Euroopa Liidu L 34/8. v

8.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 34/6

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 209/2005,

7. veebruar 2005,

millega kehtestatakse selliste tekstiiltoodete loetelu, mille vabasse ringlusse lubamisel ühenduses ei nõuta päritolutõendit

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuli 1998. aasta määrust (EÜ) nr 1541/98 teatavate koondnomenklatuuri XI jao alla kuuluvate ja ühenduses vabasse ringlusse lubatud tekstiiltoodete päritolutõendi ja sellise tõendi aktsepteerimistingimuste kohta, (1) eriti selle artiklit 4,

ning arvestades järgmist:

(1)

Eespool nimetatud määruses on ette nähtud, et vabasse ringlusse lubatud tekstiil- ja rõivatoodete puhul, mille suhtes ei kehti ühenduse kaubanduspoliitika erimeetmed, võib anda vabastuse päritolutõendi esitamise kohustusest ning et päritolusertifikaadi esitamise kohustusest vabastamist käsitlevates sätetes tuleks ette näha, kas selliste toodete puhul tuleb esitada päritoludeklaratsioon.

(2)	Komisjoni 30. novembri 1998. aasta määrusega (EÜ) nr 2579/98 (2) kehtestati selliste tekstiiltoodete loetelu, mille vabasse ringlusse lubamisel ühenduses ei nõuta päritolutõendit. Praegu on vaja seda loetelu ajakohastada, lisades sinna tekstiilitoodete uued kategooriad.

(3)	Selguse ja õiguskindluse huvides tuleks määrus (EÜ) nr 2579/98 selgesõnaliselt tühistada ning asendada käesoleva määruse sätetega.

(4)

Käesoleva määruse sätted jõustuvad 1. jaanuarist 2005 WTO tekstiili- ja rõivatoodete lepingu kehtivuse lõppemisest tulenevate EL kohustuste rakendamiseks ning eelkõige kooskõlas WTO tekstiili- ja rõivatoodete lepingu artikli 28 punktiga c, millega sätestatakse, et “121. kuu esimesel päeval alates WTO lepingu jõustumisest peab tekstiil- ja rõivatoodete sektor olema integreeritud GATTi 1994, sest kõik käesoleva lepingu järgsed piirangud on kõrvaldatud”.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas loetletud toodete vabasse ringlusse lubamisel ei tule esitada päritolutõendit.

Artikkel 2

Määrus (EÜ) nr 2579/97 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2005.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 7. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 202, 18.7.1998, lk 11.

(2) EÜT L 322, 1.12.1998, lk 27.

LISA

TEKSTIILTOODETE LOETELU

Kategooria	CN-kood 2005 kirjeldus
(1)	(2)
Rühm III A
34	Sünteesfilamentlõngast riie, polüetüleen- või polüpropüleenribadest vms, 3 m ja rohkem
34	5407 20 19
38A	Silmkoeline või heegeldatud sünteetiline kardinakangas, sh võrkriidest kardinakangas
38A	6005 31 10, 6005 32 10, 6005 33 10, 6005 34 10, 6006 31 10, 6006 32 10, 6006 33 10, 6006 34 10
38B	Võrkriidest kardinad, v.a silmkoelised või heegeldatud
38B	ex 6303 91 00, ex 6303 92 90, ex 6303 99 90
40	Kardinad (sh eesriided, akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed), v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest
40	ex 6303 91 00, ex 6303 92 90, ex 6303 99 90, 6304 19 10, ex 6304 19 90, 6304 92 00, ex 6304 93 00, ex 6304 99 00
42	Keemilistest filamentkiududest lõng, jaemüügiks pakendamata
	5401 20 10
	Tehiskiududest lõng; tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a ühekordne viskooslõng nullkeeruga või keerdumusega kuni 250 keerdu meetril ja tekstureerimata ühekordne tselluloosatsetaadist lõng
	5403 10 00, 5403 20 00, ex 5403 32 00, ex 5403 33 00, 5403 39 00, 5403 41 00, 5403 42 00, 5403 49 00, ex 5604 20 00
43	Lõng keemilistest filamentkiududest, lõng tehisstaapelkiududest, puuvillane lõng, jaemüügiks pakendatud
43	5204 20 00, 5207 10 00, 5207 90 00, 5401 10 90, 5401 20 90, 5406 10 00, 5406 20 00, 5508 20 90, 5511 30 00
46	Kraasitud või kammitud lamba- või tallevill või muude loomade vill
46	5105 10 00, 5105 21 00, 5105 29 00, 5105 31 00, 5105 39 10, 5105 39 90
47	Lõng lamba või tallede kraasvillast (kraaslõng) või muude loomade kraasvillast, jaemüügiks pakendamata
47	5106 10 10, 5106 10 90, 5106 20 10, 5106 20 91, 5106 20 99, 5108 10 10, 5108 10 90
48	Lõng lamba või tallede kammvillast (kammlõng) või muude loomade kammvillast, jaemüügiks pakendamata
48	5107 10 10, 5107 10 90, 5107 20 10, 5107 20 30, 5107 20 51, 5107 20 59, 5107 20 91, 5107 20 99, 5108 20 10, 5108 20 90
49	Lõng lamba- või tallevillast või muude loomade villast, jaemüügiks pakendatud
49	5109 10 10, 5109 10 90, 5109 90 10, 5109 90 90
51	Puuvill, kraasitud või kammitud
51	5203 00 00
53	Puuvillane lausriie
53	5803 10 00
54	Tehisstaapelkiud, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ette valmistatud
54	5507 00 00
55	Sünteesstaapelkiud, kraasitud, kammitud või muul viisil ketramiseks ettevalmistatud
55	5506 10 00, 5506 20 00, 5506 30 00, 5506 90 10, 5506 90 90
56	Lõng sünteesstaapelkiududest (sh jäägid), jaemüügiks pakendamata
56	5508 10 90, 5511 10 00, 5511 20 00
58	Sõlmtehnikas vaibad ja vaipkatted, valmistoodetena või mitte
58	5701 10 10, 5701 10 90, 5701 90 10, 5701 90 90
60	Käsitsi valmistatud seinavaibad (Gobelini, Flandria, Aubussoni, Beauvais' jms tüüpi) ning käsitsi väljaõmmeldud (näiteks vars- või ristpistes) seinavaibad ka valmistoodetena
60	5805 00 00
62	Šenill-lõng (sh flokeeritud šenill-lõng), mähitud lõng (v.a metalliseeritud lõng ja mähitud lõng hobusejõhvist)
	5606 00 91, 5606 00 99
	Tüll ja muu võrkriie, v.a telgedel kootud riie ja silmkoeline või heegeldatud kangas, käsipits või masinapits kanga, ribade või motiividena
	5804 10 11, 5804 10 19, 5804 10 90, 5804 21 10, 5804 21 90, 5804 29 10, 5804 29 90, 5804 30 00
	Tekstiilmaterjalist etiketid, embleemid jms tooted, tikkimata, kangana, ribades või kindla kuju ja suuruse järgi välja lõigatud
	5807 10 10, 5807 10 90
	Punutud paelad ja kaunistusnöörid metraažkaubana, tutid jms tooted
	5808 10 00, 5808 90 00
	Tikandid metraažkauba, ribade või motiividena
	5810 10 10, 5810 10 90, 5810 91 10, 5810 91 90, 5810 92 10, 5810 92 90, 5810 99 10, 5810 99 90
63	Sünteeskiududest silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab üle 5 % massist elastomeerset lõnga, ja silmkoeline või heegeldatud kangas, mis sisaldab üle 5 % massist kumminiiti
	5906 91 00, ex 6002 40 00, 6002 90 00, ex 6004 10 00, 6004 90 00
	Raššelpits ja sünteetilistest kiududest kõrge karusega kangas
	ex 6001 10 00, 6003 30 10, 6005 31 50, 6005 32 50, 6005 33 50, 6005 34 50
65	Silmkoeline või heegeldatud kangas, v.a kategooriatesse 38A ja 63 kuuluv kangas, villane, puuvillane või keemilistest kiududest
65	5606 00 10, ex 6001 10 00, 6001 21 00, 6001 22 00, ex 6001 29 00, 6001 91 00, 6001 92 00, ex 6001 99 00, ex 6002 40 00, 6003 10 00, 6003 20 00, 6003 30 90, 6003 40 00, ex 6004 10 00, 6005 10 00, 6005 21 00, 6005 22 00, 6005 23 00, 6005 24 00, 6005 31 90, 6005 32 90, 6005 33 90, 6005 34 90, 6005 41 00, 6005 42 00, 6005 43 00, 6005 44 00, 6006 10 00, 6006 21 00, 6006 22 00, 6006 23 00, 6006 24 00, 6006 31 90, 6006 32 90, 6006 33 90, 6006 34 90, 6006 41 00, 6006 42 00, 6006 43 00, 6006 44 00
66	Reisivaibad ja tekid, v.a silmkoelised ja heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest
66	6301 10 00, 6301 20 90, 6301 30 90, ex 6301 40 90, ex 6301 90 90
Rühm III B
72	Supelrõivad, villased, puuvillased või keemilistest kiududest
72	6112 31 10, 6112 31 90, 6112 39 10, 6112 39 90, 6112 41 10, 6112 41 90, 6112 49 10, 6112 49 90, 6211 11 00, 6211 12 00
84	Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, v.a silmkoelised või heegeldatud, villast, puuvillast või keemilistest kiududest
84	6214 20 00, 6214 30 00, 6214 40 00, 6214 90 10
85	Lipsud, ristlipsud ja kaelasidemed, v.a silmkoelised või heegeldatud, villased, puuvillased või keemilistest kiududest
85	6215 20 00, 6215 90 00
86	Korsetid, korsettvööd, sukahoidjad, traksid, sukapaelad jms tooted ning nende osad, silmkoelised või heegeldatud või mitte
86	6212 20 00, 6212 30 00, 6212 90 00
88	Sukad, sokid ja pöiakaitsed, v.a silmkoelised või heegeldatud, muud rõivamanused, rõivaste või rõivamanuste osad, v.a väikelastele ja v.a silmkoelised või heegeldatud
88	ex 6209 10 00, ex 6209 20 00, ex 6209 30 00, ex 6209 90 00, 6217 10 00, 6217 90 00
91	Telgid
91	6306 21 00, 6306 22 00, 6306 29 00
93	Riidest kotid kaupade pakendamiseks, v.a polüetüleen- või polüpropüleenribadest
93	ex 6305 20 00, ex 6305 32 90, ex 6305 39 00
94	Tekstiilvatt ja tooted sellest, kuni 5 mm pikkusega tekstiilkiud (flokk), tekstiilitolm ja kiutopid
94	5601 10 10, 5601 10 90, 5601 21 10, 5601 21 90, 5601 22 10, 5601 22 91, 5601 22 99, 5601 29 00, 5601 30 00
95	Vilt ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, välja arvatud põrandakatted
95	5602 10 19, 5602 10 31, 5602 10 39, 5602 10 90, 5602 21 00, ex 5602 29 00, 5602 90 00, ex 5807 90 10, ex 5905 00 70, 6210 10 10, 6307 90 91
96	Lausriie ja sellest valmistatud tooted, impregneeritud või impregneerimata, pealistatud või pealistamata, kaetud või katmata, lamineeritud või lamineerimata
96	5603 11 10, 5603 11 90, 5603 12 10, 5603 12 90, 5603 13 10, 5603 13 90, 5603 14 10, 5603 14 90, 5603 91 10, 5603 91 90, 5603 92 10, 5603 92 90, 5603 93 10, 5603 93 90, 5603 94 10, 5603 94 90, ex 5807 90 10, ex 5905 00 70, 6210 10 90, ex 6301 40 90, ex 6301 90 90, 6302 22 10, 6302 32 10, 6302 53 10, 6302 93 10, 6303 92 10, 6303 99 10, ex 6304 19 90, ex 6304 93 00, ex 6304 99 00, ex 6305 32 90, ex 6305 39 00, 6307 10 30, ex 6307 90 99
98	Muud tooted lõngast, nöörist, paelast või köiest, v.a riie ja sellest valmistatud tooted ning kategooriasse 97 kuuluvad tooted
98	5609 00 00, 5905 00 10
99	Kummi- või tärklisainetega pealistatud riie raamatute väliskaanteks jms otstarbeks, pausriie, ettevalmistatud maalimislõuend; vaheriie ja selletaoline jäik kübara-alusriie
	5901 10 00, 5901 90 00
	Linoleum, vajalikul kujul lõigatud või mitte; põrandakatted tekstiilalusel, valmis lõigatud või mitte
	5904 10 00, 5904 90 00
	Kummeeritud riie, v.a silmkoeline või heegeldatud ja v.a riie rehvide jaoks
	5906 10 00, 5906 99 10, 5906 99 90
	Riie, muul viisil impregneeritud või pealistatud; maalitud lõuend teatridekoratsioonideks, stuudio fooniks jms, v.a kategooriasse 100 kuuluv lõuend
	5907 00 10, 5907 00 90
100	Tselluloosi derivaatidega või muu plastmassiga impregneeritud, pealistatud, kaetud või lamineeritud riie
100	5903 10 10, 5903 10 90, 5903 20 10, 5903 20 90, 5903 90 10, 5903 90 91, 5903 90 99
101	Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, v.a sünteeskiududest
101	ex 5607 90 90
110	Riidest õhkmadratsid
110	6306 41 00, 6306 49 00
111	Riidest matkatarbed, v.a õhkmadratsid ja telgid
111	6306 91 00, 6306 99 00
112	Muud riidest valmistekstiiltooted, v.a kategooriatesse 113 ja 114 kuuluvad tooted
112	6307 20 00, ex 6307 90 99
113	Põranda-, nõudepesu- ja tolmulapid, v.a silmkoelised või heegeldatud
113	6307 10 90
114	Riie ja sellest valmistatud tooted tehniliseks kasutamiseks
114	5902 10 10, 5902 10 90, 5902 20 10, 5902 20 90, 5902 90 10, 5902 90 90, 5908 00 00, 5909 00 10, 5909 00 90, 5910 00 00, 5911 10 00, ex 5911 20 00, 5911 31 11, 5911 31 19, 5911 31 90, 5911 32 10, 5911 32 90, 5911 40 00, 5911 90 10, 5911 90 90
IV rühm
120	Kardinad (sh eesriided) ja akna sisekatted, kardina- või voodidrapeeringud ja muud sisustustarbed lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised või heegeldatud
120	ex 6303 99 90, 6304 19 30, ex 6304 99 00
121	Nöörid, paelad ja köied lina- või ramjeekiust, punutud või mitte
121	ex 5607 90 90
122	Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks, linast, v.a silmkoelised või heegeldatud
122	ex 6305 90 00
123	Karusriie ja šenill lina- või ramjeekiust, v.a riidekudumismenetlusega valmistatud pael
	5801 90 10, ex 5801 90 90
	Suurrätikud, pea- ja kaelarätikud, sallid, mantiljad, loorid jms, lina- või ramjeekiust, v.a silmkoelised ja heegeldatud
	6214 90 90
V rühm
124	Sünteesstaapelkiud
124	5501 10 00, 5501 20 00, 5501 30 00, 5501 90 10, 5501 90 90, 5503 10 10, 5503 10 90, 5503 20 00, 5503 30 00, 5503 40 00, 5503 90 10, 5503 90 90, 5505 10 10, 5505 10 30, 5505 10 50, 5505 10 70, 5505 10 90
125A	Sünteesfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 41 kuuluv lõng
125A	5402 41 00, 5402 42 00, 5402 43 00
125B	Sünteetilistest tekstiilmaterjalidest monofilament, ribad (tehisõlg jms) ja haavaõmblusmaterjal
125B	5404 10 10, 5404 10 90, 5404 90 11, 5404 90 19, 5404 90 90, ex 5604 20 00, ex 5604 90 00
126	Tehisstaapelkiud
126	5502 00 10, 5502 00 40, 5502 00 80, 5504 10 00, 5504 90 00, 5505 20 00
127A	Tehisfilamentlõng, jaemüügiks pakendamata, v.a kategooriasse 42 kuuluv lõng
127A	5403 31 00, ex 5403 32 00, ex 5403 33 00
127B	Sünteetilistest tekstiilmaterjalidest monofilament, ribad (tehisõlg jms) ja haavaõmblusmaterjal
127B	5405 00 00, ex 5604 90 00
128	Loomakarvad, kraasitud või kammitud
128	5105 40 00
129	Loomakarvadest või hobusejõhvist lõng
129	5110 00 00
130A	Siidlõng, v.a siidijääkidest kedratud lõng
130A	5004 00 10, 5004 00 90, 5006 00 10
130B	Siidlõng, v.a kategooriasse 130 A kuuluv lõng; jämesiid
130B	5005 00 10, 5005 00 90, 5006 00 90, ex 5604 90 00
131	Lõng muudest taimsetest tekstiilkiududest
131	5308 90 90
132	Paberlõng
132	5308 90 50
133	Kaneplõng
133	5308 20 10, 5308 20 90
134	Metalliseeritud lõng
134	5605 00 00
135	Loomakarvadest või hobusejõhvist riie
135	5113 00 00
137	Karusriie, šenill ja riidekudumismenetlusega valmistatud pael siidist või siidijääkidest
137	ex 5801 90 90, ex 5806 10 00
138	Paberlõngast riie ja muud tekstiilkiud, v.a ramjee
138	5311 00 90, ex 5905 00 90
139	Metallniidist või metalliseeritud lõngast riie
139	5809 00 00
140	Silmkoeline või heegeldatud riie tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud
140	ex 6001 10 00, ex 6001 29 00, ex 6001 99 00, 6003 90 00, 6005 90 00, 6006 90 00
141	Reisivaibad ja tekid tekstiilmaterjalist, v.a lambavill või muude loomade vill, puuvill või keemilised kiud
141	ex 6301 90 90
144	Loomakarvadest vilt
144	5602 10 35, ex 5602 29 00
145	Nöörid, paelad ja köied, punutud või mitte, manillakanepist või harilikust kanepist
145	5607 90 10, ex 5607 90 90
146A	Sidumis- ja pakkenöör põllumajandusmasinate jaoks, sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust
146A	ex 5607 21 00
146B	Nöörid, paelad või köied sisalist või muude Agave perekonna taimede kiust, v.a kategooriasse 146A kuuluvad tooted
146B	ex 5607 21 00, 5607 29 10, 5607 29 90
146C	Nöörid, paelad ja köied, punutud või põimitud või mitte, džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niinekiududest
146C	5607 10 00
147	Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, v.a kraasimata ja kammimata
147	5003 90 00
148A	Lõng džuudist või muudest rubriigi 5303 niinekiududest
148A	5307 10 10, 5307 10 90, 5307 20 00
148B	Kookoslõng
148B	5308 10 00
149	Džuudist või muudest niintekstiilkiududest riie laiusega üle 150 cm
149	5310 10 90, ex 5310 90 00
150	Džuudist või muudest niintekstiilkiududest riie laiusega kuni 150 cm, džuudist või muudest niintekstiilkiududest kotid kaupade pakendamiseks, v.a kasutatud kotid
150	5310 10 10, ex 5310 90 00, 5905 00 50, 6305 10 90
152	Nõeltöödeldud vilt džuudist või muudest niintekstiilkiududest, impregneerimata ja pealistamata, v.a põrandakatted
152	5602 10 11
153	Kasutatud kotid kaupade pakendamiseks džuudist või muudest rubriiki 5303 kuuluvatest niintekstiilkiududest
153	6305 10 10
154	Lahtihaspeldamiseks sobivad siidiussikookonid
	5001 00 00
	Toorsiid (nullkeeruga)
	5002 00 00
	Siidijäägid (sh lahtihaspeldamiseks sobimatud kookonid), lõngajäätmed ja kohestatud jäägid, kraasimata ja kammimata
	5003 10 00
	Lambavill, kraasimata ja kammimata
	5101 11 00, 5101 19 00, 5101 21 00, 5101 29 00, 5101 30 00
	Muude loomade vill ja loomakarvad, kraasimata ja kammimata
	5102 11 00, 5102 19 10, 5102 19 30, 5102 19 40, 5102 19 90, 5102 20 00
	Lambavilla ja muude loomade villa ning loomakarvade jäätmed, k.a lõngajäätmed, v.a kohestatud jäätmed
	5103 10 10, 5103 10 90, 5103 20 10, 5103 20 91, 5103 20 99, 5103 30 00
	Lambavilla ning muude loomade villa või loomakarvade kohestatud jäätmed
	5104 00 00
	Linakiud, toorlina või töödeldud (ent ketramata) lina, linatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
	5301 10 00, 5301 21 00, 5301 29 00, 5301 30 10, 5301 30 90
	Toorramjee jt taimsed toortekstiilkiud või samad kiud töödeldult, ent ketramata; takud, kraasmed ja jäätmed, v.a rubriigi 5304 kookoskiud ja abaka
	5305 90 00
	Puuvill, kraasimata ja kammimata
	5201 00 10, 5201 00 90
	Puuvillajäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
	5202 10 00, 5202 91 00, 5202 99 00
	Kanep (Cannabis sativa L.) toores või töödeldud, kuid ketramata; kanepitakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäätmed)
	5302 10 00, 5302 90 00
	Abaka (manillakanep ehk Musa Textilis Nee) toores või töödeldud, kuid ketramata; abakatakud ja -jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
	5305 21 00, 5305 29 00
	Džuut jm niinekiud (v.a lina, kanepi ja ramjee toorkiud) toored või samad kiud töödeldud, kuid ketramata; džuudi jt toorniinekiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
	5303 10 00, 5303 90 00
	Muud taimsed tekstiilkiud, toored või töödeldud, kuid ketramata; nende kiudude takud ja jäätmed (sh lõngajäätmed ja kohestatud jäägid)
	5304 10 00, 5304 90 00, 5305 11 00, 5305 19 00, 5305 90 00

