European flag

Euroopa Liidu
Teataja

ET

C-seeria

C/2024/7118

3.12.2024

TEADE AVALIKE KONKURSSIDE KORRALDAMISE KOHTA

EPSO/AD/414/24 –taani keele (DA) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/415/24 – kreeka keele (EL) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/416/24 – inglise keele (EN) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/417/24 – hispaania keele (ES) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/418/24 – prantsuse keele (FR) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/419/24 – itaalia keele (IT) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/420/24 – malta keele (MT) tõlkijad (AD 5)

EPSO/AD/421/24 – hollandi keele (NL) tõlkijad (AD 5)

(C/2024/7118)

Kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäev: 14. jaanuar 2025 kell 12.00 (päeval) Brüsseli aja järgi

SISUKORD

1.

 ÜLDSÄTTED 2

2.

 AMETIÜLESANDED 2

3.

 OSALEMISTINGIMUSED 2

3.1.

 Üldtingimused 3

3.2.

 Eritingimused: keeled 3

3.3.

 Eritingimused: kvalifikatsioon 4

4.

 KONKURSSIDE KORRALDUS 4

4.1.

 Ülevaade konkursi etappidest 4

4.2.

 Kandideerimisavalduse esitamine 4

4.3.

 Testid ja katsed 5

4.4.

 Testide ja katsete hindamine 6

4.5.

 Osalemistingimuste täitmise kontroll ja reservnimekirjade koostamine 7

5.

 VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD 8

I LISA —

 Üldeeskirjad 9

II LISA —

 Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta 17

1.   ÜLDSÄTTED

a)

 Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) korraldab kvalifikatsioonil ning testidel ja katsetel põhinevad avalikud konkursid eesmärgiga koostada reservnimekirjad, mille alusel Euroopa Liidu (EL) institutsioonid, organid ja asutused saavad võtta avalikku teenistusse tööle tõlkijaid (palgaaste AD 5).

b)

 Käesolev konkursiteade ja selle lisad, sealhulgas I lisa „Üldeeskirjad“, moodustavad käesolevate konkursside siduva raamistiku.

c)

 EPSO püüab kasutada sooneutraalset ja kaasavat keelt. Kandidaate ei eristata soo järgi.

d)

 Käesolev konkursiteade hõlmab kaheksat konkurssi. Kandideerida saab ainult ühel neist. Valik tuleb teha kandideerimisavaldust esitades ja seda ei saa pärast avalduse kinnitamist enam muuta.

e)

 Reservnimekirjadesse kantavate kandidaatide arv on esitatud tabelis 1.

Tabel 1

Konkurss

Reservnimekirja kantavate kandidaatide arv

EPSO/AD/414/24

156

EPSO/AD/415/24

146

EPSO/AD/416/24

126

EPSO/AD/417/24

154

EPSO/AD/418/24

180

EPSO/AD/419/24

150

EPSO/AD/420/24

119

EPSO/AD/421/24

146

2.   AMETIÜLESANDED

a)

 Tõlkija peamine ülesanne on tagada ettenähtud tähtajaks dokumentide kvaliteetne tõlge ja pakkuda muid keeleteenuseid, et talle tööd andev institutsioon, organ või asutus saaks oma ülesandeid täita.

b)

 Ametiülesannete hulka võib kuuluda tõlkimine vähemalt kahest lähtekeelest sihtkeelde ja nendest keeltest tehtud tõlgete toimetamine ja redigeerimine, tegelemine keelelise kvaliteediga seotud küsimustega, terminoloogiatöö ning abi koolitusmeetmete ja IT-vahendite arendamisega seotud töös. Tekstid on sageli keerukad, kuuluvad enamasti poliitika, õiguse, majanduse, rahanduse, teaduse ja/või tehnika valdkonda ning katavad kõiki ELi tegevusvaldkondi. Tööülesannete hulka võib kuuluda ka muud liiki sisu tõlkimine, näiteks teabematerjali lokaliseerimine või subtitreerimine. Nende ülesannete täitmine eeldab tööspetsiifiliste infotehnoloogia- ja muude seotud vahendite kasutamist.

3.   OSALEMISTINGIMUSED

Kui punktis 3.3 ei ole märgitud teisiti, peab kandidaat avalduste esitamise lõppkuupäeval täitma kõik üld- ja eritingimused (vt punktid 3.1.– 3.3).

3.1.   Üldtingimused

Kandidaadil peavad olema

a)

ühe ELi liikmesriigi kodakondsus ja kõik kodanikuõigused;

b)

täidetud kõik sõjaväeteenistust reguleerivate seadustega ettenähtud kohustused ning

c)

töökohustuste täitmiseks vajalikud isikuomadused.

3.2.   Eritingimused: keeled

a)

 Personalieeskirjades (1) on sätestatud, et ametniku võib ametisse nimetada üksnes tingimusel, et ta esitab tõendi ühe ELi keele väga hea oskuse ja teise ELi keele rahuldava oskuse kohta oma kohustuste täitmiseks vajalikul tasemel.

b)

 Arvestades, et tegemist on keelevaldkonna konkurssidega, ja pidades silmas teenistuse huve, peavad kandidaadid oskama vähemalt kolme ELi ametlikku keelt 24st, nagu on märgitud tabelis 2. Lihtsuse huvides nimetatakse neid keeli 1. keeleks, 2. keeleks ja 3. keeleks.

Tabel 2

Konkurss

1. keel –

konkursi keel

2. keel

3. keel

EPSO/AD/416/24

inglise keel

ükskõik milline ELi ametlik keel, muu kui inglise keel

ükskõik milline ELi ametlik keel, muu kui 1. keel ja 2. keel

EPSO/AD/418/24

prantsuse keel

inglise keel

EPSO/AD/414/24

taani keel

inglise või prantsuse keel

EPSO/AD/415/24

kreeka keel

EPSO/AD/417/24

hispaania keel

EPSO/AD/419/24

itaalia keel

EPSO/AD/420/24

malta keel

EPSO/AD/421/24

hollandi keel

c)

 Nõutav keeleoskuse tase, mis kehtib kõikide kandideerimisavalduses nimetatud keeleoskuse osaoskuste (rääkimine, kirjutamine, lugemine ja kuulamine) kohta, on järgmine:

i)

1. keel: C2 (emakeelena kõneleja tase);

ii)

2. ja 3. keel: vähemalt C1.

d)

 Need tasemed ja osaoskused on kooskõlas Euroopa keeleõppe raamdokumendis käsitletud oskustega (2).

e)

 Iga konkursi 1. keel on asjaomase värbava talituse sihtkeel. Kuna tõlkijad peavad tõlkima keerukaid tekste kahest lähtekeelest 1. keelde, peavad nad seda keelt oskama väga heal tasemel (emakeelena kõneleja tase).

f)

 2. keele valik muudel konkurssidel kui konkursil EPSO/AD/416/24 võtab arvesse asjaolu, et enamik tekste tõlgitakse inglise ja prantsuse keelest. Seetõttu on oluline, et iga tõlkija suudaks lähtekeelena kasutada inglise või prantsuse keelt.

g)

 Konkursil EPSO/AD/416/24 võib 2. keel olla ükskõik milline muu ELi ametlik keel, tingimusel et see ei ole sama mis 3. keel. Selle nõude eesmärk on leida tõlkijaid, kes suudavad tõlkida inglise keelde mitmest lähtekeelest. See on oluline, sest inglise keelt kasutatakse vajaduse korral tõlkimisel vahekeelena.

h)

 Nendel konkurssidel on nõutav ka 3. keel, sest korralduslikel põhjustel peavad tõlkijad suutma tõlkida vähemalt kahest lähtekeelest.

i)

 Nendest keelenõuetest lähtuvalt määratakse kindlaks ka keeled, milles testid ja katsed toimuvad (vt punkt 4.3).

