Euroopa Liidu L 28/30.

II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik

30.1.2009

Euroopa Liidu Teataja

L 28/1

NÕUKOGU OTSUS,

28. november 2008,

Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta

(2009/49/EÜ)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Ühenduse asutamislepingut, eriti selle artiklit 133 koostoimes artikli 300 lõike 2 esimese lõigu esimese lausega ja artikli 300 lõikega 4,

võttes arvesse komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)	Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelises veinikaubanduse lepingus, (1) mis kiideti heaks nõukogu otsusega 94/184/EÜ, (2) nähti ette, et nimetatud lepingu artiklites 8 ja 11 osutatud nimetuste puhul ette nähtud üleminekuaja osas on vaja täiendavaid läbirääkimisi.

(2)	23. oktoobril 2000 volitas nõukogu komisjoni pidama läbirääkimisi ühenduse ja Austraalia vahelise uue veinikaubanduse lepingu üle.

(3)	Need läbirääkimised on lõpule viidud ja 5. juunil 2007 parafeerisid mõlemad lepinguosalised Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise uue veinikaubanduse lepingu (edaspidi „leping”).

(4)	Leping tuleks seetõttu heaks kiita.

(5)	Selleks et hõlbustada lepingu lisade rakendamist ja võimalikku muutmist, peaks komisjonil olema lubatud võtta vajalikke meetmeid kooskõlas nõukogu 29. aprilli 2008. aasta määruses (EÜ) nr 479/2008 (veinituru ühise korralduse kohta) (3) nimetatud korraga.

(6)	Alates käesoleva lepingu jõustumise kuupäevast loetakse lõppenuks Brüsselis ja Canberras 26. ja 31. jaanuaril 1994 allkirjastatud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline eelmine veinikaubanduse leping, selle protokoll ja sellega seotud kirjavahetus,

ON TEINUD JÄRGMISE OTSUSE:

Artikkel 1

Ühenduse nimel kiidetakse heaks Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline veinikaubanduse leping koos selle lisade, protokolli, deklaratsioonide ja konsolideeritud kirjavahetusega (edaspidi „leping”).

Lepingu tekst on lisatud käesolevale otsusele.

Artikkel 2

Nõukogu eesistujal on õigus määrata isik(ud), kes on volitatud lepingule alla kirjutama, et see ühenduse suhtes siduvaks muuta.

Artikkel 3

Lepingu artikli 29 lõike 3 kohaldamiseks antakse komisjonile õigus võtta kooskõlas määruse (EÜ) nr 479/2008 artikli 113 lõikes 1 või artikli 113 lõikes 2, kui see on asjakohane, osutatud korraga vajalikud meetmed lepingu rakendamiseks ning selle lisade ja protokolli muutmiseks kooskõlas lepingu artiklitega 29 ja 30.

Artikkel 4

Käesolev otsus avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Brüssel, 28. november 2008

Nõukogu nimel

eesistuja

M. BARNIER

(1) EÜT L 86, 31.3.1994, lk 3.

(2) EÜT L 86, 31.3.1994, lk 1.

(3) ELT L 148, 6.6.2008, lk 1.

Euroopa ühenduse ja austraalia vaheline veinikaubanduse leping

EUROOPA ÜHENDUS

(edaspidi „ühendus”)

ühelt poolt ja

AUSTRAALIA

teiselt poolt

(edaspidi „lepinguosalised”),

SOOVIDES parandada tingimusi kaubandussuhete soodsaks ja harmooniliseks arenguks ning kaubanduskoostöö edendamiseks veinisektoris, tuginedes võrdõiguslikkusele, mõlemapoolsele kasule ja vastastikkusele,

TÕDEDES, et lepinguosalised soovivad luua omavahelise kaubanduse hõlbustamiseks veinisektoris tihedamaid sidemeid,

ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:

Artikkel 1

Eesmärgid

Lepinguosalised lepivad kokku, et hõlbustavad ja edendavad mittediskrimineerimise ja vastastikkuse põhimõttel ühenduse ja Austraalia päritolu veinidega kauplemist käesolevas lepingus sätestatud tingimustel.

Artikkel 2

Kehtivus- ja rakendusala

Käesolevat lepingut kohaldatakse veinide suhtes, mis kuuluvad 14. juunil 1983. aastal Brüsselis rahvusvahelise konventsiooniga vastuvõetud kaupade kirjeldamise ja kodeerimise harmoneeritud süsteemi (1) rubriiki 22.04.

Artikkel 3

Mõisted

Kui ei ole sätestatud teisiti, kasutatakse käesolevas lepingus järgmisi mõisteid:

a)	„… pärit vein” (kui seda kasutatakse koos ühe lepinguosalise nimega) – vein, mis on valmistatud selle lepinguosalise territooriumil üksnes selle lepinguosalise territooriumilt koristatud viinamarjadest;

b)	„geograafiline tähis” – TRIPS-lepingu artikli 22 lõikes 1 määratletud tähis;

c)	„traditsiooniline märge” – traditsiooniliselt kasutatav nimetus, mis viitab eelkõige tootmismeetodile või veini kvaliteedile, värvile või liigile ning mida tunnustatakse ühenduse õigusaktides ühenduse territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel;

d)	„kirjeldus” – märgistusel, veini veodokumentides, äridokumentides, eelkõige kaubaarvetes ja veokirjades ning reklaamis kasutatavad väljendid;

e)	„märgistus” – kõik kirjeldused ja muud viited, sümbolid, illustratsioonid, geograafilised tähised või kaubamärgid, mis eristavad kõnealust veini teistest ning mis on esitatud ühel ja samal mahutil, sealhulgas sulguril või mahutile kinnitatud ripatsitel ja pudelikaelasiltidel;

f)	„esitusviis” – väljendid, mida kasutatakse mahutitel, sealhulgas sulguril, märgistusel ja pakendil;

g)	„pakend” – kaitsev ümbris nagu paber, iga tüüpi õlgvutlarid, pappkarbid ja kastid, mida kasutatakse ühe või enama mahuti transportimisel või lõpptarbijale müümisel;

h)	„TRIPS-leping” – WTO asutamislepingule 1C lisana lisatud intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping;

i)	„WTO asutamisleping” – 15. aprillil 1994 sõlmitud Marrakechi leping, millega asutati Maailma Kaubandusorganisatsioon;

kui artikli 29 lõike 3 punktist e ja artikli 30 lõike 3 punktist c ei tulene teisiti, käsitletakse viiteid seadustele, õigusaktidele või eeskirjadele viidetena seadustele, õigusaktidele või eeskirjadele, nagu nad on oma muudetud kujul lepingu allkirjastamise kuupäeval. Kui lepingu allkirjastamise ajal teatab üks lepinguosaline teisele, et ta peab oma käesolevast lepingust tulenevate kohustuste täitmiseks võtma vastu seadusi, õigusakte või eeskirju, käsitletakse viiteid nendele seadustele, õigusaktidele või eeskirjadele viidetena sel kuupäeval kehtivatele seadustele, õigusaktidele või eeskirjadele, mil asjaomane lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist, et on täitnud käesoleva lepingu jõustumiseks vajalikud nõuded.

Artikkel 4

Üldeeskirjad

1. Kui käesolevas lepingus ei ole täpsustatud teisiti, toimub veini import ja turustamine kooskõlas importiva lepinguosalise territooriumil kohaldatavate õigusnormidega.

2. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et tagada käesolevas lepingus sätestatud kohustuste täitmine. Nad tagavad käesolevas lepingus kehtestatud eesmärkide saavutamise.

I JAOTIS

VEINIVALMISTUSTAVAD JA -MENETLUSED NING NÕUDED VEINI KOOSTISELE

Artikkel 5

Kehtivad veinivalmistustavad ja -menetlused ning nõuded veini koostisele

1. Ühendus annab loa importida oma territooriumile ja seal joogina turustada kõiki Austraaliast pärit veine, mis on valmistatud:

a)	ühe või mitme I lisa A osa lõikes 1 loetletud veinivalmistustava või -menetluse kohaselt ning

b)	lepingu protokolli punktis I.1 sätestatud koostist käsitlevate nõuete kohaselt.

2. Austraalia annab loa importida oma territooriumile ja seal joogina turustada kõiki ühendusest pärit veine, mis on valmistatud ühe või mitme I lisa B osa lõikes 1 loetletud veinivalmistustava või -menetluse kohaselt.

3. Lepinguosalised tõdevad, et I lisas loetletud veinivalmistustavad ja -menetlused ning protokollis sätestatud nõuded veini koostisele vastavad artiklis 7 kehtestatud eesmärkidele ja nõuetele.

Artikkel 6

Uued veinivalmistustavad ja -menetlused, nõuded koostisele või muudatused

1. Kui üks lepinguosaline kavatseb lubada oma territooriumil kasutada kaubanduslikel eesmärkidel uusi või muuta olemasolevaid veinivalmistustavasid või -menetlusi või nõudeid veini koostisele, mida teine lepinguosaline artikli 5 põhjal ei luba ning mis nõuavad I lisa muutmist vastavalt artiklile 11, teavitab ta teist lepinguosalist sellest võimalikult kiiresti kirjalikult ning annab talle enne kõnealuse uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude lõplikku lubamist mõistliku võimaluse esitada oma märkused.

2. Kõnealune lepinguosaline esitab taotluse korral ka tehnilise toimiku, mis toetab uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude kavandatavat lubamist artiklis 7 sätestatud eesmärkide ja nõuete suhtes, et teisel lepinguosalisel oleks hõlpsam seda kaaluda.

3. Teine lepinguosaline kaalub lõikes 1 nimetatud kavandatavat uut või muudetud veinivalmistustava või -menetlust või nõuet veini koostisele, võttes arvesse artiklis 7 sätestatud eesmärke ja nõudeid.

4. Lepinguosaline teavitab teist lepinguosalist 30 päeva jooksul pärast kavandatava uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude lubamise jõustumist.

5. Lõikes 4 nimetatud teade sisaldab uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude kirjeldust.

6. Kui lõike 2 alusel ei ole esitatud tehnilist toimikut, esitab teate edastanud lepinguosaline teise lepinguosalise taotlusel kõnealuses lõikes täpsustatud tehnilise toimiku.

7. Käesolevat artiklit ei kohaldata juhul, kui lepinguosaline kohandab I lisa C osas nimetatud veinivalmistustava või -menetlust või nõuet veini koostisele üksnes selleks, et võtta arvesse konkreetse turustusaasta kliimatingimusi, tingimusel et selline kohandamine on ebaoluline ega muuda oluliselt asjaomast veinivalmistustava või -menetlust või nõuet veini koostisele (tehniline kohandus). Tehnilisi kohandusi teha kavatsev lepinguosaline teavitab sellest teist lepinguosalist võimalikult kiiresti, kuid hiljemalt enne teise lepinguosalise territooriumil toimuvat turustamist.

Artikkel 7

Eesmärgid ja nõuded

1. Veini tootmisel kasutatavad uued või muudetud veinivalmistustavad ja -menetlused ning nõuded veini koostisele peavad vastama järgmistele eesmärkidele:

a)	inimeste tervise kaitse;

b)	tarbijate kaitsmine pettuse eest;

c)	vastavus lõikes 2 kirjeldatud hea veinivalmistustava normidele.

2. Hea veinivalmistustava peab vastama järgmistele nõuetele:

I.	see ei ole päritoluriigi õigusnormidega keelatud;

II.	sellega kaitstakse toote ehtsust ja põhimõtet, mille kohaselt veini tüüpilised omadused on tingitud koristatud viinamarjadest;

III.	sellega võetakse arvesse viljeluspiirkonda, eelkõige klimaatilisi, geoloogilisi ja muid tootmistingimusi;

IV.	see tugineb põhjendatud tehnoloogilisele või praktilisele vajadusele parandada muu hulgas veini säilivust, stabiilsust või vastuvõttu tarbijate poolt;

V.	sellega tagatakse, et valmistusviisid või lisandid piirduvad soovitud mõju saavutamiseks minimaalselt vajalikuga.

ArtikkeL 8

Ajutise loa andmine

Ilma et see piiraks artiklis 35 ettenähtud meetmete kohaldamist, lubatakse lepinguosalise poolt artikli 6 lõike 4 kohaselt teatatud uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või veini koostist käsitleva nõude põhjal toodetud veine ajutiselt teise lepinguosalise territooriumile importida ja neid seal turustada.

Artikkel 9

Vastuväidete esitamise kord

1. Lepinguosaline võib 6 kuu jooksul pärast teise lepinguosalise artikli 6 lõike 4 kohase teate saamist esitada kirjalikult vastuväite teatatud uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude kohta põhjendusega, et see ei vasta artikli 7 lõike 1 punktis b ja/või c sätestatud eesmärgile. Kui lepinguosaline esitab vastuväite, võib kumbki lepinguosaline taotleda artiklis 37 sätestatud konsultatsioone. Kui selliste konsultatsioonide abil ei suudeta küsimust lahendada 12 kuu jooksul alates artikli 6 lõike 4 kohase teate kättesaamisest, võivad mõlemad lepinguosalised anda artikli 10 alusel küsimuse lahendamiseks vahekohtule.

2. Kahe kuu jooksul alates lõikes 1 nimetatud teate saamisest võib lepinguosaline taotleda teavet või arvamust Rahvusvaheliselt Veiniametilt (OIV) või mõnelt muult asjakohaselt rahvusvaheliselt organilt. Ilma et see piiraks muid lõikes 1 sätestatud tähtaegasid, võivad lepinguosalised sellise teabe või arvamuse taotlemise korral vastastikku kokku leppida, et lepinguosalisele vastuväite esitamiseks ettenähtud 6-kuulist ajavahemikku pikendatakse.

3. Artiklis 10 nimetatud vahekohtunikud otsustavad, kas teatatud uus või muudetud veinivalmistustava või -menetlus või nõue veini koostisele vastab artikli 7 lõike 1 punktis b ja/või c sätestatud eesmärgile.

4. Kui lepinguosaline taotleb sellise veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude lubamist, mida teine lepinguosaline lubab kaubanduslikel eesmärkidel kasutada kolmandal riigil, vähendatakse lõikes 1 sätestatud tähtaegu poole võrra.

Artikkel 10

Vahekohtumenetlus seoses veinivalmistustavadega

1. Lepinguosaline võib artikli 9 kohaselt algatada vahekohtumenetluse, teavitades teist lepinguosalist kirjalikult küsimuse andmisest vahekohtusse selle lahendamiseks.

2. 30 päeva jooksul alates lõikes 1 nimetatud teate saamisest määravad mõlemad lepinguosalised lõikes 6 kehtestatud kriteeriume kohaldades vahekohtuniku ja teavitavad teist lepinguosalist oma valikust.

3. 30 päeva jooksul alates teise vahekohtuniku määramisest nimetavad kaks lõike 2 kohaselt määratud vahekohtunikku vastastikusel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku. Kui esimesed kaks vahekohtunikku ei suuda kolmanda vahekohtuniku suhtes kokku leppida, lepivad lepinguosalised 30 päeva jooksul kolmanda vahekohtuniku määramises ühiselt kokku.

4. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 3 nimetatud 30-päevase ajavahemiku jooksul ühiselt kolmandat vahekohtunikku valida, teeb emma-kumma lepinguosalise taotlusel täiendava 60-päevase tähtaja jooksul vajaliku otsuse Rahvusvahelise Kohtu president või liige (kes valitakse ametialase vanemuse järjekorras) nimetatud kohtu praktika kohaselt, kohaldades lõikes 5 kehtestatud kriteeriume.

5. Kolmas nimetatud vahekohtunik on vahekohtu esimees ja omab õigusalast kvalifikatsiooni.

6. Vahekohtunikud (muud liikmed kui esimees) on rahvusvaheliselt tunnustatud eksperdid veinivalmistuse alal, kelle erapooletus on väljaspool kahtlust.

7. 30 päeva jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku valimist määravad kolm vahekohtunikku ühiselt vahekohtumenetluse protseduurireeglid, võttes arvesse alalise vahekohtu vabatahtlikke eeskirju kahe riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtus, kuid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib protseduurireeglitest igal ajal loobuda või neid muuta.

8. Kolm vahekohtunikku peavad arutatava küsimuse suhtes järeldustele jõudma hiljemalt 90 päeva jooksul alates kolmanda vahekohtuniku nimetamisest. Sellistele järeldustele jõutakse häälteenamusega. Eelkõige teevad vahekohtunikud oma järeldustes artikli 9 lõikega 3 ettenähtud otsuse.

9. Lepinguosalised kannavad võrdsetes osades vahekohtumenetluse kulud, sealhulgas vahekohtunike töötasuga seotud kulud. Ühiskomitee kehtestab vahekohtunikele makstavate tasude ja kulude kava. Vahekohtunike otsus on lõplik ja siduv.

10. Vahekohtunike otsus on lõplik ja siduv.

Artikkel 11I lisa muutmine

1. Lepinguosalised muudavad I lisa või protokolli vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile a või artikli 30 lõike 3 punktile a, et võtta arvesse artikli 6 lõike 4 kohaselt teatatud uut või muudetud veinivalmistustava või -menetlust või nõuet veini koostisele niipea kui võimalik, kuid hiljemalt 15 kuu jooksul sellise teatamise kuupäevast.

2. Juhul, kui üks lepinguosaline on algatanud artiklis 9 sätestatud vastuväidete esitamise menetluse, tegutsevad lepinguosalised erandina lõikest 1 vastavalt konsultatsioonide tulemustele, välja arvatud siis, kui küsimus anti lahendamiseks vahekohtule, millisel juhul:

kui vahekohtunikud otsustavad, et teatatud uus või muudetud veinivalmistustava või -menetlus või nõue veini koostisele vastab artikli 7 lõike 1 punktis b ja/või c sätestatud eesmärkidele, muudavad lepinguosalised I lisa või protokolli vastavalt artikli 29 lõike 3 punktile a või artikli 30 lõike 3 punktile a, lisades sinna uue või muudetud veinivalmistustava või -menetluse või nõude veini koostisele 90 päeva jooksul alates sellise otsuse kuupäevast;

kui vahekohtunikud siiski otsustavad, et teatatud uus või muudetud veinivalmistustava ja -menetlus või nõue veini koostisele ei vasta artikli 7 lõike 1 punktis b ja/või c sätestatud eesmärkidele, siis lõpeb teate esitanud lepinguosalise territooriumilt pärit ning kõnealuse veinivalmistustava või -menetluse või koostist käsitleva nõude kohaselt valmistatud veinide impordi ja turustamise artiklis 8 nimetatud ajutine luba 90 päeva pärast sellise otsuse kuupäeva.

II JAOTIS

VEININIMETUSTE KAITSE JA SELLEGA SEOTUD KIRJELDUST JA ESITUSVIISI KÄSITLEVAD SÄTTED

Artikkel 12

Kaitstud nimetused

1. Ilma et see piiraks artiklite 15, 17 ja 22 ning protokolli kohaldamist, kaitstakse järgmisi nimetusi:

ühendusest pärit veinid:

I.	II lisa A osas loetletud geograafilised tähised;

II.	märked veini päritoluliikmesriigi kohta või muud liikmesriigile viitavad nimetused;

III.	III lisas loetletud traditsioonilised märked;

IV.	veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 artiklis 54 osutatud veinikategooriad, mis on seotud määratletud piirkondades toodetud kvaliteetveinidega ja nimetatud IV lisa A osas, ja

V.	veinituru ühist korraldust käsitleva nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VIII lisa D osa lõike 2 punkti c esimeses taandes osutatud müüginimetused, mis on seotud määratletud piirkondades toodetud kvaliteetveinidega ja nimetatud IV lisa B osas;

Austraaliast pärit veinid:

I.	II lisa B osas loetletud geograafilised tähised ja

II.	märked Austraalia kohta või muud sellele riigile viitavad nimetused.

2. Lepinguosalised võtavad kõik vajalikud meetmed, et juhul, kui lepinguosalistelt pärit veine eksporditakse ja turustatakse väljaspool nende territooriumi, välditakse ühelt lepinguosaliselt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel käesolevas artiklis nimetatud teise lepinguosalise kaitstud nimetuste kasutamist, välja arvatud siis, kui käesolevas lepingus on ette nähtud teisiti.

Artikkel 13

Geograafilised tähised

1. Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis:

Austraalias on II lisa A osas loetletud ühenduse geograafilised tähised:

I.	kaitstud ühendusest pärit veini puhul ja

II.	ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel ning

ühenduses on II lisa B osas loetletud Austraalia geograafilised tähised:

I.	kaitstud Austraaliast pärit veini puhul ja

II.	Austraalia ei või neid kasutada muul viisil kui Austraalia õigusnormides sätestatud tingimustel.

2. Lepinguosalised võtavad vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed II lisas loetletud lepinguosaliste territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel kasutatavate nimetuste vastastikuseks kaitseks. Kumbki lepinguosaline tagab huvitatud isikutele õiguslikud vahendid, et vältida II lisas loetletud geograafiliste tähiste kasutamist selliste veinide tähistamiseks, mis ei ole pärit asjaomase geograafilise tähisega osutatud paigast.

3. Lõikega 2 ettenähtud kaitset kohaldatakse isegi juhul, kui:

a)	veini tegelik päritolu on märgitud;

b)	geograafiline tähis on esitatud tõlgituna või

c)	kasutatud tähistele on lisatud sellised märked nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” vms.

4. Lõigetega 2 ja 3 ettenähtud kaitse ei piira artiklite 15 ja 22 kohaldamist.

5. II lisas loetletud veini identifitseerivat geograafilist tähist sisaldava või sellest koosneva veini kaubamärgi registreerimisest keeldutakse või, kui siseriiklikud õigusaktid seda lubavad ja mõni huvitatud isik seda nõuab, tühistatakse see selliste veinide suhtes, mis ei ole pärit asjaomase geograafilise tähisega osutatud paigast.

6. Kui II lisas loetletud geograafilised tähised on homonüümsed, tagatakse kaitse igale tähisele, tingimusel et seda on kasutatud heauskselt. Lepinguosalised määravad vastastikku kindlaks otstarbekohased kasutustingimused, mille alusel homonüümseid geograafilisi tähiseid üksteisest eristada, pidades silmas, et tagatakse asjaomaste tootjate õiglane kohtlemine ning et tarbijaid ei eksitata.

7. Kui II lisas loetletud geograafiline tähis on homonüümne kolmanda riigi geograafilise tähisega, kohaldatakse TRIPS-lepingu artikli 23 lõiget 3.

8. Käesoleva lepingu sätted ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

9. Mitte miski käesolevas lepingus ei kohusta lepinguosalist kaitsma teise lepinguosalise II lisas loetletud geograafilist tähist, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest selles riigis on loobutud.

10. Lepinguosalised kinnitavad, et käesolevast lepingust tulenevad õigused ja kohustused on seotud üksnes nende geograafiliste tähistega, mis on loetletud II lisas. Ilma et see piiraks käesoleva lepingu sätteid geograafiliste tähiste kaitse kohta, kohaldavad mõlemad lepinguosalised geograafiliste tähiste kaitse suhtes TRIPS-lepingut.

Artikkel 14

Liikmesriikide ja Austraalia nimede ja neile viitavate nimetuste kaitse

1. Austraalias on viited ühenduse liikmesriikidele ja muudele liikmesriigi tähistamiseks kasutatavatele nimetustele, mida kasutatakse veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a)	reserveeritud asjaomase liikmesriigi päritolu veinile ja

b)	ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2. Ühenduses on viited Austraaliale ja muudele Austraalia tähistamiseks kasutatavatele nimetustele, mida kasutatakse veini päritolu kindlaksmääramiseks:

a)	reserveeritud Austraalia päritolu veinile ja

b)	Austraalia ei või neid kasutada muul viisil kui Austraalia õigusnormides sätestatud tingimustel.