8.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 34/15

KOMISJONI DIREKTIIV 2005/10/EÜ,

4. veebruar 2005,

millega kehtestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrollimiseks toiduainetes

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 20. detsembri 1985. aasta direktiivi 85/591/EMÜ inimtarbimiseks ettenähtud toiduainete kontrolliks vajalike ühenduse proovivõtu- ja analüüsimeetodite kehtestamise kohta, (1) eriti selle artiklit 1,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni 8. märtsi 2001. aasta määrusega (EÜ) nr 466/2001, millega sätestatakse teatavate saasteainete piirnormid toiduainetes (2) määrati kindlaks benso(a)püreeni piirnormid ja viidati kohaldatavatele proovivõtu- ja analüüsimeetoditele.

(2)	Nõukogu 29. oktoobri 1993. aasta direktiiviga 93/99/EMÜ (toiduainete ametlikku kontrolli käsitlevate lisameetmete kohta) (3) kehtestati selliste laborite kvaliteedinõuete süsteem, kellele liikmesriigid on teinud ülesandeks toiduainete ametliku kontrollimise.

(3)

Tagamaks, et kontrolli teostavad laborid kasutaksid võrreldava tulemuslikkusega analüüsimeetodeid, on vaja kehtestada üldkriteeriumid, millele analüüsimeetod peab vastama. Samuti on väga tähtis, et analüüsitulemusi edastatakse ja tõlgendatakse ühtses vormis, et oleks tagatud eeskirjade ühtne täitmine. Need tõlgenduseeskirjad on ametlikul kontrollimisel võetud proovidest saadud analüüsitulemuste rakendamiseks. Kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil tehtud analüüside puhul kohaldatakse siseriiklikke eeskirju.

(4)	Käesolevas direktiivis sätestatud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada toiduainete benso(a)püreenisisalduse ametliku kontrolli jaoks proovide võtmine käesoleva direktiivi I lisas kirjeldatud meetodite kohaselt.

Artikkel 2

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada toiduainete benso(a)püreenisisalduse ametliku kontrolli käigus valmistatavate proovide ja kasutatavate analüüsimeetodite vastavus käesoleva direktiivi II lisas kirjeldatud kriteeriumidele.

Artikkel 3

Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid 12 kuu jooksul selle avaldamisest. Nad edastavad koheselt komisjonile asjakohaste õigusnormide tekstid ning kõnealuste normide ja käesoleva direktiivi vahelise vastavustabeli.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nendesse normidesse või nende normide ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 4. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 372, 31.12.1985, lk 50. Direktiivi on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1882/2003 (ELT L 284, 31.10.2003, lk 1).

(2) EÜT L 77, 16.3.2001, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 208/2005 (Vaata käesoleva Euroopa Liidu Teataja lk 3).

(3) EÜT L 290, 24.11.1993, lk 14. Direktiivi on muudetud määrusega (EÜ) nr 1882/2003.

