selline näide on andmete vahetamine haiguste varaseks tuvastamiseks piltdiagnostika abil.

3.4.

Pidevalt toodetavate, hangitavate ja edastatavate andmete suur keerukus ja tohutu kogus on sünnitanud ettevõtteid, organisatsioone ja asutusi, kes on spetsialiseerunud andmete haldamisele või nende vahendamisele nii kommertsmeetoditel kui ka üldise huvi loogika alusel, püüdes saavutada ühishüve (eriti teadusuuringute eesmärkidel).

3.5.

Praeguses majanduslikus ja tehnoloogilises kontekstis on andmed suure väärtusega ja väga kasulik ressurss, millega kaasnevad asjakohased eetilised, majanduslikud ja poliitilised küsimused ning millel on väga oluline mõju konkurentsivõimele ja konkurentsile mitte ainult ettevõtete, vaid ka riikide vahel. Seepärast on asjakohane, et komisjon sekkub proportsionaalse ja selge õigusraamistiku kindlaksmääramisse avaliku andmehalduse jaoks, et kaitsta andmete nii majanduslikku kui ka strateegilist väärtust eri valdkondades, kus digiandmete omamise ja töötlemise oskus on oluline.

3.6.

Mis puutub tundlikesse andmetesse ja eriti terviseandmetesse, siis peab komitee vajalikuks välja kujundada ja laialt levitada häid toimivaid tavasid, nagu tava, mille on kasutusele võtnud Microsoft, kes on otsustanud teavitada oma kliente sellest, kui mõni valitsusasutus palub ettevõttel edastada neile klientide isikuandmeid.

3.7.

Komitee tunnistab ja hindab seda, et komisjoni ettepaneku põhieesmärk on luua tingimused, mis võimaldavad kodanikel, tarbijatel, füüsilisest isikust ettevõtjatel, vabade kutsete esindajatel ja ettevõtjatel (eeskätt väikestel ja mikroettevõtjatel) oma andmeid jagada, teades, et neid haldavad reguleeritud ja nõuetekohase järelevalve all olevad organisatsioonid, et edendada seeläbi usaldust ja sellise õigusraamistiku loomist, mis oleks täielikult kooskõlas Euroopa Liidu väärtuste ja põhimõtetega.

3.8.

Komitee tuletab meelde, nagu ta ka oma varasemates arvamustes on väljendanud, et andmehalduse ja tehisintellekti vahendite küsimuse käsitlemisel on vaja Euroopa õigusraamistikku, mis tagab algoritmide läbipaistvuse ja jälgitavuse, inimese kontrolli tehisintellekti tööriistade üle ja põhiõiguste austamise.

3.9.

Samuti tuleb meeles pidada, et kui neid tehisintellekti tööriistu töökohal kasutusele võetakse, peab Euroopa Komisjon andma eeskirjad sotsiaaldialoogi ja läbirääkimiste tugevdamiseks, et eelnevalt saaks konsulteerida töötajate esindajatega, ning soodustama riiklike komiteede/seirerühmade loomist tehisintellekti vahendite levitamise jälgimiseks, kaasates kõik sidusrühmad: tarbijad, väikesed ja keskmise suurusega ettevõtjad, kutseühingud, töötajate ja organiseeritud kodanikuühiskonna esindajad.

3.10.

Samuti on oluline, et määrus sillutaks teed andmehaldusteenuste kasutamise üldtingimuste heakskiitmisele, nii et andmete edastamist või juurdepääsu käsitlevate lepingute tingimused, mis rikuvad ELi kaitsenõudeid, saaks kohtumenetluse kaudu tühistada. Seepärast soovitab komitee ühtlustada ja tugevdada nõusoleku põhimõtet, lihtsustades küpsistega nõustumise või neist keeldumise korda.

4.   Konkreetsed märkused

4.1.

Komitee leiab, et komisjoni ettepanek on kooskõlas aluslepingutes sätestatud proportsionaalsuse ja subsidiaarsuse põhimõttega, sest selles töötatakse välja ja esitatakse eeskirjad, mis ei ohverda liigselt erahuvi andmete jagamise ja nende otstarbeka kasutamise eesmärgi seisukohast.

4.2.

Seepärast on määrus, mille eesmärk on tagada ühetaolised eeskirjad, mis on samal ajal kohaldatavad kogu siseturul, kõige sobivam vahend, sest erinevad riikide eeskirjad oleksid ebaefektiivsed ja põhjustaksid Euroopa ettevõtjatele, eriti VKEdele, ülemääraseid nõuetele vastavuse kulusid, takistades andmete piisavat liikumist.

4.3.

Valitud reguleerimisvahend on seega kõige sobivam, et ehitada üles Euroopa turgu, kus andmed saavad otstarbekalt liikuda tänu ühtsele õigusraamistikule, mis suudab tekitada usaldust kodanike, tarbijate ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate seas seoses nende andmete piisava kaitsega, ning selleks, et soodustada ettevõtjate ning ka teadus- ja arendusasutuste arengu- ja kasvuvõimalusi.

4.4.

Komitee toetab komisjoni eesmärki kohaldada käesolevas arvamuses käsitletud määrust haldusasutustele, avaliku sektori asutustele ja avalik-õiguslikele isikutele, nagu tehakse riigihangete puhul, et tagada tõendipõhise käsitusviisi abil piisav tõhusus ja lai kohaldamisala, hõlmates kõik avalikku sfääri kuuluvad subjektid, olenemata nende organisatsioonilisest vormist.

4.5.

Sellest lähtudes on samuti proportsionaalne ja kooskõlas uute reeglite üldise käsitusviisiga mitte kohaldada määrust riigi osalusega äriühingute suhtes, arvestades nende organisatsioonilist mudelit, mis on üha enam inspireeritud äri- ja turumudelitest.

4.6.

Komitee toetab artiklis 6 sätestatut, mille kohaselt andmete taaskasutamist lubavad avaliku sektori asutused võivad võtta tasu selliste andmete taaskasutamise lubamise eest ning selline tasu peab olema mittediskrimineeriv, proportsionaalne ja objektiivselt põhjendatud ning ei tohi piirata konkurentsi. Sellega seoses tuleb rõhutada, et ettevõtjad, VKEd, mikro- ja väikesed organisatsioonid ning sotsiaalmajanduse organisatsioonid esitavad ametiasutustele palju andmeid. Neil andmetel võivad olla märkimisväärsed kulud, mille mõju, eriti VKEde jaoks, tuleks tasude kehtestamisel arvesse võtta.

4.7.

Komitee kiidab samuti heaks selle, et tasude arvutamise meetod tuleb eelnevalt avaldada ning see peab tingimata põhinema andmete haldamise ja jagamise kuludel, mitte teistsugusel, andmelitsentsiga sarnasel kulude kindlaksmääramise süsteemil.

4.8.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele, et andmevahetus toimuks vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 101 sätetele konkurentsi kahjustamise kohta. Eelkõige on oluline, et järgitaks komisjoni suuniseid horisontaalkoostöö kokkulepete kohta teabevahetuse vormis. Sellega välditaks seda, et teavet vahetavad üksused võivad häirida turu läbipaistvust, eelistades kokkumängu otseste konkurentide vahel, vähendades seeläbi konkurentsi tarbijate, väikeste ja mikroettevõtjate kahjuks ning moonutades turgudel ausat konkurentsi.

4.9.

Komitee toetab kindlalt selliste riiklike ametiasutuste määramist (artiklid 12 ja 20), kes vastutavad komisjoni kehtestatud uute eeskirjade järgimise asjakohase kontrollimise eest, ning on nõus omadustega, mis neil asutustel artikli 23 alusel peavad olema.

4.10.

Andmebaaside asjakohatu kasutamise ärahoidmiseks riiklikul või Euroopa tasandil peaksid mitmesugused osalevad riigiasutused teostama järelevalvet andmete kasutamise üle, tehes omavahel ja Euroopa Komisjoniga koostööd.

4.11.

Seoses andmealtruismiorganisatsioonidega ja selliste üksuste tunnustamise üldtingimustega kiidab komitee heaks kavandatava määruse sätte, et sellistel organisatsioonidel peab olema üldist huvi pakkuvaid eesmärke taotlevate mittetulundusühingute õiguslik olemus ning ennekõike peavad nad olema sõltumatud ja autonoomsed, eriti teiste organisatsioonide suhtes, kes taotlevad andmehalduses ärilisi või kasumit teenivaid eesmärke.

4.12.

Sellised omadused ja nende üksuste jaoks spetsiaalse avaliku registri loomine rahuldavad piisavalt vajadust tagada läbipaistvus ning kaitsta kodanike ja ettevõtjate õigusi ja huve, mis iseloomustavad altruistlikku andmevahetust. Selle tulemusena saavutataks on kõigi sidusrühmade usalduse suurenemine.

4.13.

Komitee pooldab kindlalt igasse liikmesriiki kontaktpunkti loomise kasulikkust, nagu sätestatakse määruse ettepaneku artiklis 8. See kontaktpunkt peab olema kõigile huvitatud isikutele hästi ligipääsetav, et tagada selle tõhus toimimine ja edendada head koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide ja sotsiaalpartneritega.

4.14.

Lisaks on eriti kiiduväärne, et määruse III peatükis viidatakse võimalusele luua andmeid haldavad ja vahetavad ühistud, eesmärgiga anda eelis kodanikele (töötajad, tarbijad, ettevõtjad) ning väikeettevõtetele ja üksikettevõtjatele, kes ei pääse suurtele andmetele ise ligi ega saa neid töödelda. Sellega seoses julgustab komitee komisjoni ja liikmesriike toetama VKEde organisatsioone, et teha ühiseid algatusi seda tüüpi vastastikuste organisatsioonide välja arendamiseks andmete haldamiseks ja vahetamiseks.

4.15.

Ühistud ja muud koostöövormid tunduvad eriti sobivad kodanike- (töötajate, tarbijate, ettevõtjate) ja ettevõtetevahelise vahendustegevuse haldamiseks ning andmete vahetamiseks või jagamiseks, sest eelkõige ühistud võimaldavad andmesubjektide ja ühistu andmevaldaja – kelle omanikud on antud juhul need samad andmesubjektid – andmehalduse huvide kokkulangemist, ning need võiksid seega tagada osalusel põhineva juhtimise kodanike, ettevõtete ja ettevõtjate vahel, kus neil võiks olla nii andmepakkuja kui ka andmete kasutaja roll. See mehhanism võiks toetada seda usalduse ja avatuse õhkkonda, mis näib olevat Euroopa digitaalsel ühtsel turul hea andmehalduse hädavajalik tingimus.

4.16.

Sellega seoses on komitee seisukohal, et vaja on tõhusat koostööd kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kutseorganisatsioonidega.

4.17.

Isikuandmete kaitse osas tuletab komitee meelde, et Euroopa õiguse kohaselt on eraelu puutumatuse kaitse ja inimväärikuse austamine inimese põhiõiguste ja teiste puutumatute õiguste lahutamatu osa. Siiski juhtub vahel, et nende õiguste piisavat kaitset ähvardab andmete moonutatud kasutamine pärast vabalt antud nõusolekut, mida ei saada alati piisavalt lihtsate menetluste abil. On ka tõsisemaid juhtumeid, kus andmeid varastatakse identiteedivargusega. Osa liikmesriikide kohtud on andmevargused korduvalt hukka mõistnud. Varguse tunnistamine tähendab isikuandmete omandiõiguse tunnustamist.

4.18.

Seepärast soovitab komitee tunnustada Euroopa omandiõigusi digitaalsetele andmetele, et võimaldada inimestel (töötajad, tarbijad, ettevõtjad) kontrollida ja hallata oma andmete kasutamist või keelata nende kasutamine. Nii tehakse võimalikuks selge õiguspärasusega kollektiivhagide kasutamine, et takistada või kontrollida juurdepääsu inimeste andmetele ning hõlbustada nende andmete haldamist eesmärgiga luua Euroopa digitaalne turg.

---

(1)  ELT L 172, 26.6.2019, lk 56.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule „Uus tarbijakaitse tegevuskava – tarbijate toimetulekuvõime parandamine, et edendada majanduse kestlikku taastumist““

(COM(2020) 696 final)

(2021/C 286/09)

Raportöör:	Bernardo HERNÁNDEZ BATALLER
Kaasraportöör:	Gonçalo LOBO XAVIER

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.1.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	218/2/24

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võtab teadmiseks uue tarbijakaitse tegevuskava ja selles kavandatud 22 meedet ning leiab, et kava on võimalikult terviklik ja üksikasjalik.

1.2.

Komitee on komisjoni jõupingutusi tunnustades siiski seisukohal, et tarbijakaitse tegevuskava peaks olema tõelise tarbijapoliitika strateegia tulemus või loogiline jätk. Kuna komisjoni viimane tarbijapoliitika strateegia pärineb 13. märtsist 2007 (perioodiks 2007–2013), on see nüüd täielikult aegunud.

1.3.

Komitee kardab seepärast, et uut tarbijakaitse tegevuskava, nii nagu see on struktureeritud, võib vaadelda kui loetelu algatustest, mis on hajutatud ja mida on kohapeal raske ellu viia.

1.4.