Artikkel 15

Üleminekukord

Artikli 12 lõike 1 punkti a I alapunktis ja artiklis 13 osutatud nimetuste kaitse ei takista Austraalial veini kirjeldamisel ja esitlemisel Austraalias ja kolmandates riikides, mille õigusnormid seda lubavad, järgmiste üleminekuaegade vältel järgmiste nimetuste kasutamist:

a)	12 kuu jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist järgmised nimetused: Burgundy, Chablis, Champagne, Graves, Manzanilla, Marsala, Moselle, Port, Sauterne, Sherry ja White Burgundy;

b)	10 aasta jooksul pärast käesoleva lepingu jõustumist nimetust Tokay.

Artikkel 16

Traditsiooniline nimetus

1. Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis III lisas loetletud ühenduse traditsioonilisi märkeid:

a)	ei kasutata Austraalias Austraalia päritolu veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks ja

b)	ei tohi Austraalias kasutada ühenduse päritolu veini kirjeldamiseks või esitlemiseks muul viisil kui III lisas loetletud päritolu ja kategooria veinide puhul ja seal nimetatud keeles ning ühenduse õigusnormidega sätestatud tingimustel.

2. Austraalia võtab vastavalt käesolevale lepingule kõik vajalikud meetmed III lisas loetletud ühenduse territooriumilt pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel kasutatavate traditsiooniliste märgete kaitseks kooskõlas käesoleva artikliga. Selleks näeb Austraalia ette asjakohased õiguslikud vahendid, et tagada tõhus kaitse ja vältida traditsiooniliste märgete kasutamist sellise veini kirjeldamiseks, millel ei ole õigust nendele traditsioonilistele märgetele, isegi kui traditsioonilistele märgetele on lisatud sellised väljendid nagu „liik”, „tüüp”, „laad”, „imitatsioon”, „meetod” vms.

3. Lõikega 2 ettenähtud kaitse ei piira artiklite 17 ja 23 kohaldamist.

4. Traditsioonilise märke kaitset kohaldatakse üksnes:

a)	keele või keelte suhtes, milles see on esitatud III lisas ja

b)	veinikategoorias, millega seoses seda ühenduses kaitstakse, nagu on esitatud III lisas.

5. Austraalia võib lubada kasutada oma territooriumil III lisas loetletud traditsiooniliste märgetega identseid või sarnaseid väljendeid mujalt kui lepinguosaliste territooriumilt pärit veini puhul, tingimusel et tarbijaid ei eksitata, et toote päritolu on märgitud ning et selline kasutamine ei kujuta ebaausat konkurentsi 20. märtsi 1883. aasta tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni (muudetud) artikli 10bis tähenduses.

6. Käesolev leping ei piira mingil viisil ühegi isiku õigust kasutada äritegevuses enda või oma ärialase eelkäija nime, välja arvatud juhul, kui seda nime kasutatakse tarbijaid eksitaval viisil.

7. Ilma et see piiraks lõike 5 kohaldamist, ei luba Austraalia oma territooriumil registreerida või kasutada veini kirjeldamisel ja esitlemisel kaubamärki, mis sisaldab III lisas loetletud traditsioonilist märget või koosneb sellest, välja arvatud juhul, kui sellise traditsioonilise märke kasutamine on asjaomase veini puhul käesoleva lepinguga lubatud. Ent see nõue:

a)	ei kehti kaubamärkide kohta, mis on Austraalias heauskselt ja seaduslikult registreeritud või mille suhtes on Austraalias saadud seaduslikud õigused seetõttu, et neid on heauskselt kasutatud enne käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva;

ei kehti pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva III lisasse kantud traditsiooniliste märgete puhul nende kaubamärkide kohta, mis on Austraalias heauskselt registreeritud või mille suhtes on Austraalias saadud seaduslikud õigused seetõttu, et neid on heauskselt kasutatud enne asjaomase traditsioonilise märke kaitsmist käesoleva lepinguga, ja

c)	ei takista punktides a ja b nimetatud kaubamärkide kasutamist kolmandates riikides, kui kolmanda riigi õigusnormid seda lubavad.

Käesolev säte ei piira ühenduse õigust kasutada asjakohast traditsioonilist märget kooskõlas lõike 1 punktiga b.

8. Ilma et see piiraks lõigete 5, 6 ja 7 ning artikli 23 kohaldamist, ei luba Austraalia oma territooriumil kasutada veini kirjeldamisel ja esitlemisel ärinime, mis sisaldab käesoleva lepingu III lisas loetletud traditsioonilist märget või koosneb sellest. Ent see nõue:

a)	ei kehti ärinimede kohta, mis on Austraalias heauskselt ja seaduslikult registreeritud enne käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva;

b)	ei kehti pärast käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeva III lisasse kantud traditsiooniliste märgete puhul ärinimede kohta, mis on Austraalias heauskselt ja seaduslikult registreeritud enne asjaomase traditsioonilise märke kaitsmist käesoleva lepinguga, ja

c)	ei takista punktides a ja b nimetatud ärinimede kasutamist kolmandates riikides, kui kolmanda riigi õigusnormid seda lubavad.

Lõigetega a, b ja c ei lubata kasutada ärinime viisil, mis võiks tarbijaid eksitada.

9. Mitte miski käesolevas lepingus ei kohusta Austraaliat kaitsma III lisas loetletud traditsioonilist märget, mis ei ole kaitstud või mille kaitsmine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest ühenduses on loobutud.

Artikkel 17

Üleminekukord

Artikli 12 lõike 1 punkti a III alapunktis ja artiklis 16 viidatud nimetuste kaitse ei takista Austraalial kasutada 12-kuulise üleminekuaja vältel pärast käesoleva lepingu jõustumist veini kirjeldamisel ja esitlemisel Austraalias ja kolmandates riikides, mille õigusnormid seda lubavad, järgmisi nimetusi: Amontillado, Auslese, Claret, Fino, Oloroso, Spatlese.

ArtikkeL 18

Veinikategooriad ja müüginimetused

1. Kui käesolevas lepingus ei ole ette nähtud teisiti, siis IV lisa A osas loetletud veinikategooriad ja IV lisa B osas loetletud müüginimetused on Austraalias:

a)	reserveeritud ühenduse päritolu veinile ja ning

b)	ühendus ei või neid kasutada muul viisil kui ühenduse õigusnormides sätestatud tingimustel.

2. Mitte miski käesolevas lepingus ei kohusta Austraaliat reserveerima IV lisas loetletud veinikategooriat või müüginimetust, mis ei ole reserveeritud või mille reserveerimine on lõpetatud selle päritoluriigis või mille kasutamisest ühenduses on loobutud.

III JAOTIS

ESITUSVIISI JA KIRJELDUST KÄSITLEVAD ERISÄTTED

Artikkel 19

Üldpõhimõte

Veini ei tohi märgistada väljenditega, mis on väärad või eksitavad veini omaduste, koostise, kvaliteedi või päritolu suhtes.

Artikkel 20

Valikulised üksikasjad

1. Lepinguosaliste vahelises veinikaubanduses võib Austraaliast pärit veini:

mis kannab II lisa B osas loetletud geograafilist tähist, ühenduses kirjeldada või esitleda lõikes 3 sätestatud valikuliste üksikasjadega, tingimusel et nende üksikasjade kasutamine on kooskõlas Austraalia veinitootjate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, eeskätt 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980), 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) ning Austraalia–Uus-Meremaa toidustandardite koodeksiga (Australia New Zealand Food Standards Code), ning

mis ei kanna II lisa B osas loetletud geograafilist tähist, ühenduses kirjeldada või esitleda lõike 3 punktides d, g ja l sätestatud valikuliste üksikasjadega, tingimusel et nende üksikasjade kasutamine on kooskõlas Austraalia veinitootjate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, eeskätt 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980), 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) ning Austraalia–Uus-Meremaa toidustandardite koodeksiga (Australia New Zealand Food Standards Code).

2. Lepinguosaliste vahelises veinikaubanduses võib ühendusest pärit veini:

mis kannab II lisa A osas loetletud geograafilist tähist, Austraalias kirjeldada või esitleda lõikes 3 sätestatud valikuliste üksikasjadega, tingimusel et veini märgistamine on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotise II peatüki ning VII ja VIII lisaga ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 753/2002 ning et selliste üksikasjade kasutamine ei ole vale ega tarbijaid eksitav 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980) ja 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) tähenduses, ning

mis ei kanna II lisa A osas loetletud geograafilist tähist, Austraalias kirjeldada või esitleda lõike 3 punktides d, g ja l sätestatud valikuliste üksikasjadega, tingimusel et veini märgistamine on kooskõlas nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 V jaotise II peatüki ning VII ja VIII lisaga ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 753/2002 ning et selliste üksikasjade kasutamine ei ole vale ega tarbijaid eksitav 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980) ja 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) tähenduses.

3. Lõigetes 1 ja 2 nimetatud valikulised üksikasjad on järgmised:

viinamarjade koristusaastale vastav aastakäik, tingimusel et vähemalt 85 % veinist on valmistatud märgitud aastal korjatud viinamarjadest, välja arvatud talvel koristatud viinamarjadest valmistatud ühenduse veini puhul, millisel juhul märgitakse aastakäigu asemel ära jooksva turustusaasta alguse aasta;

b)	viinamarjasordi nimi või selle sünonüüm vastavalt artiklile 22;

c)	märge auhindade, medalite või konkursside kohta ning Austraalia auhindade, medalite või konkursside puhul tuleb ühenduse pädevat asutust konkursist teavitada;

d)	märge VI lisas täpsustatud tooteliigi kohta;

e)	viinamarjaistanduse nimi;

f)	ühenduse territooriumilt pärit veini puhul ettevõtte nimi, tingimusel et viinamarjad on kasvatatud selle ettevõtte istandustes ning et vein on valmistatud selles ettevõttes;

g)	veini värvus;

h)	veini villimise koht;

i)	kui VIII lisast ei tulene teisiti, märge veini valmistamisel kasutatud meetodi kohta;

j)	ühenduse puhul III lisas loetletud traditsiooniline märge;

k)	Austraalia puhul V lisas loetletud kvaliteetveinidega seotud mõisted;

l)	veini turustamises osalenud isiku nimi, ametinimetus ja aadress.

ArtikkeL 21

Esitusviis

1. Lepinguosalised lepivad kokku, et kui importiva lepinguosalise õigusnormide kohaselt on kohustuslik märkida veini etiketile teatavad üksikasjad, võib muud üksikasjad esitada kohustuslike üksikasjadega samas vaateväljas või mujal veini mahutil.

2. Olenemata lõikest 1 tuleb juhul, kui V lisas loetletud kvaliteetveinidega seotud mõistet kasutatakse veini etiketil osana peamisest müüginimetusest, esitada see II lisa B osas loetletud Austraalia geograafilise tähisega samas vaateväljas ja sisuliselt samasuuruste tähtedega. Käesoleva lõike kohaldamisel tähendab peamine müüginimetus veini mahuti või pakendi sellel osal olevat nimetust, mida kavatsetakse tavapärastel väljapanekutingimustel tarbijale esitleda.

3. Lepinguosalised lepivad kokku, et lõikes 1 nimetatud üksikasju, sealhulgas V lisas loetletud kvaliteetveinidega seotud mõistet võib veini mahuti mis tahes osal korrata, olenemata sellest, kas see esitatakse II lisas loetletud geograafilise tähisega samas vaateväljas.

4. Ühendus nõustub, et Austraalia päritolu veini kirjeldamine või esitlemine ühenduses võib hõlmata standardmõõdus joogiühikute arvu veinikoguses, tingimusel et selliste üksikasjade kasutamine on kooskõlas Austraalia veinitootjate suhtes kohaldatavate eeskirjadega, eeskätt 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980), 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) ning Austraalia–Uus-Meremaa toidustandardite koodeksiga (Australia New Zealand Food Standards Code).

Artikkel 22

Viinamarjasordid

1. Mõlemad lepinguosalised nõustuvad, et teine lepinguosaline võib nende territooriumil kasutada veini kirjeldamisel ja esitlemisel ühe või mitme viinamarjasordi nimetust või, kui see on asjakohane, nende sünonüüme, kuivõrd on täidetud järgmised tingimused:

a)	viinamarjasordid ja nende sünonüümid on loetletud Rahvusvahelise Veiniameti (OIV), Rahvusvahelise Uute Taimesortide Kaitse Liidu (UPOV) või Rahvusvahelise Taimede Geneetiliste Ressursside Nõukogu (IBPGR) koostatud viinamarjasortide klassifikatsioonis;

kui vein ei koosne üksnes nimetatud viinamarjasordist (-sortidest) või nende sünonüümidest, on pärast võimalikuks magustamiseks kasutatud toodete ja mikroorganismide kultuuride (mille kogus ei moodusta rohkem kui 5 % veinist) mahaarvamist vähemalt 85 % veinist valmistatud nimetatud sordist (sortidest);

c)	iga märgistusel nimetatud viinamarjasort või selle sünonüüm peab moodustama veinis suurema osa kui märgistusel nimetamata sort (sordid);

d)	kui nimetatud on kaks või enam viinamarjasorti või nende sünonüümi, esitatakse need kahanevas järjekorras, arvestades nende kogust veini koostises, ja mis tahes suuruses tähtedega;

e)	viinamarjasordid või nende sünonüümid võib esitada ühes vaateväljas või eraldi, olenevalt eksportiva riigi siseriiklikest õigusaktidest;

f)	viinamarjasordi (-sortide) nimetusi või nende sünonüüme ei tohi kasutada viisil, mis võiks tarbijaid veini päritolu suhtes eksitada. Selleks võivad lepinguosalised otsustada nimetuste otstarbekohased kasutustingimused.

2. Olenemata lõikest 1 ning artikli 12 lõike 1 punkti a I alapunktist ja artikli 12 lõike 1 punkti b I alapunktist, lepivad lepinguosalised kokku järgmises:

kui viinamarjasort või selle sünonüüm sisaldab II lisa A osas loetletud ühenduse geograafilist tähist või koosneb sellest, võib Austraalia kasutada seda viinamarjasorti või selle sünonüümi Austraalia territooriumilt pärit veini kirjeldamisel või esitlemisel, kui kõnealune viinamarjasort või selle sünonüüm on loetletud VII lisas, ning

kui viinamarjasort või selle sünonüüm sisaldab II lisa B osas loetletud Austraalia geograafilist tähist või koosneb sellest, võib ühendus kasutada seda viinamarjasorti või selle sünonüümi ühenduse territooriumilt pärit veini kirjeldamisel või esitlemisel, kui kõnealuse viinamarjasordi nimetust või selle sünonüümi kasutati heauskselt enne käesoleva lepingu jõustumist.

3. Olenemata artikli 12 ja käesoleva artikli sätetest, lepivad lepinguosalised kokku, et üleminekuaja vältel, mis lõpeb 12 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist, võib nimetust „Hermitage” kasutada viinamarjasordi „Shiraz” sünonüümina Austraalia päritolu veini puhul, mida müüakse väljaspool ühenduse territooriumi asuvates riikides, kui Austraalia ja teiste riikide õigusnormid seda lubavad, tingimusel et seda nimetust ei kasutata tarbijaid eksitaval viisil.

4. Olenemata käesoleva artikli sätetest, lepivad lepinguosalised kokku, et üleminekuaja vältel, mis lõpeb 12 kuud pärast käesoleva lepingu jõustumist, võib nimetust „Lambrusco” kasutada sellise Austraalia päritolu veini kirjeldamiseks, mida on selle nime all traditsiooniliselt valmistatud ja turustatud ning mida müüakse väljaspool ühenduse territooriumi asuvates riikides, kui Austraalia ja teiste riikide õigusnormid seda lubavad, tingimusel et seda nimetust ei kasutata tarbijaid eksitaval viisil.

Artikkel 23

Kvaliteetveinidega seotud mõisted

Austraalia võib kasutada Austraalia päritolu veini kirjeldamisel ja esitlemisel V lisas loetletud mõisteid vastavalt nimetatud lisas sätestatud kasutustingimustele ja kooskõlas artikliga 20.

Artikkel 24

Austraalia päritolu geograafilise tähisega veinid

Ilma et see piiraks kitsendavamate Austraalia õigusaktide kohaldamist, lepivad lepinguosalised kokku, et Austraalia võib II lisa B osas loetletud geograafilisi tähiseid Austraalia päritolu veini kirjeldamisel ja esitlemisel kasutada järgmistel tingimustel:

a)	kui kasutatakse üht geograafilist tähist, on vähemalt 85 % veinist saadud sellelt geograafiliselt territooriumilt koristatud viinamarjadest;

kui ühe veini puhul kasutatakse kuni kolme geograafilist tähist:

I.	on vähemalt 95 % veinist saadud nendelt geograafilistelt territooriumidelt koristatud viinamarjadest, tingimusel et iga nimetatud geograafilise tähisega territooriumilt on saadud vähemalt 5 % veinist ning

II.	märgistuses esitatakse geograafilised tähised kahanevas koguselises järjestuses.

Artikkel 25

Märgistamisnõuete jõustamine

1. Kui veini kirjelduse või esitusviisiga, eelkõige märgistustes, äri- või ametlikes dokumentides või reklaamis, rikutakse käesolevat lepingut, kohaldavad lepinguosalised vastavalt oma asjakohastele õigusnormidele vajalikke haldusmeetmeid või kohtumenetlust.

2. Lõikes 1 sätestatud meetmed võetakse eelkõige järgmistel juhtudel:

a)	kui ühenduse või Austraalia õigusaktidega ettenähtud kirjeldus on tõlgitud teise lepinguosalise keelde või keeltesse sõnadega, mis võivad tekitada segadust sel viisil kirjeldatud või esitletud veini päritolu, laadi või kvaliteedi suhtes;

kui mahutitel, pakendil, reklaamis või käesoleva lepinguga kaitstud veininimetustega seotud äri- ja ametlikes dokumentides on esitatud kirjeldusi, kaubamärke, nimetusi, pealdisi või illustratsioone, mis annavad otseselt või kaudselt väära või eksitavat teavet kõnealuse veini lähtekoha, päritolu, viinamarjasordi või veini oluliste omaduste kohta;

c)	kui kasutatakse pakendit, mis on veini päritolu suhtes eksitav.

Artikkel 26

Olemasoleva olukorra säilitamine

Lepinguosalised ei kehtesta oma siseriiklike õigusaktidega teiselt lepinguosaliselt pärit veinide kirjeldamise, esitlemise, pakendamise ega koostise osas vähem soodsaid tingimusi, kui on ette nähtud käesoleva lepinguga või käesoleva lepingu allkirjastamise kuupäeval kehtivate siseriiklike õigusaktidega, eeskätt IX lisas nimetatud õigusaktidega.

IV JAOTIS

TÕENDAMISNÕUDED

Artikkel 27

Tõendamine

1. Ühendus annab tähtajata loa importida Austraalia päritolu veini vastavalt komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2001 (millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 üksikasjalikud rakenduseeskirjad kolmandate riikidega toimuva veinisektori toodetega kauplemise osas) artikli 24 lõike 2 teise lõiguga ja artikliga 26 ettenähtud lihtsustatud tõendamist käsitlevatele sätetele. Selleks ja kooskõlas nimetatud sätetega, Austraalia:

a)	esitab pädeva asutuse kaudu tõendusdokumendid ja analüüsiaruande või

kui punktis a märgitud pädev asutus leiab, et üksiktootjad on pädevad nimetatud kohustusi täitma:

I.	toob eraldi esile tootjad, kes on volitatud koostama tõendusdokumente ja analüüsiaruandeid;

II.	kontrollib volitatud tootjaid ja teostab nende üle järelevalvet;

III.	edastab komisjonile kaks korda aastas, jaanuari- ja juulikuus, volitatud tootjate nimed ja aadressid koos nende ametlike registreerimisnumbritega;

IV.	teatab komisjonile viivitamata kõikidest muudatustest volitatud tootjate nimedes ja aadressides ning

V.	teavitab komisjoni viivitamata tootjate volituste äravõtmisest.

2. Olenemata komisjoni määruse (EÜ) nr 883/2001 artiklist 26 nõutakse lihtsustatud vormi VI 1 puhul üksnes järgmisi andmeid:

a)	tõendusdokumendi lahtris 2 importija või kaubasaaja nimi ja aadress;

tõendusdokumendi lahtris 6 toote kirjeldus, mis koosneb järgmisest: nominaalmaht (nt 75 cl), müüginimetus (nt Austraalia vein), kaitstud geograafiline tähis (vt II lisa B osa), kvaliteetveiniga seotud mõisted (vt V lisa), viinamarjasordi (-sortide) nimetus ja aastakäik, kui need on esitatud etiketil;

c)	tõendusdokumendi lahtris 11 Austraalia pädeva asutuse väljastatud kordumatu analüüsinumber.

3. Käesoleva artikli kohaldamisel on Austraalia pädevaks asutuseks Austraalia Veini- ja Brändiühing (Australian Wine and Brandy Corporation) või muu Austraalia määratud pädev asutus või pädevad asutused.

4. Kui artiklist 28 ei tulene teisiti, ei rakenda ühendus Austraalia päritolu veini impordi suhtes piiravamat ega ulatuslikumat tõendamissüsteemi kui see, mida kohaldati ühenduses sellise impordi suhtes 1. märtsil 1994, ja see, mida võidakse kohaldada teistest sellistest riikidest, kes kohaldavad samaväärseid järelevalve- ja kontrollimeetmeid, imporditava veini suhtes.

5. Kui artiklist 28 ei tulene teisiti, ei rakenda Austraalia ühenduse päritolu veini impordi suhtes piiravamat ega ulatuslikumat tõendamissüsteemi kui see, mida kohaldati Austraalias sellise impordi suhtes 1. jaanuaril 1992, ja see, mida võidakse kohaldada teistest sellistest riikidest, kes kohaldavad samaväärseid järelevalve- ja kontrollimeetmeid, imporditava veini suhtes.

Artikkel 28

Ajutine tõendamine

1. Lepinguosalised jätavad endale õiguse kehtestada ajutisi täiendavaid tõendamisnõudeid õiguspärase avaliku korra huvides, näiteks tervise- või tarbijakaitse huvides või pettuse vastu võitlemiseks. Sellisel juhul antakse teisele lepinguosalisele piisavalt aegsasti küllaldaselt teavet, mis võimaldab täita kõnealuseid täiendavaid nõudeid.

2. Lepinguosalised lepivad kokku, et selliseid nõudeid ei rakendata kauem, kui on vaja sellele konkreetsele avaliku korraga seotud küsimusele reageerimiseks, mille tõttu need kehtestati.

V JAOTIS

LEPINGU HALDAMINE

Artikkel 29

Lepinguosaliste koostöö

1. Lepinguosalised peavad end esindavate organite ja artikli 30 alusel loodud ühiskomitee kaudu otsest ühendust kõigis käesoleva lepinguga seotud küsimustes. Eelkõige püüavad lepinguosalised lahendada kõik käesolevast lepingust tulenevad omavahelised küsimused end esindavate organite ja esmajoones ühiskomitee kaudu.

2. Austraalia määrab end esindavaks organiks põllumajandus-, kalandus- ja metsandusministeeriumi (või Austraalia muu valitsusasutuse, mis võtab edaspidi selle asjakohased ülesanded enda täita). Ühendus määrab end esindavaks organiks Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraadi. Lepinguosalised teavitavad teist lepinguosalist end esindava organi muutmisest.

3. Austraalia, keda esindab põllumajandus-, kalandus- ja metsandusministeerium, ja ühendus:

a)	võivad leppida kokku, et käesoleva lepingu lisasid või protokolli tuleks muuta. Lisad või protokoll loetakse muudetuks lepinguosaliste kokkulepitud kuupäevast;

b)	võivad kehtestada artikli 13 lõikes 6 ja artikli 22 lõike 1 punktis f nimetatud otstarbekohased kasutustingimused;

c)	teavitavad teineteist kirjalikult kavatsusest võtta vastu uusi määrusi või teha muudatusi olemasolevates avaliku korraga seotud määrustes, näiteks tervishoiu või tarbijakaitse valdkonnas, koos selle mõjuga veinisektorile;

d)	teavitavad teineteist kirjalikult kõigist käesoleva lepingu kohaldamisega seotud õiguslikest, haldusalastest ja juriidilistest otsustest ning teatavad teineteisele selliste otsuste alusel võetud meetmetest ning

e)	võivad leppida kokku, et käesoleva lepingu sätetes sisalduvaid viiteid õigusnormidele tuleb käsitleda viidetena muudetud õigusnormidele, nagu need kehtivad teataval kuupäeval pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.