I LISA

PROOVIVÕTUMEETODID BENSO(A)PÜREENISISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIMISEKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1. Eesmärk ja rakendusala

Toiduainete benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrollimiseks ettenähtud proovid võetakse allpool kirjeldatud meetodite kohaselt. Selliselt võetud koondproovid loetakse asjakohastele partiidele tüüpilisteks. Määrusega (EÜ) nr 466/2001 kehtestatud piirmäärade järgimine tehakse kindlaks laboriproovides määratud sisalduste põhjal.

2. Mõisted

Partii: samal ajal tarnitud eristatav toidukauba kogus, mille puhul ametnik on kindlaks teinud järgmised ühised omadused: päritolu, sort, pakkimisviis, pakkija, saatja või märgistused.

Osapartii: teatav suure partii osa, mille puhul kohaldatakse proovivõtumeetodit. Iga osapartii peab olema füüsiliselt eraldatud ja kindlakstehtav.

Valim: partii või osapartii ühest kohast võetud materjalikogus.

Koondproov: kõikide partiist või osapartiist võetud valimite koguhulk.

Laboriproov: labori jaoks ettenähtud proov.

3. Üldsätted

3.1. Töötajad

Proove võtab selleks liikmesriigis kehtiva korra kohaselt volitatud isik.

3.2. Proovide lähtematerjal

Igast kontrollitavast partiist tuleb võtta eraldi proovid.

3.3. Ettevaatusabinõud

Proovide võtmisel ja ettevalmistamisel tuleb rakendada ettevaatusabinõusid, et hoida ära mistahes muutusi, mis võiksid mõjutada benso(a)püreeni sisaldust, mõjuda negatiivselt analüüsitulemuste väljaselgitamisele või muuta koondproovide tüüpilisust.

3.4. Valimid

Võimaluse korral võetakse valimid partii või osapartii erinevatest ja üle kogu partii paiknevatest osadest. Kõrvalekaldumine sellest reeglist tuleb märkida protokolli.

3.5. Koondproovi ettevalmistamine

Koondproov saadakse kõikide valimite segamise teel. Laboris koondproov homogeenitakse, tingimusel et see ei takista punkti 3.6 nõuete täitmist.

3.6. Paralleelsed laboriproovid

Tingimusel, et see on kooskõlas liikmesriikide määrustega proovivõtu kohta, võetakse homogeenitud koondproovist paralleelsed proovid, mis on ette nähtud eeskirjade täitmise tagamiseks, kaubanduse kaitseks ja võrdlemiseks.

3.7. Proovide pakkimine ja vedu

Iga proov pannakse puhtasse inertsesse konteinerisse, mis pakub küllaldaselt kaitset saastumise ja transportimisel tekkida võivate kahjustuste eest. Transportimise või ladustamise ajal tekkida võiva koond- ja laboriproovide koostise muutuse vältimiseks võetakse kõik vajalikud ettevaatusabinõud.

3.8. Proovide pitseerimine ja märgistamine

Kõik ametlikuks kasutamiseks võetud proovid pitseeritakse proovivõtukohas ja märgistatakse vastavalt asjaomase liikmesriigi eeskirjadele.

Iga proovivõtt registreeritakse nii, et iga partii oleks üheselt identifitseeritav, ja märgitakse proovi võtmise koht ja kuupäev ning muu lisateave, millest analüüsijal võiks abi olla.

4. Proovivõtuplaanid

Kasutatav proovivõtumeetod peab tagama, et koondproov on kontrollitavale partiile tüüpiline.

4.1. Valimite arv

Õlide puhul, mille juures võib eeldada benso(a)püreeni ühtlast jagunemist asjakohases partiis, piisab koondproovi saamiseks kolme valimi võtmisest partii kohta. Tuleb näidata partii number. Oliiviõlist ja pressitud oliiviõlist proovide võtmise kohta saab põhjalikumat teavet komisjoni määrusest (EÜ) nr 1989/2003. (1)

Muude toodete puhul on partiist võetavate valimite miinimumarv esitatud tabelis 1. Valimid peavad olema ühesuguse kaaluga, iga proov vähemalt 100 g raske, nii et koondproovi kaal oleks vähemalt 300 g (vt punkt 3.5).

TABEL 1

Partiist võetavate valimite miinimumarv

Partii kaal (kg)	Võetavate valimite miinimumarv
< 50	3
50–500	5
> 500	10

Kui partii koosneb üksikpakenditest, lähtutakse koondproovi võetavate pakendite arvu määramisel tabelist 2.

TABEL 2

Koondproovi saamiseks võetavate pakendite (valimite) arv, kui partii koosneb eraldi pakenditest

Pakendite või ühikute arv partiis või osapartiis	Proovi jaoks võetavate pakendite või ühikute arv
1–25	1 pakend või ühik
26–100	Ligikaudu 5 %, vähemalt kaks pakendit või ühikut
> 100	Ligikaudu 5 %, mitte enam kui kümme pakendit või ühikut

4.2. Proovide võtmine jaemüügil

Võimaluse korral peab proovide võtmine jaemüügil toimuma samuti eespool esitatud proovide võtmist reguleerivate sätete kohaselt. Kui see ei ole võimalik, võib jaemüügil proovide võtmisel kasutada muid tulemuslikke proovivõtumenetlusi, tingimusel et need tagavad kontrollitava partii piisava tüüpilisuse.

5. Partii või osapartii vastavus spetsifikatsioonile

Kontroll-labor analüüsib laboriproovi eeskirjade täitmise tagamiseks kaks korda, kui esimesel analüüsil saadud tulemus on vähem kui 20 % piirmäärast väiksem või suurem, ning arvutab tulemuste keskmise.

Partii võetakse vastu, kui esimese analüüsi tulemus on piirmäärast üle 20 % väiksem või kui kordusanalüüsi tegemise puhul ei ületa keskmine tulemus määruses (EÜ) nr 466/2001 sätestatud asjakohast piirmäära, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

Partii loetakse määruses (EÜ) nr 466/2001 sätestatud piirmäärale mittevastavaks, kui esimese analüüsi või kordusanalüüsi puhul ületab keskmine näitaja ilma kahtluseta piirmäära, võttes arvesse mõõtemääramatust ja saagise parandust.

(1) ELT L 295, 13.11.2003, lk 57.

II LISA

PROOVIDE ETTEVALMISTAMINE JA KASUTATAVATE ANALÜÜSIMEETODITE KRITEERIUMID BENSO(A)PÜREENISISALDUSE AMETLIKUKS KONTROLLIKS TEATAVATES TOIDUAINETES

1. Ettevaatusabinõud ja üldnõuded toiduainete benso(a)püreenisisalduse analüüsimisel

Põhinõudeks on saada tüüpiline ja homogeenne laboriproov teisese saastumiseta.

Analüüsija peab tagama, et proovid analüüsiks ettevalmistamise käigus ei saastuks. Saastamisriski minimeerimiseks tuleb konteinereid enne kasutamist loputada kõrge puhtusastmega (p.A., HLPC või sellega võrdväärne puhtusaste) atsetooni või heksaaniga. Kui vähegi võimalik, peaks prooviga kokku puutuv aparatuur olema valmistatud inertsetest materjalidest, näiteks alumiiniumist, klaasist või lihvitud roostevabast terasest. Plastikuid nagu polüpropüleen, PTFE jms tuleks vältida, kuna analüüt võib nende materjalide pinnale adsorbeeruda.

Laborisse toodud proovide materjal tuleb analüüside ettevalmistamiseks tervenisti ära kasutada. Korratavaid katsetulemusi annavad ainult väga põhjalikult homogeenitud proovid.

Nõuetekohaseid proovide ettevalmistamise erimenetlusi, mida võib kasutada, on palju.

2. Laborisse toodud proovi käitlemine

Kogu koondproov segatakse põhjalikult läbi ja vajaduse korral peenestatakse pulbriks, kasutades meetodeid, mille puhul on tõestatud, et need tagavad täieliku homogeenimise.

3. Proovide jagamine eeskirjade täitmise tagamiseks ja kaitse eesmärgil

Homogeenitud materjalist võetakse eeskirjade täitmise tagamise, kaubanduse kaitse ja võrdlemise eesmärgil paralleelproovid, välja arvatud juhul, kui see on liikmesriikide proovivõtueeskirjadega vastuolus.

4. Laboris kasutatav analüüsimeetod ja laborikontrolli nõuded

4.1. Mõisted

Järgnevalt esitatakse mõned kõige sagedamini esinevad mõisted, mille kasutamist laboritelt nõutakse:

r	=	korratavus – näitaja, millest allpool jääb korratavuse tingimustel (st sama proov, sama määraja, samad seadmed, sama labor, lühike ajaline vahe) läbiviidud kahe üksikkatse tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %), ja seega .
sr	=	standardhälve, arvutatakse korratavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal.
RSDr	=	korratavuse tingimustes saadud tulemuste põhjal arvutatud suhteline standardhälve .
R	=	reprodutseeritavus – näitaja, millest allpool jääb reprodutseeritavuse tingimustel (st identse materjaliga erinevates laborites standardsete katsemeetodite kohaselt) läbiviidud üksikkatsete tulemuste absoluutne erinevus teatava tõenäosuse piiresse (harilikult 95 %); .
sR	=	standardhälve, arvutatakse reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal.
RSDR	=	reprodutseeritavuse tingimustel saadud tulemuste põhjal arvutatud suhteline standardhälve , kus on kõigi laborite kõigi proovide keskmine analüüsitulemus.
HORRATr	=	saadud RSDr, mis on jagatud RSDr väärtusega, mis on saadud Horwitzi võrrandist (viide 1) eeldusel, et r = 0,66R.
HORRATR	=	saadud RSDR väärtus, mis on jagatud RSDR väärtusega, mis on saadud Horwitzi võrrandist.
U	=	laiendmääramatus katteteguri 2 juures, mis annab ligikaudu 95 % suuruse usaldusväärsuse.

4.2. Üldnõuded

Toiduainete kontrolliks kasutatavad analüüsimeetodid peavad vastama nõukogu direktiivi 85/591/EMÜ lisa punktide 1 ja 2 sätetele.

4.3. Erinõuded

Kui ühenduse tasandil ei ole toiduainete benso(a)püreenisisalduse määramise konkreetseid meetodeid ette kirjutatud, võivad laborid kasutada ükskõik millist valideeritud meetodit, tingimusel et see vastab tabelis 2 toodud tulemuslikkuse kriteeriumitele. Võimaluse korral hõlmab kinnitamine sertifitseeritud etalonainet.

TABEL

Benso(a)püreeni sisalduse analüüsimise meetodite tulemuslikkuse kriteeriumid

Näitaja	Arvuline suurus/Märkused
Kohaldatavus	Määruses (EÜ) nr …/2003 nimetatud toiduained
Avastamispiir	Maksimaalselt 0,3 μg/kg
Määramispiir	Maksimaalselt 0,9 μg/kg
Täpsus	Valideerimise ringtestis alla 1,5 jäävad HORRATr või HORRATR väärtused
Saagis	50 %–120 %
Spetsiifilisus	Maatriks- või spektraalinterferentsi ei esine, positiivse avastamise kontroll

4.3.1. Tulemuslikkuse kriteeriumid – määramatusfunktsioonil põhinev lähenemine

Hindamaks, kui hästi mingi analüüsimeetod laboris kasutamiseks sobib, võib kasutada ka määramatuse näitajal põhinevat lähenemisviisi. Labor võib kasutada meetodit, mis annab tulemusi maksimaalse standardmääramatuse piirides. Maksimaalne standardmääramatus leitakse järgmise valemiga:

Formula

kus

Uf	on maksimaalne standardmääramatus
LOD	on kõnealust meetodit iseloomustav avastamispiir
C	on huvipakkuv kontsentratsioon

Analüüsimeetod, mis annab tulemusi maksimaalsest standardmääramatusest väiksemate määramatuse väärtuste korral, on niisama kasutuskõlblik nagu tabelis esitatud tulemuslikkuse kriteeriumitele vastavad meetodid.

4.4. Saagise arvutamine ja tulemuste esitamine

Analüüsitulemus tuleb esitada saagise suhtes korrigeeritud või korrigeerimata kujul. Tulemuse esitamise viis ja saagise määr tuleb teatada. Vastavuse kontrollimiseks kasutatakse saagise suhtes korrigeeritud analüüsitulemust (vt I lisa punkt 5).

Analüüsija peab oma töös arvestama Euroopa Komisjoni aruannet analüüsitulemuste, määramatuse mõõtmise, saagise tegurite ja Euroopa Liidu toiduainete-alaste õigusnormide vaheliste seoste kohta (viide 2).

Analüüsitulemus esitatakse kujul x +/- U, kus x on analüüsitulemus ja U on mõõtemääramatus.

