Euroopa Liidu L 346/29.

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 2169/2005,

21. detsember 2005,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 123 lõike 4 kolmandat lauset,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 3. mai 1998. aasta määruses (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta (3) sätestatakse, et euroga asendatakse nende liikmesriikide vääringud, kes täidavad ühisraha kasutuselevõtuks vajalikud tingimused ajal, kui ühendus jõuab majandus- ja rahaliidu kolmandasse etappi. See määrus sisaldab ka eeskirju, mida kohaldatakse nende liikmesriikide rahaühikute suhtes 31. detsembril 2001 lõppeval üleminekuperioodil, ning eeskirju pangatähtede ja müntide kohta.

(2)	Määrusega (EÜ) nr 2596/2000 muudeti määrust (EÜ) nr 974/98, et sätestada Kreeka vääringu asendamine euroga.

(3)

Määruses (EÜ) nr 974/98 on sätestatud praegu osalevate liikmesriikide eurole ülemineku ajakava. Teistes liikmesriikides eurole üleminekut reguleerivate eeskirjade selguse ja kindluse tagamiseks on vaja kehtestada üldsätted, millega täpsustatakse, kuidas määratakse edaspidi kindlaks eurole ülemineku erinevaid perioode.

(4)	On asjakohane koostada osalevate liikmesriikide nimekiri, mida võib täiendada, kui rohkem liikmesriike võtab euro ühisrahana kasutusele.

(5)	Eurole sujuvaks üleminekuks on määruses (EÜ) nr 974/98 sätestatud üleminekuperiood osalevate liikmesriikide vääringu asendamiseks euroga ning euro pangatähtede ja müntide kasutuselevõtuks. Üleminekuperiood peaks kestma kõige rohkem kolm aastat, kuid peaks olema võimalikult lühike.

(6)

Kui liikmesriigi arvates ei ole pikem üleminekuperiood vajalik, võib üleminekuperioodi lühendada nullini ning selle tulemusel toimub eurole üleminek ja sularahavahetus samal päeval. Sellisel juhul saavad selles liikmesriigis euro pangatähed ja mündid seaduslikuks maksevahendiks eurole ülemineku päeval. Sellistel liikmesriikidel peaks siiski olema võimalik kohaldada üheaastast omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega, mille jooksul oleks uutes õiguslikes vahendites jätkuvalt võimalik viidata omavääringule. See annaks liikmesriigi ettevõtjatele rohkem aega kohaneda euro kasutuselevõtuga ning seega kergendaks üleminekut.

(7)	Elanikkonnal peaks omavääringu ja euro üheaegse ringluse ajal olema võimalik tasuta vahetada omavääringus pangatähti ja münte euro pangatähtedeks ja müntideks teatava ülemmäära piires.

(8)	Määrust (EÜ) nr 974/98 tuleks seetõttu vastavalt muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 974/98 muudetakse järgmiselt.

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

“Artikkel 1

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	osalevad liikmesriigid – lisa tabelis loetletud liikmesriigid;

b)	õiguslikud vahendid – õigusnormid, haldusaktid, kohtuotsused, lepingud, ühepoolsed õigustoimingud, maksevahendid, välja arvatud pangatähed ja mündid, ning muud õigusliku toimega vahendid;

c)	ümberarvestuskurss – lõplikult fikseeritud ümberarvestuskurss, mille nõukogu on vastavalt asutamislepingu artikli 123 lõike 4 esimesele lausele või selle artikli lõikele 5 vastu võtnud iga osaleva liikmesriigi vääringu suhtes;

d)	eurole ülemineku päev – vastavalt olukorrale kas päev, millal asjaomane liikmesriik jõuab vastavalt asutamislepingu artikli 121 lõikele 3 kolmandasse etappi, või päev, millal jõustub liikmesriigile antud erandi asutamislepingu artikli 122 lõike 2 kohane tühistamine;

e)	sularahavahetuse päev – päev, millal euro pangatähed ja mündid saavad osalevas liikmesriigis seaduslikuks maksevahendiks;

f)	euroühik – artikli 2 teises lauses osutatud rahaühik;

g)	riikide rahaühikud – osaleva liikmesriigi rahaühikud, nagu need ühikud on määratletud selles liikmesriigis eurole üleminekule eelneval päeval;

h)	üleminekuperiood – eurole ülemineku päeval kell 00.00 algav ja sularahavahetuse päeval kell 00.00 lõppev ajavahemik, mis ei ole pikem kui kolm aastat;

i)	omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aeg – eurole ülemineku päeval algav ajavahemik, mis ei ole pikem kui üks aasta ja mida võib kohaldada ainult selliste liikmesriikide suhtes, kus eurole üleminek ja sularahavahetus toimub samal päeval;

j)	uuesti vääringustama – ühiku, milles on võlakiri sedastatud, vahetamine riigi rahaühikust euroühikusse, kuid mis ei muuda uuestivääringustamise kaudu ühtegi muud võlatingimust, mille suhtes kehtivad asjakohased liikmesriigi õigusaktid;

krediidiasutused – krediidiasutused Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivi 2000/12/EÜ (mis käsitleb krediidiasutuste asutamist ja tegevust) (4) artikli 1 lõike 1 tähenduses. Nimetatud direktiivi artikli 2 lõikes 3 loetletud asutusi (välja arvatud postižiiroasutused) ei peeta käesolevas määruses krediidiasutusteks.

2.	Lisatakse järgmine artikkel: “Artikkel 1a Iga liikmesriigi jaoks sätestatakse lisas eurole ülemineku päev, sularahavahetuse päev ja omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aeg, kui see on kohaldatav.”

3.	Artikkel 2 asendatakse järgmisega: “Artikkel 2 Alates vastavatest eurole ülemineku päevadest on osalevate liikmesriikide vääring euro. Rahaühikuks on üks euro. Üks euro jaguneb sajaks sendiks.”

4.	Artikkel 9 asendatakse järgmisega: “Artikkel 9 Asjaomases osalevas liikmesriigis säilitavad riigi rahaühikus vääringustatud pangatähed ja mündid oma seadusliku maksevahendi seisundi territooriumi piires, kus need kehtisid eurole ülemineku päevale eelnenud päeval.”

Lisatakse järgmine artikkel:

“Artikkel 9a

Järgnev kehtib liikmesriikide suhtes, kus kohaldatakse omavääringu järkjärgulist käibelt kõrvaldamise aega. Omavääringu järkjärgulise käibelt kõrvaldamise ajal loodud õiguslikes vahendites, mida kohaldatakse antud liikmesriigis, võib jätkuvalt viidata riigi rahaühikule. Selliseid viited tõlgendatakse kui viiteid euroühikule vastavate ümberarvestuskursside kohaselt. Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, tehakse selliste õiguslike vahendite alusel sooritatavad tehingud ainult euroühikus. Kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1103/97 sätestatud ümardamisreegleid.

Asjaomane liikmesriik piirab esimese lõigu kohaldamist ainult teatavate õiguslike vahendite või teatavates valdkondades vastu võetud õiguslike vahendite suhtes.

Asjaomane liikmesriik võib seda aega lühendada.”

Artiklid 10 ja 11 asendatakse järgmistega:

“Artikkel 10

Alates vastavatest sularahavahetuse päevadest lasevad EKP ja osalevate liikmesriikide keskpangad osalevates liikmesriikides käibele euros vääringustatud pangatähed.

Ilma et see piiraks artikli 15 kohaldamist, on need euros vääringustatud pangatähed ainsad pangatähed, millel on osalevates liikmesriikides seadusliku maksevahendi seisund.

Artikkel 11

Alates vastavast sularahavahetuse päevast lasevad osalevad liikmesriigid käibele euros või sendis vääringustatud münte, mis vastavad nimiväärtustele ja tehnilistele tingimustele, mida nõukogu võib kooskõlas asutamislepingu artikli 106 lõike 2 teise lausega ette näha. Ilma et see piiraks artikli 15 ja asutamislepingu artikli 111 lõike 3 alusel rahapoliitika küsimustes sõlmitud kokkulepete sätete kohaldamist, on need mündid ainsad mündid, millel on osalevates liikmesriikides seadusliku maksevahendi seisund. Ükski isik ei ole kohustatud ühegi üksikmakse puhul vastu võtma rohkem kui 50 münti, välja arvatud käibele laskev ametiasutus ja käibele laskva liikmesriigi õigusaktidega spetsiaalselt määratud isikud.”

Artiklid 13 ja 14 asendatakse järgmistega:

“Artikkel 13

Artikleid 10, 11, 14, 15 ja 16 kohaldatakse igas osalevas liikmesriigis alates vastavast sularahavahetuse päevast.

Artikkel 14

Kui päeval, mis eelneb sularahavahetuse päevale, viidatakse olemasolevates õiguslikes vahendites riikide rahaühikutele, tõlgendatakse neid viiteid kui viiteid euroühikule vastavate ümberarvestuskursside kohaselt. Kohaldatakse määruses (EÜ) nr 1103/97 sätestatud ümardamisreegleid.”

Artiklit 15 muudetakse järgmiselt:

a)	lõigetes 1 ja 2 asendatakse sõnad “pärast üleminekuperioodi lõppu” sõnadega “alates vastavast sularahavahetuse päevast”;

lisatakse järgmine lõige:

“3. Pärast 1. jaanuari 2002 eurole üle minevate osalevate liikmesriikide krediidiasutused vahetavad oma klientide vastava liikmesriigi rahaühikus vääringustatud pangatähti ja münte lõikes 1 osutatud aja jooksul tasuta ülemmäära ulatuses, mille võib sätestada liikmesriigi õigusaktidega. Krediidiasutused võivad nõuda eelnevat teatamist, kui vahetatav kogus ületab liikmesriigi õigusaktidega sätestatud ülemmäära või selliste sätete puudumisel nende enda sätestatud ülemmäära, mille sätestamisel on arvesse võetud leibkonnale ettenähtud kogust.

Esimeses lõigus osutatud krediidiasutused vahetavad mitteklientidest isikute vastava liikmesriigi rahaühikus vääringustatud pangatähti ja münte tasuta ülemmäära ulatuses, mis on sätestatud liikmesriigi õigusaktidega või selliste sätete puudumisel nende enda poolt.

Liikmesriigi õigusaktidega võib piirata kahes eelnevas lõigus sätestatud kohustust teatud liiki krediidiasutustega. Liikmesriigi õigusaktidega võib seda kohustust laiendada ka teistele isikutele.”

9.	Käesoleva määruse lisas esitatud tekst liidetakse lisana.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast Euroopa Liidu Teatajas avaldamist.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja liikmesriikides vahetult kohaldatav kooskõlas EÜ asutamislepinguga, juhul kui asutamislepingu protokollidest nr 25 ja 26 ning artikli 122 lõikest 1 ei tulene teisiti.

Brüssel, 21. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

B. BRADSHAW

(1) Arvamus on esitatud 1. detsembril 2005 (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) ELT C 316, 13.12.2005, lk 25.

(3) EÜT L 139, 11.5.1998, lk 1. Määrust on muudetud määrusega (EÜ) nr 2596/2000 (EÜT L 300, 29.11.2000, lk 2).

(4) EÜT L 126, 26.5.2000, lk 1. Direktiivi on viimati muudetud direktiiviga 2005/1/EÜ (ELT L 79, 24.3.2005, lk 9).”

LISA

“LISA

Liikmesriik	Eurole ülemineku päev	Sularahavahetuse päev	Liikmesriik kohaldab järkjärgulise käibelt kõrvaldamise aega
Belgia	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Saksamaa	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Kreeka	1. jaanuar 2001	1. jaanuar 2002	puudub
Hispaania	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Prantsusmaa	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Iirimaa	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Itaalia	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Luksemburg	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Madalmaad	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Austria	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Portugal	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub
Soome	1. jaanuar 1999	1. jaanuar 2002	puudub”

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/7

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2171/2005,

23. detsember 2005,

teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 23. juuli 1987. aasta määrust (EMÜ) nr 2658/87 tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta, (1) eriti selle artikli 9 lõike 1 punkti a,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusele (EMÜ) nr 2658/87 lisatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri ühtse kohaldamise tagamiseks on vaja vastu võtta meetmed, mis käsitlevad käesoleva määruse lisas osutatud kaupade klassifitseerimist.

