27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 374/1

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/93/EÜ,

12. detsember 2006,

rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 3. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude reguleerimise kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 80 lõiget 2,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu 2. märtsi 1992. aasta direktiivi 92/14/EMÜ rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas käsitletud lennukite lendude piiramise kohta (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Mürastandardite kohaldamine tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite suhtes on lennutransporditeenuste osutamise seisukohast olulise tähtsusega, eriti kui kõnealused standardid piiravad lennuettevõtjate käitatavate lennukite kasulikku tööiga.

(3)

Nõukogu 4. detsembri 1989. aasta direktiiv 89/629/EMÜ tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite müra piiramise kohta (5) piirab ainult rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni teise väljaande (1988) 16. lisa 1. köite 2. peatüki II osas kindlaksmääratud standarditele vastavate lennukite kandmist liikmesriikide tsiviilõhusõidukite registritesse. Kõnealuses direktiivis täpsustatakse, et registreerimise piiramine on ainult esimene etapp.

(4)	Ühenduse lennujaamade üha suureneva ülekoormuse tõttu on oluline tagada, et olemasolevaid rajatisi kasutatakse parimal viisil. See on võimalik ainult siis, kui kasutatakse keskkonnale sobivaid lennukeid.

(5)

Töö, mida ühendus on teinud koostöös teiste rahvusvaheliste organitega, on näidanud, et meetmed, millega piiratakse selliste lennukite käitamist, mis ei vasta 16. lisa 3. peatükis kindlaksmääratud standarditele, peavad järgima kõiki registreerimist piiravaid eeskirju, et sellest oleks keskkonnale kasu.

(6)	Sel eesmärgil tuleks kehtestada ühtsed eeskirjad põhjendatud aja jooksul, et tagada kogu ühenduses kooskõlastatud lähenemine olemasolevate eeskirjade täiendamisele. See on eriti tähtis, pidades silmas hiljutist suunda järk-järgult liberaliseerida Euroopa lennuliiklust.

(7)	Lennukimüra tuleks vähendada, võttes arvesse keskkonnategureid, tehnilist teostatavust ja majanduslikke tagajärgi.

(8)	Seepärast on asjakohane reguleerida nende tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite käitamist, mis on kantud liikmesriikide registritesse ja mis vastavad 16. lisa 3. peatüki standarditele.

(9)	Liikmesriigid peaksid sätestama reeglid sanktsioonide kohta käesoleva direktiivi alusel vastuvõetud siseriiklike sätete rikkumiste eest. Need sanktsioonid peaksid olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

(10)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesoleva direktiivi eesmärk on reguleerida artiklis 2 kirjeldatud tsiviilkasutuses olevate allahelikiirusega reaktiivlennukite käitamist.

2.   Käesolevat direktiivi kohaldatakse lennukite suhtes, mille maksimaalne stardimass on vähemalt 34 000 kg või kui kõnealuse lennukitüübi kinnitatud maksimaalne mahutavus on rohkem kui 19 istekohta, välja arvatud meeskonnale ettenähtud kohad.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid tagavad, et kõik nende territooriumil asuvatest lennujaamadest käitatavad tsiviilkasutuses olevad allahelikiirusega reaktiivlennukid vastavad teise rahvusvahelise tsiviillennunduse konventsiooni (1988) 16. lisa 1. osa 3. peatüki II osas täpsustatud standarditele.

2.   Lõikes 1 märgitud territooriumide hulka ei kuulu asutamislepingu artikli 229 lõikes 2 märgitud ülemeredepartemangud.

Artikkel 3

1.   Liikmesriigid võivad anda erandeid artikli 2 nõuetest ajaloolist huvi pakkuvatele lennukitele.

2.   Iga liikmesriik, kes annab erandeid lõike 1 alusel, teatab sellest ja oma otsuse põhjustest teiste liikmesriikide pädevatele asutustele ja komisjonile.