4.5. Laborite kvaliteedinõuded

Laborid peavad vastama direktiivi 93/99/EMÜ nõuetele.

4.6. Muud analüüsinõuded

Tasemekatsed

Osavõtt asjakohastest tasemekatsetest, mis vastavad IUPAC/ISO/AOAC egiidi all välja töötatud ühtlustatud rahvusvahelisele protokollile (keemilise) analüüsi laborite tasemekatsete kohta (“International Harmonised Protocol for the Proficiency Testing of (Chemical) Analytical Laboratories”)(viide 3).

Laborisisene kvaliteedikontroll

Laborid peavad suutma tõestada, et nad kohaldavad sisemist kvaliteedikontrolli. Siin on eeskujuks ISO/AOAC/IUPAC juhised analüütilise keemia laborite sisemise kvaliteedikontrolli kohta (“ISO/AOAC/IUPAC Guidelines on Internal Quality Control in Analytical Chemistry Laboratories”) (viide 4).

VIITED

1.	W. Horwitz, “Evaluation of Analytical Methods for Regulation of Foods and Drugs”, Anal. Chem., 1982, 54, 67A - 76A.

2.	European Commission Report on the relationship between analytical results, the measurement of uncertainty, recovery factors and the provisions in EU food legislation, 2004. (http://europa.eu.int/comm/food/food/chemicalsafety/contaminants/index_en.htm).

3.	ISO/AOAC/IUPAC International Harmonised Protocol for Proficiency Testing of (Chemical) Analytical Laboratories, Edited by M. Thompson and R. Wood, Pure Appl. Chem., 1993, 65, 2123 - 2144 (Also published in J. AOAC International, 1993, 76, 926).

4.	ISO/AOAC/IUPAC International Harmonised Guidelines for Internal Quality Control in Analytical Chemistry Laboratories, Edited by M. Thompson and R. Wood, Pure Appl. Chem., 1995, 67, 649 - 666.

8.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 34/21

KOMISJONI OTSUS,

2. veebruar 2005,

millega muudetakse otsuse 2002/308/EÜ (millega kehtestatakse kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja/või nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja kalakasvanduste loetelud) I ja II lisa

(teatavaks tehtud numbri K(2005) 188 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2005/107/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 28. jaanuari 1991. aasta direktiivi 91/67/EMÜ, mis käsitleb loomatervishoiunõudeid akvakultuurloomade ja -toodete turuleviimise suhtes, (1) eriti selle artikleid 5 ja 6,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni otsusega 2002/308/EÜ (2) kehtestatakse teatavate kalahaiguste suhtes nende heakskiidetud vööndite ja heakskiidetud kalakasvanduste loetelu, mis asuvad heakskiitmata vööndites.

(2)

Prantsusmaa on esitanud põhjendused VHSi ja IHNi suhtes heakskiidetud vööndite staatuse saamiseks teatavatele vöönditele, mis asuvad tema territooriumil. Esitatud dokumentidest ilmneb, et need vööndid vastavad direktiivi 91/67/EMÜ artikli 5 nõuetele. Seepärast tuleb neile anda heakskiidetud vööndi staatus ja lisada need heakskiidetud vööndite loetellu.

(3)

Taani, Prantsusmaa ja Itaalia on esitanud põhjendused heakskiitmata vööndis asuva VHSi ja IHNi suhtes heakskiidetud kalakasvanduse staatuse saamiseks teatavatele nende territooriumil asuvatele kalakasvandustele. Esitatud dokumentidest ilmneb, et need kasvandused vastavad direktiivi 91/67/EMÜ artikli 6 nõuetele. Seepärast tuleb neile anda heakskiitmata vööndis asuva heakskiidetud kasvanduse staatus ja lisada need heakskiidetud kasvanduste loetellu.

(4)

Komisjoni otsusega 2003/634/EÜ (3) kiidetakse heaks ja loetletakse liikmesriikide esitatud programmid, mille eesmärk on VHSi ja IHNi suhtes heakskiidetud vööndite ja kasvanduste staatuse saamine. Itaalia on teatanud, et kaks nimetatud otsusega heaks kiidetud programmi on lõplikult välja töötatud. Esitatud dokumentidest ilmneb, et ühele kasvandusele tuleks anda heakskiitmata vööndis asuva heakskiidetud kasvanduse staatus ja lisada see heakskiidetud kasvanduste loetellu ning ühele vööndile tuleks anda heakskiidetud vööndi staatus ja lisada see heakskiidetud vööndite loetellu.

(5)	Seepärast tuleks otsust 2002/308/EÜ vastavalt muuta.

(6)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Otsust 2002/308/EÜ muudetakse järgmiselt:

1.	I lisa asendatakse käesoleva otsuse I lisaga.

2.	II lisa asendatakse käesoleva otsuse II lisaga.

Artikkel 2

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 2. veebruar 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Markos KYPRIANOU

(1) EÜT L 46, 19.2.1991, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 806/2003 (ELT L 122, 16.5.2003, lk 1).

(2) EÜT L 106, 23.4.2002, lk 28. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/850/EÜ (ELT L 368, 15.12.2004, lk 28).

(3) ELT L 220, 3.9.2003, lk 8. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/328/EÜ (ELT L 104, 8.4.2004, lk 129).

LISA I

“I LISA

KALAHAIGUSTE VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) VÕI NAKKUSLIKU VERELOOMENEKROOSI (IHN) SUHTES HEAKSKIIDETUD VÖÖNDID

1.A. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD TAANI VÖÖNDID (1)

—

Hansted Å

—	Hovmølle Å

—

Grenå

—

Treå

—

Alling Å

—

Kastbjerg

—	Villestrup Å

—

Korup Å

—

Sæby Å

—

Elling Å

—

Uggerby Å

—	Lindenborg Å

—

Øster Å

—	Hasseris Å

—	Binderup Å

—

Vidkær Å

—

Dybvad Å

—	Bjørnsholm Å

—

Trend Å

—	Lerkenfeld Å

—

Vester Å

—	Lønnerup med tilløb

—

Slette Å

—	Bredkær Bæk

—	Vandløb til Kilen

—	Resenkær Å

—	Klostermølle Å

—	Hvidbjerg Å

—

Knidals Å

—

Spang Å

—	Simested Å

—

Skals Å

—

Jordbro Å

—	Fåremølle Å

—

Flynder Å

—

Damhus Å

—

Karup Å

—

Gudenåen

—

Halkær Å

—

Storåen

—

Århus Å

—

Bygholm Å

—

Grejs Å

—

Ørum Å

1.B. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD TAANI VÖÖNDID

—

Taani (2)

2. VHSi ja IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD SAKSAMAA VÖÖNDID

2.1. BADEN WÜRTTEMBERG (3)

—	Isenburger Tal alates lähtest kuni Falkensteini talu veeväljalaskmeni

—	Eyach ja selle lisajõed lähteist esimese allavoolu asuva ülevoolupaisuni Haigerlochi linna lähedal

—	Andelsbach ja selle lisajõed lähteist turbiinini Krauchenwiesi linna lähedal

—	Lauchert ja selle lisajõed lähteist turbiinitõkkeni Sigmaringendorfi linna lähedal

—	Grosse Lauter ja selle lisajõed lähteist joatõkkeni Lauterachi lähedal

—	Wolfegger Aach ja selle lisajõed lähteist joatõkkeni Baienfurthi lähedal

—	Enzi valgla, mille moodustavad Grosse Enz, Kleine Enz ja Eyach nende lähteist läbimatu paisuni Neuenbürgi keskel

3. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD HISPAANIA VÖÖNDID

3.1. ASTUURIA AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—	kõik Astuuria valglad

Rannikuvööndid

—	kogu Astuuria rannik

3.2. GALICIA AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—

Galicia valglad:

—	kaasa arvatud Eo jõe valgla, Sili jõe valgla alates Léoni provintsis asuvast lähtest, Miño jõe valgla lähtest Frieira paisuni ja Limia jõe valgla lähtest Das Conchase paisuni,

—	välja arvatud Tamega jõe valgla.

Rannikuvööndid

—	Galicia rannik Eo jõe suudmest (Isla Pancha) kuni Punta Picoseni (Miño jõe suue)

3.3. ARAGÓNI AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—	Ebro jõe valgla jõe lähtest Mequinenza tammini Aragóni piirkonnas,

—	Isuela jõgi lähtest Arguisi paisuni,

—	Flúmeni jõgi lähtest Santa María de Belsue paisuni,

—	Guatizalema jõgi lähtest Vadiello paisuni,

—	Cinca jõgi lähtest Grado paisuni,

—	Esera jõgi lähtest Barasona paisuni,

—	Noguera-Ribagorzana jõgi lähtest Santa Ana paisuni,

—	Matarraña jõgi lähtest Aguas de Pena paisuni,

—	Pena jõgi lähtest Pena paisuni,

—	Guadalaviar-Turia jõgi lähtest Valencia provintsis asuva Generalísimo paisuni,

—	Mijaresi jõgi lähtest Castellóni provintsis asuva Arenósi paisuni.

Teised Aragóni autonoomse piirkonna vooluveekogud loetakse puhvervööndiks.

3.4. NAVARRA AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—	Ebro jõe valgla jõe lähtest Mequinenza tammini Aragóni piirkonnas,

—	Bidasoa jõgi lähtest suudmeni,

—	Leizaráni jõgi lähtest Leizaráni (Muga) paisuni.

Teised Navarra autonoomse piirkonna vooluveekogud loetakse puhvervööndiks.

3.5. CASTILLA-LEÓNi AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—	Ebro jõe valgla jõe lähtest Mequinenza tammini Aragóni piirkonnas,

—	Duero jõgi lähtest Aldeávila paisuni,

—	Sili jõgi,

—	Tiétari jõgi lähtest Rosarito paisuni,

—	Alberche jõgi lähtest Burguillo paisuni.

Teised Castilla-Leóni autonoomse piirkonna vooluveekogud loetakse puhvervööndiks.

3.6. KANTAABRIA AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

—	Ebro jõe valgla jõe lähtest Mequinenza tammini Aragóni piirkonnas,

—

järgmiste jõgede valglad lähtest mereni:

—

Deva

—

Nansa

—	Saja-Besaya

—	Pas-Pisueña

—

Asón

—

Agüera

Gandarillase, Escudo ja Miera y Campiazo jõgede valglad loetakse puhvervöönditeks.

Rannikuvööndid

—	Kogu Kantaabria rannik Deva jõe suudmest Ontóni abajani.

3.7. LA RIOJA AUTONOOMNE PIIRKOND

Mandrivööndid

Ebro jõe valgla jõe lähtest Mequinenza tammini Aragóni piirkonnas.

4.A. IHNi JA VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD PRANTSUSMAA VÖÖNDID

4.A.1. ADOUR-GARONNE

Valglad

—	Charente’i jõgikond

—	Seudre’i jõgikond

—	Rannikujõed Gironde’i lehtersuudmes Charente-Maritime’i departemangus

—	Nive’i ja Nivelles’i valglad (Pyrénées Atlantiques)

—	Forges’i jõgikond (Landes)

—	Dronne’i (Dordogne) valgla lähtest Eglisottes’i tammini Monfourat’s

—	Beauronne’i (Dordogne) valgla lähtest Faye’ tammini

—	Valouse’i (Dordogne) valgla lähtest Etang des Roches Noires’i tammini

—	Paillasse’i (Gironde) valgla lähtest Grand Forge’i tammini

—	Cironi (Lot et Garonne, Gironde) valgla lähtest Moulin de Castaingi tammini

—	Petite Leyre’i (Landes) valgla lähtest Pont de l'Espine’i tammini Argelouse’is

—	Pave’i (Landes) valgla lähtest Pave’i tammini

—	Escource’i (Landes) valgla lähtest Moulin de Barbe’i tammini

—	Geloux’ (Landes) valgla lähtest D38 tammini Saint Martin d'Oney’s

—	Estrigoni (Landes) valgla lähtest Campet et Lamolère’i tammini

—	Estramponi (Landes) valgla lähtest Ancienne Minoterie’ tammini Roquefort’is

—	Gélise’i (Landes, Lot et Garonne) valgla lähtest tammini Gélise’i ja Osse’i ühinemiskohast allavoolu

—	Magescqi (Landes) valgla lähtest suudmeni

—	Luys’ (Pyrénées Atlantiques) valgla lähtest Moulin d'Oro tammini

—	Neezi (Pyrénées Atlantiques) valgla lähtest Jurançoni tammini

—	Beezi (Pyrénées Atlantiques) valgla lähtest Nay tammini

—	Gave de Cauterets’ (Hautes Pyrénées) valgla lähtest Soulomi elektrijaama Galypso tammini

Rannikualad

—	Atlandi ookeani rannik Vendée’ departemangu põhjapiiri ja Charente-Maritime’i departemangu lõunapiiri vahel.

