Euroopa Liidu L 341/2013

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV 2013/58/EL,

11. detsember 2013,

millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ (Solventsus II) seoses selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ja kohaldamise alguskuupäeva ning teatavate direktiivide (Solventsus I) kehtetuks tunnistamise kuupäevaga

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 53 lõiget 1 ja artiklit 62,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/138/EÜ (2) on liidu kindlustus- ja edasikindlustusandjate reguleerimiseks ja järelevalveks ette nähtud nüüdisaegne riskipõhine süsteem. Selline süsteem on oluline, et tagada turvaline ja tugev kindlustussektor, mis suudab pakkuda jätkusuutlikke kindlustustooteid ning toetada reaalmajandust, soodustades pikaajalisi investeeringuid ja täiendavat stabiilsust.

(2)	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2011/89/EL (3) tehti direktiivi 2009/138/EÜ artiklitesse 212–262 teatud muudatused, mis on kohaldatavad alates 10. juunist 2013.

(3)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2012/23/EL (4) lükatakse direktiivi 2009/138/EÜ ülevõtmise tähtpäev 31. oktoobrilt 201230. juunile 2013, kohaldamise tähtpäev 1. novembrilt 20121. jaanuarile 2014 ning kehtivate kindlustus- ja edasikindlustusdirektiivide (5) (millele ühiselt osutatakse kui „Solventsus I-le”), kehtetuks tunnistamise kuupäev 1. novembrilt 20121. jaanuarile 2014.

(4)

19. jaanuaril 2011 võttis komisjon vastu seadusandliku ettepaneku („Omnibus II ettepanek”), et muu hulgas muuta direktiivi 2009/138/EÜ, võtmaks arvesse kindlustuse uut järelevalvestruktuuri, nimelt Euroopa Järelevalveasutuse (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve) asutamist. Omnibus II ettepanek sisaldab ka sätteid, et lükata edasi direktiivi 2009/138/EÜ ülevõtmise tähtpäev ja kohaldamise alguskuupäev ning Solventsus I kehtetuks tunnistamise kuupäev, võimaldades nii kohandada direktiivi 2009/138/EÜ Euroopa Liidu toimimise lepingu jõustumisega, muutes sätted, mis annavad komisjonile õiguse võtta vastu rakendusmeetmeid, säteteks, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

(5)

Võttes arvesse Omnibus II ettepaneku keerukust, on oht, et see ei jõustu enne direktiivi 2009/138/EÜ ülevõtmise tähtpäeva ja kohaldamise alguskuupäeva. Kui need kuupäevad jääksid muutmata, tuleks direktiivi 2009/138/EÜ rakendada enne, kui jõustuvad Omnibus II ettepanekus sätestatud üleminekusätted ja asjaomased kohandused, sealhulgas täiendavad selgitused volituste kohta võtta vastu delegeeritud õigusakte ja rakendusakte.

(6)

Selleks et vältida direktiivist 2009/138/EÜ ja hiljem Omnibus II ettepanekuga kavandatud uuest järelevalvestruktuurist tulenevaid liikmesriikide jaoks liigselt koormavaid õigusloomealaseid kohustusi, on asjakohane direktiivi 2009/138/EÜ ülevõtmise tähtpäev ja kohaldamise alguskuupäev edasi lükata ja anda järelevalveasutustele ning kindlustus- ja edasikindlustusettevõtjatele piisavalt aega nimetatud uue järelevalvestruktuuri kohaldamise ettevalmistamiseks.

(7)	Sündmuste ajalisest järjestusest on selge, et direktiivi 2009/138/EÜ edasilükatud ülevõtmise tähtpäeva ja kohaldamise alguskuupäevi kohaldatakse ka sellesse direktiiviga 2011/89/EÜ tehtud muudatuste suhtes.

(8)	Õiguskindluse tagamiseks tuleks Solventsus I kehtetuks tunnistamine lükata vastavalt edasi.

(9)	Arvestades, et kõnealuste direktiivis 2009/138/EÜ sätestatud kuupäevadeni on jäänud väga vähe aega, peaks käesolev direktiiv jõustuma viivitamata.

(10)	Järelikult on seoses käesoleva direktiivi ettepaneku edastamisega liikmesriikide parlamentidele põhjendatud kohaldada protokolli nr 1 (liikmesriikide parlamentide rolli kohta Euroopa Liidus) artiklis 4 sätestatud edasilükkamatute juhtude erandit,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2009/138/EÜ muudetakse järgmiselt.

Artikli 309 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a)	esimeses lõigus asendatakse kuupäev „30. juuniks 2013” kuupäevaga „31. märtsiks 2015”;

b)	teises lõigus asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2014” kuupäevaga „1. jaanuarist 2016”.

2.	Artikli 310 esimeses lõigus asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2014” kuupäevaga „1. jaanuarist 2016”.

3.	Artikli 311 teises lõigus asendatakse kuupäev „1. jaanuarist 2014” kuupäevaga „1. jaanuarist 2016”.

Artikkel 2

Käesolev direktiiv jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 3

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) Euroopa Parlamendi 21. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. detsembri 2013. aasta otsus.

(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/89/EL, millega muudetakse direktiive 98/78/EÜ, 2002/87/EÜ, 2006/48/EÜ ja 2009/138/EÜ seoses finantskonglomeraati kuuluvate finantsüksuste täiendava järelevalvega (ELT L 326, 8.12.2011, lk 113).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. septembri 2012. aasta direktiiv 2012/23/EL, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ seoses selle ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevade ning teatavate direktiivide kehtetuks tunnistamise kuupäevaga (ELT L 249, 14.9.2012, lk 1).

(5) Nõukogu 25. veebruari 1964. aasta direktiiv 64/225/EMÜ asutamisvabaduse ja teenuste osutamise vabaduse piirangute kaotamise kohta edasikindlustuse ja retrosessiooni puhul (EÜT 56, 4.4.1964, lk 878/64); esimene nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/239/EMÜ otsekindlustustegevuse, välja arvatud elukindlustustegevuse alustamise ja jätkamisega seotud õigus- ja haldusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 3); nõukogu 24. juuli 1973. aasta direktiiv 73/240/EMÜ, millega kaotatakse asutamisvabaduse piirangud otsekindlustuse, välja arvatud elukindlustuse puhul (EÜT L 228, 16.8.1973, lk 20); nõukogu 29. juuni 1976. aasta direktiiv 76/580/EMÜ, millega muudetakse direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 189, 13.7.1976, lk 13); nõukogu 30. mai 1978. aasta direktiiv 78/473/EMÜ ühenduse kaaskindlustust käsitlevate õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 151, 7.6.1978, lk 25); nõukogu 10. detsembri 1984. aasta direktiiv 84/641/EMÜ, millega muudetakse eriti turistiabi osas esimest direktiivi 73/239/EMÜ (EÜT L 339, 27.12.1984, lk 21); nõukogu 22. juuni 1987. aasta direktiiv 87/344/EMÜ kohtukulude kindlustusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (EÜT L 185, 4.7.1987, lk 77); teine nõukogu 22. juuni 1988. aasta direktiiv 88/357/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta, millega nähakse ette sätted teenuste osutamise vabaduse tegeliku kasutamise hõlbustamiseks (EÜT L 172, 4.7.1988, lk 1); nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiiv 92/49/EMÜ otsekindlustustegevusega, välja arvatud elukindlustustegevusega seotud õigusnormide kooskõlastamise kohta (kolmas kahjukindlustuse direktiiv) (EÜT L 228, 11.8.1992, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. oktoobri 1998. aasta direktiiv 98/78/EÜ kindlustusandjate gruppi kuuluvate kindlustusseltside täiendava järelevalve kohta (EÜT L 330, 5.12.1998, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. märtsi 2001. aasta direktiiv 2001/17/EÜ kindlustusseltside saneerimise ja likvideerimise kohta (EÜT L 110, 20.4.2001, lk 28); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. novembri 2002. aasta direktiiv 2002/83/EÜ elukindlustuse kohta (EÜT L 345, 19.12.2002, lk 1); Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. novembri 2005. aasta direktiiv 2005/68/EÜ, mis käsitleb edasikindlustust (ELT L 323, 9.12.2005, lk 1).

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/4

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU OTSUS nr 1351/2013/EL,

11. detsember 2013,

makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 212,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (1)

ning arvestades järgmist:

(1)

Liidu ja Jordaania Hašimiidi Kuningriigi (edaspidi „Jordaania”) vaheliste suhete alus on Euroopa naabruspoliitika. Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (2) (ELi–Jordaania assotsieerimisleping), jõustus 1. mail 2002. Kahepoolset poliitilist dialoogi ja majanduskoostööd on edasi arendatud Euroopa naabruspoliitika tegevuskavade raames, millest viimane hõlmab perioodi 2010–2015. 2010. aastal andis liit oma partnerlussuhetele Jordaaniaga edasijõudnud staatuse, hõlmates suurt hulka koostöövaldkondi kahe poole vahel. 2013. aastal täiendati ELi–Jordaania assotsieerimislepingut liidu ja Jordaania vahelise raamlepinguga liidu programmides Jordaania osalemise üldpõhimõtete kohta, millega edendati liidu ja Jordaania vahelist koostööd veelgi.

