Euroopa Liidu L 328/2008

I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/1

NÕUKOGU MÄÄRUS (EÜ) nr 1210/2008,

20. november 2008,

millega muudetakse määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

ning arvestades järgmist:

(1)

Nõukogu määrus (EÜ) nr 55/2008 (1) (edaspidi „määrus”) jõustus 31. jaanuaril 2008 ja seda kohaldatakse 1. märtsist 2008. Määrusega võimaldatakse kõikidele Moldova Vabariigist (edaspidi „Moldova”) pärit toodetele vaba juurdepääs ühenduse turgudele, välja arvatud määruse I lisas loetletud teatavatele põllumajandustoodetele, mille puhul on antud piiratud soodustused kas tariifikvootide raames tollimaksudest vabastamise või tollimaksude vähendamise kujul.

(2)

Määruse artikli 14 sõnastusega on loodud lünk üldiste soodustuste süsteemi (millele Moldoval oli õigus kuni määruse (EÜ) nr 55/2008 jõustumiseni) ja ühepoolsete kaubandussoodustuste kohaldamise vahel, samas kui oli kavatsetud tagada, et üldiste soodustuste süsteemi kohaldatakse kogu toetuskõlbliku ekspordi suhtes kuni ühepoolsete kaubandussoodustuste kasutuselevõtmiseni. Artikli 14 kohaselt ei kehti sellise kauba suhtes, mis kuulub üldiste soodustuste süsteemi alla ja mis on eksporditud ühendusse ühepoolsete kaubandussoodustuste jõustumise ja selle korra kohaldamise alguse vahel, kumbki kord, juhul kui ostuleping ei olnud sõlmitud enne 31. jaanuari 2008 ja oli võimalik näidata, et kaup väljus Moldovast hiljemalt 31. jaanuaril 2008. Selle olukorra parandamiseks tuleks muuta artikli 14 sõnastust nii, et see ei viitaks mitte määruse jõustumise kuupäevale, vaid selle kohaldamise kuupäevale.

(3)

Määruse (EÜ) nr 55/2008 kohaldamise ettevalmistamisel ja selle I lisas loetletud kvootide haldamisel on avastatud mõned ebakõlad kvootide kirjelduste ja kohaldatavate CN-koodide vahel. Nende vigade parandamiseks tuleks kustutada sõna „kodu-” kvoodi nr 09.0504 kirjelduses, kvoodile nr 09.0509 tuleks lisada CN-kood 1001 90 99 ja kvoodi nr 09.0514 kirjeldusest tuleks välja jätta kirjeldus „tegeliku alkoholisisaldusega kuni 15 % mahust”. Soovitatud parandused ei ole vastuolus iga tooterühma kvootide suuruse kindlaksmääramisel kasutatud metoodikaga ega muuda seda; kõnealune metoodika põhineb 2004.–2006. aasta parimatel ekspordinäitajatel koos aastakasvuga, mis vastab võimalikule tootmise ja ekspordimahu suurenemisele Moldovas kuni 2012. aastani.

(4)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 55/2008 vastavalt muuta.

(5)	Tagamaks, et käesolevas määruses sätestatud meetmeid oleks võimalik kohaldada asjatu viivituseta, peaks käesolev määrus jõustuma järgmisel päeval pärast selle avaldamist,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EÜ) nr 55/2008 muudetakse järgmiselt.

Artiklit 14 muudetakse järgmiselt:

a)	artikli 14 lõike 1 sissejuhatavas lauses asendatakse sõna „jõustumisele” sõnadega „kohaldamise kuupäevale”;

b)	artikli 14 lõike 1 punktides a ja b ning lõike 2 punktides a, b, c, ja d asendatakse sõnad „jõustumise kuupäev” sõnadega „kohaldamise kuupäev” vastavas käändes.

2)	I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 20. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

B. LAPORTE

(1) ELT L 20, 24.1.2008, lk 1.

LISA

„I LISA

TOOTED, MILLE SUHTES KOHALDATAKSE ARTIKLIS 3 OSUTATUD KVANTITATIIVSEID PIIRANGUID VÕI KÜNNISHINDA

Kombineeritud nomenklatuuri tõlgenduseeskirjadest olenemata on toote kirjelduse sõnastus vaid soovituslik ning soodustuskava on käesoleva lisa kontekstis kindlaks määratud CN-koodide raames. Kui osutatud CN-koodil on eesliide ex, tuleb soodustuskava kindlaks määrata nii CN-koodi kui ka vastava kirjelduse põhjal.

1. Tooted, mille suhtes kohaldatakse iga-aastaseid tollimaksuvabu tariifikvoote

Jrk-nr

CN-kood

Toote kirjeldus

2008 (1)

2009 (1)

2010 (1)

2011 (1)

2012 (1)

09.0504

0201 kuni 0204

Värske jahutatud ja külmutatud veise-, sea-, lamba- ja kitseliha

3 000 (2)

4 000 (2)

09.0505

ex 0207

Rubriigi 0105 kodulindude värske, jahutatud ja külmutatud liha ja söödav rups, välja arvatud alamrubriigi 0207 34 rasvmaks

400 (2)

500 (2)

09.0506

ex 0210

Soolatud, soolvees, kuivatatud või suitsutatud sea- ja veiseliha ja söödav rups; toiduks kasutatav kodusea- ja veiselihast või söödavast rupsist jahu või pulber

400 (2)

500 (2)

09.4210

0401 kuni 0406

Piimatooted

1 000 (2)

1 500 (2)

09.0507

0407 00

Koorega linnumunad

90 (3)

95 (3)

100 (3)

110 (3)

120 (3)

09.0508

ex 0408

Kooreta linnumunad ja munakollased, v.a inimtoiduks kõlbmatud

200 (2)

300 (2)

09.0509

1001 90 91

1001 90 99

Muu speltanisu (v.a speltanisu külviks), pehme nisu ja meslin

25 000 (2)

30 000 (2)

35 000 (2)

40 000 (2)

50 000 (2)

09.0510

1003 00 90

Oder

20 000 (2)

25 000 (2)

30 000 (2)

35 000 (2)

45 000 (2)

09.0511

1005 90

Mais

15 000 (2)

20 000 (2)

25 000 (2)

30 000 (2)

40 000 (2)

09.0512

1601 00 91 ja 1601 00 99

Vorstid jms tooted lihast, rupsist või verest; nendel toodetel põhinevad toiduained

500 (2)

600 (2)

ex 1602

Muud lihast, rupsist või verest tooted või konservid:

—	liigi Gallus domesticus kanast, kuumtöötlemata;

—	koduseast;

—	veisest, kuumtöötlemata.

09.0513

1701 99 10

Valge suhkur

15 000 (2)

18 000 (2)

22 000 (2)

26 000 (2)

34 000 (2)

09.0514

2204 21 ja 2204 29

Värsketest viinamarjadest valmistatud vein, v.a vahuvein

60 000 (4)

70 000 (4)

80 000 (4)

100 000 (4)

120 000 (4)

2. Tooted, mis vabastatakse imporditollimaksu väärtuselisest komponendist

CN-kood	Toote kirjeldus
0702	Tomatid, värsked või jahutatud
0703 20	Küüslauk, värske või jahutatud
0707	Kurgid ja kornišonid, värsked või jahutatud
0709 90 70	Kabatšokid, värsked või jahutatud
0709 90 80	Artišokid
0806	Viinamarjad, värsked või kuivatatud
0808 10	Õunad, värsked
0808 20	Pirnid ja küdooniad
0809 10	Aprikoosid
0809 20	Kirsid
0809 30	Virsikud, k.a nektariinid
0809 40	Ploomid ja laukaploomid”

(1) Alates 1. jaanuarist kuni 31. detsembrini, välja arvatud 2008. aastal alates määruse kohaldamise esimesest päevast kuni 31. detsembrini.

(2) Tonnides (netokaal).

(3) Miljonites ühikutes.

(4) Hektoliitrites.

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/9

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1213/2008,

5. detsember 2008,

kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi kohta aastateks 2009, 2010 ja 2011, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimsetes ja loomsetes toiduainetes või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkidega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. veebruari 2005. aasta määrust (EÜ) nr 396/2005 taimses ja loomses toidus ja söödas või nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide piirnormide ja nõukogu direktiivi 91/414/EMÜ muutmise kohta, (1) ning eriti selle artiklit 29,

ning arvestades järgmist:

(1)

Kooskõlas direktiividega 76/895/EMÜ, 86/362/EMÜ, 86/363/EMÜ ja 90/642/EMÜ võttis komisjon vastu soovitused teraviljas ja teatavates muudes taimesaadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidijääkide piirnormide järgimise tagamiseks ette nähtud ühenduse kooskõlastatud kontrolliprogrammi kohta. 1. septembril 2008 asendati kõnealused direktiivid määrusega (EÜ) nr 396/2005. Vastavalt kõnealusele määrusele peab ühenduse pestitsiidijääkide kontrolliprogramm hõlmama lisaks taimse päritoluga toidule ka loomse päritoluga toitu ja see peab olema esitatud siduva aktina. Seetõttu tuleks see võtta vastu määrusena. See ei tohiks piirata nõukogu 29. aprilli 1996. aasta direktiivi 96/23/EÜ (millega nähakse ette teatavate ainete ja nende jääkide kontrollimise meetmed elusloomades ja loomsetes toodetes ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 85/358/EMÜ ja 86/469/EMÜ ning otsused 89/187/EMÜ ja 91/664/EMÜ) (2) kohaldamist.

(2)

Kolmkümmend toiduainet on ühenduses peamised toidu koostisosad. Kuna kolme aasta jooksul toimub pestitsiidide kasutamises olulisi muutusi, tuleks jälgida kõnealust kolmekümmend toiduainet mitme kolmeaastase tsükli kestel, et oleks võimalik hinnata toimet tarbijatele ja ühenduse õigusaktide kohaldamist.

(3)

Tõenäose binoomjaotuse järgi saab arvutada, et kui vähemalt 1 % toodetest sisaldab pestitsiidijääke üle määramispiiri, leidub 642 proovi kontrollimisel 99 % tõenäosusega nende seas 1 proov, milles on pestitsiidijääke üle määramispiiri. Selliste proovide võtmine tuleks jaotada liikmesriikide vahel vastavalt elanike arvule, nii et võetaks vähemalt 12 proovi toote kohta aastas.

(4)	Kui pestitsiidijäägi määratluses on muid toimeaineid, ainevahetus- või lagunemissaadusi, tuleks nimetatud ainevahetussaaduste kohta eraldi aru anda.

(5)	Komisjoni veebilehel on avaldatud juhised meetodi kooskõlastamise ja kvaliteedikontrolli menetluse kohta pestitsiidijääkide analüüsimiseks toidus ja söödas. (3)

(6)

Proovivõtumenetluses tuleks kohaldada komisjoni 11. juuli 2002. aasta direktiivi 2002/63/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse proovivõtumeetodid taimsetes ja loomsetes saadustes sisalduvate ja nende pinnal esinevate pestitsiidide jääkide ametlikuks kontrollimiseks ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 79/700/EMÜ, (4) millesse on lisatud Codex Alimentarius’e komisjoni soovitused proovivõtumeetodite ja menetluste kohta.

(7)

Vaja oleks hinnata ka seda, kas järgitakse imikutoidu pestitsiidijääkide piirnorme, mis on sätestatud komisjoni 22. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/141/EÜ (imiku piimasegude ja jätkupiimasegude kohta ning millega muudetakse direktiivi 1999/21/EÜ) (5) artiklis 10 ning komisjoni 5. detsembri 2006. aasta direktiivi 2006/125/EÜ (imikutele ja väikelastele mõeldud teraviljapõhiste töödeldud toitude ja muude imikutoitude kohta) (6) artiklis 7.

(8)	Tuleks hinnata pestitsiidide võimalikke ühendatud, kumulatiivseid ja koostoimelisi mõjusid. Hindamist tuleks alustada mõnest organofosfaadist, karbamaadist, triasoolist ja püretroidist, nagu sätestatud I lisas.

(9)	Liikmesriigid peaksid iga aasta 31. augustiks esitama eelmise kalendriaasta andmed.

(10)	Käesoleva määrusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Liikmesriigid võtavad 2009., 2010. ja 2011. aastal proove ja teevad analüüse pestitsiidijääkide määramiseks toodetes vastavalt toote/pestitsiidijääkide kombinatsioonidele, mis on esitatud I lisas.

Iga toote puhul võetakse selline arv proove, nagu on sätestatud II lisas.

Artikkel 2

1. Partii, millest proovid võetakse, valitakse juhuslikult.

Proovivõtumenetlus, sealhulgas ühikute arv, peab olema kooskõlas direktiiviga 2002/63/EÜ.

2. Proovide seas, mis võetakse ja analüüsitakse, peab olema vähemalt

a)	kümme proovi köögivilja-, puuvilja- ja teraviljapõhistest imikutoitudest;

b)	kui võimalik, üks proov mahepõllumajandustoodetest, mis peegeldab mahepõllumajandustoodete turuosa liikmesriigis.

Artikkel 3

1. Liikmesriigid esitavad proovidest 2009., 2010. ja 2011. aastal tehtud analüüside tulemused vastavalt 2010., 2011. ja 2012. aasta 31. augustiks.

Lisaks eespool nimetatud tulemustele esitavad liikmesriigid järgmise teabe:

a)	kasutatud analüüsimeetodid ja saadud teatamiskünnised vastavalt toidus ja söödas leiduvate pestitsiidijääkide analüüsi kvaliteedikontrolli meetodite kooskõlastamise juhistele;

b)	liikmesriigi ja ühenduse kontrolliprogrammis kohaldatud määramispiirid;

c)	andmed järelevalvesse kaasatud analüüsilaboratooriumide akrediteerimisstaatuse kohta;

d)	andmed võetud rakendusmeetmete kohta, kui see on siseriiklike õigusaktidega lubatud;

e)	jääkide piirnormide ületamise korral jääkide piirnormide ületamise võimalikud põhjused koos asjakohaste märkustega riskijuhtimise võimaluste kohta.

2. Juhul kui jäägi määratlus hõlmab toimeaineid, ainevahetussaadusi ja/või lagunemissaadusi või reaktsioonisaadusi, esitavad liikmesriigid aruande analüüsitulemuste kohta vastavalt jäägi ametlikule määratlusele. Kui see on asjakohane, esitatakse eraldi andmed iga jäägi määratluses nimetatud peamise isomeeri või ainevahetussaaduse kohta.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 70, 16.3.2005, lk 1.

(2) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(3) Dokument SANCO/3131/2007, 31. oktoober 2007

http://ec.europa.eu/food/plant/protection/resources/qualcontrol_en.pdf

(4) EÜT L 187, 16.7.2002, lk 30.

(5) ELT L 401, 30.12.2006, lk 1.

(6) ELT L 339, 6.12.2006, lk 16.