Artikkel 30

Ühiskomitee

1. Luuakse ühiskomitee, mis koosneb ühenduse ja Austraalia esindajatest.

2. Ühiskomitee võib anda soovitusi ja võtta vastu otsuseid konsensuse alusel. Komitee määrab oma töökorra. Ühiskomitee tuleb kokku ühe lepingupoole taotlusel vaheldumisi ühenduses ja Austraalias lepinguosaliste kokkulepitud ajal, kohas ja viisil (sealhulgas videokonverentsi vahendusel), ent hiljemalt 90 päeva jooksul alates taotluse esitamisest.

3. Ühiskomitee võib otsustada:

a)	muuta käesoleva lepingu lisasid või protokolli. Lisad või protokoll loetakse muudetuks lepinguosaliste kokkulepitud kuupäevast;

b)	artikli 13 lõikes 6 ja artikli 22 lõike 1 punktis f nimetatud otstarbekohased kasutustingimused ja

c)	et käesoleva lepingu sätetes sisalduvaid viiteid õigusnormidele tuleb käsitleda viidetena muudetud õigusnormidele, nagu need kehtivad teataval kuupäeval pärast käesoleva lepingu allkirjastamist.

4. Samuti jälgib ühiskomitee käesoleva lepingu nõuetekohast täitmist ja võib arutada kõiki selle rakendamise ja toimimisega seotud küsimusi. Eelkõige vastutab ta järgmise eest:

a)	lepinguosaliste vaheline teabevahetus käesoleva lepingu toimimise optimeerimiseks;

b)	veini- või piiritusjookide sektoris mõlemale lepinguosalisele huvi pakkuvate küsimuste kohta ettepanekute tegemine;

c)	artikli 10 lõikes 9 ja artikli 38 lõikes 7 nimetatud tasude ja kulude kava kehtestamine.

5. Ühiskomitee võib arutada kõiki veinisektoris vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi.

6. Ühiskomitee võib hõlbustada lepinguosaliste veinitootjate ja tööstusharu esindajate vahelisi kontakte.

Artikkel 31

Lepingu kohaldamine ja toimimine

Lepinguosalised määravad X lisas sätestatud kontaktisikud, kes vastutavad käesoleva lepingu kohaldamise ja toimimise eest.

Artikkel 32

Lepinguosaliste vastastikune abi

1. Kui lepinguosalisel on põhjust kahtlustada, et:

a)	artiklis 2 määratletud vein või veinipartii, millega Austraalia ja ühenduse vahel kaubeldakse või kaubeldi, ei vasta ühenduse või Austraalia veinisektorit reguleerivatele eeskirjadele või käesolevale lepingule ja

b)	kõnealune mittevastavus on eelkõige teise lepinguosalise huvides ja võib kaasa tuua haldusmeetmete võtmise või kohtumenetluse,

teavitab kõnealune lepinguosaline oma määratud kontaktisiku kaudu sellest viivitamata teise lepinguosalise kontaktisikut või muid asjakohaseid asutusi.

2. Lõike 1 kohaselt edastatavale teabele lisatakse äri-, ametlikud või muud asjakohased dokumendid; viidata tuleks ka sellele, milliseid haldusmeetmeid võib vajadusel võtta või millist kohtumenetlust algatada. Eelkõige sisaldab see teave kõnealuse veini kohta järgmisi üksikasju:

a)	tootja ja isik, kellel on õigus kõnealust veini realiseerida;

b)	veini koostis ja organoleptilised omadused;

c)	veini kirjeldus ja esitusviis;

d)	tootmis- ja turustamiseeskirjade rikkumist käsitlevad üksikasjad.

VI JAOTIS

ÜLDSÄTTED

Artikkel 33

Veini transiitvedu

I, II, III ja IV jaotist ei kohaldata veini suhtes:

a)	mida viiakse transiitveosena läbi ühe lepinguosalise territooriumi või

b)	mis on pärit ühe lepinguosalise territooriumilt ja mida lepinguosalised saadavad teineteisele väikestes kogustes protokolli II punktis kehtestatud tingimustel ja korras.

Artikkel 34

WTO asutamisleping

Käesoleva lepingu kohaldamine ei piira lepinguosaliste WTO asutamislepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi.

Artikkel 35

Sanitaar- ja fütosanitaarmeetmed

1. Käesoleva lepingu sätted ei piira lepinguosaliste õigust võtta inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks vajalikke sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid, tingimusel et sellised meetmed ei ole vastuolus WTO asutamislepingu 1 A lisas sisalduva sanitaar- ja fütosanitaarmeetmete kohaldamist käsitleva lepingu sätetega.

2. Selleks et kokku leppida ühises lähenemisviisis, püüab kumbki lepinguosaline artiklis 29 sätestatud korras teisele lepinguosalisele esimesel võimalusel teatada arengutest, mis võiksid viia selleni, et tema territooriumil turustatud veini puhul võetakse inimeste, loomade või taimede elu või tervise kaitseks vajalikud meetmed, eelkõige saaste- ja jääkainete teatavate piirmäärade kehtestamisega seotud meetmed.

3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, teavitab üks lepinguosaline juhul, kui ta võtab või teeb ettepaneku võtta kiireloomulisi sanitaar- ja fütosanitaarmeetmeid selle põhjal, et lubatud veinivalmistustava või -menetlus või nõue veini koostisele ohustab inimeste tervist, sellest teist lepinguosalist vastavate esindavate organite või ühiskomitee kaudu 30 päeva jooksul alates sellise kiireloomulise meetme võtmisest või, olenevalt olukorrast, asjaomase ettepaneku tegemisest, et leppida kokku ühises lähenemisviisis.

Artikkel 36

Territoriaalne kohaldatavus

Käesolevat lepingut kohaldatakse ühelt poolt nende territooriumide suhtes, kus kohaldatakse Euroopa Ühenduse asutamislepingut kõnealuses lepingus sätestatud tingimustel, ja teiselt poolt Austraalia territooriumi suhtes.

Artikkel 37

Konsultatsioonid

1. Kui üks lepinguosaline leiab, et teine lepinguosaline ei ole täitnud mõnda käesolevast lepingust tulenevat kohustust, ja seda küsimust ei ole suudetud lahendada artikli 29 lõike 1 kohaselt, võib ta kirjalikult taotleda konsulteerimist teise lepinguosalisega. 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest peavad lepinguosalised omavahelisi konsultatsioone, et asjaomane küsimus lahendada.

2. Lepinguosaline, kes taotleb konsultatsioone, esitab teisele lepinguosalisele kõik andmed, mis on vajalikud kõnealuse küsimuse üksikasjalikuks läbivaatamiseks.

3. Kui mis tahes viivitus võiks ohustada inimeste tervist või kahjustada pettuse vältimiseks võetud meetmete tõhusust, võib asjakohaseid ajutisi kaitsemeetmeid võtta eelnevate konsultatsioonideta, tingimusel et konsultatsioonid toimuvad kohe pärast kõnealuste meetmete võtmist.

4. Kui küsimust ei ole lahendatud 60 päeva jooksul konsultatsioonide pidamise taotluse kättesaamisest, võivad lepinguosalised vastastikusel kokkuleppel:

a)	konsulteerimiseks ettenähtud aega pikendada või

b)	suunata küsimuse kaalumiseks asjakohasele organile.

Artikkel 38

Vahekohtumenetlus

1. Kui küsimust ei ole võimalik lahendada vastavalt artiklile 37 (välja arvatud artikli 9 kohane vastuväidete esitamine), võivad lepinguosalised esitada selle küsimuse vastastikusel kokkuleppel vahekohtule lahendamiseks, millisel juhul mõlemad neist teavitavad teineteist 60 päeva jooksul vahekohtuniku määramisest, kohaldades lõikes 4 sätestatud kriteeriume.

2. 30 päeva jooksul alates teise vahekohtuniku määramisest nimetavad kaks lõike 1 kohaselt määratud vahekohtunikku vastastikusel kokkuleppel kolmanda vahekohtuniku. Kui esimesed kaks vahekohtunikku ei suuda kolmanda vahekohtuniku suhtes kokku leppida, lepivad lepinguosalised 30 päeva jooksul kolmanda vahekohtuniku määramises ühiselt kokku.

3. Kui lepinguosalised ei suuda lõikes 2 nimetatud 30-päevase ajavahemiku jooksul ühiselt kolmandat vahekohtunikku valida, teeb emma-kumma lepinguosalise taotlusel täiendava 60-päevase tähtaja jooksul vajaliku otsuse Rahvusvahelise Kohtu president või liige (kes määratakse ametialase vanemuse järjekorras) nimetatud kohtu praktika kohaselt, kohaldades lõikes 4 kehtestatud kriteeriume.

4. Kolmas nimetatud vahekohtunik on vahekohtu esimees ja omab õigusalast kvalifikatsiooni. Vahekohtunikel (muudel liikmetel kui esimehel) peab olema asjakohane kvalifikatsioon valdkonnas, mida vahekohtus arutatakse.

5. 30 päeva jooksul pärast kolmanda vahekohtuniku valimist määravad kolm vahekohtunikku ühiselt vahekohtumenetluse protseduurireeglid, võttes arvesse alalise vahekohtu vabatahtlikke eeskirju kahe riigi vaheliste vaidluste lahendamisel vahekohtus, kuid lepinguosaliste vastastikusel kokkuleppel võib protseduurireeglitest igal ajal loobuda või neid muuta.

6. Kolm vahekohtunikku peavad arutatava küsimuse suhtes järeldustele jõudma hiljemalt 90 päeva jooksul alates kolmanda vahekohtuniku nimetamisest. Sellistele järeldustele jõutakse häälteenamusega.

7. Lepinguosalised kannavad võrdsetes osades vahekohtumenetluse kulud, sealhulgas vahekohtunike töötasuga seotud kulud. Ühiskomitee kehtestab vahekohtunikele makstavate tasude ja kulude kava. Vahekohtunike otsus on lõplik ja siduv.

8. Vahekohtunike otsus on lõplik ja siduv.

9. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel esitada käesoleva artikli alusel vahekohtule lahendamiseks ka kõik muud kahepoolse veinikaubandusega seotud küsimused.

Artikkel 39

Koostöö veinisektoris

1. Lepinguosalised võivad vastastikusel kokkuleppel käesolevat lepingut muuta, et parandada koostööd veinisektoris. Nad lepivad kokku konsultatsioonide alustamises, et ühtlustada veini märgistusnõudeid käsitlevaid eeskirju.

2. Mõlemad lepinguosalised võivad käesoleva lepingu raames esitada ettepanekuid omavahelise koostöö laiendamiseks, võttes arvesse lepingu kohaldamisel saadud kogemusi.

Artikkel 40

Olemasolevad varud

Veine, mida käesoleva lepingu jõustumise ajal või artiklitega 15, 17 või artikli 22 lõigetega 3 ja 4 ettenähtud asjakohase üleminekuaja lõppedes seaduslikult toodeti, kirjeldati või esitleti viisil, mis on käesoleva lepinguga keelatud, võib turustada järgmistel tingimustel:

a)	kui vein on toodetud üht või mitut I lisas nimetamata veinivalmistustava või -menetlust kasutades, võib seda veini turustada varude ammendumiseni;

kui veini kirjeldatakse ja esitletakse käesoleva lepingu kohaselt keelatud väljenditega, võivad sellist veini turustada:

hulgimüügiettevõtjad:

A.	liköörveinide puhul viie aasta jooksul;

B.	muude veinide puhul kolme aasta jooksul;

II.	jaekaubandusettevõtjad varude ammendumiseni.

Artikkel 41

Leping

Käesoleva lepingu protokoll ja lisad moodustavad selle lahutamatu osa.

Artikkel 42

Autentsed keeled

Käesolev leping on koostatud kahes eksemplaris bulgaaria, eesti, hispaania, hollandi, inglise, itaalia, kreeka, leedu, läti, malta, poola, portugali, prantsuse, rootsi, rumeenia, saksa, slovaki, sloveeni, soome, taani, tšehhi ja ungari keeles, kusjuures kõik tekstid on võrdselt autentsed.

Artikkel 43

1994. aasta lepingu lõpetamine

Lepinguosalised lepivad kokku, et alates käesoleva lepingu jõustumiskuupäevast lõpeb järgmiste dokumentide kehtivus:

a)	Brüsselis ja Canberras (26.–31. jaanuaril 1994) sõlmitud Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline veinikaubanduse leping ja protokoll;

sellega seotud Brüsselis ja Canberras (26.–31. jaanuaril 1994) toimunud kirjavahetus, milles käsitletakse järgmist:

I.	Austraaliast pärit, pudelis kääritatud vahuveinide tootmis- ja märgistamistingimused;

II.	Austraaliast pärit, mõistega „botrytis” või muu samaväärse mõistega või mõistega „noble late harvested” või „special late harvested” kirjeldatavate ja esitletavate veinide tootmis- ja märgistamistingimused;

III.	Euroopa Ühenduse ja Austraalia [Austraalia ja Euroopa Ühenduse] vahelise veinikaubanduse lepingu artiklid 8 ja 14;

IV.	Euroopa Ühenduse ja Austraalia [Austraalia ja Euroopa Ühenduse] vahelise veinikaubanduse lepingu ning intellektuaalomandi kaubandusaspektide lepingu (TRIPs-lepingu) artikli 24 lõike 1 vaheline suhe;

V.	Euroopa Ühenduse ja Austraalia [Austraalia ja Euroopa Ühenduse] vaheline veinikaubanduse leping;

VI.	nime „Frontignac” kasutamine Austraalias.

Artikkel 44

Jõustumine

1. Käesolev leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast päeva, mil lepinguosalised on teineteisele kirjalikult teatanud, et nende vastavad nõuded käesoleva lepingu jõustumiseks on täidetud.

2. Kumbki lepinguosaline võib käesoleva lepingu lõpetada, teatades sellest teisele lepinguosalisele kirjalikult üks aasta ette.

Съставено в Брюксел на първи декември две хиляди и осма година.

Hecho en Bruselas el uno de diciembre de dosmil ocho.

V Bruselu dne prvního prosince dva tisíce osm.

Udfærdiget i Bruxelles den første december to tusind og otte.

Geschehen zu Brüssel am ersten Dezember zweitausendacht.

Kahe tuhande kaheksanda aasta detsembrikuu esimesel päeval Brüsselis.

Έγινε στις Βρυξέλλες, την πρώτη Δεκεμβρίου δύο χιλιάδες οκτώ.

Done at Brussels on the first day of December in the year two thousand and eight.

Fait à Bruxelles, le premier décembre deux mille huit.

Fatto a Bruxelles, addì primo dicembre duemilaotto.

Briselē, divtūkstoš astotā gada pirmajā decembrī.

Priimta du tūkstančiai aštuntų metų gruodžio pirmą dieną Briuselyje.

Kelt Brüsszelben, a kétezer-nyolcadik év december első napján.

Magħmul fi Brussell, fl-ewwel jum ta' Diċembru tas-sena elfejn u tmienja.

Gedaan te Brussel, de eerste december tweeduizend acht.

Sporządzono w Brukseli dnia pierwszego grudnia roku dwa tysiące ósmego.

Feito em Bruxelas, em um de Dezembro de dois mil e oito.

Întocmit la Bruxelles, la întâi decembrie două mii opt.

V Bruseli dňa prvého decembra dvetisícosem.

V Bruslju, dne prvega decembra leta dva tisoč osem.

Tehty Brysselissä ensimmäisenä päivänä joulukuuta vuonna kaksituhattakahdeksan.

Som skedde i Bryssel den första december tjugohundraåtta.

За Европейската общност

Por la Comunidad Europea

Za Evropské společenství

For Det Europæiske Fællesskab

Für die Europäische Gemeinschaft

Euroopa Ühenduse nimel

Για την Ευρωπαϊκή Κοινότητα

For the European Community

Pour la Communauté européenne

Per la Comunità europea

Eiropas Kopienas vārdā

Europos bendrijos vardu

Az Európai Közösség részéről

Għall-Komunità Ewropea

Voor de Europese Gemeenschap

W imieniu Wspólnoty Europejskiej

Pela Comunidade Europeia

Pentru Comunitatea Europeană

Za Európske spoločenstvo

Za Evropsko skupnost

Euroopan yhteisön puolesta

För Europeiska gemenskapen

За Австралия

Por Australia

Za Austrálii

For Australien

Für Australien

Austraalia nimel

Για τηυ Αυστραλία

For Australia

Pour l'Australie

Per l'Australia

Austrālijas vārdā

Australijos vardu

Ausztrália részéről

Għall-Awstralja

Voor Australië

W imieniu Australii

Pela Austrália

Pentru Australia

Za Austráliu

Za Avstralijo

Australian puolesta

För Australien

(1) ATS 1988 nr 30 (ilma lisata); UNTS 1503, lk 168 (koos lisaga)

I LISA

Veinivalmistustavad (osutatud artiklis 5)

A OSA

Austraaliast pärit veinide puhul

Loetelu veinivalmistustavadest ja -menetlustest, mis on lubatud Austraaliast pärit veini puhul Austraalia eeskirjadega, eeskätt 1980. aasta Austraalia Veini- ja Brändiühingu seaduse (Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980), 1974. aasta kaubandustavade seaduse (Trade Practices Act 1974) ning Austraalia–Uus-Meremaa toidustandardite koodeksiga (Australia New Zealand Food Standards Code) (kui käesolevas lisas ei ole märgitud teisiti) ettenähtud tingimustel ja järgmiste ettekirjutustega:

1.	gaseerimine või barboteerimine, kasutades argooni, lämmastikku või hapnikku;

2.	kuumutamine;

3.	veatu ja lahjendamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske käärimissette kasutamine kuivades veinides, koguses mitte üle 5 %;

4.	tsentrifuugimine ja filtreerimine inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud tootesse ei jää soovimatuid jääke;

5.	pärmseente kasutamine veini valmistamiseks;

6.	süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas eraldi või koos ainult inertse atmosfääri loomiseks ja toote õhukindlaks käsitsemiseks;

mikroorganismide kultuuride, sealhulgas pärmseente kestade lisamine koos ühe või mitme järgmise ainega pärmseente kasvu kiirendamiseks:

—	diammooniumfosfaat või ammooniumsulfaat,

—	ammooniumsulfit või ammooniumbisulfit,

—	tiamiinhüdrokloriid;

8.	piimhappebakterite kasutamine hõljumit sisaldavas veinis;

9.	süsinikdioksiidi lisamine, tingimusel et nii töödeldud veini süsinikdioksiidisisaldus ei ületaks 2 g/l;

10.	ühenduse eeskirjadega ettenähtud tingimustel vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti, teiste nimetustega kaaliumdisulfiti või kaaliumpürosulfiti kasutamine;

11.	sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi lisamine, tingimusel et töödeldud toote joogina turule lubamisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l;

12.	L-askorbiinhappe või erütorbiinhappe (isoaskorbiinhappe) lisamine koguses kuni 300 mg/l;

13.	sidrunhappe lisamine veini tasakaalustamiseks, tingimusel et selle lõplik sisaldus töödeldud veinis ei ületa 1 g/l;

14.	viinhappe, piimhappe või õunhappe kasutamine hapestamiseks, tingimusel et esialgset happesisaldust ei suurendata rohkem kui 4,0 g/l viinhappes väljendatuna;

15.

selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

—	toiduželatiin,

—

kalaliim,

—	kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

—	piim või suhkruta kondenspiim,

—	loomne albumiin,

—	bentoniit,

—	silikoondioksiid geeli või kolloidlahusena,

—

kaoliin,

—

tanniin,

—	pektinolüütilised ensüümid,

—	toidus kasutamiseks lubatud ensüümid;

16.	tanniini lisamine;

17.	töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega (aktiivsüsi);

18.

töötlemine:

—	valgete ja rosé-veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga,

—	punaste veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidi või kaltsiumfütaadiga, tingimusel et sel viisil töödeldud vein sisaldab jääkrauda;

19.	metaviinhappe lisamine koguses kuni 100 mg/l;

20.

järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveini valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil:

—	kaltsiumalginaat või

—	kaltsiumalginaat;

21.	kaaliumbitartraadi lisamine viinakivi sadestamiseks;

22.	pärmseenepreparaatide kasutamine maksimaalselt 40 g/hl;

23.	polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine, tingimusel et sel viisil töödeldud vein ei sisalda polüvinüülpolüpürrolidooni rohkem kui 100 mg/l;

24.	vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks maksimaalselt 1 g/hl, tingimusel et sel viisil töödeldud veini vasesisaldus ei ole suurem kui 1 mg/l;

25.	karamelli lisamine, et intensiivistada liköörveinide värvi;

26.	veini, kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi või veinist saadud neutraalse alkoholi lisamine liköörveinide valmistamisel;

27.	viinamarjavirde ja kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine veini magustamiseks;

28.	kaltsiumkarbonaadi kasutamine happesuse vähendamiseks;

29.	katioonivahetusvaikude kasutamine veini tasakaalustamiseks, (1) tingimusel et need vaigud on piisavalt stabiilsed, et veini ei satuks aineid tervistkahjustavas koguses;

30.	tammepuutükkide kasutamine;

31.	tsentrifuugtehnoloogia kasutamine;

32.	kummiaraabiku/akaatsia kasutamine;

33.	kaltsiumtartraadi kasutamine happesuse vähendamiseks;

34.	elektrodialüüsi kasutamine;

35.	ureaasi kasutamine veini karbamiidisisalduse vähendamiseks;

36.	lüsosüümi kasutamine;

37.	pöördosmoosi kasutamine;

38.	dimetüüldikarbonaadi kasutamine;

39.	vesinikperoksiidi kasutamine viinamarjamahlas, kontsentreeritud viinamarjamahlas või viinamarjavirdes;

40.	vastuvoolu meetodil ekstraheerimise kasutamine;

41.	taimsete valkude kasutamine;

42.	vasktsitraadi kasutamine;

43.	viinamarjadest valmistatud piiritusjoogi, brändi ja suhkrute lisamine vahuveinile;

44.	misteli lisamine.

2.	Uued või kohandatud veinivalmistustavad ja -menetlused, milles lepinguosalised on vastastikku või ühiskomitees artiklis 29 või 30 kehtestatud korra kohaselt kokku leppinud.

B OSA

Ühendusest pärit veinide puhul

Loetelu veinivalmistustavadest ja -menetlustest, mis on lubatud ühendusest pärit veini puhul ühenduse eeskirjadega, eeskätt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 ja komisjoni määrusega (EÜ) nr 1622/2000 ettenähtud tingimustel (kui ei ole märgitud teisiti) ja järgmiste ettekirjutustega:

1.	gaseerimine või barboteerimine, kasutades argooni, lämmastikku või hapnikku;

2.	kuumutamine;

3.	veatu ja lahjendamata, kuivade veinide hiljutise valmimise tulemusel pärmseeni sisaldava värske käärimissette kasutamine kuivades veinides, koguses mitte üle 5 %;

4.	tsentrifuugimine ja filtreerimine inertse filtreerimisainega või ilma, tingimusel et nii töödeldud tootesse ei jää soovimatuid jääke;

5.	pärmseente kasutamine veini valmistamiseks;

6.	pärmseenepreparaatide kasutamine maksimaalselt 40 g/hl;

7.	polüvinüülpolüpürrolidooni kasutamine maksimaalselt 80 g/hl;

8.	piimhappebakterite kasutamine hõljumit sisaldavas veinis;

ühe või mitme järgmise aine lisamine pärmseente kasvu kiirendamiseks:

—

lisatakse:

i)	diammooniumfosfaati või ammooniumsulfaati kuni 0,3 g/l,

ii)	ammooniumsulfitit või ammooniumbisulfitit kuni 0,2 g/l.