(2)

Jordaania majandust on oluliselt mõjutanud riigis toimunud sündmused, mis seondusid Vahemere piirkonna lõunaosas 2010. aasta lõpus aset leidnud sündmustega, mida tuntakse nn araabia kevadena, ning piirkonnas, eelkõige naaberriikides Egiptuses ja Süürias toimuvad rahutused. Eriti tõsiselt mõjutab Jordaania majandust Jordaanias varjupaika otsivate pagulaste suur sissevool Süüriast. Ülemaailmse majanduskeskkonna olulise halvenemise kontekstis on Egiptusest pärit maagaasitarnete korduvad katkestused, mille tõttu on Jordaania sunnitud kasutama elektri tootmisel Egiptusest imporditud gaasi asemel kallimaid kütuseid, ja Jordaania territooriumil viibivatele Süüria pagulastele antava humanitaarabi suur maksumus tekitanud märkimisväärse maksebilansi ja eelarve puudujäägi.

(3)	Araabia kevade algusest saadik on liit väljendanud mitmel korral valmisolekut toetada Jordaania majanduslikku ja poliitilist reformiprotsessi. Kõnealust valmisolekut kinnitati 2012. aasta detsembris toimunud liidu ja Jordaania assotsiatsiooninõukogu 10. kohtumise järeldustes.

(4)

Oma geograafilise asukoha tõttu on Jordaania Lähis-Ida stabiilsuse ja turvalisuse seisukohast strateegiliselt tähtis riik, kuid ühtlasi muudab see riigi väliste vapustuste suhtes nii poliitilises kui ka majanduslikus mõttes eriti tundlikuks. Seetõttu on oluline Jordaaniat piisavalt toetada ning edendada liidu ja Jordaania vahelist poliitilist ja majandusalast dialoogi.

(5)

Jordaania on alustanud mitut poliitilist reformi, mille ühe tähelepanuväärse tulemusena kiitis Jordaania parlament 2011. aasta septembris heaks rohkem kui 40 põhiseaduse muudatust, ning see kujutab endast olulist edasiminekut täielikult demokraatliku süsteemi suunas. Liidu poliitiline ja majanduslik toetus Jordaania reformiprotsessile on kooskõlas Euroopa naabruspoliitika kontekstis kehtestatud liidu poliitikaga Vahemere lõunapiirkonna suhtes.

(6)

Kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu ühisdeklaratsiooniga, mis võeti vastu koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 778/2013/EL, (3) peaks liidu antav makromajanduslik finantsabi olema erandlik rahastamisvahend, millega antakse sidumata ja mittesihtotstarbelist maksebilansi toetust, et taastada toetusesaaja jätkusuutlik välisrahastamine, ning sellega peaks kaasnema sellise poliitilise programmi rakendamine, mis hõlmaks eelkõige programmitöö perioodil maksebilansi olukorra parandamiseks võetavaid tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, samuti peaks see abi tõhustama liiduga sõlmitud asjaomaste lepingute ja programmide rakendamist.

(7)

2012. aasta augustis leppisid Jordaania ametiasutused ja Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kokku kolmeaastases mitteennetavas reservkrediidilepingus (edaspidi „IMFi programm”), mille maht oli 1 364 miljonit Rahvusvahelise Valuutafondi arvestusühikut (SDR), et toetada Jordaania majanduse kohandamist ja reformiprogrammi. IMFi programmi eesmärgid on kooskõlas liidu antava makromajandusliku finantsabi eesmärkidega, milleks on lühiajaliste maksebilansi raskuste leevendamine ja liidu antava makromajandusliku finantsabi eesmärkidega kooskõlas olevate jõuliste kohandamismeetmete rakendamine.

(8)

Aastateks 2011–2013 andis liit oma tavapärase koostööprogrammi raames Jordaania majanduslikule ja poliitilisele reformikavale toetust 293 miljonit eurot. Peale selle eraldati Jordaaniale 2012. aastal 70 miljonit eurot partnerluse, reformi ja kaasava majanduskasvu toetamise programmist (SPRING) ning 10 miljonit eurot liidu humanitaarabi, et toetada Süüria pagulasi.

(9)	Halveneva majandusolukorra ja tulevikuväljavaadete tõttu palus Jordaania 2012. aasta detsembris liidult makromajanduslikku finantsabi.

(10)	Kuna Jordaania on Euroopa naabruspoliitikaga hõlmatud riik, peaks tal olema õigus saada liidu makromajanduslikku finantsabi.

(11)

Pidades silmas asjaolu, et Jordaania maksebilansis on pärast IMFi ja teiste mitmepoolsete institutsioonide vahendite eraldamist endiselt suur ja püsiv välisrahastuse puudujääk, kuigi Jordaania on juba rakendanud jõulisi majanduse stabiliseerimis- ja reformikavasid, ning arvestades, et Jordaania välisrahastamine on välismõjude suhtes tundlik, mistõttu on vaja tagada piisavad välisvaluutareservid, on praeguses erandlikus olukorras asjakohane anda Jordaaniale liidu makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”) ja vastata seega riigi taotlusele toetada koostoimes IMFi programmiga Jordaania majanduse stabiliseerimist. Liidu makromajanduslik finantsabi toetaks Jordaania majanduse stabiliseerimist ja struktuurireformide kava, täiendades IMFi rahastamisvahendeid.

(12)	Liidu makromajandusliku finantsabi eesmärk peaks olema toetada Jordaanias jätkusuutliku välisrahastamise taastamist, toetades seeläbi ka riigi majanduslikku ja sotsiaalset arengut.

(13)

Liidu makromajandusliku finantsabi suuruse kindlaksmääramisel võetakse aluseks täielikud kvantitatiivsed hinnangud, milles käsitletakse Jordaania täiendavat vajadust välisrahastuse järele, ning arvesse võetakse ka Jordaania suutlikkust rahastada end omavahenditest, eelkõige tema käsutuses olevatest rahvusvahelistest reservidest. Liidu makromajanduslik finantsabi peaks täiendama IMFi ja Maailmapanga programme ja vahendeid. Abi suuruse kindlaksmääramisel võetakse arvesse mitmepoolsete rahastajate eeldatavat rahalist panust ja vajadust tagada koormuse õiglane jagunemine liidu ja muude rahastajate vahel, samuti Jordaanias juba kasutatavaid liidu muid välisrahastamisvahendeid ning liidu kogu osalusega saavutatavat lisandväärtust.

(14)	Komisjon peaks tagama, et liidu makromajanduslik finantsabi on õiguslikult ja sisuliselt kooskõlas liidu välistegevuse eri valdkondade ja muu asjaomase poliitika peamiste põhimõtete, eesmärkide ja meetmetega.

(15)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega tuleks toetada liidu poolt Jordaania suhtes rakendatavat välispoliitikat. Komisjoni talitused ja Euroopa välisteenistus peaksid tegema makromajandusliku finantsabi andmise käigus tihedat koostööd, et kooskõlastada liidu välispoliitikat ja tagada selle järjepidevus.

(16)

Liidu makromajandusliku finantsabiga tuleks toetada Jordaania pühendumist liiduga jagatud väärtustele, sealhulgas demokraatiale, õigusriigi põhimõtte järgimisele, heale valitsemistavale, inimõiguste austamisele, jätkusuutlikule arengule ja vaesuse vähendamisele, samuti tuleks toetada tema pühendumist avatud, eeskirju järgiva ja õiglase kaubanduse põhimõtetele.

(17)

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus peaks olema see, et Jordaania rakendab tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Lisaks tuleks liidu makromajandusliku finantsabi konkreetsete eesmärkide abil suurendada Jordaanias riigi rahanduse juhtimise süsteemide tõhusust ja läbipaistvust ja nendega seotud aruandekohustusi ning soodustada jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu saavutamisele, töökohtade loomisele ja eelarve konsolideerimisele suunatud struktuurireforme. Komisjon peaks korrapäraselt jälgima nii eeltingimuse täitmist kui ka kõnealuste eesmärkide saavutamist.

(18)

Selleks et tagada liidu makromajandusliku finantsabiga seotud liidu finantshuvide tõhus kaitse, peaks Jordaania võtma asjakohased meetmed kõnealuse abiga seotud pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks. Lisaks tuleks ette näha see, et komisjon teostab kontrolli ja kontrollikoda auditit.

(19)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmisega ei piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu volitusi.

(20)	Makromajandusliku finantsabi jaoks vajalike eraldiste suurus peaks olema kooskõlas mitmeaastases finantsraamistikus ette nähtud eelarveassigneeringutega.