I LISA

Kontrollitavad pestitsiidi ja toote kombinatsioonid

	2009	2010	2011
(2,4-D ja selle estrite segu väljendatud 2,4-D-na)		(3)	(1)
4,4′-metoksükloor	(4)	(5)	(6)
Abamektiin (avermektiin B1a, avermektiin B1b ja avermektiin B1a isomeeri δ-8,9 summa)	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Atsefaat	(2)	(3)	(1)
Atseetamipriid	(2)	(3)	(1)
Akrinatriin		(3)	(1)
Aldikarb (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja sulfooni summa väljendatud aldikarbina)	(2)	(3)	(1)
Amitraas (sealhulgas 2,4-dimetüülaniliinosa sisaldavad ainevahetussaadused, väljendatud amitraasina)		(3)	(1)
Amitrool (9)	(2)	(3)	(1)
Etüülasiinfoss (9)	(4)	(5)	(6)
Metüülasiinfoss	(2)	(3)	(1)
Asoksüstrobiin	(2)	(3)	(1)
Benfurakarb (9)	(2)	(3)	(1)
Bifentriin	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Bitertanool		(3)	(1)
Boskaliid	(2)	(3)	(1)
Bromiidioonid		(3)	(1)
Bromopropülaat	(2)	(3)	(1)
Bromukonasool (diastereomeeride summa) (9)	(2)	(3)	(1)
Bupirimaat	(2)	(3)	(1)
Buprofesiin	(2)	(3)	(1)
Kadusafoss (9)	(2)	(3)	(1)
Toksafeen (Parlar nr 26, 50 ja 62 summa) (9)	(4)	(5)	(6)
Kaptaan	(2)	(3)	(1)
Karbarüül	(2)	(3)	(1)
Karbendasiim (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina)	(2)	(3)	(1)
Karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü- karbofuraani summa, väljendatud karbofuraanina)	(2)	(3)	(1)
Karbosulfaan (9)	(2)	(3)	(1)
Klordaan (cis- ja trans-isomeeride ning oksüklordaani summa, väljendatud klordaanina)	(4)	(5)	(6)
Klorofenapüür		(3)	(1)
Klorofenvinfoss	(2)	(3)	(1)
Kloormekvaat (7)	(2)	(3)	(1)
Klorobensilaat (9)	(4)	(5)	(6)
Klorotaloniil	(2)	(3)	(1)
Kloroprofaam (kloroprofaami ja 3-kloroaniliini summa, väljendatud kloroprofaamina)	(2)	(3)	(1)
Kloropürifoss	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Metüülkloropürifoss	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Klofentesiin (2-klorobensoüülosa sisaldavate ühendite summa, väljendatud klofentesiinina)	(2)	(3)	(1)
Klotianidiin (tiametoksaami ja klotianidiini summa, väljendatud tiametoksaamina)		(3)	(1)
Tsüflutriin (sealhulgas muud seda moodustavate isomeeride segud (isomeeride summa))	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Tsüpermetriin (sealhulgas muud seda moodustavate isomeeride segud (isomeeride summa))	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Tsüprokonasool (9)	(2)	(3)	(1)
Tsüprodiniil	(2)	(3)	(1)
DDT (p,p′-DDT, o,p′-DDT, p,p′-DDE ja p,p′-DDD (TDE) summa, väljendatud DDT-na)	(4)	(5)	(6)
Deltametriin (cis-deltametriin)	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Diasinoon	(2)	(3) (5)	(1) (6)
Diklofluaniid	(2)	(3)	(1)
Diklorofoss	(2)	(3)	(1)
Dikloraan		(3)	(1)
Dikofool (p,p′- ja o,p′-isomeeride summa)	(2)	(3)	(1)
Dieldriin (aldriin ja dieldriin koos, väljendatud dieldriinina)	(4)	(5)	(6)
Difenakonasool	(2)	(3)	(1)
Dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina)	(2)	(3)	(1)
Dimetomorf	(2)	(3)	(1)
Dinokap (dinokapi isomeeride ja neile vastavate fenoolide summa, väljendatud dinokapina)		(3)	(1)
Difenüülamiin	(2)	(3)	(1)
Endosulfaan (α- ja β-isomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina)	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Endriin	(4)	(5)	(6)
Epoksikonasool		(3)	(1)
Etioon	(2)	(3)	(1)
Etoprofoss (9)	(2)	(3)	(1)
Fenamifoss (fenamifossi ning selle sulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud fenamifossina) (9)	(2)	(3)	(1)
Fenarimool	(2)	(3)	(1)
Fenasakviin		(3)	(1)
Fenbukonasool (9)	(2)	(3)	(1)
Fenheksamiid	(2)	(3)	(1)
Fenitrotioon	(2)	(3)	(1)
Fenoksükarb	(2)	(3)	(1)
Fenpropatriin (9)	(2)	(3)	(1)
Fenpropimorf		(3)	(1)
Fentioon (fentiooni ja selle hapnikuanaloogi, nende sulfoksiidide ja sulfooni summa, väljendatud fentioonina)	(4)	(3) (5)	(1) (6)
Fenvaleraat/esfenvaleraat (summa) (isomeeride RS/SR ja RR/SS summa)	(4)	(3) (5)	(1) (6)
Fiproniil (fiproniili ja sulfooni ainevahetussaaduse (MB46136) summa, väljendatud fiproniilina)	(2)	(3)	(1)
Fluasifop (fluasifop-P-butüül (fluasifophape (vaba ja konjugeeritud))		(3)	(1)
Fludioksoniil	(2)	(3)	(1)
Flufenoksuroon	(2)	(3)	(1)
Flukvikonasool (9)	(2)	(3)	(1)
Flusilasool	(2)	(3)	(1)
Flutriafool (9)	(2)	(3)	(1)
Folpeet	(2)	(3)	(1)
Formetanaat (formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaathüdrokloriidina)	(2)	(3)	(1)
Fostiasaat (9)	(2)	(3)	(1)
Glüfosaat (8)		(3)	(1)
Haloksüfop, sealhulgas haloksüfop-R (haloksüfop-R-metüülestri, haloksüfop-R-i ja haloksüfop-R-i konjugaatide summa, väljendatud haloksüfop-R-ina) (F) (R)		(3)	(1)
HCB	(4)	(5)	(6)
Heptakloor (heptakloori ja heptakloorepoksiidi summa, väljendatud heptakloorina)	(4)	(5)	(6)
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), α-isomeer	(4)	(5)	(6)
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), β-isomeer	(4)	(5)	(6)
Heksaklorotsükloheksaan (HCH), γ-isomeer (lindaan)	(4)	(5)	(6)
Heksakonasool	(2)	(3)	(1)
Heksütiasoks	(2)	(3)	(1)
Imasaliil	(2)	(3)	(1)
Imidaklopriid	(2)	(3)	(1)
Indoksakarb (indoksakarbi S- ja R-isomeeride summana)	(2)	(3)	(1)
Iprodioon	(2)	(3)	(1)
Iprovalikarb	(2)	(3)	(1)
Metüülkresoksiim	(2)	(3)	(1)
λ-tsühalotriin (λ-tsühalotriin, sealhulgas muud isomeersete koostisainete segud (isomeeride summa))	(2)	(3)	(1)
Linuroon	(2)	(3)	(1)
Lufenuroon		(3)	(1)
Malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina)	(2)	(3)	(1)
Manebi rühm (summa väljendatud CS2-na: maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam, tsiraam)	(2)	(3)	(1)
Mepanipüriim ja selle ainevahetussaadus (2-anilino-4-(2-hüdroksüpropüül)-6-metüülpürimidiin, väljendatud mepanipüriimina)	(2)	(3)	(1)
Mepikvaat (7)	(2)	(3)	(1)
Metalaksüül (metalaksüül, sealhulgas seda moodustavate isomeeride segud, k.a metalaksüül-M (isomeeride summa))	(2)	(3)	(1)
Metkonasool (9)	(2)	(3)	(1)
Metamidofoss	(2)	(3)	(1)
Metidatioon	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Metiokarb (metiokarbi ja metiokarbsulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud metiokarbina)	(2)	(3)	(1)
Metomüül (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina)	(2)	(3)	(1)
Metoksüfenosiid		(3)	(1)
Monokrotofoss	(2)	(3)	(1)
Müklobutaniil	(2)	(3)	(1)
Oksadiksüül		(3)	(1)
Oksamüül	(2)	(3)	(1)
Metüüloksüdemetoon (metüüloksüdemetooni ja metüülsulfoon-S-demetooni summa, väljendatud metüüloksüdemetoonina)	(2)	(3)	(1)
Paklobutrasool (9)	(2)	(3)	(1)
Paratioon	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Metüülparatioon (metüülparatiooni ja metüülparaoksooni summa, väljendatud metüülparatioonina)	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Penkonasool	(2)	(3)	(1)
Pendimetaliin		(3)	(1)
Permetriin (cis- ja trans-permetriini summa)	(4)	(5)	(6)
Fentoaat		(3)	(1)
Fosaloon	(2)	(3)	(1)
Fosmet (fosmeti ja fosmetoksooni summa, väljendatud fosmetina)	(2)	(3)	(1)
Foksiim (9)	(2)	(3)	(1)
Pirimikarb (pirimikarbi ja desmetüülpirimikarbi summa, väljendatud pirimikarbina)	(2)	(3)	(1)
Metüülpirimifoss	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenoolosa sisaldavate ainevahetussaaduste summa, väljendatud prokloraasina)	(2)	(3)	(1)
Protsümidoon	(2)	(3)	(1)
Profenofoss	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Propamokarb (propamokarbi ja selle soolade summa, väljendatud propamokarbina)	(2)	(3)	(1)
Propargiit	(2)	(3)	(1)
Propikonasool		(3)	(1)
Propüsamiid		(3)	(1)
Protiokonasool (destioprotiokonasool) (9)	(2)	(3)	(1)
Pürasofoss	(4)	(5)	(6)
Püretriinid			(1)
Püridabeen	(2)	(3)	(1)
Pürimetaniil	(2)	(3)	(1)
Püriproksüfeen	(2)	(3)	(1)
Kinoksüfeen	(2)	(3)	(1)
Pentakloronitrobenseen (pentakloronitrobenseeni ja pentakloraniliini summa, väljendatud pentakloronitrobenseenina)		(5)	(6)
Resmetriin (isomeeride segu)	(4)	(5)	(6)
Spinosaad (spinosaan A ja spinosüün D summa, väljendatud spinosaadina)		(3)	(1)
Spiroksamiin	(2)	(3)	(1)
Tebukonasool	(2)	(3)	(1)
Tebufenosiid	(2)	(3)	(1)
Tebufenpüraad	(2)	(3)	(1)
Teknaseen		(5)	(6)
Teflubensuroon	(2)	(3)	(1)
Teflutriin (9)	(2)	(3)	(1)
Tetrakonasool		(3)	(1)
Tetradifoon	(2)	(3)	(1)
Tiabendasool	(2)	(3)	(1)
Tiaklopriid	(2)	(3)	(1)
Metüültiofanaat	(2)	(3)	(1)
Metüültolklofoss	(2)	(3)	(1)
Tolüülfluaniid (tolüülfluaniidi ja dimetüülaminosulfotoluidiidi summa, väljendatud tolüülfluaniidina)	(2)	(3)	(1)
Triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa)	(2)	(3)	(1)
Triasofoss	(2) (4)	(3) (5)	(1) (6)
Triklorofoon (9)	(2)	(3)	(1)
Trifloksüstrobiin	(2)	(3)	(1)
Trifluraliin		(3)	(1)
Tritikonasool (9)	(2)	(3)	(1)
Vinklosoliin (vinklosoliini ja kõikide 3,5-dikloroaniliine sisaldavate ainevahetussaaduste summa, väljendatud vinklosoliinina)	(2)	(3)	(1)

(1) Oad (värsked või külmutatud, kaunadeta), porgandid, kurgid, apelsinid või mandariinid, pirnid, kartul, riis ja spinat (värske või külmutatud).

(2) Baklažaanid, banaanid, lillkapsas, viinamarjad, apelsinimahl, (Apelsinimahla puhul peavad liikmesriigid täpsustama lähteaine (kas kontsentraadid või värske puuvili).) herned (värsked või külmutatud, kaunadeta), pipar (paprika) ja nisu.

(3) Õunad, peakapsas, porrulauk, salat, tomatid, virsikud, sealhulgas nektariinid ja samalaadsed hübriidid; rukis või kaer ja maasikad.

(4) Või, munad.

(5) Piim, sealiha.

(6) Linnuliha, maks (veise- ja teiste mäletsejaliste maks, seamaks ja linnumaks).

(7) Kloormekvaati ja mepikvaati tuleb analüüsida teraviljas (v.a riis), porgandites, viliköögiviljas ja pirnides.

(8) Üksnes teraviljas.

(9) Analüüsitakse vabatahtlikkuse alusel 2009. aastal.

II LISA

Iga toote kohta võetavate ja analüüsitavate proovide arv liikmesriigiti.

Liikmesriik	Proovide arv
BE	12 (1) 15 (2)
BG	12 (1) 15 (2)
CZ	12 (1) 15 (2)
DK	12 (1) 15 (2)
DE	93
EE	12 (1) 15 (2)
EL	12 (1) 15 (2)
ES	45
FR	66
IE	12 (1) 15 (2)
IT	65
CY	12 (1) 15 (2)
LV	12 (1) 15 (2)
LT	12 (1) 15 (2)
LU	12 (1) 15 (2)
HU	12 (1) 15 (2)
MT	12 (1) 15 (2)
NL	17
AT	12 (1) 15 (2)
PL	45
PT	12 (1) 15 (2)
RO	17
SI	12 (1) 15 (2)
SK	12 (1) 15 (2)
FI	12 (1) 15 (2)
SE	12 (1) 15 (2)
UK	66
PROOVIDE MINIMAALNE KOGUARV: 642

(1) Üksiku jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.

(2) Mitme jäägi määramiseks iga meetodi kohta võetavate proovide miinimumarv.

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/20

KOMISJONI MÄÄRUS (EÜ) nr 1215/2008,

5. detsember 2008,

millega avatakse kolmandatest riikidest pärit õlleodra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007

(kodifitseeritud versioon)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse nõukogu 22. oktoobri 2007. aasta määrust (EÜ) nr 1234/2007, millega kehtestatakse põllumajandusturgude ühine korraldus ning mis käsitleb teatavate põllumajandustoodete erisätteid (ühise turukorralduse ühtne määrus), (1) eriti selle artikli 144 lõiget 1 koostoimes artikliga 4,

võttes arvesse nõukogu 20. märtsi 2006. aasta otsust 2006/333/EÜ, mis käsitleb kirjavahetuse vormis lepingu sõlmimist Euroopa Ühenduse ja Ameerika Ühendriikide vahel vastavalt üldise tolli- ja kaubanduskokkuleppe (GATT) 1994 artikli XXIV lõikele 6 ja artiklile XXVIII seoses kontsessioonide muutmisega Tšehhi Vabariigi, Eesti Vabariigi, Küprose Vabariigi, Läti Vabariigi, Leedu Vabariigi, Ungari Vabariigi, Malta Vabariigi, Poola Vabariigi, Sloveenia Vabariigi ja Slovaki Vabariigi loendis nende Euroopa Liiduga ühinemise käigus, (2) eriti selle artiklit 2,

võttes arvesse nõukogu 22. veebruari 2007. aasta otsust 2007/444/EÜ, mis käsitleb Euroopa Ühenduse ja Kanada valitsuse vahelise kokkuleppe (GATT 1994 XXIV artikli lõike 6 kohaste läbirääkimiste lõpuleviimise kohta) sõlmimist, (3) eriti selle artiklit 2,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni 27. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 2377/2002, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit õlleodra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine ning kehtestatakse erand ühenduse määrusest (EMÜ) nr 1766/92, (4) on korduvalt oluliselt muudetud. (5) Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune määrus kodifitseerida.

(2)

Kaubandusläbirääkimiste järel muutis ühendus keskmise ja madala kvaliteediga pehme nisu ja odra impordi tingimusi, kehtestades impordikvoodid. Odra puhul otsustas ühendus asendada „soodustusmäärade” süsteemi kahe tariifikvoodiga, üks 50 000 tonnile õlleodrale ja teine 300 000 tonnile odrale. Käesolev määrus käsitleb 50 000 tonni õlleodra tariifikvooti.

(3)

Ühenduse rahvusvaheliste kohustuste kohaselt peab impordiks mõeldud õlleoder olema ette nähtud pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks. Sellega seoses tuleks vastu võtta komisjoni 22. juuni 2001. aasta määruse (EÜ) nr 1234/2001 (millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 822/2001 üksikasjalikud rakenduseeskirjad ja nähakse ette õlleodra kvootide eest tasutavate imporditollimaksude osaline tagasimaksmine) (6) sätetega samalaadsed sätted, mis käsitlevad odra kvaliteedi- ja töötlemisnõudeid.