(2)

Määrusega (EMÜ) nr 2658/87 on kehtestatud kaupade kombineeritud nomenklatuuri klassifitseerimise üldreeglid. Neid üldreegleid kohaldatakse ka teiste täielikult või osaliselt kaupade kombineeritud nomenklatuuril põhinevate või sellele täiendavaid alajaotisi lisavate nomenklatuuride suhtes, mis on kehtestatud ühenduse erisätetega kaubavahetust käsitlevate tariifsete või muude meetmete kohaldamiseks.

(3)	Vastavalt nimetatud klassifitseerimise üldreeglitele tuleb lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad 3. veerus esitatud põhjustel klassifitseerida 2. veerus näidatud KN-koodi alla.

(4)

On asjakohane sätestada, et kolme kuu jooksul võib siduva tariifiinformatsiooni saaja vastavalt nõukogu 12. oktoobri 1992. aasta määruse (EMÜ) nr 2913/92 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik) (2) artikli 12 lõikele 6 jätkuvalt tugineda sellisele liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris, mis ei ole kooskõlas käesoleva määrusega.

(5)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Lisas esitatud tabeli 1. veerus kirjeldatud kaubad klassifitseeritakse kombineeritud nomenklatuuris 2. veerus näidatud KN-koodi alla.

Artikkel 2

Artikkel 2 Liikmesriikide tolliasutuste antud siduvale tariifiinformatsioonile, mis ei ole kooskõlas käesoleva määruse sätetega, võib vastavalt määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 12 lõikele 6 tugineda veel kolme kuu jooksul.

Artikkel 3

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

László KOVÁCS

(1) EÜT L 256, 7.9.1987, lk 1. Määrust on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1719/2005 (ELT L 286, 28.10.2005, lk 1).

(2) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 648/2005 (ELT L 117, 4.5.2005, lk 13).

LISA

Kauba kirjeldus

Klassifikatsioon

(KN-kood)

Põhjendus

Vedelkristallekraaniga (LCD) värvimonitor, mille diagonaali pikkus on 38,1 cm (15″) ja üldmõõtmed 34,5 (laius) × 35,3 (kõrgus) × 16,5 (paksus) cm (laiekraanformaat 5:4):

—	maksimaalne resolutsioon 1 024 × 768 pikselit sagedusel 75 Hz,

—	pikseli suurus 0,279 mm.

Tootel on ainult mini-D-sub 15- pin-liides.

See töötab ainult koos rubriiki 8471 kuuluva tootega.

8471 60 80

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkuse 5 punktiga B ning KN-koodide 8471, 8471 60 ja 8471 60 80 sõnastusega.

Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 8531 kuna selle funktsioon ei ole esitada visuaalseid märke signalisatsiooni eesmärgil (vt HS selgitavaid märkusi rubriigi 8531 punkti D kohta).

Monitori kavandatav kasutus on signaalide vastuvõtmine arvuti keskprotsessorilt.

Toode on ka võimeline taasesitama video- ja helisignaale. Arvestades selle suurust ning piiratud võimet võtta vastu signaale muudest allikatest kui arvutid kaardi abil, millel ei ole videotöötlusfunktsioone, on siiski tegemist üksnes või peamiselt sellist tüüpi tootega, mida kasutatakse automaatsetes andmetöötlussüsteemides.

Vedelkristallekraaniga (LCD) värvimonitor, mille diagonaali pikkus on 50,8 cm (20″) ja üldmõõtmed 47,1 (laius) × 40,4 (kõrgus) × 17,4 (paksus) cm (laiekraanformaat 16:10):

—	pikselite tihedus ekraanil 100 dpi,

—	pikseli suurus 0,25 mm,

—	maksimaalne resolutsioon 1 680 × 1 050 pikselit,

—	120 MHz fikseeritud ribalaius.

Toode on ette nähtud keerulise graafika arendamiseks (CAD/CAM süsteemid) ning videofilmide monteerimiseks ja tootmiseks.

Tootel on DVI liides, mis võimaldab sellel videosignaale töötleva graafikakaardi abil arvutilt vastuvõetud signaale edastada (nt videofilmide monteerimiseks ja tootmiseks).

Toode edastab ka tekste, tabeleid, slaidiesitlusi jms.

8528 21 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglitega 1 ja 6, grupi 84 märkuse 5 punktidega B ja E ning KN-koodide 8528, 8528 21 ja 8528 21 90 sõnastusega.

Toodet ei klassifitseerita alamrubriiki 8471 60, kuna tegemist ei ole sellist tüüpi monitoriga, mida kasutatakse üksnes või peamiselt automaatsetes andmetöötlussüsteemides (vt grupi 84 märkuse 5 punkti B).

Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 8531, kuna selle funktsioon ei ole esitada visuaalseid märke signalisatsiooni eesmärgil (vt HS selgitavaid märkusi rubriigi 8531 punkti D kohta).

Toote kavandatav kasutus on videosignaalide edastamine graafika arendamiseks või videofilmide monteerimiseks ja tootmiseks CAD/CAM süsteemis või videomonteerimissüsteemis (vt grupi 84 märkuse 5 punkti E).

Vedelkristallekraaniga (LCD) värvimonitor, mille diagonaali pikkus on 54 cm (21″) ja üldmõõtmed 46,7 (laius) × 39,1 (kõrgus) × 20 (paksus) cm (laiekraanformaat 4:3):

—	maksimaalne resolutsioon 1 600 × 1 200 pikselit sagedusel 60 Hz,

—	pikseli suurus 0,27 mm.

Tootel on järgmised liidesed:

—	mini D-sub 15-pin,

—

DVI-D,

—

DVI-I,

—	audio sisend ja väljund.

Toode edastab erinevatest allikatest (näiteks sisetelevisioonisüsteem, DVD-mängija, helivideokaamera või arvuti) pärit signaale.

8528 21 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglitega 1 ja 6 ning, grupi 84 märkust 5, KN-koodide 8528, 8528 21 ja 8528 21 90 sõnastusega.

Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 8531, kuna selle funktsioon ei ole esitada visuaalseid märke signalisatsiooni eesmärgil (vt HS selgitavaid märkusi rubriigi 8531 punkti D kohta).

Vedelkristallekraaniga (LCD), värvimonitor, mille diagonaali pikkus on 76 cm (30″) ja üldmõõtmed 71 (laius) × 45 (kõrgus) × 11 (paksus) cm (laiekraanformaat 15:9):

—	maksimaalne resolutsioon 1 024 × 768 pikselit,

—	pikseli suurus 0,50 mm.

Tootel on järgmised liidesed:

—	15-pin mini DIN,

—

BNC,

—	4-pin mini DIN,

—

RS 232 C,

—

DVI-D,

—	stereo ja PC audio.

Toode edastab erinevatest allikatest (näiteks arvuti, sisetelevisioonisüsteem, DVD-mängija või helivideokaamera) pärit signaale.

8528 21 90

Klassifikatsioon määratakse kindlaks kaupade kombineeritud nomenklatuuri tõlgendamise üldreeglitega 1 ja 6 ning, grupi 84 märkust 5, KN-koodide 8528, 8528 21 ja 8528 21 90 sõnastusega.

Toodet ei saa klassifitseerida rubriiki 8531, kuna selle funktsioon ei ole esitada visuaalseid märke signalisatsiooni eesmärgil (vt HS selgitavaid märkusi rubriigi 8531 punkti D kohta).

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/10

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 2172/2005,

23. detsember 2005,

millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifi kvoodi jaoks, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevas kokkuleppes

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 17. mai 1999. aasta määrust (EÜ) nr 1254/1999 veise- ja vasikalihaturu ühise korralduse kohta, (1) eriti selle artikli 32 lõike 1 esimest lõiku,

ning arvestades järgmist:

(1)

Pärast Tšehhi Vabariigi, Eesti, Küprose, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Sloveenia ja Slovakkia ühinemist Euroopa Liiduga otsustasid Euroopa Ühendus ja Šveits jätkata tariifisoodustuste kohandamist Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemist käsitleva kokkuleppe (2) (edaspidi “kokkulepe”) raames. Kõnealuste tariifisoodustuste kohandamisega vastavalt põllumajanduse ühiskomitee otsusele 3/2005, (3) millega muudeti kokkuleppe 1. ja 2. lisa, nähakse ette tollimaksuvaba ühenduse tariifikvoodi avamine 4 600 Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluva elusveise impordiks. Kõnealuse tariifikvoodi avamiseks ja haldamiseks tuleks vastu võtta üksikasjalikud eeskirjad mitmeks aastaks.

(2)	Asjaomaste toodete puhul on tariifikvoodi jaotamiseks sobiv kasutada määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 32 lõike 2 teises taandes nimetatud üheaegse läbivaatamise meetodit.

(3)	Kõnealusest tariifikvoodist tuleneva soodustuse saamiseks peavad elusloomad pärinema Šveitsist vastavalt kokkuleppe artiklis 4 osutatud eeskirjadele.

(4)

Spekulatsiooni vältimiseks tuleks kvoodiga lubatud kogused teha kättesaadavaks ettevõtjatele, kes suudavad tõendada tegelikku märkimisväärse ulatusega kaubandustegevust kolmandate riikidega. Seoses sellega ja tõhusa haldamise tagamiseks tuleks asjaomastelt ettevõtjatelt nõuda, et nad oleksid asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelnenud aasta jooksul importinud vähemalt 50 looma, eeldades, et 50 loomast koosnevat partiid võib käsitada tavapärase saadetisena. Kogemused on näidanud, et ühe partii ost on esmanõue, et käsitada tehingut tõelise ja elujõulisena.

(5)	Kõnealuste kriteeriumide kontrollimiseks tuleb kõik taotlused esitada liikmesriigis, kus importija on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

(6)

Spekulatsiooni vältimiseks ei tohiks ka anda kvoote importijatele, kes asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelnenud 1. jaanuaril ei olnud elusveiste kauplemises enam tegevad. Lisaks tuleks impordiõiguste saamiseks kehtestada tagatis, litsentsid ei tohiks olla loovutatavad ning impordilitsentse tuleks ettevõtjatele välja anda üksnes koguste suhtes, mille puhul neile on antud impordiõigused.

(7)	Kvootide võrdsema kasutusvõimaluse tagamiseks ning selleks, et iga taotluse puhul tagada majanduslikult tasuv loomade arv, peaks iga taotluse puhul olema määratud loomade miinimum- ja maksimumarv.

(8)	Tuleks kehtestada, et impordiõigused eraldatakse pärast järelemõtlemisaega ja vajaduse korral kohaldatakse impordi suhtes kindlaksmääratud jaotuskoefitsienti.

(9)

Määruse (EÜ) nr 1254/1999 artikli 29 lõike 1 kohaselt tuleb kõnealust korda hallata impordilitsentside abil. Selleks tuleks sätestada eeskirjad taotluste esitamise ning taotlustes ja litsentsidel esitatava teabe kohta, seda vajaduse korral lisaks komisjoni 9. juuni 2000. aasta määruse (EÜ) nr 1291/2000 (millega sätestatakse põllumajandussaaduste ja -toodete impordi- ja ekspordilitsentside ning eelkinnitussertifikaatide süsteemi kohaldamise ühised üksikasjalikud eeskirjad) (4) ja komisjoni 26. juuni 1995. aasta määruse (EÜ) nr 1445/95 (veise- ja vasikalihasektori impordi- ja ekspordilitsentside rakenduseeskirjade ning määruse (EMÜ) nr 2377/80 kehtetuks tunnistamise kohta) (5) teatavatele sätetele või nendest erandeid tehes.

(10)

Selleks et kohustada ettevõtjaid taotlema impordilitsentse kõikide eraldatud impordiõiguste suhtes, peaks kõnealune taotlemine olema impordiõiguste tagatise osas esmanõue komisjoni 22. juuli 1985. aasta määruse (EMÜ) nr 2220/85 (millega sätestatakse põllumajandustoodete tagatissüsteemi üksikasjalikud rakenduseeskirjad) (6) tähenduses.

(11)

Kogemused on näidanud, et kvootide nõuetekohaseks haldamiseks tuleks samuti sätestada, et litsentsiomanik oleks ka tegelik importija. Seepärast peaksid sellised importijad kõnealuste loomade ostmises, veos ja importimises aktiivselt osalema. Tõendi esitamine nendes tegevustes osalemise kohta peaks seega olema esmanõue litsentsiga seotud tagatiste puhul.