3.3.   Eritingimused: kvalifikatsioon

a)

 Kandideerimiseks peab kandidaadil olema haridustase, mis vastab vähemalt kolmeaastasele lõpetatud ülikooliõppele, mida tõendab hiljemalt 10. aprillil 2025 välja antud diplom. Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta on esitatud II lisas.

b)

 Erialane töökogemus ei ole nõutav.

4.   KONKURSSIDE KORRALDUS

4.1.   Ülevaade konkursi etappidest

Käesolevad konkursid koosnevad järgmistest etappidest:

—

kandideerimisavalduste esitamine (vt punkt 4.2),

—

testid ja katsed (vt punkt 4.3),

—

testide ja katsete hindamine (vt punkt 4.4),

—

osalemistingimuste täitmise kontroll ja reservnimekirjade koostamine (vt punkt 4.5).

4.2.   Kandideerimisavalduse esitamine

a)

 Kandideerimisavalduse esitamiseks peab kandidaadil olema EPSO kasutajakonto. Kui kandidaadil seda veel ei ole, peab ta kasutajakonto looma. Kandidaat võib kõigi EPSO kandideerimisavalduste jaoks luua ainult ühe kasutajakonto.

b)

 Kandideerimisavaldus tuleb esitada elektrooniliselt EPSO veebisaidil  (3) ja see tuleb kinnitada hiljemalt

14. jaanuariks 2025 kell 12.00 (päeval) Brüsseli aja järgi.

c)

 Kandideerimisavaldust kinnitades kinnitab kandidaat ühtlasi ka seda, et täidab kõik punktis 3 „Osalemistingimused“ nimetatud tingimused. Kui avaldus on kinnitatud, ei saa seda enam muuta. Kandidaat vastutab selle eest, et avaldus oleks õigeks ajaks täidetud ja kinnitatud.

d)

 Hiljemalt 10. aprilliks 2025 kell 12.00 päeval Brüsseli aja järgi peavad kandidaadid oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad ja linkima need oma kandideerimisavaldusega. Juhised selle kohta on esitatud EPSO veebisaidil (4).

4.3.   Testid ja katsed

a)   Üldised märkused

i)

 Kõik kandidaadid, kes on oma kandideerimisavalduse punkti 4.2 alapunktis b märgitud lõppkuupäevaks kinnitanud, kutsutakse allpool loetletud testidele ja katsetele.

ii)

 Testid ja katsed toimuvad kaugvormis ja on kaugjälgitavad. EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele vastava kutse.

b)   Mõtlemisoskuse testid

Mõtlemisoskuse testid on valikvastustega testid, mille alusel hinnatakse kandidaatide verbaalse, matemaatilise ja abstraktse mõtlemise oskust. Need korraldatakse vastavalt tabelile 3.

Tabel 3

Test/katse

Keel

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Verbaalse mõtlemise test

1. keel

10 küsimust

18 minutit

0–20

Kombineeritud minimaalne nõutav punktisumma: 22/40

Matemaatilise mõtlemise test

10 küsimust

20 minutit

0–10

Abstraktse mõtlemise test

10 küsimust

20 minutit

0–10

c)   Keeleoskuse test

i)

 Keeleoskuse test sooritatakse 1. keeles ja see koosneb valikvastustega küsimustest. Sellega hinnatakse kandidaadi keeleoskust: sõnavara, grammatika, õigekiri ja kirjavahemärgid, väljendid / idioomide kasutamine / keeleregister.

ii)

 Keeleoskuse test korraldatakse vastavalt tabelile 4.

Tabel 4

Test/katse

Keel

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Keeleoskuse test

1. keel

25 küsimust

25 minutit

0–25

13/25

d)   Keelest arusaamise test

i)

 Keelest arusaamise test sooritatakse 3. keeles ja see koosneb valikvastustega küsimustest. Sellega hinnatakse kandidaatide üldist lugemisoskust, keelepagasi üldist ulatust, sõnavara ulatust ja sõnakasutust, samuti keelekasutuse grammatilist täpsust ja sotsiolingvistilist kohasust. Küsimused ei eelda eelteadmisi ja põhinevad ainult tekstis esitatud teabel.

ii)

 Keelest arusaamise test korraldatakse vastavalt tabelile 5.

Tabel 5

Test/katse

Keel

Küsimuste arv

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Keelest arusaamise test

3. keel

12 küsimust

25 minutit

0–12

6/12

e)   Tõlkekatse

i)

 Tõlkekatsel peavad kandidaadid tõlkima teksti 2. keelest 1. keelde. Katse sisaldab ka lokaliseerimisega seotud elemente.

ii)

 Tõlkekatse korraldatakse vastavalt tabelile 6.

Tabel 6

Test/katse

Keel

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Tõlkekatse

2. keelest 1. keelde

60 minutit

0–100

50/100

f)   Toimetamiskatse

i)

 Toimetamiskatsel tuleb kandidaatidel toimetada 2. keelest 1. keelde tõlgitud tekst.

ii)

 Katse korraldatakse vastavalt tabelile 7.

Tabel 7

Test/katse

Keel

Kestus

Punktiskaala

Minimaalne nõutav punktisumma

Toimetamiskatse

2. keelest 1. keelde

30 minutit

0–40

20/40

4.4.   Testide ja katsete hindamine

a)   Üldised märkused

i)

 Kui kandidaat ei saa mõne testi või katse eest vähemalt minimaalset nõutavat punktisummat, tema osalemine konkursil lõpeb. Selliste kandidaatide testide ja katsete vastuseid edasi ei töödelda ja nende osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

ii)

 Testide ja katsete tulemused teatatakse kandidaatidele alles konkursi lõpus (vt punkti 4.5 alapunkt h), olenemata sellest, millisesse konkursi etappi kandidaat jõudis.

b)   Testide ja katsete hindamise järjekord

i)

 Kui testide ja katsete etapp on lõppenud, hinnatakse kõigepealt kandidaatide mõtlemisoskuse teste.

ii)

 Keeleoskuse testi ja keelest arusaamise testi hinnatakse ainult nende kandidaatide puhul, kes on saanud mõtlemisoskuse testide eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

iii)

 Kandidaadid, kes on saanud nii keeleoskuse testi kui ka keelest arusaamise testi eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, järjestatakse – konkursi kaupa – keeleoskuse testil saadud tulemuste järgi kahanevas järjekorras. Selle järjestuse alusel määratakse kindlaks kandidaadid, kelle tõlkekatset hinnatakse.

iv)

 Tõlkekatset hinnatakse iga konkursi puhul alapunktis iii osutatud paremusjärjestuse kahanevas järjekorras. Valikukomisjon hindab ainult teatava arvu kandidaatide (mis on maksimaalselt 2 korda suurem kui iga konkursi kohta reservnimekirja kantavate kandidaatide arv) tõlkekatset. Kui kandidaat nende kandidaatide hulka ei kuulu, on tema osalemine konkursil lõppenud. Selliste kandidaatide tõlke- ja toimetamiskatset ei töödelda ja osalemistingimuste täitmist ei kontrollita.

v)

 Toimetamiskatset hinnatakse ainult nende kandidaatide puhul, kes on saanud tõlkekatse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma.

vi)

 Kandidaadid, kes on saanud toimetamiskatse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, pääsevad edasi konkursi järgmisesse etappi (vt punkt 4.5).