(4)

Komisjoni 31. augusti 2006. aasta määrust (EÜ) nr 1301/2006 (millega kehtestatakse ühised eeskirjad, et hallata põllumajandussaaduste ja -toodete imporditariifikvoote, mille suhtes kohaldatakse impordilitsentside süsteemi) (7) kohaldatakse impordilitsentside suhtes, mille tariifikvootide kehtivusperiood algab 1. jaanuaril 2007.

(5)	Määrust (EÜ) nr 1301/2006 kohaldatakse ilma et see piiraks käesolevas määruses sätestatud lisatingimuste või erandite kohaldamist.

(6)	Kõnealuse tariifikvoodiga hõlmatud odra impordi korrapärasuse tagamiseks ja spekulatiivsuse vältimiseks tuleks see korraldada impordilitsentside väljaandmise alusel.

(7)	Selle kvoodi nõuetekohase haldamise tagamiseks tuleks kehtestada litsentsitaotluste esitamise tähtajad ning määrata kindlaks taotlustel ja litsentsidel esitatav teave.

(8)	Tarnetingimuste arvesse võtmiseks tuleks kehtestada erand litsentside kehtivusaja suhtes.

(9)

Arvestades kohustust kohaldada kõnealuse kvoodi nõuetekohaseks haldamiseks kõrgetasemelist tagatist ning asjaolu, et tagatis peab kehtima kogu valmistamisperioodi jooksul, on asjakohane vabastada need importijad, kelle õlleodra saadetised on varustatud vastavussertifikaadiga, mille Ameerika Ühendriikide valitsus on heaks kiitnud vastavalt komisjoni 2. juuli 1993. aasta määruse (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (8) artiklites 63–65 sätestatud halduskoostöö korrale.

(10)

Kvootide veatu haldamise tagamiseks tuleks kehtestada suhteliselt kõrge impordilitsentside tagatis, olenemata komisjoni 28. juuli 2003. aasta määruse (EÜ) nr 1342/2003, millega sätestatakse teravilja ja riisi impordi- ja ekspordilitsentside süsteemi kohaldamise üksikasjalikud erieeskirjad, (9) artiklist 12.

(11)	Tuleks luua kiire teabevahetus komisjoni ja liikmesriikide vahel seoses taotletud ja imporditud kogustega.

(12)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas põllumajandusturgude ühise korralduskomitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Olenemata määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklist 135, kehtestatakse käesoleva määruse alusel avatava kvoodi raames imporditollimaks CN-koodi 1003 00 alla kuuluva õlleodra suhtes.

Kui käesolevas määruses nimetatud tooteid imporditakse artikliga 2 ette nähtud kogustest rohkem, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1234/2007 artiklit 135.

Artikkel 2

1. Käesolevaga avatakse iga aasta 1. jaanuaril imporditariifikvoot 50 000 tonnile CN-koodi 1003 00 alla kuuluvale õlleodrale, mis on ette nähtud pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks. See kannab järjenumbrit 09.4061.

2. Tariifikvoodi raames maksustatakse importi määraga 8 eurot tonnilt.

3. Komisjoni määrusi (EÜ) nr 376/2008, (10) (EÜ) nr 1342/2003 ja (EÜ) nr 1301/2006 kohaldatakse juhul, kui käesoleva määruse sätted ei sätesta teisiti.

Artikkel 3

Käesoleva määruse kohaldamisel kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)	„riknenud terad” – odra, muu teravilja või tuulekaera terad, mis on riknenud muu hulgas haigus-, külma-, kuuma-, putuka- või seenkahjustuste, halbade ilmastikutingimuste või muud liiki füüsiliste kahjustuste tõttu;

b)	„veatu ja standardse turustuskvaliteediga oder” – odraterad või teratükid, mis ei ole riknenud punkti a määratluses, välja arvatud külmavõetud või seenkahjustustega terad.

Artikkel 4

1. Selle tariifikvoodiga ette nähtud soodustused tagatakse siis, kui imporditud oder vastab järgmistele tingimustele:

a)	mahukaal: vähemalt 60,5 kg/hl;

b)	riknenud terad: kuni 1 %;

c)	niiskus: kuni 13,5 %;

d)	veatu ja standardse turustuskvaliteediga oder: vähemalt 96 %.

2. Lõikes 1 sätestatud kriteeriumide täitmist peab tõendama üks järgmistest dokumentidest:

a)	analüüsitõend, mille importija taotlusel väljastab vabasse ringlusse lubanud tolliasutus, või

b)	imporditud odra vastavussertifikaat, mille väljastab komisjoni poolt heaks kiidetud päritoluriigi valitsusasutus.

Artikkel 5

1. Õiguse kvooti kasutada annab järgmiste tingimuste täitmine:

a)	imporditud oder tuleb töödelda linnasteks kuue kuu jooksul alates vabasse ringlusse lubamise kuupäevast;

b)	sel viisil saadud linnased tuleb kasutada pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks kuni 150 päeva jooksul pärast seda, kui oder on töödeldud linnasteks.

2. Käesoleva tariifikvoodi suhtes tehtud impordilitsentsitaotlus võetakse vastu üksnes juhul, kui sellele on lisatud:

a)	määruse (EÜ) nr 1301/2006 artiklis 5 nimetatud tõend(id);

tooted vabasse ringlusse lubanud liikmesriigi pädeva ametiasutuse tõend selle kohta, et taotleja on esitanud tagatise suurusega 85 eurot tonni kohta. Kui õlleodra saadetistele on lisatud artiklis 7 nimetatud Federal Grain Inspection Service (föderaalse seemnete inspektsiooni teenistuse), edaspidi „FGIS”, poolt väljastatud vastavussertifikaat, siis väheneb tagatis 10 eurole tonni kohta;

taotleja kirjalik kohustus selle kohta, et kogu imporditud kaup töödeldakse kuue kuu jooksul alates vabasse ringlusse lubamisest linnasteks, mida kasutatakse pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks 150 päeva jooksul pärast odra töötlemist linnasteks. Taotleja täpsustab töötlemise asukoha, märkides kas töötlemisettevõtte nime ja liikmesriigi või kuni viie töötlemisettevõtte nimed. Enne kauba töötlemiseks lähetamist täidetakse tollivormistusasutuses kontrolleksemplar T5 vastavalt komisjoni määrusele (EMÜ) nr 2454/93. Käesoleva punkti c esimese lause alusel nõutav teave ning töötlemisettevõtte nimi ja asukoht märgitakse kontrolleksemplari T5 lahtrisse 104.

3. Imporditud odra töötlemine linnasteks loetakse toimunuks, kui õlleotra on leotatud. Sel viisil saadud linnaste kasutamist pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks kuni 150 päeva jooksul pärast seda, kui oder on töödeldud linnasteks, peab tõendama pädev asutus.

Artikkel 6

1. Artikli 5 lõike 2 punktis b sätestatud tagatis vabastatakse siis, kui järgmised tingimused on täidetud:

a)	odra kvaliteet, mis on kindlaks tehtud vastavussertifikaadi või analüüsitõendi alusel, vastab artikli 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele;

sertifikaadi või tõendi taotleja esitab tõendusmaterjali artikli 5 lõikes 1 sätestatud konkreetse lõppkasutuse kohta, mis näitab, et see kasutus on toimunud artikli 5 lõike 2 punktis c nimetatud kirjalikus kohustuses sätestatud tähtaja jooksul. Importiva liikmesriigi pädevatele asutustele tuleb esitada neid rahuldav tõend (võimaluse korral kontrolleksemplari T5 kujul) selle kohta, et kõik imporditud kogused on töödeldud artikli 5 lõike 2 punktis c osutatud tooteks.

2. Kui käesoleva määruse artiklites 4 ja 5 sätestatud kvaliteedinõuded ja/või muud töötlemisega seotud tingimused ei ole täidetud, siis määruse (EÜ) nr 1342/2003 artikli 12 punktis a nimetatud impordilitsentside tagatist ning käesoleva määruse artikli 5 lõike 2 punktis b nimetatud tagatist ei tagastata.

Artikkel 7

I lisas on esitatud FGISi väljastatava sertifikaadi näidis. Vastavalt määruse (EMÜ) nr 2454/93 artiklites 63, 64 ja 65 sätestatud halduskoostöö korrale tunnustab komisjon FGISi väljastatavat sertifikaati pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks ette nähtud õlleodrale. Kui FGIS väljastatud vastavussertifikaadile kantud analüütilised näitajad on kooskõlas käesoleva määruse artiklis 4 sätestatud õlleodra kvaliteedinõuetega, võetakse proovid vähemalt 3 % lastidest, mis turustusaasta jooksul igasse saabumissadamasse saabuvad. Ameerika Ühendriikide valitsuse heakskiidetud templid avaldatakse Euroopa Liidu Teataja C-seerias.

Artikkel 8

1. Erandina määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 6 lõikest 1, võib taotleja esitada vaid ühe taotluse kuus. Juhul kui sama isik esitab mitu taotlust, keeldutakse kõigi taotluste vastuvõtmisest ning taotluste esitamisel antud tagatised jäetakse asjaomase liikmesriigi tuludesse.

Impordilitsentside taotlused esitatakse liikmesriikide pädevatele asutustele hiljemalt iga kuu teisel reedel kell 13.00 Brüsseli aja järgi.

2. Igal litsentsitaotlusel näidatakse täisarvuna kogus kilogrammides.

3. Hiljemalt litsentsitaotluste esitamisele järgneval esmaspäeval kell 18.00 Brüsseli aja järgi esitavad pädevad asutused komisjonile elektrooniliselt teatise, milles märgitakse kõik taotlused ja taotletav kogus, sealhulgas tühiteatised.

4. Litsentsid antakse välja neljandal tööpäeval pärast lõike 3 kohast teatise esitamise tähtaega.

Impordilitsentside väljaandmise päeval edastavad liikmesriigid komisjonile elektrooniliselt teabe väljaantud litsentside kohta, nagu on osutatud määruse (EÜ) nr 1301/2006 artikli 11 lõike 1 punktis b, sealhulgas väljaantud impordilitsentsidega hõlmatud üldkogused.

Artikkel 9

Impordilitsentsid kehtivad 60 päeva jooksul alates nende väljaandmise kuupäevast. Vastavalt määruse (EÜ) nr 376/2008 artikli 22 lõikele 2 arvestatakse litsentsi kehtivusaega alates litsentsi väljaandmise tegelikust kuupäevast.

Artikkel 10

Impordilitsentsi taotluse ja impordilitsentsi lahtrisse 20 kantakse asjaomasest teraviljast valmistatava töödeldud toote nimetus.

Artikkel 11

Määrus (EÜ) nr 2377/2002 tunnistatakse kehtetuks.

Viiteid kehtetuks tunnistatud määrusele käsitatakse viidetena käesolevale määrusele kooskõlas III lisas esitatud vastavustabeliga.

Artikkel 12

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 5. detsember 2008

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 299, 16.11.2007, lk 1.

(2) ELT L 124, 11.5.2006, lk 13.

(3) ELT L 169, 29.6.2007, lk 53.

(4) EÜT L 358, 31.12.2002, lk 95.

(5) Vt II lisa.

(6) EÜT L 168, 23.6.2001, lk 12.

(7) ELT L 238, 1.9.2006, lk 13.

(8) EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1.

(9) ELT L 189, 29.7.2003, lk 12.

(10) ELT L 114, 26.4.2008, lk 3

I LISA

Pöögipuitu sisaldavates vaatides laagerduva õlle valmistamiseks ette nähtud õlleodra vastavussertifikaadi näidis, mille on heaks kiitnud Ameerika Ühendriikide valitsus

II LISA

Kehtetuks tunnistatud määrus koos muudatustega

Komisjoni määrus (EÜ) nr 2377/2002 (EÜT L 358, 31.12.2002, lk 95)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 159/2003 (EÜT L 25, 30.1.2003, lk 37)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 626/2003 (ELT L 90, 8.4.2003, lk 32)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1112/2003 (ELT L 158, 27.6.2003, lk 23)
Komisjoni määrus (EÜ) nr 777/2004 (ELT L 123, 27.4.2004, lk 50)	Ainult artikkel 13
Komisjoni määrus (EÜ) nr 2022/2006 (ELT L 384, 29.12.2006, lk 70)	Ainult artikkel 2
Komisjoni määrus (EÜ) nr 1456/2007 (ELT L 325, 11.12.2007, lk 76)	Ainult artikkel 3

III LISA

Vastavustabel

Määrus (EÜ) nr 2377/2002	Käesolev määrus
Artiklid 1 ja 2	Artiklid 1 ja 2
Artikkel 4	Artikkel 3
Artikkel 5	Artikkel 4
Artikkel 6	Artikkel 5
Artikkel 7	Artikkel 6
Artikkel 8	Artikkel 7
Artikkel 9	Artikkel 8
Artikkel 10	Artikkel 9
Artikkel 13	Artikkel 10
—	Artikkel 11
Artikli 14 esimene lõik	Artikkel 12
Artikli 14 teine lõik	—
I lisa	I lisa
—	II lisa
—	III lisa

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/28

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2008/99/EÜ,

19. november 2008,

keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artikli 175 lõiget 1,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust, (1)

olles konsulteerinud Regioonide Komiteega,

toimides asutamislepingu artiklis 251 sätestatud korras, (2)

ning arvestades järgmist:

(1)	Vastavalt asutamislepingu artikli 174 lõikele 2 on ühenduse keskkonnapoliitika eesmärk tagada kaitstuse kõrge tase.

(2)	Ühendusele teeb muret keskkonnaalaste õigusrikkumiste arvu kasv ning samuti nende mõju, mis ulatub üha sagedamini üle nende riikide piiride, kus kõnealused õigusrikkumised toime pandi. Sellised õigusrikkumised ohustavad keskkonda ja seetõttu on vaja võtta asjakohaseid meetmeid.

(3)

Kogemused on näidanud, et praegused karistussüsteemid ei ole osutunud piisavalt tõhusaks, et tagada keskkonnakaitsealaste õigusaktide täielikku järgimist. Nende järgimist saab ja tuleb toetada võimalike kriminaalkaristuste kaudu, mis kujutavad endast haldussanktsioonide ja tsiviilõiguslike kompensatsioonimehhanismidega võrreldes kvalitatiivselt erinevat ühiskondlikku hukkamõistu.

(4)	Ühisreeglid kriminaalkuritegude osas võimaldavad kasutada tõhusaid uurimis- ja abi osutamise meetodeid nii riigisiseselt kui ka liikmesriikide vahel.

(5)

Tõhusa keskkonnakaitse saavutamiseks on eriline vajadus hoiatava iseloomuga karistuste järele keskkonda kahjustavate tegevuste korral, mis tavaliselt tekitavad või võivad tõenäoliselt tekitada olulist kahju õhu (sh stratosfäär), pinnase ja vee kvaliteedile, loomadele ja taimedele, sh liikide säilitamisele.

(6)	Õigusliku tegutsemiskohustuse täitmata jätmisel võivad olla samad tagajärjed kui aktiivsel tegevusel ja seetõttu tuleks sellisel juhul kohaldada ka vastavaid karistusi.

(7)	Seetõttu tuleks kogu ühenduses käsitleda sellist käitumist kriminaalkuriteona, juhul kui see on toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

(8)	Käesoleva direktiivi lisades loetletud õigusaktid sisaldavad sätteid, mille rikkumise suhtes tuleks kohaldada kriminaalõiguslikke meetmeid, et tagada keskkonnakaitsealaste eeskirjade täielik tõhusus.