(12)	Kvoodi alusel imporditud loomade range statistilise kontrollimise tagamiseks ei kohaldata määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 8 lõikes 4 nimetatud lubatud kõikumist.

(13)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas veise- ja vasikalihaturu korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Käesolevaga avatakse mitmeks aastaks ajavahemikeks 1. jaanuarist 31. detsembrini tollimaksuvaba ühenduse tariifikvoot 4 600 KN-koodide 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61, 0102 90 69, 0102 90 71 või 0102 90 79 alla kuuluva Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluva elusveise importimiseks.

Tariifikvoodi järjenumber on 09.4203.

2. Lõikes 1 nimetatud toodete suhtes kohaldatakse päritolureegleid, mis on sätestatud kokkuleppe artiklis 4.

Artikkel 2

1. Artiklis 1 osutatud kvoodi kasutamiseks peab taotleja olema füüsiline või juriidiline isik, kes peab taotluse esitamisel asjaomase liikmesriigi pädevatele asutustele tõendama, et ta on artikli 3 lõikes 3 osutatud taotluste esitamise tähtpäevale eelnenud 12 kuu jooksul importinud vähemalt 50 KN-koodide 0102 10 ja 0102 90 alla kuuluvat looma.

Taotlejad peavad olema kantud riiklikku käibemaksukohustuslaste registrisse.

2. Importi tõendatakse üksnes vabasse ringlusse lubamise tollidokumendiga, mille toll on nõuetekohaselt kinnitanud ja mis viitab asjaomasele taotlejale.

Liikmesriigid võivad tunnustada esimeses lõigus nimetatud dokumentide koopiaid, mille pädev asutus on nõuetekohaselt kinnitanud. Koopiate tunnustamisel teatatakse sellest iga taotleja puhul artikli 3 lõikes 5 osutatud liikmesriigipoolse teatisega.

3. Tariifikvoote ei eraldata ettevõtjatele, kes on asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelnenud 1. jaanuari seisuga lõpetanud kolmandate riikidega kauplemise veise- ja vasikalihasektoris.

4. Ettevõte, mis on moodustatud selliste ettevõtete ühendamise teel, kes saavad tõendada importi lõikes 1 nimetatud miinimumkoguses, võib oma taotluse aluseks võtta nimetatud impordiandmed.

Artikkel 3

1. Impordiõiguste taotluse võib esitada üksnes selles liikmesriigis, kus taotleja on kantud käibemaksukohustuslaste registrisse.

2. Impordiõiguste taotlus peab hõlmama vähemalt 50 looma ega tohi hõlmata rohkem kui 5 % saadaolevast kogusest.

Kui taotlus ületab esimeses lõigus nimetatud protsenti, siis ülemäärast kogust arvesse ei võeta.

3. Impordiõiguste taotlusi saab esitada kuni asjaomase aastase kvoodi kehtivusajale eelneva 1. detsembri kella 13.00ni Brüsseli aja järgi.

Kvoodi kehtivusaja kohta, mis kestab käesoleva määruse jõustumisest kuni 31. detsembrini 2006, saab impordiõiguste taotlusi esitada kuni käesoleva määruse Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäevale järgneva kümnenda tööpäeva kella 13.00ni Brüsseli aja järgi.

4. Artikli 1 lõikes 1 nimetatud kvoodi kohta võib iga taotleja esitada ainult ühe taotluse. Kui taotleja esitab rohkem kui ühe taotluse, loetakse kõik selle taotleja taotlused kehtetuks.

5. Pärast esitatud dokumentide kontrollimist edastavad liikmesriigid komisjonile hiljemalt kümnendal tööpäeval pärast taotluste esitamise tähtaja lõppu taotlejate nimekirja koos aadresside ning taotletud kogustega.

Kõik teatised, sealhulgas tühiteatised, saadetakse faksi või e-posti teel, kasutades käesoleva määruse I lisas esitatud vormi, kui taotlused on esitatud.

Artikkel 4

1. Pärast artikli 3 lõikes 5 nimetatud teatise esitamist otsustab komisjon nii kiiresti kui võimalik, kui suures ulatuses võib taotlused rahuldada.

2. Kui artiklis 3 nimetatud taotlustega hõlmatud kogused ületavad saadaolevaid koguseid, kehtestab komisjon taotletavate koguste suhtes kohaldatava ühtse jaotuskoefitsiendi.

Kui esimeses lõigus osutatud ühtse jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena on ühes taotluses taotletav kogus väiksem kui 50 looma, jaotavad asjaomased liikmesriigid kvoodi liisuheitmisega 50 looma suurusteks partiideks. Kui järelejäänud kogus on väiksem kui 50 looma, antakse impordiõigus selle koguse kohta.

Artikkel 5

1. Impordiõiguste tagatis on 3 eurot looma kohta. Nimetatud summa tuleb esitada pädevale asutusele koos impordiõiguste taotlusega.

2. Impordilitsentsi taotlused tuleb koostada eraldatud koguse kohta. See kohustus on esmanõue määruse (EMÜ) nr 2220/85 artikli 20 lõike 2 tähenduses.

3. Kui artikli 4 lõikes 2 nimetatud jaotuskoefitsiendi kohaldamise tulemusena eraldatakse impordiõigusi taotletust väiksemale kogusele, siis vabastatakse viivitamata võrdeline osa esitatud tagatisest.

Artikkel 6

1. Jaotatud koguste importimisel tuleb esitada impordilitsents või -litsentsid.

2. Litsentsitaotlusi võib esitada üksnes selles liikmesriigis, kus taotleja esitas taotluse kvoodi alusel impordiõiguste saamiseks ja kus ta sai need õigused.

Iga impordilitsentsi väljaandmisega vähenevad vastavalt impordiõigused.

3. Impordilitsents antakse välja impordiõigused saanud ettevõtja taotlusel ja tema nimele.

4. Litsentsitaotlustele ja litsentsidele märgitakse:

a)	lahtrisse 8 päritoluriik;

b)	lahtrisse 16 üks või mitu järgmistest KN-koodidest: 0102 90 41, 0102 90 49, 0102 90 51, 0102 90 59, 0102 90 61, 0102 90 69, 0102 90 71 või 0102 90 79;

c)	lahtrisse 20 kvoodi järjenumber (09.4203) ja vähemalt üks II lisas loetletud kannetest.

Litsentsid kohustavad importima lahtris 8 näidatud riigist.

Artikkel 7

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 9 lõikest 1 ei ole käesoleva määruse kohaselt välja antud impordilitsentsid loovutatavad ning õigus kasutada tariifikvoote tekib üksnes juhul, kui litsentsid on välja antud samadele isikutele, kelle nimed on kantud litsentsiga kaasas olevatele vabasse ringlusse suunamise deklaratsioonidele, ning deklaratsioonis märgitud aadressidel.

2. Impordilitsentsid kehtivad kuni asjaomase aastase kvoodi kehtivusaja 31. detsembrini.

3. Impordilitsentsi andmise tingimuseks on, et esitatakse tagatis, mille suurus on 20 eurot looma kohta ja mis koosneb järgmistest komponentidest:

a)	artikli 5 lõikes 1 osutatud tagatis 3 eurot ning

b)	17 eurot, mille taotleja esitab koos litsentsitaotlusega.

4. Väljaantud litsentsid kehtivad kogu ühenduses.

5. Määruse (EÜ) nr 1291/2000 artikli 50 lõike 1 kohaselt maksustatakse kõik impordilitsentsil märgitud koguseid ületavad kogused vabasse ringlusse suunamise kuupäeval kohaldatava ühise tollitariifistiku maksu täismääraga.

6. Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest ei vabastata tagatist enne, kui on esitatud tõendid selle kohta, et litsentsiomanik vastutab majanduslikult ja logistiliselt asjaomaste loomade ostmise, veo ja vabasse ringlusse lubamise eest. Need tõendid koosnevad vähemalt järgmistest dokumentidest:

Olenemata määruse (EÜ) nr 1291/2000 III jaotise 4. jao sätetest ei vabastata tagatist enne, kui on esitatud tõendid selle kohta, et litsentsiomanik vastutab majanduslikult ja logistiliselt asjaomaste loomade ostmise, veo ja vabasse ringlusse lubamise eest. Need tõendid koosnevad vähemalt järgmistest dokumentidest:

b)	litsentsiomaniku nimele vormistatud veodokumendist asjaomaste loomade transpordi kohta;

c)	tõendist selle kohta, et kaup on deklareeritud vabasse ringlusesse lubamiseks ning tõendile on kaubasaajana märgitud litsentsiomaniku nimi ja aadress.

Artikkel 8

Määrust (EÜ) nr 1291/2000 ja (EÜ) nr 1445/95 kohaldatakse, kui käesolevast määrusest ei tulene teisiti.

Artikkel 9

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 23. detsember 2005

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Mariann FISCHER BOEL

(1) EÜT L 160, 26.6.1999, lk 21. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1913/2005 (ELT L 307, 25.11.2005, lk 2).

(2) EÜT L 114, 30.4.2002, lk 132.

(3) ELT L 346, 29.12.2005, lk 33.

(4) EÜT L 152, 24.6.2000, lk 1. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1856/2005 (ELT L 297, 15.11.2005, lk 7).

(5) EÜT L 143, 27.6.1995, lk 35. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 1118/2004 (ELT L 217, 17.6.2004, lk 10).

(6) EÜT L 205, 3.8.1985, lk 5. Määrust on viimati muudetud määrusega (EÜ) nr 673/2004 (ELT L 105, 14.4.2004, lk 17).

I LISA

Faks: (32-2) 292 17 34

E-post: AGRI-IMP-BOVINE@cec.eu.int

Määruse (EÜ) nr 2172/2005 kohaldamine

II LISA

Artikli 6 lõike 4 punktis c nimetatud kanded

—	:	hispaania keeles	:	Reglamento (CE) no 2172/2005
—	:	tšehhi keeles	:	Nařízení (ES) č. 2172/2005
—	:	taani keeles	:	Forordning (EF) nr. 2172/2005
—	:	saksa keeles	:	Verordnung (EG) Nr. 2172/2005
—	:	eesti keeles	:	Määrus (EÜ) nr 2172/2005
—	:	kreeka keeles	:	Κανονισμός (ΕΚ) αριθ. 2172/2005
—	:	inglise keeles	:	Regulation (EC) No 2172/2005
—	:	prantsuse keeles	:	Règlement (CE) no 2172/2005
—	:	itaalia keeles	:	Regolamento (CE) n. 2172/2005
—	:	läti keeles	:	Regula (EK) Nr. 2172/2005
—	:	leedu keeles	:	Reglamentas (EB) Nr. 2172/2005
—	:	ungari keeles	:	2172/2005/EK rendelet
—	:	malta keeles	:	Regolament (KE) Nru 2172/2005
—	:	hollandi keeles	:	Verordening (EG) nr. 2172/2005
—	:	poola keeles	:	Rozporządzenie (WE) nr 2172/2005
—	:	portugali keeles	:	Regulamento (CE) n.o 2172/2005
—	:	slovaki keeles	:	Nariadenie (ES) č. 2172/2005
—	:	sloveeni keeles	:	Uredba (ES) št. 2172/2005
—	:	soome keeles	:	Asetus (EY) N:o 2172/2005
—	:	rootsi keeles	:	Förordning (EG) nr 2172/2005

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/18

NÕUKOGU OTSUS,

20. detsember 2005,

millega muudetakse otsust 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad

(2005/952/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 207 lõiget 3,

võttes arvesse nõukogu 22. märtsi 2004. aasta otsust 2004/338/EÜ, Euratom, millega võetakse vastu nõukogu kodukord, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)

Otsuse 2001/264/EÜ (2) artikli 2 lõikes 1 sätestatakse, et peasekretär/kõrge esindaja võtab asjakohased meetmed tagamaks, et Euroopa Liidu salastatud teabe käitlemisel nõukogu peasekretariaadis peetakse kinni nõukogu julgeolekueeskirjadest, muu hulgas ka peasekretariaadiga lepingu sõlminud töövõtjate poolt.

(2)

Otsuse 2001/264/EÜ artikli 2 lõikes 2 sätestatakse, et liikmesriigid võtavad kooskõlas siseriikliku korraga asjakohased meetmed tagamaks, et Euroopa Liidu salastatud teabe käitlemisel nõukogu teenistustes ja tööruumides peetakse kinni nõukogu julgeolekueeskirjadest, muu hulgas ka liikmesriikide välislepingupartnerite poolt.