Lisaks on komitee seisukohal, et COVID-19 pandeemia vastu võitlemise meetmed peavad olema erilised ning et paljud neist on kiireloomulised, arvestades enneolematut tervise-, majandus- ja sotsiaalkriisi olukorda, ning tunneb huvi, kas neid meetmeid peaks kaasama tarbijakaitse tegevuskavasse, milles muide ei käsitleta piisaval määral praegust rasket olukorda.

1.5.

Seda arvesse võttes ei saa komitee jätta meelde tuletamata, et tervishoiuliitu tuleb süvendada nii palju kui võimalik ning et tervishoiupoliitika ei ole liikmesriikide ainupädevus. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 168 tuleks õigeaegselt muuta, et viia see lähemale tarbijapoliitikat käsitlevale artiklile 169.

1.6.

Komitee nõuab, et siseturg, olenemata sellest, kas füüsiline või digitaalne, kujundataks välja võrdsetel alustel, ja et saavutatakse tarbijakaitse kõrge tase, nagu komitee on juba korduvalt nõudnud. Seepärast on vaja järgida horisontaalset lähenemisviisi, mis on integreeritud liidu muude poliitikavaldkondadega, et tagada tarbijate huvide arvessevõtmine valdkondlike poliitikameetmete kavandamisel ja rakendamisel.

1.7.

Komitee leiab, et tegevuskava keskkonnasäästlikumaks muutmise komponent on hädavajalik, ja tuletab meelde, et ta on toetanud Euroopa rohelist kokkulepet. Eelkõige kutsub komitee üles edendama kaupade suuremat kestlikkust, kestlikele toodetele juurdepääsu, puhast, ringlusel põhinevat ja senisest kliimasõbralikumat majandust ning toodete tõhusat kasutamist, samuti kavandatud aegumise vastast võitlust ning õigust kaupade ja toodete parandamisele.

1.8.

Komitee on siiski teadlik, et süsiniku jalajälje mõõtmiseks vajalike tööde puhul tuleb arvestada toodete olelusringi ja neid töid ei ole lihtne ellu viia.

1.9.

Tarbijakaitse eeskirjad on vaja kohandada digimaailmaga. Uued probleemid, mida tekitavad sellised arenevad tehnoloogiad nagu tehisintellekt, asjade internet ja robootika, nõuavad praeguse kaitse tugevdamist. Neid tuleks käsitleda eelkõige tooteohutuse direktiivi läbivaatamise raames ning samuti tuleks teha kindlaks ja täita lüngad olemasolevates õigusaktides. See on ka põhjus, miks digiteenuste õigusakt ja digiturgude õigusakt on selle strateegia täiendamiseks hädavajalikud.

1.10.

Komitee nõuab, et tänu Euroopa toetusele saaksid osaleda ka kõik kodanikuühiskonna organisatsioonid (eelkõige tarbijaorganisatsioonid), arvestades nende rolli tegevuskava väljatöötamisel. Organiseeritud kodanikuühiskond, eelkõige tarbijaorganisatsioonid ja ettevõtjate esindajad, ning teised sotsiaalpartnerid peaksid arendama vastastikku kasulikke suhteid, et tagada laiem osalemine selle poliitika väljatöötamises ja rakendamises.

1.11.

Seetõttu tuleks tegevuskava raames tugevdada tarbijate harimise ja koolitamise rolli, kuna need aitavad kaasa kõrgetasemelise kaitse tugevdamisele.

1.12.

Komitee on teadlik VKEde raskustest tegevuskava õnnestumisele kaasaaitamisel, eriti seoses tarbijate teadlikkuse suurendamise ja teavitamisega ning kestlike, ent suurema majandusliku väärtusega kaupade tarnimise ja teenuste osutamisega.

1.13.

Komitee juhib tähelepanu vajadusele pakkuda ettevõtjatele, eelkõige VKEdele rahalisi vahendeid, et täita tegevuskava nõudeid, eelkõige ajal, mil võitlus COVID-19 kriisiga on viinud ettevõtete investeeringute vähenemiseni digitaal- ja keskkonnasektoris.

2.   Euroopa Komisjoni teatis

2.1.   Üldised küsimused

2.1.1.

Euroopa Komisjoni teatis hõlmab järgmist: — selle eesmärk on tugevdada ELi institutsioonide, liikmesriikide ja sidusrühmade vahelise koostöö üldist raamistikku; — selles järgitakse terviklikku lähenemisviisi, mis hõlmab mitut liidu poliitikavaldkonda; — selles rõhutatakse vajadust võtta lisaks muudele liidu algatustele teiste poliitikavaldkondade meetmete väljatöötamisel ja rakendamisel arvesse tarbijakaitsenõudeid; — selles nõutakse ELi ja liikmesriikide tihedat koostööd ning ELi teiseste õigusaktide tasandil välja töötatud tarbijakaitseraamistiku ülevõtmist, kohaldamist ja täitmise tagamist.

2.1.2.

Teatises nimetatakse 22 meedet, mis hõlmavad viit peamist prioriteetset valdkonda: — rohepööre; — digipööre; — tarbijate õiguste kaitse ja jõustamine; — teatavate tarbijarühmade erivajadused ning — rahvusvaheline koostöö.

2.1.3.

Teatises käsitletakse probleeme lähtuvalt vajadusest tagada võrdne ja õigeaegne juurdepääs vajalikele ja kättesaadavatele testidele, kaitsevahenditele, ravile ja tulevastele vaktsiinidele. Tarbijatele tuleb pakkuda täielikke tagatisi seoses põhiõiguste, meditsiinieetika järgimise, eraelu puutumatuse ja isikuandmete kaitsega kooskõlas asjaomase üldmäärusega.

2.1.4.

Pandeemiale järgnenud ulatuslikud sotsiaalsed ja majanduslikud häired kujutavad endast probleemi ühiskonnale. Kuigi on oluline tagada tarbijakaitse kõrge tase, on teatavaid jätkuvaid väljakutseid, eelkõige seoses järgmisega: — seaduse rakendamine, milles on sätestatud õigus turismiettevõtjatele makstud ettemaksete täielikule tagasimaksmisele; — tarbijatele suunatud petuskeemide, eksitavate turundusvõtete ja e-kaubanduse pettuste sagenemine; — tarbimisharjumuste muutumine, mis põhjustab eelkõige ühekordselt kasutatavate pakendijäätmete arvu suurenemist.

2.2.   Peamised prioriteetsed valdkonnad

2.2.1.

Rohepööre aitab kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, loodusvarade ja elurikkuse säilitamisele ning vee-, õhu- ja pinnasereostuse vähendamisele. Kõigile tuleks tagada juurdepääs kestlikele toodetele.

2.2.2.

Euroopa rohelise kokkuleppega nähakse ette terviklik strateegia, mille abil luua ELis õiglane ja jõukas ühiskond, rakendades kliimaneutraalset, ressursitõhusat, puhast ja ringlusel põhinevat majandusmudelit, nii et keskkonnajalajälg oleks väike.

2.2.3.

Kaupade müügi direktiivi tuleks muuta, et soodustada kaupade parandamist ja muuta see tegelikuks õiguseks. Konkreetsete kaupade ja teenuste rühmade käsitlemiseks on kavandatud täiendavaid meetmeid.

2.2.4.

Tarbijaid tuleks paremini kaitsta teabe eest, mis ei vasta tõele või mis on esitatud segadust tekitaval või eksitaval viisil, jätmaks muljet, et mingi toode või ettevõte on tegelikust keskkonnahoidlikum (nn rohepesu).

2.3.   Digipööre

2.3.1.

Tarbijakaitsenormide ajakohastamist ja nende paremat täitmist käsitlev direktiiv ning digitaalse sisu direktiiv on olulised sammud, kuigi tehnoloogia arengu kiiruse tõttu on vaja täiendavaid meetmeid.

2.3.2.

Ei tohiks kasutada nn varjatud mustreid (dark patterns), teatavaid isikustamise tavasid, mis sageli põhinevad profiilianalüüsil, varjatud reklaami, pettust, valet või eksitavat teavet ega manipuleeritud tarbijahinnanguid. Samuti on vaja täiendavaid suuniseid seoses ebaausate kaubandustavade direktiivi ja tarbijaõiguste direktiiviga, sest tarbijaid tuleks internetis ja väljaspool internetti võrreldaval tasemel kaitsta ja õiglaselt kohelda.

2.3.3.

Tehisintellekt toob kasu, kuid mõned selle kasutusviisid võivad rikkuda tarbijate õigusi. Komitee juhib tähelepanu sellele, et vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruse artiklile 22 on andmesubjektidel õigus nõuda inimesepoolset sekkumist, kui automatiseeritud töötlemisel põhinev otsus neid märkimisväärselt mõjutab.

2.3.4.

Uue tarbijakaitsealase koostöö määrusega tugevdatakse veebisuutlikkust, koostöömehhanisme ja jälitusteabe kogumise süsteemi, et tegeleda ELi tarbijakaitsenormide laiaulatuslike rikkumistega, tagada tarbijakaitse ühtlane tase ja määrata ettevõtjate teenindamiseks ühtsed kontaktasutused.

2.4.   Tarbijate erivajaduste rahuldamine

2.4.1.

Tavaliselt eeldatakse, et tarbijad on tehingu nõrgem pool, mistõttu vajavad nende huvid kaitset. Teatavad tarbijarühmad võivad siiski olla eriti haavatavad ja vajada seetõttu eri kaitsemeetmeid. Seda haavatavust võivad mõjutada sotsiaalsed asjaolud või eriomadused, nagu vanus, sugu, tervis, digitaalne kirjaoskus, arvutusoskus või rahaline olukord.

2.4.2.

Praegusel ajal valmistab erilist muret paljude ELi leibkondade suurenev rahaline haavatavus.

2.4.3.

Nimetatud läbivaatamise eesmärk oleks ka vältida diskrimineerivaid olukordi krediiditeenustele juurdepääsul.

2.4.3.1.

Eakatel ja puuetega inimestel on tarbimise vallas oma erivajadused. Oluline on tagada, et kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuetega oleks selge, kasutajasõbralik ja ligipääsetav teave neile kättesaadav nii internetis kui ka väljaspool seda.

2.4.3.2.

Õiglase ja mittediskrimineeriva lähenemise puhul digipöördele tuleks võtta arvesse eakate, puuetega ja üldisemalt internetiühenduseta tarbijate vajadusi, kes võivad end digitaalsete tööriistade kasutamisel ebamugavamalt tunda.

2.4.3.3.

Lapsed ja alaealised puutuvad eelkõige kokku eksitavate või agressiivsete veebikaubandustavadega ning sellele probleemile tuleb leida lahendused. Lisaks tuleks lapsi kaitsta olemasolevate ohtlike toodete ja tooteriskide eest, mistõttu ajakohastatakse ohutusnõudeid teatavate lastele mõeldud toodete suhtes kohaldatavate standardite osas.

2.4.3.4.

Diskrimineerimise ohtu võivad mõnikord suurendada teatavate kaupade tarnijate ja teenuste osutajate kasutatavad algoritmid, mis võivad levinud kultuuriliste või sotsiaalsete ootuste tõttu olla moodustatud selliselt, et neis esineb teatavat kallutatust.

2.5.   Tarbijakaitse ülemaailmses kontekstis

2.5.1.

On oluline, et EL demonstreeriks rahvusvahelisel tasandil oma kõrgetasemelist tarbijakaitset kui Euroopa väärtust ja mudelit.

2.5.2.

Impordi ohutuse tagamine ja ELi tarbijate kaitsmine kolmandate riikide ettevõtjate ebaausate äritavade eest ELis nõuab tõhusamaid meetmeid liidusisese tugevama turujärelevalve näol ja liidu partnerriikide ametiasutustega tehtava koostöö tihendamist.

2.5.3.

Mitmepoolne koostöö aitab edendada rahvusvahelisel tasandil kõrgetasemelist tarbijakaitset ja tooteohutust ning kaitsta tarbijaid kogu maailmas.

2.6.   Juhtimistegurid

2.6.1.

Tegevuskavas esitatakse meetmed, mille eesmärk on edendada tarbijapoliitika prioriteetseid valdkondi, millega EL ja liikmesriigid võiksid järgmise viie aasta jooksul ja pärast seda tegeleda.

2.6.2.

Selline uus visioon koostööst ELi ja riiklike poliitiliste prioriteetide saavutamisel eeldab uut tõhustatud koostöö raamistikku, mis suudaks viia konkreetsete tegudeni.

2.6.3.

Komisjon peab korrapäraseid arutelusid Euroopa Parlamendi, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee ning Regioonide Komiteega. Komisjon teeb samuti tihedat koostööd liikmesriikide ametiasutustega, et tagada meetmete tihe koordineerimine ja asjakohaste kättesaadavate vahendite parim võimalik kasutus.

2.6.4.

Selle tööga peaks kaasnema tihe ja tulemuslik koostöö peamiste sidusrühmadega, sealhulgas tarbijaorganisatsioonide ning tööstus- ja akadeemiliste ringkondadega. Tugevad tarbijaorganisatsioonid on nii liidu kui ka liikmesriikide tasandil olulised partnerid tegevuskava raames tehtava töö kavandamisel ja tarbijateni jõudmisel.

2.6.5.

Seetõttu võtab komisjon järgmised meetmed: — loob uue tarbijapoliitika nõuanderühma; — uuendab 2021. aastal tarbijatingimuste tulemustabelit.