3.   Iga liikmesriik tunnustab teise liikmesriigi antud erandeid viimase registris olevate lennukite suhtes.

4.   Üksikjuhtudel võivad liikmesriigid lubada oma territooriumil asuvatel lennuväljadel ajutiselt kasutada lennukeid, mida ei või käitada käesoleva direktiivi muude sätete alusel. See erand peaks piirduma:

a)	lennukitega, mille käitamine on nii erandlik, et ajutise erandi tegemisest keeldumine ei oleks mõistlik;

b)	lennukitega, mis teostavad mittetulunduslikke lende seoses ümberehitustööde, remondi või hooldustöödega.

Artikkel 4

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide tekstid.

Artikkel 5

Liikmesriigid kehtestavad reeglid käesoleva direktiivi kohaselt vastuvõetud siseriiklike õigusnormide rikkumisel kohaldatavate sanktsioonide kohta ja võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada nende reeglite kohaldamine. Sätestatavad sanktsioonid peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Liikmesriigid teatavad komisjonile nimetatud sätted ja viivitamatult kõik nimetatud sätteid puudutavad muudatused.

Artikkel 6

1.   Direktiiv 92/14/EMÜ tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud I lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega.

2.   Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas II lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 7

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 8

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 108, 30.4.2004, lk 55.

(2)  Euroopa Parlamendi 10. veebruari 2004. aasta arvamus (ELT C 97 E, 22.4.2004, lk 67) ja nõukogu 14. novembri 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 76, 23.3.1992, lk 21. Direktiivi on viimati muudetud komisjoni määrusega (EÜ) nr 991/2001 (EÜT L 138, 22.5.2001, lk 12).

(4)  Vt I lisa A osa.

(5)  EÜT L 363, 13.12.1989, lk 27.

---

---

---

27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 374/5

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/94/EÜ,

12. detsember 2006,

ühiste eeskirjade kehtestamise kohta kaupade autoveo teatavate liikide jaoks

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 71 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

pärast konsulteerimist Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Esimest nõukogu 23. juuli 1962. aasta direktiivi, millega kehtestatakse rahvusvaheliste vedude teatavad ühiseeskirjad (kaupade autovedu rendi või tasu eest) (3) on korduvalt ja oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Ühine transpordipoliitika eeldab muu hulgas ühiste eeskirjade kehtestamist kaupade rahvusvaheliste autovedude suhtes, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbivad ühe või mitme liikmesriigi territooriumi. Need reeglid tuleb kehtestada selliselt, et need soodustaksid transpordi siseturu sujuvat toimimist.

(3)	On vaja tagada kaupade rahvusvaheliste autovedude pidev laienemine, silmas pidades kaubanduse ja kaupade liikumise arengut ühenduses.

(4)

Teatud hulk vedusid on olnud vabastatud transpordi kvoodi- ja loasüsteemist. Nõukogu 26. märtsi 1992. aasta määrusega (EMÜ) nr 881/92 (turulepääsu kohta sellise ühenduses toimuva kaupade autoveo puhul, mille algus- või lõpp-punkt asub liikmesriigi territooriumil või mis läbib ühe või mitme liikmesriigi territooriumi) (5) kasutusele võetud turukorralduse raames peaks teatud vedude osas nende erilise iseloomu tõttu jääma kehtima vabastus ühenduse loa või muu veoloa nõudest.

(5)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Lõikes 2 sätestatud tingimustel liberaliseerivad liikmesriigid I lisas loetletud rendi või tasu eest ja omal kulul tehtava rahvusvahelise autoveo liigid, kui vedu toimub nende territooriumile või territooriumilt või nende territooriumi kaudu.

2.   I lisas loetletud vedudega seotud veoliigid ja tühisõidud vabastatakse ühenduse loa või muu veoloa nõudest.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv ei mõjuta tingimusi, mille kohaselt liikmesriik annab oma kodanikele loa tegelemiseks käesolevas direktiivis mainitud tegevusaladega.