(3)

Otsus 2001/264/EÜ ei sisalda praegu sätteid selle kohta, kuidas tuleks kohaldada selle üldpõhimõtteid ja miinimumstandardeid juhul, kui nõukogu peasekretariaat annab välistele üksustele lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, sisaldavad seda ja/või millega kaasneb juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele.

(4)	Seetõttu on tarvis lisada selle kohta otsusesse 2001/264/EÜ konkreetsed ühised miinimumstandardid.

(5)

Neid ühiseid miinimumstandardeid peaksid samuti täitma liikmesriigid meetmete võtmisel vastavalt siseriiklikule korrale, kui nad annavad otsuse 2001/264/EÜ artikli 2 lõikes 2 osutatud välistele üksustele lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, millega kaasneb salastatud teave ja/või mis sisaldavad seda.

(6)	Kõnealuseid ühiseid miinimumstandardeid tuleks kohaldada, ilma et see piiraks asjakohaseid õigusakte, eelkõige direktiivi 2004/18/EÜ, (3) määrust (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (4) ja selle rakenduseeskirju ning WTO riigihankelepingut,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Otsuse 2001/264/EÜ lisa I osa punkti 8 lisatakse järgmine lause:

“Sellised miinimumstandardid hõlmavad samuti miinimumstandardeid, mida kohaldatakse juhul, kui nõukogu peasekretariaat annab tööstus- või muudele üksustele lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, sisaldavad seda ja/või millega kaasneb juurdepääs Euroopa Liidu salastatud teabele; need ühised miinimumstandardid on esitatud II osa XIII jaos.”

Artikkel 2

Käesoleva otsuse lisas esitatud tekst lisatakse otsuse 2001/264/EÜ lisasse II osa XIII jaona.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) ELT L 106, 15.4.2004, lk 22. Otsust on muudetud otsusega 2004/701/EÜ, Euratom (ELT L 319, 20.10.2004, lk 15).

(2) EÜT L 101, 11.4.2001, lk 1. Otsust on viimati muudetud otsusega 2005/571/EÜ (ELT L 193, 23.7.2005, lk 31).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta direktiiv 2004/18/EÜ ehitustööde riigihankelepingute, asjade riigihankelepingute ja teenuste riigihankelepingute sõlmimise korra kooskõlastamise kohta (ELT L 134, 30.4.2004, lk 114).

(4) Nõukogu 25. juuni 2002. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002, mis käsitleb Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatavat finantsmäärust (EÜT L 248, 16.9.2002, lk 1).

LISA

“XIII JAGU

TÖÖSTUSJULGEOLEKU ÜHISED MIINIMUMSTANDARDID

Käesolevas jaos käsitletakse sellise tööstustegevusega seotud julgeolekuaspekte, mille puhul erandlikult peetakse läbirääkimisi ja sõlmitakse lepinguid, millega antakse tööstus- või muudele üksustele täitmiseks ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, millega kaasneb salastatud teave ja/või mis sisaldavad seda, kaasa arvatud EL salastatud teabe avaldamine või sellele juurdepääs riigihankemenetluse käigus (pakkumisperiood ja lepingueelsed läbirääkimised).

MÕISTED

Käesolevates ühistes miinimumstandardites kasutatakse järgmisi mõisted:

a) salastatud leping– mis tahes toodete tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise leping, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või sellise teabe loomine;

b) salastatud alltöövõtuleping– leping, mille töövõtja on sõlminud teise töövõtjaga (st alltöövõtjaga) kaupade tarnimise, tööde teostamise või teenuste osutamise eesmärgil, mille täitmise eelduseks on või mille täitmisega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või sellise teabe loomine;

c) töövõtja– üksikisik või juriidiline isik, kellel on lepinguliste kohustuste võtmiseks õigus- ja teovõime;

d) määratud julgeolekuasutus– asutus, mis vastutab EL liikmesriigi julgeolekuasutuse ees tööstus- või muudele üksustele riigi kõigi tööstusjulgeolekuga seotud poliitikaküsimuste edastamise eest ning kõnealuse poliitika suunamise ja selle rakendamisel abi andmise eest. Siseriiklik julgeolekuasutus võib täita määratud julgeolekuasutuse ülesandeid;

e) ettevõtte julgeolekukontroll– siseriikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse haldusotsus selle kohta, et lähtudes julgeoleku seisukohast võib ettevõte pakkuda piisavat kaitset teatava salastatuse tasemega EL salastatud teabele ja ettevõtte personalile, kellel on tarvis EL salastatud teabele juurdepääsu ning kes on läbinud nõuetekohase julgeolekukontrolli ja keda on teavitatud asjakohastest julgeolekunõuetest, mis on vajalikud juurdepääsuks EL salastatud teabele ja selle kaitsmiseks;

f) tööstus- või muu üksus– üksus, mis on kaasatud kaupade tarnimisse, tööde teostamisse või teenuste osutamisse; siia võivad kuuluda tööstus-, kaubandus-, teenindus-, teadus-, uurimis-, haridus- või arendusüksused;

g) tööstusjulgeolek– kaitsemeetmete ja korra kohaldamine, et vältida, avastada ja korvata töövõtja või alltöövõtja poolt lepingueelsetel läbirääkimistel ja lepingute täitmisel käideldud EL salastatud teabe kaotust või kahjustamist;

h) siseriiklik julgeolekuasutus– EL liikmesriigi valitsusasutus, mis lõplikult vastutab EL salastatud teabe kaitsmise eest;

i) lepingu üldine salastatuse tase– kogu lepingu salastatuse kategooria määramine, mis põhineb sellise teabe ja/või materjali salastatuse kategoorial, mida luuakse, avaldatakse või millele saadakse juurdepääs, või mida võidakse luua või avaldada või millele võidakse saada juurdepääs üldise lepingu mis tahes komponendi raames. Lepingu üldine salastatuse tase ei või olla madalam selle mis tahes komponendi kõige kõrgemast salastatuse tasemest, kuid tulenevalt tasemete kogumõjust võib olla sellest kõrgem;

j) julgeolekuaspekte käsitlev dokument– lepingu sõlminud ametiasutuse poolt esitatud konkreetsete lepinguliste tingimuste kogum, mis moodustab sellise salastatud lepingu lahutamatu osa, millega kaasneb juurdepääs EL salastatud teabele või millega kaasneb sellise teabe loomine, ning millega määratakse kindlaks lepingu julgeolekunõuded või need lepingu komponendid, millele on tarvis tagada julgeolek;

k) salastatuse kategooriate määramise juhend– dokument, milles kirjeldatakse programmi või lepingu salastatud komponente, määrates kindlaks neile kohaldatavad salastatuse kategooriad. Salastatuse kategooriate määramise juhendit võib kogu programmi või lepingu kehtivuse aja jooksul täiendada ja nende teabeelementide salastatuse kategooriat võib ümber klassifitseerida või alandada. Salastatuse kategooria määramise juhend peab olema julgeolekuaspekte käsitleva dokumendi osa.

KORRALDUS

3.	Nõukogu peasekretariaat võib anda liikmesriikides registreeritud tööstus- või muudele üksustele lepinguga selliseid ülesandeid, mis on seotud EL salastatud teabega, millega kaasneb salastatud teave ja/või mis sisaldavad seda.

4.	Nõukogu peasekretariaat tagab, et salastatud lepingute sõlmimisel järgitakse kõiki kõnealustest miinimumstandarditest tulenevaid nõudeid.

5.	Liikmesriigid tagavad, et nende siseriiklikel julgeolekuasutustel on asjakohased struktuurid kõnealuste tööstusjulgeoleku miinimumstandardite kohaldamiseks. Neil võib olla üks või mitu määratud julgeolekuasutust.

6.	Nimetatud julgeolekuasutuste juhtkond vastutab lõplikult tööstus- või muudes üksustes Euroopa Liidu salastatud teabe kaitsmise eest.

Kui sõlmitakse kõnealuste miinimumstandardite kohaldamisalasse kuuluv leping või alltöövõtuleping, teatab nõukogu peasekretariaat ja/või vajadusel siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus töövõtja või alltöövõtja on registreeritud.

SALASTATUD LEPINGUD

Salastatud lepingute salastatuse kategooria määramisel tuleb arvesse võtta järgmisi põhimõtteid:

a)	Nõukogu peasekretariaat määrab vajadusel kindlaks kaitset vajava lepingu aspektid ja vastava salastatuse kategooria; sealjuures peab ta arvesse võtma enne lepingu sõlmimist loodud teabele selle koostaja poolt esialgselt määratud salastatuse kategooriat;

b)	lepingu üldine salastatuse kategooria ei või olla madalam kui selle mis tahes komponendi kõrgeim salastatuse kategooria;

c)	lepingulise tegevuse alusel loodud EL salastatud teabe kategooria määratakse vastavalt salastatuse kategooriate määramise juhendile;

d)	asjakohastel juhtudel vastutab nõukogu peasekretariaat lepingu üldise salastatuse kategooria või lepingu mis tahes komponendi salastatuse kategooria muutmise eest, konsulteerides selle koostajaga, ning kõikide huvitatud osapoolte teavitamise eest;

e)	salastatud teavet, mis on avaldatud töövõtjale või alltöövõtjale või on loodud tulenevalt lepingulisest tegevusest, ei tohi kasutada muudel kui salastatud lepingus määratletud eesmärkidel ning seda ei tohi ilma selle koostaja kirjaliku nõusolekuta avaldada kolmandatele isikutele.

Liikmesriikide siseriiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused vastutavad selle eest, et töövõtjad ja alltöövõtjad, kellega on sõlmitud salastatud lepingud, mis sisaldavad CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooriasse kuuluvat teavet, võtavad kõik vajalikud meetmed salastatud lepingu täitmisel neile avaldatud või nende poolt loodud EL salastatud teabe kaitsmiseks kooskõlas siseriiklike õigus- ja haldusnormidega. Julgeolekunõuete mittetäitmine võib põhjustada lepingu lõpetamise.

10.

Kõik tööstus- või muud üksused, kes osalevad salastatud lepingute täitmisel, millega kaasneb juurdepääs CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooria teabele, peavad olema läbinud ettevõtte julgeolekukontrolli. Liikmesriigi siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus teeb otsuse julgeolekukontrolli läbimise kohta, millega kinnitab, et ettevõte suudab pakkuda või tagada EL salastatud teabele piisavat julgeolekut vajalikul salastatuse tasemel.

11.

Siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus vastutab kõigi nende antud liikmesriigis registreeritud tööstus- või muudes üksustes töötavate isikute julgeolekukontrolli läbiviimise eest vastavalt oma siseriiklikele eeskirjadele, kes oma ülesannete tõttu vajavad juurdepääsu CONFIDENTIEL UE või SECRET UE kategooria EL salastatud teabele vastavalt salastatud lepingule.

12.	Salastatud lepingutes peab sisalduma punkti 2 alapunktis j määratletud julgeolekuaspekte käsitlev dokument. Julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis peab sisalduma salastatuse kategooriate määramise juhend.

13.

Enne läbirääkimiste alustamist salastatud lepingu sõlmimiseks võtab nõukogu peasekretariaat ühendust selle liikmesriigi siseriikliku julgeolekuasutusega/määratud julgeolekuasutusega, kus asjaomased tööstus- või muud üksused on registreeritud, et saada kinnitust selle kohta, et nad on läbinud lepingu salastatuse kategooriale vastaval tasemel kehtiva julgeolekukontrolli.

14.	Lepingu sõlminud ametiasutus ei tohi anda eelistatud pakkujale täitmiseks salastatud lepingut enne julgeolekukontrolli läbimist kinnitava tõendi saamist.

15.	Kui liikmesriikide siseriiklikud õigusnormid seda ette ei näe, ei nõuta ettevõtte julgeolekukontrolli RESTREINT UE kategooria teavet sisaldavate lepingute puhul.

16.	Salastatud lepingutega seotud pakkumismenetluste korral peavad pakkumiskutsed sisaldama sätet nõudega, et pakkumise esitaja, kes pakkumist ei esita või keda ei valita, peab tagastama kõik dokumendid kindlaksmääratud tähtaja jooksul.

17.