3.   Üldised märkused

3.1.

Seoses tervisealase kriisiga julgustab komitee komisjoni ja liikmesriike jätkama jõupingutusi elanikkonna vaktsineerimiseks ning Euroopa vaktsineerimisstrateegia kättesaadavaks tegemiseks kõigile kodanikele sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.

3.2.

Oluline on suurendada tarbijate mõjuvõimu ja kaasata nad majandusse ning muuta nad jätkusuutliku taastumise võtmeosalisteks, tugevdades seeläbi ELi majanduse ja ühtse turu konkurentsivõimet. Olulised on uued ärimudelid, mis võimaldavad kaupade ja teenuste tõhususe ja kestvuse optimeerimist.

3.3.

Tarbijad peaksid olema olulised osalejad rohepöördes, edendades säästvat tootmist ja tarbimist. Kõik tooted peaksid olema ohutud, kättesaadavad, taskukohased ja juurdepääsetavad, eelkõige seoses nende säilivusaja, vastupidavuse, parandatavuse ja ringlussevõetavuse edendamisega. Komitee on juba väljendanud oma toetust kavandatud aegumise ja toodete vastupidavuse reguleerimisele, k.a tarkvara osas. Kavandatud meetmed on üldiselt horisontaalsed ega ole seotud konkreetselt tarbijate kaitsmisega.

3.4.

Kõnealusesse rohepöördesse tuleks kaasata VKEd, suurendamata liiga palju vastavat halduskoormust.

3.5.

Komitee on kindlalt otsustanud tegutseda aktiivselt rohe- ja digipöörde nimel, toomata kaasa sotsiaalset tõrjutust, vältides haavatavate tarbijate jaoks kahel lähenemisel põhinevat korda ning diskrimineerivaid olukordi, mis piiravad valikut ja juurdepääsu kaupadele ja teenustele, nagu rasedatele krediiditeenustele juurdepääsu keelamine võimalike tulude kaotuste tõttu ja üksikemade väljajätmine teatavatest finantsteenustest.

3.6.

Perede, sealhulgas üksikvanemate ja samasooliste paaride rahalise haavatavuse kõrvaldamiseks tuleks võtta toetavaid meetmeid, eriti seoses võlgadega. Komitee on oma arvamustes väljendanud korduvalt toetust kodumajapidamiste ülemäärase võlakoormuse reguleerimisele.

3.7.

Horisontaalsete meetmete raames peaks komisjon tegutsema energiaostuvõimetuse vallas ja vältima olukordi, mis võivad kaasa tuua sotsiaalse tõrjutuse.

3.8.

Komitee loodab, et komisjon asub niipea kui võimalik tegelema tooteohutust, tarbijakrediiti, tarbijale suunatud finantsteenuste kaugturustust, tarbijate õigusi ja ebaausaid kaubandustavasid käsitlevate direktiivide läbivaatamisega.

3.9.

Komiteel on tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid käsitleva direktiivi suhtes suured ootused ja ta loodab, et see direktiiv võetakse üle viisil, mis on kooskõlas liikmesriikide õigusraamistikega.

3.10.

Komitee nõustub eesmärgiga anda tarbijatele vahendid rohepöördel aktiivsema osa täitmiseks. Ei piisa sellest, et ettevõtted tegelevad muudatuste ja uuendustegevusega; turg peab nende muudatustega leppima ja muutuma, et majandus toimiks senisest ringluspõhisemalt: kestlikumate (tõenäoliselt kallimate) toodete tarbimine, soovitud ökodisaini võimaldatud toodete suurem vastupidavus ja parandatavus (ökoloogilistel kriteeriumidel põhinevate toodete väljatöötamine) ning loodusvarade kasutamise tõhustamine. Samuti tuleks arvesse võtta transpordi rolli rohepöörde kontekstis.

3.11.

Oluline on edastada sõnum, et keskkonna eest peame hea seisma me kõik: ettevõtjad, kes rakendavad kestlikumaid meetmeid ja tavasid, teavitavad ja koolitavad tarbijaid, ning selleks, et nende meetmete tõhusust tagada, tarbijad, kes peavad samuti omandama säästvad harjumused ja käitumise. Seoses Euroopa VKEde jaoks tekkida võivate lisakuludega, mida mõõdetakse mõjuhinnangu raames tehtava VKE testiga (mis on algatuse „Small Business Act“ lahutamatu osa), tuleks selle mehhanismi raames tagada nende leevendamine, mis hõlmab ka pidevat konsulteerimist VKEde esindajatega. Tuleb kehtestada mehhanismid ja vahendid, mis võimaldavad VKEdel oma teadmisi ajakohastada ja uuendada.

3.12.

Komitee peab oluliseks tõhustada võitlust ebaõiglaste veebipõhiste kaubandustavade vastu, mille puhul ei austata tarbijate ega kõigi teiste tootetsüklis osalevate ettevõtjate õigusi. Komitee kinnitab, et kõike, mida füüsilises maailmas (väljaspool internetti) käsitatakse kuritarvitusena, tuleks digitaalses maailmas (internetis) samamoodi käsitada. Uued kuritarvitamise vormid võrguvälises maailmas, nagu ettevõtete järelevalvestrateegiad ja nn varjutud mustrid, nõuavad veelgi tugevama kaitse arendamist.

3.13.

Oluline on tugevdada IT-, inim- ja muid ressursse, mis aitavad võidelda digipettuste vastu. Oma laialdase leviku tõttu muudavad digipettused ametiasutuste tegevuse palju keerulisemaks, sealhulgas juhtudel, kui rünnatakse rahvatervist (näiteks ebaseaduslike uimastite veebipõhise ostmise vormis).

3.14.

Meetmete 8, 9 ja 10 eesmärk on säilitada tasakaal turvalisuse ja vajaliku paindlikkuse vahel, et mitte takistada innovatsiooni ning tehnoloogia ja majanduse arengut. Oluline on töötada koos Hiinaga välja tooteohutuse alane tegevuskava ja suurendada toetust ELi partnerriikidele, sealhulgas Aafrika riikidele regulatiivse suutlikkuse ja tehnilise abi tõhustamiseks. Oluline on kaitsta toodete autentsust (ja lisaks kaubamärgiõigusi), kuna tunnistatakse, et teatavates kolmandates riikides on märkimisväärne hulk võltsitud ja järeletehtud tooteid. Originaaltooted väärivad kvaliteedi, mugavuse ja maine huvides tarbijate suurt tähelepanu ja elavat huvi.

3.15.

Komitee soovitab võtta vastu kvalitatiivse ja kvantitatiivse hindamismeetodi. Oluline on hinnata, kas ELi direktiive rakendatakse õigeaegselt kooskõlas teiseste õigusaktide sätete ja parema õigusloome põhimõtetega.

3.16.

Komitee märgib suurenevat lõhet strateegiate (nt Euroopa roheline kokkulepe üldiselt ja „Talust taldrikule“ või eelkõige uus tarbijakaitse tegevuskava) ja üksikasjalikumate regulatiivsete (või mitteregulatiivsete) algatuste vahel, mille abil tuleks need strateegiad ellu viia. Komitee rõhutab, et tarbijakaitse tegevuskava ambitsioonid rohelise kokkuleppe eesmärkide rakendamisel peavad olema selle individuaalsete jätkualgatuste rakendamisel sidusad.

4.   COVID-19 kriis

4.1.

Praegune pandeemiakriis on tabanud rängalt kõiki inimesi ja avaldanud märkimisväärset mõju meie elu paljudele aspektidele. Ta on kaasa toonud liikmesriikide peamiste prioriteetide muutumise, mis on osutunud äärmiselt kahjulikuks tarbijatele, kes on kogenud oma õiguste põhjendamatut piiramist, ilma et oleks tugevdatud olemasolevaid mehhanisme ega kehtestatud mehhanisme uute olukordadega toimetulekuks, mis tagaksid nende finantskaitse.

4.2.

Selleks et ennetada võimalikke tagajärgi tarbijatele, on pandeemiakriisist saadud õppetundidele tuginedes oluline püüda tulevikus tugevdada tarbijakaitset tervishoiu, energeetika, side, finantsteenuste, lennunduse ja reisijate õiguste, pakettreiside, järelevalve, toidu ja digitaalteenuste valdkonnas.

4.3.

Teiselt poolt on kriis soodustanud kõige haavatavamatele suunatud ebaausate kaubandustavade levikut ning on teatud aja jooksul lisaks teatavate toodete ja isikukaitsevahendite varude ammendumisele kaasa toonud ka väga kõrged ja spekulatiivsed hinnad. Pidades silmas kriisi uut puhangut, nõuab see olukord taas järelevalveasutustele suurema tähelepanu pööramist ja ressursse.

4.4.

Komitee peaks julgustama selleteemalise omaalgatusliku arvamuse koostamist, et abistada komisjoni kõnealuste meetmete määratlemisel ja rakendamisel.

5.   Muud käsitlemist väärivad valdkonnad, mis jäid hõlmamata uude tarbijakaitse tegevuskavasse või mida on selles käsitletud kaudselt

5.1.   Rahvatervise juhtimine liikmesriikides

On asutud tegema esimesi samme Euroopa tervishoiuliidu loomiseks. Koroonaviiruse kriis näitab, et EL peab rahvatervise valdkonnas etendama palju aktiivsemat rolli, et kaitsta kõigi Euroopa kodanike tervist vastupanuvõimelisemate tervishoiusüsteemide ja tugevama terviseohutuse raamistiku kaudu.

5.2.   Finantsteenused

Tarbijakrediididirektiivi läbivaatamise raames on oluline rõhutada maksete peatamise mehhanismi ja sellise integreeritud lähenemisviisi loomist, mis kaitseb tarbijate huve, olenemata krediidi laadist. Euroopa tasandil on oluline hinnata eraisikute maksejõuetuse mehhanismi, võttes arvesse vajadust vältida praegu tarbijatele pakutava kaitse vähenemist.

5.3.   Turism, vaba aja veetmine ja lennureisijate õigused

Oluline on luua, tugevdada või muuta tarbijate õigusi ja luua Euroopa vahendid, et kaitsta tarbijate huve nimetatud valdkondades. See on ka ideaalne võimalus vaadata tarbijakaitse läbi asjakohase finantskaitsesüsteemi abil, mis kaitseb reisijaid likviidsusprobleemidest tuleneva riski eest või lennuettevõtja maksejõuetuse korral piletite hüvitamise ja vajaduse korral kodumaale toimetamise osas.

5.4.   Eluasemed

On vaja luua integreeritud Euroopa eluasemeprogramm, mis hõlmab erinevaid valdkondi, nagu keskkond, energeetika, finantsteenused, lepingulised õigused ja tervishoid, et luua Euroopa tarbijatele õigus juurdepääsule inimväärsele ja pikaajaliselt taskukohasele eluasemele. Soodustada tuleks keskkonnahoidlike elamute (nt passiivmajade) ehitamist. Ringmajanduse põhimõtete kohaldamine hoonete renoveerimisel vähendab ehitusmaterjalidega seotud kasvuhoonegaasiheidet hoonetes. Renoveerimine võib avada arvukalt võimalusi ja tuua pikas perspektiivis ulatuslikku sotsiaalset, keskkonnaalast ning majanduslikku kasu.

5.5.   Energeetika

Tarbijate õigusi tuleks tugevdada taastuvenergia, omatarbimise ja turutariifide poliitika rakendamise tasandil ning tagada, et ühtegi tarbijat ei diskrimineerita ega jäeta ühenduseta, mis takistab tal saada osa tõeliste alternatiivsete energialahenduste kasutuselevõtust.

5.6.

On vaja paremini määratleda ja tugevdada digitaalsete platvormide vastutust nii seoses tooteohutuse kui ka veebilepingute vahendamisega seotud vastutusega.

5.7.

Oluline on kehtestada veebiplatvormide jaoks selge vastutuse struktuur, sealhulgas asjakohased meetmed, et võidelda pettusel põhinevate, ebaausate ja eksitavate kaubandustavade vastu ning nõuetele mittevastavate toodete ja ohtlike kaupade ja teenuste müügi vastu veebiplatvormide kaudu. Sellega seoses on oluline tugevdada koostööd komisjoni ja riikide ametiasutuste vahel, et võidelda selliste ebaausate tavade vastu.

5.8.

Tarbijatele ohtlike toodete otsemüük tuleks peamiselt nende keemilise koostise tõttu katkestada või seda tuleks piirata. Komitee väljendab heameelt süsteemi Safety Gate kasutuselevõtu üle ELi ohtlike tarbekaupade kiirhoiatussüsteemina.

5.9.

Tugevdada tuleks kaitset nn OTT-teenuste valdkonnas, mida endiselt ei reguleerita enamikus siseriiklikes õigusnormides ega ka Euroopa elektroonilise side seadustikus.

5.10.