(21)	Liidu makromajandusliku finantsabi andmist peaks korraldama komisjon. Selleks et Euroopa Parlament ja nõukogu saaksid jälgida käesoleva otsuse rakendamist, peaks komisjon neid abi andmisega seotud arengutest korrapäraselt teavitama ning esitama neile asjakohased dokumendid.

(22)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ühetaolised rakendamistingimused, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011 (4).

(23)

Liidu makromajandusliku finantsabi suhtes tuleks kohaldada majanduspoliitilisi tingimusi, mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis. Selleks et tagada ühtsed rakendamistingimused ja tõhusus, tuleks komisjonile anda volitused pidada Jordaania ametiasutustega kõnealuste tingimuste üle läbirääkimisi liikmesriikide esindajatest koosneva komitee järelevalve all kooskõlas määrusega (EL) nr 182/2011. Nimetatud määruse kohaselt tuleks kõikidel juhtudel, mida ei ole nimetatud määruses käsitletud, kohaldada üldreeglina nõuandemenetlust. Toimingute puhul, mis ületavad 90 miljoni euro piiri, on asjakohane kasutada kontrollimenetlust, pidades silmas sellise abi potentsiaalselt suurt mõju. Võttes arvesse Jordaaniale antava liidu makromajandusliku finantsabi suurust, tuleks vastastikuse mõistmise memorandumi vastuvõtmise ning abi vähendamise, peatamise või tühistamise puhul kohaldada kontrollimenetlust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Liit eraldab Jordaaniale maksimaalselt 180 miljonit eurot makromajanduslikku finantsabi (edaspidi „liidu makromajanduslik finantsabi”), et toetada Jordaania majanduse stabiliseerimist ja reforme. Abi aitab katta Jordaania maksebilansiga seotud vajadusi, mis on kindlaks tehtud IMFi programmis.

2. Kogu liidu makromajanduslik finantsabi antakse Jordaaniale laenudena. Komisjoni volitatakse laenama vajalikud rahalised vahendid liidu nimel kapitaliturgudelt või finantseerimisasutustelt ja laenama need edasi Jordaaniale. Laenude maksimaalne tähtaeg on 15 aastat.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi andmist korraldab komisjon kooskõlas IMFi ja Jordaania vahel sõlmitud kokkulepete ja ühiste arusaamadega ning ELi–Jordaania assotsieerimislepingus ja Euroopa naabruspoliitika raames ajavahemikuks 2010–2015 kokku lepitud ELi–Jordaania tegevuskavas sätestatud peamiste põhimõtete ja eesmärkidega. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ja nõukogu korrapäraselt liidu makromajandusliku finantsabi ja muu hulgas abi väljamaksetega seotud suundumustest ning esitab kõnealustele institutsioonidele õigeaegselt asjakohased dokumendid.

4. Liidu makromajanduslik finantsabi tehakse kättesaadavaks kaheks aastaks alates esimesest päevast pärast artikli 3 lõikes 1 osutatud vastastikuse mõistmise memorandumi jõustumist.

5. Kui Jordaania rahastamisvajadus väheneb liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksete perioodil algsete prognoosidega võrreldes olulisel määral, vähendab komisjon kooskõlas artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusega antavat abi või peatab või tühistab abi andmise.

Artikkel 2

Liidu makromajandusliku finantsabi andmise eeltingimus on see, et Jordaania rakendab tõhusaid demokraatlikke mehhanisme, nagu parlamentaarne mitmeparteisüsteem ja õigusriigi põhimõte, ning tagab inimõiguste austamise. Komisjon jälgib kõnealuse eeltingimuse täitmist kogu liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodi jooksul. Käesolevat artiklit kohaldatakse kooskõlas nõukogu otsusega 2010/427/EL (5).

Artikkel 3

1. Komisjon lepib vastavalt artikli 7 lõikes 2 osutatud kontrollimenetlusele Jordaania ametiasutustega kokku liidu makromajandusliku finantsabi andmise eelduseks olevad ning selgesõnaliselt määratletud majanduspoliitilised ja finantstingimused, milles keskendutakse struktuurireformidele ja riigi rahanduse usaldusväärsusele ning mis sätestatakse vastastikuse mõistmise memorandumis (edaspidi „vastastikuse mõistmise memorandum”). Vastastikuse mõistmise memorandum hõlmab muu hulgas kõnealuste tingimuste täitmise ajakava. Vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitilised ja finantstingimused peavad olema kooskõlas artikli 1 lõikes 3 osutatud kokkulepete ja ühiste arusaamadega, sealhulgas Jordaania poolt IMFi toetusel rakendatavate makromajanduslike kohandamis- ja struktuurireformikavadega.

2. Kõnealuste tingimuste eesmärk on eelkõige suurendada Jordaanias riigi rahanduse juhtimise süsteemide, sealhulgas liidu makromajandusliku finantsabi kasutamise tõhusust ja läbipaistvust ning nendega seotud aruandekohustusi. Poliitikameetmete kavandamisel võetakse nõuetekohaselt arvesse ka turgude vastastikusel avamisel, eeskirjadel põhineva ja õiglase kaubanduse arengus ja liidu välispoliitika muudes prioriteetsetes valdkondades tehtavaid edusamme. Komisjon teostab korrapärast järelevalvet kõnealuste eesmärkide saavutamisel tehtavate edusammude üle.

3. Liidu makromajandusliku finantsabi andmise üksikasjalikud finantstingimused sätestatakse laenulepingus, mille sõlmivad komisjon ja Jordaania ametiasutused.

4. Komisjon kontrollib korrapäraselt, et artikli 4 lõikes 3 osutatud tingimused on jätkuvalt täidetud, sealhulgas kontrollib komisjon Jordaania majanduspoliitika vastavust liidu makromajandusliku finantsabi eesmärkidele. Seejuures teeb komisjon tihedat koostööd IMFi ja Maailmapangaga ning, kui see osutub vajalikuks, siis ka Euroopa Parlamendi ja nõukoguga.

Artikkel 4

1. Kui lõike 3 tingimused on täidetud, teeb komisjon liidu makromajandusliku finantsabi kättesaadavaks kahe laenumaksena. Osamaksete suurus määratakse kindlaks vastastikuse mõistmise memorandumis.

2. Liidu makromajandusliku finantsabi summad eraldatakse vajaduse korral kooskõlas nõukogu määrusega (EÜ, Euratom) nr 480/2009 (6).

3. Komisjon teeb osamaksete väljamaksmise otsuse kõikide järgmiste tingimuste täitmise korral:

a)	artiklis 2 sätestatud eeltingimus;

b)	sellise poliitilise programmi jätkuv ja rahuldav rakendamine, mis hõlmab tugevaid kohandamis- ja struktuurireformimeetmeid, mida toetab IMFi mitteennetav krediidikokkulepe, ning

c)	vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud majanduspoliitiliste ja finantstingimuste rakendamine konkreetse ajavahemiku jooksul.

Teine osamakse tehakse kõige varem kolm kuud pärast esimest osamakse tegemist.

4. Kui lõikes 3 sätestatud tingimused ei ole täidetud, peatab või tühistab komisjon ajutiselt liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed. Sellisel juhul teavitab komisjon Euroopa Parlamenti ja nõukogu peatamise või tühistamise põhjustest.

5. Liidu makromajandusliku finantsabi väljamaksed tehakse Jordaania Keskpangale. Vastavalt vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitavatele tingimustele ja eeldusel, et täiendav rahastamisvajadus leiab kinnitust, võib liidu rahalised vahendid üle kanda Jordaania rahandusministeeriumile kui lõplikule abisaajale.

Artikkel 5

1. Liidu makromajandusliku finantsabiga seotud laenuvõtmis- ja laenuandmistehingud tehakse eurodes ühe ja sama väärtuspäeva kursiga, nendega ei too liidu jaoks kaasa laenutähtaegade muutumist ning need ei tekita liidu jaoks valuuta- või intressimäärariske ega ka muid kommertsriske.

2. Kui asjaolud seda võimaldavad ning kui Jordaania seda taotleb, võib komisjon võtta vajalikke meetmeid, et tagada varasema tagasimaksmise klausli lisamine laenulepingu tingimustesse ning vastava klausli olemasolu laenuvõtmistehingute tingimustes.

3. Kui asjaolud võimaldavad laenu intressimäära parendamist ning kui Jordaania seda taotleb, võib komisjon otsustada esialgset laenu täielikult või osaliselt refinantseerida või asjaomased finantstingimused restruktureerida. Refinantseerimine või restruktureerimine toimub kooskõlas lõigetega 1 ja 4 ning see ei too kaasa asjaomaste laenude tähtaja pikenemist ega ka refinantseerimise või restruktureerimise kuupäevaks laekumata põhisumma suurenemist.

4. Jordaania kannab kõik liidu kulud, mida liit on kandnud seoses laenu võtmise ja andmise tehingutega käesoleva otsuse alusel.

5. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti ning nõukogu lõigetes 2 ja 3 osutatud tehingutega seotud arengust.

Artikkel 6

1. Liidu makromajanduslikku finantsabi rakendatakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL, Euratom) nr 966/2012 (7) ja komisjoni delegeeritud määrusele (EL) nr 1268/2012 (8).

2. Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel kasutatakse otsest haldamist.

3. Jordaania ametiasutustega sõlmitavas vastastikuse mõistmise memorandumis ja laenulepingus sätestatakse järgmist:

tagatakse, et Jordaania kontrollib korrapäraselt liidu üldeelarvest eraldatud vahendite nõuetekohast kasutamist, võtab asjakohaseid meetmeid rikkumiste ja pettuste ennetamiseks ning vajaduse korral ka õiguslikke meetmeid, et nõuda tagasi kõik käesoleva otsuse alusel antud ebaseaduslikult omastatud rahalised vahendid;

tagatakse liidu finantshuvide kaitse, kehtestades selleks eelkõige kooskõlas nõukogu määrustega (EÜ, Euratom) nr 2988/95 (9) ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96 (10) ning kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL, Euratom) nr 883/2013 (11) erimeetmed liidu makromajanduslikku finantsabi mõjutavate pettuste, korruptsiooni ja muude rikkumiste ärahoidmiseks ja tõkestamiseks;

c)	komisjonile (sh Euroopa Pettustevastasele Ametile) või tema esindajatele antakse sõnaselged volitused kontrollimiste, sealhulgas kohapealsete kontrollide ja inspekteerimiste läbiviimiseks;

d)	komisjonile ja kontrollikojale antakse sõnaselged volitused teostada liidu makromajandusliku finantsabi andmise perioodil ja selle järel auditeid, sealhulgas dokumentide auditeid ja kohapealseid auditeid, näiteks tegevushinnanguid;

e)	tagatakse, et liit võib nõuda laenu ennetähtaegset tasumist, kui on kindlaks tehtud, et Jordaania on liidu makromajandusliku finantsabi haldamise kontekstis olnud seotud pettuse või korruptsioonijuhtumiga või mõne muu ebaseadusliku tegevusega, mis kahjustab liidu finantshuve.

4. Liidu makromajandusliku finantsabi rakendamise ajal jälgib komisjon tegevushinnangute kaudu abi seisukohast olulise rahastamiskorra, haldusmenetluste ning sise- ja väliskontrollimehhanismide usaldusväärsust Jordaanias, samuti seda, kuidas peab Jordaania kinni kokkulepitud ajakavast.

Artikkel 7

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL) nr 182/2011 tähenduses.

2. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

Artikkel 8

1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule iga aasta 30. juuniks aruande käesoleva otsuse rakendamise kohta eelmisel aastal, sh hinnangu selle rakendamisele. Aruandes:

a)	analüüsitakse liidu makromajandusliku finantsabi rakendamisel tehtud edusamme;

b)	hinnatakse Jordaania majanduslikku olukorda ja väljavaateid ning artikli 3 lõikes 1 osutatud poliitikameetmete rakendamisel tehtud edusamme;

c)	käsitletakse vastastikuse mõistmise memorandumis sätestatud majanduspoliitiliste tingimuste täitmist ja Jordaania jooksvaid majandus- ja eelarvetulemusi ning näidatakse, et komisjoni otsus liidu makromajandusliku finantsabi osamaksed välja maksta on nendega kooskõlas.

2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule hiljemalt kahe aasta jooksul pärast artikli 1 lõikes 4 osutatud abiperioodi lõppemist järelhindamise aruande, milles hinnatakse liidu makromajandusliku finantsabi tulemusi ja tõhusust ning seda, mil määral on liidu makromajanduslik finantsabi aidanud kaasa abi eesmärkide saavutamisele.

Artikkel 9

Käesolev otsus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Strasbourg, 11. detsember 2013

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

V. LEŠKEVIČIUS

(1) Euroopa Parlamendi 20. novembri 2013. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 5. detsembri 2013. aasta otsus.

(2) Euroopa – Vahemere piirkonna leping, millega luuakse assotsiatsioon ühelt poolt Euroopa ühenduste ja nende liikmesriikide ning teiselt poolt Jordaania Hašimiidi Kuningriigi vahel (EÜT L 129, 15.5.2002, lk 3).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. augusti 2013. aasta otsus nr 778/2013/EL täiendava makromajandusliku finantsabi andmise kohta Gruusiale (ELT L 218, 14.8.2013, lk 15).

(4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55, 28.2.2011, lk 13).

(5) Nõukogu 26. juuli 2010. aasta otsus 2010/427/EL, millega määratakse kindlaks Euroopa välisteenistuse korraldus ja toimimine (ELT L 201, 3.8.2010, lk 30).

(6) Nõukogu 25. mai 2009. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 480/2009 välistegevuse tagatisfondi asutamise kohta (ELT L 145, 10.6.2009, lk 10).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL, Euratom) nr 966/2012, mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ, Euratom) nr 1605/2002 (ELT L 298, 26.10.2012, lk 1).

(8) Komisjoni 29. oktoobri 2012. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 1268/2012, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL, Euratom) nr 966/2012 (mis käsitleb Euroopa Liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantseeskirju) kohaldamise eeskirju (ELT L 362, 31.12.2012, lk 1).

(9) Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1).

(10) Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse muu eeskirjade eiramiste eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2).

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT L 248, 18.9.2013, lk 1).

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/10

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1352/2013,

4. detsember 2013,

millega kehtestatakse vormid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuni 2013. aasta määrust (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003, (1) eriti selle artikli 6 lõiget 1 ja artikli 12 lõiget 7,

olles konsulteerinud Euroopa Andmekaitseinspektoriga

ning arvestades järgmist:

(1)	Määruses (EL) nr 608/2013 sätestatakse tingimused ja menetlused, mille alusel tolliasutused võtavad meetmeid, kui intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kaup kuulub nõukogu määruse (EMÜ) nr 2913/92 (2) kohaselt tollijärelevalve alla või oleks pidanud sinna kuuluma.

(2)

Vastavalt määrusele (EL) nr 608/2013 võivad isikud ja üksused, kellel on selleks nõuetekohane õigus, esitada pädevale tolliasutusele taotluse, et toll võtaks meetmeid kõnealuste kaupade suhtes (taotlus), samuti võivad nad taotleda selle ajavahemiku pikendamist, mille jooksul tollil tuleb eelnevalt rahuldatud taotluse kohaseid meetmeid võtta (pikendamistaotlus).

(3)	Selleks et tagada ühetaolised tingimused taotluse ja pikendamistaotluse jaoks, tuleks kehtestada standardvormid.

(4)	Nende standardvormidega tuleks asendada vormid, mis on ette nähtud komisjoni määrusega (EÜ) nr 1891/2004, (3) millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EÜ) nr 1383/2003, (4) mis tuleb asendada määrusega (EL) nr 608/2013.

(5)	Seega tuleks määrus (EÜ) nr 1891/2004 kehtetuks tunnistada.

(6)	Määrust (EL) nr 608/2013 hakatakse kohaldama alates 1. jaanuarist 2014 ja seepärast tuleks käesolevat määrust hakata kohaldama samast kuupäevast alates.

(7)	Käesolevas määruses sätestatud meetmed on kooskõlas määruse (EL) nr 608/2013 artikli 34 lõikes 1 nimetatud tolliseadustiku komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

1. Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 6 osutatud taotlus, et toll võtaks meetmeid intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kaupade suhtes (taotlus), esitatakse käesoleva määruse I lisas sätestatud vormi kasutades.

2. Määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 12 osutatud taotlus selle ajavahemiku pikendamiseks, mille jooksul tollil tuleb meetmeid võtta (pikendamistaotlus), esitatakse käesoleva määruse II lisas sätestatud vormi kasutades.

3. I ja II lisas sätestatud vorme täidetakse vastavalt III lisas sätestatud täitmisjuhendile.

Artikkel 2

Ilma et see piiraks määruse (EL) nr 608/2013 artikli 5 lõike 6 täitmist, võib käesoleva määruse I ja II lisas sätestatud vorme vajaduse korral täita loetava käekirjaga käsitsi.

Nendes vormides ei tohi olla kustutamisi, ülekirjutatud sõnu ega muid parandusi ja need peavad olema koostatud kahes eksemplaris.

Vormi käsitsi täitmise korral tuleb sissekanded teha tindiga ja trükitähtedega.

Artikkel 3

Määrus (EÜ) nr 1891/2004 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 4. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 181, 29.6.2013, lk 15.

(2) Nõukogu määrus (EMÜ) nr 2913/92, 12. oktoober 1992, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1).

(3) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1891/2004, 21. oktoober 2004, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 1383/2003 teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 328, 30.10.2004, lk 16).