4.5.   Osalemistingimuste täitmise kontroll ja reservnimekirjade koostamine

a)

 Nende kandidaatide puhul, kes on saanud toimetamiskatse eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma, arvutatakse välja koondpunktisumma.

b)

 Iga kandidaadi koondpunktisumma (maksimaalselt 152 punkti) saadakse kandidaadi keelest arusaamise testi (maksimaalselt 12 punkti), tõlkekatse (maksimaalselt 100 punkti) ja toimetamiskatse (maksimaalselt 40 punkti) punktide liitmise teel.

c)

 Seejärel järjestatakse need kandidaadid – konkursi kaupa – saadud koondpunktisumma järgi kahanevas järjekorras.

d)

 Iga konkursi reservnimekirja koostamiseks kontrollib valikukomisjon kandidaatide osalemistingimuste täitmist alapunktis c osutatud paremusjärjestuse kahanevas järjekorras, kuni jõutakse iga konkursi kohta reservnimekirja kantavate kandidaatide arvuni või kuni kõik selles paremusjärjestuses olevad kandidaadid on nimekirja kantud. Ülejäänud kandidaatide dokumente ei kontrollita.

e)

 Osalemistingimuste täitmise kontrolli käigus tehakse kindlaks, kas kandidaat täidab punktis 3 („Osalemistingimused“) esitatud tingimused. Valikukomisjon teeb otsuse kandidaadi osalemistingimuste täitmise kohta, võrreldes a) kandideerimisavalduses esitatud teavet ja b) dokumente, mille kandidaat on üldeeskirjade punkti 2.3 alapunktide 1–3 kohaselt selle teabe tõendamiseks esitanud.

f)

 Seega sisaldab iga konkursi reservnimekiri ainult nende kandidaatide nimesid, kes on saanud kõigi testide ja katsete eest vähemalt minimaalse nõutava punktisumma ning ühe suurematest koondpunktisummadest (maksimaalselt 152 punkti).

g)

 Kandidaatide nimed kantakse reservnimekirjadesse tähestikjärjestuses. Reservnimekirjad tehakse kättesaadavaks värbavatele talitustele.

h)

 Kandidaati teavitatakse (testide ja katsete ning osalemistingimuste kontrolli) tulemustest, välja arvatud juhul, kui nende testide ja katsete vastuseid ei ole selles konkursiteates märgitud põhjustel töödeldud ja/või nende osalemistingimuste täitmist kontrollitud.

i)

 Reservnimekirja kandmine ei anna õigust töökohta saada ega mingeid tagatisi selleks.

j)

 Kandidaadil tuleb arvestada, et enne töölevõtmist võidakse talt nõuda julgeolekukontrolli läbimist.

5.   VÕRDSED VÕIMALUSED JA MÕISTLIKUD ABINÕUD

a)

 EPSO püüab tagada võrdsed võimalused kõigile kandidaatidele.

b)

 Kui kandidaadil on puue või terviseprobleem, mis võib testide või katsete sooritamist mõjutada, tuleb see ära märkida kandideerimisavalduses ja järgida mõistlike abinõude taotlemise menetlust, nagu on kirjeldatud EPSO veebisaidil (5). EPSO vaatab taotluse ja asjakohased tõendavad dokumendid läbi ning võib vajaduse korral pakkuda mõistlikke abinõusid.

(1)  Määrus nr 31/EMÜ, 11/Euratom, milles sätestatakse Euroopa Majandusühenduse ja Euroopa Aatomienergiaühenduse ametnike personalieeskirjad ja muude teenistujate teenistustingimused (EÜT 45, 14.6.1962, lk 1385/62). Konsolideeritud tekst: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A01962R0031-20240101.

(2)   https://eu-careers.europa.eu/et/documents/common-european-framework-reference-languages.

(3)   https://eu-careers.europa.eu/et/job-opportunities/open-for-application.

(4)   https://eu-careers.europa.eu/et/help/faq/eligibility.

(5)   https://eu-careers.europa.eu/et/how-request-specific-adjustments-selection-tests.

I LISA

Üldeeskirjad

1.   Põhisätted

1)

 Kui konkursiteates ei ole märgitud teisiti, kehtivad käesolevate üldeeskirjade sätted.

2)

 Kiireloomulised teated saadetakse kandidaatidele EPSO kasutajakonto kaudu. Selleks et jälgida konkursi kulgu ja tähtaegu mitte mööda lasta, peavad kandidaadid vaatama oma EPSO kasutajakontot vähemalt iga kolme kalendripäeva tagant.

Kui kandidaadil ei ole võimalik EPSOst tingitud tehnilise probleemi tõttu kasutajakontole ligi pääseda, peab ta sellest EPSO-le veebipõhise kontaktivormi  (1) kaudu viivitamata teada andma.

3)

 Juhul kui konkursi mis tahes etapis saab viimasena edasipääsemist võimaldava punktisumma mitu kandidaati, pääsevad nad kõik konkursi järgmisesse etappi. Kui viimasena reservnimekirja pääsemist võimaldava punktisumma saab mitu kandidaati, kantakse nad kõik reservnimekirja.

4)

 Pärast läbivaatamistaotluse või kaebuse rahuldamist konkursile tagasi lubatud kandidaat kas a) võetakse konkursile tagasi alates etapist, kus ta sellest välja arvati, või b) kantakse reservnimekirja.

5)

 Kui EPSO võtab kandidaadiga ühendust EPSO kasutajakonto või e-posti kaudu, kasutab ta ühte neist keeltest, mille kohta kandidaat on kandideerimisavalduse lugemisoskuse punktis märkinud, et oskab seda B2- või kõrgemal tasemel (2).

6)

 Kandidaadid võivad EPSOga ühendust võtta EPSO veebisaidil (3) oleva elektroonilise kontaktivormi kaudu. Enne EPSO poole pöördumist palutakse neil tutvuda EPSO veebisaidil oleva korduma kippuvate küsimuste rubriigiga (4).

7)

 EPSO-l on õigus lõpetada igasugune ebasobilik (korduv, solvav ja/või mitteasjakohane) teabevahetus.

2.   Kvalifikatsioon, töökogemus, tõendavad dokumendid

Õppe- ja tööperioodide algus- ja lõpuaeg tuleb alati esitada vormingus pp/kk/aaaa.

2.1.   Haridusalane kvalifikatsioon

1)

 Nii ELi liikmesriikides kui ka ELi-välistes riikides välja antud kraadid, diplomid ja/või tunnistused peavad olema tunnustatud mõne ELi liikmesriigi pädeva asutuse poolt.

2)

 Konkursiteates nõutavat kvalifikatsiooni hinnates võetakse arvesse riikide haridussüsteemide erinevusi, eelkõige teaduskraadide, diplomite ja tunnistuste erinevaid nimetusi.

3)

 Iga kraadi/diplomi/tunnistuse kohta tuleb kandidaadil märkida selle nimetus, tase, läbitud õppeained, õpingute algus- ja lõppkuupäev ning nende tavapärane/ametlik kestus.

4)

 Kandideerimisavalduse osas „Haridus“ tuleb märkida ka omandatud keskharidus.