Tarbijakaitsepoliitika edasiarendamisega tugevdab EL oma majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust. Ilma et see piiraks poliitilisi valikuid, millest ta oma üldises visioonis juhindub, peab EL rakendama teatavat arvu kodanikele senisest lähemal olevaid meetmeid ja programme, mis eeldab Euroopa tarbijakeskuste võrgustiku ja tarbijakaitsealase koostöö võrgustiku tugevdamist kõigi riiklike ametiasutuste osalusel.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Euroopa ravimistrateegia““

(COM(2020) 761 final)

(2021/C 286/10)

Raportöör:

Martin SCHAFFENRATH

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.1.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	232/1/4

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee tunneb heameelt eelkõige Euroopa Komisjoni kavatsuse pärast tagada uue Euroopa ravimistrateegiaga lisaks ravimitööstuse konkurentsivõime edendamisele ohutute, kvaliteetsete ja taskukohaste ravimitega varustamine ning liikmesriikide tervishoiusüsteemide rahaline jätkusuutlikkus. Uutel ühistel Euroopa lähenemisviisidel on keskne roll eelkõige järgmistes valdkondades: — ravimite kättesaadavus ja juurdepääs neile; — riiklike tervishoiusüsteemide taskukohasus ja rahaline jätkusuutlikkus; — teadusuuringute ja innovatsiooni edendamine Euroopa ravimitööstuse konkurentsivõime tugevdamiseks; — vastupidavate ja läbipaistvate tarne- ja tootmisahelate tugevdamine; — rohelise kokkuleppe eesmärkide (1) tõhus rakendamine tänu ravimitööstuse kliimaneutraalsusele.

1.2.

Praegune COVID-19 pandeemia näitab, kui oluline on Euroopa kooskõlastatud lähenemine. Seetõttu rõhutab komitee ühiste strateegiate tähtsust ravimite väljatöötamise ja arenduse ning hinnakujunduse valdkonnas, eriti kui tegemist on kõrge riskiastmega toodetega ja kui tootjate investeeringutasuvus ei ole tagatud.

1.3.

Komitee rõhutab, et kõik ELi tasandi poliitilised meetmed peavad järgima liikmesriikide pädevusi ja subsidiaarsuse põhimõtet vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 168 lõikele 7, et arvestada erinevalt korraldatud riiklike tervishoiusüsteemidega ja mitte neid rahaliselt destabiliseerida. See on eriti oluline hinnakujunduse ja hüvitamise küsimustes, mille eest vastutavad ainult liikmesriigid. Kuid killustatuse ja ebavõrdsuse vältimiseks on oluline tagada informatsiooni, teadmiste ja parimate tavade pidev jagamine ELi tasandil.

1.4.

Komitee märgib, et praegustes raamtingimustes on Euroopa ravimisektor viimastel aastatel arenenud suunas, mis on mõnel juhul viinud erinevate stiimulite süsteemide väärkasutamiseni, osutunud mitmes mõttes läbipaistmatuks ja keskendunud kõrge kasumimarginaaliga ärivaldkondadele. Samuti on see viinud osalt liigsete hinnanõudmisteni. Seepärast on komitee arvates vaja ravimite kehtiv õigusraamistik läbi vaadata ja seda kohandada ning siduda see rohkem taskukohasuse ja kättesaadavusega seotud tingimustega.

1.5.

Komitee rõhutab eriti toimiva, õiglase ja tõhusa siseturu keskset rolli, kus ühelt poolt edendatakse ja tasustatakse tõelist meditsiinilist innovatsiooni, millel on tegelik lisaväärtus tervishoiule, ja teiselt poolt tugevdatakse konkurentsi õiglase ja taskukohase hinnaga ravimite kättesaadavuse nimel.

1.6.

Uuendusliku teadus- ja arendustegevuse kui Euroopa ravimitööstuse ülemaailmse konkurentsivõime aluse edendamise huvides toetab komitee iseäranis intellektuaalomandi kaitse õigusraamistiku kavandatavat ühtsustamist ja selle järjepidevat rakendamist liikmesriikides.

1.7.

Seoses vastupidavamate tarne- ja tootmisahelatega, et tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat ja vältida tarneraskusi, soovitab komitee lähenemisviisi, mis hoiaks tasakaalu tootmiskohtade suurema mitmekesistamise ning tootmise järk-järgult, osaliselt ja samal ajal jätkusuutlikult Euroopasse tagasitoomise vahel. Võimalikke rahalisi ja maksustiimuleid liikmesriikide tasandil ning nende tõhusust tuleks ELi tasandil ühiselt arutada ja analüüsida.

1.8.

Komitee pooldab ka Euroopa ravimialast teadus- ja arendustegevust stimuleeriva süsteemi, ennekõike pediaatrias kasutatavate ravimite ja harvikhaiguste ravimite õigusraamistiku kavandatavat läbivaatamist. Tulevastes strateegiates tuleb eelkõige keskenduda suurele vajadusele sobivate ravimeetodite järele laste vähkkasvajate valdkonnas.

1.9.

Komitee arvates tuleb ravimite õigusraamistiku läbivaatamisel ja kõigi tulevaste ELi tasandi algatuste puhul esmajoones lähtuda läbipaistvuse põhimõttest, et luua üldistes huvides tõelist lisaväärtust. Lisaks tootja kulutustele puudutab see ka riiklike vahendite eraldamist teadus- ja arendustegevuseks, stiimulite kasutamist jms.

1.10.

Komitee väljendab heameelt ja toetust seoses Euroopa Komisjoni toetatud liikmesriikide algatustega innovaatiliste ja kallite ravimite ühiseks soetamiseks, et tagada riiklike tervishoiusüsteemide finantsiline jätkusuutlikkus.

1.11.

Komitee tunnistab geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite positiivset rolli taskukohaste ravimite kättesaadavuse osas ja nende tähtsust tervishoiusüsteemide jätkusuutlikul rahastamisel ning panust vastupidava ja strateegiliselt sõltumatu Euroopa ravimituru seisukohast. Komitee toetab selliseid meetmeid, mis viivad geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite turu tulevikukindla kujundamiseni, nagu näiteks avalike hangete kontekstis majanduslikult soodsaima pakkumuse kriteeriumide kasutamine ja hankemenetlused, mille tulemusel valitakse mitu võitjat, arvestades seejuures keskkonna- ja sotsiaalkaitseaspekte.

1.12.

Komitee manitseb ettevaatlikkusele lubade kiirendatud väljastamisel puudulike tõendite ja tegelikes tingimustes saadud andmete laialdasema kasutamise põhjal, kui tegemist ei ole piiriülese tervishoiukriisiga. Kindlasti tuleb ära hoida riski nihutamine patsientide kahjuks müügiloa andmise eelsest etapist sellele järgnevasse etappi. Seega tuleks andmed ja uuringute tulemused järjepidevalt avaldada, et tagada tõhus järelevalve pärast müügiloa saamist.

2.   Üldised märkused

2.1.

18. novembril 2020. aastal avaldatud aruande „Health at a Glance: Europe“ („Tervisest kokkuvõtlikult: Euroopa“) (2) kohaselt suurenesid tervishoiukulud liidu kõigis 27 liikmesriigis ajavahemikus 2013–2019 keskmiselt 3,0 % aastas, ulatudes 2019. aastal 8,3 %ni SKPst. Isegi kui see osakaal on arenenud vastavalt liikmesriikide majanduskasvule, on praeguse COVID-19 pandeemia käigus oodata märkimisväärset kasvu.

2.2.

Nagu on juba rõhutatud nõukogu 2016. aasta järeldustes (3) ja Euroopa Parlamendi algatusraportis ravimite kättesaadavuse parandamise võimaluste kohta, (4) avaldavad tõusvad ravimihinnad riiklikele tervishoiusüsteemidele üha suuremat survet. Seetõttu tuleb Euroopa Liidu keerukas ravimisüsteemis taastada tasakaal lubade väljastamise ja innovatsiooni edendavate meetmete vahel, et tagada võrdne juurdepääs ravimitele kõigis liikmesriikides.

2.3.

Eelkõige seavad äsja heakskiidetud ravimeetodite tõusvad hinnad ohtu ravimieelarve stabiilsuse ja seega ka ravimite kättesaadavuse patsientide jaoks (5). Seoses sellega on komitee eriti kriitiline tugeva klastrite moodustumise suhtes (nt vähiraviga seoses) põhjalikult uuritud valdkondades, mis kattuvad suuresti tootjate olemasolevate portfellidega. Seetõttu tuleb klastrite kaotamiseks leida tõhusad lahendused ning ravimeetodid peaksid olema taskukohased ja sellest tulenevalt kõigile patsientidele võrdselt kättesaadavad. Selleks on vaja suunata teadus- ja arendustegevus valdkondadesse, kus eksisteerib reaalne rahuldamata meditsiiniline vajadus, nt harvikhaigused või harva esinevad lastevähiliigid.

2.4.

Juba Euroopa intellektuaalomandi tegevuskava koostamise tegevuskavas (6) rõhutatakse, et liidul on intellektuaalomandi kaitseks tugev õiguslik raamistik. Seetõttu peaks selle süsteemi iga muudatusega kaasnema tõendipõhine mõjuhinnang, et teha üksnes vajalikke muudatusi.

2.4.1.

Patentide, täiendava kaitse tunnistuste ja andmete ainuõiguslikkuse eesmärk on luua stiimuleid teadusuuringute edendamiseks uutes valdkondades. Ravimistrateegia edasiarendamisel on oluline võtta suund sotsiaalsele lisaväärtusele. Tähelepanu keskmes peaks olema tõhusate, ohutute ja taskukohaste ravimite kättesaadavus ja neile juurdepääs kõikide patsientide jaoks, mis oleks kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste sambas määratletud õigusega asjakohasele tervishoiule (7). See kehtib lisaks uudsete, patenteeritud ravimite pakkumisele ka geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite kättesaadavuse kohta. Toimival ja õiglasel ühtsel turul on seega keskne roll.

2.4.2.

Komitee toetab samuti täiendava kaitse tunnistuste õigusraamistiku ühtlustamist, et muuta loa andmise menetlus ühtsemaks ja kõrvaldada rakendamise killustatus liikmesriikides. Arvestades täiendava kaitse tunnistuste sotsiaalset mõju, tuleb tagada, et selles kontekstis keskselt loodav asutus alluks Euroopa Liidu institutsioonidele.

2.4.3.

Komitee on väga mures võimaluse pärast pikendada ainuõigusi ja tugevdada veelgi intellektuaalomandi õigusi seoses ravimituruga. Selleks et taskukohane ravi oleks patsientidele jätkuvalt kättesaadav, ei tohi geneeriliste ja sarnaste bioloogiliste ravimite väljatöötamine ja turule toomine muuta hinnakonkurentsi raskemaks. Seetõttu on oluline vältida toote mitmekordset kaitset erinevates liikmesriikides või mitme patendi kaudu (patent slicing), eriti kuna pole tõendeid selle kohta, et intellektuaalomandi tugev kaitse edendaks innovatsiooni ja tootlikkust (8).

2.4.4.

Eriti arvestades praegust poliitilist arutelu, mis käsitleb tootmiskohtade tagasitoomist Euroopasse, et tagada tarnekindlus, tuleb väga hoolikalt analüüsida intellektuaalomandi õigusraamistiku muutmist. Nn võltsimisvastase direktiivi 2011/62/EL (9) mõju hinnangu kohaselt pärineb valdav osa geneeriliste ravimite toimeainetest Indiast ja Hiinast, samas kui uute patenteeritud ravimite toimeaineid toodetakse suures osas Euroopas. Seetõttu tuleks eelkõige geneeriliste ravimite tootmise tagasitoomiseks kasutada muid stiimuleid ja mehhanisme kui intellektuaalomandi õiguste edasine tugevdamine. Alternatiivseteks meetmeteks oleksid näiteks ravimite litsentsilepingud, eelostulepingud või patendipuulid (10). Lisaks tagasitoomisele tuleks leida ka võimalusi, kuidas tootmist nii Euroopas kui ka väljaspool intensiivsemalt mitmekesistada, et tugevdada ja kindlustada tarneahelaid.

2.5.

Harvikravimite valdkonnas tunneb komitee heameelt asjaolu üle, et lubatud harvikravimite arv on määruses (EÜ) nr 141/2000 (11) sätestatud stiimulite tulemusel pidevalt suurenenud, mis on oluliselt parandanud võrdset kättesaadavust patsientide jaoks ja on seega teretulnud. Kuid ravimite kättesaadavust takistavad üha enam tootjate suured hinnanõudmised (12). Seetõttu rõhutab komitee, et harvikravimite staatust ei tohi kasutada ebaproportsionaalsete hinnanõudmiste ja kasumi saavutamiseks ning toetab seepärast asjaomase õigusraamistiku läbivaatamist, mis algatati 2020. aasta novembris avaldatud mõjuhinnanguga (13). Kaaluda tuleks kriteeriumide regulaarset automaatset ümberhindamist ja turu ainuõiguse kestuse kohandamist teatud veel määratlemata tingimustel. Komitee toetab ka harvikravimiks määramise kriteeriumide, eelkõige levimuse (võttes arvesse kõiki kinnitatud näidustusi) võimalikku läbivaatamist.

2.6.

Komitee toetab eriti Euroopa Komisjoni ja paljude Euroopa Parlamendi liikmete nõudmist kogu ravimisektori suurema läbipaistvuse järele, eriti teadus- ja arendustegevuse kulude osas. Kuna kulude läbipaistvuse aluseeskirjad ravimite väljatöötamisel enamasti puuduvad, ei saa hinnakujunduse ja hüvitamise eest vastutavad asutused kontrollida uute ravimite suurte uurimiskulude argumendile tuginevat hinnakujundust ja seega ka mitte seda, kas nõutud hinnad on asjakohased.