4.A.2. LOIRE-BRETAGNE

Mandrivööndid

—

Kõik Bretagne’i piirkonnas asuvad valglad, välja arvatud järgmised:

—

Vilaine

—	Elorni valgla alamjooksu osa

—	Sèvre Niortaise’i jõgikond

—	Lay’ jõgikond

—

järgmised Vienne’i jõgikonna valglad:

—	Vienne’i jõe valgla lähteist Vienne’i departemangus asuva Châtellerault’ tammini;

—	Gartempe’i jõe valgla lähteist Vienne’i departemangus asuva Saint-Pierre de Maillé võrguga tammini;

—	Creuse’i jõe valgla lähteist Indre’i departemangus asuva Bénavent’i tammini;

—	Suini jõe valgla lähteist Indre’i departemangus asuva Douadici tammini;

—	Claise’i jõe valgla lähteist Indre-Loire’i departemangus asuva Bossay-sur-Claise’i tammini;

—	Velleches’i oja ja Trois Moulins’i oja valgla lähteist Vienne’i departemangus asuvate Trois Moulins’i tammideni;

—	Atlandi rannikujõgede jõgikonnad Vendée departemangus.

Rannikualad

—

Kogu Bretagne’i rannik, v.a järgmised osad:

—	Rade de Brest

—	Anse de Camaret

—	Trévignoni neeme ja Laïta jõe suudme vaheline rannikuala

—	rannikuala Tohoni jõe suudmest kuni departemangu piirini.

4.A.3. SEINE-NORMANDIA

Mandrivööndid

—	Sélune’i jõgikond

4.A.4. AKVITAANIA PIIRKOND

Valglad

—	Vignaci jõe valgla lähtest Forge’i paisuni

—	Gouaneyre’i jõe valgla lähtest Maillières’i tammini

—	Susselgue’i jõe valgla lähtest Susselgue’i paisuni

—	Luzou’ jõe valgla lähtest Laluque’i kalakasvanduse paisuni

—	Gouadas’ jõe valgla lähtest paisuni “l’Etange de la Glacière à Saint Vincent de Paul” lähedal

—	Bayse’i jõe valgla lähteist paisuni “Moulin de Lartia et de Manobre” lähedal

—	Rancezi jõe valgla lähteist Rancezi paisuni

—	Eyre’i jõe valgla lähteist Arcachoni lehtersuudmeni

4.A.5. MIDI-PYRÉNÉES

Valglad

—	Cernoni jõe valgla lähtest Saint George de Luzençoni paisuni,

—	Dourdou’ jõe valgla Dourdou’ ja Grauzoni jõgede lähteist kuni Vabres-l’Abbaye’ läbimatu paisuni

4.A.6. AIN

—	Dombes’i tiikide mandrivöönd

4.B. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD PRANTSUSMAA VÖÖNDID

4.B.1. LOIRE-BRETAGNE

Mandrivööndid

—	Loire’i jõgikonna osa, mis hõlmab Huisne’i valgla ülemjooksu vooluveekogude lähtest Ferté-Bernard’i tammideni.

4.C. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD PRANTSUSMAA VÖÖNDID

4.C.1. LOIRE-BRETAGNE

Mandrivööndid

—

Järgmised Vienne’i jõgikonna valglad:

—

Anglini valgla lähteist järgmiste tammideni:

—	Châtellerault’ elektrijaam Vienne’i jõel Vienne’i departemangus;

—	Saint-Pierre de Maillé tamm Gartempe’i jõel Vienne’i departemangus;

—	Bénavent’i tamm Creuse’i jõel Indre’i departemangus;

—	Douadici tamm Suini jõel Indre’i departemangus,

—	Bossay-sur-Claise’i tamm Claise’i jõel Indre-Loire’i departemangus.

5.A. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD IIRIMAA VÖÖNDID

—	Iirimaa, (4) välja arvatud Cape Cleari saar.

5.B. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD IIRIMAA VÖÖNDID

—	Iirimaa. (4)

6.A. VHSi ja IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD ITAALIA VÖÖNDID

6.A.1. TRENTINO-ALTO ADIGE MAAKOND, TRENTO AUTONOOMNE PROVINTS

Mandrivööndid

—	Val di Fiemme, Fassa e Cembra: Avisio jõe valgla lähtest Serra San Giorgio kunstliku paisuni Giovo kommuunis.

—	Val delle Sorne: Sorna jõe valgla lähtest kuni Chizzolas (Ala) enne Adige jõe ühinemiskohta asuva kunstliku paisuni, mille moodustab hüdroelektrijaam.

—	Torrente Adanà: Adanà jõe valgla lähtest Armani Cornelio-Lardaro kasvandusest allavoolu asetsevate kunstlike paisudeni.

—	Rio Manes: Rio Manesi valgla La Zinquantinas asuvast Troticoltura Giovanelli kasvandusest 200 meetrit allavoolu asuva joani.

—	Val di Ledro: Massangla ja Ponale jõgede valglad nende lähteist Centrale hüdroelektrijaamani Molina di Ledro kommuunis.

—	Valsugana: Brenta jõe valgla lähteist Marzotto tammini Mantincellis Grigno kommuunis.

—	Val del Fersina: Fersina jõe valgla lähteist Ponte Alto joani.

6.A.2. LOMBARDIA MAAKOND, BRESCIA PROVINTS

Mandrivööndid

—	Ogliolo: Ogliolo oja valgla lähtest Adamello kalakasvandusest allavoolu Ogliolo oja ja Ogliolo jõe ühinemiskohas asuva joani.

—	Fiume Caffaro: valgla Caffaro oja lähtest kunstliku paisuni, mis asub 1 km kasvandusest allavoolu.

—	Val Brembana: Brembo jõe valgla lähteist läbimatu paisuni Ponte S. Pietro kommuunis.

6.A.3. UMBRIA MAAKOND

6.A.4. VENETO MAAKOND

Mandrivööndid

—	Belluno: Belluno provintsis asuv valgla Ardo oja lähtest Centro Sperimentale di Acquacoltura kasvandusest (Valli di Bolzano Bellunese, Belluno) allavoolu enne Ardo oja ja Piave jõe ühinemiskohta asuva paisuni.

6.A.5. TOSCANA MAAKOND

Mandrivööndid

—	Valle del fiume Serchio: Serchio jõe valgla lähteist Piaggione paisuni.

6.A.6. UMBRIA MAAKOND

Mandrivööndid

—	Fosso di Terrìa: Terrìa jõe valgla lähteist paisuni allpool Ditta Mountain Fish kasvandust, kus Terrìa jõgi ühineb Nera jõega.

6.B. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD ITAALIA VÖÖNDID

6.B.1. TRENTINO-ALTO ADIGE MAAKOND, TRENTO AUTONOOMNE PROVINTS

Mandrivööndid

—	Valle dei Laghi: San Massenza, Toblino ja Cavedine järvede valgla Cavedine järve lõunaosas Torbole kommuunis asuva hüdroelektrijaama ees oleva paisuni.

6.C. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD ITAALIA VÖÖNDID

6.C.1. UMBRIA MAAKOND, PERUGIA PROVINTS

—	Lago Trasimeno: Trasimeno järv

6.C.2. TRENTINO-ALTO ADIGE MAAKOND, TRENTO AUTONOOMNE PROVINTS

—	Val Rendena: valgla Sarca jõe lähtest kuni Oltresarca tammini Villa Rendena kommuunis.

7.A. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD ROOTSI VÖÖNDID

—

Rootsi: (5)

—	välja arvatud Björkö saare kalakasvandust ümbritsev 20-kilomeetrise läbimõõduga poolringikujuline ala läänerannikul ning Göta ja Säve jõgede suudmed ja valglad esimeste rändetõketeni Trollhättanis ja Aspeni järve sissevoolukohas.

7.B. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD ROOTSI VÖÖNDID

—	Rootsi. (5)

8. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD ÜHENDKUNINGRIIGI, KANALISAARTE JA MANI SAARE VÖÖNDID

—	Suurbritannia, (5)

—	Põhja-Iirimaa, (5)

—	Guernsey, (5)

—	Mani saar. (5)”

(1) Vastavad valglad ja rannikualad.

(2) Kaasa arvatud kõik tema territooriumil olevad mandri- ja rannikualad.

(3) Valglate osad.

(4) Kaasa arvatud kõik tema territooriumil olevad mandri- ja rannikualad.

(5) Kaasa arvatud kõik tema territooriumil olevad mandri- ja rannikualad.

II LISA

“II LISA

KALAHAIGUSTE VIIRUSLIKU HEMORRAAGILISE SEPTITSEEMIA (VHS) VÕI NAKKUSLIKU VERELOOMENEKROOSI (IHN) SUHTES HEAKSKIIDETUD KALAKASVANDUSED

1. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD BELGIA KALAKASVANDUSED

La Fontaine aux truites

B-6769 Gérouville

2. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD TAANI KALAKASVANDUSED

1.	Vork Dambrug	DK-6040 Egtved
2.	Egebæk Dambrug	DK-6880 Tarm
3.	Bækkelund Dambrug	DK-6950 Ringkøbing
4.	Borups Geddeopdræt	DK-6950 Ringkøbing
5.	Bornholms Lakseklækkeri	DK-3730 Nexø
6.	Langes Dambrug	DK-6940 Lem St.
7.	Brænderigårdens Dambrug	DK-6971 Spjald
8.	Siglund Fiskeopdræt	DK-4780 Stege
9.	Ravning Fiskeri	DK-7182 Bredsten
10.	Ravnkær Dambrug	DK-7182 Bredsten
11.	Hulsig Dambrug	DK-7183 Randbøl
12.	Liegård Fiskeri	DK-7183 Randbøl
13.	Grønbjerglund Dambrug	DK-7183 Randbøl

3.A. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD SAKSAMAA KALAKASVANDUSED

3.A.1. ALAM-SAKSIMAA

1.	Jochen Moeller	Fischzucht Harkenbleck D-30966 Hemmingen-Harkenbleck
2.	Versuchsgut Relliehausen der Universität Göttingen	(hatchery only) D-37586 Dassel
3.	Dr. R. Rosengarten	Forellenzucht Sieben Quellen D-49124 Georgsmarienhütte
4.	Klaus Kröger	Fischzucht Klaus Kröger D-21256 Handeloh Wörme
5.	Ingeborg Riggert-Schlumbohm	Forellenzucht W. Riggert D-29465 Schnega
6.	Volker Buchtmann	Fischzucht Nordbach D-21441 Garstedt
7.	Sven Kramer	Forellenzucht Kaierde D-31073 Delligsen
8.	Hans-Peter Klusak	Fischzucht Grönegau D-49328 Melle
9.	F. Feuerhake	Forellenzucht Rheden D-31039 Rheden
10.	Horst Pöpke	Fischzucht Pöpke Hauptstraße 14 D-21745 Hemmoor

3.A.2. TÜÜRING

1.	Firma Tautenhahn	D-98646 Trostadt
2.	Fischzucht Salza GmbH	D-99734 Nordhausen-Salza
3.	Fischzucht Kindelbrück GmbH	D-99638 Kindelbrück
4.	Reinhardt Strecker	Forellenzucht Orgelmühle D-37351 Dingelstadt