(9)	Käesoleva direktiiviga kehtestatud kohustused on seotud üksnes käesoleva direktiivi lisades loetletud õigusaktide sätetega, mis kohustavad liikmesriike nägema kõnealuste õigusaktide rakendamisel ette keelavad sätted.

(10)

Käesolev direktiiv kohustab liikmesriike lisama oma siseriiklikku õigusesse kriminaalkaristused ühenduse keskkonnakaitse sätete tõsise rikkumise eest. Käesolev direktiiv ei kehtesta kohustusi seoses selliste karistuste ega muude olemasolevate õiguskaitsesüsteemide rakendamisega üksikjuhtumite puhul.

(11)	Käesolev direktiiv ei piira ühenduse või siseriikliku õigusega kehtestatud keskkonnakahjustuste eest muude vastutussüsteemide kohaldamist.

(12)	Kuna käesoleva direktiiviga sätestatakse miinimumeeskirjad, võivad liikmesriigid võtta vastu või säilitada rangemaid meetmeid, et tagada tõhusam keskkonnakaitse kriminaalõiguse kaudu. Need meetmed peavad olema kooskõlas asutamislepinguga.

(13)	Selleks, et komisjon saaks hinnata käesoleva direktiivi mõju, peaksid liikmesriigid esitama komisjonile teavet käesoleva direktiivi rakendamise kohta.

(14)

Kuna käesoleva direktiivi eesmärki, nimelt tõhusama keskkonnakaitse tagamist, ei suuda liikmesriigid piisavalt saavutada ning käesoleva direktiivi ulatuse ja toime tõttu on seda parem saavutada ühenduse tasandil, võib ühendus võtta meetmeid kooskõlas asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(15)	Hilisemate keskkonnaalaste õigusaktide vastuvõtmisel tuleks vajaduse korral täpsustada, et kohaldatakse käesolevat direktiivi. Vajaduse korral tuleks artiklit 3 muuta.

(16)	Käesolevas direktiivis austatakse põhiõigusi ja järgitakse teisi, eriti Euroopa Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtteid,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Sisu

Käesoleva direktiiviga kehtestatakse kriminaalõigusega seotud meetmed, mille eesmärk on tõhusam keskkonnakaitse.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

„õigusvastane”:

i)	EÜ asutamislepingu alusel vastu võetud ja A lisas loetletud õigusaktide rikkumine või

ii)	Euratomi asutamislepinguga hõlmatud tegevuste puhul Euratomi asutamislepingu alusel vastu võetud ja B lisas loetletud õigusaktide rikkumine või

iii)	liikmesriigi sellise õigusakti, haldusakti või liikmesriigi pädeva ametiasutuse sellise otsuse rikkumine, millega kohaldatakse alapunktis i või ii osutatud ühenduse õigusakte;

„kaitsealused looduslikud looma- ja taimeliigid”:

artikli 3 punkti f kohaldamisel liigid, mis on loetletud

—	nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ (looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta) (3) IV lisas;

—	nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiivi 79/409/EMÜ (loodusliku linnustiku kaitse kohta) (4) I lisas ja millele osutatakse sama direktiivi artikli 4 lõikes 2;

ii)	artikli 3 punkti g kohaldamisel liigid, mis on loetletud nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määruse (EÜ) nr 338/97 (looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel) (5) lisas A või lisas B;

c)	„kaitsealune elupaik” – liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 79/409/EMÜ artikli 4 lõike 1 või lõike 2 kohaselt eraldatud kaitseala, ning looduslik elupaik või liigi elupaik, mille jaoks on direktiivi 92/43/EMÜ artikli 4 lõike 4 kohaselt eraldatud erikaitseala;

d)	„juriidiline isik” – iga üksus, kellel on juriidilise isiku staatus vastavalt kehtivatele siseriiklikele õigusaktidele, välja arvatud riigid või avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ja avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 3

Õigusrikkumised

Liikmesriigid tagavad, et järgmist käitumist käsitatakse kriminaalkuriteona, kui see on õigusvastane ning pannakse toime tahtlikult või vähemalt raske hooletuse tagajärjel:

a)	teatava koguse ainete või ioniseeriva kiirguse juhtimine või heitmine õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine või lõppladustamine, kaasa arvatud nimetatud protsesside järelevalve ning lõppladustamiskohtade järelhooldus, ning kaasa arvatud toimingud, mida teevad vahendajad või maaklerid (jäätmehooldus), mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

c)	jäätmete vedu, kui kõnealune tegevus on hõlmatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määruse (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (6) artikli 2 lõikega 35 ja see toimub arvestatavas koguses, olenemata kas tegu on ühekordse veoga või mitme omavahel seotud veoga;

d)	käitise käitamine, milles toimub ohtlik tegevus või kus hoitakse või kasutatakse ohtlikke aineid või valmistisi ja mis põhjustab või võib põhjustada väljaspool käitist inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

tuumamaterjali või muude ohtlike radioaktiivsete ainete valmistamine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, valdamine, ladustamine, vedamine, importimine, eksportimine või lõppladustamine, mis põhjustab või võib põhjustada inimese surma või tõsiseid kehavigastusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele;

f)	kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide tapmine, hävitamine, omamine või äravõtmine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;

g)	kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikidega või nende osade või neist saaduga kauplemine, v.a juhul, kui tegemist ei ole arvestatava kogusega ning tegu ei mõjuta oluliselt liigi kaitsestaatust;

h)	igasugune käitumine, mis põhjustab kaitsealuse elupaiga seisundi märkimisväärset kahjustamist;

i)	osooni kahandavate ainete tootmine, importimine, eksportimine või turustamine.

Artikkel 4

Kuriteole kihutamine ja sellele kaasaaitamine

Liikmesriigid tagavad, et artiklis 3 osutatud teguviisile kihutamine ja sellele kaasaaitamine oleks karistatavad kriminaalkuriteona.

Artikkel 5

Karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 3 ja 4 kirjeldatud õigusrikkumistele järgneks tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristuste kohaldamine.

Artikkel 6

Juriidiliste isikute vastutus

1. Liikmesriigid tagavad, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumiste eest, mille on nende kasuks toime pannud tegutsenud isik, kes on juriidilise isiku juures juhtival kohal, iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena, mis põhineb

a)	õigusel esindada juriidilist isikut;

b)	õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)	õigusel kontrollida juriidilist isikut.

2. Lisaks tagavad liikmesriigid, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele juhul, kui lõikes 1 osutatud isiku puuduliku järelevalve või kontrolli tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on juriidilise isiku kasuks pannud toime artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumise.

3. Juriidiliste isikute vastutus vastavalt lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on olnud artiklites 3 ja 4 osutatud õigusrikkumiste toimepanijad, õigusrikkumistele kaasaaitajad või kihutajad.

Artikkel 7

Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et õigusrikkumise eest vastavalt artiklile 6 vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldataks tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

Artikkel 8

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid enne 26. detsembrit 2010.

Kui liikmesriigid need sätted vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas valdkonnas vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti ning nende sätete ja käesoleva direktiivi vastavustabeli.

Artikkel 9

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 10

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 19. november 2008

Euroopa Parlamendi nimel

president

H.-G. PÖTTERING

Nõukogu nimel

eesistuja

J.-P. JOUYET

(1) ELT C 10, 15.1.2008, lk 47.

(2) Euroopa Parlamendi 21. mai 2008. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta otsus.

(3) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(4) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(5) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(6) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

A LISA

EÜ asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktid, mille rikkumine on õigusvastane tegevus käesoleva direktiivi artikli 2 punkti a alapunkti i tähenduses

—	Nõukogu 20. märtsi 1970. aasta direktiiv 70/220/EMÜ mootorsõidukite heitgaaside tekitatud õhusaaste vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (1)

—	Nõukogu 2. augusti 1972. aasta direktiiv 72/306/EMÜ sõidukite diiselmootorite heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (2)

—	Nõukogu 16. juuni 1975. aasta direktiiv 75/439/EMÜ vanaõli kõrvaldamise kohta. (3)

—	Nõukogu 8. detsembri 1975. aasta direktiiv 76/160/EMÜ suplusvee kvaliteedi kohta. (4)

—	Nõukogu 27. juuli 1976. aasta direktiiv 76/769/EMÜ liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta seoses teatavate ohtlike ainete ja valmististe turustamise ja kasutamise piirangutega. (5)

—	Nõukogu 28. juuni 1977. aasta direktiiv 77/537/EMÜ metsa- või põllumajanduslike ratastraktorite diiselmootoritest eralduvate heitmete vastu võetavaid meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (6)

—	Nõukogu 20. veebruari 1978. aasta direktiiv 78/176/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmete kohta. (7)

—	Nõukogu 21. detsembri 1978. aasta direktiiv 79/117/EMÜ, millega keelatakse teatavaid toimeaineid sisaldavate taimekaitsevahendite turuleviimine ja kasutamine. (8)

—	Nõukogu 2. aprilli 1979. aasta direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta. (9)

—	Nõukogu 22. märtsi 1982. aasta direktiiv 82/176/EMÜ kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. (10)

—	Nõukogu 26. septembri 1983. aasta direktiiv 83/513/EMÜ kaadmiumiheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. (11)

—	Nõukogu 8. märtsi 1984. aasta direktiiv 84/156/EMÜ muude sektorite kui kloorleeliste elektrolüüsitööstuse elavhõbedaheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. (12)

—	Nõukogu 28. juuni 1984. aasta direktiiv 84/360/EMÜ tööstusrajatistest lähtuva õhusaaste vastu võitlemise kohta. (13)

—	Nõukogu 9. oktoobri 1984. aasta direktiiv 84/491/EMÜ heksaklorotsükloheksaaniheitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. (14)

—	Nõukogu 7. märtsi 1985. aasta direktiiv 85/203/EMÜ õhu kvaliteedistandardite kohta lämmastikdioksiidi suhtes. (15)

—	Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/278/EMÜ keskkonna ja eelkõige pinnase kaitsmise kohta reoveesetete kasutamisel põllumajanduses. (16)

—	Nõukogu 12. juuni 1986. aasta direktiiv 86/280/EMÜ teatavate direktiivi 76/464/EMÜ lisa I nimistusse kuuluvate ohtlike ainete heitmete piirväärtuste ja kvaliteedieesmärkide kohta. (17)

—	Nõukogu 19. märtsi 1987. aasta direktiiv 87/217/EMÜ asbestist põhjustatud keskkonnareostuse vältimise ja vähendamise kohta. (18)

—	Nõukogu 23. aprilli 1990. aasta direktiiv 90/219/EMÜ geneetiliselt muundatud mikroorganismide isoleeritud kasutamise kohta. (19)

—	Nõukogu 21. mai 1991. aasta direktiiv 91/271/EMÜ asulareovee puhastamise kohta. (20)

—	Nõukogu 15. juuli 1991. aasta direktiiv 91/414/EMÜ taimekaitsevahendite turuleviimise kohta. (21)

—	Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/676/EMÜ veekogude kaitsmise kohta põllumajandusest lähtuva nitraadireostuse eest. (22)

—	Nõukogu 12. detsembri 1991. aasta direktiiv 91/689/EMÜ ohtlike jäätmete kohta. (23)

—	Nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta. (24)

—	Nõukogu 15. detsembri 1992. aasta direktiiv 92/112/EMÜ titaandioksiiditööstuse jäätmetest tuleneva saaste vähendamise ja lõpliku kõrvaldamise programmide ühtlustamise korra kohta. (25)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. juuni 1994. aasta direktiiv 94/25/EÜ väikelaevu käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta: direktiiviga 2003/44/EÜ muudetud sätted. (26)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/62/EÜ pakendite ja pakendijäätmete kohta. (27)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. detsembri 1994. aasta direktiiv 94/63/EÜ bensiini säilitamisel ja selle terminalidest teenindusjaamadesse jaotamisel lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kontrollimise kohta. (28)

—	Nõukogu 23. juuli 1996. aasta direktiiv 96/49/EÜ ohtlike kaupade raudteevedu käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (29)

—	Nõukogu 16. septembri 1996. aasta direktiiv 96/59/EÜ polüklooritud bifenüülide ja polüklooritud terfenüülide (PCB/PCT) kõrvaldamise kohta. (30)

—	Nõukogu 27. septembri 1996. aasta direktiiv 96/62/EÜ välisõhu kvaliteedi hindamise ja juhtimise kohta. (31)

—	Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta direktiiv 96/82/EÜ ohtlike ainetega seotud suurõnnetuste ohu ohjeldamise kohta. (32)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 1997. aasta direktiiv 97/68/EÜ väljaspool teid kasutatavatele liikurmasinatele paigaldatavate sisepõlemismootorite heitgaaside ja tahkete heitmete vähendamise meetmeid käsitlevate liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta. (33)

—	Nõukogu 9. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel. (34)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/8/EÜ, mis käsitleb biotsiidide turuleviimist. (35)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/70/EÜ bensiini ja diislikütuse kvaliteedi kohta. (36)

—	Nõukogu 3. novembri 1998. aasta direktiiv 98/83/EÜ olmevee kvaliteedi kohta. (37)

—	Nõukogu 11. märtsi 1999. aasta direktiiv 1999/13/EÜ teatavates toimingutes ja seadeldistes orgaaniliste lahustite kasutamise tulemusena tekkivate lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguste piiramise kohta. (38)

—	Nõukogu 22. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/30/EÜ vääveldioksiidi, lämmastikdioksiidi ning lämmastikoksiidide, tahkete osakeste ja plii piirtasemete kohta välisõhus. (39)

—	Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/31/EÜ prügilate kohta. (40)

—	Nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiiv 1999/32/EÜ, mis käsitleb väävlisisalduse vähendamist teatavates vedelkütustes. (41)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. septembri 2000. aasta direktiiv 2000/53/EÜ kasutuselt kõrvaldatud sõidukite kohta. (42)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2000. aasta direktiiv 2000/60/EÜ, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane tegevusraamistik. (43)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2000. aasta direktiiv 2000/69/EÜ benseeni ja süsinikmonooksiidide piirnormide kohta välisõhus. (44)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. detsembri 2000. aasta direktiiv 2000/76/EÜ jäätmete põletamise kohta. (45)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. juuni 2000. aasta määrus (EÜ) nr 2037/2000 osoonikihti kahandavate ainete kohta. (46)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/18/EÜ geneetiliselt muundatud organismide tahtliku keskkonda viimise kohta. (47)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2001. aasta direktiiv 2001/80/EÜ teatavate suurtest põletusseadmetest õhku eralduvate saasteainete piiramise kohta. (48)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. veebruari 2002. aasta direktiiv 2002/3/EÜ välisõhu osoonisisalduse kohta. (49)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/95/EÜ teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja elektroonikaseadmetes. (50)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. jaanuari 2003. aasta direktiiv 2002/96/EÜ elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmete kohta. (51)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. detsembri 2004. aasta direktiiv 2004/107/EÜ arseeni, kaadmiumi, elavhõbeda, nikli ja polütsükliliste aromaatsete süsivesinike sisalduse kohta välisõhus. (52)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. märtsi 2004. aasta määrus (EÜ) nr 648/2004 detergentide kohta. (53)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 850/2004 püsivate orgaaniliste saasteainete kohta. (54)

—

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 28. septembri 2005. aasta direktiiv 2005/55/EÜ liikmesriikide õigusaktide ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heitmete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heitmete vastu. (55)

—

Komisjoni 14. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/78/EÜ, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2005/55/EÜ (liikmesriikide seaduste ühtlustamise kohta, mis käsitlevad meetmeid, mida võetakse sõidukite diiselmootoritest eralduvate gaasiliste ja tahkete osakeste heidete vastu ning sõidukites kasutatavatest maagaasil või veeldatud naftagaasil töötavatest ottomootoritest eralduvate gaasiliste osakeste heidete vastu) ja muudetakse selle lisasid I, II, III, IV ja VI. (56)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/7/EÜ, mis käsitleb suplusvee kvaliteedi juhtimist. (57)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. veebruari 2006. aasta direktiiv 2006/11/EÜ teatavate ühenduse veekeskkonda lastavate ohtlike ainete põhjustatava saaste kohta. (58)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. aprilli 2006. aasta direktiiv 2006/12/EÜ jäätmete kohta. (59)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. märtsi 2006. aasta direktiiv 2006/21/EÜ kaevandustööstuse jäätmete käitlemise kohta. (60)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta direktiiv 2006/40/EÜ, mis käsitleb mootorsõidukite kliimaseadmetest pärit heitkoguseid. (61)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/44/EÜ kalade elu tagamiseks kaitset või parandamist vajava magevee kvaliteedi kohta. (62)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. septembri 2006. aasta direktiiv 2006/66/EÜ, mis käsitleb patareisid ja akusid ning patarei- ja akujäätmeid. (63)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2006. aasta direktiiv 2006/118/EÜ, mis käsitleb põhjavee kaitset reostuse ja seisundi halvenemise eest. (64)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. mai 2006. aasta määrus (EÜ) nr 842/2006 teatavate fluoritud kasvuhoonegaaside kohta. (65)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta. (66)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2007. aasta määrus (EÜ) nr 715/2007, mis käsitleb mootorsõidukite tüübikinnitust seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 5 ja Euro 6) heitmetega ning sõidukite remondi- ja hooldusteabe kättesaadavust. (67)

—

Komisjoni 29. novembri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo kontrolli kohta. (68)

—	Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. jaanuari 2008. aasta direktiiv 2008/1/EÜ saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta. (69)

(1) EÜT L 76, 6.4.1970, lk 1.