2.6.1.

Komitee arvates võiks läbipaistvusdirektiiv 89/105/EMÜ (14) olla selles kontekstis oluline vahend. Selle artiklis 6 on sätestatud, et positiivset loetelu pidavad liikmesriigid peaksid avaldama oma tervisekindlustussüsteemiga hõlmatud toodete täieliku loetelu, samuti nende pädevate asutuste kehtestatud hinnad ja edastama need komisjonile. Tegelikult makstud hinnad on kaitstud konfidentsiaalsete ostukokkulepetega, mis muudab riiklike ametiasutuste vahelise teabevahetuse oluliselt keerulisemaks. EURIPID-andmebaas (15) võiks selles kontekstis olla lähtepunkt, tingimusel et kõigilt liikmesriikidelt nõutakse oma hinnateabe esitamist.

2.6.2.

Komitee arvates on samuti väga tähtis märkimisväärselt suurendada ravimite ülemaailmsete tarne- ja tootmisahelate läbipaistvust, et võidelda võimalike tarneraskustega ning suurendada tervishoiusüsteemide vastupidavust. Lisaks kooskõlastatud aruandlussüsteemi loomisele, mis oli ette nähtud juba seoses Euroopa terviseliiduga ja milles kõik asjaomased osaleja on kohustatud osalema, on väga oluline luua ka WHO poolt oluliseks määratud ravimite strateegilised varud.

2.6.3.

Praeguse COVID-19 pandeemia taustal toetab komitee paljude Euroopa Parlamendi liikmete ja asjaomaste sidusrühmade üleskutset suurendada läbipaistvust ravimitootjatega sõlmitud COVID-19 vaktsiinide ostukohustuskokkulepete osas. Läbipaistvus on võti, et võita Euroopa Liidu kodanike usaldus viirusevastase immuniseerimise suhtes ja nende heakskiit sellele. See ei puuduta mitte ainult praegusi vaktsiinilepinguid, vaid peaks uue läbipaistvusraamistikuna kehtima ka kõigi tulevaste ühishangete puhul.

2.7.

Äsja loa saanud kõrge hinnaga ravimite ühishanke meetmeid tuleks Euroopa tasandil selgelt tugevdada ja edendada. Lisaks Euroopa varustuskindluse suurendamisele saab nii tugevdada ka läbirääkimispositsiooni ravimitootjate suhtes ja suurema ostumahu abil selgelt kulusid vähendada.

2.8.

Ravimialase teadus- ja arendustegevuse edendamise osas toetab komitee paljude osalejate ja sidusrühmade kriitikat läbipaistvuse puudumise, avalike sidusrühmade ebapiisava kaasamise ja üldsuse puuduliku juurdepääsu kohta teadustulemustele.

2.8.1.

Seepärast nõuab komitee, et tulevikus avalikustataks igasugune teadustöö avalikest vahenditest rahastamine ning kõik teadus- ja arendustegevuse kulud, et seda saaks riikliku hinnakujunduse küsimustes arvesse võtta ning oleks tagatud reaalne avaliku sektori investeeringutasuvus. Siinkohal tuleks kaaluda teadusuuringute edendamise regulaarset hindamist ja sellest Euroopa Parlamendile aru andmist. Eelkõige tundlikes tervishoiuvaldkondades on ebasoodne, kui teadusuuringute edendamisel keskendutakse ainult tööstushuvidele. Seepärast peavad tulevikus kõik asjaomased osalejad olema märkimisväärselt kaasatud Euroopa Komisjoni teadusuuringute kavadesse, et tagada nende vastavus tegelikele meditsiinilistele ja ühiskondlikele vajadustele.

2.8.2.

Selles kontekstis on hädavajalik kehtestada kogu Euroopa Liidus rahuldamata ravivajaduse ühine määratlus, et suunata ravimialane teadus- ja arendustegevus tõhusalt nendesse valdkondadesse, kus puudub piisav või tõhus ravi. Need kriteeriumid peaksid põhinema patsientide ja rahvatervise vajadustel.

2.9.

Samal ajal kutsub komitee seoses meditsiinivaldkonna teadus- ja arendustegevuse ning kliiniliste uuringutega üles võtma ELi tasandi meetmeid, et võtta rohkem arvesse soolisi erinevusi ja ravimite erinevat mõju igapäevases meditsiinipraktikas, tuginedes asjakohastele näitajatele. Samuti kutsub komitee üles suuremale läbipaistvusele ja seega kõigi osalejate suuremale teadlikkusele selles küsimuses.

2.10.

Komitee arvates tuleb eriti positiivselt hinnata seda, et ravimistrateegias on sõnaselgelt rõhutatud suurenevat antimikroobikumiresistentsuse riski. Lisaks tõhusatele meetmetele antibiootikumide kasutamise vähendamiseks tuleb iseäranis keskenduda alternatiivsetele stimuleerivatele mudelitele kogu teadus- ja arendustegevuse tsükli vältel ning uutele hinnakujundussüsteemidele. Muu hulgas võiks kasutada ka proovitud stiimuleid, näiteks varajane teabevahetus Euroopa Ravimiametiga ja loatasudest loobumine. Tulevikus on oluline lahutada tootja kasum müügimahust. Uute antibiootikumide edendamise kõrval võiks võtta kasutusele ka muid meetmeid, nagu näiteks eelostulepinguid, mis võimaldaksid tootjatele rohkem prognoositavust.

2.11.

Lubade väljastamise ja turule toomise osas väljendab komitee üldiselt heameelt uuenduslike ravimite kiire kättesaadavuse üle, eriti suure rahuldamata ravivajadusega valdkondades. Kiirem heakskiitmine ei taga aga automaatselt paremat ravimitega varustamist. Seepärast peab Euroopa ravimipoliitika peamine eesmärk olema tagada ohutute, taskukohaste ja kvaliteetsete ravimite võrdne kättesaadavus kõigile patsientidele.

2.11.1.

Kiiresti arenevate tehnoloogiliste võimaluste ja sellega seotud nõudmise taustal, et uuringu ülesehitus oleks paindlik, nõustub komitee Euroopa Komisjoniga, et juhuvalikuga kontrollitud uuringud, (ideaaljuhul) asjakohaste võrdlusravimite ja lõpp-punktidega, peavad jätkuvalt olema turule lubamise kuldstandard. Erandeid tuleks teha ainult üksikjuhtudel ja asjakohase põhjendusega. Kui andmete genereerimine nihkub müügiloa saamise järgsesse etappi, tuleb tagada, et sellega seotud kulud ei kanduks ravimiettevõtetelt avalikule sektorile ning enneaegne heakskiit ei ohustaks patsiente. Hinnakujunduses tuleks arvesse võtta asjaolu, et pole piisavalt andmeid ja seetõttu tuleb neid juurde genereerida.

---

(1)  https://ec.europa.eu/info/strategy/priorities-2019-2024/european-green-deal_et

(2)  https://ec.europa.eu/health/state/glance_et

(3)  ELT C 269, 23.7.2016, lk 31.

(4)  https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/A-8-2017-0040_ET.pdf

(5)  https://www.oecd.org/health/health-systems/Addressing-Challenges-in-Access-to-Oncology-Medicines-Analytical-Report.pdf

(6)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12510-Intellectual-Property-Action-Plan

(7)  https://ec.europa.eu/info/publications/european-pillar-social-rights-booklet_en

(8)  https://pubs.aeaweb.org/doi/pdf/10.1257/jep.27.1.3

(9)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02011L0062-20110721&from=ET (ELT L 174, 1.7.2011, lk 74).

(10)  https://www.who.int/bulletin/volumes/97/8/18-229179/en/

(11)  https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02000R0141-20190726&qid=1598193643269&from=ET (EÜT L 18, 22.1.2000, lk 1).

(12)  https://ec.europa.eu/health/sites/health/files/files/paediatrics/docs/orphan-regulation_study_final-report_en.pdf

(13)  https://ec.europa.eu/info/law/better-regulation/have-your-say/initiatives/12767-Revision-of-the-EU-legislation-on-medicines-for-children-and-rare-diseases

(14)  EÜT L 40, 12.2.1989, lk 8.

(15)  EURIPID on hinnakujunduse ja hüvitamise küsimuste eest vastutavate riiklike asutuste vabatahtlik andmebaas. See sisaldab – läbipaistvusdirektiivile 89/105/EMÜ tuginedes – peamiselt ambulatoorses ravis kasutatavate ravimite ametlikke hinnakirjahindu. Vt https://euripid.eu/about/.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „Innovatsioonipotentsiaali rakendamine – intellektuaalomandi tegevuskava ELi majanduse taastamise ja vastupidavuse toetamise suurendamiseks““

(COM(2020) 760 final)

(2021/C 286/11)

Raportöör:

Rudolf KOLBE

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Komisjon, 14.1.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 304
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	241/0/2

1.   Järeldused ja soovitused

1.1.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee toetab täielikult Euroopa Komisjoni intellektuaalomandi tegevuskava kui väga head ja terviklikku lähenemisviisi ELi intellektuaalomandi süsteemi ajakohastamiseks.

1.2.

Komitee on kindlalt veendunud, et ühtse patendisüsteemi käivitamine peab olema põhiprioriteet ja see suurendab märkimisväärselt ELi ettevõtete konkurentsivõimet. Süsteemi rakendamise ilmsetele raskustele vaatamata on komitee veendunud, et ühtse patendisüsteemi ülevõtmisest ELi õigussüsteemi peab saama (pikaajaline) eesmärk.

1.3.

Komitee rõhutab VKEde toetusmeetmete tähtsust intellektuaalomandi õiguste kaitse kõigis valdkondades. Peale rahaliste toetusmeetmete tuleb erilist tähelepanu pöörata intellektuaalomandi õigusi käsitleva oskusteabe suurendamisele ning kohandatud konsultatsiooni- ja nõustamisteenustele.

1.4.

Komitee soovib algatada arutelu selle üle, kuidas suurendada teadmisi intellektuaalomandi õiguste ja nende haldamise kohta ELi haridussüsteemide kõigil tasanditel.

1.5.

Komitee julgustab komisjoni võtma kasutusele ühtne täiendava kaitse tunnistus ja uurima võimalust rakendada täiendava kaitse tunnistuse süsteemi uutes sektorites.

1.6.

Komitee on veendunud, et autoriõiguste raamistiku ja autoriõiguste andmete haldamise ühtlustamine suurendaks intellektuaalomandi õiguste kasutust loomesektoris.

1.7.

Komitee nõuab sotsiaaldialoogi protsessi, mis peale õigusnormide selgitaks ja määratleks kollektiivläbirääkimiste käigus õiglased intellektuaalomandi õigused, selleks et pakkuda autoritele ja tootjatele stiimuleid nende loomingu tunnustamise ja samuti õiglase majandusliku hüvitise näol.

1.8.

Komitee peab geograafilisi tähiseid oluliseks vahendiks kohalike tootjate konkurentsivõime suurendamisel ja rõhutab mittepõllumajanduslike toodete jaoks geograafiliste tähiste ühtlustatud kaitsesüsteemi sisseviimise võimalusi.

1.9.

Komitee tunnistab kogu ELis andmevoo edendamise majanduslikku potentsiaali ja avalikku huvi, kuid tõstab esile tasakaalustamata nõuetest tulenevaid probleeme.

1.10.

Komitee tunneb heameelt kõigi meetmete üle, mis aitavad kaasa võitlusele intellektuaalomandi õiguste rikkumise vastu ja tugevdavad Euroopa Pettustevastase Ameti rolli võltsimise vastases võitluses.

1.11.

Komitee toetab kolmandates riikides tegutsevate ELi ettevõtjate jaoks mõeldud otsetoetusvahendite edasist täiustamist ning intellektuaalomandi õiguse ja ELi kaubanduslepingute sätete ranget jõustamist, et kaitsta neid ettevõtteid intellektuaalomandi õiguste rikkumiste eest.

1.12.

Praegune tervisekriis tõi ilmsiks vajaduse saada kriitilises olukorras juurdepääs süsteemselt olulisele intellektuaalomandile. Intellektuaalomandi õigused ei tohiks takistada pandeemiavaktsiinide või ravi kättesaadavust: tõhusad sundlitsentsimise süsteemid tagavad hädaolukorras ühiskonna turvavõrgu ja õiglase hüvitise ettevõtjatele.

2.   Üldised märkused

2.1.

Komitee toetab komisjoni intellektuaalomandi tegevuskava kui olulist sammu ELi intellektuaalomandi süsteemi ajakohastamiseks ning ELi ettevõtjate, eelkõige VKEde ja mikroettevõtjate tohutu innovatsioonipotentsiaali suurendamiseks. Kuna intellektuaalomandiga seotud toodete, nagu leiutised, kunsti- ja kultuuriloome, kaubamärgid, tarkvara, oskusteave, äriprotsessid ja andmed, suur majanduslik tähtsus suureneb ELis jätkuvalt, peab komitee optimeeritud ja hästi juurdepääsetavat õiguslikku ja poliitilist raamistikku hädavajalikuks.

2.2.