Töövõtjal võib osutuda vajalikuks pidada läbirääkimisi salastatud alltöövõtulepingute sõlmimiseks eri tasandi alltöövõtjatega. Töövõtja vastutab selle eest, et oleks tagatud kõigi alltöövõtuga seotud tegevuste teostamine kooskõlas käesolevas jaos sisalduvate ühiste miinimumstandarditega. Töövõtja ei või siiski edastada EL salastatud teavet või materjali alltöövõtjale ilma selle koostaja eelneva kirjaliku nõusolekuta.

18.	Tingimused, mille alusel töövõtja võib alltöövõtulepinguid sõlmida, peavad olema määratletud nii pakkumises kui ka lepingus. Euroopa Liitu mittekuuluvates riikides registreeritud üksustega ei tohi sõlmida alltöövõtulepinguid ilma nõukogu peasekretariaadi selge kirjaliku loata.

19.

Kogu lepingu kehtivusaja jooksul jälgib asjaomane siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus koostöös nõukogu peasekretariaadiga lepingu julgeolekualaste sätete täitmist. Salastatud teabega seotud juhtumitest teatamise kohta antakse aru vastavalt käesolevate julgeolekueeskirjade II osa X jao sätetele. Ettevõtte julgeolekukontrolli otsuse muutmisest või selle tühistamisest teatatakse viivitamatult nõukogu peasekretariaadile ja muule siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, keda oli julgeolekukontrollist teavitatud.

20.

Kui salastatud leping või salastatud alltöövõtuleping lõpetatakse, teatavad nõukogu peasekretariaat ja/või vajadusel siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus sellest viivitamata selle liikmesriigi siseriiklikule julgeolekuasutusele/määratud julgeolekuasutusele, kus töövõtja või alltöövõtja on registreeritud.

21.	Pärast salastatud lepingu või alltöövõtulepingu lõpetamist või sõlmimist järgivad töövõtjad ja alltöövõtjad jätkuvalt käesolevas jaos sisalduvaid ühiseid miinimumstandardeid ning säilitavad salastatud teabe konfidentsiaalsuse.

22.	Erisätted salastatud teabe kõrvaldamise kohta lepingu lõppemisel nähakse ette julgeolekuaspekte käsitlevas dokumendis või muudes asjakohastes julgeolekunõudeid kehtestavates sätetes.

KÜLASTUSED

23.

Nõukogu peasekretariaadi personali külastused EL salastatud lepinguid täitvatesse liikmesriikide tööstus- või muudesse üksustesse peavad olema korraldatud asjaomase siseriikliku julgeolekuasutuse/määratud julgeolekuasutuse kaudu. Tööstus- või muude üksuste töötajate külastused, mis toimuvad EL salastatud lepingute raames, peavad olema korraldatud asjaomaste julgeolekuasutuste/määratud julgeolekuasutuste kaudu. EL salastatud lepinguga seotud siseriiklikud julgeolekuasutused/määratud julgeolekuasutused võivad siiski nõustuda korraga, mille kohaselt tööstus- või muude üksuste töötajate külastusi võib korraldada otse.

EL SALASTATUD TEABE EDASTAMINE JA VEDU

24.	Euroopa Liidu salastatud teabe edastamisel kohaldatakse käesolevate julgeolekueeskirjade II osa VII jao II peatüki ja vajadusel XI jao sätteid. Nimetatud sätete täiendamiseks kohaldatakse kõiki kehtivaid liikmesriikidevahelisi menetlusi.

25.

Salastatud lepingutega seotud EL salastatud materjali rahvusvaheline vedu toimub vastavalt liikmesriikide siseriiklikule korrale. Rahvusvaheliseks veoks kohaldatavate julgeolekukorralduste läbivaatamisel kohaldatakse järgmisi põhimõtteid:

a)	julgeolek kindlustatakse saatekohast lõppsihtkohta transportimise kõigil etappidel ja igas olukorras;

b)	saadetisele kohaldatava kaitse tase määratakse selles sisalduva materjali kõrgeima salastatuse kategooria järgi;

c)	vajadusel teostatakse veoteenuseid pakkuvatele äriühingutele ettevõtte julgeolekukontrolli. Sellistel juhtudel teostatakse saadetist käitlevale personalile julgeolekukontroll vastavalt käesolevas jaos sisalduvatele ühistele miinimumstandarditele;

d)	vedu toimub võimalikult täpselt punktist punkti ja see lõpetatakse nii kiiresti kui asjaolud seda võimaldavad;

e)	võimaluse korral peaks teekond kulgema üksnes läbi EL liikmesriikide. Teekond läbi Euroopa Liitu mittekuuluvate riikide tuleks ette võtta üksnes siis, kui selleks on andnud loa nii lähteriigi kui ka vastuvõtjariigi siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus;

f)	enne EL salastatud materjali edastamist koostab saatja veoplaani ning selle kinnitab asjaomane siseriiklik julgeolekuasutus/määratud julgeolekuasutus.”

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/24

NÕUKOGU OTSUS,

20. detsember 2005,

Euroopa Ühenduse ja Tai vahelise vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta

(2005/953/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu volitas 26. juunil 2003 komisjoni algatama läbirääkimisi GATT 1994 artikli XXVIII raames, et muuta riisi suhtes kehtestatud teatud soodustusi. Sellega seoses teatas Euroopa Ühendus 2. juulil 2003 WTO-le oma kavatsusest muuta EÜ loendis CXL toodud teatud soodustusi.

(2)	Komisjon on pidanud läbirääkimisi vastavalt nõukogu läbirääkimisjuhistele ja konsulteerinud Euroopa Ühenduse asutamislepingu artikli 133 alusel moodustatud komiteega.

(3)

Komisjon on pidanud läbirääkimisi Ameerika Ühendriikidega, kellel on HS-koodiga 1006 20 (kooritud riis) toodete suhtes peamine tarnimishuvi ja HS-koodiga 1006 30 (kroovitud riis) toote suhtes oluline tarnimishuvi, samuti Taiga, kellel on HS-koodiga 1006 30 (kroovitud riis) toote suhtes peamine tarnimishuvi ja HS-koodiga 1006 20 (kooritud riis) toote suhtes oluline tarnimishuvi, ning India ja Pakistaniga, kellel mõlemal on HS-koodiga 1006 20 (kooritud riis) toote suhtes oluline tarnimishuvi.

(4)

Ühenduse nimel on heaks kiidetud kokkulepped India ja Pakistaniga vastavalt otsustega 2004/617/EÜ (1) ja 2004/618/EÜ. (2) Kooritud riisi (kaubakood 1006 20) ja kroovitud riisi (kaubakood 1006 30) uus tariifimäär kehtestati otsusega 2004/619/EÜ. (3) Kokkulepe Ameerika Ühendriikidega kiideti heaks otsusega 2005/476/EÜ. (4)

(5)	Tänaseks on komisjon pidanud Taiga edukalt läbirääkimisi, et sõlmida ühenduse ja Tai vahel kirjavahetuse vormis leping, mis tuleks seetõttu heaks kiita.

(6)

Lepingu täieliku kohaldamise tagamiseks alates 1. septembrist 2005 ja sõltuvalt muudatuste sisseviimisest nõukogu 29. septembri 2003. aasta määrusesse (EÜ) nr 1785/2003 riisituru ühise korralduse kohta (5) peaks komisjonile andma volituse kinnitada ajutised erandid kõnealusest määrusest ja võtta vastu vajalikud rakendusmeetmed.

(7)	Käesoleva otsuse rakendamiseks vajalikud meetmed tuleks vastu võtta vastavalt nõukogu 28. juuni 1999. aasta otsusele 1994/468/EÜ, millega kehtestatakse komisjoni rakendusvolituste kasutamise menetlused, (6)

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Käesolevaga kiidetakse ühenduse nimel heaks Euroopa Ühenduse ja Tai vaheline vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitlev kirjavahetuse vormis leping.

Käesolevale otsusele on lisatud lepingu tekst.

Artikkel 2

1. Nimetatud lepingu täielikuks kohaldamiseks alates 1. septembrist 2005 võib komisjon teha erandeid nõukogu määruse (EÜ) nr 1785/2003 suhtes vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 osutatud korrale, kuni nimetatud määrust on muudetud, kuid igal juhul hiljemalt 30. juunil 2006.

2. Komisjon võtab kõnealuse lepingu üksikasjalikud rakenduseeskirjad vastu vastavalt käesoleva otsuse artikli 3 lõikes 2 kehtestatud korrale.

Artikkel 3

1. Komisjoni abistab määruse (EÜ) nr 1784/2003 (7) artikli 25 alusel loodud teraviljaturu korralduskomitee.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse otsuse 1999/468/EÜ artikleid 4 ja 7.

Otsuse 1999/468/EÜ artikli 4 lõikes 3 sätestatud tähtaeg on üks kuu.

3. Komitee võtab vastu oma töökorra.

Artikkel 4

Nõukogu eesistuja on volitatud määrama isiku, kellel on õigus ühenduse nimel ühenduse suhtes siduvale lepingule alla kirjutada. (8)

Brüssel, 20. detsember 2005

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BECKETT

(1) ELT L 279, 28.8.2004, lk 17.

(2) ELT L 279, 28.8.2004, lk 23.

(3) ELT L 279, 28.8.2004, lk 29.

(4) ELT L 170, 1.7.2005, lk 67.

(5) ELT L 270, 21.10.2003, lk 96.

(6) EÜT L 184, 17.7.1999, lk 23.

(7) ELT L 270, 21.10.2003, lk 78.

(8) Nõukogu peasekretariaat avaldab lepingu jõustumise kuupäeva Euroopa Liidu Teatajas.

Euroopa Ühenduse ja Tai vaheline vastavalt GATT 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitlev kirjavahetuse vormis

LEPING

Brüssel, 20. detsember 2005

Lugupeetud härra

Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Tai Kuningriigi (Tai) vaheliste läbirääkimiste tulemusena vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmiseks nõustub EÜ allpool esitatud otsustega.

1.	Kooritud riisi (HS alamrubriik 1006 20), poolkroovitud ja kroovitud riisi (HS alamrubriik 1006 30) ja purustatud riisi (HS alamrubriik 1006 40) kehtivad tollimaksumäärad on vastavalt 65 eurot/t, 175 eurot/t ja 128 eurot/t.

2.	EÜ kohaldab poolkroovitud ja kroovitud riisile (HS alamrubriik 1006 30) punktide 3–6 kohast tollimaksumäära.

3.	Aastase imporditaseme arvutamise aluseks on turustusaastatel (1. september kuni 31. august) 2001/02 kuni 2003/04 ELi 25 liikmesriiki imporditud kogu keskmine eri päritolu poolkroovitud ja kroovitud riisi kogus, millele lisatakse 10 % (st 337 168 tonni).

4.	Kuue kuu imporditase: igal turustusaastal arvutatakse kuue kuu imporditase, mis on 47 protsenti punkti 3 alusel arvutatud aastasest imporditasemest (st 158 469 tonni).

Kohaldatava tariifimäära poolaasta korrigeerimine: 10 päeva jooksul pärast iga turustusaasta esimese kuue kuu lõppu vaatab EÜ kohaldatava tariifimäära üle ja korrigeerib seda vajaduse korral järgmiselt:

a)	kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti üle eespool esitatud punkti 4 alusel arvutatud selleks ajavahemikuks ette nähtud kuue kuu imporditaseme (st rohkem kui 182 239 tonni), kohaldab EÜ tariifi 175 eurot/t;

kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on väiksem või võrdne eespool esitatud punkti 4 alusel arvutatud selleks ajavahemikuks ette nähtud kuue kuu imporditasemega, millele lisatakse 15 protsenti (st 182 239 tonni või vähem), kohaldab EÜ tariifi 145 eurot/t.

Eespool esitatud alapunktide a ja b kohaldamisel tähendab tegelik poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu HS alamrubriigi 1006 30 alla kuuluva eri päritoluga riisi importi ELi 25 liikmesriiki.

Kohaldatava tariifimäära korrigeerimine aasta lõpus: 10 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu vaatab EÜ kohaldatava tariifimäära üle ja korrigeerib seda vajaduse korral järgmiselt:

a)	kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti üle eespool esitatud punkti 3 alusel arvutatud selleks 12-kuuliseks ajavahemikuks ette nähtud aastase imporditaseme (st rohkem kui 387 743 tonni), kohaldab EÜ tariifi 175 eurot/t;

kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on väiksem või võrdne eespool esitatud punkti 3 alusel arvutatud selleks 12-kuuliseks ajavahemikuks ette nähtud aastase imporditasemega, millele lisatakse 15 protsenti (st 387 743 tonni või vähem), kohaldab EÜ tariifi 145 eurot/t.