(4) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003, 22. juuli 2003, teatavate intellektuaalomandi õiguste rikkumises kahtlustatavate kaupade suhtes võetava tollimeetme ja kõnealuseid õigusi rikkuvaks tunnistatud kaupade suhtes võetavate meetmete kohta (ELT L 196, 2.8.2003, lk 7).

I LISA

II LISA

III LISA

TÄITMISJUHEND

I. NÕUDED I LISAS SÄTESTATUD MEETMETE VÕTMISE TAOTLUSE VORMI LAHTRITELE, MILLE TÄIDAB TAOTLEJA

Vormi tärniga (*) tähistatud lahtrid on kohustuslikud ja tuleb täita.

Kui lahtri üks väli või mitu välja on tähistatud plussmärgiga (+), tuleb vähemalt üks neist täita.

Lahtritesse, kuhu on märgitud „Ametlike märkuste jaoks”, andmeid ei sisestata.

Lahter 1: taotleja

Sellesse lahtrisse kantakse andmed taotleja kohta. See peab sisaldama teavet taotleja nime ja täieliku aadressi ning tema telefoni-, mobiiltelefoni- või faksinumbri kohta. Kui see on asjakohane, võib taotleja sisestada oma maksukohustuslase numbri, mis tahes muu riikliku registreerimisnumbri ning oma ettevõtja registreerimis- ja identifitseerimisnumbri (EORI nr), mis on kogu liidus ainulaadne number, mille liikmesriigi tolliasutus on määranud tollitoimingutega seotud ettevõtjatele. Taotleja võib vajaduse korral sisestada ka oma e-posti ja oma veebisaidi aadressi.

Lahter 2: liidu/riigi tasandil taotlus

Asjakohasesse lahtrisse tuleb teha linnuke, et näidata, kas tegemist on liidu või riigi tasandil taotlusega, nagu on viidatud määruse (EL) nr 608/2013 artikli 2 punktides 10 ja 11.

Lahter 3: taotleja staatus

Asjakohasesse lahtrisse tuleb teha linnuke, et näidata taotleja staatust määruse (EL) nr 608/2013 artikli 3 tähenduses. Taotlusele tuleb lisada dokumendid, mis tõendavad pädevale tolliasutusele rahuldavalt, et taotlejal on taotluse esitamise õigus.

Lahter 4: taotleja nimel taotluse esitanud esindaja

Kui taotleja esitab taotluse esindaja kaudu, kantakse sellesse lahtrisse andmed kõnealuse esindaja kohta. Taotlus peab sisaldama tõendeid tema volituste kohta tegutseda esindajana kooskõlas selle liikmesriigi õigusaktidega, kus taotlus esitatakse, ja vastavasse lahtrisse tehakse linnuke.

Lahter 5: selle õiguse liik, mille kohta taotlus esitatakse

Siia märgitakse täitmisele kuuluva(te) intellektuaalomandi õigus(t)e liik/liigid, tehes vastavasse lahtrisse linnukese.

Lahter 6: liikmesriik või (liidu tasandil taotluse korral) liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse

Siia märgitakse liikmesriik või (liidu tasandil taotluse korral) liikmesriigid, kus tolli sekkumist taotletakse, tehes vastavasse lahtrisse linnukese.

Lahter 7: esindaja õigusküsimustes

Sellesse lahtrisse märgitakse andmed taotleja poolt õigusküsimuste eest vastutavaks määratud esindaja kohta.

Lahter 8: esindaja tehnilistes küsimustes

Sellesse lahtrisse märgitakse andmed taotleja poolt tehniliste küsimuste eest vastutavaks määratud esindaja kohta, kui esindaja tehnilistes küsimustes erineb lahtris 7 märgitud esindajast.

Lahter 9: andmed õiguslike ja tehniliste küsimuste eest vastutavate esindajate kohta liidu tasandil taotluse korral

Liidu tasandil taotluse korral esitatakse andmed lahtris 6 nimetatud, taotleja poolt liikmesriigis tehniliste küsimuste eest vastutavaks määratud esindaja või esindajate kohta eraldi lisas, mis sisaldab lahtrites 7 ja 8 nõutud teabeelemente. Juhul kui esindaja on määratud rohkem kui ühe liikmesriigi poolt, tuleb selgelt näidata, milliste liikmesriikide poolt ta on määratud.

Lahter 10: väikeste kaubapartiide menetlus

Kui taotleja soovib taotleda määruse (EL) nr 608/2013 artiklis 26 sätestatud väikeste kaubapartiide hävitamise menetluse kasutamist, tuleb teha linnuke sellesse lahtrisse.

Lahter 11: loetelu õiguse liikidest, mille kohta taotlus esitatakse

Sellesse lahtrisse sisestatakse teave jõustamist vajava(te) õigus(t)e kohta.

Veergu „Nr” sisestatakse igale taotluses osutatud intellektuaalomandiõigusele vastav järjekorranumber.

Veergu „Õiguse liik” märgitakse intellektuaalomandi õiguse liik, kasutades asjakohast lühendit, mis on lahtris 5 sulgudes.

Veergu „Loetelu õiguse esemeks olevatest kaupadest” märgitakse nende kaupade liik, mida kõnealune intellektuaalomandiõigus hõlmab ja mille suhtes taotleja soovib taotleda õiguskaitse rakendamist tollis.

Alajaotus „Piiratud käsitlemine” lahtrites 12–28

Kui taotleja soovib, et tema poolt lahtrites 12–28 esitatud teavet käsitletaks piiratult määruse (EL) nr 608/2013 artikli 31 lõike 5 tähenduses, tuleb teha linnuke sellese alajaotusse.

Lehekülg 2: teave autentse kauba kohta lahtrites 12–19

Kui see on asjakohane, sisestab taotleja lahtritesse 12–19 autentse kauba eri- ja tehnilised andmed, vajaliku teabe, mis võimaldab tolliasutustel kergesti tuvastada intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega kauba, ja teabe, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandiõigus(t)e rikkumise riske.

Lahter 12: andmed kauba kohta

Lahter 12 peab sisaldama autentse kauba kirjeldust, sh kujundust ja graafilisi sümboleid, kauba kombineeritud nomenklatuuri koodi ja väärtust ELi siseturul. Vajaduse korral lisab taotleja kõnealuse kauba pildid. Teave paigutatakse eri kaubaliikide või eri kaubasortimentide kaupa.

Lahter 13: kauba iseloomulikud tunnused

Lahter 13 peab sisaldama teavet autentse kauba tüüpiliste tunnuste, nt märgistuse, siltide, turvaniitide, hologrammide, nööpide, lipikute ja vöötkoodi kohta, kirjeldades nende täpset asukohta kaubal ja nende välimust.

Lahter 14: tootmiskoht

Lahter 14 peab sisaldama teavet autentse kauba tootmise koha kohta.

Lahter 15: asjaosalised ettevõtjad

Lahter 15 peab sisaldama teavet volitatud importijate, tarnijate, tootjate, vedajate, kaubasaajate või eksportijate kohta. Teave paigutatakse eri kaubaliikide kaupa.

Lahter 16: kauplejad

Lahter 16 peab sisaldama teavet isikute või üksuste kohta, kellel on õigus kaubelda intellektuaalomandiõiguse kasutamisega seotud toodetega, mille suhtes õiguskaitse rakendamist taotletakse. Teave hõlmab nende isikute ja üksuste nime, aadressi ja registreerimisnumbreid (nt EORI nr). Samuti hõlmab see teavet selle kohta, kuidas litsentsiomanikud saavad tõestada oma volitusi kõnealus(t)e intellektuaalomandiõigus(t)e kasutamiseks.

Lahter 17: üksikasjad kauba tollivormistuse kohta ja teave kauba turustamise kohta

Lahter 17 peab sisaldama teavet autentse kauba turustamise kanalite, nt keskladude, logistikaosakondade, transpordivahendite, marsruutide ja tarnimise ning tolliprotseduuride ja nende tollipunktide kohta, kus autentse kauba tollivormistus tehakse.

Lahter 18: pakendid

See lahter peab sisaldama teavet autentse kauba pakendi kohta, nt järgmist teavet:

a)	pakendite liik, mis on näidatud komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (1) lisas 38 esitatud asjakohaseid koode kasutades;

b)	pakendite tüüptunnused (nt märgistus, sildid, turvaniidid, hologrammid, nööbid, lipikud ja vöötkoodid), sh nende täpne asukoht pakendil;

c)	pakendi konkreetne kujundus (värv, kuju);

d)	vajaduse korral kauba pildid.

Lahter 19: saatedokumendid

Lahter 19 peab sisaldama teavet autentse kauba saatedokumentide, nt brošüüride, kasutusjuhendite, garantiidokumentide või muude samalaadsete dokumentide kohta.

Lehekülg 3: teave rikkumiskahtlusega kauba kohta lahtrites 20–27

Kui see on asjakohane, sisestab taotleja lahtritesse 20–27 teabe, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandiõigus(t)e rikkumise riske.