Artikkel 3

Esimene nõukogu 23. juuli 1962. aasta direktiiv ühiste eeskirjade kehtestamise kohta kaupade autoveo teatavate liikide jaoks tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud II lisa B osas osutatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 4

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 5

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 241, 28.9.2004, lk 19.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. aprilli 2004 aasta arvamus (ELT C 104 E, 30.4.2004, lk 545) ja nõukogu 14. novembri 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 70, 6.8.1962, lk 2005/62. Direktiivi on viimati muudetud määrusega (EMÜ) nr 881/92 (EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1).

(4)  Vt II lisa A osa.

(5)  EÜT L 95, 9.4.1992, lk 1. Määrust on viimati muudetud 2003. aasta ühinemisaktiga.

---

---

---

---

27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 374/10

---

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2006/95/EÜ,

12. detsember 2006,

teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta

(kodifitseeritud versioon)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 95,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust (1),

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Nõukogu 19. veebruari 1973. aasta direktiivi 73/23/EMÜ teatavates pingevahemikes kasutatavaid elektriseadmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta (3) on oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)	Liikmesriikides kehtivad sätted, mille eesmärk on tagada teatavates pingevahemikes toimivate elektriseadmete ohutu kasutamine, võivad erineda ja seeläbi takistada kaubandust.

(3)	Teatavates liikmesriikides on teatavaid elektriseadmeid käsitlevad ohutuseeskirjad kehtestatud ennetavate ja piiravate meetmete kujul, mis on vastu võetud kohustuslikena.

(4)	Teistes liikmesriikides viidatakse ohutussätetes sama eesmärgi saavutamiseks standardimisasutuste kehtestatud tehnilistele normidele. Sellise süsteemi eeliseks on kiire kohanemine tehnika arenguga, eiramata seejuures ohutusnõudeid.

(5)	Teatavad liikmesriigid teevad standardite heakskiitmiseks haldustoiminguid. Selline heakskiitmine ei mõjuta mingil viisil standardite tehnilist sisu ega piira nende kohaldamist. Seetõttu ei saa selline heakskiitmine ühenduse seisukohast muuta ühtlustatud ja avaldatud standardite mõju.

(6)

Kui elektriseadmed vastavad teatavatele ohutusnõuetele, mis on tunnustatud kõikides liikmesriikides, peaksid need seadmed saama ühenduse piires vabalt liikuda. Ilma et see piiraks muid tõendamisvõimalusi, võib vastavust nendele nõuetele tõendada viitega harmoneeritud standarditele, milles need nõuded sisalduvad. Need harmoneeritud standardid tuleks kehtestada ühise kokkuleppega asutuste vahel, kellest iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile, ja need standardid tuleks avalikustada võimalikult laialdaselt. Sellise ühtlustamisega tuleks kaubanduse huvides kõrvaldada siseriiklike standardite vahelistest erinevustest tulenevad takistused.

(7)

Ilma et see piiraks muid tõendusvõimalusi, võib elektriseadet pidada harmoneeritud standarditele vastavaks pädevate organisatsioonide kinnitatud märgiste või väljastatud sertifikaatide põhjal või nende puudumisel tootja vastavusdeklaratsiooni põhjal. Kaubandustõkete kõrvaldamise hõlbustamiseks peaksid liikmesriigid tunnustama selliseid märgiseid, sertifikaate või deklaratsioone tõenditena. Selleks tuleks kõnealused märgised või sertifikaadid avalikustada eeskätt nende Euroopa Liidu Teatajas avaldamise teel.

(8)

Üleminekumeetmena võib nende elektriseadmete vaba liikumise, mille kohta harmoneeritud standardid veel puuduvad, saavutada selliste ohutuseeskirjade või standardite kohaldamise teel, mille on juba kehtestanud muud rahvusvahelised asutused või mõni harmoneeritud standardeid väljatöötavatest asutustest.

(9)	On võimalik, et elektriseade lastakse vabasse ringlusse isegi juhul, kui see ei vasta ohutusnõuetele, mistõttu on soovitav kehtestada sobivad sätted selle ohu vähendamiseks.