(2) EÜT L 190, 20.8.1972, lk 1.

(3) EÜT L 194, 25.7.1975, lk 23.

(4) EÜT L 31, 5.2.1976, lk 1.

(5) EÜT L 262, 27.9.1976, lk 201.

(6) EÜT L 220, 29.8.1977, lk 38.

(7) EÜT L 54, 25.2.1978, lk 19.

(8) EÜT L 33, 8.2.1979, lk 36.

(9) EÜT L 103, 25.4.1979, lk 1.

(10) EÜT L 81, 27.3.1982, lk 29.

(11) EÜT L 291, 24.10.1983, lk 1.

(12) EÜT L 74, 17.3.1984, lk 49.

(13) EÜT L 188, 16.7.1984, lk 20.

(14) EÜT L 274, 17.10.1984, lk 11.

(15) EÜT L 87, 27.3.1985, lk 1.

(16) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 6.

(17) EÜT L 181, 4.7.1986, lk 16.

(18) EÜT L 85, 28.3.1987, lk 40.

(19) EÜT L 117, 8.5.1990, lk 1.

(20) EÜT L 135, 30.5.1991, lk 40.

(21) EÜT L 230, 19.8.1991, lk 1.

(22) EÜT L 375, 31.12.1991, lk 1.

(23) EÜT L 377, 31.12.1991, lk 20.

(24) EÜT L 206, 22.7.1992, lk 7.

(25) EÜT L 409, 31.12.1992, lk 11.

(26) ELT L 214, 26.8.2003, lk 18.

(27) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 10.

(28) EÜT L 365, 31.12.1994, lk 24.

(29) EÜT L 235, 17.9.1996, lk 25.

(30) EÜT L 243, 24.9.1996, lk 31.

(31) EÜT L 296, 21.11.1996, lk 55.

(32) EÜT L 10, 14.1.1997, lk 13.

(33) EÜT L 59, 27.2.1998, lk 1.

(34) EÜT L 61, 3.3.1997, lk 1.

(35) EÜT L 123, 24.4.1998, lk 1.

(36) EÜT L 350, 28.12.1998, lk 58.

(37) EÜT L 330, 5.12.1998, lk 32.

(38) EÜT L 85, 29.3.1999, lk 1.

(39) EÜT L 163, 29.6.1999, lk 41.

(40) EÜT L 182, 16.7.1999, lk 1.

(41) EÜT L 121, 11.5.1999, lk 13.

(42) EÜT L 269, 21.10.2000, lk 34.

(43) EÜT L 327, 22.12.2000, lk 1.

(44) EÜT L 313, 13.12.2000, lk 12.

(45) EÜT L 332, 28.12.2000, lk 91.

(46) EÜT L 244, 29.9.2000, lk 1.

(47) EÜT L 106, 17.4.2001, lk 1.

(48) EÜT L 309, 27.11.2001, lk 1.

(49) EÜT L 67, 9.3.2002, lk 14.

(50) ELT L 37, 13.2.2003, lk 19.

(51) ELT L 37, 13.2.2003, lk 24.

(52) ELT L 23, 26.1.2005, lk 3.

(53) ELT L 104, 8.4.2004, lk 1.

(54) ELT L 158, 30.4.2004, lk 7.

(55) ELT L 275, 20.10.2005, lk 1.

(56) ELT L 313, 29.11.2005, lk 1.

(57) ELT L 64, 4.3.2006, lk 37.

(58) ELT L 64, 4.3.2006, lk 52.

(59) ELT L 114, 27.4.2006, lk 9.

(60) ELT L 102, 11.4.2006, lk 15.

(61) ELT L 161, 14.6.2006, lk 12.

(62) ELT L 264, 25.9.2006, lk 20.

(63) ELT L 266, 26.9.2006, lk 1.

(64) ELT L 372, 27.12.2006, lk 19.

(65) ELT L 161, 14.6.2006, lk 1.

(66) ELT L 190, 12.7.2006, lk 1.

(67) ELT L 171, 29.6.2007, lk 1.

(68) ELT L 316, 4.12.2007, lk 6.

(69) ELT L 24, 29.1.2008, lk 8.

B LISA

Euratomi asutamislepingu alusel vastu võetud ühenduse õigusaktid, mille rikkumine on õigusvastane tegevus käesoleva direktiivi artikli 2 punkti a alapunkti ii tähenduses

—	Nõukogu 13. mai 1996. aasta direktiiv 96/29/Euratom, millega sätestatakse põhilised ohutusnormid töötajate ja muu elanikkonna tervise kaitsmiseks ioniseerivast kiirgusest tulenevate ohtude eest. (1)

—	Nõukogu 22. detsembri 2003. aasta direktiiv 2003/122/Euratom kõrgaktiivsete kinniste kiirgusallikate ja omanikuta kiirgusallikate kontrollimise kohta. (2)

—	Nõukogu 20. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/117/Euratom radioaktiivsete jäätmete ja kasutatud tuumkütuse vedude järelevalve ja kontrolli kohta. (3)

(1) EÜT L 159, 29.6.1996, lk 1.

(2) ELT L 346, 31.12.2003, lk 57.

(3) ELT L 337, 5.12.2006, lk 21.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/38

NÕUKOGU OTSUS,

27. november 2008,

millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. ja 2. osa (tehnilised näitajad)

(2008/910/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse nõukogu 24. aprilli 2001. aasta määrust (EÜ) nr 789/2001, millega viisataotluste läbivaatamise teatavate üksikasjalike eeskirjade ja praktiliste menetluste rakendamisvolitused jäetakse nõukogule, (1) eriti selle artikli 1 lõiget 2,

võttes arvesse Sloveenia Vabariigi algatust,

ning arvestades järgmist:

(1)	Visioni võrgustik loodi selleks, et võimaldada konsulteerimist partnerriikide keskasutuste vahel seoses viisataotlustega, mille on esitanud tundlike riikide kodanikud.

(2)	Taassaatmise menetlust tuleks muuta, et saavutada pragmaatiline lähenemisviis ja vältida Schengeni konsultatsioonivõrgu ülekoormamist suure hulga veateadete saatmise tõttu, kui liikmesriigi teisaldusagent (MTA) ajutiselt ei tööta.

(3)	Et vältida erinevate viisaliikide koodide ebajärjekindlat kasutamist, mis võib tuua kaasa väärtõlgendusi Schengeni konsultatsioonimenetluses, on vaja ühist lähenemisviisi, kui D + C viisade puhul on ette nähtud konsultatsioonimenetlus.

(4)	Arvestades erinevate liikmesriikide panust ja selleks, et lihtsustada Schengeni konsultatsioonimenetlust, tuleks iga viisaliigi puhul kasutada ühte koodi.

(5)	Schengeni konsultatsioonivõrgu tehnilisi näitajaid on vaja ajakohastada tagamaks, et nad kajastavad kõnealuseid muudatusi.

(6)

Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Ühenduse asutamislepingule lisatud Taani seisukohta käsitleva protokolli artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse vastuvõtmisel, mistõttu see ei ole talle siduv ega kuulu tema suhtes kohaldamisele. Arvestades, et käesolev otsus põhineb Schengeni acquis’l vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu kolmanda osa IV jaotise sätetele, peab Taani vastavalt nimetatud protokolli artiklile 5 otsustama kuue kuu jooksul pärast käesoleva otsuse vastuvõtmist, kas ta rakendab seda oma siseriiklikus õiguses.

(7)

Islandi ja Norra puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu Nõukogu ning Islandi Vabariigi ja Norra Kuningriigi vahel sõlmitud lepingu (viimase kahe riigi osalemiseks Schengeni acquis’ sätete rakendamises, kohaldamises ja edasiarendamises) (2) tähenduses, mis kuuluvad nimetatud lepingu teatavaid rakenduseeskirju käsitleva nõukogu otsuse 1999/437/EÜ (3) artikli 1 punktis A osutatud valdkonda.

(8)

Šveitsi puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ning Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepingu (Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) (4) tähenduses, mis kuuluvad nõukogu otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/146/EÜ (5) (nimetatud lepingu Euroopa Ühenduse nimel sõlmimise kohta) artikliga 3.

(9)

Liechtensteini puhul kujutab käesolev otsus endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse, Šveitsi Konföderatsiooni ja Liechtensteini Vürstiriigi vahel alla kirjutatud protokolli (mis käsitleb Liechtensteini Vürstiriigi ühinemist Euroopa Liidu, Euroopa Ühenduse ja Šveitsi Konföderatsiooni vahelise lepinguga Šveitsi Konföderatsiooni ühinemise kohta Schengeni acquis’ rakendamise, kohaldamise ja edasiarendamisega) tähenduses, mis kuuluvad otsuse 1999/437/EÜ artikli 1 punktis A osutatud valdkonda, kusjuures nimetatud otsuse vastavat punkti tõlgendatakse koostoimes nõukogu otsuse 2008/261/EÜ (6) (nimetatud protokolli Euroopa Ühenduse nimel allakirjutamise ja selle teatavate sätete ajutise kohaldamise kohta) artikliga 3.

(10)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Ühendkuningriik ei osale vastavalt nõukogu 29. mai 2000. aasta otsusele 2000/365/EÜ (Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes). (7) Seetõttu ei osale Ühendkuningriik otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(11)

Käesolev otsus kujutab endast nende Schengeni acquis’ sätete edasiarendamist, milles Iirimaa ei osale vastavalt nõukogu 28. veebruari 2002. aasta otsusele 2002/192/EÜ (Iirimaa taotluse kohta osaleda teatavates Schengeni acquis’ sätetes). (8) Seetõttu ei osale Iirimaa otsuse vastuvõtmisel, see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav.

(12)	Küprose puhul kujutab käesolev otsus endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega muul viisil seotud 2003. aasta ühinemisakti artikli 3 lõike 2 tähenduses.

(13)	Käesolev otsus kujutab endast õigusakti, mis põhineb Schengeni acquis’l või on sellega muul viisil seotud 2005. aasta ühinemisakti artikli 4 lõike 2 tähenduses,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. osa (tehnilised näitajad) muudetakse vastavalt I lisas näidatule.

Artikkel 2

Schengeni konsultatsioonivõrgu 2. osa (tehnilised näitajad) punkti 2.1.4 muudetakse vastavalt II lisas näidatule.

Artikkel 3

Käesolevat otsust kohaldatakse alates 1. veebruarist 2009.

Artikkel 4

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele kooskõlas Euroopa Ühenduse asutamislepinguga.

Brüssel, 27. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) EÜT L 116, 26.4.2001, lk 2.

(2) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 36.

(3) EÜT L 176, 10.7.1999, lk 31.

(4) ELT L 53, 27.2.2008, lk 52.

(5) ELT L 53, 27.2.2008, lk 1.

(6) ELT L 83, 26.3.2008, lk 3.

(7) EÜT L 131, 1.6.2000, lk 43.

(8) EÜT L 64, 7.3.2002, lk 20.

I LISA

Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. osa (tehnilised näitajad) muudetakse järgmiselt:

punkt 1.2 asendatakse järgmisega:

„1.2. AVAILABILITY OF THE TOTAL SYSTEM

As a matter of principle VISION is designed as a system running 24 hours a day, seven days a week. In the event of one of the connections breaking down, the MTA, the user agent, and if necessary, the national application, should have the capacity to store the data to be sent or received via the network for several days. Consequently, bearing in mind the estimated daily traffic and the potential increases in traffic due to political decisions on visa matters, the MTA, the user agent, and where necessary, the national application, must meet the following minimum requirements.

In addition, the MTA, the user agent and the national application must be able to cope with possible breakdowns of other partner systems. They must resend messages which have not been delivered, but not overload other partner systems by, for example, unnecessary repetition of messages which are thought to have been lost.”;

punkt 1.2.1 asendatakse järgmisega:

„1.2.1. Strategy to Avoid and Reduce Breakdown-related Disruption

If the system breaks down, operation must be resumed within 24 hours. To ensure that operations are resumed, the following minimum undertakings apply:

—	The Schengen States are required to have a service contract guaranteeing repairs to, and/or replacement of, hardware and software.

—	The Schengen States are required to have a backup system.

—	The Schengen States are required to equip their MTA with a preventative peripheral device to compensate any power malfunctions.

—	The Schengen States are required to guarantee that MTA and applications hardware and software are not cut off for any reason other than breakdown or maintenance. In case of regular maintenance, such as database backups, the maintenance slot shall not exceed a maximum of two hours.

—	The Schengen States are to guarantee the availability of sufficient personnel during working hours to ensure operation of the MTA at the best possible rate.

—	The Schengen States are required to distinguish clearly between the test environment and the operational environment; adapting the test environment should not affect the operational equipment and vice versa.

—	Adaptations to the Schengen Consultation Network should always be tested in the test environment before being used in the operational environment.

In addition the system must be able to cope with the following amounts of data:

—	store the equivalent of two days operations, i.e. a maximum of 100 Megabytes;

—	send up to 30 000 messages and 30 000 delivery reports per day;

—	receive up to 30 000 messages and 30 000 delivery reports per day.

In addition, each Schengen State must distinguish between „retransmitting” and „resending as a new message”. The term „re-send” in the next chapters (especially 1.2.2) covers both cases, but the following distinction must be made:

—	„retransmitting” means sending again the same message, usually subject to retransmission parameters of the MTA (e.g. sendmail, MS-Exchange, Lotus Notes). After each retransmission there are no more messages in the system, the first message is just transmitted again.

—	„resending as a new message” means, that a new message with the same content is prepared. The destination point might receive two different messages, but with the same content, if the first one was held in a queue somewhere.

Schengen States are invited to use the first possibility (retransmitting) wherever possible, to avoid the unnecessary multiplying of messages in the system.”

II LISA

Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. osa (tehnilised näitajad) muudetakse järgmiselt:

punktis 2.1.4 asendatakse rubriik nr 026 järgmisega:

„Heading No 026: Type of visa format: code (2)

Codification of the various types of visas defined in the Common Visa Instructions. The entire heading, or part of it, can be used for the visa sticker.