Lahter 20: andmed kauba kohta

Lahter 20 peab sisaldama intellektuaalomandiõiguse rikkumise kahtlusega (rikkumiskahtlusega) kauba kirjeldust, sh kujundust ja graafilisi sümboleid. Vajaduse korral lisab taotleja kõnealuse kauba pildid. Teave paigutatakse eri kaubaliikide või eri kaubasortimentide kaupa.

Lahter 21: kauba iseloomulikud tunnused

Lahter 21 peab sisaldama teavet rikkumiskahtlusega kauba tüüpiliste tunnuste, nt märgistuse, siltide, turvaniitide, hologrammide, nööpide, lipikute ja vöötkoodi kohta, kirjeldades nende täpset asukohta kaubal ja nende välimust.

Lahter 22: tootmiskoht

Lahter 22 peab sisaldama teavet rikkumiskahtlusega kauba teadaoleva või oletatava päritolukoha, päritolu ja tarnimise kohta.

Lahter 23: asjaosalised ettevõtjad

Lahter 23 peab sisaldama teavet importijate, tarnijate, tootjate, vedajate, kaubasaajate või eksportijate kohta, keda kahtlustatakse asjaomaste intellektuaalomandiõiguste rikkumisse kaasatuses.

Lahter 24: kauplejad

Lahter 24 peab sisaldama teavet isikute või üksuste kohta, kellel ei ole õigust kaubelda intellektuaalomandiõiguse kasutamisega seotud toodetega, mille suhtes õiguskaitse rakendamist taotletakse, ning kes on varem nende toodetega liidus kaubelnud.

Lahter 25: teave kauba turustamise kohta

Lahter 25 peab sisaldama teavet rikkumiskahtlusega kauba turustamise kanalite, nt keskladude, logistikaosakondade, transpordivahendite, marsruutide ja tarnimise ning tolliprotseduuride ja nende tollipunktide kohta, kus rikkumiskahtlusega kauba tollivormistus tehakse.

Lahter 26: pakendid

See lahter peab sisaldama teavet rikkumiskahtlusega kauba pakendi kohta, nt järgmist teavet:

a)	pakendite liik, mis on näidatud määruse (EMÜ) nr 2454/93 lisas 38 esitatud asjakohaseid koode kasutades;

b)	pakendite tüüptunnused (nt märgistus, sildid, hologrammid, nööbid, lipikud ja vöötkoodid), sh nende täpne asukoht pakendil;

c)	pakendi konkreetne kujundus (värv, kuju);

d)	vajaduse korral kauba pildid.

Lahter 27: saatedokumendid

Lahter 27 peab sisaldama teavet rikkumiskahtlusega kauba saatedokumentide, nt brošüüride, kasutusjuhendite, garantiidokumentide või muude samalaadsete dokumentide kohta.

Lahter 28: lisateave

Lahtris 28 võib taotleja esitada asjakohast lisateavet, mis võimaldab tolliasutustel analüüsida ja hinnata asjakohas(t)e intellektuaalomandiõigus(t)e rikkumise riske, nt konkreetset teavet rikkumiskahtlusega kauba kavandatavate tarnete kohta, sh konkreetne ja üksikasjalik teave transpordivahendi, mahutite ja asjaosaliste isikute kohta.

Lahter 29: kohustused

Selle lahtri sõnastust ei tohi muuta ja siia ei tohi sisestada andmeid.

Lahter 30: allkiri

Lahtrisse 30 peab taotleja või lahtrisse 4 märgitud taotleja esindaja sisestama taotluse täitmise koha ja kuupäeva ja andma allkirja. Allakirjutanu nimi kirjutatakse trükitähtedega.

II. NÕUDED II LISAS SÄTESTATUD PIKENDAMISTAOTLUSE VORMI LAHTRITELE, MILLE TÄIDAB OTSUSE SAAJA

Vormi tärniga (*) tähistatud lahtrid on kohustuslikud ja tuleb täita.

Kui lahtrite väljad on tähistatud plussiga (+), tuleb vähemalt üks neist väljadest täita.

Ärge sisestage andmeid lahtritesse, kuhu on märgitud „Ametlike märkuste jaoks”.

Lahter 1: andmed otsuse saaja kohta

Sellesse lahtrisse kantakse andmed otsuse saaja kohta.

Lahter 2: pikendamistaotlus

Sellesse lahtrisse kantakse taotluse registreerimisnumber, mille kaks esimest kohta tähistavad taotluse rahuldava liikmesriigi kahetähelist ISO-koodi. Otsuse saaja peab osutama, kas ta taotleb muudatusi taotluses sisalduvas teabes, tehes vastavasse kasti linnukese.

Lahter 3: allkiri

Lahtrisse 3 peab otsuse saaja või tema esindaja sisestama taotluse täitmise koha ja kuupäeva ning andma allkirja. Allakirjutanu nimi kirjutatakse trükitähtedega.

(1) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/35

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1355/2013,

17. detsember 2013,

millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrust (EÜ) nr 882/2004 ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks, (1) eriti selle artikli 15 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)	Komisjoni määruses (EÜ) nr 669/2009 (2) on sätestatud selle I lisas nimetatud mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine impordil (edaspidi „nimekiri”) määruse (EÜ) nr 882/2004 I lisas loetletud territooriumidele sisenemise kohtades.

(2)	Määruse (EÜ) nr 669/2009 artikliga 2 on ette nähtud, et nimekirja tuleb ajakohastada korrapäraselt ning vähemalt kord kvartalis, võttes arvesse vähemalt kõnealuses artiklis osutatud teabeallikaid.

(3)

Toidu- ja söödaalase kiirhoiatussüsteemi kaudu teatatud toiduga seotud juhtumite sagedus ja asjakohasus, kolmandates riikides korraldatud Toidu- ja Veterinaarameti uurimiste tulemused ning liikmesriikide poolt määruse (EÜ) nr 669/2009 artikli 15 kohaselt komisjonile esitatud kvartaliaruanded mitteloomse sööda ja toidu saadetiste kohta viitavad sellele, et nimekirja tuleks muuta.

(4)

Eelkõige tuleks nimekirjast kustutada need tooted, mis kättesaadava teabe kohaselt vastavad üldjoontes rahuldavalt liidu õigusaktidega ette nähtud asjaomastele ohutusnõuetele ja mille puhul puudub seega vajadus jätkata kõrgendatud rangusastmega ametlikku kontrollimist. Seetõttu tuleks nimekirjast välja jätta kirjed, mis käsitlevad Aserbaidžaanist pärit sarapuupähkleid, Indiast pärit muskaatõit, ingverit ja kurkumit, Indoneesiast pärit muskaatõit ning Taist pärit kapsasköögivilju.

(5)	Järjepidevuse ja selguse tagamiseks on asjakohane asendada määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa käesoleva määruse lisas sätestatud tekstiga.

(6)	Seepärast tuleks määrust (EÜ) nr 669/2009 vastavalt muuta.

(7)	Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas toiduahela ja loomatervishoiu alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EÜ) nr 669/2009 I lisa asendatakse käesoleva määruse lisas esitatud tekstiga.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kolmandal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määrust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 165, 30.4.2004, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EÜ) nr 669/2009, 24. juuli 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil ja muudetakse otsust 2006/504/EÜ (ELT L 194, 25.7.2009, lk 11).

LISA

„I LISA

Mitteloomne sööt ja toit, mille suhtes nähakse ette kõrgendatud rangusastmega ametlik kontrollimine määratud sisenemiskohtades

Sööt ja toit

(kavandatud kasutusotstarve)

CN-kood (1)

TARICi alamrubriik

Päritoluriik

Oht

Identsuse ja füüsilise kontrollimise sagedus (%)

Rosinad

0806 20

Afganistan (AF)

Ohratoksiin A

(toit)

—	Koorimata maapähklid

—	1202 41 00

Brasiilia (BR)

Aflatoksiinid

—	Kooritud maapähklid

—	1202 42 00

—	Maapähklivõi

—	2008 11 10

—	Muul viisil töödeldud või konserveeritud maapähklid

—	2008 11 91; 2008 11 96; 2008 11 98

(sööt ja toit)

Maasikad (külmutatud)

0811 10

Hiina (CN)

Noroviirus ja A-hepatiit

(toit)

Brassica oleracea (muu söödav kapsas perekonnast Brassica, Hiina spargelkapsas) (2)

ex 0704 90 90

Hiina (CN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (3)

(toit – värske või jahutatud)

Kuivatatud nuudlid

ex 1902 11 00;

ex 1902 19 10;

ex 1902 19 90;

ex 1902 20 10;

ex 1902 20 30;

ex 1902 20 91;

ex 1902 20 99;

ex 1902 30 10;

ex 1902 30 10

Hiina (CN)

Alumiinium

(toit)

Pomelid

ex 0805 40 00

31; 39

Hiina (CN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (4)

(toit – värske)

Tee, lõhna- või maitseainetega või ilma

0902

Hiina (CN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (5)

(toit)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00; ex 0710 80 95

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (6)

—	Karella-kibekurk (Momordica charantia)

—	ex 0709 99 90; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Dominikaani Vabariik (DO)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (6)

—	Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

—	0709 60 10; ex 0709 60 99

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	0710 80 51; ex 0710 80 59

—	Apelsinid (värsked või kuivatatud)

—	0805 10 20; 0805 10 80

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (7)

—

Maasikad

—	0810 10 00

(toit – värske puuvili)

Piprad (paprikad ja muud) (Capsicum spp.)