Paljud ettevõtjad, eelkõige VKEd, mis moodustavad 99 % kõigist ELi ettevõtjatest, ei kasuta (täiel määral) ära intellektuaalomandi kaitse võimalusi. Intellektuaalomandi kaitse ulatuslikum kasutamine ELi ettevõtetes – eritähelepanuga VKEdel ja mikroettevõtjatel – peab olema intellektuaalomandi õiguste tegevuskava põhiaspekt. Nõutakse mitmesuguseid meetmeid, alates vajadusest vähendada kulusid, lihtsustada menetlusi, suurendada teadlikkust ja teadmisi, pakkuda kohandatud nõuandeid ja tuge kuni vajaduseni ajakohastada haridussüsteemi intellektuaalomandi õigustega seotud oskusteabega.

2.3.

Intellektuaalomand on oluline majandustegur, sest sellega seotud tööstusharud annavad peaaegu 45 % Euroopa SKPst ja seal asub 30 % töökohtadest, kuid see on ka oluline tegur meie ühiskonna kõige olulisemate probleemide lahendamisel. COVID-19 kriis on väga selgelt näidanud ELi sõltuvust professionaalsest tipptasemest ühes tõhusate intellektuaalomandi nõuete ja vahenditega, et tagada kriitilise tähtsusega intellektuaalomandi kiire kasutuselevõtt. Kliimamuutuste vastase võitluse edu sõltub suurel määral ka tipptehnoloogia kiirest arendusest ja kasutuselevõtust ning tõhusatest vahenditest, et tagada kriitilise tähtsusega immateriaalse vara ja andmete vahetuse õiglane käsitlus.

2.4.

Tehnoloogiarevolutsioon on intellektuaalomandi õiguste seisukohalt nii liikumapanev jõud kui ka murekoht, mis nõuab innovatsioonipõhiste vahendite tasakaalustatud käsitlust. Digiüleminek ja tehisintellekti tehnoloogiad tõstatavad mitmeid tähelepanu vajavaid küsimusi intellektuaalomandi õiguste kohta, näiteks läbipaistvus, andmete päritolu ja autoriõigused, inimsekkumise määr, eetikapõhimõtted jms. Komitee toetab komisjoni seisukohta, et tehisintellektisüsteemi ei tohiks käsitada autori ega leiutajana. Üldiselt on komitee veendunud, et tasakaalustatud muudatused ja ajakohastused tagavad Euroopa intellektuaalomandi raamistiku valmisoleku digiülemineku ja tehisintellekti probleemide lahendamiseks. Kuna EL jääb endiselt digitoodete ja -tehnoloogiate patentide arvu poolest märkimisväärselt teistest piirkondadest maha, tuleb eritähelepanu pöörata meetmetele, mis parandavad seda olulist turgu.

3.   Konkreetsed märkused

3.1.   Intellektuaalomandi kaitse

3.1.1.

Ühtne patendisüsteem kui ettevõtjate ühtne kontaktpunkt on vältimatu selleks, et oluliselt vähendada patentidega seotud kulusid, hõlbustada litsentsimist, parandada läbipaistvust ja ületada VKEde juurdepääsu piiravad tõkked. Ühtse patendisüsteemi rajamine ja ühtse patendikohtu töö käivitamine parandab märkimisväärselt intellektuaalomandi kaitset ja see peab olema tegevuskava prioriteet. Menetluste lihtsustamine kiirendab samuti kogu protsessi ja suurendab seeläbi Euroopa patendiomanike konkurentsivõimet. Ühtse patendikohtu leping on tõhusa, spetsialiseeritud ja tehniliselt pädeva patendivaidluste lahendamise süsteemi oluline alustala, mis võimaldab suurendada õiguskindlust, lihtsust ja tõhusust. Rakendamisel ilmevate raskuste valguses peaks eesmärk olema süsteemi ülevõtmine ELi õigussüsteemi. Vahepeal tuleb esmajärjekorras tegeleda edasiste viivitustega, mis tulenevad liikmesriikide menetlustest ja/või Ühendkuningriigi taganemisest lepingust. Asjaolu, et ELi patentide osakaal maailmas on tugevalt langenud – 17,4 %-lt 2009. aastal 11,3 %-le 2019. aastal –, näitab samuti selgelt lisameetmete vajadust.

3.1.2.

Täiendava kaitse tunnistusega saab laiendada patendiga tagatud kaitset ravimile või taimekaitsevahendile, mille kohta kehtib asjakohane müügiluba. Seetõttu on see oluline vahend tõhusa patendikaitse kaotuse korvamiseks, kui kohaldatakse aeganõudvat testimist, kliinilisi või väliuuringuid ja regulatiivset protsessi. Komitee leiab, et täiendava kaitse tunnistused on olulised uute toimeainete innovatsiooni tõhusaks edendamiseks ning ELi teadus- ja arenduskeskuste huvi äratamiseks, samal ajal peab tasakaalustatud erandi tegemine täiendava kaitse tunnistuse õigustest tagama ravimite taskukohasuse ja piisava tarne. Kuigi täiendava kaitse tunnistuse süsteem on lihtne ja innovatsiooni toetav, on see endiselt killustatud ja täiendava kaitse tunnistuse taotlus tuleb esitada igas liikmesriigis, kus asjakohast kaitset taotletakse. ELi uue eraldi määrusega ühtse täiendava kaitse tunnistuse loomine ja ühe ametiasutuse sätestamine ühtse kontaktpunktina ühtsete patentide ja täiendava kaitse tunnistuste väljastamiseks muudaks täiendava kaitse tunnistuse atraktiivsemaks patendiomanikele, tagaks novaatorite parema kaitse ja annaks kolmandatele isikutele õiguskindluse. Samuti toetab komitee lähenemisviisi, mille eesmärk on uurida optimeeritud täiendava kaitse tunnistuse süsteemi rakendatavust uutele sektoritele, mille toodete jaoks on tõenäoliselt vaja müügiluba.

3.1.3.

ELi kaubamärgialaste õigusaktide läbivaatamisel saadud kogemuse põhjal on komitee veendunud, et disainilahenduste kaitset käsitlevate liidu õigusaktide ajakohastamist saadab edu. Head kogemused selliste küsimuste reguleerimisest liidu õigusaktide kaudu peaksid motiveerima komisjoni algatama ettepaneku ühtse patendi ja täiendava kaitse tunnistuse uue eraldi määruse kohta ning pikemas perspektiivis integreerima ühtse patendisüsteemi liidu õigussüsteemi.

3.1.4.

Komitee on teadlik, et geograafilised tähised kujutavad ELi tootjate jaoks ainulaadset ja väärtuslikku ressurssi aina liberaalsemal ja tiheda konkurentsiga maailmaturul. ELi geograafiliste tähiste kaitsesüsteemil on põllumajandussektoris suur majanduslik väärtus. Enamasti toimib süsteem väga hästi, kuid geograafiliste tähiste kaitset tuleb veel jõustada näiteks ametiasutuste ühtlustatud kontrollisüsteemi ja toidupettuse ühismääratluse abil. Kaubanduskokkulepetes tuleks samuti keskenduda sellistele konkreetsetele kaitsemeetmetele. Komitee tõstab esile võimaluse lisada geograafiliste tähiste kaitse ühtlustatud süsteemi mittepõllumajandustooted, mis on kohaliku identiteedi oluline osa. See aitaks kohalikel tootjatel oma kvaliteetseid tooteid edukamalt esitleda ja avaldaks täiendavat positiivset mõju vähem arenenud piirkondadele. Peale selle oleks tootjatel kasu registreerimismenetluse lihtsustamisest.

3.1.5.

Ühenduse sordikaitse süsteem on veel üks positiivne näide ELi määrusel põhinevast ühtlustatud lähenemisviisist intellektuaalomandi kaitsele. See võib samuti anda turvalise aluse väikestele ja keskmise suurusega aretajatele ning hõlmab olulisi erandeid põllumajanduse ja aretajate jaoks. Tänu süsteemi eesmärkidele luuakse hea alus, millele tuginedes saavad aretajad tõhusalt panustada rohepöörde eesmärkide saavutamisse.

3.1.6.

Komitee rõhutab, et autoriõiguse, disainilahenduste ja kaasnevate õiguste kaitse on hädavajalik kultuuri- ja loomesektoris, kus luuakse märkimisväärset majanduslikku jõukust ja aidatakse suurel määral kaasa Euroopa identiteedile, kultuurile ja väärtustele (näiteks arhitektuur ja muud kultuuriteosed), kuid sageli puudub piisav oskusteave või rahalised vahendid intellektuaalomandi kaitseks ja innovatsiooni muutmiseks toodeteks. Autoriõiguste raamistiku ja andmete halduse ühtlustamine on tähtis ja sellega peavad kaasnema täiendavad toetusmeetmed.

3.1.7.

Loometöö ja eelkõige leiutistega tegelevad töötajad on seetõttu potentsiaalsed õiguste omajad. Ülioluline on algatada Euroopa, riikliku, valdkondliku või äriühingu tasandi sotsiaaldialoogi protsess, mis peale õigusnormide selgitaks ja määratleks kollektiivläbirääkimiste käigus õiglased intellektuaalomandi õigused, selleks et pakkuda autoritele ja tootjatele stiimuleid nende loomingu tunnustamise ja samuti õiglase majandusliku hüvitise näol. Autoriõiguse loovutamise kokkuleppeid ei tohiks pidada kohustuseks kanda kogu intellektuaalomand tööandjale üle, ilma et saadaks asjakohast hüvitist.

3.1.8.

Biotehnoloogia direktiiviga tagatakse oluline raamistik biotehnoloogiliste leiutiste õiguskaitseks. Selles käsitletakse poliitiliselt ja eetiliselt tundlikke teemasid, mistõttu on see väga vastuoluliste huvide hoolika kaalumise tulemus. Kuid biotehnoloogia kiire areng on vajalik ka tervishoiu valdkonnas ning suurte epideemiate ja nälja vastu võitlemisel üle kogu maailma. Seepärast on oluline nendes valdkondades teadusuuringuid ja innovatsiooni laialdaselt edendada, kuid samuti tõhusalt levitada ja litsentsida.

3.1.9.

Ärisaladused on immateriaalne vara, mis täiendavad intellektuaalomandi õigusi. Neid kasutatakse laialdaselt loomeprotsessis, mis toob kaasa innovatsiooni ja intellektuaalomandi õiguste tekke, mistõttu on nende tõhusa kaitse tagamine äärmiselt tähtis. Seetõttu leiab komitee, et direktiivis (EL) 2016/943 (1) sätestatud aluse selgitamine on oluline eesmärk.

3.2.   Intellektuaalomandi kasutamine ja juurutamine eritähelepanuga VKEdel

3.2.1.

Komitee peab intellektuaalomandi kaitse kasutuse potentsiaali suurendamist VKEdes üheks tegevuskava peamiseks eesmärgiks, mis mõjutab kõiki intellektuaalomandi kaitsega seotud mitmesuguseid süsteeme. Kuigi ELi VKEdel ja mikroettevõtjatel on tohutu innovatsioonipotentsiaal, ei saa valdav enamus oma immateriaalsele varale väärtust lisada.

3.2.2.

Kulutegur on üks põhjus, miks vaid 9 % ELi VKEdest on registreerinud intellektuaalomandiõigusi. ELis on patendi saamise kulud praegu märkimisväärselt suuremad kui näiteks Ameerika Ühendriikides või Jaapanis ning need on tohutuks finantskoormaks VKEdele ja mikroettevõtjatele. VKEde paremaks juurdepääsuks intellektuaalomandi kaitsele tuleb seega kulusid vähendada. Patendi registreerimise kulusid märkimisväärselt vähendava ühtse patendisüsteemi kiire rakendamine muudab oluliselt uuendusmeelsete VKEde ja mikroettevõtjate, näiteks vabade kutsete insenerifirmade olukorda. Komitee rõhutab ka, kui tähtsad on kõikvõimalikud VKEde rahalise ja oskusteabealase toe vormid, Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti intellektuaalomandi vautšerid, millega aidatakse VKEdel oma intellektuaalomandist kasu saada, et saada juurdepääs rahastamisele ning IPA4SME-programmile, mis pakub kuni 15 000 euro ulatuses diagnostika ja intellektuaalomandi kaitsemeetmete jms kaasrahastamist. Samuti võtab komitee teadmiseks patendivolinike olulise rolli selles tugisüsteemis.

3.2.3.

Komitee peab peamiseks probleemiks ELi ettevõtjate, eeskätt (kuid mitte ainult) VKEde ja mikroettevõtjate äärmiselt puudulikke teadmisi intellektuaalomandi õiguste haldusstrateegiatest. Kergesti juurdepääsetava üldise ja kohandatud teabe, toetuse ja nõustamise pakkumine VKEdele ja mikroettevõtjatele mitmesuguste programmide ja algatuste, näiteks Euroopa intellektuaalomandi kasutajatoe ning eri kanalite ja võrgustike kaudu on seega probleemi lahendamiseks väga oluline ja vajaks veelgi laiendamist. Ettevõtjate teadlikkust intellektuaalomandi õiguste potentsiaalist tuleb suurendada ja kombineerida mitmesuguste juurdepääsetavate koolitusprogrammidega. Komitee soovitab uurida võimalusi, kuidas suurendada kvalifitseeritud intellektuaalomandi kaitse haldajate hulka ELi ettevõtetes.

3.2.4.