2.2.   Erialane töökogemus

1)

 Selleks et erialast töökogemust saaks arvesse võtta, peab see vastama järgmistele üldtingimustele:

a)

see on omandatud pärast konkursiteates märgitud nõutava minimaalse haridustaseme omandamist;

b)

tegemist on tegeliku ja tõendatava töötamisega;

c)

see on tasustatud;

d)

tegemist on ametialase suhtega, st organisatsioonilise struktuuri raames töötamisega või teenuse pakkumisega;

e)

see vastab konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele. Kui asjakohaseks saab pidada üksnes osasid teatava erialase töökogemuse perioodi jooksul täidetud ülesandeid, kohaldatakse järgmisi eeskirju:

i)

kui üle 75 % ülesannetest on asjakohased, loetakse asjakohaseks kogu erialase töökogemuse periood;

ii)

kui 50–75 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 75 % ulatuses;

iii)

kui 25–50 % ülesannetest on asjakohased, arvestatakse seda erialase töökogemuse perioodi 50 % ulatuses;

iv)

kui vähem kui 25 % ülesannetest on asjakohased, ei võeta seda erialase töökogemuse perioodi arvesse.

2)

 Allpool loetletud erialase töökogemuse arvessevõtmise kaalumisel peetakse silmas ka erieeskirju, sealhulgas teatavaid erandeid punktis 1 osutatud nõuetest:

a)

vabatahtliku töö puhul tähendab „tasu“ igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset. Samuti peavad vabatahtliku töö töötundide arv nädalas ja kestus olema võrreldavad tavalise töökohaga;

b)

praktika puhul tähendab „tasu“ igasugust saadud rahalist hüvitist, sealhulgas kulude hüvitamist ja kindlustuskaitset; õppekavasse kuuluvat kohustuslikku praktikat võib arvesse võtta, kui i) praktika toimub pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist ja ii) see on tasustatud;

c)

kohustuslikku praktikat, mis on kutseliidu liikmeks astumise programmi osa või eeldus, kui eesmärk on omandada kutsealal tegutsemise õigus (nt vastuvõtmine advokatuuri), võib arvesse võtta sõltumata sellest, kas see oli tasustatud või mitte. Kui töö eest tasu ei makstud, võib praktikaperioodi arvesse võtta vaid juhul, kui kandidaat läbis õppekava edukalt ja talle anti kutsealal tegutsemise õigus. Kõigil juhtudel võetakse arvesse ainult praktika minimaalset kohustuslikku kestust;

d)

kohustuslikku ajateenistust, mis on läbitud enne või pärast konkursiteates märgitud minimaalse haridustaseme omandamist, võetakse arvesse ka juhul, kui see ei vasta konkursiteates määratletud asjakohasusega seotud nõuetele, kuid üksnes selle perioodi ulatuses, mis ei ületa asjaomases liikmesriigis ette nähtud ajateenistuse kohustuslikku kestust;

e)

emapuhkust, isapuhkust, lapsendamispuhkust või vanemapuhkust võib arvesse võtta, kui seda on võetud töölepingu raames;

f)

doktoriõppe puhul võetakse arvesse maksimaalselt kolme aastat, tingimusel et doktorikraad omandati ja sõltumata sellest, kas selle eest maksti tasu või mitte;

g)

osaajatöö puhul võetakse arvesse tegelikult töötatud aega, nt kuus kuud kestnud poole kohaga töö läheb arvesse kolme kuuna.

2.3.   Tõendavad dokumendid

1)

 Kandidaat peab oma EPSO kasutajakontole üles laadima kandideerimisavalduses esitatud teavet tõendavate dokumentide skannitud koopiad. Seda tuleb teha konkursiteates kindlaks määratud kuupäevaks või – kui konkursiteates ei ole kuupäeva ette nähtud – EPSO nimetatud kuupäevaks.

2)

 Kui tõendavaid dokumente ettenähtud kuupäevaks ei esitata, võidakse otsustada, et kandidaat ei täida osalemistingimusi või et tema teatavat kvalifikatsiooni või töökogemust ei võeta arvesse.

3)

 Kandidaadilt võidakse menetluse mis tahes etapis küsida (tavaliselt e-kirja teel) lisateavet või -dokumente.

4)

 Muude dokumentide hulgas tuleb kandidaadil üles laadida koopia isikutunnistusest või passist, mis peab kehtima kandideerimisavalduste esitamise lõppkuupäeval. Nõudmise korral tuleb kandidaadil esitada isikutunnistuse või passi originaal.

5)

 Haridusalase kvalifikatsiooni tõendamiseks peab kandidaat esitama järgmised dokumendid:

a)

koopia diplomi(te)st ja/või tunnistus(t)est, mis tõendavad konkursil osalemist võimaldavat haridusalast kvalifikatsiooni (vt konkursiteate punkt „Osalemistingimused“),

b)

keskharidust tõendav diplom/tunnistus (ka juhul, kui konkursiteates nõutakse keskharidusest kõrgemat minimaalset haridustaset),

c)

ELi-välises riigis välja antud diplomite/tunnistuste puhul ELi liikmesriigi pädeva asutuse antud samaväärsustunnistus.

6)

 Iga erialase tegevuse perioodi kohta tuleb esitada järgmiste dokumentide originaalid või kinnitatud ärakirjad:

a)

endis(t)e ja/või praegus(t)e tööandja(te) tõendid: tööleping(ud), milles on märgitud töösuhte algus- ja lõppkuupäev, ja/või esimene ja viimane palgatõend. Neis dokumentides peab olema märgitud täidetud ametiülesannete laad, tase ja täpne kirjeldus ning neil peab olema tööandja ametlik päis ja pitser ning vastutava isiku nimi ja allkiri;

b)

mittepalgalise (nt füüsilisest isikust ettevõtjad/vabade elukutsete esindajad) töö puhul: arved või teostatud tööde tellimused või muud asjakohased ametlikud tõendavad dokumendid, milles on kirjas täidetud ülesannete või osutatud teenuste laad ja ajavahemik;

c)

vabakutseliste tõlkijate puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud perioode ja tõlgitud lehekülgede arvu;

d)

vabakutseliste tõlkide puhul dokumendid, mis tõendavad töötatud päevade arvu ja keeli, millest ja millesse on tõlgitud.

3.   Valikukomisjoni roll

1)

 Konkursi valikukomisjon määrab kindlaks konkursi testide ja katsete raskusastme ja kinnitab nende sisu, hindab, kas kandidaadid täidavad konkreetsed osalemistingimused, võrdleb kandidaatide võimeid ja oskusi ning valib konkursiteates esitatud nõuete alusel välja parimad kandidaadid.

2)

 Valikukomisjoni tegevus on konfidentsiaalne.

3)

 Valikukomisjoni tööd toetab EPSO.

4.   Huvide konflikt

1)

 Valikukomisjoni liikmete nimed avaldatakse EPSO veebisaidil (5).

2)

 Kandidaadid, valikukomisjoni liikmed ja EPSO töötajad, kes osalevad teatava konkursi korraldamises, on kohustatud teatama mis tahes huvide konfliktist, mis võib tekkida eelkõige perekondliku sideme või otsese töösuhte korral. Olukorrast, mis võib kujutada endast huvide konflikti, tuleb EPSO-le teatada niipea, kui asjaomane isik sellest teada saab. EPSO hindab iga juhtumit eraldi ja võtab asjakohaseid meetmeid.

3)

 Valikukomisjoni sõltumatuse tagamiseks on kandidaatidel ja kõigil valikukomisjoni mittekuuluvatel isikutel rangelt keelatud valikukomisjoni liikmetega ühendust võtta mis tahes küsimuses, mis on seotud konkursi või valikukomisjoni tööga, välja arvatud sõnaselgelt lubatud juhtudel.

4)

 Kandidaadid, kes soovivad valikukomisjonile oma seisukohti esitada, peavad seda tegema kirjalikult EPSO (6) kaudu.