„B”	transit visas
„C”	short -stay visas
„DC”	long-stay visas valid concurrently as short-stay visas”;

2.	punktides 2.1.4 (Form A), 2.1.6 (Form C), 2.1.7 (Form F) asendatakse tabeli „Examples/Comments” viienda veeru rea nr 026 sisu järgmisega: „C {′B\|′C′\|′DC′}”.

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/42

KOMISJONI OTSUS,

21. november 2008,

millega kehtestatakse traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 6933 all)

(EMPs kohaldatav tekst)

(2008/911/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiivi 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta, (1) eriti selle artikli 16 punkti f,

võttes arvesse Euroopa Ravimiameti arvamust, mille on 7. septembril 2007. aastal sõnastanud taimsete ravimite komitee,

ning arvestades järgmist:

(1)

Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare ja Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellung vastavad direktiivis 2001/83/EÜ sätestatud nõuetele. Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare’t ja Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellungi võib käsitada taimse aine, taimse valmistise ja/või nende seguna.

(2)	Seetõttu on asjakohane kehtestada traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu, mis sisaldab kandeid Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare ja Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellung.

(3)	Käesolevas otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas inimtervishoius kasutatavate ravimite alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

I lisaga kehtestatakse traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu, mis sisaldab kandeid Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare ja Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellung.

Artikkel 2

Asjakohased Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare ja Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellungi kasutamise näidustused, nende ettenähtud tugevus ja annustamine, manustamisviis ja muu teave, mis on vajalik traditsioonilise ravimi ohutuks kasutamiseks, on sätestatud käesoleva otsuse II lisas.

Artikkel 3

Käesolev otsus on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 21. november 2008

Komisjoni nimel

asepresident

Günter VERHEUGEN

(1) EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67.

I LISA

Traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu, mis on kehtestatud vastavalt direktiivi 2001/83/EÜ (muudetud direktiiviga 2004/24/EÜ) artikli 16 punktile f

Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare (Mõru apteegitill, vili)

Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellung (Magus apteegitill, vili)

II LISA

A. KANNE ÜHENDUSE LOETELLU FOENICULUM VULGARE MILLER SUBSP. VULGARE VAR. VULGARE, FRUCTUS

Taime teaduslik nimetus

Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. vulgare

Botaaniline sugukond

Apiaceae

Taimne aine

Apteegitill, mõru

Taimse aine üldnimetus kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes

BG (bălgarski): Горчиво резене, плод

CS (čeština): Plod fenyklu obecného pravého

DA (dansk): Fennikel, bitter

DE (Deutsch): Bitterer Fenchel

EL (elliniká): Μαραθόσπορος πικρός

EN (English): Bitter fennel, fruit

ES (español): Hinojo amargo, fruto de

ET (eesti keel): Mõru apteegitill, vili

FI (suomi): Karvasfenkoli, hedelmä

FR (français): Fruit de fenouil amer

HU (magyar): Keserűédeskömény-termés

IT (italiano): Finocchio amaro (o selvatico), frutto

LT (lietuvių kalba): Karčiųjų pankolių vaisiai

LV (latviešu valoda): Rūgtā fenheļa augļi

MT (malti): Bużbież morr, frotta

NL (nederlands): Venkelvrucht, bitter

PL (polski): Owoc kopru włoskiego (odmiana gorzka)

PT (português): Fruto de funcho amargo

RO (română): Fruct de fenicul amar

SK (slovenčina): Feniklový plod horký

SL (slovenščina): Plod grenkega navadnega komarčka

SV (svenska): Bitterfänkål, frukt

IS (íslenska): Bitur fennel aldin

NO (norsk): Fenikkel, bitter

Taimsed valmistised

Apteegitill, mõru, peenestatud (1) kuivatatud vili

Euroopa farmakopöa monograafia viide

Foeniculi amari fructus (01/2005:0824)

Näidustus(ed)

a)	Traditsiooniline taimne ravim seedeelundite kergete spasmiliste vaevuste, sealhulgas gaaside kogunemise ja puhituse sümptomaatiliseks raviks.

b)	Traditsiooniline taimne ravim menstruatsiooniga kaasnevate kergete spasmide sümptomaatiliseks raviks.

c)	Traditsiooniline taimne ravim kasutamiseks rögaväljutina külmetusest põhjustatud köha korral.

Ravim on traditsiooniline taimne ravim kasutamiseks ettenähtud näidustuste korral, mis põhinevad ainult pikaajalistel kogemustel.

Traditsiooni liik

Euroopa, hiina

Ettenähtud tugevus

Vt lõik „Ettenähtud annustamisviis”.

Ettenähtud annustamisviis

Täiskasvanud

Ühekordne annus

1,5 kuni 2,5 g (värskelt) (2) peenestatud apteegitilli vilju koos 0,25 l keeva veega (lasta 15 minutit tõmmata) kolm korda päevas taimeteena.

Üle 12aastased noorukid, näidustus a

Täiskasvanute annus

4–12aastased lapsed, näidustus a

Keskmine päevane annus

3–5 g (värskelt) peenestatud vilju taimeteena, kolmeks jaotatud annuses, lühiajaliseks kasutamiseks ainult kergete ajutiste sümptomite korral (vähem kui üks nädal)

Alla 4 aasta vanustel lastel ei ole soovitatav kasutada (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”).

Manustamisviis

Suukaudne.

Kasutamise kestus ja võimalikud piirangud kasutamise kestusele

Täiskasvanud

Üle 12aastased noorukid, näidustus a

Mitte kasutada kauem kui 2 nädalat.

4–12aastased lapsed, näidustus a

Lühiajaliseks kasutamiseks ainult kergete ajutiste sümptomite korral (vähem kui üks nädal).

Kui sümptomid ravimi kasutamise ajal püsivad, tuleb pöörduda arsti või pädeva tervishoiutöötaja poole.

Muu ohutuks kasutamiseks vajalik teave

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või sarikaliste (Apiaceae, Umbelliferae) (aniis, köömen, seller, koriander ja till) või anetooli suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ebapiisavate andmete tõttu ei soovitata ravimit kasutada alla 4 aasta vanustel lastel ning tuleb pidada nõu pediaatriga.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ei ole teatatud.

Rasedus ja imetamine

Apteegitilli vilja kasutamise kohta rasedatel patsientidel ei ole andmeid.

Ei ole teada, kas apteegitilli koostisained erituvad inimese rinnapiima.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole ravimit soovitatav kasutada raseduse ega imetamise ajal.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

Apteegitilli suhtes võib tekkida naha või hingamiselundite allergilisi reaktsioone. Nende esinemissagedus ei ole teada.

Muude eespool mainimata kõrvalnähtude tekkimisel tuleb nõu pidada arsti või pädeva tervishoiutöötajaga.

Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

Farmatseutilised andmed (vajaduse korral)

Ei kohaldata.

Tõenäoline farmakoloogiline toime või efektiivsus pikaajalise kasutamise ja kogemuste alusel (kui see on ravimi ohutuks kasutamiseks vajalik)

Ei kohaldata.

B. KANNE ÜHENDUSE LOETELLU FOENICULUM VULGARE MILLER SUBSP. VULGARE VAR. DULCE (MILLER) THELLUNG, FRUCTUS

Taime teaduslik nimetus

Foeniculum vulgare Miller subsp. vulgare var. dulce (Miller) Thellung

Botaaniline sugukond

Apiaceae

Taimne aine

Apteegitill, magus

Taimse aine üldnimetus kõikides Euroopa Liidu ametlikes keeltes

BG (bălgarski): Сладко резене, плод

CS (čeština): Plod fenyklu obecného sladkého

DA (dansk): Fennikel, sød

DE (Deutsch): Süßer Fenchel

EL (elliniká): Μαραθόσπορος γλυκύς

EN (English): Sweet fennel, fruit

ES (español): Hinojo dulce, fruto de

ET (eesti keel): Magus apteegitill, vili

FI (suomi): Makea fenkoli, hedelmä

FR (français): Fruit de fenouil doux

HU (magyar): Édesköménytermés

IT (italiano): Finocchio dolce (o romano), frutto

LT (lietuvių kalba): Saldžiųjų pankolių vaisiai

LV (latviešu valoda): Saldā fenheļa augļi

MT (malti): Bużbież ħelu, frotta

NL (nederlands): Venkelvrucht, zoet

PL (polski): Owoc kopru włoskiego (odmiana słodka)

PT (português): Fruto de funcho doce

RO (română): Fruct de fenicul dulce

SK (slovenčina): Feniklový plod sladký

SL (slovenščina): Plod sladkega navadnega komarčka

SV (svenska): Sötfänkål, frukt

IS (íslenska): Sæt fennel aldin

NO (norsk): Fenikkel, søt

Taimsed valmistised

Apteegitill, magus, peenestatud (3) või pulbristatud kuivatatud vili

Euroopa farmakopöa monograafia viide

Foeniculi dulcis fructus (01/2005:0825)

Näidustus(ed)

a)	Traditsiooniline taimne ravim seedeelundite kergete spasmiliste vaevuste, sealhulgas gaaside kogunemise ja puhituse sümptomaatiliseks raviks.

b)	Traditsiooniline taimne ravim menstruatsiooniga kaasnevate kergete spasmide sümptomaatiliseks raviks.

c)	Traditsiooniline taimne ravim kasutamiseks rögaväljutina külmetusest põhjustatud köha korral.

Ravim on traditsiooniline taimne ravim kasutamiseks ettenähtud näidustuste korral, mis põhinevad ainult pikaajalistel kogemustel.

Traditsiooni liik

Euroopa, hiina

Ettenähtud tugevus

Vt lõik „Ettenähtud annustamisviis”.

Ettenähtud annustamisviis

Täiskasvanud

Ühekordne annus

1,5 kuni 2,5 g (värskelt) (4) peenestatud apteegitilli vilju koos 0,25 l keeva veega (lasta 15 minutit tõmmata) kolm korda päevas taimeteena.

Apteegitilli pulber: 400 mg 3 korda päevas (kuni 2 g päevas)

Üle 12aastased noorukid, näidustus a

Täiskasvanute annus

4–12aastased lapsed, näidustus a

Keskmine päevane annus

3–5 g (värskelt) peenestatud vilju taimeteena, kolmeks jaotatud annuses, lühiajaliseks kasutamiseks ainult kergete ajutiste sümptomite korral (vähem kui üks nädal)

Alla 4 aasta vanustel lastel ei ole soovitatav kasutada (vt lõik „Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel”).

Manustamisviis

Suukaudne.

Kasutamise kestus ja selle piirangud

Täiskasvanud

Üle 12aastased noorukid, näidustus a

Mitte kasutada kauem kui 2 nädalat.

4–12aastased lapsed, näidustus a

Lühiajaliseks kasutamiseks ainult kergete ajutiste sümptomite korral (vähem kui üks nädal).

Kui sümptomid ravimi kasutamise ajal püsivad, tuleb pöörduda arsti või pädeva tervishoiutöötaja poole.

Muu ohutuks kasutamiseks vajalik teave

Vastunäidustused

Ülitundlikkus toimeaine või sarikaliste (Apiaceae, Umbelliferae) (aniis, köömen, seller, koriander ja till) või anetooli suhtes.

Hoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel

Ebapiisavate andmete tõttu ei soovitata ravimit kasutada alla 4 aasta vanustel lastel ning tuleb pidada nõu pediaatriga.

Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed

Ei ole teatatud.

Rasedus ja imetamine

Apteegitilli vilja kasutamise kohta rasedatel patsientidel ei ole andmeid.

Ei ole teada, kas apteegitilli koostisained erituvad inimese rinnapiima.

Ebapiisavate andmete tõttu ei ole ravimit soovitatav kasutada raseduse ega imetamise ajal.

Toime reaktsioonikiirusele

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.

Kõrvaltoimed

Apteegitilli suhtes võib tekkida naha või hingamiselundite allergilisi reaktsioone. Nende esinemissagedus ei ole teada.

Muude eespool mainimata kõrvalnähtude tekkimisel tuleb nõu pidada arsti või pädeva tervishoiutöötajaga.

Üleannustamine

Üleannustamisest ei ole teatatud.

Farmatseutilised andmed (vajaduse korral)

Ei kohaldata.

Tõenäoline farmakoloogiline toime või efektiivsus pikaajalise kasutamise ja kogemuste alusel (kui see on ravimi ohutuks kasutamiseks vajalik)

Ei kohaldata.

(1) „Peenestatud vili” hõlmab ka purustatud vilja.

(2) Jahvatatud apteegitilli viljade kaubanduslikuks valmistamiseks peab taotleja viima läbi nõuetekohased eeterlike õlide komponentide sisalduse stabiilsuse katsed.

(3) „Peenestatud vili” hõlmab ka „purustatud vilja”.

(4) Peenestatud või pulbristatud apteegitilli viljade kaubanduslikuks valmistamiseks peab taotleja viima läbi nõuetekohased eeterlike õlide komponentide sisalduse stabiilsuse katsed.

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/49

KOMISJONI OTSUS,

28. november 2008,

milles käsitletakse 2009. aastaks antavat ühenduse rahalist toetust teatavatele toidu- ja söödakontrolli valdkonna ühenduse tugilaboritele

(teatavaks tehtud numbri K(2008) 7283 all)

(Ainult hispaania-, taani-, saksa-, inglis-, prantsus-, itaalia-, hollandi- ja rootsikeelne tekst on autentsed)

(2008/912/EÜ)

EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 32 lõiget 7,

ning arvestades järgmist:

(1)	Toidu- ja söödakontrolliga tegelevatele ühenduse tugilaboritele võib vastavalt nõukogu 26. juuni 1990. aasta otsuse 90/424/EMÜ (kulutuste kohta veterinaaria valdkonnas) (2) artiklile 28 anda ühenduse rahalist toetust.

(2)

Komisjoni 28. novembri 2006. aasta määruses (EÜ) nr 1754/2006 (millega kehtestatakse ühenduse sööda- ja toidualastele tugilaboritele ja loomatervishoiusektorile antava finantsabi üksikasjalikud eeskirjad) (3) on sätestatud, et ühenduse rahalist toetust antakse tingimusel, et heakskiidetud tööprogrammid on tõhusalt ellu viidud ja abisaajad esitavad teatava ajavahemiku jooksul kogu vajaliku teabe.

(3)	Vastavalt määruse (EÜ) nr 1754/2006 artiklile 2 on komisjoni ja iga ühenduse tugilabori suhted sätestatud partnerluslepingus, millele on lisatud mitmeaastane töökava.

(4)	Komisjon on andnud hinnangu töökavadele ja asjaomastele eelarveprojektidele, mis ühenduse tugilaborid on 2009. aastaks esitanud.

(5)

Seega tuleks ühendusel anda rahalist toetust ühenduse tugilaboritele, kes on määratud oma tegevuse kaasfinantseerimise korras täitma määruses (EÜ) nr 882/2004 sätestatud ülesandeid ja kohustusi. Ühenduse rahalise toetuse määr peaks olema 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on määratletud määruses (EÜ) nr 1754/2006.

(6)

Määrusega (EÜ) nr 1754/2006 on kehtestatud ühenduse tugilaborite poolt organiseeritud seminaride abikõlblikkuse eeskirjad. Samuti nähakse määrusega ette, et rahalist toetust antakse mitte enam kui 32 osalejaga seminaridele. Nimetatud piirangust tuleks kooskõlas määruse (EÜ) nr 1754/2006 artikli 13 lõikega 3 teha erandeid mõnedele ühenduse tugilaboritele, kellel on vaja rahalist toetust selleks, et seminaride parimate tulemuste nimel saaks neil osaleda rohkem kui 32 osavõtjat.