3.A.3. BADEN-WÜRTTEMBERG

1.	Heiner Feldmann	Riedlingen/Neufra D-88630 Pfullendorf
2.	Walter Dietmayer	Forellenzucht Walter Dietmayer Hettingen D-72501 Gammertingen
3.	Heiner Feldmann	Bad Waldsee D-88630 Pfullendorf
4.	Heiner Feldmann	Bergatreute D-88630 Pfullendorf
5.	Oliver Fricke	Anlage Wuchzenhofen Boschenmühle D-87764 Mariasteinbach-Legau 13
6.	Peter Schmaus	Fischzucht Schmaus, Steinental D-88410 Steinental/Hauerz
7.	Josef Schnetz	Fenkenmühle D-88263 Horgenzell
8.	Erwin Steinhart	Quellwasseranlage Steinhart Hettingen D-72513 Hettingen
9.	Hugo Strobel	Quellwasseranlage Otterswang Sägmühle D-72505 Hausen am Andelsbach
10.	Reinhard Lenz	Forsthaus Gaimühle D-64759 Sensbachtal
11.	Peter Hofer	Sulzbach D-78727 Aisteig/Oberndorf
12.	Stephan Hofer	Oberer Lautenbach D-78727 Aisteig/Oberndorf
13.	Stephan Hofer	Unterer Lautenbach D-78727 Aisteig/Oberndorf
14.	Stephan Hofer	Schelklingen D-78727 Aistaig/Oberndorf
15.	Hubert Schuppert	Brutanlage: Obere Fischzucht Mastanlage: Untere Fischzucht D-88454 Unteressendorf
16.	Johannes Dreier	Brunnentobel D-88299 Leutkirch/Hebrazhofen
17.	Peter Störk	Wagenhausen D-88348 Saulgau
18.	Erwin Steinhart	Geislingen/St. D-73312 Geislingen/St.
19.	Joachim Schindler	Forellenzucht Lohmühle D-72275 Alpirsbach
20.	Georg Sohnius	Forellenzucht Sohnius D-72160 Horb-Diessen
21.	Claus Lehr	Forellenzucht Reinerzau D-72275 Alpirsbach-Reinerzau
22.	Hugo Hager	Bruthausanlage D-88639 Walbertsweiler
23.	Hugo Hager	Waldanlage D-88639 Walbertsweiler
24.	Gumpper und Stoll GmbH	Forellenhof Rössle Honau D-72805 Liechtenstein
25.	Ulrich Ibele	Pfrungen D-88271 Pfrungen D-64759 Sensbachtal
26.	Hans Schmutz	Brutanlage 1, Brutanlage 2, Brut- und Setzlingsanlage 3 (Hausanlage) D-89155 Erbach
27.	Wilhelm Drafehn	Obersimonswald D-77960 Seelbach
28.	Wilhelm Drafehn	Brutanlage Seelbach D-77960 Seelbach
29.	Franz Schwarz	Oberharmersbach D-77784 Oberharmersbach
30.	Meinrad Nuber	Langenenslingen D-88515 Langenenslingen
31.	Anton Spieß	Höhmühle D-88353 Kißleg
32.	Fischbrutanstalt des Landes Baden-Württemberg	Argenweg 50 D-88085 Langenargen Anlage Osterhofen
33.	Kreissportfischereiverein Biberach	Warthausen D-88400 Biberach
34.	Hans Schmutz	Gossenzugen D-89155 Erbach
35.	Reinhard Rösch	Haigerach D-77723 Gengenbach
36.	Harald Tress	Unterlauchringen D-79787 Unterlauchringen
37.	Alfred Tröndle	Tiefenstein D-79774 Albbruck
38.	Alfred Tröndle	Unteralpfen D-79774 Unteralpfen
39.	Peter Hofer	Schenkenbach D-78727 Aisteig/Oberndorf
40.	Heiner Feldmann	Bainders D-88630 Pfullendorf
41.	Andreas Zordel	Fischzucht Im Gänsebrunnen D-75305 Neuenbürg
42.	Hans Fischböck	Forellenzucht am Kocherursprung D-73447 Oberkochen
43.	Reinhold Bihler	Dorfstraße 22 D-88430 Rot a.d. Rot Haslach Anlage: Einöde
44.	Josef Dürr	Forellenzucht Igersheim D-97980 Bad Mergentheim
45.	Kurt Englerth und Sohn GBR	Anlage Berneck D-72297 Seewald
46.	Fischzucht Anton Jung	Anlage Rohrsee D-88353 Kißleg
47.	Staatliches Forstamt Wangen	Anlage Karsee D-88239 Wangen i.A.
48.	Simon Phillipson	Anlage Weißenbronnen D-88364 Wolfegg
49.	Hans Klaiber	Anlage Bad Wildbad D-75337 Enzklösterle
50.	Josef Hönig	Forellenzucht Hönig D-76646 Bruchsal-Heidelsheim
51.	Werner Baur	Blitzenreute D-88273 Fronreute-Blitzenreute
52.	Gerhard Weihmann	Mägerkingen D-72574 Bad Urach-Seeburg
53.	Hubert Belser GBR	Dettingen D-72401 Haigerloch-Gruol
54.	Staatliche Forstämter Ravensburg und Wangen	Altdorfer Wald D-88214 Ravensburg
55.	Anton Jung	Bunkhoferweiher, Schanzwiesweiher und Häcklerweiher D-88353 Kißleg
56.	Hildegart Litke	Holzweiher D-88480 Achstetten
57.	Werner Wägele	Ellerazhofer Weiher D-88319 Aitrach
58.	Ernst Graf	Hatzenweiler Osterbergstr. 8 D-88239 Wangen-Hatzenweiler
59.	Fischbrutanstalt des Landes Baden-Württemberg	Argenweg 50 D-88085 Langenargen Anlage Obereisenbach
60.	Forellenzucht Kunzmann	Heinz Kunzmann Unterer Steinweg 64 D-75438 Knittlingen
61.	Meinrad Nuber	Ochsenhausen Obere Wiesen 1 D-88416 Ochsenhausen
62.	Bezirksfischereiverein Nagoldtal e.V.	Kentheim Lange Steige 34 D-75365 Calw
63.	Bernd und Volker Fähnrich	Neumühle D-88260 Ratzenried-Argenbühl
64.	Klaiber “An der Tierwiese”	Hans Klaiber Rathausweg 7 D-75377 Enzklösterle
65.	Parey, Bittigkoffer — Unterreichenbach	Klaus Parey, Mörikeweg 17 D-75331 Engelsbran 2
66.	Farm Sauter Anlage Pflegelberg	Gerhard Sauter D-88239 Wangen-Pflegelberg 6
67.	Krattenmacher Anlage Osterhofen	Krattenmacher, Hittelhofen Gasthaus D-88339 Bad Waldsee
68.	Fähnrich Anlage Argenmühle D-88260 Ratzenried-Argenmühle	Bernd und Volker Fähnrich Von Rütistraße D-88339 Bad Waldsee
69.	Gumpper und Stoll Anlage Unterhausen	Gumpper und Stoll GmbH und Co.KG Heerstr. 20 D-72805 Lichtenstein-Honau
70.	Durach Anlage Altann	Antonie Durach Panoramastr. 23 D-88346 Wolfegg-Altann
71.	Städler Anlage Raunsmühle	Paul Städler Raunsmühle D-88499 Riedlingen-Pfummern
72.	König Anlage Erisdorf	Sigfried König Helfenstr. 2/1 D-88499 Riedlingen-Neufra
73.	Forellenzucht Drafehn Anlage Wittelbach	Wilhelm Drafehn Schuttertalsstraße 1 D-77960 Seelbach-Wittelbach
74.	Wirth Anlage Dengelshofen	Günther Wirth D-88316 Isny-Dengelshofen 219
75.	Krämer, Bad Teinach	Sascha Krämer Poststr. 11 D-75385 Bad Teinach-Zavelstein
76.	Muffler Anlage Eigeltingen	Emil Muffler Brielholzer Hof D-78253 Eigeltingen
77.	Karpfenteichwirtschaft Mönchsroth	Karl Uhl Fischzucht D-91614 Mönchsroth
78.	Krattenmacher Anlage Dietmans	Krattenmacher, Hittelhofen Gasthaus D-8339 Bad Waldsee
79.	Bruthaus Fischzucht Anselm-Schneider	Dagmar Anselm-Schneider Grabenköpfel 1 D-77743 Neuried

3.A.4. NORDRHEIN-WESTFALEN

1.	Wolfgang Lindhorst-Emme	Hirschquelle D-33758 Schloss Holte-Stukenbrock
2.	Wolfgang Lindhorst-Emme	Am Oelbach D-33758 Schloss Holte-Stukenbrock
3.	Hugo Rameil und Söhne	Sauerländer Forellenzucht D-57368 Lennestadt-Gleierbrück
4.	Peter Horres	Ovenhausen, Jätzer Mühle D-37671 Höxter
5.	Wolfgang Middendorf	Fischzuchtbetrieb Middendorf D-46348 Raesfeld
6.	Michael und Guido Kamp	Lambacher Forellenzucht und Räucherei Lambachtalstr. 58 D-51766 Engelskirchen-Oesinghausen

3.A.5. BAIERI

Gerstner Peter

(Forellenzuchtbetrieb Juraquell) Wellheim

D-97332 Volkach

Werner Ruf

Fischzucht Wildbad

D-86925 Fuchstal-Leeder

Rogg

Fisch Rogg

D-87751 Heimertingen

Fischzucht Graf

Anlage D-87737 Reichau

Fischzucht Graf GbR

Engishausen 64

D-87743 Egg an der Günz

Fischzucht Graf

Anlage D-87727 Klosterbeuren

Fischzucht Graf GbR

Engishausen 64

D-87743 Egg an der Günz

Fischzucht Graf

Anlage D-87743 Egg an der Günz

Fischzucht Graf GbR

Engishausen 64

D-87743 Egg an der Günz

Anlage Am großen Dürrmaul

D-95671 Bärnau

Andreas Rösch

Am großen Dürrmaul 2

D-95671 Bärnau

Andreas Hofer

Anlage D-84524 Mitterhausen

Andreas Hofer

Vils 6

D-84149 Velden

3.A.6. SAKSIMAA

Anglerverband Südsachsen “Mulde/Elster” e.V.

Forellenanlage Schlettau

D-09487 Schlettau

H. und G. Ermisch GbR

Forellen- und Lachszucht

D-01844 Langburkersdorf

3.A.7. HESSEN

Hermann Rameil

Fischzuchtbetriebe Hermann Rameil

D-34311 Naumburg OT Altendorf

3.A.8. SCHLESWIG-HOLSTEIN

Hubert Mertin

Forellenzucht Mertin

Mühlenweg 6

D-24247 Roderbek

3.B. IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD SAKSAMAA KALAKASVANDUSED

3.B.1. TÜÜRING

Thüringer Forstamt Leinefelde

Fischzucht Worbis

D-37327 Leinefelde

4. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD HISPAANIA KALAKASVANDUSED

4.1. ARAGONI AUTONOOMNE PIIRKOND

Truchas del Prado

located in Alcalá de Ebro, Province of Zaragoza (Aragón)

4.2. ANDALUUSIA AUTONOOMNE PIIRKOND

1.	Piscifactoría de Riodulce	D. Julio Domezain Fran. “Piscifactoría de Sierra Nevada S.L.” Camino de la Piscifactoría no 2, Loja-Granada. E-18313
2.	Piscifactoría Manzanil	D. Julio Domezain Fran. “Piscifactoría de Sierra Nevada S.L.” Camino de la Piscifactoría no 2, Loja-Granada. E-18313

5.A. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD PRANTSUSMAA KALAKASVANDUSED

5.A.1. ADOUR-GARONNE

1.	Pisciculture de Sarrance	F-64490 Sarrence (Pyrénées-Atlantiques)
2.	Pisciculture des Sources	F-12540 Cornus (Aveyron)
3.	Pisciculture de Pissos	F-40410 Pissos (Landes)
4.	Pisciculture de Tambareau	F-40000 Mont-de-Marsan (Landes)
5.	Pisciculture “Les Fontaines d’Escot”	F-64490 Escot (Pyrénées-Atlantiques)
6.	Pisciculture de la Forge	F-47700 Casteljaloux (Lot-et-Garonne)

5.A.2. ARTOIS-PICARDIE

1.	Pisciculture du Moulin du Roy	F-62156 Rémy (Pas-de-Calais)
2.	Pisciculture du Bléquin	F-62380 Séninghem (Pas-de-Calais)
3.	Pisciculture de Earls Feldmann F-76340 Hodeng-Au-Bosc	F-80580 Bray-Les-Mareuil
4.	Pisciculture Bonnelle à Ponthoile	Bonnelle F-80133 Ponthoile M. Sohier 26 rue George Deray F-80100 Abeville
5.	Pisciculture Bretel à Gezaincourt	Bretel F-80600 Gezaincourt-Doulens M. Sohier 26 rue George Deray F-80100 Abeville

5.A.3. AKVITAANIA

SARL Salmoniculture de la Ponte — Station d’Alevinage du Ruisseau Blanc

Le Meysout

F-40120 Aure

L’EPST-INRA Pisciculture à Lees Athas

Saillet et Esquit

F-64490 Lees Athas

INRA — BP-3

F-64310 Saint-Pee-sur-Nivelle

Truites de haut Baretous

Route de la Pierre Saint Martin

F-64570 Arette

reg 64040154

Mme Estournes Françoise Maison Ménin

F-64570 Aramits

5.A.4. DROME

Pisciculture “Sources de la Fabrique”