Neid tooteid võib kasutada ka koos koguses kuni 0,3 g/l, ilma et see piiraks eespool nimetatud kogust 0,2 g/l;

—	tiamiinhüdrokloriidi lisamine kuni 0,6 mg/l tiamiinina väljendatuna;

10.	süsinikdioksiidi, argooni või lämmastiku kasutamine kas eraldi või koos ainult inertse atmosfääri loomiseks ja toote õhukindlaks käsitsemiseks;

11.	süsinikdioksiidi lisamine, tingimusel et nii töödeldud veini süsinikdioksiidisisaldus ei ületaks 2 g/l;

12.	Austraalia eeskirjadega ettenähtud tingimustel vääveldioksiidi, kaaliumbisulfiti või kaaliummetabisulfiti, teiste nimetustega kaaliumdisulfiti või kaaliumpürosulfiti kasutamine;

13.	sorbiinhappe või kaaliumsorbaadi lisamine, tingimusel et töödeldud toote joogina turule lubamisel ei ületa lõplik sorbiinhappesisaldus 200 mg/l;

14.	L-askorbiinhappe lisamine koguses kuni 250 mg/l;

15.	sidrunhappe lisamine veini tasakaalustamiseks, tingimusel et selle lõplik sisaldus töödeldud veinis ei ületa 1 g/l;

16.	viinhappe kasutamine hapestamiseks, tingimusel et veini esialgset happesisaldust ei suurendata rohkem kui 2,5 g/l viinhappes väljendatuna;

17.

ühe või mitme järgmise aine kasutamine happesuse vähendamiseks:

—	neutraalne kaaliumtartraat,

—	kaaliumbikarbonaat,

—	kaltsiumkarbonaat, mis võib väikestes kogustes sisaldada L (+) viinhappe ja L (–) õunhappe kaltsium-kaksiksoola,

—	kaltsiumtartraat või viinhape,

—	homogeenne viinhappe ja kaltsiumkarbonaadi preparaat, mis sisaldab neid aineid pulbristatuna võrdses koguses;

18.

selitamine ühe või mitme järgmise veinivalmistuses kasutatava ainega:

—	toiduželatiin,

—	taimsed valgud,

—

kalaliim,

—	kaseiin ja kaaliumkaseinaat,

—	munaalbumiin, piimaalbumiin,

—	bentoniit,

—	silikoondioksiid geeli või kolloidlahusena,

—

kaoliin,

—

tanniin,

—	pektinolüütilised ensüümid,

—	beetaglükanaasi ensüümpreparaadid;

19.	tanniini lisamine;

20.	töötlemine veinivalmistuses kasutatava söega (aktiivsüsi) koguses kuni 100 g kuivainet hl kohta;

21.

töötlemine:

—	valgete ja rosé-veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidiga,

—	punaste veinide töötlemine kaaliumferrotsüaniidi või kaltsiumfütaadiga, tingimusel et sel viisil töödeldud vein sisaldab jääkrauda;

22.	metaviinhappe lisamine koguses kuni 100 mg/l;

23.	akaatsia kasutamine pärast kääritamise lõpetamist;

24.	DL-viinhappe (tuntud ka ratseemilise happe nime all) või selle neutraalse kaaliumsoola kasutamine liigse kaltsiumi sadestamiseks;

25.

järgmiste ainete kasutamine pudelis kääritatud vahuveini valmistamiseks, mille sete eraldatakse dégorgement-meetodil:

—	kaltsiumalginaat või

—	kaltsiumalginaat;

26.	vasksulfaadi kasutamine veini maitse- või lõhnadefektide kõrvaldamiseks maksimaalselt 1 g/hl, tingimusel et sel viisil töödeldud veini vasesisaldus ei ole suurem kui 1 mg/l;

27.	kaaliumbitartraadi või kaltsiumtartraadi lisamine viinakivi sadestamiseks;

28.	süüria männi vaigu kasutamine retsina saamiseks, mida tohib toota üksnes Kreekas;

29.	karamelli lisamine, et intensiivistada liköörveinide värvi;

30.	kaltsiumsulfaadi kasutamine teatavate mpv-liköörveinide valmistamiseks, tingimusel et sel viisil töödeldud veini sulfaadisisaldus ei ületa 2,5 g/l kaaliumsulfaadina väljendatuna;

31.	veini, kuivatatud viinamarjade destilleerimisel saadud alkoholi või veinist saadud neutraalse alkoholi lisamine liköörveinide valmistamisel;

32.	sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks;

33.	viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine veini magustamiseks;

34.	elektrodialüüs veini viinhappelise stabiliseerimise tagamiseks;

35.	ureaasi kasutamine veini karbamiidisisalduse vähendamiseks;

36.	lüsosüümi lisamine;

37.	osaline kontsentreerimine mehaanilise töötlusega, sealhulgas pöördosmoosiga, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks;

38.	dimetüüldikarbonaadi (DMMC) lisamine veinile mikrobioloogilise stabiliseerumise tagamiseks;

39.	tammepuutükkide kasutamine veinivalmistamisel.

2.	Uued või kohandatud veinivalmistustavad ja -menetlused, milles lepinguosalised on vastastikku või ühiskomitees artiklis 29 või 30 kehtestatud korra kohaselt kokku leppinud.

C OSA

Artikli 6 lõikes 7 osutatud veinivalmistustavade ja -menetluste tehnilised kohandused

Ühenduse puhul I lisa B osas sätestatud veinivalmistustavad ja -menetlused:

16.	viinhappe kasutamine hapestamiseks, tingimusel et veini esialgset happesisaldust ei suurendata rohkem kui 2,5 g/l viinhappes väljendatuna;

32.	sahharoosi, kontsentreeritud viinamarjavirde või puhastatud kontsentreeritud viinamarjavirde lisamine viinamarjade, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks;

37.	osaline kontsentreerimine mehaanilise töötlusega, sealhulgas pöördosmoosiga, viinamarjavirde või veini naturaalse alkoholisisalduse suurendamiseks.

Austraalia puhul I lisa A osas sätestatud veinivalmistustavad ja -menetlused:

Puuduvad.

(1) See veinivalmistustava on lubatud alates 1. märtsist 1994

II LISA

Geograafilised tähised (osutatud artiklis 12)

Käesoleva lepinguga hõlmatud geograafilised tähised on järgmised:

A OSA.

EUROOPA ÜHENDUSEST PÄRIT VEINID

1.	Liikmesriikide geograafilised tähised:

Austria

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Burgenland

Carnuntum

Donauland

Kamptal

Kärnten

Kremstal

Mittelburgenland

Neusiedlersee

Neusiedlersee-Hügelland

Niederösterreich

Oberösterreich

Salzburg

Steiermark

Südburgenland

Süd-Oststeiermark

Südsteiermark

Thermenregion

Tirol

Traisental

Vorarlberg

Wachau

Weinviertel

Weststeiermark

Wien

Geograafilise tähisega lauaveinid

Bergland

Steirerland

Weinland

Wien

Belgia

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade

Côtes de Sambre et Meuse

Hagelandse Wijn

Haspengouwse Wijn

Heuvellandse wijn

Vlaamse mousserende kwaliteitswijn

Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays des jardins de Wallonie

Vlaamse landwijn

Bulgaria

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Асеновград (Asenovgrad)

Черноморски район (Black Sea Region)

Брестник (Brestnik)

Драгоево (Dragoevo)

Евксиноград (Evksinograd)

Хан Крум (Han Krum)

Хърсово (Harsovo)

Хасково (Haskovo)

Хисаря (Hisarya)

Ивайловград (Ivaylovgrad)

Карлово (Karlovo)

Карнобат (Karnobat)

Ловеч (Lovech)

Лозица (Lozitsa)

Лом (Lom)

Любимец (Lyubimets)

Лясковец (Lyaskovets)

Мелник (Melnik)

Монтана (Montana)

Нова Загора (Nova Zagora)

Нови Пазар (Novi Pazar)

Ново село (Novo Selo)

Оряховица (Oryahovitsa)

Павликени (Pavlikeni)

Пазарджик (Pazardjik)

Перущица (Perushtitsa)

Плевен (Pleven)

Пловдив (Plovdiv)

Поморие (Pomorie)

Русе (Ruse)

Сакар (Sakar)

Сандански (Sandanski)

Септември (Septemvri)

Шивачево (Shivachevo)

Шумен (Shumen)

Славянци (Slavyantsi)

Сливен (Sliven)

Южно Черноморие (Southern Black Sea Coast)

Стамболово (Stambolovo)

Стара Загора (Stara Zagora)

Сухиндол (Suhindol)

Сунгурларе (Sungurlare)

Свищов (Svishtov)

Долината на Струма (Struma valley)

Търговище (Targovishte)

Върбица (Varbitsa)

Варна (Varna)

Велики Преслав (Veliki Preslav)

Видин (Vidin)

Враца (Vratsa)

Ямбол (Yambol)

Geograafilise tähisega lauaveinid

Дунавска равнина (Danube Plain)

Тракийска низина (Thracian Lowlands)

Küpros

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Kreeka keeles		Inglise keeles
Määratletud piirkonnad	Allpiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)	Määratletud piirkonnad	Allpiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)
Κουμανδαρία		Commandaria
Λαόνα Ακάμα		Laona Akama
Βουνί Παναγιάς –		Vouni Panayia –
Αμπελίτης		Ambelitis
Πιτσιλιά	Αφάμης või	Pitsilia	Afames või
Κρασοχώρια Λεμεσού	Λαόνα	Krasohoria Lemesou	Laona

Geograafilise tähisega lauaveinid

Kreeka keeles	Inglise keeles
Λεμεσός	Lemesos
Πάφος	Pafos
Λευκωσία	Lefkosia
Λάρνακα	Larnaka

Tšehhi vabariik

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse nimi ja/või viinamarjaistanduse nimi
Čechy	litoměřická
	mělnická
Morava	mikulovská
	slovácká
	velkopavlovická
	znojemská

Geograafilise tähisega lauaveinid

české zemské víno

moravské zemské víno

Prantsusmaa

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

Alsace Grand Cru, millele järgneb väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Alsace või Vin d’Alsace, millele võib järgneda „Edelzwicker” või viinamarjasordi või väiksema geograafilise üksuse nimi

Ajaccio

Aloxe-Corton

Anjou, millele võib järgneda Val de Loire või Coteaux de la Loire või Villages Brissac

Anjou, millele võib järgneda„Gamay”, „Mousseux”või „Villages”

Arbois

Arbois Pupillin

Auxey-Duresses või Auxey-Duresses Côte de Beaune või Auxey-Duresses Côte de Beaune-Villages

Bandol

Banyuls

Barsac

Bâtard-Montrachet

Béarn või Béarn Bellocq

Beaujolais Supérieur

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Beaujolais-Villages

Beaumes-de-Venise, millele võib eelneda„Muscat de”

Beaune

Bellet või Vin de Bellet

Bergerac

Bienvenues Bâtard-Montrachet

Blagny

Blanc Fumé de Pouilly

Blanquette de Limoux

Blaye

Bonnes Mares

Bonnezeaux

Bordeaux Côtes de Francs

Bordeaux Haut-Benauge

Bordeaux, millele võib järgneda„Clairet”või „Supérieur”või „Rosé”või„mousseux”

Bourg

Bourgeais

Bourgogne, millele võib järgneda„Clairet”või „Rosé” või väiksema geograafilise üksuse nimi

Bourgogne Aligoté

Bourgueil

Bouzeron

Brouilly

Buzet

Cabardès

Cabernet d’Anjou

Cabernet de Saumur

Cadillac

Cahors

Canon-Fronsac

Cap Corse, millele eelneb„Muscat du”

Cassis

Cérons

Chablis Grand Cru, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Chambertin

Chambertin Clos de Bèze

Chambolle-Musigny

Champagne

Chapelle-Chambertin

Charlemagne

Charmes-Chambertin

Chassagne-Montrachet või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune või Chassagne-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Château Châlon

Château-Grillet

Châteaumeillant

Châteauneuf-du-Pape

Châtillon-en-Diois

Chenas

Chevalier-Montrachet

Cheverny

Chinon

Chiroubles

Chorey-lès-Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune või Chorey-lès-Beaune Côte de Beaune Villages

Clairette de Bellegarde

Clairette de Die

Clairette du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Clos de la Roche

Clos de Tart

Clos des Lambrays

Clos Saint-Denis

Clos Vougeot

Collioure

Condrieu

Corbières, millele võib järgneda Boutenac

Cornas

Corton

Corton-Charlemagne

Costières de Nîmes

Côte de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côte de Beaune-Villages

Côte de Brouilly

Côte de Nuits

Côte Roannaise

Côte Rôtie

Coteaux Champenois, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux d’Aix-en-Provence

Coteaux d’Ancenis, millele võib järgneda viinamarjasordi nimi

Coteaux de Die

Coteaux de l’Aubance

Coteaux de Pierrevert

Coteaux de Saumur

Coteaux du Giennois

Coteaux du Languedoc Picpoul de Pinet

Coteaux du Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Layon või Coteaux du Layon Chaume

Coteaux du Layon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Coteaux du Loir

Coteaux du Lyonnais

Coteaux du Quercy

Coteaux du Tricastin

Coteaux du Vendômois

Coteaux Varois

Côte-de-Nuits-Villages

Côtes Canon-Fronsac

Côte d’Auvergne, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Beaune, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes de Bergerac

Côtes de Blaye

Côtes de Bordeaux Saint-Macaire

Côtes de Bourg

Côtes de Brulhois

Côtes de Castillon

Côtes de Duras

Côtes de la Malepère

Côtes de Millau

Côtes de Montravel

Côtes de Provence, millele võib järgneda Sainte Victoire

Côtes de Saint-Mont

Côtes de Toul

Côtes du Frontonnais, millele võib järgneda Fronton või Villaudric

Côtes du Jura

Côtes du Lubéron

Côtes du Marmandais

Côtes du Rhône

Côtes du Rhône Villages, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Côtes du Roussillon

Côtes du Roussillon Villages, millele võivad järgneda omavalitsusüksused Caramany või Latour de France või Lesquerde või Tautavel

Côtes du Ventoux

Côtes du Vivarais

Cour-Cheverny

Crémant d’Alsace

Crémant de Bordeaux

Crémant de Bourgogne

Crémant de Die

Crémant de Limoux

Crémant de Loire

Crémant du Jura

Crépy

Criots Bâtard-Montrachet

Crozes Ermitage

Crozes-Hermitage

Echezeaux

Entre-Deux-Mers või Entre-Deux-Mers Haut-Benauge

Ermitage

Faugères

Fiefs Vendéens, millele võib järgenda Mareuil või Brem või Vix or Pissotte

Fitou

Fixin

Fleurie

Floc de Gascogne

Fronsac

Frontignan

Gaillac

Gaillac Premières Côtes

Gevrey-Chambertin

Gigondas

Givry

Grand Roussillon

Grands Echezeaux

Graves

Graves de Vayres

Griotte-Chambertin

Gros Plant du Pays Nantais

Haut Poitou

Haut-Médoc

Haut-Montravel

Hermitage

Irancy

Irouléguy

Jasnières

Juliénas

Jurançon

L’Etoile, millele võib järgneda „mousseux”

La Grande Rue

Ladoix või Ladoix Côte de Beaune või Ladoix Côte de Beaune-Villages

Lalande de Pomerol

Languedoc, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Latricières-Chambertin

Les-Baux-de-Provence

Limoux

Lirac

Listrac-Médoc

Loupiac

Lunel, millele võib eelneda „Muscat de”

Lussac Saint-Émilion

Mâcon või Pinot-Chardonnay-Macôn

Mâcon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mâcon-Villages

Macvin du Jura

Madiran

Maranges Côte de Beaune või Maranges Côtes de Beaune-Villages

Maranges, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Marcillac

Margaux

Marsannay

Maury

Mazis-Chambertin

Mazoyères-Chambertin

Médoc

Menetou Salon, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Mercurey

Meursault või Meursault Côte de Beaune või Meursault Côte de Beaune-Villages

Minervois

Minervois-la-Livinière

Mireval

Monbazillac

Montagne Saint-Émilion

Montagny

Monthélie või Monthélie Côte de Beaune või Monthélie Côte de Beaune-Villages

Montlouis, millele võib järgneda „mousseux” või „pétillant”

Montrachet

Montravel

Morey-Saint-Denis

Morgon

Moselle

Moulin-à-Vent

Moulis

Moulis-en-Médoc

Muscadet

Muscadet Coteaux de la Loire

Muscadet Côtes de Grandlieu

Muscadet Sèvre-et-Maine

Musigny

Néac

Nuits

Nuits-Saint-Georges

Orléans

Orléans-Cléry

Pacherenc du Vic-Bilh

Palette

Patrimonio

Pauillac

Pécharmant

Pernand-Vergelesses või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune või Pernand-Vergelesses Côte de Beaune-Villages

Pessac-Léognan

Petit Chablis, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Pineau des Charentes

Pinot-Chardonnay-Macôn

Pomerol

Pommard

Pouilly Fumé

Pouilly-Fuissé

Pouilly-Loché

Pouilly-sur-Loire

Pouilly-Vinzelles

Premières Côtes de Blaye

Premières Côtes de Bordeaux, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Puisseguin Saint-Émilion

Puligny-Montrachet või Puligny-Montrachet Côte de Beaune või Puligny-Montrachet Côte de Beaune-Villages

Quarts-de-Chaume

Quincy

Rasteau

Rasteau Rancio

Régnié

Reuilly

Richebourg

Rivesaltes, millele võib eelneda„Muscat de”

Rivesaltes Rancio

Romanée (La)

Romanée Conti

Romanée Saint-Vivant

Rosé des Riceys

Rosette

Roussette de Savoie, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Roussette du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Ruchottes-Chambertin

Rully

Saint Julien

Saint-Amour

Saint-Aubin või Saint-Aubin Côte de Beaune või Saint-Aubin Côte de Beaune-Villages

Saint-Bris

Saint-Chinian

Sainte-Croix-du-Mont

Sainte-Foy Bordeaux

Saint-Émilion

Saint-Émilion Grand Cru

Saint-Estèphe

Saint-Georges Saint-Émilion

Saint-Jean-de-Minervois, millele võib eelneda„Muscat de”

Saint-Joseph

Saint-Nicolas-de-Bourgueil

Saint-Péray

Saint-Pourçain

Saint-Romain või Saint-Romain Côte de Beaune või Saint-Romain Côte de Beaune-Villages

Saint-Véran

Sancerre

Santenay või Santenay Côte de Beaune või Santenay Côte de Beaune-Villages

Saumur Champigny

Saussignac

Sauternes

Savennières

Savennières-Coulée-de-Serrant

Savennières-Roche-aux-Moines

Savigny või Savigny-lès-Beaune

Seyssel

Tâche (La)

Tavel

Thouarsais

Touraine Amboise

Touraine Azay-le-Rideau

Touraine Mesland

Touraine Noble Joue

Touraine, millele võib järgneda„mousseux”või „pétillant”

Tursan

Vacqueyras

Valençay

Vin d’Entraygues et du Fel

Vin d’Estaing

Vin de Corse, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin de Lavilledieu

Vin de Savoie või Vin de Savoie-Ayze, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin du Bugey, millele võib järgneda väiksema geograafilise üksuse nimi

Vin Fin de la Côte de Nuits

Viré Clessé

Volnay

Volnay Santenots

Vosne-Romanée

Vougeot

Vouvray, millele võib järgneda„mousseux”või „pétillant”

Geograafilise tähisega lauaveinid

Vin de pays de l’Agenais

Vin de pays d’Aigues

Vin de pays de l’Ain

Vin de pays de l’Allier

Vin de pays d’Allobrogie

Vin de pays des Alpes de Haute-Provence

Vin de pays des Alpes Maritimes

Vin de pays de l’Ardèche

Vin de pays d’Argens

Vin de pays de l’Ariège

Vin de pays de l’Aude

Vin de pays de l’Aveyron

Vin de pays des Balmes dauphinoises

Vin de pays de la Bénovie

Vin de pays du Bérange

Vin de pays de Bessan

Vin de pays de Bigorre

Vin de pays des Bouches du Rhône

Vin de pays du Bourbonnais

Vin de pays du Calvados

Vin de pays de Cassan

Vin de pays Cathare

Vin de pays de Caux

Vin de pays de Cessenon

Vin de pays des Cévennes, millele võib järgneda Mont Bouquet

Vin de pays Charentais, millele võib järgneda Ile de Ré või Ile d’Oléron või Saint-Sornin

Vin de pays de la Charente

Vin de pays des Charentes-Maritimes

Vin de pays du Cher

Vin de pays de la Cité de Carcassonne

Vin de pays des Collines de la Moure

Vin de pays des Collines rhodaniennes

Vin de pays du Comté de Grignan

Vin de pays du Comté tolosan

Vin de pays des Comtés rhodaniens

Vin de pays de la Corrèze

Vin de pays de la Côte Vermeille

Vin de pays des coteaux charitois

Vin de pays des coteaux d’Enserune

Vin de pays des coteaux de Besilles

Vin de pays des coteaux de Cèze

Vin de pays des coteaux de Coiffy

Vin de pays des coteaux Flaviens

Vin de pays des coteaux de Fontcaude

Vin de pays des coteaux de Glanes

Vin de pays des coteaux de l’Ardèche

Vin de pays des coteaux de l’Auxois

Vin de pays des coteaux de la Cabrerisse

Vin de pays des coteaux de Laurens

Vin de pays des coteaux de Miramont

Vin de pays des coteaux de Montélimar

Vin de pays des coteaux de Murviel

Vin de pays des coteaux de Narbonne

Vin de pays des coteaux de Peyriac

Vin de pays des coteaux des Baronnies

Vin de pays des coteaux du Cher et de l’Arnon

Vin de pays des coteaux du Grésivaudan

Vin de pays des coteaux du Libron

Vin de pays des coteaux du Littoral Audois

Vin de pays des coteaux du Pont du Gard

Vin de pays des coteaux du Salagou

Vin de pays des coteaux de Tannay

Vin de pays des coteaux du Verdon

Vin de pays des coteaux et terrasses de Montauban

Vin de pays des côtes catalanes

Vin de pays des côtes de Gascogne

Vin de pays des côtes de Lastours

Vin de pays des côtes de Montestruc

Vin de pays des côtes de Pérignan

Vin de pays des côtes de Prouilhe

Vin de pays des côtes de Thau

Vin de pays des côtes de Thongue

Vin de pays des côtes du Brian

Vin de pays des côtes de Ceressou

Vin de pays des côtes du Condomois

Vin de pays des côtes du Tarn

Vin de pays des côtes du Vidourle

Vin de pays de la Creuse

Vin de pays de Cucugnan

Vin de pays des Deux-Sèvres

Vin de pays de la Dordogne

Vin de pays du Doubs

Vin de pays de la Drôme

Vin de pays Duché d’Uzès

Vin de pays de Franche-Comté, millelele võib järgneda Coteaux de Champlitte

Vin de pays du Gard

Vin de pays du Gers

Vin de pays des Hautes-Alpes

Vin de pays de la Haute-Garonne

Vin de pays de la Haute-Marne

Vin de pays des Hautes-Pyrénées

Vin de pays d’Hauterive, millele võib järgneda Val d’Orbieu või Coteaux du Termenès või Côtes de Lézignan

Vin de pays de la Haute-Saône

Vin de pays de la Haute-Vienne

Vin de pays de la Haute vallée de l’Aude

Vin de pays de la Haute vallée de l’Orb

Vin de pays des Hauts de Badens

Vin de pays de l’Hérault

Vin de pays de l’Ile de Beauté

Vin de pays de l’Indre et Loire

Vin de pays de l’Indre

Vin de pays de l’Isère

Vin de pays du Jardin de la France, millele võib järgneda Marches de Bretagne või Pays de Retz