5)

 Eespool nimetatud reeglite rikkumise tagajärjel võidakse valikukomisjoni liikme või EPSO töötaja suhtes algatada distsiplinaarmenetlus ja/või kandidaat konkursilt eemaldada (vt punkt 6).

5.   Testid ja katsed

1)

 EPSO teavitab kandidaate testide ja katsete läbiviimise korrast ning vajalikest üksikasjadest ja juhistest hiljemalt siis, kui ta saadab kandidaatidele testidel ja katsetel osalemise kutse.

2)

 Kui see on juhistes ette nähtud, peavad kandidaadid testide ja katsete sooritamiseks EPSO juhiseid järgides aja kinni panema. Ajavahemik, mille jooksul on võimalik testideks ja katseteks aega kinni panna ja neid sooritada, on piiratud.

3)

 Kandidaadid peavad sooritama kõik nõutavad toimingud, mis on ette nähtud enne teste ja katseid antud juhistes, näiteks installima tarkvara, tegema nõutavad sünkroonimised, katsetama ühendust, tehnilistele nõuetele vastavust või süsteeme ja/või tegema näidistesti. See, et kandidaat sooritab juhistes ettenähtud toimingud, võimaldab kontrollida, kas tema IT-keskkond on testide ja katsete sooritamiseks valmis ning kas tema seade ühildub testimisplatvormi või -rakendusega. Kui kandidaat neid kohustuslikke toiminguid ei soorita, võib see takistada tal testide ja katsete tegemist ning testide ja katsete läbiviimise eest vastutaval teenusepakkujal ei pruugi olla võimalik testide ja katsete tegemise käigus ilmnevaid tehnilisi probleeme tulemuslikult lahendada.

4)

 Kui kandidaat ei ole ühe või mitme testi või katse jaoks aega kinni pannud, nendel osalenud või neid lõpuni sooritanud, loetakse tema osalemine konkursil lõppenuks, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu. Sellisel juhul peaks kandidaat EPSOga võimalikult kiiresti, eelistatavalt enne nende testide ja katsete toimumise aega, ühendust võtma ning esitama asjaomased põhjendused, sealhulgas vajaduse korral tõendusmaterjali, et ta on võtnud ühendust tehnilise toega.

5)

 Olukorda, kus kandidaat ei ole järginud testide ja katsete sooritamise tingimusi, mis on ette nähtud talle kättesaadavaks tehtud juhistes ja teabes, ei käsitata temast sõltumatute asjaolude või vääramatu jõuna.

6)

 Kandidaatidel palutakse tutvuda ka EPSO veebisaidil (7) kirjeldatud EPSO valikumenetluste ning testide ja katsete üldnõuetega.

6.   Konkursilt eemaldamine

1)

 Kandidaat võidakse konkursi mis tahes etapis konkursilt eemaldada, kui ta:

a)

on loonud rohkem kui ühe EPSO kasutajakonto;

b)

on esitanud kandideerimisavalduse mitme kanali kaudu, kuigi see on konkursiteatega keelatud;

c)

on esitanud valeandmeid või esitatud andmed on asjakohaste dokumentidega tõendamata;

d)

on testides või katsetes sohki teinud, veebiteste salvestanud, püüdnud mõjutada testide või katsete õiglast läbiviimist või muul viisil kahjustanud konkursimenetluse usaldusväärsust;

e)

on mõne valikukomisjoni liikmega lubamatul viisil ühendust võtnud või püüdnud seda teha;

f)

ei ole andnud EPSO-le teada võimalikust huvide konfliktist valikukomisjoni liikme või EPSO töötajaga;

g)

on juhiseid eirates kirjalikud või praktilised testid või katsed allkirjastanud või märgistanud.

2)

 ELi institutsioonidesse tööle kandideerivad isikud peavad näitama üles igakülgset usaldusväärsust vastavalt personalieeskirjade artikli 27 esimesele lõigule ja artikli 28 punktile c. Pettuse või pettusekatse korral võib EPSO otsustada, et kandidaat ei või teatava aja jooksul tulevastel konkurssidel osaleda.

7.   Probleemid ja parandusmeetmed

7.1.   Tehnilised ja korralduslikud probleemid

1)

 Kui kandidaat puutub valikumenetluse mis tahes etapis kokku oluliste tehniliste või korralduslike probleemidega, peaks ta EPSOt sellest veebipõhise kontaktivormi (8) kaudu teavitama.

2)

 Kandideerimisavaldusega seotud küsimuste puhul tuleb võtta EPSOga ühendust viivitamata, kuid igal juhul enne kandideerimisavalduste esitamise tähtaja möödumist.

3)

 Kui testi või katse ajal tekib probleeme, peab kandidaat

a)

probleemist viivitamata teatama, järgides täpselt testidel ja katsetel osalemise kutses esitatud juhiseid,

ning

b)

võtma kolme kalendripäeva jooksul alates testi või katse tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga veebipõhise kontaktivormi (9) kaudu ühendust ja kirjeldama probleemi üksikasjalikult. Samuti peaks kandidaat lisama tõendusmaterjali selle kohta, mida ta on probleemi lahendamiseks püüdnud teha (nt kasutajatoelt või tehniliselt toelt saadud probleemist teatamise number, vestluse üleskirjutus, tõrkeotsingu aruanne jne). Dokumentaalsed tõendid on vajalikud selleks, et EPSO saaks olukorda uurida. Testidel ja katsetel osalemise kutses võidakse täpsustada lisanõudeid ja juhiseid, mis on seotud testil või katsel tekkinud probleemidest teatamisega.

EPSO teavitamise kohustus kehtib kõikidel juhtudel, ka juhul, kui testide ja katsete läbiviimise eest vastutav teenusepakkuja on kandidaadi kaebusele juba reageerinud.

4)

 Kaebusi, mis on saabunud pärast käesolevas punktis osutatud tähtaja möödumist, vastu ei võeta.

5)

 Kui kandidaat ei ole punkti 5 alapunktis 3 osutatud toiminguid sooritanud, ei võeta tema kaebust tehniliste probleemide kohta vastu, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tal ei olnud võimalik seda teha temast sõltumatutel asjaoludel või vääramatu jõu tõttu.

6)

 Nõudeid, mis esitatakse seoses punktides 7.2.2 ja 7.3.1 osutatud kaebustega ning mille aluseks on väidetavad tehnilised ja/või korralduslikud küsimused, millest ei ole teatatud vastavalt punktile 7.1, mida tõlgendatakse koostoimes punktiga 5, vastu ei võeta.

7.2.   Ametisisene läbivaatamismenetlus

7.2.1.   Kaebused valikvastustega testide kohta

1)

 Kandidaat, kes leiab, et tal on põhjendatult alust arvata, et ühes või mitmes valikvastustega testi küsimuses oli viga, mis mõjutas negatiivselt tema võimalusi neile vastata, võib taotleda asjaomaste küsimuste läbivaatamist.

2)

 Valikukomisjon võib otsustada veaga küsimused tühistada ja jagada algselt nendele küsimustele määratud punktid testi ülejäänud küsimuste vahel. Ümberarvutamine mõjutab ainult neid kandidaate, kellele asjaomased küsimused esitati. Konkursiteate asjaomastes punktides osutatud testide hindamise kord ei muutu.

3)

 Kui kandidaat soovib valikvastustega testi ühe või mitme küsimuse kohta kaebust esitada, peab ta

a)

võtma kolme kalendripäeva jooksul alates testi või katse tegemise päevale järgnevast päevast (kaasa arvatud) EPSOga elektroonilise kontaktivormi (10) kaudu ühendust;

b)

kirjeldama asjaomaseid küsimusi võimalikult täpselt ja

c)

selgitama, milles väidetav viga seisnes.