(7)

Vastavalt nõukogu 21. juuni 2005. aasta määruse (EÜ) nr 1290/2005 (ühise põllumajanduspoliitika rahastamise kohta) (4) artikli 3 lõike 2 punktile a rahastatakse loomahaiguste tõrje ja järelevalve programme (veterinaarmeetmed) Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF). Lisaks on kõnealuse määruse artikli 13 teise lõiguga ette nähtud, et nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel rahastatakse fondist liikmesriikide ja EAGFi toetuse saajate haldus- ja personalikulud seoses otsusega 90/424/EMÜ hõlmatud meetmete ja programmidega. Finantskontrolli tegemisel kohaldatakse määruse (EÜ) nr 1290/2005 artikleid 9, 36 ja 37.

(8)	Käesoleva otsusega ette nähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA)) laboratooriumile Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige piima ja piimatoodete analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 223 031 eurot.

2. Lisaks lõikes 1 kehtestatud toetuse summa ülemmäärale annab ühendus rahalist toetust, et lõikes 1 viidatud laboratoorium saaks korraldada seminare. Kõnealune rahaline toetus ei ületa 23 000 eurot.

Artikkel 2

1. Ühendus annab rahalist toetust Madalmaades Bilthovenis paiknevale asutusele Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige zoonoosi (salmonella) analüüside ja katsete jaoks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 337 509 eurot.

Artikkel 3

1. Ühendus annab rahalist toetust Hispaanias Vigos paiknevale Hispaania toiduohutusameti (Agencia Española de Seguridad Alimentaria (Ministerio de Sanidad y Consumo)) laboratooriumile Laboratorio de Biotoxinas Marinas määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklis 32 sätestatud ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige mereliste biotoksiinide seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 325 000 eurot.

Artikkel 4

1. Ühendus annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Weymouthis paiknevale laboratooriumile Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige kahepoolmeliste molluskite viirusliku ja bakteriaalse saastatuse seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 304 772 eurot.

Artikkel 5

1. Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA)) laboratooriumile Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige Listeria monocytogenes’i analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 277 377 eurot.

Artikkel 6

1. Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Maisons-Alfortis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA)) laboratooriumile Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sealhulgas Staphylococcus aureus’e analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 245 406 eurot.

Artikkel 7

1. Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige Escherichia coli, sealhulgas Verotoxigenic E. Coli (VTEC) analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 235 891 eurot.

Artikkel 8

1. Ühendus annab rahalist toetust Rootsis Uppsalas paiknevale asutusele Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige Campylobacter’i seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 278 570 eurot.

Artikkel 9

1. Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità (ISS) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks seoses parasiitide, eelkõige Trichinella, Echinococcus’e ja Anisakis’e analüüside ja katsetega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 299 584 eurot.

Artikkel 10

1. Ühendus annab rahalist toetust Taanis Kopenhaagenis paiknevale asutusele Fødevareinstituttet (Danmarks Tekniske Universitet (DTU)) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige ravimresistentsuse seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 436 345 eurot.

Artikkel 11

1. Ühendus annab rahalist toetust Belgias Gembloux’s paiknevale asutusele Centre Wallon de Recherches agronomiques määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige söödas sisalduvate loomsete valkude analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 566 999 eurot.

Artikkel 12

1. Ühendus annab rahalist toetust Madalmaades Bilthovenis paiknevale asutusele Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieuhygiëne (RIVM) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses teatavate nõukogu direktiivi 96/23/EÜ (5) I lisas loetletud ainete jääkidega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 447 000 eurot.

Artikkel 13

1. Ühendus annab rahalist toetust Prantsusmaal Fougèresis paiknevale Prantsuse toiduohutusameti (l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments) laboratooriumile Laboratoire d’études et de recherches sur les médicaments vétérinaires et les désinfectants määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 447 000 eurot.

Artikkel 14

1. Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Berliinis paiknevale asutusele Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 447 000 eurot.

Artikkel 15

1. Ühendus annab rahalist toetust Itaalias Roomas paiknevale asutusele Istituto Superiore di Sanità määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses teatavate direktiivi 96/23/EÜ I lisas loetletud ainete jääkidega.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 260 000 eurot.

Artikkel 16

1. Ühendus annab rahalist toetust Ühendkuningriigis Addlestone’is paiknevale asutusele Veterinary Laboratories Agency Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 999/2001 (6) X lisa B peatükist tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige transmissiivse spongioosse entsefalopaatia seireks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 605 608 eurot.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1754/2006 artikli 13 lõikest 1 on lõikes 1 viidatud laboril õigus taotleda rahalist toetust kuni 50 inimese osavõtuks ühest käesoleva artikli lõikes 2 viidatud seminarist.

Artikkel 17

Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Freiburgis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige loomse päritoluga toidus ja suure rasvasisaldusega toodetes sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 198 900 eurot.

Artikkel 18

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 198 900 eurot.

3. Erandina määruse (EÜ) nr 1754/2006 artikli 13 lõikest 1 on lõikes 1 viidatud laboratooriumil õigus taotleda rahalist toetust kuni 110 inimese osavõtuks käesoleva artikli lõikes 2 viidatud seminaridest.

Artikkel 19

1. Ühendus annab rahalist toetust Hispaanias paiknevale laboratooriumile Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV)/Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige puu- ja köögiviljades, sh suure veesisalduse ja suure happesisaldusega kaupades, sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 440 840 eurot.

Artikkel 20

Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Stuttgartis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige pestitsiidijääkide üksikute jääkide määramise analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 332 000 eurot.

Artikkel 21

1. Ühendus annab rahalist toetust Saksamaal Freiburgis paiknevale asutusele Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA) määruse (EÜ) nr 882/2004 artiklist 32 tulenevate ülesannete ja kohustuste täitmiseks, eelkõige toidus ja söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde analüüside ja katsete tegemiseks.

Ajavahemikuks 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2009 antav rahaline toetus ei ületa 432 000 eurot.

Artikkel 22

Lõigetes 1–21 osutatud ühenduse rahalise toetuse määr on 100 % abikõlblikest kuludest, nagu on sätestatud määruses (EÜ) nr 1754/2006.

Artikkel 23

Käesolev otsus on adresseeritud järgmistele asutustele:

—	piima- ja piimatoodete puhul: Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP), l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

—	zoonooside (salmonella) analüüside ja katsete puhul: Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM), Postbus 1, Anthony van Leeuwenhoeklaan 9, 3720 BA Bilthoven, Madalmaad;

—	mereliste biotoksiinide seire puhul: Laboratorio de Biotoxinas Marinas, Agencia Española de Seguridad Alimentaria (Ministerio de Sanidad y Consumo), Estacion Maritima, s/n, 36200 Vigo, Hispaania;

—	kahepoolmeliste molluskite viirusliku ja bakterioloogilise saastatuse seire puhul: Laboratory of the Centre for Environment, Fisheries and Aquaculture Science (CEFAS), Weymouth laboratory, Barrack Road, The Nothe, Weymouth, Dorset, DT4 8UB, Ühendkuningriik;

—	Listeria monocytogenes’i puhul: Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP), l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

—

koagulaaspositiivsete stafülokokkide, sealhulgas Staphylococcus aureus’e puhul: Laboratoire d’études et de recherches sur la qualité des aliments et sur les procédés agroalimentaires (LERQAP), l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA), 23 avenue du Général de Gaulle, 94700 Maisons-Alfort, Prantsusmaa;

—	Escherichia coli, sealhulgas Verotoxigenic E. Coli (VTEC) puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

—	Campylobacter’i puhul: Statens Veterinärmedicinska Anstalt (SVA), Ulls väg 2 B, 751 89 Uppsala, Rootsi;

—	parasiitide (eelkõige Trichinella, Echinococcus’e ja Anisakis’e) puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

—	ravimresistentsuse puhul: Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Bülowsvej 27, 1790 Copenhagen V, Taani;

—	söödas sisalduvate loomsete valkude puhul: Centre Wallon de Recherches agronomiques (CRA-W), Chaussée de Namur 24, 5030 Gembloux, Belgia;

—	ainejääkide puhul: Rijksinstituut voor Volksgezondheid en Milieu (RIVM), Postbus 1, Anthony van Leeuwenhoeklaan 9, 3720 BA Bilthoven, Madalmaad;

—	ainejääkide puhul: Laboratoire d’études et de recherches sur les médicaments vétérinaires et les désinfectants de l’Agence française de sécurité sanitaire des aliments (AFSSA), Site de Fougères, BP 90203, 35302 Fougères, Prantsusmaa;

—	ainejääkide puhul: Bundesamt für Verbraucherschutz und Lebensmittelsicherheit, Postfach 100214, Mauerstrasse 39-42, 10562 Berlin, Saksamaa;

—	ainejääkide puhul: Istituto Superiore di Sanità (ISS), Viale Regina Elena 299, 00161 Rooma, Itaalia;

—	transmissiivsete spongioossete entsefalopaatiate (TSEde) puhul: Veterinary Laboratories Agency, Woodham Lane, New Haw, Addlestone, Surrey KT15 3NB, Ühendkuningriik;

—	loomse päritoluga toidus sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 100462, Bissierstrasse 5, 79114 Freiburg, Saksamaa;

—	teraviljas sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Fødevareinstituttet, Danmarks Tekniske Universitet (DTU), Department of Food Chemistry, Moerkhoej Bygade 19, 2860 Soeborg, Taani;

—	puu- ja köögiviljas sisalduvate pestitsiidijääkide analüüside ja katsete puhul: Laboratorio Agrario de la Generalitat Valenciana (LAGV)/Grupo de Residuos de Plaguicidas de la Universidad de Almería (PRRG), Ctra. Sacramento s/n, La Canada de San Urbano, 04120 Almeria, Hispaania;

—	pestitsiidijääkide üksikute jääkide määramise analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 1206, Schaflandstrasse 3/2, 70736 Stuttgart, Saksamaa;

—	toidus ja söödas sisalduvate dioksiinide ja PCBde analüüside ja katsete puhul: Chemisches und Veterinäruntersuchungsamt (CVUA), Postfach 100462, Bissierstrasse 5, 79114 Freiburg, Saksamaa.

Brüssel, 28. november 2008

Komisjoni nimel

komisjoni liige

Androulla VASSILIOU

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) EÜT L 224, 18.8.1990, lk 19.

(3) ELT L 331, 29.11.2006, lk 8.

(4) ELT L 209, 11.8.2005, lk 1.

(5) EÜT L 125, 23.5.1996, lk 10.

(6) EÜT L 147, 31.5.2001, lk 1.

6.12.2008

Euroopa Liidu Teataja

L 328/55

NÕUKOGU RAAMOTSUS 2008/913/JSK,

28. november 2008,

teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikleid 29 ja 31 ning artikli 34 lõike 2 punkti b,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust, (1)

ning arvestades järgmist:

(1)	Rassism ja ksenofoobia rikuvad otseselt vabaduse, demokraatia, inimõiguste ja põhivabaduste austamise ning õigusriigi põhimõtteid, millele Euroopa Liit on rajatud ja mis on ühised kõikidele liikmesriikidele.

(2)

Nõukogu ja komisjoni tegevuskavas, mis käsitleb Amsterdami lepingu sätete parimaid rakendusvõimalusi vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomiseks, (2)15. ja 16. oktoobri 1999. aasta Tampere Euroopa Ülemkogu järeldustes, Euroopa Parlamendi 20. septembri 2000. aasta resolutsioonis Euroopa Liidu seisukoha kohta rassismivastasel ülemaailmsel konverentsil ja praeguse olukorra kohta liidus (3) ning komisjoni teatises nõukogule ja Euroopa Parlamendile, mis käsitleb Euroopa Liidus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala loomisel saavutatud edu kontrolliva tulemustabeli läbivaatamist iga poole aasta järel (2000. aasta teine pool), kutsutakse üles selles valdkonnas meetmeid võtma. 4. ja 5. novembri 2004. aasta Haagi programmis tuletab nõukogu meelde Euroopa Ülemkogu poolt 2003. aasta detsembris juba kord väljendatud kindlat kohustust seista vastu rassismi, antisemitismi ja ksenofoobia mis tahes vormidele.

(3)

Nõukogu 15. juuli 1996. aasta ühismeedet 96/443/JSK rassismi ja ksenofoobia vastase võitluse meetmete kohta (4) tuleks täiendada edasiste seadusandlike meetmetega liikmesriikide õigusnormide edasiseks ühtlustamiseks ja selliste tõhusat õigusalast koostööd segavate takistuste ületamiseks, mis on peamiselt põhjustatud erinevustest liikmesriikide õiguslikus lähenemisviisis.

(4)

Vastavalt ühismeetme 96/443/JSK hindamisele ja muudel rahvusvahelistel tasanditel, näiteks Euroopa Nõukogus, tehtud tööle on õigusalases koostöös ikka veel esinenud mõningaid raskusi ja seetõttu on vaja liikmesriikide kriminaalõigust veelgi ühtlustada, et tagada terviklike ja selgete õigusaktide tõhus rakendamine rassismi ja ksenofoobiaga võitlemiseks.

(5)

Rassism ja ksenofoobia ohustavad sellise käitumise sihtmärgiks olevate isikute rühmi. Euroopa Liidu tasandil on vaja määratleda ühine kriminaalõiguslik lähenemine sellisele nähtusele tagamaks, et samalaadne käitumine loetakse süüteoks kõikides liikmesriikides, ning et selliseid süütegusid toime pannud või nende suhtes vastutavaks tunnistatud füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi.

(6)

Liikmesriigid tunnistavad, et rassismi ja ksenofoobia vastu võitlemiseks on vaja võtta erinevaid meetmeid üldises raamistikus ning see ei tohi piirduda üksnes kriminaalasjadega. Käesolev raamotsus käsitleb üksnes rassismi ja ksenofoobia eriti raskete vormide vastu võitlemist kriminaalõiguse vahenditega. Kuna liikmesriikide kultuuri- ja õigustraditsioonid on mõnevõrra erinevad, eelkõige nimetatud valdkonnas, ei ole kriminaalõiguse täielik ühtlustamine praegu võimalik.

(7)

Mõiste „sünnipära” all tuleks käesolevas raamotsuses mõista peamiselt isikuid või isikute rühmi, kes sünni järgi pärinevad isikutest, keda võib iseloomustada teatud tunnuste (nagu rass või nahavärv) abil, kuid kellel ei pruugi enam kõiki nimetatuid tunnuseid esineda. Sellele vaatamata võivad sellised isikud või isikute rühmad oma sünnipära tõttu sattuda vihkamise või vägivalla ohvriks.

(8)	Mõiste „usutunnistus” all tuleks mõista üldiselt osutamist isikutele, keda määratletakse nende usuliste veendumuste või tõekspidamiste järgi.

(9)	Mõiste „vihkamine” all tuleks mõista osutamist vihkamisele, mille aluseks on rassiline kuuluvus, nahavärv, usutunnistus, sünnipära või rahvus või etniline päritolu.

(10)

Käesolev raamotsus ei takista liikmesriike vastu võtmast siseriikliku õiguse sätteid, millega laiendatakse artikli 1 lõike 1 punkte c ja d kuritegudele, mis on suunatud isikute rühma vastu, keda määratletakse muude kriteeriumite kui rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, nagu näiteks ühiskondliku seisundi või poliitiliste veendumuste alusel.

(11)	Tuleks tagada, et rassismi ja ksenofoobia ilminguid sisaldavate süütegude uurimine ja nende üle kohtumenetluse algatamine ei sõltuks ohvrite esitatud tunnistustest või süüdistustest, kuna ohvrid on sageli eriti kaitsetud ega soovi algatada kohtumenetlust.

(12)

Kriminaalõiguse ühtlustamine peaks tooma kaasa tõhusama võitlemise rassismist ja ksenofoobiast ajendatud süütegude vastu, soodustades liikmesriikide vahelist terviklikku ja tõhusat õigusalast koostööd. Nõukogu peaks käesolevat raamotsust läbi vaadates arvesse võtma nimetatud valdkonnas esineda võivaid raskusi, eesmärgiga kaaluda edasiste meetmete vajalikkust nimetatud valdkonnas.