Vin de pays des Landes

Vin de pays de Loire-Atlantique

Vin de pays du Loir et Cher

Vin de pays du Loiret

Vin de pays du Lot

Vin de pays du Lot et Garonne

Vin de pays des Maures

Vin de pays de Maine et Loire

Vin de pays de la Mayenne

Vin de pays de Meurthe-et-Moselle

Vin de pays de la Meuse

Vin de pays du Mont Baudile

Vin de pays du Mont Caume

Vin de pays des Monts de la Grage

Vin de pays de la Nièvre

Vin de pays d’Oc

Vin de pays du Périgord, millele võib järgneda Vin de Domme

Vin de pays de la Petite Crau

Vin de pays des Portes de Méditerranée

Vin de pays de la Principauté d’Orange

Vin de pays du Puy de Dôme

Vin de pays des Pyrénées-Atlantiques

Vin de pays des Pyrénées-Orientales

Vin de pays des Sables du Golfe du Lion

Vin de pays de la Sainte Baume

Vin de pays de Saint Guilhem-le-Désert

Vin de pays de Saint-Sardos

Vin de pays de Sainte Marie la Blanche

Vin de pays de Saône et Loire

Vin de pays de la Sarthe

Vin de pays de Seine et Marne

Vin de pays du Tarn

Vin de pays du Tarn et Garonne

Vin de pays des Terroirs landais, millele võib järgneda Coteaux de Chalosse või Côtes de L’Adour või Sables Fauves või Sables de l’Océan

Vin de pays de Thézac-Perricard

Vin de pays du Torgan

Vin de pays d’Urfé

Vin de pays du Val de Cesse

Vin de pays du Val de Dagne

Vin de pays du Val de Montferrand

Vin de pays de la Vallée du Paradis

Vin de pays du Var

Vin de pays du Vaucluse

Vin de pays de la Vaunage

Vin de pays de la Vendée

Vin de pays de la Vicomté d’Aumelas

Vin de pays de la Vienne

Vin de pays de la Vistrenque

Vin de pays de l’Yonne

Saksamaa

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkondade (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad
Ahr	Walporzheim või Ahrtal
Baden	Badische Bergstraße
	Tauberfranken
	Bodensee
	Breisgau
	Kaiserstuhl
	Kraichgau
	Tuniberg
	Markgräflerland
	Ortenau
Franken	Maindreieck
	Mainviereck
	Steigerwald
Hessische Bergstraße	Starkenburg
	Umstadt
Mittelrhein	Loreley
	Siebengebirge
Mosel-Saar-Ruwer või Mosel või Saar või Ruwer	Bernkastel
	Burg Cochem
	Moseltor
	Obermosel
	Saar
	Ruwertal
Nahe	Nahetal
Pfalz	Mittelhaardt Deutsche Weinstraße (Weinstrasse)
	Südliche Weinstraße (Weinstrasse)
Rheingau	Johannisberg
Rheinhessen	Bingen
	Nierstein
	Wonnegau
Saale-Unstrut	Mansfelder Seen
	Schloß Neuenburg
	Thüringen
Saksimaa	Elstertal
	Meißen
Württemberg	Württembergischer Bodensee
	Kocher-Jagst-Tauber
	Oberer Neckar
	Remstal-Stuttgart
	Württembergisch Unterland
	Bayerischer Bodensee

Geograafilise tähisega lauaveinid

Landwein

Tafelwein

Ahrtaler Landwein

Badischer Landwein

Bayerischer Bodensee-Landwein

Landwein Main

Landwein der Mosel

Landwein der Ruwer

Landwein der Saar

Mecklenburger Landwein

Mitteldeutscher Landwein

Nahegauer Landwein

Pfälzer Landwein

Regensburger Landwein

Rheinburgen-Landwein

Rheingauer Landwein

Rheinischer Landwein

Saarländischer Landwein der Mosel

Sächsischer Landwein

Schwäbischer Landwein

Starkenburger Landwein

Taubertäler Landwein

Albrechtsburg

Baier

Burgengau

Donau

Lindau

Main

Mosel

Neckar

Oberrhein

Rhein

Rhein-Mosel

Römertor

Stargarder Land

Kreeka

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad
Kreeka keeles	Inglise keeles
Σάμος	Samos
Μοσχάτος Πατρών	Moschatos Patra
Μοσχάτος Ρίου – Πατρών	Moschatos Riou Patra
Μοσχάτος Κεφαλληνίας	Moschatos Kephalinia
Μοσχάτος Λήμνου	Moschatos Lemnos
Μοσχάτος Ρόδου	Moschatos Rhodos
Μαυροδάφνη Πατρών	Mavrodafni Patra
Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας	Mavrodafni Kephalinia
Σητεία	Sitia
Νεμέα	Nemea
Σαντορίνη	Santorini
Δαφνές	Dafnes
Ρόδος	Rhodos
Νάουσα	Naoussa
Ρομπόλα Κεφαλληνίας	Robola Kephalinia
Ραψάνη	Rapsani
Μαντινεία	Mantinia
Μεσενικόλα	Mesenicola
Πεζά	Peza
Αρχάνες	Archanes
Πάτρα	Patra
Ζίτσα	Zitsa
Αμύνταιο	Amynteon
Γουμένισσα	Goumenissa
Πάρος	Paros
Λήμνος	Lemnos
Αγχίαλος	Anchialos
Πλαγιές Μελίτωνα	Slopes of Melitona

Geograafilise tähisega lauaveinid

Kreeka keeles	Inglise keeles
Ρετσίνα Μεσογείων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Mesogia, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Κρωπίας või Ρετσίνα Κορωπίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Kropia või Retsina Koropi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Μαρκοπούλου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Markopoulou, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Μεγάρων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Megara, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Παιανίας või Ρετσίνα Λιοπεσίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Peania või Retsina of Liopesi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Παλλήνης, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Pallini, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Πικερμίου, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Pikermi, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Σπάτων, millele võib järgneda Αττικής	Retsina of Spata, millele võib järgneda Attika
Ρετσίνα Θηβών, millele võib järgneda Βοιωτίας	Retsina of Thebes, millele võib järgneda Viotias
Ρετσίνα Γιάλτρων, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Gialtra, millele võib järgneda Evvia
Ρετσίνα Καρύστου, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Karystos, millele võib järgneda Evvia
Ρετσίνα Χαλκίδας, millele võib järgneda Ευβοίας	Retsina of Halkida, millele võib järgneda Evvia
Βερντεα Ζακύνθου	Verntea Zakynthou
Αγιορείτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Mount Athos Agioritikos
Τοπικός Οίνος Αναβύσσου	Regional wine of Anavyssos
Αττικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Attiki-Attikos
Τοπικός Οίνος Βιλίτσας	Regional wine of Vilitsas
Τοπικός Οίνος Γρεβενών	Regional wine of Grevena
Τοπικός Οίνος Δράμας	Regional wine of Drama
Δωδεκανησιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Dodekanese – Dodekanissiakos
Τοπικός Οίνος Επανομής	Regional wine of Epanomi
Ηρακλειώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Heraklion – Herakliotikos
Θεσσαλικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Thessalia – Thessalikos
Θηβαϊκός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Thebes – Thivaikos
Τοπικός Οίνος Κισσάμου	Regional wine of Kissamos
Τοπικός Οίνος Κρανιάς	Regional wine of Krania
Κρητικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Crete – Kritikos
Λασιθιώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Lasithi – Lassithiotikos
Μακεδονικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Macedonia – Macedonikos
Μεσημβριώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Nea Messimvria
Μεσσηνιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Messinia – Messiniakos
Παιανίτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Peanea
Παλληνιώτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Pallini – Palliniotikos
Πελοποννησιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Peloponnese – Peloponnisiakos
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αμπέλου	Regional wine of Slopes of Ambelos
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Βερτίσκου	Regional wine of Slopes of Vertiskos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Κιθαιρώνα	Regional wine of Slopes of Kitherona
Κορινθιακός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Korinthos – Korinthiakos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πάρνηθας	Regional wine of Slopes of Parnitha
Τοπικός Οίνος Πυλίας	Regional wine of Pylia
Τοπικός Οίνος Τριφυλίας	Regional wine of Trifilia
Τοπικός Οίνος Τυρνάβου	Regional wine of Tyrnavos
Σιατιστινός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Siastista
Τοπικός Οίνος Ριτσώνας Αυλίδος	Regional wine of Ritsona Avlidas
Τοπικός Οίνος Λετρίνων	Regional wine of Letrines
Τοπικός Οίνος Σπάτων	Regional wine of Spata
Τοπικός Οίνος Βορείων Πλαγιών Πεντελικού	Regional wine of Slopes of Penteliko
Αιγαιοπελαγίτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Aegean Sea
Τοπικός Οίνος Ληλάντιου πεδίου	Regional wine of Lilantio Pedio
Τοπικός Οίνος Μαρκόπουλου	Regional wine of Markopoulo
Τοπικός Οίνος Τεγέας	Regional wine of Tegea
Τοπικός Οίνος Ανδριανής	Regional wine of Adriana
Τοπικός Οίνος Χαλικούνας	Regional wine of Halikouna
Τοπικός Οίνος Χαλκιδικής	Regional wine of Halkidiki
Καρυστινός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Karystos – Karystinos
Τοπικός Οίνος Πέλλας	Regional wine of Pella
Τοπικός Οίνος Σερρών	Regional wine of Serres
Συριανός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Syros – Syrianos
Τοπικός Οίνος Πλαγιών Πετρωτού	Regional wine of Slopes of Petroto
Τοπικός Οίνος Γερανείων	Regional wine of Gerania
Τοπικός Οίνος Οπουντίας Λοκρίδος	Regional wine of Opountias Lokridos
Τοπικός Οίνος Στερεάς Ελλάδος	Regional wine of Sterea Ellada
Τοπικός Οίνος Αγοράς	Regional wine of Agora
Τοπικός Οίνος Κοιλάδος Αταλάντης	Regional wine of Valley of Atalanti
Τοπικός Οίνος Αρκαδίας	Regional wine of Arkadia
Παγγαιορείτικος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Pangeon – Pangeoritikos
Τοπικός Οίνος Μεταξάτων	Regional wine of Metaxata
Τοπικός Οίνος Ημαθίας	Regional wine of Imathia
Τοπικός Οίνος Κλημέντι	Regional wine of Klimenti
Τοπικός Οίνος Κέρκυρας	Regional wine of Corfu
Τοπικός Οίνος Σιθωνίας	Regional wine of Sithonia
Τοπικός Οίνος Μαντζαβινάτων	Regional wine of Mantzavinata
Ισμαρικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Ismaros – Ismarikos
Τοπικός Οίνος Αβδήρων	Regional wine of Avdira
Τοπικός Οίνος Ιωαννίνων	Regional wine of Ioannina
Τοπικός Οίνος Πλαγιές Αιγιαλείας	Regional wine of Slopes of Egialia
Τοπικός Οίνος Πλαγιές του Αίνου	Regional wine of Slopes of Enos
Θρακικός Τοπικός Οίνος or Τοπικός Οίνος Θράκης	Regional wine of Thrace – Thrakikos või Regional wine of Thrakis
Τοπικός Οίνος Ιλίου	Regional wine of Ilion
Τοπικός Οίνος Ιλίου	Regional wine of Metsovo – Metsovitikos
Τοπικός Οίνος Κορωπίου	Regional wine of Koropi
Τοπικός Οίνος Φλώρινας	Regional wine of Florina
Τοπικός Οίνος Κορωπίου	Regional wine of Thapsana
Τοπικός Οίνος Φλώρινας	Regional wine of Slopes of Knimida
Τοπικός Οίνος Θαψανών	Regional wine of Epirus – Epirotikos
Τοπικός Οίνος Πισάτιδος	Regional wine of Pisatis
Τοπικός Οίνος Λευκάδας	Regional wine of Lefkada
Μονεμβάσιος Τοπικός Οίνος	Regional wine of Monemvasia – Monemvasios
Τοπικός Οίνος Βελβεντού	Regional wine of Velvendos
Τοπικός Οίνος Πισάτιδος	Regional wine of Lakonia – Lakonikos
Τοπικός Οίνος Μαρτίνου	Regional wine of Martino
Αχαϊκός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Achaia
Τοπικός Οίνος Ηλιείας	Regional wine of Ilia
Τοπικός Οίνος Βελβεντού	Regional wine of Thessaloniki
Λακωνικός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Krannona
Τοπικός Οίνος Μαρτίνου	Regional wine of Parnassos
Αχαϊκός Τοπικός Οίνος	Regional wine of Meteora
Τοπικός Οίνος Ηλιείας	Regional wine of Ikaria
Τοπικός Οίνος Καστοριάς	Regional wine of Kastoria

Ungari

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad	Allpiirkonnad (millele võib eelneda määratletud piirkonna nimi)
Ászár-Neszmély(-i)	Ászár(-i)
	Neszmély(-i)
Badacsony(-i)
Balatonboglár(-i)	Balatonlelle(-i)
	Marcali
Balatonfelvidék(-i)	Balatonederics-Lesence(-i)
	Cserszeg(-i)
	Kál(-i)
Balatonfüred-Csopak(-i)	Zánka(-i)
Balatonmelléke või Balatonmelléki	Muravidéki
Bükkalja(-i)
Csongrád(-i)	Kistelek(-i)
	Mórahalom või Mórahalmi
	Pusztamérges(-i)
Eger või Egri	Debrő(-i), Debrő(-i), millele võib järgneda Andornaktálya(-i) või Demjén(-i) või Egerbakta(-i) või Egerszalók(-i) või Egerszólát(-i) või Felsőtárkány(-i) või Kerecsend(-i) või Maklár(-i) või Nagytálya(-i) või Noszvaj(-i) või Novaj(-i) või Ostoros(-i) või Szomolya(-i) või Aldebrő(-i) või Feldebrő(-i) või Tófalu(-i) või Verpelét(-i) või Kompolt(-i) või Tarnaszentmária(-i)
Etyek-Buda(-i)	Buda(-i)
	Etyek(-i)
	Velence(-i)
Hajós-Baja(-i)
Kőszegi
Kunság(-i)	Bácska(-i)
	Cegléd(-i)
	Duna mente või Duna menti
	Izsák(-i)
	Jászság(-i)
	Kecskemét-Kiskunfélegyháza või Kecskemét-Kiskunfélegyházi
	Kiskunhalas-Kiskunmajsa(-i)
	Kiskőrös(-i)
	Monor(-i)
	Tisza mente või Tisza menti
Mátra(-i)
Mór(-i)
Pannonhalma (Pannonhalmi)
Pécs(-i)	Versend(-i)
	Szigetvár(-i)
	Kapos(-i)
Szekszárd(-i)
Somló(-i)	Kissomlyó-Sághegyi
Sopron(-i)	Köszeg(-i)
Tokaj(-i)	Abaújszántó(-i) või Bekecs(-i) või Bodrogkeresztúr(-i) või Bodrogkisfalud(-i) või Bodrogolaszi või Erdőbénye(-i) või Erdőhorváti või Golop(-i) või Hercegkút(-i) või Legyesbénye(-i) või Makkoshotyka(-i) või Mád(-i) või Mezőzombor(-i) või Monok(-i) või Olaszliszka(-i) või Rátka(-i) või Sárazsadány(-i) või Sárospatak(-i) või Sátoraljaújhely(-i) või Szegi või Szegilong(-i) või Szerencs(-i) või Tarcal(-i) või Tállya(-i) või Tolcsva(-i) või Vámosújfalu(-i)
Tolna(-i)	Tamási
	Völgység(-i)
Villány(-i)	Siklós(-i), millele võib järgneda Kisharsány(-i) või Nagyharsány(-i) või Palkonya(-i) või Villánykövesd(-i) või Bisse(-i) või Csarnóta(-i) või Diósviszló(-i) või Harkány(-i) või Hegyszentmárton(-i) või Kistótfalu(-i) või Márfa(-i) või Nagytótfalu(-i) või Szava(-i) või Túrony(-i) või Vokány(-i)

Itaalia

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

D.O.C.G. (Denominazioni di Origine Controllata e Garantita)

Albana di Romagna

Asti või Moscato d’Asti või Asti Spumante

Barbaresco

Bardolino superiore

Barolo

Brachetto d’Acqui või Acqui

Brunello di Montalcino

Carmignano

Chianti, millele võib järgneda Colli Aretini või Colli Fiorentini või Colline Pisane või Colli Senesi või Montalbano või Montespertoli või Rufina

Chianti Classico

Fiano di Avellino

Forgiano

Franciacorta

Gattinara

Gavi või Cortese di Gavi

Ghemme

Greco di Tufo

Montefalco Sagrantino

Montepulciano d’Abruzzo Colline Tramane

Ramandolo

Recioto di Soave

Sforzato di Valtellina või Sfursat di Valtellina

Soave superiore

Taurasi

Torgiano

Valtellina Superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Stagafassli või Vagella

Vermentino di Gallura või Sardegna Vermentino di Gallura

Vernaccia di San Gimignano

Vernaccia di Serrapetrona

Vino Nobile di Montepulciano

D.O.C. (Denominazioni di Origine Controllata)

Aglianico del Taburno või Taburno

Aglianico del Vulture

Albugnano

Alcamo või Alcamo classico

Aleatico di Gradoli

Aleatico di Puglia

Alezio

Alghero või Sardegna Alghero

Alta Langa

Alto Adige või dell’Alto Adige (Südtirol või Südtiroler), millele võib järgneda:

—	Colli di Bolzano (Bozner Leiten),

—	Meranese di Collina või Meranese (Meraner Hügel või Meraner),

—	Santa Maddalena (St.Magdalener),

—	Terlano (Terlaner),

—	Valle Isarco (Eisacktal või Eisacktaler),

—	Valle Venosta (Vinschgau)

Ansonica Costa dell’Argentario

Aprilia

Arborea või Sardegna Arborea

Arcole

Assisi

Atina

Aversa

Bagnoli di Sopra või Bagnoli

Barbera d’Asti

Barbera del Monferrato

Barbera d’Alba

Barco Reale di Carmignano või Rosato di Carmignano või Vin Santo di Carmignano või Vin Santo Carmignano Occhio di Pernice

Bardolino

Bianchello del Metauro

Bianco Capena

Bianco dell’Empolese

Bianco della Valdinievole

Bianco di Custoza

Bianco di Pitigliano

Bianco Pisano di S. Torpè

Biferno

Bivongi

Boca

Bolgheri e Bolgheri Sassicaia

Bosco Eliceo

Botticino

Bramaterra

Breganze

Brindisi

Cacc’e mmitte di Lucera

Cagnina di Romagna

Caldaro (Kalterer) või Lago di Caldaro (Kalterersee), millele võib järgneda„Classico”

Campi Flegrei

Campidano di Terralba või Terralba või Sardegna Campidano di Terralba või Sardegna Terralba

Canavese

Candia dei Colli Apuani

Cannonau di Sardegna, millele võib järgneda Capo Ferrato või Oliena või Nepente di Oliena Jerzu

Capalbio

Capri

Capriano del Colle

Carema

Carignano del Sulcis või Sardegna Carignano del Sulcis

Carso

Castel del Monte

Castel San Lorenzo

Casteller

Castelli Romani

Cellatica

Cerasuolo di Vittoria

Cerveteri

Cesanese del Piglio

Cesanese di Affile või Affile

Cesanese di Olevano Romano või Olevano Romano

Cilento

Cinque Terre või Cinque Terre Sciacchetrà, millele võivad järgneda Costa de sera või Costa de Campu või Costa da Posa

Circeo

Cirò

Cisterna d’Asti

Colli Albani

Colli Altotiberini

Colli Amerini

Colli Berici, millele võib järgneda Barbarano

Colli Bolognesi, millele võib järgneda Colline di Riposto või Colline Marconiane või Zola Predosa või Monte San Pietro või Colline di Oliveto või Terre di Montebudello või Serravalle

Colli Bolognesi Classico-Pignoletto

Colli del Trasimeno või Trasimeno

Colli della Sabina

Colli dell’Etruria Centrale

Colli di Conegliano, millele võib järgneda märge Refrontolo või Torchiato di Fregona

Colli di Faenza

Colli di Luni (Regione Liguria)

Colli di Luni (Regione Toscana)

Colli di Parma

Colli di Rimini

Colli di Scandiano e di Canossa

Colli d’Imola

Colli Etruschi Viterbesi

Colli Euganei

Colli Lanuvini

Colli Maceratesi

Colli Martani, millele võib järgneda Todi

Colli Orientali del Friuli, millele võib järgneda Cialla või Rosazzo

Colli Perugini

Colli Pesaresi, millele võib järgneda märge Focara või Roncaglia

Colli Piacentini, millele võib järgneda Vigoleno või Gutturnio või Monterosso Val d’Arda või Trebbianino Val Trebbia või Val Nure

Colli Romagna Centrale

Colli Tortonesi

Collina Torinese

Colline di Levanto

Colline Lucchesi

Colline Novaresi

Colline Saluzzesi

Collio Goriziano või Collio

Conegliano-Valdobbiadene, millele võib järgneda Cartizze

Conero

Contea di Sclafani

Contessa Entellina

Controguerra

Copertino

Cori

Cortese dell’Alto Monferrato

Corti Benedettine del Padovano

Cortona

Costa d’Amalfi, millele võib järgneda Furore või Ravello või Tramonti

Coste della Sesia

Delia Nivolelli

Dolcetto d’Acqui

Dolcetto d’Alba

Dolcetto d’Asti

Dolcetto delle Langhe Monregalesi

Dolcetto di Diano d’Alba või Diano d’Alba

Dolcetto di Dogliani Superiore või Dogliani

Dolcetto di Ovada

Donnici

Elba

Eloro, millele võib järgneda Pachino

Erbaluce di Caluso või Caluso

Erice

Esino

Est! Est!! Est!!! Di Montefiascone

Etna

Falerio dei Colli Ascolani või Falerio

Falerno del Massico

Fara

Faro

Frascati

Freisa d’Asti

Freisa di Chieri

Friuli Annia

Friuli Aquileia

Friuli Grave

Friuli Isonzo või Isonzo del Friuli

Friuli Latisana

Gabiano

Galatina

Galluccio

Gambellara

Garda (Regione Lombardia)

Garda (Regione Veneto)

Garda Colli Mantovani

Genazzano

Gioia del Colle

Girò di Cagliari või Sardegna Girò di Cagliari

Golfo del Tigullio

Gravina

Greco di Bianco

Greco di Tufo

Grignolino d’Asti

Grignolino del Monferrato Casalese

Guardia Sanframondi või Guardiolo

Irpinia

I Terreni di Sanseverino

Ischia

Lacrima di Morro või Lacrima di Morro d’Alba

Lago di Corbara

Lambrusco di Sorbara

Lambrusco Grasparossa di Castelvetro

Lambrusco Mantovano, millele võib järgneda Oltrepò Mantovano või Viadanese-Sabbionetano

Lambrusco Salamino di Santa Croce

Lamezia

Langhe

Lessona

Leverano

Lison-Pramaggiore

Lizzano

Loazzolo

Locorotondo

Lugana (Regione Veneto)

Lugana (Regione Lombardia)

Malvasia delle Lipari

Malvasia di Bosa või Sardegna Malvasia di Bosa

Malvasia di Cagliari või Sardegna Malvasia di Cagliari

Malvasia di Casorzo d’Asti

Malvasia di Castelnuovo Don Bosco

Mandrolisai või Sardegna Mandrolisai

Marino

Marmetino di Milazzo või Marmetino

Marsala

Martina või Martina Franca

Matera

Matino

Melissa

Menfi, millele võib järgneda Feudo või Fiori või Bonera

Merlara

Molise

Monferrato, millele võib järgneda Casalese

Monica di Cagliari või Sardegna Monica di Cagliari

Monica di Sardegna

Monreale

Montecarlo

Montecompatri Colonna või Montecompatri või Colonna

Montecucco

Montefalco

Montello e Colli Asolani

Montepulciano d’Abruzzo

Monteregio di Massa Marittima

Montescudaio

Monti Lessini või Lessini

Morellino di Scansano

Moscadello di Montalcino

Moscato di Cagliari või Sardegna Moscato di Cagliari

Moscato di Noto

Moscato di Pantelleria või Passito di Pantelleria või Pantelleria

Moscato di Sardegna, millele võib järgneda Gallura või Tempio Pausania või Tempio