4)

 Kaebusi, mis esitatakse pärast tähtaja möödumist või milles ei ole selgelt kirjeldatud vaidlusalust küsimust ja väidetavat viga, arvesse ei võeta. Eelkõige ei võeta arvesse kaebusi, mis puudutavad vaid väidetavaid tõlkega seotud probleeme ja milles ei ole esitatud probleemi selget kirjeldust.

5)

 Kaebused, mis esitatakse seoses punktis 7.3.1 osutatud kaebustega ja mille aluseks on valikvastustega testi küsimustes esinevad väidetavad probleemid, millest ei olnud punkti 7.2.1 kohaselt teatatud, lükatakse tagasi.

7.2.2.   Läbivaatamistaotlused

1)

 Kandidaat võib nõuda, et valikukomisjoni mis tahes otsus, millega kinnitatakse tema tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või mis mõjutab muul viisil tema õiguslikku staatust, vaadataks läbi.

2)

 Läbivaatamismenetluse eesmärk on anda valikukomisjonile võimalus muuta vaidlustatavat otsust juhul, kui selleks on põhjust (nt hindamisel tehtud viga). Läbivaatamismenetluse käigus vaatab valikukomisjon oma hinnangu kandidaadi võimetele ja oskustele läbi ning kas kinnitab esialgse otsuse või muudab oma hinnangut.

3)

 Valikukomisjon ei vasta õiguslikele argumentidele, olenemata sellest, kas need on vaidlustatud hinnanguga seotud või mitte. Õiguslikud argumendid ja konkursi õigusraamistikuga seotud väited võib esitada halduskaebusena (vt punkt 7.3.1).

4)

 Pelgalt asjaolu, et kandidaat ei nõustu hinnanguga, mille valikukomisjon on andnud tema sooritatud testi või katse või kvalifikatsiooni ja/või töökogemuse kohta, ei tähenda, et valikukomisjon on teinud hindamisvea. Valikukomisjonil on kandidaadi soorituse, kvalifikatsiooni ja töökogemuse hindamisel ulatuslik kaalutlusruum.

5)

 Valikvastustega testide tulemuste läbivaatamist ei ole võimalik taotleda.

6)

 Kui kandidaat soovib esitada läbivaatamistaotluse, peab ta

a)

võtma EPSOga veebivormi kaudu (11) ühendust viie kalendripäeva jooksul pärast vaidlustatava otsuse avaldamist kandidaadi EPSO kasutajakontol ja

b)

märkima selgelt, millist otsust ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

7)

 Kandidaat saab automaatse kinnituse, et tema taotlus on kätte saadud. Valikukomisjon vaatab läbivaatamistaotluse läbi ja teavitab kandidaati oma otsusest niipea kui võimalik.

8)

 Pärast punkti 6 alapunktis a osutatud tähtaega kätte saadud läbivaatamistaotlusi vastu ei võeta ja läbi ei vaadata, välja arvatud juhul, kui kandidaat tõendab, et tegemist oli vääramatu jõuga.

7.3.   Muud läbivaatamismenetlused

7.3.1.   Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohased halduskaebused

1)

 Kandidaat võib meetme (otsuse või selle puudumise) kohta esitada halduskaebuse,

a)

kui ta leiab, et konkursimenetluse reegleid on rikutud, ja

b)

kui vaidlustatud meede kahjustab asjaomast kandidaati, st mõjutab otseselt ja vahetult tema õiguslikku staatust kandidaadina (sellega kinnitatakse kandidaadi tulemused või määratakse kindlaks, kas ta pääseb edasi konkursi järgmisesse etappi, või mõjutab see muul viisil kandidaadi õiguslikku staatust).

2)

 Kaebuse otsuse puudumise kohta saab esitada juhul, kui otsus tuleb teha personalieeskirjades sätestatud tähtaja jooksul.

3)

 Kandidaat, kes on esitanud läbivaatamistaotluse (vt punkt 7.2.2), peab ootama ära sellele saabuva vastuse, enne kui ta teeb otsuse, kas esitada halduskaebus või mitte. Sellisel juhul hakatakse halduskaebuse esitamise tähtaega arvestama kuupäevast, kui tehakse teatavaks valikukomisjoni otsus läbivaatamistaotluse kohta.

4)

 Halduskaebused vaatab läbi EPSO direktor, kes tegutseb personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt ametisse nimetava ametiisikuna.

5)

 Halduskaebusega seotud menetluse eesmärk on kontrollida, kas konkursi õiguslikku raamistikku on järgitud. Kandidaatide tähelepanu juhitakse sellele, et EPSO direktor ei saa valikukomisjoni hinnangupõhist otsust tühistada ja tal puuduvad õiguslikud volitused valikukomisjoni otsuse sisu muutmiseks. Kui EPSO direktor tuvastab menetlusvea või ilmselge hindamisvea, saadetakse juhtum valikukomisjonile uuesti hindamiseks tagasi.

6)

 Halduskaebuse esitamiseks peab kandidaat

a)

võtma EPSOga veebivormi (12) kaudu ühendust personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaja jooksul, st kolme kuu jooksul alates i) päevast, kui vaidlustatav otsus teatavaks tehti, või ii) päevast, kui selline otsus oleks tulnud teha,

ning

b)

märkima selgelt, millist otsust või millise otsuse puudumist ta soovib vaidlustada ja mis põhjusel.

7)

 Pärast personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud tähtaega saabunud halduskaebusi vastu ei võeta.

7.3.2.   Kaebused kohtule

1)

 Kandidaadil on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 270 ning personalieeskirjade artikli 91 alusel õigus esitada kaebus Euroopa Liidu Üldkohtule.

2)

 Euroopa Liidu Üldkohtule saab esitada kaebuse otsuste kohta, mille on teinud EPSO (ja mitte valikukomisjon), üksnes juhul, kui kandidaat on nõuetekohaselt esitanud personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 ette nähtud halduskaebuse (vt punkt 7.3.1).

3)

 Kogu kohtule kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav Euroopa Liidu Üldkohtu veebisaidil (13).

7.3.3.   Kaebused Euroopa Ombudsmanile

1)

 Euroopa Ombudsmanile võivad haldusomavoli juhtumite kohta esitada kaebuse kõik ELi kodanikud ja elanikud.

2)

 Enne ombudsmanile kaebuse esitamist peavad kandidaadid kasutama ära kõik EPSO pakutavad ametisisesed õiguskaitsevahendid (vt punktid 7.1 ja 7.2).

3)

 Ombudsmanile kaebuse esitamine ei pikenda tähtaegu, mis on ette nähtud käesolevates eeskirjades osutatud taotluste, kaebuste või kohtule kaebuste esitamiseks.

4)

 Kogu ombudsmanile kaebuse esitamisega seotud teave on kättesaadav ombudsmani veebisaidil (14).

I LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

(1)   https://epso.europa.eu/et/contact-us.

(2)   https://rm.coe.int/CoERMPublicCommonSearchServices/DisplayDCTMContent?documentId=090000168045bb55.

(3)   https://epso.europa.eu/et/contact-us.

(4)   https://epso.europa.eu/et/epso-faqs-by-category.

(5)   https://epso.europa.eu/et.

(6)   https://epso.europa.eu/et/contact-us.

(7)   https://eu-careers.europa.eu/et.

(8)   https://epso.europa.eu/et/help/faq/complaints.