(13)

Kuna käesoleva raamotsuse eesmärki, nimelt karistada kõikides liikmesriikides rassismist ja ksenofoobiast ajendatud süütegusid vähemalt minimaalsete tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate kriminaalkaristustega, ei suuda liikmesriigid eraldi tegutsedes täielikult saavutada, kuna sellised eeskirjad peavad olema ühised ja ühilduvad ning kuna seda eesmärki saab seega paremini saavutada Euroopa Liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 2 nimetatud ja Euroopa Ühenduse asutamislepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Viimati nimetatud artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev raamotsus nimetatud eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.

(14)	Käesolev raamotsus austab põhiõigusi ja järgib Euroopa Liidu lepingu artiklis 6 ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonis, eelkõige selle artiklites 10 ja 11 tunnustatud ning Euroopa Liidu põhiõiguste hartas, eelkõige selle II ja VI peatükis kajastatud põhimõtteid.

(15)

Ühinemisvabaduse ja sõnavabaduse, eelkõige ajakirjandusvabaduse ja muude meediakanalite sõnavabadusega seotud kaalutlused on põhjustanud paljudes liikmesriikides protseduuriliste tagatiste kehtestamise ning vastutuse piiritlemist või piiramist käsitlevate konkreetsete eeskirjade sätestamise siseriiklikus õiguses.

(16)	Ühismeede 96/443/JSK tuleks tunnistada kehtetuks, sest seoses Amsterdami lepingu, nõukogu 29. juuni 2000. aasta direktiivi 2000/43/EÜ (millega rakendatakse võrdse kohtlemise põhimõtet sõltumata isikute rassilisest või etnilisest päritolust) (5) ning käesoleva raamotsuse jõustumisega see aegub,

ON VASTU VÕTNUD JÄRGMISE RAAMOTSUSE:

Artikkel 1

Rassismi- ja ksenofoobiaalased süüteod

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et järgmised tahtlikud teod on karistatavad:

a)	vägivallale või vihkamisele avalik kihutamine isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel;

b)	punktis a nimetatud teole toimepanemine kirjutiste, piltide või muu materjali avaliku levitamise või jagamise kaudu;

Rahvusvahelise Kriminaalkohtu statuudi artiklites 6, 7 ja 8 määratletud genotsiidi, inimsusevastaste kuritegude ja sõjakuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu;

8. augusti 1945. aasta Londoni lepingule lisatud rahvusvahelise sõjatribunali harta artiklis 6 määratletud kuritegude, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, usutunnistuse, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel, avalik õigustamine, eitamine või mitteoluliseks tunnistamine juhul, kui teoga võidakse kihutada vägivallale või vihkamisele isikute rühma või rühma liikme vastu.

2. Lõike 1 kohaldamisel võivad liikmesriigid otsustada karistada üksnes tegu, mis võib rikkuda avalikku korda või mis on ähvardav, kuritahtlik või solvav.

3. Lõike 1 kohaldamisel hõlmab viide usutunnistusele vähemalt neid tegusid, mida kasutatakse ettekäändena tegudeks, mis on suunatud isikute rühma või rühma liikme vastu, keda määratletakse rassilise kuuluvuse, nahavärvi, sünnipära või rahvuse või etnilise päritolu alusel.

4. Iga liikmesriik võib käesoleva raamotsuse vastuvõtmise ajal või hiljem teha avalduse, et lõike 1 punktides c ja/või d esitatud kuritegude eitamine või mitteoluliseks tunnistamine on riigis karistatav üksnes juhul, kui selliste kuritegude toimepanemine on tuvastatud selle liikmesriigi siseriikliku kohtu ja/või rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega, või üksnes rahvusvahelise kohtu lõpliku otsusega.

Artikkel 2

Kihutamine ja kaasaaitamine

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 1 lõike 1 punktides c ja d nimetatud tegudele kihutamine on karistatav.

2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 lõikes 1 nimetatud tegudele kaasaaitamine on karistatav.

Artikkel 3

Kriminaalkaristused

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest määratakse tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad kriminaalkaristused.

2. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklis 1 nimetatud teod oleks kriminaalkorras karistatavad ning et karistuse maksimummääraks oleks vähemalt ühe- kuni kolmeaastane vanglakaristus.

Artikkel 4

Rassistlik ja ksenofoobiline motiiv

Artiklites 1 ja 2 nimetamata süütegude osas võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et rassistlikku ja ksenofoobilist motiivi loetakse raskendavaks asjaoluks või et sellist motiivi võib kohtus karistuse määramisel arvesse võtta.

Artikkel 5

Juriidiliste isikute vastutus

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab võtta vastutusele artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude eest, mille on nende huvides toime pannud iseseisvalt või juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud isik, kellel on juhtiv koht juriidilise isiku juures, mis põhineb:

a)	õigusel esindada juriidilist isikut;

b)	õigusel teha juriidilise isiku nimel otsuseid või

c)	õigusel kontrollida juriidilist isikut.

2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad kõik liikmesriigid vajalikud meetmed tagamaks, et juriidilisi isikuid saab võtta vastutusele, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud isiku järelevalve või kontrolli puudumise tõttu on osutunud võimalikuks, et juriidilise isiku alluvuses olev isik on selle juriidilise isiku huvides pannud toime artiklites 1 ja 2 nimetatud teo.

3. Juriidilise isiku vastutus vastavalt käesoleva artikli lõigetele 1 ja 2 ei välista kriminaalmenetlust füüsiliste isikute suhtes, kes on osalenud artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude toimepanemises täideviija või kaasaaitajana.

4. „Juriidilise isiku” all mõistetakse mis tahes üksust, millel on juriidilise isiku staatus kehtivate siseriiklike õigusaktide kohaselt; välja arvatud riigid või teised avalik-õiguslikud organid, kes teostavad riigivõimu, ning avalik-õiguslikud rahvusvahelised organisatsioonid.

Artikkel 6

Juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad karistused

1. Iga liikmesriik võtab vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 lõike 1 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes saab kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mille hulka kuuluvad kriminaalõiguslikud või muud trahvid ning võivad kuuluda muud karistused, näiteks:

a)	riiklike hüvitiste või abi saamise õigusest ilmajätmine;

b)	ajutine või alaline äritegevuse keeld;

c)	kohtuliku järelevalve alla võtmine;

d)	sundlõpetamine.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artikli 5 lõike 2 kohaselt vastutusele võetud juriidilise isiku suhtes saab kohaldada tõhusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi või meetmeid.

Artikkel 7

Põhiõiguslikud normid ja aluspõhimõtted

1. Käesolev raamotsus ei mõjuta kohustust austada põhiõigusi ja õiguse aluspõhimõtteid, sealhulgas sõnavabadust ja ühinemisvabadust, mis on kirja pandud Euroopa Liidu lepingu artiklis 6.

2. Käesolev raamotsus ei kohusta liikmesriike võtma meetmeid, mis on vastuolus ühinemisvabadust ja sõnavabadust, eelkõige ajakirjandusvabadust ja muude meediakanalite sõnavabadust käsitlevate aluspõhimõtetega, nagu need tulenevad põhiõiguslikest tavadest või normidest, mis reguleerivad ajakirjanduse ja muude meediakanalite õigusi ja kohustusi ning nende protseduurilisi tagatisi, kui sellised eeskirjad on seotud vastutuse piiritlemise või piiramisega.

Artikkel 8

Uurimise või kohtumenetluse algatamine

Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude uurimine või nende üle kohtumenetluse algatamine ei sõltu teo ohvri tunnistusest või süüdistusest, vähemalt kõige tõsisemate juhtude korral, kui teod on toime pandud nende territooriumil.

Artikkel 9

Jurisdiktsioon

1. Kõik liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kehtestada oma jurisdiktsioon artiklites 1 ja 2 nimetatud tegude üle, kui tegu on pandud toime:

a)	täielikult või osaliselt liikmesriigi territooriumil;

b)	selle liikmesriigi kodaniku poolt või

c)	sellise juriidilise isiku huvides, mille peakontor asub kõnealuse liikmesriigi territooriumil.

2. Kõik liikmesriigid võtavad lõike 1 punkti a kohase jurisdiktsiooni kehtestamisel vajalikud meetmed tagamaks, et nende jurisdiktsioon laieneb ka sellistele juhtudele, mille puhul tegu on toime pandud infosüsteemi abil ja

a)	õiguserikkuja sooritab teo füüsiliselt liikmesriigi territooriumil viibides, olenemata sellest, kas teo sooritamisel on kasutatud liikmesriigi territooriumil asuva infosüsteemi materjali;

b)	teo sooritamisel on kasutatud liikmesriigi territooriumil asuva infosüsteemi materjali, olenemata sellest, kas õiguserikkuja sooritab teo füüsiliselt liikmesriigi territooriumil viibides.

3. Liikmesriik võib otsustada mitte kohaldada või kohaldada ainult teatud juhtudel ja asjaoludel lõike 1 punktides b ja c sätestatud jurisdiktsiooni sätet.

Artikkel 10

Rakendamine ja läbivaatamine

1. Liikmesriigid võtavad käesoleva raamotsuse sätete järgimiseks vajalikud meetmed 28. novembriks 2010.

2. Liikmesriigid edastavad samaks kuupäevaks nõukogu peasekretariaadile ja komisjonile nende sätete teksti, millega võetakse siseriiklikku õigusse üle käesolevast raamotsusest tulenevad kohustused. Nõukogu annab hiljemalt 28. novembriks 2013 selle teabe alusel koostatud aruande ja komisjoni kirjaliku aruande põhjal hinnangu, mil määral liikmesriigid on järginud käesoleva raamotsuse sätteid.

3. Enne 28. novembrit 2013 vaatab nõukogu käesoleva raamotsuse läbi. Läbivaatamist ette valmistades küsib nõukogu liikmesriikidelt, kas neil ilmnes raamotsuse rakendamisel raskusi õigusalases koostöös seoses artikli 1 lõikes 1 nimetatud tegudega. Lisaks sellele võib nõukogu paluda Eurojustil esitada aruande selle kohta, kas siseriiklike õigusaktide vaheliste erinevuste tõttu ilmes nimetatud valdkonnas raskusi liikmesriikide vahelises õigusalases koostöös.

Artikkel 11

Ühismeetme 96/443/JSK kehtetuks tunnistamine

Ühismeede 96/443/JSK tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Artikkel 12

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat raamotsust kohaldatakse Gibraltari suhtes.

Artikkel 13

Jõustumine

Käesolev raamotsus jõustub selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Brüssel, 28. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. ALLIOT-MARIE

(1) 29. novembri 2007. aasta arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

(2) EÜT C 19, 23.1.1999, lk 1.

(3) EÜT C 146, 17.5.2001, lk 110.

(4) EÜT L 185, 24.7.1996, lk 5.

(5) EÜT L 180, 19.7.2000, lk 22.

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 328

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	51. köide 6. detsember 2008

Sisukord		I EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine on kohustuslik	Lehekülg
		MÄÄRUSED
	*	Nõukogu määrus (EÜ) nr 1210/2008, 20. november 2008, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 55/2008, millega kehtestatakse ühepoolsed kaubandussoodustused Moldova Vabariigi suhtes	1
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1211/2008, 5. detsember 2008, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	5
		Komisjoni määrus (EÜ) nr 1212/2008, 5. detsember 2008, millega muudetakse teatavate suhkrusektori toodete suhtes 2008/2009. turustusaastaks määrusega (EÜ) nr 945/2008 kehtestatud tüüpilisi hindu ja täiendavaid impordimakse	7
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1213/2008, 5. detsember 2008, kooskõlastatud mitmeaastase ühenduse kontrolliprogrammi kohta aastateks 2009, 2010 ja 2011, et tagada vastavus piirnormidele ja hinnata tarbijate kokkupuudet taimsetes ja loomsetes toiduainetes või nende pinnal esinevate pestitsiidijääkidega ( 1 )	9
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1214/2008, 5. detsember 2008, millega määratakse Iiri viskina eksporditavale teraviljale kohaldatavad koefitsiendid ajavahemikuks 2008/2009	18
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1215/2008, 5. detsember 2008, millega avatakse kolmandatest riikidest pärit õlleodra ühenduse tariifikvoot ja sätestatakse selle haldamine ning kehtestatakse erand nõukogu määrusest (EÜ) nr 1234/2007 (kodifitseeritud versioon)	20
	*	Komisjoni määrus (EÜ) nr 1216/2008, 5. detsember 2008, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 872/2004, mis käsitleb täiendavaid piiranguid Libeeria suhtes	26
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2008/99/EÜ, 19. november 2008, keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu ( 1 )	28

	III Euroopa Liidu lepingu kohaselt vastu võetud aktid
	EUROOPA LIIDU LEPINGU VI JAOTISE KOHASELT VASTU VÕETUD AKTID
*	Nõukogu raamotsus 2008/913/JSK, 28. november 2008, teatud rassismi ja ksenofoobia vormide ja ilmingute vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse vahenditega	55

(EUR/100 kg)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	MA	71,4
	TR	76,9
	ZZ	74,2
0707 00 05	JO	167,2
	MA	58,0
	TR	91,5
	ZZ	105,6
0709 90 70	JO	230,6
	MA	83,9
	TR	107,2
	ZZ	140,6
0805 10 20	BR	44,6
	EG	30,5
	MA	76,3
	TR	55,3
	UY	34,6
	ZA	43,1
	ZW	28,4
	ZZ	44,7
0805 20 10	MA	66,9
	TR	73,0
	ZZ	70,0
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	AR	62,9
	CN	52,4
	HR	17,0
	IL	74,8
	TR	59,7
	ZZ	53,4
0805 50 10	MA	64,0
	TR	63,4
	ZA	79,4
	ZZ	68,9
0808 10 80	CA	89,4
	CL	67,1
	CN	76,6
	MK	34,8
	US	104,1
	ZA	113,0
	ZZ	80,8
0808 20 50	AR	73,4
	CL	48,4
	CN	50,1
	TR	104,0
	US	126,1
	ZZ	80,4

(EUR)
CN-kood	Tüüpiline hind kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta	Täiendav imporditollimaks kõnealuse toote 100 kg netomassi kohta
1701 11 10 (1)	23,24	4,68
1701 11 90 (1)	23,24	9,91
1701 12 10 (1)	23,24	4,49
1701 12 90 (1)	23,24	9,48
1701 91 00 (2)	24,46	13,28
1701 99 10 (2)	24,46	8,48
1701 99 90 (2)	24,46	8,48
1702 90 95 (3)	0,24	0,40

	II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik
	OTSUSED
	Nõukogu
	2008/910/EÜ
*	Nõukogu otsus, 27. november 2008, millega muudetakse Schengeni konsultatsioonivõrgu 1. ja 2. osa (tehnilised näitajad)	38
	Komisjon
	2008/911/EÜ
*	Komisjoni otsus, 21. november 2008, millega kehtestatakse traditsioonilistes taimsetes ravimites kasutatavate taimsete ainete, valmististe ja nende segude loetelu (teatavaks tehtud numbri K(2008) 6933 all) ( 1 )	42
	2008/912/EÜ
*	Komisjoni otsus, 28. november 2008, milles käsitletakse 2009. aastaks antavat ühenduse rahalist toetust teatavatele toidu- ja söödakontrolli valdkonna ühenduse tugilaboritele (teatavaks tehtud numbri K(2008) 7283 all)	49

Kohaldamisperiood	Kohaldatav koefitsient
Kohaldamisperiood	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale odrale, B-kategooria (1)	Iiri viski valmistamiseks kasutatavale teraviljale, A-kategooria
1. oktoober 2008–30. september 2009	0,086	0,150