Moscato di Siracusa

Moscato di Sorso-Sennori või Moscato di Sorso või Moscato di Sennori või Sardegna Moscato di Sorso-Sennori või Sardegna Moscato di Sorso või Sardegna Moscato di Sennori

Moscato di Trani

Nardò

Nasco di Cagliari või Sardegna Nasco di Cagliari

Nebbiolo d’Alba

Nettuno

Nuragus di Cagliari või Sardegna Nuragus di Cagliari

Offida

Oltrepò Pavese

Orcia

Orta Nova

Orvieto (Regione Umbria)

Orvieto (Regione Lazio)

Ostuni

Pagadebit di Romagna, millele võib järgneda Bertinoro

Parrina

Penisola Sorrentina, millele võib järgneda Gragnano või Lettere või Sorrento

Pentro di Isernia või Pentro

Pergola

Piemonte

Pietraviva

Pinerolese

Pollino

Pomino

Pornassio või Ormeasco di Pornassio

Primitivo di Manduria

Reggiano

Reno

Riviera del Brenta

Riesi

Riviera del Garda Bresciano või Garda Bresciano

Riviera Ligure di Ponente, millele võib järgneda Riviera dei Fiori või Albenga o Albenganese või Finale või Finalese või Ormeasco

Roero

Romagna Albana spumante

Rossese di Dolceacqua või Dolceacqua

Rosso Barletta

Rosso Canosa või Rosso Canosa Canusium

Rosso Conero

Rosso di Cerignola

Rosso di Montalcino

Rosso di Montepulciano

Rosso Orvietano või Orvietano Rosso

Rosso Piceno

Rubino di Cantavenna

Ruchè di Castagnole Monferrato

Salice Salentino

Sambuca di Sicilia

San Colombano al Lambro või San Colombano

San Gimignano

San Martino della Battaglia (Regione Veneto)

San Martino della Battaglia (Regione Lombardia)

San Severo

San Vito di Luzzi

Sangiovese di Romagna

Sannio

Sant’Agata de Goti

Santa Margherita di Belice

Sant’Anna di Isola di Capo Rizzuto

Sant’Antimo

Sardegna Semidano, millele võib järgneda Mogoro

Savuto

Scanzo või Moscato di Scanzo

Scavigna

Sciacca, millele võib järgneda Rayana

Serrapetrona

Sizzano

Soave

Solopaca

Sovana

Squinzano

Strevi

Tarquinia

Teroldego Rotaliano

Terracina, millele võib järgneda„Moscato di”

Terre del’Alta Val Agri

Terre di Franciacorta

Torgiano

Trebbiano d’Abruzzo

Trebbiano di Romagna

Trentino, millele võib järgneda Sorni või Isera või d’Isera või Ziresi või dei Ziresi

Trento

Val d’Arbia

Val di Cornia, millele võib järgneda Suvereto

Val Polcevera, millele võib järgneda Coronata

Valcalepio

Valdadige (Etschaler) (Regione Trentino Alto Adige)

Valdadige (Etschtaler), millele võib järgneda Terra dei Forti (Regione Veneto)

Valdichiana

Valle d’Aosta või Vallée d’Aoste, millele võib järgneda: Arnad-Montjovet või Donnas või Enfer d’Arvier või Torrette või Blanc de Morgex et de la Salle või Chambave või Nus

Valpolicella, millele võib järgneda Valpantena

Valsusa

Valtellina

Valtellina superiore, millele võib järgneda Grumello või Inferno või Maroggia või Sassella või Vagella

Velletri

Verbicaro

Verdicchio dei Castelli di Jesi

Verdicchio di Matelica

Verduno Pelaverga või Verduno

Vermentino di Sardegna

Vernaccia di Oristano või Sardegna Vernaccia di Oristano

Vernaccia di San Gimignano

Vernaccia di Serrapetrona

Vesuvio

Vicenza

Vignanello

Vin Santo del Chianti

Vin Santo del Chianti Classico

Vin Santo di Montepulciano

Vini del Piave or Piave

Zagarolo

Geograafilise tähisega lauaveinid

Allerona

Alta Valle della Greve

Alto Livenza (Regione veneto)

Alto Livenza (Regione Fruili Venezia Giula)

Alto Mincio

Alto Tirino

Arghillà

Barbagia

Basilicata

Benaco bresciano

Beneventano

Bergamasca

Bettona

Bianco di Castelfranco Emilia

Calabria

Camarro

Campania

Cannara

Civitella d’Agliano

Colli Aprutini

Colli Cimini

Colli del Limbara

Colli del Sangro

Colli della Toscana centrale

Colli di Salerno

Colli Ericini

Colli Trevigiani

Collina del Milanese

Colline del Genovesato

Colline Frentane

Colline Pescaresi

Colline Savonesi

Colline Teatine

Condoleo

Conselvano

Costa Viola

Daunia

Del Vastese või Histonium

Delle Venezie (Regione Veneto)

Delle Venezie (Regione Friuli Venezia Giulia)

Delle Venezie (Regione Trentino – Alto Adige)

Dugenta

Emilia või dell’Emilia

Epomeo

Esaro

Fontanarossa di Cerda

Forlì

Fortana del Taro

Frusinate või del Frusinate

Golfo dei Poeti La Spezia või Golfo dei Poeti

Grottino di Roccanova

Isola dei Nuraghi

Lazio

Lipuda

Locride

Marca Trevigiana

Marche

Maremma toscana

Marmilla

Mitterberg või Mitterberg tra Cauria e Tel või Mitterberg zwischen Gfrill und Toll

Modena või Provincia di Modena

Montenetto di Brescia

Murgia

Narni

Nurra

Ogliastra

Osco või Terre degli Osci

Paestum

Palizzi

Parteolla

Pellaro

Planargia

Pompeiano

Provincia di Mantova

Provincia di Nuoro

Provincia di Pavia

Provincia di Verona või Veronese

Puglia

Quistello

Ravenna

Roccamonfina

Romangia

Ronchi di Brescia

Rotae

Rubicone

Sabbioneta

Salemi

Salento

Salina

Scilla

Sebino

Sibiola

Sicilia

Scilla

Sillaro või Bianco del Sillaro

Spello

Tarantino

Terrazze Retiche di Sondrio

Terre del Volturno

Terre di Chieti

Terre di Veleja

Tharros

Toscana või Toscano

Trexenta

Umbria

Valcamonica

Val di Magra

Val di Neto

Val Tidone

Valdamato

Vallagarina (Regione Trentino – Alto Adige)

Vallagarina (Regione Veneto)

Valle Belice

Valle del Crati

Valle del Tirso

Valle d’Itria

Valle Peligna

Valli di Porto Pino

Veneto

Veneto Orientale

Venezia Giulia

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Trentino – Alto Adige)

Vigneti delle Dolomiti või Weinberg Dolomiten (Regione Veneto)

Luksemburg

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda omavalitsusüksuse või selle osa nimi)

Omavalitsusüksuste või nende osade nimed

Moselle Luxembourgeoise

Ahn

Assel

Bech-Kleinmacher

Born

Bous

Burmerange

Canach

Ehnen

Ellingen

Elvange

Erpeldingen

Gostingen

Greiveldingen

Grevenmacher

Lenningen

Machtum

Mertert

Moersdorf

Mondorf

Niederdonven

Oberdonven

Oberwormeldingen

Remerschen

Remich

Rolling

Rosport

Schengen

Schwebsingen

Stadtbredimus

Trintingen

Wasserbillig

Wellenstein

Wintringen

Wormeldingen

Malta

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad	Allpiirkonnad
Island of Malta	Rabat
	Mdina või Medina
	Marsaxlokk
	Marnisi
	Mgarr
	Ta’ Qali
	Siggiewi
Gozo	Ramla
	Marsalforn
	Nadur
	Victoria Heights

Geograafilise tähisega lauaveinid

Malta keeles	Inglise keeles
Gzejjer Maltin	Maltese Islands

Portugal

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad
Alenquer
Alentejo	Borba
	Évora
	Granja-Amareleja
	Moura
	Portalegre
	Redondo
	Reguengos
	Vidigueira
Arruda
Bairrada
Beira Interior	Castelo Rodrigo
	Cova da Beira
	Pinhel
Biscoitos
Bucelas
Carcavelos
Chaves
Colares
Dão, millele võib järgneda Nobre	Alva
	Besteiros
	Castendo
	Serra da Estrela
	Silgueiros
	Terras de Azurara
	Terras de Senhorim
Douro, millele võib eelneda Vinho do või Moscatel do	Baixo Corgo
	Cima Corgo
	Douro Superior
Encostas d’Aire	Alcobaça
	Ourém
Graciosa
Lafões
Lagoa
Lagos
Lourinhã
Madeira või Madère või Madera või Vinho da Madeira või Madeira Weine või Madeira Wine või
Vin de Madère või Vino di Madera või Madera Wijn
Madeirense
Óbidos
Palmela
Pico
Portimão
Port või Porto või Oporto või Portwein või Portvin või Portwijn või Vin de Porto või Port Wine või Vinho do Porto
Ribatejo
	Almeirim
	Cartaxo
	Chamusca
	Coruche
	Santarém
	Tomar
Setúbal, millele võib eelneda Moscatel või järgneda Roxo
Tavira
Távora-Varosa
Torres Vedras
Trás-os-Montes
	Chaves
	Planalto Mirandês
	Valpaços
Vinho Verde
	Amarante
	Ave
	Baião
	Basto
	Cávado
	Lima
	Monção
	Paiva
	Sousa

Geograafilise tähisega lauaveinid

Määratletud piirkonnad	Allpiirkonnad
Açores
Alentejano
Algarve
Beiras	Beira Alta
	Beira Litoral
	Terras de Sicó
Duriense
Estremadura	Alta Estremadura
Minho
Ribatejano
Terras Madeirenses
Terras do Sado
Transmontano

Rumeenia

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad
Aiud
Alba Iulia
Babadag
Banat, millele võib järgneda:	Dealurile Tirolului
	Moldova Nouă
	Silagiu
Banu Mărăcine
Bohotin
Cernăteşti – Podgoria
Coteşti
Cotnari
Crişana, millele võib järgneda	Biharia
	Diosig
	Şimleu Silvaniei
Dealu Bujorului
Dealu Mare, millele võib järgneda	Boldeşti
	Breaza
	Ceptura
	Merei
	Tohani
	Urlaţi
	Valea Călugărească
	Zoreşti
Drăgăşani
Huşi, millele võib järgneda#	Vutcani
Iana
Iaşi, millele võib järgneda	Bucium
	Copou
	Uricani
Lechinţa
Mehedinți, millele võib järgneda	Corcova
	Golul Drâncei
	Oreviţa
	Severin
	Vânju Mare
Miniş
Murfatlar, millele võib järgneda	Cernavodă
	Medgidia
Nicoreşti
Odobeşti
Oltina
Panciu
Pietroasa
Recaş
Sâmbureşti
Sarica Niculițel, millele võib järgneda	Tulcea
Sebeş – Apold
Segarcea
Ștefănești, millele võib järgneda	Costeşti
Târnave, millele võib järgneda	Blaj
	Jidvei
	Mediaş

Geograafilise tähisega lauaveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad
Colinele Dobrogei
Dealurile Crişanei
Dealurile Moldovei või	Dealurile Covurluiului
	Dealurile Hârlăului
	Dealurile Huşilor
	Dealurile Iaşilor
	Dealurile Tutovei
	Terasele Siretului
Dealurile Munteniei
Dealurile Olteniei
Dealurile Sătmarului
Dealurile Transilvaniei
Dealurile Vrancei
Dealurile Zarandului
Terasele Dunării
Viile Caraşului
Viile Timişului

Slovakkia

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele järgneb mõiste „vinohradnícka oblasť”)	Allpiirkonnad (millele võib järgneda määratletud piirkonna nimi) (millele järgneb mõiste „vinohradnícky rajón”)
Južnoslovenská	Dunajskostredský
	Galantský
	Hurbanovský
	Komárňanský
	Palárikovský
	Šamorínsky
	Strekovský
	Štúrovský
Malokarpatská	Bratislavský
	Doľanský
	Hlohovecký
	Modranský
	Orešanský
	Pezinský
	Senecký
	Skalický
	Stupavský
	Trnavský
	Vrbovský
	Záhorský
Nitrianska	Nitriansky
	Pukanecký
	Radošinský
	Šintavský
	Tekovský
	Vrábeľský
	Želiezovský
	Žitavský
	Zlatomoravecký
Stredoslovenská	Fiľakovský
	Gemerský
	Hontiansky
	Ipeľský
	Modrokamenecký
	Tornaľský
	Vinický
Tokaj/ská/-ský/ské	Čerhov
	Černochov
	Malá Tŕňa
	Slovenské Nové Mesto
	Veľká Bara
	Veľká Tŕňa
	Viničky
Východoslovenská	Kráľovskochlmecký
	Michalovský
	Moldavský
	Sobranecký

Sloveenia

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad

(millele võib järgneda viinamarjakasvatusega tegeleva omavalitsusüksuse ja/või viinamarjaistanduse nimi)

Bela krajina või Belokranjec

Bizeljsko-Sremič või Sremič-Bizeljsko

Dolenjska

Dolenjska, cviček

Goriška Brda või Brda

Haloze või Haložan

Koper või Koprčan

Kras

Kras, teran

Ljutomer-Ormož või Ormož-Ljutomer

Maribor või Mariborčan

Radgona-Kapela või Kapela-Radgona

Prekmurje või Prekmurčan

Šmarje-Virštanj või Virštanj-Šmarje

Srednje Slovenske gorice

Vipavska dolina või Vipavec või Vipavčan

Geograafilise tähisega lauaveinid

Podravje

Posavje

Primorska

Hispaania

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

Määratletud piirkonnad (millele võib järgneda allpiirkonna nimi)	Allpiirkonnad
Abona
Alella
Alicante	Marina Alta
Almansa
Ampurdán-Costa Brava
Arabako Txakolina-Txakolí de Álava või Chacolí de Álava
Arlanza
Arribes
Bierzo
Binissalem-Mallorca
Bullas
Calatayud
Campo de Borja
Cariñena
Cataluña
Cava
Chacolí de Bizkaia-Bizkaiko Txakolina
Chacolí de Getaria-Getariako Txakolina
Cigales
Conca de Barberá
Condado de Huelva
Costers del Segre	Artesa
	Les Garrigues
	Raimat
	Valls de Riu Corb
Dominio de Valdepusa
El Hierro
Finca Élez
Guijoso
Jerez-Xérès-Sherry või Jerez või Xérès või Sherry
Jumilla
La Mancha
La Palma	Fuencaliente
	Hoyo de Mazo
	Norte de la Palma
Lanzarote
Málaga
Manchuela
Manzanilla
Manzanilla-Sanlúcar de Barrameda
Méntrida
Mondéjar
Monterrei	Ladera de Monterrei
	Val de Monterrei
Montilla-Moriles
Montsant
Navarra	Baja Montaña
	Ribera Alta
	Ribera Baja
	Tierra Estella
	Valdizarbe
Penedés
Pla de Bages
Pla i Llevant
Priorato
Rías Baixas	Condado do Tea
	O Rosal
	Ribeira do Ulla
	Soutomaior
	Val do Salnés
Ribeira Sacra	Amandi
	Chantada
	Quiroga-Bibei
	Ribeiras do Miño
	Ribeiras do Sil
Ribeiro
Ribera del Duero
Ribera del Guadiana	Cañamero
	Matanegra
	Montánchez
	Ribera Alta
	Ribera Baja
	Tierra de Barros
Ribera del Júcar
Rioja	Rioja Alavesa
	Rioja Alta
	Rioja Baja
Rueda
Sierras de Málaga	Serranía de Ronda
Somontano
Tacoronte-Acentejo	Anaga
Tarragona
Tierra Alta
Tierra de León
Tierra del Vino de Zamora
Toro
Uclés
Utiel-Requena
Valdeorras
Valdepeñas
Valencia	Alto Turia
	Clariano
	Moscatel de Valencia
	Valentino
Valle de Güímar
Valle de la Orotava
Valles de Benavente
Vinos de Madrid	Arganda
	Navalcarnero
	San Martín de Valdeiglesias
Ycoden-Daute-Isora
Yecla

Geograafilise tähisega lauaveinid

Vino de la Tierra de Abanilla

Vino de la Tierra de Bailén

Vino de la Tierra de Bajo Aragón

Vino de la Tierra de Betanzos

Vino de la Tierra de Cádiz

Vino de la Tierra de Campo de Belchite

Vino de la Tierra de Campo de Cartagena

Vino de la Tierra de Cangas

Vino de la Tierra de Castelló

Vino de la Tierra de Castilla

Vino de la Tierra de Castilla y León

Vino de la Tierra de Contraviesa-Alpujarra

Vino de la Tierra de Córdoba

Vino de la Tierra de Costa de Cantabria

Vino de la Tierra de Desierto de Almería

Vino de la Tierra de Extremadura

Vino de la Tierra Formentera

Vino de la Tierra de Gálvez

Vino de la Tierra de Granada Sur-Oeste

Vino de la Tierra de Ibiza

Vino de la Tierra de Illes Balears

Vino de la Tierra de Isla de Menorca

Vino de la Tierra de La Gomera

Vino de la Tierra de Laujar-Alpujarra

Vino de la Tierra de Liébana

Vino de la Tierra de Los Palacios

Vino de la Tierra de Norte de Granada

Vino de la Tierra Norte de Sevilla

Vino de la Tierra de Pozohondo

Vino de la Tierra de Ribera del Andarax

Vino de la Tierra de Ribera del Arlanza

Vino de la Tierra de Ribera del Gállego-Cinco Villas

Vino de la Tierra de Ribera del Queiles

Vino de la Tierra de Sierra de Tramuntana-Costa Nord

Vino de la Tierra de Sierra de Alcaraz

Vino de la Tierra de Torreperojil

Vino de la Tierra de Valdejalón

Vino de la Tierra de Valle del Cinca

Vino de la Tierra de Valle del Jiloca

Vino de la Tierra de Valle del Miño-Ourense

Vino de la Tierra de Valles de Sadacia

Ühendkuningriik

Määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetveinid

English Vineyards

Welsh Vineyards

Geograafilise tähisega lauaveinid

England või Berkshire

Buckinghamshire

Cheshire

Cornwall

Derbyshire

Devon

Dorset

East Anglia

Gloucestershire

Hampshire

Herefordshire

Isle of Wight

Isles of Scilly

Kent

Lancashire

Leicestershire

Lincolnshire

Northamptonshire

Nottinghamshire

Oxfordshire

Rutland

Shropshire

Somerset

Staffordshire

Surrey

Sussex

Warwickshire

West Midlands

Wiltshire

Worcestershire

Yorkshire

Wales või Cardiff

Cardiganshire

Carmarthenshire

Denbighshire

Gwynedd

Monmouthshire

Newport

Pembrokeshire

Rhondda Cynon Taf

Swansea

The Vale of Glamorgan

Wrexham

2.	Lepinguosaliste või ühiskomitee poolt kokku lepitud muudatused geograafiliste tähiste nimekirjas vastavalt artiklis 29 ja 30 sätestatud korrale.

B OSA

AUSTRAALIAST PÄRIT VEINID

Austraalia geograafilised tähised:

OSARIIK/TSOON	PIIRKOND	ALLPIIRKOND
South Eastern Australia
NEW SOUTH WALES
Big Rivers
	Perricoota
	Riverina
Western Plains
Central Ranges
	Cowra
	Mudgee
	Orange
Southern New South Wales
	Canberra District
	Gundagai
	Hilltops
	Tumbarumba
South Coast
	Shoalhaven Coast
	Southern Highlands
Northern Slopes
Northern Rivers
	Hastings River
Hunter Valley
	Hunter
		Broke Fordwich
QUEENSLAND
	Granite Belt
	South Burnett
SOUTH AUSTRALIA
Adelaide
Mount Lofty Ranges
	Adelaide Hills
		Lenswood
		Piccadilly Valley
	Adelaide Plains
	Clare Valley
Barossa
	Barossa Valley
	Eden Valley
		High Eden
Fleurieu
	Currency Creek
	Kangaroo Island
	Langhorne Creek
	McLaren Vale
	Southern Fleurieu
Limestone Coast
	Coonawarra
	Mount Benson
	Padthaway
	Robe
	Wrattonbully
Lower Murray
	Riverland
The Peninsulas
Far North
	Southern Flinders Ranges
VICTORIA
North West Victoria
	Murray Darling
	Swan Hill
North East Victoria
	Alpine Valleys
	Beechworth
	Glenrowan
	King Valley
	Rutherglen
Central Victoria
	Bendigo
	Goulburn Valley
		Nagambie Lakes
	Heathcote
	Strathbogie Ranges
	Upper Goulburn
Western Victoria
	Grampians
		Great Western
	Henty
	Pyrenees
Port Phillip
	Geelong
	Macedon Ranges
	Mornington Peninsula
	Sunbury
	Yarra Valley
Gippsland
WESTERN AUSTRALIA
Greater Perth
	Perth Hills
	Swan District
		Swan Valley
	Peel
Central Western Australia
South West Australia
	Blackwood Valley
	Geographe
	Great Southern
		Albany
		Denmark
		Frankland River
		Mount Barker
		Porongurup
	Margaret River
	Manjimup
	Pemberton
West Australian South East Coastal
Eastern Plains, Inland and North of Western Australia
TASMANIA
NORTHERN TERRITORY
AUSTRALIAN CAPITAL TERRITORY

2.	Lepinguosaliste või ühiskomitee poolt kokku lepitud muudatused geograafiliste tähiste nimekirjas vastavalt artiklis 29 ja 30 sätestatud korrale.