(10)	Nõukogu otsuses 93/465/EMÜ (5) on kehtestatud vastavushindamise menetluste eri järkude moodulid, mis on mõeldud kasutamiseks tehnilist ühtlustamist käsitlevates direktiivides.

(11)	Menetluste valik ei tohi põhjustada varem kogu ühenduses kehtestatud elektriseadmete ohutusnormide leevendamist.

(12)	Käesolev direktiiv ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Käesolevas direktiivis tähendab “elektriseade” mis tahes seadet, mis on mõeldud kasutamiseks pingevahemikus 50–1 000 volti vahelduvvoolu puhul ja 75–1 500 volti alalisvoolu puhul, välja arvatud II lisas loetletud seadmed ja nähtused.

Artikkel 2

1.   Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et elektriseadmeid võiks turule lasta üksnes juhul, kui need on valmistatud ühenduses kehtivate heade ohutustehnikatavade kohaselt ega ohusta nõuetekohase paigaldamise ja hooldamise ja ettenähtud otstarbeks kasutamise korral inimeste, koduloomade ega vara turvalisust.

2.   Lõikes 1 osutatud ohutuseesmärkide põhipunktid on loetletud I lisas.

Artikkel 3

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et kui elektriseade vastab artikli 2 sätetele ja kui artiklites 5, 6, 7 või 8 sätestatud tingimustest ei tulene teisiti, ei takistata selle vaba liikumist ühenduses ohutusega seotud põhjustel.

Artikkel 4

Elektriseadmete osas tagavad liikmesriigid, et elektrijaotusettevõtted ei sea võrku ühendamise ega elektriseadmete kasutajate elektriga varustamise eeltingimuseks artiklis 2 sätestatutest rangemaid nõudeid.

Artikkel 5

Liikmesriigid võtavad kõik vajalikud meetmed tagamaks, et nende pädevad haldusasutused käsitlevad eeskätt harmoneeritud standardite ohutuseeskirjadega kooskõlas olevaid elektriseadmeid artikli 2 sätetele vastavana seoses turule laskmise ja vaba liikumisega, nagu osutatud vastavalt artiklites 2 ja 3.

Standardid loetakse ühtlustatuks siis, kui need on koostatud nende asutuste ühisel kokkuleppel, kellest liikmesriigid on teatanud vastavalt artikli 11 esimese lõigu punktile a, ja avaldatud siseriiklike menetluste kohaselt. Standardeid ajakohastatakse kooskõlas tehnika arengu ja heade ohutustehnikatavade muutumisega.

Loend harmoneeritud standarditest ja nende viidetest avaldatakse teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 6

1.   Kui artiklis 5 määratletud harmoneeritud standardeid ei ole veel koostatud ja avaldatud, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et turule laskmise või vaba liikumise eesmärgil, nagu osutatud vastavalt artiklites 2 ja 3, käsitavad nende pädevad haldusasutused artikli 2 sätetele vastavana ka elektriseadmeid, mis on kooskõlas Elektriseadmete Heakskiitmise Eeskirjade Rahvusvahelise Komisjoni (CEE) ja Rahvusvahelise Elektrotehnikakomisjoni (IEC) ohutuseeskirjadega, mis on avaldatud lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras.

2.   Komisjon teatab lõikes 1 osutatud ohutuseeskirjadest liikmesriikidele käesoleva direktiivi jõustumisel ja seejärel iga kord nende avaldamisel. Pärast liikmesriikidega nõu pidamist teatab komisjon eeskirjadest ja eeskätt variantidest, mida ta soovitab avaldada.

3.   Liikmesriigid teatavad komisjonile kolme kuu jooksul oma võimalikest vastuväidetest sel viisil teatavaks tehtud eeskirjadele, märkides ohutusega seotud põhjused, mille tõttu ei tohiks neid eeskirju tunnustada.