0709 60 10;

ex 0709 60 99;

Egiptus (EG)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (8)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud)

0710 80 51;

ex 0710 80 59

—	Capsicum annuum, terve

—	0904 21 10

India (IN)

Aflatoksiinid

—	Capsicum annuum, purustatud või jahvatatud

—	ex 0904 22 00

—	Perekonda Capsicum kuuluvate taimede terved viljad, v.a paprikad (Capsicum annuum)

—	0904 21 90

—	Karri (vürtspaprikatooted)

—	0910 91 05

—	Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

—	0908 11 00; 0908 12 00

(toit – kuivatatud vürtsid)

—	Muskaatpähkel (Myristica fragrans)

—	0908 11 00; 0908 12 00

Indoneesia (ID)

Aflatoksiinid

(toit – kuivatatud vürtsid)

—	Herned (kaunadega) (poetamata)

—	ex 0708 10 00

Kenya (KE)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (9)

—	Oad (kaunadega) (poetamata)

—	ex 0708 20 00

(toit – värske ja jahutatud)

Münt

ex 1211 90 86

Maroko (MA)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (10)

(toit – värsked ürdid)

Kuivatatud oad

0713 39 00

Nigeeria (NG)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (11)

(toit)

Arbuusi (Egusi, Citrullus lanatus) seemned ja nendest saadud tooted

ex 1207 70 00;

ex 1106 30 90;

ex 2008 99 99

Sierra Leone (SL)

Aflatoksiinid

(toit)

Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

ex 0709 60 99

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (12)

(toit – värske)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Tai (TH)

Salmonella (13)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86

—

Münt

—	ex 1211 90 86

(toit – värsked ürdid)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (14)

—

Basiilik

—	ex 1211 90 86

(püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	Spargeload (Vigna unguiculata spp. sesquipedalis)

—	ex 0708 20 00; ex 0710 22 00

Tai (TH)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (14)

—	Baklažaanid

—	0709 30 00; ex 0710 80 95

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

—	Paprikad (Capsicum annuum)

—	0709 60 10; 0710 80 51

Türgi (TR)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (15)

(toit – värske, jahutatud või külmutatud köögivili)

Rosinad

0806 20

Usbekistan (UZ)

Ohratoksiin A

(toit)

—	Koriandrilehed

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (16)

—	Basiilik (püha basiilik, vürtsbasiilik)

—	ex 1211 90 86

—

Münt

—	ex 1211 90 86

—

Petersell

—	ex 0709 99 90

(toit – värsked ürdid)

—	Söödav muskushibisk

—	ex 0709 99 90

Vietnam (VN)

Pestitsiidide jääke on analüüsitud meetodikombinatsioonidel GC-MS ja LC-MS põhineval multimeetodil või ühe jäägi meetodil (16)

—	Piprad (v.a paprika) (Capsicum spp.)

—	ex 0709 60 99

(toit – värske)

(1) Kui mingi CN-koodi alla kuuluvatest toodetest on vaja üle vaadata üksnes teatav osa ja kaupade nomenklatuuris puudub kõnealuse koodi all konkreetne alajaotis, lisatakse koodile „ex”.

(2) Brassica oleracea L. convar. Botrytis (L) Alef var. Italica Plenck, cultivar alboglabra. Tuntakse ka nimede „Kai Lan”, „Gai Lan”, „Gailan”, „Kailan”, „Chinese bare Jielan” all.

(3) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: kloorfenapüür, fiproniil (fiproniili ja sulfooni metaboliitide (MB46136) summa, väljendatud fiproniilina), karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), atseetamipriid, dimetomorf ja propikonasool.

(4) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: triasofoss, triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa), metüülparatioon (metüülparatiooni ja metüülparaoksooni summa, väljendatud metüülparatioonina), fentoaat, metidatioon.

(5) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: buprofesiin; imidaklopriid; fenvaleraat ja esfenvaleraat (RS & SR isomeeride summa); profenofoss; trifluraliin; triasofoss; triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa), tsüpermetriin (tsüpermetriin, kaasa arvatud komponentisomeeride segud (isomeeride summa)).

(6) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: amitraas (amitraas, sealhulgas 2,4-dimetüülaniliiniosa sisaldavad metaboliidid, väljendatud amitraasina), atsefaat, aldikarbi (aldikarbi, selle sulfoksiidi ja selle sulfooni summa, väljendatud aldikarbina), karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), klorofenapüür, kloropürifoss, ditiokarbamaadid (ditiokarbamaadid, väljendatud CS2-na, sealhulgas maneeb, mankotseeb, metiraam, propineeb, tiraam ja tsiraam), diafentiuroon, diasinoon, diklorofoss, dikofool (p, p' ja o,p' isomeeride summa), dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), endosulfaan (alfa- ja beeta-isomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina), fenamidoon, imidaklopriid, malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina), metamidofoss, metiokarb (metiokarbi ja metiokarbsulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud metiokarbina), metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), monokrotofoss, oksamüül, profenofoss, propikonasool, tiabendasool, tiaklopriid.

(7) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), tsüflutriin (tsüflutriin, sealhulgas komponentisomeeride segud (isomeeride summa)) tsüprodiniil, diasinoon, dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), etioon, fenitrotioon, fenpropatriin, fludioksoniil, heksaflumuroon, lambda-tsühalotriin, metiokarb (metiokarbi ja metiokarbsulfoksiidi ja sulfooni summa, väljendatud metiokarbina), metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), oksamüül, fentoaat, metüültiofanaat.

(8) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü-karbofuraani segu, väljendatud karbofuraanina), kloropürifoss, tsüpermetriin (tsüpermetriin, sealhulgas muud komponentisomeeride segud (isomeeride summa)) tsüprokonasool, dikofool (p, p' ja o,p' isomeeride summa), difenokonasool, dinotefuraan, etioon, flusilasool, folpeet, prokloraas (prokloraasi ja selle 2,4,6-triklorofenoolosa sisaldavad metaboliidid, väljendatud prokloraasina), profenofoss, propikonasool, metüültiofanaat ja triforiin.

(9) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), kloropürifoss, atsefaat, metamidofoss, metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), diafentiuroon, indoksakarb S ja R isomeeride summana.

(10) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: kloropürifoss, tsüpermetriin (tsüpermetriin, sealhulgas muud komponentisomeeride segud (isomeeride summa)), dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), endosulfaan (alfa- ja beeta-isomeeride ning endosulfaansulfaadi summa, väljendatud endosulfaanina), heksakonasool, metüülparatioon (metüülparatiooni ja metüülparaoksooni summa, väljendatud metüülparatioonina), metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), flutriafool, karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), flubeendiamiid, müklobutaniil, malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina).

(11) Eelkõige diklorofossi jäägid.

(12) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü-karbofuraani summa väljendatud karbofuraanina), metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), triasofoss, malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina), profenofoss, protiofoss, etioon, karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), triforiin, protsümidoon, formetanaat: formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat(vesinikkloriidina).

(13) Standardmeetod EN/ISO 6579 või sertifitseeritud meetod, mis on valideeritud nimetatud standardmeetodi alusel, kooskõlas komisjoni määruse (EÜ) nr 2073/2005 (ELT L 338, 22.12.2005, lk 1) artikliga 5.

(14) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: atsefaat, karbarüül, karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü-karbofuraani summa, väljendatud karbofuraanina), kloropürifoss, metüülkloropürifoss, dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), etioon, malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina), metalaksüül ja metalaksüül-M (kaasa arvatud muud komponentisomeeride segud, sealhulgas metalaksüül-M (isomeeride summa)), metamidofoss, metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), monokrotofoss, profenofoss, protiofoss, kvinalfoss, triadimefoon ja triadimenool (triadimefooni ja triadimenooli summa), triasofoss, dikrotofoss, EPN, triforiin.

(15) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), oksamüül, karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), klofentesiin, diafentiuroon, dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), formetanaat: formetanaadi ja selle soolade summa, väljendatud formetanaat(vesinikkloriidina), malatioon (malatiooni ja malaksooni summa, väljendatud malatioonina), protsümidoon, tetradifoon, metüültiofanaat.