III LISA

Traditsiooniline nimetus (osutatud artiklis 12)

Liikmesriigi traditsiooniline nimetus

Traditsiooniline nimetus	Asjaomased veinid	Veini kategooria	Keel
SAKSAMAA
Qualitätswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Qualitätswein garantierten Ursprungs/Q.g.U	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Qualitätswein mit Prädikät/Q.b.A.m.Pr või Prädikatswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Qualitätsschaumwein garantierten Ursprungs/Q.g.U	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	Saksa
Auslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Beerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Eiswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Kabinett	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Spätlese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Trockenbeerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Landwein	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Affentaler	Altschweier, Bühl, Eisental, Neusatz/Bühl, Bühlertal, Neuweier/Baden-Baden	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Badisch Rotgold	Baden	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Ehrentrudis	Baden	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Hock	Rhein, Ahr, Hessische Bergstraße, Mittelrhein, Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau	Geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Klassik/Classic	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Liebfrau(en)milch	Nahe, Rheinhessen, Pfalz, Rheingau	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Moseltaler	Mosel-Saar-Ruwer	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Riesling-Hochgewächs	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Schillerwein	Württemberg	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Weißherbst	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Winzersekt	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	Saksa
AUSTRIA
Qualitätswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Qualitätswein besonderer Reife und Leseart või Prädikatswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Qualitätswein mit staatlicher Prüfnummer	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Ausbruch/Ausbruchwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Auslese/Auslesewein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Beerenauslese (wein)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Eiswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Kabinett/Kabinettwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Schilfwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Spätlese/Spätlesewein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Strohwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Trockenbeerenauslese	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Landwein	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein
Ausstich	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Auswahl	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Bergwein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Klassik/Classic	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Erste Wahl	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Hausmarke	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Heuriger	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Jubiläumswein	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Schilcher	Steiermark	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Sturm	Kõik	Geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Saksa
HISPAANIA
Denominación de origen (DO)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Denominación de origen calificada (DOCa)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vino dulce natural	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vino generoso	(1)	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vino generoso de licor	(2)	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vino de la Tierra	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein
Aloque	DO Valdepeñas	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Amontillado	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Añejo	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Hispaania
Añejo	DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Chacoli/Txakolina	DO Chacoli de Bizkaia DO Chacoli de Getaria DO Chacoli de Alava	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Clásico	DO Abona DO El Hierro DO Lanzarote DO La Palma DO Tacoronte-Acentejo DO Tarragona DO Valle de Güimar DO Valle de la Orotava DO Ycoden-Daute-Isora	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Cream	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	Inglise
Criadera	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Criaderas y Soleras	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Crianza	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Dorado	DO Rueda DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Fino	DO Montilla Moriles DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Fondillón	DO Alicante	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Gran Reserva	Kõik mpv-kvaliteetveinid Cava	Mpv-kvaliteetvein mpv-kvaliteetvahuvein	Hispaania
Lágrima	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Noble	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Hispaania
Noble	DO Malaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Oloroso	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Pajarete	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Pálido	DO Condado de Huelva DO Rueda DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Palo Cortado	DDOO Jerez-Xérès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla-Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Primero de cosecha	DO Valencia	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Rancio	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Raya	DO Montilla-Moriles	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Sobremadre	DO vinos de Madrid	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Solera	DDOO Jérez-Xerès-Sherry y Manzanilla Sanlúcar de Barrameda DO Montilla Moriles DO Málaga DO Condado de Huelva	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Superior	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Trasañejo	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vino Maestro	DO Málaga	Mpv-kvaliteetliköörvein	Hispaania
Vendimia inicial	DO Utiel-Requena	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
Viejo	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavaein	Hispaania
Vino de tea	DO La Palma	Mpv-kvaliteetvein	Hispaania
PRANTSUSMAA
Appellation d'origine contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Appellation contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Appellation d'origine/vin délimité de qualité supérieure	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Vin doux naturel	AOC Banyuls, Banyuls Grand Cru, Muscat de Frontignan, Grand Roussillon, Maury, Muscat de Beaume de Venise, Muscat du Cap Corse, Muscat de Lunel, Muscat de Mireval, Muscat de Rivesaltes, Muscat de St Jean de Minervois, Rasteau, Rivesaltes	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Vin de pays	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Prantsuse
Ambré	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Prantsuse
Château	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Clairet	AOC Bourgogne, AOC Bordeaux	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Claret	AOC Bordeaux	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Clos	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Cru Artisan	AOCMédoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Cru Bourgeois	AOC Médoc, Haut-Médoc, Margaux, Moulis, Listrac, St Julien, Pauillac, St Estèphe	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Cru Classé, millele eelneb: Grand, Premier Grand, Deuxième, Troisième, Quatrième, Cinquième	AOC Côtes de Provence, Graves, St Emilion Grand Cru, Haut-Médoc, Margaux, St Julien, Pauillac, St Estèphe, Sauternes, Pessac Léognan, Barsac	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Edelzwicker	AOC Alsace	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Grand Cru	AOC Alsace, Banyuls, Bonnes Mares, Chablis, Chambertin, Chapelle Chambertin, Chambertin Clos-de-Bèze, Mazoyeres ou Charmes Chambertin, Latricières-Chambertin, Mazis Chambertin, Ruchottes Chambertin, Griottes-Chambertin, Clos de la Roche, Clos Saint Denis, Clos de Tart, Clos de Vougeot, Clos des Lambray, Corton, Corton Charlemagne, Charlemagne, Echézeaux, Grand Echézeaux, La Grande Rue, Montrachet, Chevalier-Montrachet, Bâtard-Montrachet, Bienvenues-Bâtard-Montrachet, Criots-Bâtard-Montrachet, Musigny, Romanée St Vivant, Richebourg, Romanée-Conti, La Romanée, La Tâche, St Emilion	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Grand Cru	Champagne	Mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Hors d'âge	AOC Rivesaltes	Mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Passe-tout-grains	AOC Bourgogne	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Premier Cru	AOC Aloxe Corton, Auxey Duresses, Beaune, Blagny, Chablis, Chambolle Musigny, Chassagne Montrachet, Champagne, Côtes de Brouilly, Fixin, Gevrey Chambertin, Givry, Ladoix, Maranges, Mercurey, Meursault, Monthélie, Montagny, Morey St Denis, Musigny, Nuits, Nuits-Saint-Georges, Pernand-Vergelesses, Pommard, Puligny-Montrachet, Rully, Santenay, Savigny-les-Beaune, St Aubin, Volnay, Vougeot, Vosne-Romanée	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Primeur	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Prantsuse
Rancio	AOC Grand Roussillon, Rivesaltes, Banyuls, Banyuls grand cru, Maury, Clairette du Languedoc, Rasteau	Mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Sélection de grains nobles	AOC Alsace, Alsace Grand cru, Monbazillac, Graves supérieures, Bonnezeaux, Jurançon, Cérons, Quarts de Chaume, Sauternes, Loupiac, Côteaux du Layon, Barsac, Ste Croix du Mont, Coteaux de l'Aubance, Cadillac	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Sur Lie	AOC Muscadet, Muscadet-Coteaux de la Loire, Muscadet-Côtes de Grandlieu, Muscadet-Sèvres et Maine, AOVDQS Gros Plant du Pays Nantais, VDT avec IG Vin de pays d'Oc et Vin de pays des Sables du Golfe du Lion	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Prantsuse
Tuilé	AOC Rivesaltes	Mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Vendanges tardives	AOC Alsace, Jurançon	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Villages	AOC Anjou, Beaujolais, Côte de Beaune, Côte de Nuits, Côtes du Rhône, Côtes du Roussillon, Mâcon	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Vin de paille	AOC Côtes du Jura, Arbois, L'Etoile, Hermitage	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Vin jaune	AOC du Jura (Côtes du Jura, Arbois, L'Etoile, Château-Châlon)	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
KREEKA
Ονομασια Προελεύσεως Ελεγχόμενη (ΟΠΕ) (appellation d'origine controlée)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Kreeka
Ονομασια Προελεύσεως Ανωτέρας Ποιότητος (ΟΠΑΠ) (appellation d'origine de qualité supérieure)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Kreeka
„Οίνος γλυκός φυσικός” (vin doux naturel)	Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Μαυροδάφνη Πατρών (Mavrodaphne de Patras), Μαυροδάφνη Κεφαλληνίας (Mavrodaphne de Céphalonie), Σάμος (Samos), Σητεία (Sitia), Δαφνες (Dafnès), Σαντορίνη (Santorini)	Mpv-kvaliteetliköörvein	Kreeka
Οίνος φυσικώς γλυκός (vin naturellement doux)	Vins de paille: Κεφαλληνίας (de Céphalonie), Δαφνες (de Dafnès), Λήμνου (de Lemnos), Πατρών (de Patras), Ρίου-Πατρών (de Rion de Patras), Ρόδου (de Rhodos), Σάμος (de Samos), Σητεία (de Sitia), Σαντορίνη (Santorini)	Mpv-kvaliteetvein	Kreeka
Ονομασία κατά παράδοση (Onomasia kata paradosi)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Τοπικός Οίνος (vin de pays)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Αγρέπαυλη (Agrepavlis)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Αμπέλι (Ampeli)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Αμπελώνας (ες) (Ampelonas ès)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Αρχοντικό (Archontiko)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Κάβα (3) (Cava)	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Από διαλεκτούς αμπελώνες (Grand Cru)	Μοσχάτος Κεφαλληνίας (Muscat de Céphalonie), Μοσχάτος Πατρών (Muscat de Patras), Μοσχάτος Ρίου-Πατρών (Muscat Rion de Patras), Μοσχάτος Λήμνου (Muscat de Lemnos), Μοσχάτος Ρόδου (Muscat de Rhodos), Σάμος (Samos)	Mpv-kvaliteetliköörvein	Kreeka
Ειδικά Επιλεγμένος (Grand réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein,	Kreeka
Κάστρο (Kastro)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Κτήμα (Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Λιαστός (Liastos)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Μετόχι (Metochi)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Μοναστήρι (Monastiri)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Νάμα (Nama)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Νυχτέρι (Nychteri)	ΟΠΑΠ Santorini	Mpv-kvaliteetvein	Kreeka
Ορεινό κτήμα (Orino Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Ορεινός αμπελώνας (Orinos Ampelonas)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Πύργος (Pyrgos)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Επιλογή ή Επιλεγμένος (Réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Kreeka
Παλαιωθείς επιλεγμένος (Vieille réserve)	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	Kreeka
Βερντέα (Verntea)	Zakynthos	Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Vinsanto	OΡΑΠ Santorini	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Kreeka
ITAALIA
Denominazioni di Origine Controllata	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Itaalia
Denominazioni di Origine Controllata e Garantita	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Itaalia
Vino Dolce Naturale	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Inticazione geografica tipica (IGT)	Kõik	Lauavein, „vin de pays”, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Itaalia
Landwein	Bolzano autonoomse provintsi geograafilise tähisega veinid	Lauavein, „vin de pays”, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Saksa
Vin de pays	Aosta provintsi geograafilise tähisega veinid	Lauavein, „vin de pays”, üleküpsenud viinamarjadest valmistatud vein ja geograafilise tähisega, osaliselt kääritatud viinamarjavirre	Prantsuse
Alberata o vigneti ad alberata	DOC Aversa	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Itaalia
Amarone	DOC Valpolicella	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Ambra	DOC Marsala	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Ambrato	DOC Malvasia delle Lipari DOC Vernaccia di Oristano	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Annoso	DOC Controguerra	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Apianum	DOC Fiano di Avellino	Mpv-kvaliteetvein	Ladina
Auslese	DOC Caldaro e Caldaro classico- Alto Adige	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Barco Reale	DOC Barco Reale di Carmignano	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Brunello	DOC Brunello di Montalcino	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Buttafuoco	DOC Oltrepò Pavese	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein	Itaalia
Cacc'e mitte	DOC Cacc'e Mitte di Lucera	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Cagnina	DOC Cagnina di Romagna	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Cannellino	DOC Frascati	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Cerasuolo	DOC Cerasuolo di Vittoria DOC Montepulciano d'Abruzzo	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Chiaretto	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Ciaret	DOC Monferrato	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Château	DOC Valle d'Aosta	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Prantsuse
Classico	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Dunkel	DOC Alto Adige DOC Trentino	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Est!Est!!Est!!!	DOC Est!Est!!Est!!! di Montefiascone	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Ladina
Falerno	DOC Falerno del Massico	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Fine	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Fior d'Arancio	DOC Colli Euganei	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, Geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Falerio	DOC Falerio dei colli Ascolani	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Flétri	DOC Valle d'Aosta või Vallée d'Aoste	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Garibaldi Dolce (või GD)	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Governo all'uso toscano	DOCG Chianti/Chianti Classico IGT Colli della Toscana Centrale	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Gutturnio	DOC Colli Piacentini	Mpv-kvaliteetvein ja mpv-kvaliteetpoolvahuvein	Itaalia
Italia Particolare (või IP)	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Klassisch/Klassisches Ursprungsgebiet	DOC Caldaro DOC Alto Adige (Santa Maddalena ja Terlano)	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Kretzer	DOC Alto Adige DOC Trentino DOC Teroldego Rotaliano	Mpv-kvaliteetvein	Saksa
Lacrima	DOC Lacrima di Morro d'Alba	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Lacryma Christi	DOC Vesuvio	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Lambiccato	DOC Castel San Lorenzo	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
London Particolar (või LP/Inghilterra)	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Morellino	DOC Morellino di Scansano	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Occhio di Pernice	DOC Bolgheri, Vin Santo Di Carmignano, Colli dell'Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Cortona, Elba, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, San Gimignano, Sant'Antimo, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Oro	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Pagadebit	DOC pagadebit di Romagna	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Passito	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Ramie	DOC Pinerolese	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Rebola	DOC Colli di Rimini	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Recioto	DOC Valpolicella DOC Gambellara DOCG Recioto di Soave	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Itaalia
Riserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Mpv-kvaliteetvein	DOC Garda Colli Mantovani DOC Rubino di Cantavenna DOC Teroldego Rotaliano DOC Trentino	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Mpv-kvaliteetvein	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Sangue di Giuda	DOC Oltrepò Pavese	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein	Itaalia
Scelto	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Sciacchetrà	DOC Cinque Terre	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Sciac-trà	DOC Pornassio või Ormeasco di Pornassio	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Sforzato, Sfursàt	DO Valtellina	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Spätlese	DOC ja IGT de Bolzano	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Soleras	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Stravecchio	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Strohwein	DOC ja IGT de Bolzano	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Saksa
Superiore	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Superiore Old Marsala (või SOM)	Itaalia Rubino	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Torchiato	DOC Colli di Conegliano	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Torcolato	DOC Breganze	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Vecchio	DOC Rosso Barletta, Aglianico del Vuture, Marsala, Falerno del Massico	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Vendemmia Tardiva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Verdolino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Vergine	Itaalia Rubino DOC Val di Chiana	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Vermiglio	DOC Colli dell Etruria Centrale	Mpv-kvaliteetliköörvein	Itaalia
Vino Fiore	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Vino Nobile	Vino Nobile di Montepulciano	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Vino Novello o Novello	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
Vin santo/Vino Santo/Vinsanto	DOC et DOCG Bianco dell'Empolese, Bianco della Valdinievole, Bianco Pisano di San Torpé, Bolgheri, Candia dei Colli Apuani, Capalbio, Carmignano, Colli dell'Etruria Centrale, Colline Lucchesi, Colli del Trasimeno, Colli Perugini, Colli Piacentini, Cortona, Elba, Gambellera, Montecarlo, Monteregio di Massa Maritima, Montescudaio, Offida, Orcia, Pomino, San Gimignano, San'Antimo, Val d'Arbia, Val di Chiana, Vin Santo del Chianti, Vin Santo del Chianti Classico, Vin Santo di Montepulciano, Trentino	Mpv-kvaliteetvein	Itaalia
Vivace	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Itaalia
LUKSEMBURG
Marque nationale	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Appellation contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Appellation d'origine contrôlée	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
Vin de pays	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Prantsuse
Grand premier cru	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Premier cru	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Vin classé	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Prantsuse
Château	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein	Prantsuse
PORTUGAL
Denominação de origem (DO)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Denominação de origem controlada (DOC)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Indicação de proveniencia regulamentada (IPR)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetpoolvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Vinho doce natural	Kõik	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Vinho generoso	DO Porto, Madeira, Moscatel de Setubal, Carcavelos	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Vinho regional	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Portugali
Canteiro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Colheita Seleccionada	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, Geograafilise tähisega lauavein	Portugali
Crusted/Crusting	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	Inglise
Escolha	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein	Portugali
Escuro	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Fino	DO Porto DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Frasqueira	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Garrafeira	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, geograafilise tähisega lauavein Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Lágrima	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Leve	Geograafilise tähisega lauavein piirkondadest Estremadura ja Ribatejano DO Madeira, DO Porto	Geograafilise tähisega lauavein mpv-kvaliteetliköörvein,	Portugali
Nobre	DO Dão	Mpv-kvaliteetvein	Portugali
Reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Portugali
Reserva velha (või grande reserva)	DO Madeira	Mpv-kvaliteetvahuvein, mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Ruby	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	Inglise
Solera	DO Madeira	Mpv-kvaliteetliköörvein	Portugali
Super reserva	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	Portugali
Superior	Kõik	Mpv-kvaliteetvein, mpv-kvaliteetliköörvein, geograafilise tähisega lauavein	Portugali
Tawny	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	Inglise
Aastakäik, millele võib olla lisatud Late Bottle (LBV) või Character	DO Porto	Mpv-kvaliteetliköörvein	Inglise
TŠEHHI VABARIIK
pozdní sběr	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Tšehhi
archivní víno	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Tšehhi
panenské víno	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Tšehhi
KÜPROS
Τοπικός Οίνος	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Μοναστήρι (Monastiri)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
Οίνος Ελεγχόμενης Ονομασίας Προέλευσης	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Kreeka
Κτήμα (Ktima)	Kõik	Mpv-kvaliteetvein ja geograafilise tähisega lauavein	Kreeka
UNGARI
minőségi bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
különleges minőségű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
fordítás	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
máslás	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
szamorodni	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
aszú … puttonyos, millega kaasnevad numbrid 3–6	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
aszúeszencia	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
eszencia	Tokaj/i	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
tájbor	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein	Ungari
bikavér	Eger, Szekszárd	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
késői szüretelésű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
válogatott szüretelésű bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
muzeális bor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Ungari
siller	Kõik	Geograafilise tähisega lauavein ja mpv-kvaliteetvein	Ungari
SLOVAKKIA
forditáš	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
mášláš	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
samorodné	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
výber … putňový, millega kaasnevad numbrid 3–6	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
výberová esencia	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
esencia	Tokaj/ská	Mpv-kvaliteetvein	Slovaki
SLOVEENIA
Penina	Kõik	Mpv-kvaliteetvahuvein	Sloveeni
pozna trgatev	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
jagodni izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
suhi jagodni izbor	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
ledeno vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
arhivsko vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
mlado vino	Kõik	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
Cviček	Dolenjska	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni
Teran	Kras	Mpv-kvaliteetvein	Sloveeni

2.	Lepinguosaliste või ühiskomitee poolt kokku lepitud muudatused geograafiliste tähiste nimekirjas vastavalt artiklites 29 ja 30 sätestatud korrale.

(1) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punktis L.8 osutatud mpv-kvaliteetveinid.

(2) Asjaomased veinid on nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 VI lisa punktis L.11 osutatud mpv-kvaliteetliköörveinid.

(3) Nõukogu määrusega (EÜ) nr 1493/1999 ette nähtud Cava nimetuse kaitset kohaldatakse ilma, et see piiraks Cava mpv-kvaliteetvahuveini kohta kohaldatava geograafilise tähise kaitsmist.

IV LISA

Veinikategooriad ja müüginimetused (Osutatud artikli 12 lõike 1 punkti a IV ja V alapunktis)

A OSA

Veinikategooriad

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvein,

—	mpv-kvaliteetvein,

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetvahuvein,

—	mpv-kvaliteetvahuvein,

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetpoolvahu-vein,

—	mpv-kvaliteetpoolvahu-vein,

—	määratletud piirkonnas valmistatud kvaliteetliköörvein,

—	mpv-kvaliteetliköörvein,

—	ning samalaadsed mõisted ja lühendid teistes ühenduse keeltes.

B OSA

Müüginimetused

—	Sekt bestimmter Anbaugebiete,

—	Sekt b.A.,

saksa keeles.

V LISA

Kvaliteetveinidega seotud mõisted (osutatud artiklis 23)

Kvaliteetveinidega seotud mõisted Austraalias:

Mõiste	Kasutustingimused	Veiniliik (1)
Cream	Mõistega „cream” kirjeldatakse Austraalia kangendatud valget veini, mille aste on vähemalt 5 beaume. Vein on kahvatukollase või heleda merevaigu värvusega, rikkaliku ja magusa maitsega ja tavaliselt veinise kuni marjase aroomiga. Vein võib olla kokku segatud erinevatest aastakäikudest ja ei näita tavaliselt vanusest tulenevaid iseloomulikke omadusi. Laagerdumine toimub erinevates mahutites. Kangendamiseks kasutatakse Austraalia viinamarjaviina. Lisaks eelnevale toodetakse ekspordituru jaoks veini, kasutades solera süsteemi, mis hõlmab laagerdamist tammevaatides vähemalt kolme aasta jooksul.	Austraalia kangendatud vein
Crusted/Crusting	Mõistega „crusted/crusting” kirjeldatakse kangendatud veini, mille puhul pudelis võib tekkida sade.	Austraalia kangendatud vein
Ruby	Mõistega „ruby” kirjeldatakse Austraalia kangendatud valget veini, mida enne pudelisse villimist laagerdatakse ainult mõni aasta. Villimisel säilitab vein sügava rubiinpunase värvuse ja on tavaliselt robustse iseloomuga, täidlane ja marjane. Vein võib olla kokku segatud erinevatest aastakäikudest eesmärgiga säilitada värvuse ja lõhna algne iseloom. Kangendamiseks kasutatakse viinamarjaviina. Lisaks eelnevale toodetakse ekspordituru jaoks veini, mille laagerdamisprotsess hõlmab vähemalt neljakuist laagerdamist tammevaatides.	Austraalia kangendatud vein
Mõiste	Kasutustingimused	Veiniliik
Solera	Mõistega „solera” kirjeldatakse süsteemi, mille puhul kasutatakse erineva vanusega veini sisaldavaid tünne/vaate. Solera puhul võetakse veini vaadist, mis sisaldab vanimate aastakäikude veini segu. Kõik solera vaatides olevad veinid liiguvad vanusele vastavalt vaadirea võrra allapoole ja vaadirida, mis sisaldab noorimat veinisegu, täiendatakse uue veiniga. Protsessi tulemus on segu, mis olenevalt toote tüübist võib olla kahvatu õlekollase kuni tumeda merevaigu värvusega. Seda protsessi kasutatakse kangendatud veinide tootmiseks.	Austraalia kangendatud vein
Tawny	Mõistega „tawny” kirjeldatakse Austraalia kangendatud veini, mida enne pudelisse villimist laagerdatakse erinev arv aastaid. Villimisel on veinil puna-kuldne ehk tawny varjund. Need veinid peaksid kajastama aeglast laagerdamist, iseloom on pigem „arenenud” kui „värske” marjane. Sellegipoolest esineb sageli värske hästi arenenud „marjane” noore veini iseloom. Vein on tavaliselt kokku segatud erinevatest aastakäikudest, võib olla laagerdunud tammevaatides ja saavutab optimaalse vanuse enne müüki. Kangendamiseks kasutatakse viinamarjaviina.	Austraalia kangendatud vein
Vintage	Mõistega „vintage” kirjeldatakse Austraalia kangendatud valget veini, mis on toodetud ühest aastakäigust. Sellist kvaliteetveini iseloomustab suhteliselt pikaajaline pudelis küpsemine. Tal on tavaliselt sügav värvus, täidlane ja pehme iseloom. Kasutada tohib märget „vintage” koos vastava aastaarvuga. Selliseid veine iseloomustab võime pudelis aja jooksul paremaks muutuda ja talle on kasulik pikem kellerdamine. Selliseid veine laagerdatakse vähemalt kakskümmend kuud enne väljalaset. Kangendamiseks kasutatakse Austraalia viinamarjaviina. Lisaks eelnevale toodetakse ekspordituru jaoks veini, mille laagerdamisprotsess hõlmab vähemalt neljakuist laagerdamist tammevaatides.	Austraalia kangendatud vein

2.	Lepinguosaliste või ühiskomitee poolt kokku lepitud muudatused kvaliteetveinide loetelus tehakse vastavalt artikliktes 29 ja 30 sätestatud korrale.

(1) Lepinguosalised tunnistavad, et Austraalia „kangendatud vein” on samaväärne nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisa punktis 14 määratletud ühenduse tootega „liköörvein”.

VI LISA

Toote liik (osutatud artikli 20 lõike 3 punktis d)

Mõisted	Veini jääksuhkru piirmäär
Dry	< 4 g/l või < 9 g/l, kui üldhappesus väljendatuna viinhappe grammides liitri kohta on < 2 gr alla jääksuhkru sisalduse
Medium dry	4–12 gr/l
Medium sweet	12–45 gr/l
Sweet	> 45 g/l

Mõisted	Vahuveini jääksuhkru piirmäär
Brut nature	< 3 g/l
Extra brut	0–6 gr/l
Brut	0–15 gr/l
Extra dry	12–20 gr/l
Dry	17–35 gr/l
Medium dry	35–50 gr/l
Sweet	> 50 g/l

VII LISA

Loetelu viinamarjasortidest või nende sünonüümidest, mis sisaldavad ühenduse geograafilist tähist või koosnevad sellest ja mis võivad esineda Austraaliast pärit veinide etikettidel (osutatud artikli 22 lõikes 2)

1.	Viinamarjasordid või nende sünonüümid: Alicante Bouchet Auxerrois Barbera Carignan Carignane Chardonnay Pinot Chardonnay Orange Muscat Rhine Riesling Trebbiano Verdelho

2.	Lepinguosaliste või ühiskomitee poolt kokku lepitud muudatused viinamarjasortide või nende sünonüümide loetelus tehakse vastavalt artiklites 29 ja 30 sätestatud korrale.