Need ohutuseeskirjad, mille suhtes ei ole vastuväiteid esitatud, avaldatakse teadmiseks Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 7

Kui artiklis 5 määratletud harmoneeritud standardid või artikli 6 kohaselt avaldatud ohutuseeskirjad veel puuduvad, võtavad liikmesriigid kõik vajalikud meetmed tagamaks, et turule laskmise või vaba liikumise eesmärgil, nagu osutatud vastavalt artiklites 2 ja 3, käsitavad nende pädevad haldusasutused artikli 2 sätetele vastavana ka elektriseadmeid, mis on valmistatud kooskõlas valmistusliikmesriigis kehtivate ohutuseeskirjadega, kui seeläbi tagatakse nende endi territooriumil nõutavaga samaväärne ohutustase.

Artikkel 8

1.   Elektriseadmetele tuleb enne turulelaskmist kinnitada artiklis 10 ettenähtud CE-märgis, mis tõendab nende vastavust käesoleva direktiivi sätetele, sealhulgas IV lisas esitatud vastavushindamise menetluse nõuetele.

2.   Erimeelsuste korral võib tootja või importija esitada elektriseadme artikli 2 sätetele vastavust käsitleva aruande, mille on koostanud asutus, kellest on teatatud vastavalt artikli 11 esimese lõigu punktile b.

3.   Kui elektriseadmed kuuluvad teisi aspekte käsitlevate direktiivide rakendusalasse, mis näevad samuti ette CE-märgise kinnitamist, näitab märgis, et eeldatakse elektriseadmete vastavust ka nende direktiivide sätetele.

Kui tootja võib ühe või mitme sellise direktiivi kohaselt üleminekuaja jooksul valida, milliseid nõudeid kohaldada, näitab CE-märgis vastavust siiski ainult nendele direktiividele, mida ta on kohaldanud. Sellisel juhul tuleb kohaldatavate direktiivide viiteandmed esitada Euroopa Liidu Teatajas avaldatud kujul asjakohastele elektriseadmetele lisatavates kõnesolevates direktiivides ettenähtud dokumentides, märkustes ja juhendites.

Artikkel 9

1.   Kui mõni liikmesriik otsustab ohutusega seotud põhjustel keelata mis tahes elektriseadme turule laskmise või tõkestada selle vaba liikumist, teatab ta sellest viivitamata muudele asjaomastele liikmesriikidele ja komisjonile, märkides oma otsuse põhjused ja teatades eelkõige, kas:

a)	seadme mittevastavus artiklile 2 tuleneb puudustest artiklis 5 osutatud harmoneeritud standardites, artiklis 6 osutatud eeskirjades või artiklis 7 osutatud standardites;

b)	seadme mittevastavus artiklile 2 tuleneb kõnealuste standardite või avaldatud eeskirjade vigasest kohaldamisest või selles artiklis osutatud heade ohutustehnikatavade eiramisest.

2.   Kui teised liikmesriigid esitavad lõikes 1 osutatud otsuse suhtes vastuväiteid, peab komisjon asjaomaste liikmesriikidega viivitamata nõu.

3.   Kui kolme kuu jooksul lõikes 1 sätestatud teabe edastamisest ei ole kokkuleppele jõutud, küsib komisjon arvamust mõnelt vastavalt artikli 11 esimese lõigu punktile b teatatud asutuselt, kelle registrijärgne asukoht on väljaspool asjaomaseid liikmesriike ja kes ei ole osalenud artiklis 8 sätestatud menetluses. Arvamuses piiritletakse artikli 2 sätete eiramise ulatus.

4.   Komisjon edastab lõikes 3 nimetatud asutuse arvamuse kõikidele liikmesriikidele, kes võivad ühe kuu jooksul esitada komisjonile oma märkusi. Samal ajal võtab komisjon arvesse märkusi, mis asjaosalised on teinud selle arvamuse kohta.