Eespool esitatud alapunktide a ja b kohaldamisel tähendab tegelik poolkroovitud ja kroovitud riisi import eri päritoluga HS alamrubriigi 1006 30 alla kuuluva kogu riisi importi ELi 25 liikmesriiki.

7.	Tariifikvoot: EÜ kehtestab poolkroovitud ja kroovitud riisile uue aastase tariifikvoodi 13 500 tonni, millest 4 313 tonni eraldatakse Taile. Kvoodi raamesse jäävale impordile kehtib nullprotsendine impordi tollimaksumäär.

8.	Purustatud riis: HS alamrubriigi 1006 40 riisi suhtes kohaldab EÜ impordi tollimaksumäära 65 eurot/t.

9.	Purustatud riisile kehtiv tariifikvoot tõstetakse 100 000 tonnile. Kvoodi raamesse jäävale impordile kehtib eespool punktis 8 nimetatud impordi tollimaksumäär, millest arvatakse maha 30,77 protsenti.

10.	Andmed: punktides 5 ja 6 määratud aasta ja kuue kuu tegelikult imporditud koguste arvutused tehakse EÜ riisi impordilitsentside andmete alusel. EÜ avaldab need andmed igal nädalal Internetis.

11.	Läbipaistvus: EÜ teatab avalikult viivitamata kõigist rakendatud tariifimäärade muudatustest.

12.	Konsultatsioonid: ühe lepinguosalise soovil alustavad lepinguosalised 30 päeva jooksul vastava palve saamisest konsultatsioone käesolevas lepingus käsitletud teemadel.

13.	Käesoleva lepingu sätted jõustuvad 1. septembril 2005.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eespool esitatuga.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Euroopa Ühenduse nimel

Bangkok, 21. detsember 2005

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

“Euroopa Ühenduse (EÜ) ja Tai Kuningriigi (Tai) vaheliste läbirääkimiste tulemusena vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmiseks nõustub EÜ allpool esitatud otsustega.

1.	Kooritud riisi (HS alamrubriik 1006 20), poolkroovitud ja kroovitud riisi (HS alamrubriik 1006 30) ja purustatud riisi (HS alamrubriik 1006 40) kehtivad tollimaksumäärad on vastavalt 65 eurot/t, 175 eurot/t ja 128 eurot/t.

2.	EÜ kohaldab poolkroovitud ja kroovitud riisile (HS alamrubriik 1006 30) punktide 3–6 kohast tollimaksumäära.

3.	Aastase imporditaseme arvutamise aluseks on turustusaastatel (1. september kuni 31. august) 2001/02 kuni 2003/04 ELi 25 liikmesriiki imporditud kogu keskmine eri päritolu poolkroovitud ja kroovitud riisi kogus, millele lisatakse 10 % (st 337 168 tonni).

4.	Kuue kuu imporditase: igal turustusaastal arvutatakse kuue kuu imporditase, mis on 47 protsenti punkti 3 alusel arvutatud aastasest imporditasemest (st 158 469 tonni).

a)	kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud kuuekuulisel perioodil on rohkem kui 15 protsenti üle eespool esitatud punkti 4 alusel arvutatud selleks ajavahemikuks ette nähtud kuue kuu imporditaseme (st rohkem kui 182 239 tonni), kohaldab EÜ tariifi 175 eurot/t;

Eespool esitatud alapunktide a ja b kohaldamisel tähendab tegelik poolkroovitud ja kroovitud riisi import kogu HS alamrubriigi 1006 30 alla kuuluva eri päritoluga riisi importi ELi 25 liikmesriiki.

Kohaldatava tariifimäära korrigeerimine aasta lõpus: 10 päeva jooksul pärast iga turustusaasta lõppu vaatab EÜ kohaldatava tariifimäära üle ja korrigeerib seda vajaduse korral järgmiselt:

a)	kui poolkroovitud ja kroovitud riisi tegelik import vahetult lõppenud turustusaastal on rohkem kui 15 protsenti üle eespool esitatud punkti 3 alusel arvutatud selleks 12-kuuliseks ajavahemikuks ette nähtud aastase imporditaseme (st rohkem kui 387 743 tonni), kohaldab EÜ tariifi 175 eurot/t;

Eespool esitatud alapunktide a ja b kohaldamisel tähendab tegelik poolkroovitud ja kroovitud riisi import eri päritoluga HS alamrubriigi 1006 30 alla kuuluva kogu riisi importi ELi 25 liikmesriiki.

7.	Tariifikvoot: EÜ kehtestab poolkroovitud ja kroovitud riisile uue aastase tariifikvoodi 13 500 tonni, millest 4 313 tonni eraldatakse Taile. Kvoodi raamesse jäävale impordile kehtib nullprotsendine impordi tollimaksumäär.

8.	Purustatud riis: HS alamrubriigi 1006 40 riisi suhtes kohaldab EÜ impordi tollimaksumäära 65 eurot/t.

9.	Purustatud riisile kehtiv tariifikvoot tõstetakse 100 000 tonnile. Kvoodi raamesse jäävale impordile kehtib eespool punktis 8 nimetatud impordi tollimaksumäär, millest arvatakse maha 30,77 protsenti.

10.	Andmed: punktides 5 ja 6 määratud aasta ja kuue kuu tegelikult imporditud koguste arvutused tehakse EÜ riisi impordilitsentside andmete alusel. EÜ avaldab need andmed igal nädalal Internetis.

11.	Läbipaistvus: EÜ teatab avalikult viivitamata kõigist rakendatud tariifimäärade muudatustest.

12.	Konsultatsioonid: ühe lepinguosalise soovil alustavad lepinguosalised 30 päeva jooksul vastava palve saamisest konsultatsioone käesolevas lepingus käsitletud teemadel.

13.	Käesoleva lepingu sätted jõustuvad 1. septembril 2005.

Oleksin tänulik, kui kinnitaksite, et Teie valitsus nõustub eespool esitatuga.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.”

Tail on au kinnitada oma nõusolekut selle kirja sisuga.

Palun võtke vastu minu sügavaim lugupidamine.

Tai Kuningriigi nimel

29.12.2005

Euroopa Liidu Teataja

L 346/33

EUROOPA ÜHENDUSE JA ŠVEITSI KONFÖDERATSIOONI VAHELISE PÕLLUMAJANDUSTOODETEGA KAUPLEMISE KOKKULEPPEGA ASUTATUD PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE OTSUS nr 3/2005,

19. detsember 2005,

1. ja 2. lisa kohandamise kohta pärast Euroopa Liidu laienemist

(2005/955/EÜ)

PÕLLUMAJANDUSE ÜHISKOMITEE,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse (edaspidi EÜ) ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelist põllumajandustoodetega kauplemise kokkulepet (edaspidi “kokkulepe”), eriti selle artiklit 11,

ning arvestades järgmist:

(1)	Kokkulepe jõustus 1. juunil 2002. aastal ja sisaldab muu hulgas 1. ja 2. lisa, milles käsitletakse kokkuleppepoolte kahepoolseid kaubandussoodustusi.

(2)	Euroopa Liit laienes 1. mail 2004. aastal seoses Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovakkia Vabariigi ühinemisega.

(3)

ELi–Šveitsi tippkohtumisel 19. mail 2004. aastal leppisid kokkuleppepooled kokku, et nad kohandavad kahepoolseid kaubandussoodustusi põhimõttel, et Euroopa Liidu uute liikmesriikide ja Šveitsi vaheliste kahepoolsete kokkulepete alusel antud soodustuste kohased kaubavood tuleks sisuliselt vastastikku säilitada ka ELi laienemise järel.

(4)	Kokkuleppepooled võtsid autonoomselt ja ülemineku korras vastu meetmed, et tagada kaubavoogude järjepidevus pärast 1. maid 2004. aastat,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Kokkuleppe 1. ja 2. lisa asendatakse vastavalt käesoleva otsuse 1. ja 2. lisaga.

Artikkel 2

Šveitsi Konföderatsioon kinnitab, et Šveitsi veiste eksport Euroopa Ühendusse vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1760/2000 (1) sätestatud veiste identifitseerimise ja registreerimise süsteemi nõuetele.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub 1. jaanuaril 2006.

Brüssel, 19. detsember 2005

Põllumajanduse ühiskomitee nimel

Euroopa Ühenduse delegatsiooni juht

Aldo LONGO

Šveitsi delegatsiooni juht

Christian HÄBERLI

Põllumajanduse ühiskomitee sekretär

Remigi WINZAP

(1) EÜT L 204, 11.8.2000, lk 1. Määrust on muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

LISA 1

Šveitsi poolt antavad soodustused

Šveits annab järgmistele ühendusest pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused; mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastakoguste piires:

Šveitsi tariifirubriik	Kauba kirjeldus	Kohaldatav tollimaksumäär (Šveitsi franki/100 kg brutomassi kohta)	Aastakogus netokaalus (tonnides)
0101 90 95	Elushobused (välja arvatud tõupuhtad aretusloomad ja tapaloomad) (peade arvu järgi)	0	100 pead
0207 14 81	Kodukana (Gallus domesticus) rinnatükid, külmutatud	15	2 000
0207 14 91	Kodukana (Gallus domesticus) jaotustükid ja söödav rups, sealhulgas maks (välja arvatud rinnatükid), külmutatud	15	1 200
0207 27 81	Kodukalkuni (Meleagris gallopavo domesticus) rinnatükid, külmutatud	15	800
0207 27 91	Kodukalkuni (Meleagris gallopavo domesticus) jaotustükid ja söödav rups, sealhulgas maks (välja arvatud rinnatükid), külmutatud	15	600
0207 33 11	Kodupardid (Anas platyrhyncos domesticus), tükeldamata, külmutatud	15	700
0207 34 00	Kodupardi, hane või pärlkana (kultuurtõugu) rasvane maks, värske või jahutatud	9,5	20
0207 36 91	Kodupardi, hane või pärlkana (kultuurtõugu) jaotustükid ja söödav rups, külmutatud (välja arvatud rasvane maks)	15	100
0208 10 00	Küüliku- või jäneseliha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud	11	1 700
0208 90 10	Ulukiliha ja söödav rups, värske, jahutatud või külmutatud (välja arvatud jänese- ja metssealiha)	0	100
ex ex 0210 11 91	Sea (välja arvatud metssea) kondiga tagaosad ja nende jaotustükid, soolatud või soolvees, kuivatatud või suitsutatud	vaba	1 000 (1)
ex ex 0210 19 91	Sea (välja arvatud metssea) kondita tagaosad ja nende jaotustükid, soolatud või soolvees, kuivatatud või suitsutatud	tollimaksuvaba	1 000 (1)
0210 20 10	Kuivatatud veiseliha	tollimaksuvaba	200 (2)
ex ex 0407 00 10	Söödavad linnumunad, koorega, värsked, konserveeritud või kuumtöödeldud	47	150
ex ex 0409 00 00	Naturaalne akaatsiamesi	8	200
ex ex 0409 00 00	Naturaalne mesi (välja arvatud akaatsiamesi)	26	50
0602 10 00	Juurdumata pistikud ja pookoksad	tollimaksuvaba	piiramatu
	Taimed seemneviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud):	tollimaksuvaba	(3)
0602 20 11	— poogitud, paljasjuursed
0602 20 19	— poogitud, juurepalliga
0602 20 21	— pookimata, paljasjuursed
0602 20 29	— pookimata, juurepalliga
	Taimed luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud):	tollimaksuvaba	(3)
0602 20 31	— poogitud, paljasjuursed
0602 20 39	— poogitud, juurepalliga
0602 20 41	— pookimata, paljasjuursed
0602 20 49	— pookimata, juurepalliga
	Taimed muul kujul kui seemne- või luuviljaliste pookealusena (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud), söödavate viljadega:	tollimaksuvaba	piiramatu
0602 20 51	— paljasjuursed
0602 20 59	— muud peale paljasjuursete
	Puud ja põõsad, söödavate viljadega, paljasjuursed:
0602 20 71	— seemneviljalised
0602 20 72	— luuviljalised	tollimaksuvaba	(3)
0602 20 79	— muud peale seemne- või luuviljaliste	tollimaksuvaba	piiramatu
	Puud ja põõsad, söödavate viljadega, juurepalliga:
0602 20 81	— seemneviljalised
0602 20 82	— luuviljalised	tollimaksuvaba	(3)
0602 20 89	— muud peale seemne- või luuviljaliste	tollimaksuvaba	piiramatu
0602 30 00	Rododendronid ja asalead, poogitud või pookimata	tollimaksuvaba	piiramatu
	Roositaimed, poogitud või pookimata:	tollimaksuvaba	piiramatu
0602 40 10	— kibuvitsad ja kibuvitsavarred:
	— muud peale kibuvitsade ja kibuvitsavarte:
0602 40 91	— paljasjuursed
0602 40 99	— muud peale paljasjuursete, juurepalliga taimede
	Kultuurtaimede istikud (seemnest kasvatatud või vegetatiivse paljundamise teel saadud); seeneniidistikud:	tollimaksuvaba	piiramatu
0602 90 11	— seemikud ja siirdmuru
0602 90 12	— seeneniidistik
0602 90 19	— muud peale seemikute, siirdmuru ja seeneniidistike
	Muud elustaimed (sealhulgas juurtega):	tollimaksuvaba	piiramatu
0602 90 91	— paljasjuursed
0602 90 99	— muud peale paljasjuursete, juurepalliga taimede
0603 10 31	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikenelgid, 1. maist 25. oktoobrini	tollimaksuvaba	1 000
0603 10 41	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikeroosid, 1. maist 25. oktoobrini
	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (välja arvatud nelgid ja roosid), 1. maist 25. oktoobrini:
0603 10 51	— puitunud varrega
0603 10 59	— muud peale puitunud varrega lillede
0603 10 71	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõiketulbid, 26. oktoobrist 30. aprillini	tollimaksuvaba	piiramatu
	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja õiepungad (välja arvatud tulbid ja roosid), 26. oktoobrist 30. aprillini:	tollimaksuvaba	piiramatu
0603 10 91	— puitunud varrega
0603 10 99	— muud peale puitunud varrega lilled
	Tomatid, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	10 000
	— kirsstomatid:
0702 00 10	— 21. oktoobrist 30. aprillini
	— pikergused tomatid:
0702 00 20	— 21. oktoobrist 30. aprillini
	— muud 80 mm või suurema läbimõõduga tomatid (lihatomatid):
0702 00 30	— 21. oktoobrist 30. aprillini
	— muud:
0702 00 90	— 21. oktoobrist 30. aprillini
	Jääsalat, ilma välimiste lehtedeta:	tollimaksuvaba	2 000
0705 11 11	— 1. jaanuarist veebruari lõpuni	tollimaksuvaba	2 000
	Salatsigur, värske või jahutatud:	tollimaksuvaba	2 000
0705 21 10	— 21. maist 30. septembrini	tollimaksuvaba	2 000
0707 00 30	Säilituskurgid, pikemad kui 6 cm, kuid mitte üle 12 cm, värsked või jahutatud, 21. oktoobrist 14. aprillini	5	100
0707 00 31	Säilituskurgid, pikemad kui 6 cm kuid mitte üle 12 cm, värsked või jahutatud, 15. aprillist 20. oktoobrini	5	100
0707 00 50	Kornišonid, värsked või jahutatud	3,5	300
	Baklažaanid, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0709 30 10	— 16. oktoobrist 31. maini	tollimaksuvaba	1 000
0709 51 00 0709 59 00	Seened, värsked või jahutatud, perekonnast Agaricus või muust perekonnast, välja arvatud trühvlid	tollimaksuvaba	piiramatu
	Paprika, värske või jahutatud	2,5	piiramatu
0709 60 11	— 1. novembrist 31. märtsini	2,5	piiramatu
0709 60 12	Paprika, värske või jahutatud, 1. aprillist 31. oktoobrini	5	1 300
	Kabatšokid (sealhulgas kabatšokiõied), värsked või jahutatud:	tollimaksuvaba	2 000
0709 90 50	— 31. oktoobrist 19. aprillini	tollimaksuvaba	2 000
ex ex 0710 80 90	Seened (kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud), külmutatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0711 90 90	Lühiajaliseks säilitamiseks konserveeritud köögiviljad ja köögiviljasegud (nt gaasilise vääveldioksiidiga, soolvees, väävlishapus vees vm konserveerivas lahuses), koheseks tarbimiseks kõlbmatud	0	150
0712 20 00	Sibulad, kuivatatud, ka tükeldatud või viilutatud või peenestatud või pulbriks jahvatatud, kuid muul viisil toiduks töötlemata	0	100
0713 10 11	Herned (Pisum sativum), kuivatatud, ilma kaunteta, terveteralised, töötlemata, loosöödaks	0,9 hinnaalandus rakendatavast maksumäärast	1 000
0713 10 19	Herned (Pisum sativum), kuivatatud, ilma kaunata, terveteralised, töötlemata (välja arvatud loomasöödaks, tehniliseks kasutamiseks või õlle valmistamiseks ettenähtud herned)	0	1 000
	Sarapuupähklid (Corylus spp.), värsked või kuivatatud:	tollimaksuvaba	piiramatu
0802 21 90	— koorega, muud peale loomasöödaks või õli tootmiseks kasutatavate pähklite
0802 22 90	— ilma kooreta, muud peale loomasöödaks või õli tootmiseks kasutatavate pähklite
ex ex 0802 90 90	Piiniapähklid, värsked või kuivatatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0805 10 00	Apelsinid, värsked või kuivatatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0805 20 00	Mandariinid (sealhulgas tangeriinid ja satsumad); klementiinid, vilkingid jms tsitrushübriidid, värsked või kuivatatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0807 11 00	Arbuusid, värsked	tollimaksuvaba	piiramatu
0807 19 00	Melonid, värsked, muud peale arbuuside	tollimaksuvaba	piiramatu
	Aprikoosid, värsked, lahtiselt pakitud:	tollimaksuvaba	2 000
0809 10 11	— 1. septembrist 30. juunini
	Muul viisil pakitud:
0809 10 91	— 1. septembrist 30. juunini
0809 40 13	Ploomid, värsked, lahtiselt pakitud, 1. juulist 30. septembrini	0	600
0810 10 10	Maasikad, värsked, 1. septembrist 14. maini	tollimaksuvaba	10 000
0810 10 11	Maasikad, värsked, 15. maist 31. augustini	0	200
0810 20 11	Vaarikad, värsked, 1. juunist 14. septembrini	0	250
0810 50 00	Kiivid, värsked	tollimaksuvaba	piiramatu
ex ex 0811 10 00	Maasikad, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud, ilma suhkru või muu magusainelisandita, pakendamata jaemüügiks, tööstuslikuks kasutamiseks	10	1 000
ex ex 0811 20 90	Vaarikad, murakad või mooruspuumarjad, logani murakad ja sõstrad või karusmarjad, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud, ilma suhkru või muu magusainelisandita, pakendamata jaemüügiks, tööstuslikuks kasutamiseks	10	1 000
0811 90 10	Mustikad, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma	0	200
0811 90 90	Söödavad puuviljad, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma (välja arvatud maasikad, vaarikad, murakad või mooruspuumarjad, logani murakad, sõstrad või karusmarjad, mustikad ja troopilised puuviljad)	0	1 000
0904 20 90	Perekonda Capsicum või Pimenta kuuluvad viljad, kuivatatud või peenestatud või pulbriks jahvatatud, töödeldud	0	150
0910 20 00	Safran	tollimaksuvaba	piiramatu
1001 90 40	Jahu ja meslin (välja arvatud kõva nisu), denatureeritud, loomasöödana kasutamiseks	0,6 hinnaalandus rakendatavast maksumäärast	50 000
1005 90 30	Maisiterad, loomasöödana kasutamiseks	0,5 hinnaalandus rakendatavast maksumäärast	13 000
	Oliiviõli, külmpressitud, muu peale loomasöödana kasutatava:
1509 10 91	— klaasmahutites mahuga kuni 2 liitrit	60,60 (4)	piiramatu
1509 10 99	— klaasmahutites mahuga üle 2 liitri või muudes mahutites	86,70 (4)	piiramatu
	Oliiviõli ja selle fraktsioonid, rafineeritud või rafineerimata, kuid keemiliselt modifitseerimata, muu kui loomasöödana kasutatav:
1509 90 91	— klaasmahutites mahuga kuni 2 liitrit	60,60 (4)	piiramatu
1509 90 99	— klaasmahutites mahuga üle 2 liitri või muudes mahutites	86,70 (4)	piiramatu
	Tomatid, terved või tükeldatud, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta:
2002 10 10	— mahutites mahuga üle 5 kg	2,50	piiramatu
2002 10 20	— mahutites mahuga kuni 5 kg	4,50	piiramatu
	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, muul kujul kui terved või tükeldatud:	tollimaksuvaba	piiramatu
2002 90 10	— mahutites mahuga üle 5 kg	tollimaksuvaba	piiramatu
2002 90 21	Tomatipulp, -püree ja -kontsentraat tomatitest ja veest ning võib-olla ka soolast ja muudest maitseainetest, kuivainesisaldusega 25 % või enam massist, hermeetiliselt suletavates mahutites massiga kuni 5 kg	tollimaksuvaba	piiramatu
2002 90 29	Tomatid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, muul kujul kui terved või tükeldatud ja muul kujul kui tomatipulp, -püree ja -kontsentraat:	tollimaksuvaba	piiramatu
2002 90 29	— mahutites mahuga kuni 5 kg	tollimaksuvaba	piiramatu
2003 10 00	Perekonda Agaricus kuuluvad seened, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta	0	1 700
	Artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutatud, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:
ex ex 2004 90 18	— mahutites üle 5 kg	17,5	piiramatu
ex ex 2004 90 49	— mahutites kuni 5 kg	24,5	piiramatu
	Spargel, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:	tollimaksuvaba	piiramatu
2005 60 10	— mahutites üle 5 kg
2005 60 90	— mahutites kuni 5 kg
	Oliivid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:	tollimaksuvaba	piiramatu
2005 70 10	— mahutites üle 5 kg
2005 70 90	— mahutites kuni 5 kg
	Kapparid ja artišokid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma veiniäädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigi 2006 tooted:
ex ex 2005 90 11	— mahutites üle 5 kg	17,5	piiramatu
ex ex 2005 90 40	— mahutites kuni 5 kg	24,5	piiramatu
2008 30 90	Tsitrusviljad, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru või muu magusaine- või piirituselisandiga või -lisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	tollimaksuvaba	piiramatu
2008 50 10	Aprikoosipulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud suhkru või muu magusaine- või piirituselisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	10	piiramatu
2008 50 90	Aprikoosid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru või muu magusaine- või piirituselisandiga või -lisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	15	piiramatu
2008 70 10	Virsikupulp, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud suhkru või muu magusainelisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	tollimaksuvaba	piiramatu
2008 70 90	Virsikud, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru või muu magusaine- või alkoholilisandiga või -lisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	tollimaksuvaba	piiramatu
ex ex 2009 39 19 ex ex 2009 39 20	Muude tsitrusviljade kui apelsini-, greipfruudi- või pomelimahl, kääritamata, ilma piirituselisandita:
	— ilma suhkru või muu magusainelisandita, kontsentreeritud	6	piiramatu
	— suhkru või muu magusainelisandiga, kontsentreeritud	14	piiramatu
	Liköörveinid, erivalmistised ja mistel mahutites:
2204 21 50	— mahuga kuni 2 liitrit (5)	8,5	piiramatu
2204 29 50	— mahuga üle 2 liitrit (5)	8,5	piiramatu
ex ex 2204 21 50	Portvein, mahutites mahuga kuni 2 liitrit, vastavalt kirjeldusele (6)	tollimaksuvaba	1 000 hl
ex ex 2204 21 21	Retsina (Kreeka valge vein), mahutites mahuga kuni 2 liitrit, vastavalt kirjeldusele (7)	tollimaksuvaba	500 hl
	Retsina (Kreeka valge vein), mahutites mahuga üle 2 liitri, vastavalt kirjeldusele, (7) tegeliku alkoholisisaldusega:
ex ex 2204 29 21	— üle 13 mahuprotsendi
ex ex 2204 29 22	— kuni 13 mahuprotsenti

(1) Sealhulgas 480 t Parma ja San Daniele sinki vastavalt Šveitsi ja ühenduse vahelisele 25. jaanuari 1972. aasta kirjavahetusele.