VIII LISA

Teatavate tootmismeetodite määratlus (osutatud artikli 20 lõike 3 punktis i)

Vein peab olema küpsenud, käärinud või laagerdunud tammevaadis, kui veini kirjelduses ja esitluses kasutatakse järgmisi mõisteid:

„barrel aged”

„barrel fermented”

„barrel matured”

„oak aged”

„oak fermented”

„oak matured”

„wood aged”

„wood fermented”

„wood matured”

Austraaliast pärit veini kirjeldamisel ja esitlemisel võib järgmisi mõisteid kasutada järgmistel tingimustel:

„botrytis” (või samalaadne väljend)	vein peab olema valmistatud värsketest küpsetest viinamarjadest, millest oluline osa on looduslikel tingimustel mõjutatud hallitusest Botrytis cinerea viisil, mis tõstab marjade suhkrusisaldust
„bottle fermented”	vein peab olema vahuvein, valmistatud kääritamisel pudelis, mis ei ole suurem kui 5 liitt, ja laagerdatud settel vähemalt 6 kuud
„noble late harvested”	vein peab olema valmistatud värsketest küpsetest viinamarjadest, millest oluline osa on looduslikel tingimustel mõjutatud hallitusest Botrytis cinerea viisil, mis tõstab marjade suhkrusisaldust
„special late harvested”	vein peab olema valmistatud värsketest küpsetest viinamarjadest, millest oluline osa on looduslikel tingimustel kuivanud viisil, mis tõstab marjade suhkrusisaldust.

3.	Kui veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks kasutatakse muid veini tootmisega seotud mõisteid, peab vein olema valmistatud vastavalt nende mõistete tähendusele, nii nagu neid üldiselt kasutavad ja mõistavad veinitootmismaa professionaalsed veinivalmistajad.

IX LISA

Veini kirjeldust, esitlust, pakendit või koostist käsitlev siseriiklik seadusandlus (osutatud artiklis 26)

AUSTRAALIA

Australian Wine and Brandy Corporation Act 1980 ja teisesed õigusaktid;

Trade Practices Act 1974;

Australia New Zealand Food Standards Code.

EUROOPA ÜHENDUS

Nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (veinituru ühise korralduse kohta) V jaotis ning VII ja VIII lisa;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 753/2002, milles sätestatakse teatavad nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 rakenduseeskirjad veinisektori toodete kirjeldamise, nimetamise, esitlemise ja kaitse osas.

X LISA

Kontaktisikud (osutatud artiklis 31)

Kontaktisikutega seotud teabe muutustest teavitatakse õigeaegselt.

a) AUSTRAALIA

Tegevjuht

Australian Wine and Brandy Corporation (Austraalia Veini- ja Brändiühing)

National Wine Centre (Riiklik Veinikeskus)

Botanic Road

ADELAIDE SA 5000

Austraalia

(PO Box 2733

KENT TOWN SA 5071

Australia)

Tel: (+ 61)(8) 82282000

Faks: (+ 61)(8) 82282022

e-post: awbc@awbc.com.au

b) EUROOPA ÜHENDUS

Euroopa Komisjon

Põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektoraat

(EÜ–Austraalia veinikaubanduse leping)

B-1049 Bruxelles/B-1049 Brüssel

Belgia

Tel: (+ 32)(2) 295-3240

Faks: (+ 32)(2) 295-7540

e-post: agri-library@ec.europa.eu

PROTOKOLL

KÄESOLEVAGA LEPIVAD LEPINGUOSALISED KOKKU JÄRGMISES:

Vastavalt lepingu artikli 5 lõike 1 punktile b annab ühendus loa importida oma territooriumile ja seal turustada Austraalia päritolu veine:

a)	mille mineraalisisaldus kajastab Austraalia põllumajandusmaa looduslikku taset ja tuleneb headele veinivalmistustavadele vastavast tootmisest;

b)	mille üldhappesus viinhappes väljendatuna on madalam kui 3,5, kuid kõrgem kui 3,0 g/l, tingimusel et vein kannab II lisas nimetatud kaitstud geograafilist tähist;

mida Austraalia õigusaktide kohaselt kirjeldatakse ja esitletakse mõistega „botrytis” või muu sarnase väljendiga või väljendiga „noble late harvested” või „special late harvested”, ning mille:

—	tegelik alkoholisisaldus on 8,5 mahuprotsenti või rohkem ja üldalkoholisisaldus üle 15 mahuprotsendi ilma rikastamiseta,

—	lenduvate hapete sisaldus ei ületa 25 milliekvivalenti liitri kohta (1,5 grammi liitri kohta),

—	vääveldioksiidi sisaldus ei ületa 300 milligrammi liitri kohta,

tingimusel et vein kannab II lisas loetletud Austraalia geograafilist tähist;

mille üldalkoholisisaldus mahuprotsentides ei ületa 20 % ilma rikastamiseta, ilma et see piiraks lõike c esimest taanet, ja mille tegelik alkoholisisaldus mahuprotsentides ei erineks rohkem kui 0,8 mahuprotsenti analüüsi tulemusest, ilma et see piiraks kasutatud standardanalüüsimeetodi puhul kehtestatud lubatud hälbeid;

e)	mille üldalkoholisisaldust väljendatakse mahuprotsendina kümnendiku täpsusega;

f)	mille koostis on vastavuses uute või muudetud nõuetega, milles lepinguosalised või ühiskomitee on olenevalt olukorrast artikli 29 lõike 3 punktis a või artikli 30 lõike 3 punktis a sätestatud korras vastastikku kokku leppinud.

2.	Lõike 1 kohaldamisel peab veiniga kaasas olema Austraalia Veini- ja Brändiühingu (Australian Wine and Brandy Corporation) või Austraalia määratud muu pädeva asutuse väljastatud tõend, mis kinnitab, et vein on valmistatud Austraalia õigusnorme järgides.

II.

Vastavalt lepingu artikli 33 lõikele b ei kohaldata lepingut:

1.	veini suhtes, mis on kuni 5-liitristes ühekorrasulguriga ja märgendatud mahutites, kui transporditav üldkogus (olenemata sellest, kas tegemist on eraldi saadetistega või mitte) ei ületa 100 liitt;

a)	reisijate isiklikus pagasis oleva veinikoguse suhtes, mis ei ületa 30 liitt reisija kohta;

b)	kuni 30-liitriste koguste suhtes, mida üks üksikisik saadab teisele üksikisikule;

c)	veini suhtes, mis moodustab osa elukohta vahetavate üksikisikute varast;

d)	messide jaoks mõeldud veini suhtes, nagu on määratletud kohaldatavates tollisätetes, tingimusel et kõnealused tooted on pakendatud kuni kaheliitristesse märgistatud mahutitesse, millel on ühekorrasulgur;

e)	maksimaalselt ühehektoliitriste veinikoguste suhtes, mida imporditakse teaduslike või tehniliste katsete tegemiseks;

f)	diplomaatiliste, konsulaar- või muude sarnaste asutuste veini suhtes, mida imporditakse nende tollivaba soodustuse raames;

g)	veini suhtes, mida hoitakse pardavarudena rahvusvahelistel transpordivahenditel.

Lõikes 1 nimetatud erandjuhtum ei tohi esineda koos ühe või mitme käesolevas lõikes nimetatud erandjuhtumiga.

Ühisdeklaratsioon veinivalmistustavade üle peetavate edasiste läbirääkimiste kohta

Kaaludes veinivalmistustavade, -menetluste ja veinide koostisele esitatavate nõuete rahvusvahelise reguleerimise erinevaid vorme, püüavad lepinguosalised uute veinivalmistustavade, -menetluste ja veinide koostisele esitatavate nõuete kasutuselevõtu suhtes kokkuleppimiseks leida vähem piiravat ja paindlikumat meetodit kui lepingu I jaotises sätestatud menetlused.

Lepinguosalised jätkavad selle teema arutamist ühiskomitee esimesel koosolekul pärast käesoleva ühisdeklaratsiooni vastuvõtmise kuupäeva.

Ühisdeklaratsioon allergeenide märgistamise kohta

Ilma et see piiraks lepingu artikli 26 kohaldamist, kinnitavad lepinguosalised järgmist:

a)	ühendus võib nõuda veini kirjeldamisel ja esitlemisel allergeene käsitlevate kohustuslike üksikasjade lisamist, nagu on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. märtsi 2000. aasta direktiivis 2000/13/EÜ (muudetud) ning

b)	Austraalia võib nõuda veini kirjeldamisel ja esitlemisel kohustuslike üksikasjade lisamist teatavate koostisosade või ainete kohta, nagu on nõutud Austraalia ja Uus-Meremaa toidustandardite koodeksi (Australia New Zealand Food Standards Code) (muudetud) teise köite toidustandardis 1.2.3.

Ilma et see piiraks lepingu artikli 4 kohaldamist,

a)	lubab ühendus importida Austraalia territooriumilt pärit veini, mida on kirjeldatud ja esitletud vastavalt lõike 1 punktis a sätestatud nõuetele ning

b)	Austraalia lubab importida ühenduse territooriumilt pärit veini, mida on kirjeldatud ja esitletud vastavalt lõike 1 punktis b sätestatud nõuetele.

3.	Lepinguosalised teevad koostööd oma veinide koostisosade märgistamist käsitlevate asjakohaste regulatiivsete nõuete ühtlustamiseks.

Ühisdeklaratsioon rahvusvahelise veinikaubandusega seotud dialoogi kohta

Maailma suurimate veinieksportijatena on Austraalial ja Euroopa Liidul ühine huvi rahvusvahelistele veiniturgudele juurdepääsu suurendamise ja nimetatud turgude laiendamise vastu ning nad püüavad leida koostöövõimalusi, et selgitada välja valdkondi, mille raames rakendada ühismeetmeid.

Lepinguosalised peavad teineteisega tõhusat dialoogi ülemaailmse veinikaubanduse soodustamiseks ja laiendamiseks. Nimetatud dialoog võiks hõlmata ka Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) Doha vooru pooleliolevaid kaubandusläbirääkimisi ning muudel rahvusvahelistel foorumitel peetavaid läbirääkimisi, mis avaldavad mõju ülemaailmsele veinikaubandusele.

Ühisdeklaratsioon tootmismeetodite kasutamise kohta

Edaspidi kaaluvad lepinguosalised teatavate VIII lisas loetletud tootmismeetodeid käsitlevate mõistete kasutamist kõikide Rahvusvahelise Veiniameti (Organisation Internationale de la Vigne et du Vin–OIV) soovituste valguses.

Ühisdeklaratsioon märgistamise kohta

Lepinguosalised tervitavad käesolevas lepingus veinide märgistamise kohta tehtud otsust.

Lepinguosalised rõhutavad käesoleva lepinguga loodud raamistiku olulisust seoses veinikaubandusega tulevikus tekkida võivate küsimuste lahendamisel.

Ühisdeklaratsioon lepingu artikli 13 lõike 3 punkti c kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et mõistavad, et artikli 13 lõike 3 punktiga c ettenähtud kaitse sisaldab selliseid väljendeid nagu „méthode champenoise”.

Ühisdeklaratsioon sertifitseerimise kohta

Lepinguosalised kinnitavad, et mõistavad, et lihtsustatud sertifitseerimissätteid, millele on osutatud lepingu artikli 27 lõikes 1, ei kohaldata ühendusse eksporditava pakendamata veini suhtes.

Ühisdeklaratsioon „Retsina” veini kohta

Lepinguosalised märgivad järgmist:

—

vastavalt nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 I lisa punktile 13 on „Retsina” vein, mida valmistatakse üksnes Kreeka territooriumil süüria männi vaiguga töödeldud viinamarjavirdest. Süüria männi vaigu kasutamine on lubatud üksnes „Retsina” veini saamiseks vastavalt Kreekas kohaldatavate sätete tingimustele;

—	nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 IV lisa punkti 1 alapunkti n kohaselt kuulub süüria männi vaigu kasutamine ühenduses lubatud veinivalmistustavade hulka juhul, kui järgitakse komisjoni määruse (EÜ) nr 1622/2000 artiklis 9 sätestatud tingimusi;

—	Austraaliasse võib ka edaspidi eksportida veini, mis kannab „Retsina” etiketti ja on valmistatud kooskõlas eespool nimetatud sätetega.

EUROOPA ÜHENDUSE ÜHISDEKLARATSIOON

Kohustuslike üksikasjade kasutamise nõuded Austraaliale

Euroopa Ühendus tuletab meelde, et komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 (muudetud) artiklis 3 nõutakse lisaks muudele seikadele ka teatavate kohustuslike üksikasjate esitamist, mis peavad olema koondatud mahutil samasse vaatevälja. Austraaliast pärit veinide suhtes kinnitab Euroopa Ühendus, et kohustuslikud üksikasjad on ühes vaateväljas nõuetekohaselt esitatud siis, kui nimetatud üksikasju on võimalik samaaegselt lugeda ilma pudelit pööramata ning kui need eristuvad selgesti etiketi muust tekstilisest või pildilisest sisust. Euroopa Ühendus kinnitab, et kohustuslikke üksikasju võib teksti või pildiga eraldada ning need võivad olla esitatud ühel või enamal etiketil ühes vaateväljas.

Samuti kinnitab Euroopa Ühendus, et Austraalia võib esitada (kuid ei ole kohustatud seda tegema) samas vaateväljas ka kohustuslikud üksikasjad importija kohta ja partii numbri.

Teatavate üksikasjade kasutamise nõuded Austraaliale

Euroopa Ühendus tuletab meelde, et komisjoni määruse (EÜ) nr 753/2002 (muudetud) artikli 34 lõigetes 1 ja 2 sätestatud ühenduse eeskirjades nõutakse teatavate üksikasjade kasutamist või antakse selleks luba, näiteks teatavate veini turustamisega seotud isikute aadresside lisamine veinietiketile. Lisaks teatab Euroopa Ühendus, et Austraalia veinide kirjeldamisel ja esitamisel võib kasutada selliseid tavalisi ingliskeelseid sõnu nagu „doctor”, „mountain”, „sun” jne.

Õigusaktidega hõlmamata mõistete kasutamise nõuded Austraaliale

Euroopa Ühendus tuletab meelde, et ühenduse veine käsitlevate õigusaktidega, eriti nõukogu määruse (EÜ) nr 1493/1999 (muudetud) VII ja VIII lisaga reguleeritakse kohustuslike ja valikuliste üksikasjade kasutamist ühenduse turul. Ühenduse õigusaktidega lubatakse lisaks ühenduse õigusaktidega selgesõnaliselt hõlmatud mõistetele kasutada ka muid mõisteid juhul, kui nimetatud mõisted on täpsed, kui puudub oht nende segiajamiseks ühenduse õigusaktidega hõlmatud mõistetega ja kui ettevõtjad saavad kahtluse tekkimisel nende täpsust tõendada.

Kooskõlas nimetatud õigusaktidega kinnitab Euroopa Ühendus, et Austraalia võib kasutada oma veinide kirjeldamisel ja esitlemisel lisaks lepinguga reguleeritud mõistetele ka muid mõisteid, kui nende kasutamine vastab Austraalia veinitootjatele kohaldatavatele eeskirjadele.

LÄBIRÄÄKIJATE ÜHENDATUD KAASKIRI

Brüssel, 1. detsember 2008

Lugupeetud härra

Mul on au viidata meie delegatsioonide hiljutistele läbirääkimistele, mille eesmärk oli Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubanduslepingu (edaspidi „leping”) sõlmimine.

Lepingu ja TRIP-lepingu artikli 24 lõike 1 vahelistest seostest

Lepinguosalised mõistavad käesoleva lepingu üle peetavaid läbirääkimisi ja lepingu kohaldamist kui kummagi lepingupoole vastavate kohustuste täitmist veini osas teise lepingupoole ees seoses intellektuaalomandiõiguste kaubandusaspektide lepingu (edaspidi „TRIPS-leping”) artikli 24 lõikega 1.

Teatavate kaitstud nimetuste staatusest

Lepinguosalised kinnitavad, et traditsioonilisi märkeid, veinisorte, müüginimetusi ja kvaliteetveinidega seotud mõisteid käsitlevad lepingu sätted ei moodusta ega tekita iseenesest intellektuaalomandi õigusi.

Geograafiliste tähiste kaitsest

Lepinguosalised kinnitavad, et mõistavad, et leping ei piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi TRIPS-lepingu artikli 24 lõike 3 kohaldamisel.

Austraalia kinnitab, et jätkab selle tagamist, et kui ühenduse geograafiline tähis, mida Austraalia kaitseb vastavalt käesolevale lepingule, on sisestatud kaitstud nimetuste registrisse, siis seda geograafilist tähist sisaldavat või sellest koosnevat kaubamärki, kui seda kasutatakse II lisas loetletud veini identifitseerimiseks, võib veini puhul kasutada või kaubamärkide registrisse kanda üksnes siis, kui nimetatud vein vastab ühenduses sätestatud geograafiliste tähiste kasutamise nõuetele.

Austraalia kinnitab, et vastavalt lepingu artiklile 19 võib lepingu artikli 15 loetelusse kuuluvat geograafilist tähist Austraalias kasutada ühendusest pärit veini kirjeldamiseks ja esitlemiseks nimetatud artiklis sätestatud üleminekuperioodi vältel, kui vein vastab geograafilise tähise kasutamise nõuetele.

Geograafiliste tähiste ja registreeritud kaubamärkide vahelistest seostest

1.	Juhul, kui on tegemist geograafiliste tähistega, mis on kaitstud oma vastaval territooriumil pärast 26. jaanuari 1994, ja kui tarbijaid ei eksitata veini päritolu suhtes, on lepinguosalised kokku leppinud järgmises:

1.1.	Austraalias registreeritud kaubamärkide „Ilya”, „Lienert of Mecklenburg”, „Lindauer”, „Salena Estate”, „The Bissy”, „Karloff” ja „Montana” kasutamist võib Austraalias jätkata.

1.2.

Olenemata lepingu artikli 13 lõigetest 2 ja 5 ning lepingule lisatud kirjavahetuse „Geograafiliste tähiste kaitsest” teisest punktist võib jätkata ühenduses ja/või ühes või enamas selle liikmesriigis registreeritud kaubamärkide „Stonehaven Limestone Coast”, „John Peel”, „William Peel”, „Old Peel”, „South Coast” ja „Domaine de Fleurieu” kasutamist ühenduse ja/või asjaomase liikmesriigi territooriumil.

1.3.	Miski lepingus ei takista kaubamärgiõiguse omanikul nende kaubamärkide kasutamist mujal, kus õigusnormid seda lubavad.

2.	Lepinguosalised märgivad, et lepingu artikli 13 lõiked 2 ja 5 ei mõjuta kaubamärke, mis ei sisalda lepingu asjaomastes lisades loetletud geograafilist tähist ega koosne sellest, ning seega võib nende kasutamist käesoleva lepingu kontekstis jätkata.

2.1.	Lepinguosalised on nõus seda küsimust vajaduse korral arutama lepingu artikli 30 alusel loodud EÜ ja Austraalia ühiskomitees.

Lepinguosalised märgivad ka, et Austraalias kontrollitakse EÜ geograafilist tähist „Vittorio” Austraalias registreeritud kaubamärkide „Vittoria” and „Santa Vittoria” suhtes. Kui kõnealune protsess on lõppenud ja kõik sellest tekkida võinud küsimused lahendatud, annavad lepinguosalised oma parima, et EÜ ja Austraalia ühiskomitee kaudu kiiresti ajakohastada II lisa geograafiliste tähiste nimekirja

Kestus

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev kirjavahetus kehtib seni, kuni kehtib leping.

Mul on au teha ettepanek, et käesolev kiri koos Teilt vastuseks saadud kirjaga, milles Te kinnitate, et Austraalia Valitsus jagab kirjas esitatud seisukohti, moodustaksid koos Euroopa Ühenduse ja Austraalia Valitsuse vahelise lepingu.

Lugupidamisega

Euroopa Ühenduse nimel

Brüssel, 1. detsember 2008

Lugupeetud härra

Mul on au teatada, et sain täna kätte Teie tänase kuupäevaga kirja, mille sisu on järgmine:

„Lepingu ja TRIP-lepingu artikli 24 lõike 1 vahelistest seostest

Teatavate kaitstud nimetuste staatusest

Geograafiliste tähiste kaitsest

Lepinguosalised kinnitavad, et mõistavad, et leping ei piira kummagi lepinguosalise õigusi ega kohustusi TRIPS-lepingu artikli 24 lõike 3 kohaldamisel.

Austraalia kinnitab, et tagab jätkuvalt, et kui ühenduse geograafiline tähis, mida Austraalia kaitseb vastavalt käesolevale lepingule, on sisestatud kaitstud nimetuste registrisse, siis seda geograafilist tähist sisaldavat või sellest koosnevat kaubamärki, kui seda kasutatakse II lisas loetletud veini identifitseerimiseks, võib veini puhul kasutada või kaubamärkide registrisse kanda üksnes siis, kui nimetatud vein vastab ühenduses sätestatud geograafiliste tähiste kasutamise nõuetele.

Geograafiliste tähiste ja registreeritud kaubamärkide vahelistest seostest

1.	Juhul, kui on tegemist geograafiliste tähistega, mis on kaitstud oma vastaval territooriumil pärast 26. jaanuari 1994, ja kui tarbijaid ei eksitata veini päritolu suhtes, on lepinguosalised kokku leppinud järgmises:

1.1.	Austraalias registreeritud kaubamärkide „Ilya”, „Lienert of Mecklenburg”, „Lindauer”, „Salena Estate”, „The Bissy”, „Karloff” ja „Montana” kasutamist võib Austraalias jätkata.

1.2.

1.3.	Miski lepingus ei takista kaubamärgiõiguse omanikul nende kaubamärkide kasutamist mujal, kus õigusnormid seda lubavad.

2.	Lepinguosalised märgivad, et lepingu artikli 13 lõiked 2 ja 5 ei mõjuta kaubamärke, mis ei sisalda lepingu asjaomastes lisades loetletud geograafilist tähist ega koosne sellest, ning seega võib nende kasutamist käesoleva lepingu kontekstis jätkata.

2.1.	Lepinguosalised on nõus seda küsimust vajaduse korral arutama lepingu artikli 30 alusel loodud EÜ ja Austraalia ühiskomitees.

Kestus

Lepinguosalised lepivad kokku, et käesolev kirjavahetus kehtib seni, kuni kehtib leping.”

Mul on au kinnitada, et Austraalia Valitsus jagab Teie kirjas esitatud seisukohti ning et Teie kiri ja käesolev vastus moodustavad Austraalia Valitsuse ja Euroopa Ühenduse vahelise lepingu.

Lugupidamisega

Austraalia nimel

		ISSN 1725-5082
Euroopa Liidu Teataja		L 28

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	52. köide 30. jaanuar 2009

Sisukord		II EÜ asutamislepingu / Euratomi asutamislepingu kohaselt vastu võetud aktid, mille avaldamine ei ole kohustuslik	Lehekülg
		OTSUSED
		Nõukogu
		2009/49/EÜ
	*	Nõukogu otsus, 28. november 2008, Euroopa Ühenduse ja Austraalia vahelise veinikaubandust käsitleva lepingu sõlmimise kohta	1
		Euroopa Ühenduse ja Austraalia vaheline veinikaubanduse leping	3