5.   Pärast nende märkustega tutvumist koostab komisjon vajaduse korral asjakohased soovitused või arvamused.

Artikkel 10

1.   Tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kinnitab elektriseadmetele või, kui see ei ole võimalik, pakendile, kasutusjuhendile või garantiitunnistusele III lisas esitatud CE-märgise nähtavalt, kergesti loetavalt ja kustutamatult.

2.   Tuleb keelata selliste märgiste kinnitamine elektriseadmetele, mida nende tähenduse ja kuju tõttu kolmandad isikud võivad segamini ajada CE-märgisega. Muid märgiseid võib kanda elektriseadmetele, nende pakendile, kasutusjuhendile ja garantiitunnistusele tingimusel, et sellega ei halvendata CE-märgise nähtavust ja loetavust.

3.   Ilma et see piiraks artikli 9 kohaldamist:

a)	kui liikmesriik teeb kindlaks, et CE-märgis on kinnitatud põhjendamatult, on tootja või tema ühenduses asuv volitatud esindaja kohustatud muutma asjakohase elektriseadme CE-märgist käsitlevatele sätetele vastavaks ja lõpetama rikkumise selle liikmesriigi poolt kehtestatud tingimustel;

b)	kui mittevastavus jätkub, peab liikmesriik võtma kõik vajalikud meetmed selleks, et piirata kõnesoleva elektriseadme turulelaskmist, turulelaskmine keelata või tagada toote turult kõrvaldamine vastavalt artiklile 9.

Artikkel 11

Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile:

a)	artikli 5 teises lõigus osutatud asutustest;

b)	asutustest, kes võivad koostada artikli 8 lõike 2 kohase aruande või esitada artikli 9 kohase arvamuse;

c)	artikli 5 teise lõigu kohase avaldamise viitest.

Iga liikmesriik teatab teistele liikmesriikidele ja komisjonile kõikidest muudatustest eespool nimetatud andmetes.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv ei kehti kolmandatesse riikidesse eksportimiseks mõeldud elektriseadmete suhtes.

Artikkel 13

Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas nende poolt vastuvõetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 14

Direktiiv 73/23/EMÜ tunnistatakse kehtetuks, ilma et see mõjutaks liikmesriikide kohustusi, mis on seotud V lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikesse õigusaktidesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile kooskõlas VI lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 15

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 16

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

---

(1)  ELT C 10, 14.1.2004, lk 6.

(2)  Euroopa Parlamendi 21. oktoobri 2003. aasta arvamus (ELT C 82 E, 1.4.2004, lk 68) ja nõukogu 14. novembri 2006. aasta otsus.

(3)  EÜT L 77, 26.3.1973, lk 29. Direktiivi on muudetud direktiiviga 93/68/EMÜ (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 1).

(4)  Vt V lisa A osa.

(5)  Nõukogu 22. juuli 1993. aasta otsus 93/465/EMÜ mis käsitleb tehnilise ühtlustamise direktiivides kasutatavaid vastavushindamismenetluse eri etappide mooduleid ning CE-vastavusmärgise kinnitamise ja kasutamise eeskirju (EÜT L 220, 30.8.1993, lk 23).

---

---

---

---

---

---

---

27.12.2006

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 374/20

---

Nõukogu 22. juuli 2003. aasta raamotsuse 2003/577/JSK vara või tõendite arestimise otsuste täitmise kohta Euroopa Liidus parandus

( Euroopa Liidu Teataja L 196, 2. august 2003, lk 45 )

(Eestikeelne eriväljaanne, peatükk 19, köide 6, lk 185)

Leheküljel 46 (eriväljaande lehekülg 186) artikli 2 “Määratlused” punktis c

asendatakse:

“c)	arestimisotsus – vara, mis võib kuuluda konfiskeerimisele või tõendina kasutamisele;”

järgmisega:

“c)	arestimisotsus – otsuse teinud riigi pädeva õigusasutuse võetud mis tahes meede, mille eesmärk on ajutiselt takistada konfiskeerimisele või tõendina kasutamisele kuuluda võiva vara hävitamist, muundamist, teisaldamist, üleandmist või käsutamist;”.

---