(2) Sealhulgas 170 t Bresaola’t vastavalt Šveitsi ja ühenduse vahelisele 25. jaanuari 1972. aasta kirjavahetusele.

(3) Aasta üldkvoot 60 000 taime.

(4) Selle juurde kuulub osamaks tagatisfondi kohustusliku ladustamise eest.

(5) Hõlmatud on ainult kokkuleppe 7. lisas nimetatud tooted.

(6) Kirjeldus: Portveini all mõistetakse Portugali vastavas piirkonnas toodetud kvaliteetveini, mis kannab seda nimetust vastavalt määrusele (EMÜ) nr 1493/1999.

(7) Kirjeldus: Retsina veini all mõistetakse lauaveini vastavalt määruse (EMÜ) nr 1493/1999 VII lisa punktis A.2 osutatud ühenduse sätetele.

LISA 2

Ühenduse poolt antavad soodustused

Ühendus annab järgmistele Šveitsist pärit toodetele allpool sätestatud tariifsed soodustused, mõne toote puhul nende kindlaksmääratud aastakoguse piires:

KN-kood	Kauba kirjeldus	Kehtiv tollimaks (eurot/100 kg netomassi kohta)	Aastane kogus netokaalus (tonnides)
0102 90 41 0102 90 49 0102 90 51 0102 90 59 0102 90 61 0102 90 69 0102 90 71 0102 90 79	Elusveised kehamassiga üle 160 kg	0	4 600 pead
ex 0210 20 90	Veiseliha, kontideta, kuivatatud	tollimaksuvaba	1 200
ex 0401 30	Koor, rasvainesisaldusega üle 6 massiprotsendi	tollimaksuvaba	2 000
0403 10	Jogurtid	tollimaksuvaba	2 000
0402 29 11 ex 0404 90 83	Spetsiaalne imikupiim hermeetilistes pakendites netomassiga kuni 500 g ja rasvasisaldusega üle 10 % massist (1)	43,8	piiramatu
0602	Muud elustaimed (sealhulgas nende juured), pistikud ja pookoksad; seeneniidistik	tollimaksuvaba	piiramatu
0603 10	Kimpudeks või kaunistuseks sobivad värsked lõikelilled ja lillepungad	tollimaksuvaba	piiramatu
0701 10 00	Seemnekartul, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	4 000
0702 00	Tomat, värske või jahutatud	tollimaksuvaba (2)	1 000
0703 10 19 0703 90 00	Sibul, välja arvatud tippsibul, laugud ja muud sibulköögiviljad, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	5 000
0704 10 0704 90	Peakapsas, lillkapsas, kähar kapsas, nuikapsas ja muud kapsad perekonnast Brassica, välja arvatud rooskapsas, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	5 500
0705 11 0705 19 00 0705 21 00 0705 29 00	Aedsalat (Lactuca sativa) ja sigur (Cichorium spp.), sealhulgas salatsigur (Cichorum intybus var. foliosum), värske või jahutatud	tollimaksuvaba	3 000
0706 10 00	Porgand ja naeris, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	5 000
0706 90 10 0706 90 90	Söögipeet, aed-piimajuur, juurseller, redis ja muu söödav samalaadne juurvili, välja arvatud mädarõigas (Cochlearia armoracia), värske või jahutatud	tollimaksuvaba	3 000
0707 00 05	Kurgid, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba (2)	1 000
0708 20	Aedoad (Vigna, spp., Phaseolus spp.), värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0709 30 00	Baklažaanid, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	500
0709 40 00	Seller, välja arvatud juurseller, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	500
0709 51 00	Perekonda Agaricus kuuluvad seened, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0709 52 00	Trühvlid, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0709 59 10 0709 59 30 0709 59 90	Muud seened kui perekonda Agaricus kuuluvad, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0709 70 00	Spinat, uusmeremaa spinat ja aedspinat, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0709 90 10	Salatid, välja arvatud aedsalat (Lactuca sativa) ja sigurid (Cichorium spp.), värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0709 90 50	Apteegitill, värske või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0709 90 70	Kabatšokk, värske või jahutatud	tollimaksuvaba (2)	1 000
0709 90 90	Muud köögiviljad, värsked või jahutatud	tollimaksuvaba	1 000
0710 80 61 0710 80 69	Seened, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud	tollimaksuvaba	piiramatu
0712 90	Kuivatatud köögiviljad, terved, tükeldatud, viilutatud, purustatud või pulbrina, eelnevalt keedetud köögiviljast saadud või mitte, muul viisil toiduks valmistamata, välja arvatud sibulad, seened, kõrvtarrikud (Auricularia spp.), kõhrikud (Tremella spp.) ja trühvlid	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 0808 10 80	Õunad, muud peale siidriõunte, värsked	tollimaksuvaba (2)	3 000
0808 20	Pirnid ja küdooniad, värsked	tollimaksuvaba (2)	3 000
0809 10 00	Aprikoosid, värsked	tollimaksuvaba (2)	500
0809 20 95	Kirsid, muud peale hapude kirsside, värsked	tollimaksuvaba (2)	1 500 (3)
0809 40	Ploomid ja laukaploomid, värsked	tollimaksuvaba (2)	1 000
0810 20 10	Vaarikad, värsked	tollimaksuvaba	100
0810 20 90	Murakad või moorpuumarjad ja logani murakad, värsked	tollimaksuvaba	100
1106 30 10	Banaani peen- ja jämejahu ning pulber	tollimaksuvaba	5
1106 30 90	8. peatüki teiste puuviljade peen- ja jämejahu ning pulber	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2002 90 91 ex 2002 90 99	Tomatipulber, suhkru või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
2003 90 00	Seened (välja arvatud perekonda Agaricus kuuluvad), toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta	tollimaksuvaba	piiramatu
0710 10 00	Kartul, kuumtöötlemata või keedetud või aurutatud, külmutatud	tollimaksuvaba	3 000
2004 10 10 2004 10 99	Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutatud, välja arvatud rubriigis 2006 nimetatud tooted ning jahu või helbed
2005 20 80	Kartulid, toiduks valmistatud või konserveeritud ilma äädika või äädikhappeta, külmutamata, välja arvatud rubriigis 2006 nimetatud, jahu, helbed, õhukesed viilud, praetud või küpsetatud, kas soolatud või maitsestatud või mitte, õhukindlalt pakendatud, sobivad kohe tarbimiseks
ex 2005 90	Köögiviljast ja köögiviljasegudest valmistatud pulbrid, suhkru või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2008 30	Tsitrusviljade helbed ja pulbrid, suhkru, muu magusaine või tärkliselisandita või -lisandiga (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2008 40	Pirnihelbed ja -pulbrid, suhkru, muu magusaine või tärkliselisandita või -lisandiga (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2008 50	Aprikoosihelbed ja -pulbrid, suhkru, muu magusaine või tärkliselisandita või -lisandiga (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
2008 60	Kirsid, muul viisil toiduks valmistatud või konserveeritud, suhkru või muu magusaine või alkoholilisandiga või -lisandita, mujal nimetamata ja arvestamata	tollimaksuvaba	500
ex 0811 90 19 ex 0811 90 39	Kirsid, värsked, või keedetud või aurutatud, külmutatud, suhkru või muu magusainelisandiga
0811 90 80	Kirsid, välja arvatud hapukirsid (Prunus cerasus), kuumtöötlemata või aurutatud või keedetud, külmutatud, suhkru- või muu magusainelisandiga või ilma
ex 2008 70	Virsikuhelbed ja -pulbrid, suhkru või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2008 80	Maasikahelbed ja -pulbrid, suhkru või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2008 99	Muude puuviljade helbed ja pulbrid, suhkru või muu magusainelisandiga või tärklisega või ilma (4)	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 19	Apelsinimahlapulber, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 21 ex 2009 29	Greibimahlapulber, suhkr või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 31 ex 2009 39	Muude tsitrusviljade mahlapulber, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 41 ex 2009 49	Ananassimahlapulber, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 71 ex 2009 79	Õunamahlapulber, suhkr või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 80	Pirnimahlapulber, suhkru või muu magusainelisandiga või ilma	tollimaksuvaba	piiramatu
ex 2009 80	Muu puu- või köögiviljamahla pulbrid, suhkru või muu magusainelisandiga või -lisandita	tollimaksuvaba	piiramatu

(1) Käesoleva alamrubriigis tähendab “spetsiaalne imikupiim” tooteid, mis on vabad nakkuse- ja mürgitusetekitajatest ning mille ühes grammis on alla 10 000 eluvõimelise aeroobse bakteri ja alla kahe kolibakteri.

(2) Vajaduse korral tuleks tollimaksu alammäära asemel kohaldada koguselist tollimaksu.

(3) Sealhulgas 1 000 t vastavalt 14. juuli 1986. aasta kirjavahetusele.

(4) Vt ühisdeklaratsiooni köögivilja- ja puuviljapulbrite tariifse klassifikatsiooni kohta.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 346

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	48. köide 29. detsember 2005

Sisukord		I Aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 2169/2005, 21. detsember 2005, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 974/98 euro kasutuselevõtu kohta	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 2170/2005, 28. detsember 2005, millega kehtestatakse alates 1. septembrist 2005 poolkroovitud ja kroovitud riisi imporditollimaks	6
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2171/2005, 23. detsember 2005, teatavate kaupade klassifitseerimise kohta kombineeritud nomenklatuuris	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 2172/2005, 23. detsember 2005, millega kehtestatakse üksikasjalikud rakenduseeskirjad Šveitsist pärit üle 160 kg kaaluvate elusveiste imporditariifi kvoodi jaoks, mis on sätestatud Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelises põllumajandustoodetega kauplemist käsitlevas kokkuleppes	10
	*	Nõukogu direktiiv 2005/93/EÜ, 21. detsember 2005, millega muudetakse direktiivi 69/169/EMÜ Soome imporditava õlle ajutiste kogusepiirangute osas	16

	II Aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	Nõukogu
*	Nõukogu otsus, 20. detsember 2005, millega muudetakse otsust 2001/264/EÜ, millega võetakse vastu nõukogu julgeolekueeskirjad	18
*	Nõukogu otsus, 20. detsember 2005, Euroopa Ühenduse ja Tai vahelise vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitleva kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimise kohta	24
	Euroopa Ühenduse ja Tai vaheline vastavalt GATT 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmist käsitlev kirjavahetuse vormis Leping	26
*	Nõukogu otsuse 2005/953/EÜ, (Euroopa Ühenduse ja Tai vahel kirjavahetuse teel kokkuleppe sõlmimise kohta vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artiklile XXVIII GATT 1994-le lisatud EÜ loendis CXL riisi suhtes kohaldatavate soodustuste muutmiseks) jõustumine	30
*	Nõukogu otsus, 21. detsember 2005, millega muudetakse Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga (EBRD) asutamislepingut, et võimaldada pangal rahastada meetmeid Mongoolias	31
	Komisjon
*	Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppega asutatud põllumajanduse ühiskomitee otsus nr 3/2005, 19. detsember 2005, 1. ja 2. lisa kohandamise kohta pärast Euroopa Liidu laienemist	33
*	Põllumajanduse ühiskomitee otsus nr 4/2005, 19. detsember 2005, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise põllumajandustoodetega kauplemise kokkuleppe 9. lisa 1. liite muutmise kohta	44

		Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaselt vastuvõetud aktid
	*	Poliitika- ja julgeolekukomitee otsus EUPAT/1/2005, 7. detsember 2005, endises Jugoslaavia Makedoonia Vabariigis (FYROM) tegutseva ELi politseinõustamisüksuse (EUPAT) juhi ametissenimetamise kohta	46

		Parandused
	*	Parandus teabele ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Albaania Vabariigi vahel sõlmitud stabiliseerimis- ja assotsiatsioonilepingule lisatud protokolli (mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Albaania Vabariigi vahelist Albaania Vabariigi ühenduse programmides osalemise üldpõhimõtteid käsitlevat raamlepingut) jõustumise kuupäeva kohta (Käesolev tekst tühistab ja asendab ELTs L 208, 11. august 2005, avaldatud teksti)	47