(9)   https://epso.europa.eu/et/help/faq/complaints.

(10)   https://epso.europa.eu/et/help/faq/complaints.

(11)   https://epso.europa.eu/et/help/faq/complaints.

(12)   https://epso.europa.eu/et/help/faq/complaints.

(13)   https://curia.europa.eu/jcms/.

(14)   https://www.ombudsman.europa.eu/et/home.

II LISA

Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta

(Näited miinimumkvalifikatsiooni kohta, mida liikmesriikides ja Ühendkuningriigis eri palgaastmete puhul tavaliselt nõutakse)

Käesolevate näidete hõlpsasti loetavas vormingus vaatamiseks klõpsake siia.

 

AST-SC 1 – AST-SC 6

AST 1 – AST 7

AST 3 – AST 11

AD 5 – AD 16

RIIK

Keskharidus (mis võimaldab omandada keskharidusjärgset haridust)

Keskharidusjärgne haridus (keskeriharidus või vähemalt kaheaastase normaalõppeajaga ülikoolikursus)

Ülikoolitaseme haridus (vähemalt 3aastase normaalõppeajaga)

Ülikoolitaseme haridus (4aastase või pikema normaalõppeajaga)

Belgique — België — Belgien

Certificat de l’enseignement secondaire supérieur (CESS)/Diploma secundair onderwijs

Diplôme d'aptitude à accéder à l'enseignement supérieur (DAES)/Getuigschrift van hoger secundair onderwijs

Diplôme d'enseignement professionnel/Getuigschrift van het beroepssecundair onderwijs

Candidature/Kandidaat

Graduat/Gegradueerde

Bachelor/Professioneel gerichte Bachelor

Bachelor académique (180 crédits)

Academisch gerichte Bachelor (180 ECTS)

Licence/Licentiaat

Master

Diplôme d'études approfondies (DEA)

Diplôme d'études spécialisées (DES)

Diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS)

Gediplomeerde in de Voortgezette Studies (GVS)

Gediplomeerde in de Gespecialiseerde Studies (GGS)

Gediplomeerde in de Aanvullende Studies (GAS)

Agrégation/Aggregaat

Ingénieur industriel/Industrieel ingenieur

Doctorat/Doctoraal diploma

България

Диплома за завършено средно образование

Специалист по …

 

Диплома за висше образование

Бакалавър

Магистър

Česko

Vysvědčení o maturitní zkoušce

Vysvědčení o absolutoriu (Absolutorium) + diplomovaný specialista (DiS.)

Diplom o ukončení bakalářského studia (Bakalář)

Diplom o ukončení vysokoškolského studia

Magistr

Doktor

Danmark

Bevis for:

Studentereksamen

Højere Forberedelseseksamen (HF)

Højere Handelseksamen (HHX)

Højere Afgangseksamen (HA)

Bac pro: Bevis for Højere Teknisk Eksamen (HTX)

Videregående uddannelser

= Bevis for = Eksamensbevis som (erhvervsakademiuddannelse AK)

Bachelorgrad (BA eller BS)

Professionsbachelorgrad

Diplomingeniør

Kandidatgrad/Candidatus

Master/Magistergrad (mag.art)

Licenciatgrad

ph.d.-grad

Deutschland

Abitur/Zeugnis der allgemeinen Hochschulreife

Fachabitur/Zeugnis der Fachhochschulreife

 

Fachhochschulabschluss

Bachelor

Hochschulabschluss/Fachhochschulabschluss/Master

Magister Artium/Magistra Artium

Staatsexamen/Diplom

Erstes Juristisches Staatsexamen

Doktorgrad

Eesti

Gümnaasiumi lõputunnistus + riigieksamitunnistus

Lõputunnistus kutsekeskhariduse omandamise kohta

Tunnistus keskhariduse baasil kutsekeskhariduse omandamise kohta

Bakalaureusekraad (min 120 ainepunkti)

Bakalaureusekraad (< 160 ainepunkti)

Rakenduskõrghariduse diplom

Bakalaureusekraad (160 ainepunkti)

Magistrikraad

Arstikraad

Hambaarstikraad

Loomaarstikraad

Filosoofiadoktor

Doktorikraad (120–160 ainepunkti)

Éire/Ireland

Ardteistiméireacht, Grád D3, I 5 ábhar/Leaving Certificate Grade D3 in 5 subjects

Gairmchlár na hArdteistiméireachta (GCAT)/Leaving Certificate Vocational Programme (LCVP)

Teastas Náisiúnta/National Certificate

Gnáthchéim bhaitsiléara/Ordinary bachelor degree

Dioplóma náisiúnta (ND, Dip.)/National diploma (ND, Dip.)

Ardteastas (120 ECTS)/Higher Certificate (120 ECTS)

Céim onóracha bhaitsiléara (3 bliana/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)/Honours bachelor degree (3 years/180 ECTS) (BA, B.Sc, B.Eng)

Céim onóracha bhaitsiléara (4 bliana/240 ECTS)/Honours bachelor degree (4 years/240 ECTS)

Céim ollscoile/University degree

Céim mháistir (60-120 ECTS)/Master’s degree (60-120 ECTS)

Dochtúireacht/Doctorate

Ελλάδα

Απολυτήριο Γενικού Λυκείου Απολυτήριο Κλασικού Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνικού Επαγγελματικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Πολυκλαδικού Λυκείου

Απολυτήριο Ενιαίου Λυκείου

Απολυτήριο Τεχνολογικού Επαγγελματικού Εκπαιδευτηρίου

Δίπλωμα επαγγελματικής κατάρτισης (IΕΚ)

 

Πτυχίο ΑΕI (πανεπιστημίου, πολυτεχνείου, ΤΕI)

Μεταπτυχιακό Δίπλωμα Ειδίκευσης (2ος κύκλος)

Διδακτορικό Δίπλωμα (3ος κύκλος)

España

Bachillerato + Curso de Orientación Universitaria (COU)

Bachillerato

BUP

Diploma de Técnico especialista

FP grado superior (Técnico superior)

Diplomado/Ingeniero técnico

Licenciatura

Máster

Ingeniero

Título de Doctor

France

Baccalauréat

Diplôme d'accès aux études universitaires (DAEU)

Brevet de technicien

Diplôme d'études universitaires générales (DEUG)

Brevet de technicien supérieur (BTS)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Diplôme d'études universitaires scientifiques et techniques (DEUST)

Licence

Maîtrise

Maîtrise des sciences et techniques (MST), maîtrise des sciences de gestion (MSG), diplôme d'études supérieures techniques (DEST), diplôme de recherche technologique (DRT), diplôme d'études supérieures spécialisées (DESS), diplôme d'études approfondies (DEA), master 1, master 2 professionnel, master 2 recherche

Diplôme des grandes écoles

Diplôme d'ingénieur

Doctorat

Hrvatska

Svjedodžba o državnoj maturi

Svjedodžba o završnom ispitu

Stručni pristupnik/pristupnica

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Baccalaureus/Baccalaurea (sveučilišni prvostupnik/prvostupnica)

Stručni specijalist

Magistar struke

Magistar inženjer/magistrica inženjerka (mag. ing)

Doktor struke

Doktor umjetnosti

Italia

Diploma di maturità (vecchio ordinamento)

Perito ragioniere

Diploma di superamento dell’esame di Stato conclusivo dei corsi di studio di istruzione secondaria superiore

Diploma universitario (DU)

Certificato di specializzazione tecnica superiore

Attestato di competenza (4 semestri)

Diploma di laurea – L (breve)