40, Chemin de Robinson

F-26000 Valence

5.A.5. ÜLEM-NORMANDIA

Pisciculture des Godeliers

F-27210 Le Torpt

Pisciculture fédérale de Sainte Gertrude

F-76490 Maulevrier

Fédération des associations pour la pêche et la protection du milieu aquatique de Seine-Maritime

F-76490 Maulevrier

5.A.6. LOIRE-BRETAGNE

1.	SCEA “Truites du lac de Cartravers”	Bois-Boscher F-22460 Merleac (Côtes-d’Armor)
2.	Pisciculture du Thélohier	F-35190 Cardroc (Ille-et-Vilaine)
3.	Pisciculture de Plainville	F-28400 Marolles-les-Buis (Eure-et-Loir)
4.	Pisciculture Rémon à Parné sur Roc	SARL Remon 21 rue de la Véquerie F-53260 Parné-sur-Roc (de la Mayenne)
5.	Esosiculture de Feins Étang aux Moines 5440 FEINS	AAPPMA 9 rue Kerautret Botmel F-35200 Rennes

5.A.7. REIN-MAAS

1.	Pisciculture du ruisseau de Dompierre	F-55300 Lacroix-sur-Meuse (Meuse)
2.	Pisciculture de la source de la Deüe	F-55500 Cousances-aux-Bois (Meuse)

5.A.8. RHÔNE-MEDITERRANEE-CORSE

Pisciculture Charles Murgat

Les Fontaines

F-38270 Beaufort (Isère)

5.A.9. SEINE-NORMANDIA

Pisciculture du Vaucheron

F-55130 Gondrecourt-le-Château (Meuse)

5.A.10. LANGEUDOC ROUSSILLON

Pisciculture de Pêcher

F-48400 Florac

Fédération de la Lozère pour la pêche et la protection du milieu aquatique

F-48400 Florac

5.A.11. MIDI-PYRÉNÉES

Pisciculture de la source du Durzon

SCEA Pisciculture du mas de pommiers

F-12230 Nant

5.A.12. ALPES DE HAUTE PROVENCE

Centre piscicole de Roquebiliere

F-06450 Roquebilière

Fédération des Alpes-Maritimes pour et la pêche et la protection du milieu Aquatique

F-06450 Roquebilière

5.A.13. HAUTES ALPES

Pisciculture Fédérale de la Roche-de-Rame

Pisciculture Fédérale

F-05310 La Roche-de-Rame

5.B. VHSi SUHTES HEAKSKIIDETUD PRANTSUSMAA KALAKASVANDUSED

5.B.1. ARTOIS-PICARDIE

Pisciculture de Sangheen

F-62102 Calais (Pas-de-Calais)

6.A. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD ITAALIA KALAKASVANDUSED

6.A.1. FRIULI-VENEZIA GIULIA MAAKOND

Stella jõe vesikond

Azienda ittica agricola Collavini Mario

N. I096UD005

Via Tiepolo 12

I-33032 Bertiolo (UD)

Impianto ittigenico de Flambro de Talmassons

Ente tutela pesca del Friuli Venezia Giulia

Via Colugna 3

I-33100 Udine

Tagliamento jõe vesikond

3.	SGM srl	SGM srl Via Mulino del Cucco 38 Rivoli di Osoppo (UD)
4.	Impianto ittiogenico di Forni di Sotto	Ente tutela pesca del Friuli Via Colugna 3 I-33100 Udine
5.	Impianto di Grauzaria di Moggio Udinese	Ente tutela pesca del Friuli Via Colugna 3 I-33100 Udine
6.	Impianto ittiogenico di Amaro	Ente tutela pesca del Friuli Via Colugna 3 I-33100 Udine
7.	Impianto ittiogenico di Somplago — Mena di Cavazzo Carnico	Ente tutela pesca del Friuli Via Colugna 3 I-33100 Udine

Bianco jõe vesikond

S.A.I.S. srl

Loc Blasis Codropio (UD)

Cod I027UD001

Mirella Fossaluzza

Via Rot 6/2

I-33080 Zoppola (PN)

Muje jõe vesikond

S.A.I.S. srl

Poffabro-Frisanco (PN)

Mirella Fossaluzza

Via Rot 6/2

I-33080 Zoppola (PN)

6.A.2. TRENTO AUTONOOMNE PROVINTS

Noce jõe vesikond

Ass. Pescatori Solandri (Loc. Fucine)

Cavizzana

Troticoltura di Grossi Roberto

N. 121TN010

Grossi Roberto

Via Molini n. 11

Monoclassico (TN)

Brenta jõe vesikond

3.	Campestrin Giovanni	Telve Valsugana (Fontane)
4.	Ittica Resenzola Serafini	Grigno
5.	Ittica Resenzola Selva	Grigno
6.	Leonardi F.lli	Levico Terme (S. Giuliana)
7.	Dellai Giuseppe-Trot. Valsugana	Grigno (Fontana Secca, Maso Puele)
8.	Cappello Paolo	Via Zacconi 21 Loc. Maso Fontane, Roncegno

Adige jõe vesikond

9.	Celva Remo	Pomarolo
10.	Margonar Domenico	Ala (Pilcante)
11.	Degiuli Pasquale	Mattarello (Regole)
12.	Tamanini Livio	Vigolo Vattaro
13.	Troticultura Istituto Agrario di S. Michele a/A.	S. Michele all’Adige

Sarca jõe vesikond

14.	Ass. Pescatori Basso Sarca	Ragoli (Pez)
15.	Stab. Giudicariese La Mola	Tione (Delizia d’Ombra)
16.	Azienda Agricola La Sorgente s.s.	Tione (Saone)
17.	Fonti del Dal s.s.	Lomaso (Dasindo)
18.	Comfish S.r.l. (ex. Paletti)	Preore (Molina)
19.	Ass. Pescatori Basso Sarca	Tenno (Pranzo)
20.	Troticultura “La Fiana”	Di Valenti Claudio (Bondo)

6.A.3. UMBRIA MAAKOND

Nera jõe org

Impianto Ittogenico provinciale

Loc Ponte di Cerreto di Spoleto (PG) — Public Plant (Province of Perugia)

6.A.4. VENETO MAAKOND

Astico jõe vesikond

Centro Ittico Valdastico

Valdastico (Veneto, Province Vicenza)

Lietta jõe vesikond

Azienda Agricola Lietta srl

N. 052TV074

Via Rai 3

I-31010 Ormelle (TV)

Bacchiglione jõe vesikond

Azienda Agricola Troticoltura Grosselle Massimo

N. 091VI831

Massimo Grosselle

Via Palmirona 18

Sandrigo (VI)

Biasia Luigi

N. 013VI831

Biasia Luigi

Via Ca’D’Oro 25

Bolzano Vic. (VI)

Brenta jõe vesikond

Polo Guerrino

Via S.Martino 51

Loc. Campese

I-36061 Bassano del Grappa

Polo Guerrino

Via Tre Case 4

I-36056 Tezze sul Brenta

Tione jõgi Fattolés

Piscicoltura Menozzi di Franco e Davide Menozzi S.S.

Davide Menozzi

Via Mazzini 32

Bonferraro de Sorga

Tartaro/Tioneri jõe vesikond

Stanzial Eneide

Loc Casotto

Stanzial Eneide

I-37063 Isola Della Scala VR

Celarda jõgi

Vincheto di Celarda

021 BL 282

M.I.P.A. via Gregorio XVI, n.8

I-32100 Belluno

Molini jõgi

Azienda Agricoltura

Troticoltura Rio Molini

Azienda Agricoltura Troticoltura Rio Molini

Via Molini 6

I-37020 Brentino Belluno

Sile jõgi

10.

Azienda Troticoltura S. Cristina

Via Chiesa Vecchia 14

Loc. S. Cristina di Quinto

Cod. 064TV015

Azienda Troticoltura S Cristina

Via Chiesa Vecchia 14

6.A.5. VALLE D’AOSTA MAAKOND

Dora Baltea jõe vesikond

Stabilimento ittiogenico regionale

Rue Mont Blanc 14, Morgex (AO)

6.A.6. LOMBARDIA MAAKOND

1.	Azienda Troticoltura Foglio A.s.s.	Troticoltura Foglio Angelo. S. S. Piazza Marconi 3 I-25072 Bagolino
2.	Azienda Agricola Pisani Dossi Cascina Oldani, Cisliano (MI)	Giorgio Peterlongo Via Veneto 20 — Milano
3.	Centro ittiogenico Unione Pesca Sportiva della Provincia di Sondrio	Unione Pesca Sportiva della Provincia di Sondino Via Fiume 85, Sondrio
4.	Ittica Acquasarga Allevamento Piscicoltura Valsassinese IT070LC087	Mirella Fossaluzza Via Rot 6/2 Zoppola (PN)

6.A.7. TOSCANA MAAKOND

Maresca jõe vesikond

Allevamento trote di Petrolini Marcello

Petrolini Marcello

Via Mulino Vecchio 229

Maresca — S. Marcello P.se (PT)

Azienda agricola Fratelli Mascalchi

Loc Carda, Castel Focognano (AR)

Cod. IT008AR003

Fratelli Mascalchi

Loc Carda,

Castel Focognano (AR)

6.A.8. LIGURIA MAAKOND

Incubatoio Ittico provenciale — Masone. Loc Rio Freddo

Provincia de Genova

Piazzale Mazzini 2

I-16100 Genova

6.A.9. PIEMONTE MAAKOND

Incubatoio Ittico de valle de Peleussieres, Oulx (TO)

Cod. 175TO802

Associazone Pescatori Valsusa

Via Martiri della Libertà 1

I-10040 Caprie (TO)

Azienda agricola Canali Cavour di Lucio Fariano

Lucio Fariano

Via Marino 8

I-12044 Centallo (CN)

Troticoltura Marco Borroni

Loc Gerb

Veldieri (CN)

Cod. 233CN800

Marco Borroni

Via Piave 39

I-12044 Centallo (CN)

6.A.10. ABRUZZO MAAKOND

Impianti ittiogenici di POPOLI (PE)

Loc S. Callisto

Nouva Azzurro Spa

Viale del Lavoro 45

S. Martino BA (VR)

6.A.11. EMILIO-ROMAGNA MAAKOND

Troticoltura Alta Val Secchia srl (RE)

Via Porali 1/A — Collagna (RE)

Cod. 019RE050

Nicoletta Bestini

Via Porali 1/A

Collagna (RE)

7. VHSi JA IHNi SUHTES HEAKSKIIDETUD AUSTRIA KALAKASVANDUSED

1.	Alois Köttl	Forellenzucht Alois Köttl A-4872 Neukirchen a.d. Vöckla
2.	Herbert Böck	Forellenhof Kaumberg A-2572 Kaumberg, Höfnergraben 1
3.	Forellenzucht Glück	Erick und Sylvia Glück Hammerweg 13 A-5270 Mauerkirchen
4.	Forellenzuchbetrieb St. Florian	Martin Ebner St. Florian 20 A-5261 Uttendorf
5.	Forellenzucht Jobst	Alois Jobst Bruggen 25 A-9761 Greifenburg”

8.2.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 34/46

NÕUKOGU OTSUS 2005/109/ÜVJP,

24. jaanuar 2005,

mis käsitleb lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artiklit 24,

võttes arvesse eesistujariigi soovitust,

ning arvestades järgmist:

(1)	12. juulil 2004 võttis nõukogu vastu ühismeetme 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas. (1)

(2)	Kõnealuse ühismeetme artikli 11 lõikes 3 sätestatakse, et kolmandate riikide osalemist käsitlev üksikasjalik kord kehtestatakse kokkuleppega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikliga 24.

(3)

Pärast nõukogult 13. septembril 2004 volituste saamist pidas eesistujariik, keda abistas peasekretär/kõrge esindaja, läbirääkimisi Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahelise lepingu üle Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon ALTHEA).

(4)	Kõnealune leping tuleks heaks kiita,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse Euroopa Liidu nimel heaks leping Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon ALTHEA).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik, kes on volitatud Euroopa Liidu suhtes siduvale lepingule alla kirjutama.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 24. jaanuar 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

F. BODEN

(1) ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

LEPING

Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)

EUROOPA LIIT (EL)

ühelt poolt ja

MAROKO KUNINGRIIK

teiselt poolt,

edaspidi “lepingupooled”,

VÕTTES ARVESSE, ET:

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Operatsioonis osalemine

1. Kooskõlas käesoleva lepingu sätetega ja kõigi nõutavate rakenduseeskirjadega ühineb Maroko Kuningriik 12. juuli 2004. aasta ühismeetmega 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas ning iga ühismeetme või otsusega, millega Euroopa Liidu Nõukogu otsustab EL kriisiohjamise sõjalist operatsiooni pikendada.