Komitee soovib samuti algatada arutelu selle üle, kuidas suurendada teadmisi intellektuaalomandi õiguste ja nende haldamise kohta ELi haridussüsteemis. Põhiteadmised ja teadlikkus intellektuaalomandi õiguste haldamisest tuleks integreerida kesk- ja kõrgharidusse, nagu ka põhjalikud teadmised intellektuaalomandi õiguste õpingutest nii majandus- ja tehnikateaduskonnas kui ka paljudel muudel õppekavadel. Intellektuaalomandi õiguste haldamist tuleks kõrghariduses pakkuda ka eraldi õppeainena. Komitee on veendunud, et olemasoleva oskusteabe tugevdamine võib suurendada intellektuaalomandi kaitse kasutust.

3.2.5.

Uurimistulemuste innovatsiooniks muutmise tähtsus on ilmselge ja seetõttu toetab komitee kõiki meetmeid, millega edendatakse teadmussiiret ja paremat intellektuaalomandi haldamist teadus- ja innovatsiooniringkondades. VKEd ja mikroettevõtjad on projektikonsortsiumis sageli väikepartnerid ja neil on selles rollis vaja paremat toetust, et intellektuaalomandi õigused toodeteks muuta ja oma õigusi sellistes konsortsiumides kaitsta. Sellele tuleks eritähelepanu pöörata tugiprogrammides, mille kaudu pakutakse kohandatud nõuandeid ja toetust.

3.3.   Juurdepääs intellektuaalomandiga kaitstud varadele ja nende jagamine

3.3.1.

Praegune tervisekriis tõi nähtavale vajaduse saada kriitilises olukorras juurdepääs süsteemselt olulisele intellektuaalomandile. Intellektuaalomandi õigused ei tohi takistada pandeemiavaktsiinide ja ravi juurdepääsetavust ega kättesaadavust. Euroopa avaliku sektori vahenditega tehtavate uuringute mõju tuleks maksimeerida, tagades neist saadud teadmiste ja intellektuaalomandi jagamise. Teiselt poolt tagab sundlitsentside väljaandmise tõhus süsteem hädaolukordades ühiskonnale turvavõrgu. Selle menetlused peavad põhinema mitmesuguste asjakohaste huvide hoolikal kaalumisel, tagades samal ajal menetluse kiiruse ja koordineerimise Euroopa tasandil, et võimalikult tõhusalt täita rahvatervisenõudeid. Selles kontekstis soovib komitee samuti rõhutada, kui tähtis on määrus (EÜ) nr 816/2006, milles käsitletakse rahvatervise probleemidega riikidesse eksportimiseks toodetavate farmaatsiatoodete patentide sundlitsentsimist (2).

3.3.2.

Intellektuaalomandi omandilise kuuluvuse ja haldamise läbipaistvuse suurendamine on intellektuaalomandi litsentsimise ja jagamise hõlbustamise eeltingimus. Selles kontekstis soovib komitee samuti rõhutada ühtse patendisüsteemi kiire rakendamise vajadust ja autoriõiguse valdkonna taristu täiustamise tähtsust seoses teabega õiguste omanike, tingimuste ja litsentsimisvõimaluste, samuti plokiahela tehnoloogia kohta.

3.3.3.

Kuna standardimine on paljude eri sidusrühmade huvidega seotud protsess, on standardi rakendamiseks oluliste patentide puhul vaja suurt läbipaistvust ja õiglasi litsentsimisnõudeid. Seetõttu toetab komitee lähenemisviisi, mille puhul patendi olulisust kontrollitakse sõltumatu kolmanda isiku poolt, ning meetmeid rikkumiste ja vastuolude vähendamiseks.

3.3.4.

Komitee tunnistab andmete jagamise ja andmevoo edendamise majanduslikku potentsiaali kõigis sektorites üle ELi, kuid rõhutab, et andmete liikumise ja laialdase kasutamise võimaldamise aluseks peab olema tasakaalustatud lähenemisviis, millega on tagatud eraelu puutumatus, turvalisus, ohutus, eetikanormid ja õiguspärased intellektuaalomandi kaitse huvid. See tuleb tagada andmebaaside direktiivi läbivaatamisel 2021. aastal (3).

3.4.   Intellektuaalomandi õiguste rikkumised

3.4.1.

Tõhus jõustamine ja õiguskaitse on hea intellektuaalomandi õiguste kaitse süsteemi peamised kriteeriumid ja seetõttu tuleb neid olulisel määral tugevdada. Komitee rõhutab, et ühtse patendikohtu rakendamine annab tohutu tõuke patendiõiguste jõustamiseks ja et intellektuaalomandi õiguste jõustamist muudes intellektuaalomandi õiguste süsteemides (näiteks kindlustus) tuleb samuti praktiliste ja/või õiguslike meetmete abil olulisel määral tugevdada. Eelkõige VKEdel ja mikroettevõtjatel puuduvad sageli vahendid oma intellektuaalomandi õiguste jõustamiseks.

3.4.2.

Digiüleminek on toonud kaasa intellektuaalomandi õiguste rikkumiste uusi vorme, näiteks ärisaladuste kübervargus ja ebaseaduslik voogedastus. Komitee toetab siduvaid määrusi, nagu digiteenuste õigusakt, (4) millega tagatakse parem õigusraamistik.

3.4.3.

Võltsimine ja piraatlus tekitavad ELi müügisissetulekutes suurt kahjumit, kuid need ohustavad ka tarbijate tervist, ohutust ja turvalisust. Komitee toetab kõigi sidusrühmade koostööd, ELi meetmete paketi loomist ja Euroopa Pettustevastase Ameti rolli tugevdamist võltsimise vastases võitluses.

3.5.   Aus mäng üleilmsel tasandil

3.5.1.

EL ei ole intellektuaalomandi õigustega seotud konkurentsis ülemaailmne liider. Aasia suurendas oma patentide osakaalu maailma kõigi patenditaotluste hulgas 2019. aastal 65 %-ni, samal ajal langes aga ELi osakaal märkimisväärselt 17,4 %-lt (2009. aastal) 11,3 %-le. Seetõttu on ELi positsiooni tugevdamine äärmiselt tähtis.

3.5.2.

Intellektuaalomandi õiguste kaitse ja jõustamine tekitavad lisaprobleeme ELi ettevõtjatele, kes tegutsevad kolmandates riikides. Seetõttu toetab komitee kõiki komisjoni meetmeid olukorra parandamiseks. Läbirääkimised kõrge kaitsetasemega intellektuaalomandi peatükkide üle vabakaubanduslepingutes ja intellektuaalomandi alased dialoogid kaubanduspartneritega on olulised pikaajalised lähenemisviisid, nagu ka koostöö ülemaailmsetes organisatsioonides, näiteks WIPO ja WTO, ning osalemine ülemaailmsetes intellektuaalomandit käsitlevates lepingutes.

3.5.3.

Komitee rõhutab, kui tähtsad on otsetoetusvahendid, mis annavad teavet kolmandates riikides tegutsevatele ELi ettevõtjatele, sealhulgas välisinvesteeringute taustauuring, võltsimis- ja piraatlusjuhtumite jälgimise nimekiri ning kolmanda riigi aruanne. VKEde ja mikroettevõtjate toetamiseks mõeldud meetmed, näiteks VKEde intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, on väga olulised ja neid tuleks edasi arendada.

---

(1)  ELT L 157, 15.6.2016, lk 1.

(2)  ELT L 157, 9.6.2006, lk 1.

(3)  EÜT L 77, 27.3.1996, lk 20.

(4)  COM(2020) 825 final.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus konkurentsile avatud ja õiglaste turgude kohta digisektoris (digiturgude õigusakt)“

(COM(2020) 842 final – 2020/374 (COD))

(2021/C 286/12)

Raportöör:

Emilie PROUZET

Konsulteerimistaotlus	Euroopa Liidu Nõukogu, 10.2.2021 Euroopa Parlament, 8.2.2021
Õiguslik alus	Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 114
Vastutav sektsioon	ühtse turu, tootmise ja tarbimise sektsioon
Vastuvõtmine sektsioonis	31.3.2021
Vastuvõtmine täiskogus	27.4.2021
Täiskogu istungjärk nr	560
Hääletuse tulemus (poolt/vastu/erapooletuid)	179/9/16

1.   Järeldused ja kõrgetasemelised soovitused

1.1.

Viimase kümne aasta jooksul on tõstatatud küsimusi ja vajadusi seoses nii konkurentsi kui ka siseturu eeskirjadega. COVID-19 kriisi ajal on need kindlasti võimendunud. Komitee tervitab ettepanekut võtta vastu määrus digiturgude õigusakti kohta, mille eesmärk on takistada kontrollijaid kehtestamast ettevõtjatele ja tarbijatele ebaõiglasi tingimusi ning tagada juurdepääs olulistele digitaalteenustele.

1.2.

Veebiplatvormid on alaline nähtus, mis tekitab probleeme turgu valitsevatele ettevõtjatele, muutes seda, kuidas me tarbime ja pakume tooteid ja teenuseid, aga ka seda, kuidas me töötame ja töötajaid värbame. Sellega seoses tervitab komitee Euroopa Komisjoni terviklikku lähenemisviisi selle ökosüsteemi kõigi aspektide käsitlemisel. Komitee jälgib eriti tähelepanelikult maksustamist, andmete haldamist ja töötingimusi. Viimase punkti osas tervitab komitee Euroopa Komisjoni konsultatsiooni platvormitöötajate töötingimuste parandamise teemal ning ootab huviga aasta lõpuks kavandatud seadusandlikku algatust.

1.3.

Peamine eesmärk on jätkuvalt võrdsete võimaluste tagamine digitaalturgude eri osalejatele. Euroopal siseturu parema toimimise tagamise jaoks vaja õiglast ja konkurentsivõimelist veebiplatvormi keskkonda. Komitee on seisukohal, et digiturgude õigusakt ja digiteenuste õigusakt (1) moodustavad koos sellise raamistiku nurgakivi, mida tuleb aastate jooksul täiustada ja kohaldada kooskõlas muude peamiste digitaalvaldkonna poliitikasuundadega, nagu e-privaatsuse määrus, isikuandmete kaitse üldmäärus, P2B määrus ja konkurentsieeskirjade vastavusse viimine digitaalajastuga.

1.4.

Õiglase ja innovatsioonisõbraliku ettevõtluskeskkonna kaitsmine koos tarbijakaitsega on endiselt väga oluline. Digiturgude õigusakti eelnõu on reageering kiirele ja arenevale digiajastule, mis toob kaasa lühikesed tähtajad ja kiiresti ajakohastatavad menetlused, tagades samal ajal õiguskindluse ja kaitseõiguse. Komitee on siiski seisukohal, et artiklit 16 süsteemse mittevastavusega seotud turu-uuringu kohta tuleb tugevdada nii ajalise viivituse (kui eeldatakse kolme rikkumist viie aasta jooksul, tekitaks see liiga suurt kahju) kui ka karistuste osas.

1.5.

Keskendudes konkreetsetele teenustele olenemata teenuse osutaja asukohast või teenuse osutamise suhtes kohaldatavast seadusandlusest, tegeleb komisjon tõhusalt Euroopa ja ülemaailmsete veebiettevõtjate jaoks võrdsete võimaluste tagamise teemaga. Komitee on veendunud, et pigem teenusele, mitte ettevõtjale suunatus on hea lahendus raskuste korral, mis kaasnevad selliste mitmekesiste digiosalejate üle järelevalvet teha püüdes.

1.6.

Erinevalt digiteenuste õigusaktist ei nõuta digiturgude õigusaktis platvormide määratud sisule juurdepääsu kontrollijatelt esindaja määramist Euroopa Liidus. Allpool kirjeldatud hindamis- ja uurimismenetluste jaoks on siiski vaja põhiteenuste platvormide ja komisjoni dialoogi ja kooskõlastatust. Komitee soovitab lisada digiteenuste õigusakti artiklitele 10 ja 11 viite, et tagada kõikide sisule juurdepääsu kontrollijate korral seadusliku esindaja olemasolu Euroopa Liidus.

1.7.

Peale selle on komitee esmatähtis eesmärk takistada siseriiklike õigusaktide veelgi suuremat paljusust siseturu killustumise tõttu. Komitee leiab, et ELi tasandi meetmed on äärmiselt olulised ja toetab täielikult artikli 1 lõiget 5 ja 7.

1.8.

Samal ajal nõustub komitee digiturgude õigusaktiga selles, et liikmesriikidel peab olema võimalus teha komisjoniga tihedat koostööd (artikli 3 lõike 6 alusel vastu võetud otsusega, artikli 33 alusel või paralleelselt konkurentsieeskirjade alusel).

1.9.

Et hõlmata juhtumeid, mille korral vastutus tuleneb üheaegselt digiturgude õigusakti rikkumisest ja Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 101 ja 102 eeskirjade rikkumisest, on arusaadav, et neid kahte reeglistikku tuleks rakendada samaaegselt. Digiturgude õigusaktis tuleks seetõttu õiguskindluse ja tõhususe huvides selgitada rakendus- ja kooskõlastusprotsesse (artikli 1 lõige 6).

1.10.