Diploma di laurea (DL)

Laurea specialistica (LS)

Master di I livello

Dottorato di ricerca (DR)

Κύπρος

Απολυτήριο

Δίπλωμα = Programmes offered by Public/Private Schools of Higher Education (for the latter accreditation is compulsory)

Higher Diploma

 

Πανεπιστημιακό Πτυχίο/Bachelor

Master

Doctorat

Latvija

Atestāts par vispārējo vidējo izglītību

Diploms par profesionālo vidējo izglītību

Diploms par pirmā līmeņa profesionālo augstāko izglītību

Bakalaura diploms (min. 120 kredītpunktu)

Bakalaura diploms (160 kredītpunktu)

Profesionālā bakalaura diploms

Maģistra diploms

Profesionālā maģistra diploms

Doktora grāds

Lietuva

Brandos atestatas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštesniojo mokslo diplomas

Profesinio bakalauro diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Aukštojo mokslo diplomas

Bakalauro diplomas

Magistro diplomas

Daktaro diplomas

Meno licenciato diplomas

Luxembourg

Diplôme de fin d’études secondaires et techniques

BTS

Brevet de maîtrise

Brevet de technicien supérieur

Diplôme de premier cycle universitaire (DPCU)

Diplôme universitaire de technologie (DUT)

Bachelor

Diplôme d'ingénieur technicien

Master

Diplôme d'ingénieur industriel

DESS en droit européen

Magyarország

Gimnáziumi érettségi bizonyítvány

Szakközépiskolai érettségi-képesítő bizonyítvány

Felsőfokú szakképesítést igazoló bizonyítvány (Higher Vocational Programme)

Főiskolai oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 180 credits)

Egyetemi oklevél

Alapfokozat (Bachelor degree 240 credits)

Mesterfokozat (Master degree) (Osztatlan mesterképzés)

Doktori fokozat

Malta

Advanced Matriculation or GCE Advanced level in 3 subjects (2 of them grade C or higher)

Matriculation certificate (2 subjects at Advanced level and 4 at Intermediate level including Systems of Knowledge with overall grade A-C) + Passes in the Secondary Education Certificate examination at Grade 5

2 A Levels (passes A-C) + a number of subjects at Ordinary level, or equivalent

MCAST diplomas/certificates

Higher National Diploma

Bachelor’s degree

Bachelor’s degree

Master of Arts

Doctorate

Nederland

Diploma VWO

Diploma staatsexamen (2 diploma's)

Diploma staatsexamen voorbereidend wetenschappelijk onderwijs (Diploma staatsexamen VWO)

Diploma staatsexamen hoger algemeen voortgezet onderwijs (Diploma staatsexamen HAVO)

Kandidaatsexamen

Associate degree (AD)

Bachelor (WO)

HBO bachelor degree

Baccalaureus of „Ingenieur“

HBO/WO Master's degree

Doctoraal examen/Doctoraat

Österreich

Matura/Reifeprüfung

Reife- und Diplomprüfung

Berufsreifeprüfung

Kollegdiplom/Akademiediplom

Fachhochschuldiplom/Bakkalaureus/Bakkalaurea

Universitätsdiplom

Fachhochschuldiplom

Magister/Magistra

Master

Diplomprüfung, Diplom-Ingenieur

Magisterprüfungszeugnis Rigorosenzeugnis

Doktortitel

Polska

Świadectwo dojrzałości

Świadectwo ukończenia liceum ogólnokształcącego

Dyplom ukończenia kolegium nauczycielskiego

Świadectwo ukończenia szkoły policealnej

Licencjat/Inżynier

Magister/Magister inżynier

Dyplom doktora

Portugal

Diploma de Ensino Secundário

Certificado de Habilitações do Ensino Secundário

 

Bacharel Licenciado

Licenciado

Mestre

Doutorado

România

Diplomă de bacalaureat

Diplomă de absolvire (colegiu universitar)

Învățământ preuniversitar

Diplomă de licenţă

Diplomă de licenţă

Diplomă de inginer

Diplomă de urbanist

Diplomă de master

Certificat de atestare (studii academice postuniversitare)

Diplomă de doctor

Slovenija

Maturitetno spričevalo (spričevalo o poklicni maturi) (spričevalo o zaključnem izpitu)

Diploma višje strokovne šole

Diploma o pridobljeni visoki strokovni izobrazbi

Univerzitetna diploma

Magisterij

Specializacija

Doktorat

Slovensko

Vysvedčenie o maturitnej skúške

Absolventský diplom

Diplom o ukončení bakalárskeho štúdia (Bakalár)

Diplom o ukončení vysokoškolského štúdia

Bakalár (Bc.)

Magister

Magister/Inžinier

ArtD.

Suomi/Finland

Ylioppilastutkinto tai peruskoulu + kolmen vuoden ammatillinen koulutus – Studentexamen eller grundskola + treårig yrkesinriktad utbildning

Todistus yhdistelmäopinnoista (Betyg över kombinationsstudier)

Ammatillinen opistoasteen tutkinto – Yrkesexamen på institutnivå

Kandidaatin tutkinto – Kandidatexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 120 opintoviikkoa – studieveckor)

Maisterin tutkinto – Magisterexamen/Ammattikorkeakoulututkinto – Yrkeshögskoleexamen (min. 160 opintoviikkoa – studieveckor)

Tohtorin tutkinto (Doktorsexamen) joko 4 vuotta tai 2 vuotta lisensiaatin tutkinnon jälkeen – antingen 4 år eller 2 år efter licentiatexamen

Lisensiaatti/Licentiat

Sverige

Slutbetyg från gymnasieskolan (3-årig gymnasial utbildning)

Högskoleexamen (80 poäng)

Högskoleexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Yrkeshögskoleexamen/Kvalificerad yrkeshögskoleexamen, 1–3 år

Kandidatexamen (akademisk examen omfattande minst 120 poäng, varav 60 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 10 poäng)

Meriter på grundnivå: Kandidatexamen, 3 år, 180 högskolepoäng (Bachelor)

Magisterexamen (akademisk examen omfattande minst 160 poäng, varav 80 poäng fördjupade studier i ett ämne + uppsats motsvarande 20 poäng eller två uppsatser motsvarande 10 poäng vardera)

—

Licentiatexamen

—

Doktorsexamen

Meriter på avancerad nivå:

—

Magisterexamen, 1 år, 60 högskolepoäng

—

Masterexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

Meriter på forskarnivå:

—

Licentiatexamen, 2 år, 120 högskolepoäng

—

Doktorsexamen, 4 år, 240 högskolepoäng

United Kingdom

General Certificate of Education Advanced level — 2 passes or equivalent (grades A to E)

BTEC National Diploma

General National Vocational Qualification (GNVQ), advanced level

Advanced Vocational Certificate of Education, A level (VCE A level)

Higher National Diploma/Certificate (BTEC)/SCOTVEC

Diploma of Higher Education (DipHE)

National Vocational Qualifications (NVQ)

Scottish Vocational Qualifications (SVQ) level 4

(Honours) Bachelor degree

NB: Master’s degree in Scotland

Honours Bachelor degree

Master’s degree (MA, MB, MEng, MPhil, MSc)

Doctorate

NOTE:

UK diplomas awarded in 2020 (until 31 December 2020) are accepted without an equivalence. UK diplomas awarded as from 1 January 2021 must be accompanied by an equivalence issued by a competent authority of an EU Member State.

II LISA lõpp. Tagasi põhiteksti juurde saamiseks klõpsake siia.

ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/7118/oj

ISSN 1977-0898 (electronic edition)