2. Maroko Kuningriigi panus EL kriisiohjamise sõjalisse operatsiooni ei piira Euroopa Liidu sõltumatust otsuste tegemisel.

3. Maroko Kuningriik tagab, et tema EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja personal täidavad oma ülesandeid kooskõlas:

—	ühismeetmega 2004/570/ÜVJP ja selle võimalike hilisemate muudatustega;

—	operatsiooni kavaga;

—	rakendusmeetmetega.

4. Maroko Kuningriigi poolt operatsioonile lähetatud väed ja personal täidavad oma kohustusi ja tegutsevad ainult EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni huve silmas pidades.

5. Maroko Kuningriik teavitab EL operatsiooni ülemat õigeaegselt igast muudatusest oma operatsioonis osalemises.

Artikkel 2

Vägede staatus

1. Maroko Kuningriigi poolt EL kriisiohjamise sõjalisele operatsioonile lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse Euroopa Liidu ja vastuvõtjariigi vahelise vägede staatuse lepinguga, kui see on olemas.

2. Bosniast ja Hertsegoviinast väljaspool paiknevatesse peakorteritesse või juhtimisüksustesse lähetatud vägede ja personali staatust reguleeritakse asjaomaste peakorterite ja juhtimisüksuste ning Maroko Kuningriigi vaheliste lepingutega.

3. Ilma et see piiraks lõikes 1 osutatud vägede staatuse lepingu kohaldamist, teostab Maroko Kuningriik jurisdiktsiooni EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevate oma riigi vägede ja osaleva oma riigi personali üle.

4. Maroko Kuningriik vastutab kõigi nõuete eest, mis on esitatud seoses EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalemisega, kui nõue on esitatud tema vägede ja personali poolt või kui see puudutab neid. Maroko Kuningriik vastutab oma vägede ja personali vastu võetavate meetmete, eelkõige õiguslike ja distsiplinaarmeetmete eest, kooskõlas oma õigus- ja haldusnormidega.

5. Maroko Kuningriik kohustub käesoleva lepingu allkirjastamisel esitama deklaratsiooni mis tahes EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osaleva riigi vastu nõuetest loobumise kohta.

6. Euroopa Liit kohustub tagama, et liikmesriigid esitavad käesoleva lepingu allkirjastamisel nõuetest loobumise deklaratsiooni seoses Maroko Kuningriigi osalemisega EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis.

Artikkel 3

Salastatud teave

1. Maroko Kuningriik võtab vajalikud meetmed, et tagada EL salastatud teabe kaitstus vastavalt nõukogu 19. märtsi 2001. aasta otsuses 2001/264/EÜ (4) sätestatud Euroopa Liidu Nõukogu julgeolekueeskirjadele ning pädevate asutuste, sealhulgas EL operatsiooni ülema välja antud edasistele juhistele.

2. Kui EL ja Maroko Kuningriik on sõlminud salastatud teabe vahetamise julgeolekukorra lepingu, kohaldatakse sellise lepingu sätteid EL kriisiohjamise sõjalise operatsiooni suhtes.

Artikkel 4

Käsuliin

1. Kõik EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis osalevad väed ja kogu personal jäävad oma siseriiklike ametiasutuste täielikku alluvusse.

2. Siseriiklikud ametiasutused annavad EL operatsiooni ülemale üle operatiivse ja taktikalise juhtimise ja/või kontrolli oma vägede ja personali üle. EL operatsiooni ülemal on õigus oma volitusi delegeerida.

3. Maroko Kuningriigil on operatsiooni igapäevase haldamise seisukohast samad õigused ja kohustused kui operatsioonis osalevatel Euroopa Liidu liikmesriikidel.

4. EL operatsiooni ülem võib pärast Maroko Kuningriigiga konsulteerimist igal ajal taotleda Maroko Kuningriigi panuse lõpetamist.

5. Maroko Kuningriik määrab kõrge sõjalise esindaja esindama oma riigi kontingenti EL kriisiohjamise sõjalises operatsioonis. Kõrge sõjaline esindaja konsulteerib kõikides operatsiooniga seotud küsimustes EL vägede ülemaga ja vastutab kontingendi igapäevase distsipliini eest.

Artikkel 5

Finantsaspektid

1. Maroko Kuningriik kannab kõik oma operatsioonis osalemisega seotud kulud, välja arvatud juhul, kui kulud kuuluvad ühiste kulude alla käesoleva lepingu artikli 1 lõikes 1 sätestatud õigusnormide kohaselt, samuti nõukogu 23. veebruari 2004. aasta otsuse 2004/197/ÜVJP kohaselt, millega luuakse mehhanism Euroopa Liidu sõjalise või kaitsetähendusega operatsioonide ühiste kulude rahastamise haldamiseks. (5)

2. Kui põhjustatakse riigist/riikidest, kus operatsioon toimub, pärit füüsilise või juriidilise isiku surm, vigastus, vara hävimine või rikkumine, maksab Maroko Kuningriik, kui ta on tunnistatud vastutavaks, kompensatsiooni vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud käesoleva lepingu artikli 2 lõikes 1 osutatud vägede staatuse lepinguga, kui see on olemas.

Artikkel 6

Kohustuste täitmata jätmine

Euroopa Liidu Nõukogu peasekretäri/ühise välis- ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ja Maroko Kuningriigi asjakohaste ametiasutuse vahel sõlmitakse kõik käesoleva lepingu rakendamiseks vajalikud tehnilised ja haldusalased kokkulepped.

Artikkel 7

Kohustuste täitmata jätmine

Kui üks lepingupool peaks jätma eelnevates artiklites sätestatud kohustused täitmata, on teisel lepingupoolel õigus leping ühekuulise etteteatamisega lõpetada.

Artikkel 8

Vaidluste lahendamine

Lepingu tõlgendamisest või kohaldamisest tulenevad vaidlused lahendatakse lepingupoolte vahel diplomaatilisel teel.

Artikkel 9

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub järgmise kuu esimesel päeval pärast seda, kui lepingupooled on teatanud teineteisele lepingu jõustamiseks vajalike siseriiklike menetluste lõpuleviimisest.

2. Käesolevat lepingut kohaldatakse ajutiselt alates selle allkirjastamise kuupäevast.

3. Käesolev leping jääb kehtima perioodiks, mille ajal Maroko Kuningriik operatsiooni panuse annab.

Brüsselis, inglise keeles neljas eksemplaris.

Euroopa Liidu nimel

Maroko Kuningriigi nimel

(1) ELT L 252, 28.7.2004, lk 10.

(2) ELT L 324, 27.10.2004, lk 20.

(3) ELT L 325, 28.10.2004, lk 64. Otsust on muudetud otsusega BiH/5/2004 (ELT L 357, 2.12.2004, lk 39).

(4) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2004/194/EÜ (ELT L 63, 28.2.2004, lk 48).

(5) ELT L 63, 28.2.2004, lk 68.

DEKLARATSIOONIDE TEKSTID,

millele on viidatud lepingu artikli 2 lõigetes 5 ja 6

EL liikmesriikide deklaratsioon:

“EL liikmesriigid, kes kohaldavad EL 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, loobuvad, niivõrd kui seda lubavad nende siseriiklikud õigussüsteemid, võimaluse korral nõuetest Maroko Kuningriigi vastu oma personali vigastuste ja surma korral või neile kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud Maroko Kuningriigi personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes Maroko Kuningriigile kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava Maroko Kuningriigist EL kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

Maroko Kuningriigi deklaratsioon

“Maroko Kuningriik, kes kohaldab EL 12. juuli 2004. aasta ühismeedet 2004/570/ÜVJP Euroopa Liidu sõjalise operatsiooni kohta Bosnias ja Hertsegoviinas, loobub, niivõrd kui seda lubab tema siseriiklik õigussüsteem, võimaluse korral nõuetest EL kriisiohjamisoperatsioonis osaleva mis tahes riigi vastu oma personali vigastuste ja surma korral või talle kuuluvale ja EL kriisiohjamisoperatsioonis kasutatavale varustusele tekitatud kahju või sellise varustuse hävimise korral, kui selline vigastus, surm või varaline kahju:

—	oli põhjustatud personali poolt EL kriisiohjamisoperatsiooniga seotud kohustuste täitmisel, välja arvatud juhul, kui oli tegemist raske hooletuse või tahtliku üleastumisega, või

—

tulenes EL kriisiohjamisoperatsioonis osalevatele riikidele kuuluva varustuse kasutamisest, eeldusel et asjaomast varustust kasutati seoses operatsiooniga, välja arvatud juhul, kui oli tegemist nimetatud varustust kasutava EL kriisiohjamisoperatsioonile lähetatud personali raske hooletuse või tahtliku üleastumisega.”

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 34

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 8. veebruar 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 207/2005, 7. veebruar 2005, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	1
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 208/2005, 4. veebruar 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 466/2001 polüaromaatsete süsivesinike suhtes ( 1 )	3
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 209/2005, 7. veebruar 2005, millega kehtestatakse selliste tekstiiltoodete loetelu, mille vabasse ringlusse lubamisel ühenduses ei nõuta päritolutõendit	6
	*	Komisjoni direktiiv 2005/10/EÜ, 4. veebruar 2005, millega kehtestatakse proovivõtu- ja analüüsimeetodid benso(a)püreenisisalduse ametlikuks kontrollimiseks toiduainetes ( 1 )	15

	Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
*	Nõukogu otsus 2005/109/ÜVJP, 24. jaanuar 2005, mis käsitleb lepingu sõlmimist Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)	46
	Leping Euroopa Liidu ja Maroko Kuningriigi vahel Maroko Kuningriigi osalemise kohta Euroopa Liidu kriisiohjamise sõjalises operatsioonis Bosnias ja Hertsegoviinas (operatsioon Althea)	47

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	052	104,0
	204	63,8
	212	157,6
	248	82,5
	624	81,4
	999	97,9
0707 00 05	052	166,9
	204	87,7
	999	127,3
0709 10 00	220	36,6
0709 10 00	999	36,6
0709 90 70	052	202,2
	204	174,0
	999	188,1
0805 10 20	052	42,6
	204	46,9
	212	47,1
	220	37,0
	421	23,4
	448	31,9
	624	68,4
	999	42,5
0805 20 10	052	76,5
	204	73,7
	624	72,5
	999	74,2
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	052	56,7
	204	85,7
	400	78,9
	464	131,4
	624	76,3
	662	42,4
	999	78,6
0805 50 10	052	69,5
	220	27,0
	999	48,3
0808 10 80	052	104,3
	400	113,8
	404	100,6
	720	67,3
	999	96,5
0808 20 50	388	89,2
	400	94,1
	528	82,3
	720	41,5
	999	76,8

(kilogrammides)
Belgia	5 450
Tšehhi Vabariik	5 682
Taani	6 800
Saksamaa	5 800
Eesti	5 608
Kreeka	4 250
Hispaania	4 650
Prantsusmaa	5 550
Iirimaa	4 100
Itaalia	5 150
Küpros	6 559
Läti	4 796
Leedu	4 970
Luksemburg	5 700
Ungari	6 666
Malta
Madalmaad	6 800
Austria	4 650
Poola	3 913
Portugal	5 100
Sloveenia	4 787
Slovakkia	5 006
Soome	6 400
Rootsi	7 150
Ühendkuningriik	5 900”

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Komisjon
*	2005/107/EÜ:Komisjoni otsus, 2. veebruar 2005, millega muudetakse otsuse 2002/308/EÜ (millega kehtestatakse kalahaiguste viirusliku hemorraagilise septitseemia (VHS) ja/või nakkusliku vereloomenekroosi (IHN) suhtes heakskiidetud vööndite ja kalakasvanduste loetelud) I ja II lisa (teatavaks tehtud numbri K(2005) 188 all) ( 1 )	21
*	2005/108/EÜ:Komisjoni soovitus, 4. veebruar 2005, mis käsitleb täiendavaid uuringuid polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta teatavates toiduainetes (teatavaks tehtud numbri K(2005) 256 all) ( 1 )	43

		Parandused
	*	Komisjoni määruse (EÜ) nr 1973/2004, 29. oktoober 2004, millega sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad nõukogu määruse (EÜ) nr 1782/2003 IV ja IVa jaotises sätestatud toetuskavade rakendamiseks ja tootmisest kõrvaldatud maa kasutamine tooraine tootmiseks, parandus (ELT L 345, 20.11.2004)	51