Komitee leiab, et on vaja põhjalikku arutelu põhjuste ja eri lähenemisviisidest tuleneva mõju üle uute kohustuste kehtestamise korral vastavalt artiklile 10 ja tavade laiendamise korral vastavalt artiklile 17. Samal ajal on komitee veendunud, et sisule juurdepääsu kontrollijate määratlemiseks kasutatava kuue parameetri osas tuleks kehtestada konkreetsed eritingimused (artikli 3 lõige 6).

1.11.

Seetõttu arvab komitee, et „põhiteenuste“, „lõppkasutaja“ ja „ärikasutaja“ määratlused peaksid olema palju täpsemad.

1.12.

Komitee arvates tuleks selgitada, et artiklites 5 ja 6 osutatud tavad kujutavad endast nn musti tavasid (black practices). Siiski tuleb tavasid käsitlevat artiklit 6 rakendada eelkõige komisjoni ja kontrollijate vahelise korrapärase dialoogi käigus.

2.   Märkused kohaldamisala ja määramise kohta

2.1.

Komitee leiab, et teenuste kohaldamisala on väga ulatuslik, samas on see olulise tähtsusega. Tõepoolest, kohaldamisalasse jäävad ja kohustustega koormatud on vaid selliste põhiplatvormi teenustega otseselt seotud tavad. Komitee toetab õiguskindlust, mida pakutakse määruse läbivaatamisega teenuste ulatuse mis tahes muutmisega.

2.2.

Komitee leiab, et põhiteenuste turu toimimisega seotud probleemid ei ole kõik seotud lõppkasutajaga (vt teenused f, g ja h) ja soovib teada, kas digiturgude õigusakti protsessi mõju ettevõtetevahelistele põhiteenustele on piisaval määral hinnatud, eelkõige reklaami ökosüsteemis (reklaamiturg).

2.3.

Põhiteenuse pakkumise korral on võimalik hinnata, kas mõne sellise teenuse osutajal on omadusi, mis kumulatiivselt vastavad sellistele kriteeriumidele, et teda saaks lugeda konkreetse teenuse sisule juurdepääsu kontrollijaks. Komitee toetab seda kumulatsiivset lähenemisviisi.

2.4.   Konkreetsed märkused kvantitatiivse hindamise kohta – eeldatavad sisule juurdepääsu kontrollijad

2.4.1.

Esimese lävendi suhtes leiab komitee, et lävend hõlmab platvormi omava ettevõtte käivet, sealhulgas mis tahes ärivaldkondi, mis ei ole platvormi ärimudelid ega veebitegevused, mitte teenusega seotud käivet.

2.4.2.

Komitee toetab finantsandmete lävendit, eelkõige seda, kuidas sellega on hõlmatud kapitalisatsiooninäitajaid, et kajastada platvormide kasutajate rahaks tegemise suutlikkust ja nende finantssuutlikkust (sealhulgas finantsturule juurdepääsu võimendamise võimet).

2.4.3.

Teise lävendi osas tunnistab komitee kasutajate hulgaga seotud kriteeriumide asjakohasust (konkreetse põhiplatvormiteenuse korral, mida analüüsitakse).

2.4.4.

Eelnõus on lõppkasutaja määratlus (artikli 2 lõige 16) sarnane tarbija määratlusega ja tavapäraselt vastandub see professionaalse kasutajaga. Artikli 3 lõike 2 punktis b määratletakse kestuse (kuud) ja asjakohasuse (aktiivsus) kohaselt lõppkasutaja mõiste. Komitee on seisukohal, et lõppkasutaja määratlus peaks olema täpne (st kasutajaid, kes kasutavad veebisaiti hetkeks, külastavad veebisaiti, kasutavad veebisaiti kord kuus). Sama küsimus puudutab ärikasutajaid. Õiguskindluse huvides soovitab komitee määruse eelnõus lõpp- ja ärikasutaja määratlusi täpsustada või vähemalt määratleda.

2.5.   Konkreetsed märkused kvantitatiivse hindamise kohta – sisule juurdepääsu hinnatud kontrollijad

2.5.1.

Kui kõiki lävendeid ei saavutata kumulatiivselt, võib komisjon korraldada turu-uuringu. Seda võib taotleda liikmesriik (artikkel 15) kasutades veel kuute parameetrit, et teha kindlaks, kas platvorm vastab kolmele määravale kriteeriumile (artikli 3 lõige 6).

2.5.2.

Euroopa Komisjoni kasutusele võetud kvalitatiivne siseturu hindamine hõlmab paljusid konkurentsiõiguse ja majanduse asjakohaseid parameetreid. Sellele vaatamata, võttes arvesse pretsedentide puudumist (sisule juurdepääsu kontrollija staatuse määramise jaoks ei ole vaja määratleda asjakohast turgu ega tõendada domineerivust) on selgusetu või järele proovimata, kui palju ja kui tugevad on omadused ja parameetrid.

2.5.3.

Kui on eesmärk keskenduda asjaoludele, mis on võrreldavad kvantitatiivse hindamise käigus tuvastatud asjaoludega, kuid mille korral lävendit ei ole ületatud, leiab komitee, et hindamismehhanism on üksikasjalikkuse osas väga piiratud. Esmapilgul ei takista mitte miski selliste parameetrite laiemat tõlgendamist, et neid rakendada suuremale hulgale operaatoritele, sest teadaolevalt paljud majanduses kasutatavad ärimudelid arenevad ja eksperimenteerivad digipöörde ja uute ärimudelite kaudu.

2.5.4.

Nende kuue parameetri põhjal saab määrata sisule juurdepääsu kontrollijaid, mistõttu tuleks komitee arvates kindlaks määrata nende konkreetsed eritingimused.

3.   Märkused loetletud tavade kohta

3.1.

Digiturgude õigusakti eelnõus esitatud tavade loendite arusaadavuse huvides peab komitee oluliseks teha tagasivaade komisjoni tööle: viimastel aastatel kindlaks tehtud tavad, need, mida juba hõlmab uus P2B-määrus, ja need, mis võiksid olla hõlmatud kohandades konkurentsiõigust digitaalse ökosüsteemiga.

3.2.

Komitee leiab, et tuleks selgitada tavade ulatust, eriti kui komisjon saab seda laiendada. Seega näib, et paljud artiklis 5 osutatud tavad on osa platvormi põhiteenusest, samal ajal kui artikkel 6 osutab selliste põhiplatvormiteenuste kasutamisele, et võimendada ja mõjutada turuväljundeid.

3.3.

Komitee kutsub üles välja töötama tugevat sertifitseerimissüsteemi, mis põhineb testimismenetlustel, mis võimaldavad ettevõtetel tõendada oma tehisintellektil põhinevate süsteemide usaldusväärsust ja turvalisust. Läbipaistvus, eelkõige reitingusüsteemide läbipaistvus, algoritmiliste otsustusprotsesside jälgitavus ja seletatavus on tehniline probleem, mille jaoks on vaja selliste ELi vahendite tuge nagu näiteks programm „Euroopa horisont“ (2).

3.4.   Konkreetsed märkused ebaõiglaste andmepõhiste tavade kohta

3.4.1.

Komitee tunnistab vajadust veelgi rohkem täiustada isikuandmete kaitse üldmääruse rakendamist, sätestades selleks artikli 5 punktis a tava. Komitee julgustab samuti komisjoni regulaarselt läbi vaatama isikuandmete kaitse üldmäärust ja sellega seotud õigusnorme võttes arvesse tehnoloogilist arengut (3).

3.4.2.

Seoses andmete tõhusa ülekantavusega (artikli 6 punkt h)) juhib komitee tähelepanu sellele, et andmete vaba liikumise määruse kohaselt töötab pilvetööstus välja tegevusjuhendi, et tagada lepinguliste ja tehniliste tingimuste läbipaistvus lepingute lõpetamise korral ja andmete portimisel pilveteenuste osutajate vahel või tagasi oma valdustesse. Varsti tuleb hinnata selle juhendi tõhusust seoses ülekantavuse edendamisega pilveturul.

3.5.   Konkreetsed märkused ebaõiglase oma toodete ja teenuste eelistamise kohta

3.5.1.

Digiturgude õigusaktis sätestatakse sisule juurdepääsu kontrollija kohustus hoiduda soodsamast kohtlemisest isegi „kõikide samasse ettevõttesse kuuluvate kolmandate isikute“ suhtes. Seda täiendavat täpsustust muudes sätetes ei korrata, kuigi sisule juurdepääsu kontrollija võib nendes sätetes sätestatud piirangut vältida, edastades asjakohaseid andmeid kolmandale isikule. Näitena saame viidata artikli 5 punktile a või artikli 6 lõike 1 punktile a, mille korral andmete edastamine kolmandale isikule olenemata sellest, kas see kuulub samale ettevõttele või mitte, ei ole keelatud. Kuigi artikkel 11 pakub teatud lahendust, ei ole see meie arvates piisav.

3.5.2.

Pariteetsusklausli artikli 5 punkt b: sisule juurdepääsu kontrollijatel on nüüd keelatud takistada ärikasutajatel pakkumast lõppkasutajatele samu kaupu ja teenuseid muudel tingimustel teiste veebipõhiste vahendusteenuste või otsingumootorite kaudu kui nende oma platvormil. Komitee on seisukohal, et fraas „… hindadega või tingimustel, mis erinevad …“ on üldine ja see võib hõlmata ka muid kriteeriume kui hind, mida tuleks täpsustada.

3.6.   Konkreetsed märkused ebaõiglaste juurdepääsutingimuste kohta

3.6.1.

Seoses artikli 5 punkti d tavaga märgib komitee, et P2B-määrus sisaldab juba sätteid ärikasutajatele juurdepääsu tagamise kohta kaebuste esitamiseks ja läbipaistvuse tagamise kohta kaebuste menetlemiseks ning seab kahtluse alla selle tava asjakohasuse. Komitee kahtleb, miks see ei hõlma lõppkasutajaid.

4.   Märkused uurimis-, jõustamis- ja järelevalvevolituste kohta

4.1.

Artikli 3 lõike 6 kohaldamisel tuleks rohkem tähelepanu pöörata asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste kaasamisele otsuste tegemisse. Leiame, et liikmesriigi ametiasutustel peaks olema õigus esitada komisjonile taotlus lõike 6 kohase otsuse tegemiseks ning komisjonil peaks olema asjakohane kohustus taotlust arutada ja vajaduse korral lubada asjaomasel liikmesriigil võtta esialgseid meetmeid kuni komisjoni otsuse langetamiseni. Otsuse tegemise protsessis peaks komisjon samuti küsima arvamust kõikidelt liikmesriikidelt, kus eeldatav sisule juurdepääsu kontrollija tegutseb.

4.2.

Määruse eelnõus on ühendatud platvormide tehtav enesehindamine ja pädeva asutuse tehtav hindamine (Euroopa Komisjon). Sellele vaatamata teeb hindamise esmalt põhiteenuste platvorm, mis peab komisjoni teavitama, et asjakohased lävendid on saavutatud kolme kuu jooksul (artikli 3 lõige 3). Komitee tunnistab ja toetab asjaolu, et digiturgude õigusakti protsess muudab platvormid vastutavateks. Komitee märgib samuti, et eelnõus võetakse arvesse kaitse- ja kaebeõigust ning digiettevõtluse aspekte.

4.3.

Komitee toetab digiturgude õigusakti meetmeid, mis võimaldavad komisjonil hinnata ja jälgida sisule juurdepääsu kontrollijate platvormide arengut, näiteks ühinemisi väljaspool määrusest (EÜ) nr 139/2004 (4) tulenevaid lävendeid.

4.4.

Lisaks toetab komitee komisjoni hinnangut selle kohta, kas praegune ELi kord võimaldab piisaval määral saavutada olulisi väikese käibe eesmärke, mis võivad mõjutada konkurentsi ELi siseturul (5). Üks võimalus on volinik Vestageri ettepanek (6) võtta vastu liikmesriikide konkurentsiasutuste esildised ühinemiste kohta, olenemata sellest, kas need asutused olid pädevad juhtumit läbi vaatama või mitte.

4.5.

Euroopa Komisjon kõrvale tuleb luua kavandatud digiturgude nõuandekomitee, et saavutada maksimaalne tõhusus. Komitee leiab, et artikkel 32 on selles osas väga ebamäärane, ning on seisukohal, et komiteele tuleks teha ülesandeks pidev järelevalve ja jälgimine. Komitee soovitab kaaluda ka seda, kas komitee võiks saada kaebusi tarbijaühendustelt ja sotsiaalpartneritelt.

4.6.

Komitee leiab, et ärihuvide, tarbijakaitse ja ametiühingutega seotud organisatsioonid tuleks ära kuulata ja nende seisukohti tuleks arvesse võtta, samuti nagu konkurentsijuhtumite puhul. Digiturgude õigusakti artikkel 20 volitab komisjoni korraldama arutelusid ja tegema avaldusi. Komitee teeb ettepaneku, et nende osalemine ja õigus olla ära kuulatud tuleks selles artiklis selgelt välja tuua.

---

(1)  Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamus teemal „Digiteenuste õigusakt“ (vt käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 64).

(2)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 64.

(3)  ELT C 47, 11.2.2020, lk 64.

(4)  ELT L 24, 29.1.2004, lk 1.

(5)  https://one.oecd.org/document/DAF/COMP/WD(2020)24/en/pdf

(6)  https://ec.europa.eu/commission/commissioners/2019-2024/vestager/announcements/future-eu-merger-control_en