(16) Eelkõige järgmiste pestitsiidide jäägid: karbofuraan (karbofuraani ja 3-hüdroksü-karbofuraani summa, väljendatud karbofuraanina), karbendasiim ja benomüül (benomüüli ja karbendasiimi summa, väljendatud karbendasiimina), kloropürifoss, profenofoss, permetriin (isomeeride summa), heksakonasool, difenokonasool, propikonasool, fiproniil (fiproniili ja sulfoonmetaboliidi (MB46136) summa, väljendatud fiproniilina), propargiit, flusilasool, fentoaat, tsüpermetriin (tsüpermetriin, sealhulgas muud komponentisomeeride segud (isomeeride summa)), metomüül ja tiodikarb (metomüüli ja tiodikarbi summa, väljendatud metomüülina), kvinalfoss, pentsükuroon metidatioon, dimetoaat (dimetoaadi ja ometoaadi summa, väljendatud dimetoaadina), fenbukonasool.”

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/43

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) nr 1356/2013,

17. detsember 2013,

millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Hiina Rahvavabariigist saadetud vähesel määral muudetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordi kaudu, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 30. novembri 2009. aasta määrust (EÜ) nr 1225/2009 kaitse kohta dumpinguhinnaga impordi eest riikidest, mis ei ole Euroopa Ühenduse liikmed (1) (edaspidi „algmäärus”), eriti selle artikli 13 lõiget 3 ja artikli 14 lõiget 5,

olles konsulteerinud nõuandekomiteega vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5

ning arvestades järgmist:

A. TAOTLUS

(1)

Euroopa Komisjonile (edaspidi „komisjon”) on esitatud algmääruse artikli 13 lõike 3 ja artikli 14 lõike 5 kohane taotlus uurida võimalikku kõrvalehoidmist Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest ning kehtestada teatavate Hiina Rahvavabariigist saadetud veidi muudetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes registreerimisnõue.

(2)	Taotluse esitasid 6. novembril 2013 neli liidu hõreda koega klaaskiust kangaste tootjat: Saint-Gobain Adfors CZ s.r.o., Tolnatext Fonalfeldolgozo, Valmieras „Stikla Skiedra” AS ja Vitrulan Technical Textiles GmbH.

B. TOODE

(3)

Toode, mille puhul võib olla tegemist meetmetest kõrvalehoidmisega, on Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangad (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm, kaal on rohkem kui 35 g/m2 ning mis on praegu klassifitseeritud CN-koodide ex 7019 51 00 ja ex 7019 59 00 alla (edaspidi „vaatlusalune toode”).

(4)	Uurimisalune toode on sama, mis eelmises põhjenduses määratletud toode, kuid see on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 7019 40 00 alla ja pärit Hiina Rahvavabariigist (edaspidi „uurimisalune toode”).

C. KEHTIVAD MEETMED

(5)	Praegu jõus olevad meetmed, millest väidetavalt kõrvale hoitakse, on dumpinguvastased meetmed, mis on kehtestatud nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 (2).

D. UURIMISE ALGATAMISE PÕHJUSED

(6)

Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et Hiina Rahvavabariigist pärit teatavate hõreda koega klaaskiust kangaste suhtes kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest hoitakse kõrvale, muutes vaatlusalust toodet vähesel määral selliselt, et see liigituks tollikoodide alla, mille suhtes meetmeid tavaliselt ei kohaldata, ning et muudatus ei muuda vaatlusaluse toote põhiomadusi. Vähesel määral muutmine tähendab klaaskiudheide osakaalu lisamist kudedesse, nii et klaaskiud domineerib uurimisaluses tootes kaalu järgi ning seetõttu liigitatakse toode CN-koodi 7019 40 00 alla kui klaaskiudheidest riie.

(7)	Taotluses esitatud esmapilgul usutavad tõendid on järgmised.

(8)

Taotlusest ilmneb, et pärast seda, kui vaatlusaluse toote suhtes kehtestati rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 lõplik dumpinguvastane tollimaks, on Hiina Rahvavabariigist liitu eksportimine kaubandusstruktuuri poolest oluliselt muutunud ning sellel pole muud asjakohast põhjust või majanduslikku õigustust kui tollimaksu kehtestamine.

(9)	Muutuse põhjuseks näib olevat asjaolu, et liitu imporditakse uurimisalust toodet. Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisalusel tootel on samasugused põhiomadused ja kasutusotstarve kui vaatlusalusel tootel.

(10)

Lisaks sisaldab taotlus piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et vaatlusaluse toote impordi suhtes kehtivate dumpinguvastaste meetmete parandavat mõju kahjustatakse nii koguste kui ka hinna osas. Uurimisalust toodet imporditakse märkimisväärses koguses ning see on ilmselt asendanud vaatlusaluse toote impordi. On piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisalust toodet imporditakse hindadega, mis on madalamad meetmete kehtestamiseni viinud uurimise käigus kindlaks määratud mittekahjustavast hinnast.

(11)	Taotlus sisaldab piisavalt esmapilgul usutavaid tõendeid selle kohta, et uurimisaluse toote hinnad on vaatlusaluse toote varem kindlaks määratud normaalväärtusega võrreldes dumpinguhinnad.

(12)	Kui uurimise käigus tuvastatakse lisaks eespool nimetatule veel muid algmääruse artiklis 13 nimetatud kõrvalehoidmismeetodeid, võidakse uurida ka neid.

E. MENETLUS

(13)	Eespool esitatut arvesse võttes on komisjon jõudnud järeldusele, et on olemas piisavalt tõendeid põhjendamaks uurimise algatamist vastavalt algmääruse artikli 13 lõikele 3 ja kehtestamaks uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõuet vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5.

a) Küsimustik

(14)

Selleks et saada uurimise jaoks vajalikuks peetavat teavet, saadab komisjon küsimustikud teadaolevatele Hiina Rahvavabariigi eksportijatele/tootjatele ja eksportijate/tootjate ühendustele, teadaolevatele liidu importijatele ja importijate ühendustele ja Hiina Rahvavabariigi ametiasutustele. Vastavalt vajadusele võib teavet taotleda ka liidu tootmisharult.

(15)

Igal juhul peavad kõik huvitatud isikud komisjoniga viivitamatult, kuid mitte hiljem kui käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul ühendust võtma ja taotlema küsimustikku käesoleva määruse artikli 3 lõikes 1 ette nähtud tähtaja jooksul, arvestades et käesoleva määruse artikli 3 lõikes 2 ette nähtud tähtaega kohaldatakse kõigi huvitatud isikute suhtes.

(16)	Hiina Rahvavabariigi ametiasutusi teavitatakse uurimise algatamisest.

b) Teabe kogumine ja huvitatud isikute ärakuulamine

(17)	Kõigil huvitatud isikutel palutakse teha kirjalikult teatavaks oma seisukohad ja esitada tõendid. Lisaks sellele võib komisjon huvitatud isikud ära kuulata, kui nad esitavad kirjaliku taotluse, milles on näidatud, et neil on selleks konkreetsed põhjused.

c) Vabastus impordi registreerimise nõudest või meetmetest

(18)	Algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt võib uurimisaluse toote impordi vabastada registreerimisnõudest või meetmetest, kui impordi puhul ei esine meetmetest kõrvalehoidmist.

(19)

Kuna võimalik meetmetest kõrvalehoidmine toimub väljaspool liitu, võib algmääruse artikli 13 lõike 4 kohaselt uurimisaluse toote tootjad Hiina Rahvavabariigis meetmetest vabastada, kui nad suudavad tõendada, et nad ei ole seotud (3) ühegi tootjaga, kelle suhtes meetmed kehtivad, (4) ning kelle puhul on leitud, et nad ei hoia meetmetest kõrvale algmääruse artikli 13 lõigete 1 ja 2 tähenduses. Tootjad, kes soovivad vabastust, peaksid käesoleva määruse artikli 3 lõikes 3 esitatud tähtaja jooksul esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega.

F. REGISTREERIMINE

(20)

Vastavalt algmääruse artikli 14 lõikele 5 kehtestatakse uurimisaluse toote impordi suhtes registreerimisnõue tagamaks, et kui uurimise tulemusena tehakse kindlaks meetmetest kõrvalehoidmine, siis saaks dumpinguvastase tollimaksu sisse nõuda alates kuupäevast, mil sellise impordi suhtes registreerimisnõue kehtestati.

G. TÄHTAJAD

(21)

Tõrgeteta asjaajamise huvides tuleks kehtestada tähtajad, mille jooksul

—	huvitatud isikud saavad endast komisjonile teada anda, esitada oma kirjaliku seisukoha, tagastada täidetud küsimustikud ja esitada muud teavet, mida tuleks uurimisel arvestada;

—	Hiina Rahvavabariigis asuvad tootjad võivad taotleda vabastust impordi registreerimisest või meetmetest ning

—	huvitatud isikud võivad esitada komisjonile kirjaliku ärakuulamistaotluse.

(22)	Tähelepanu juhitakse asjaolule, et enamiku algmääruses sätestatud menetlusõiguste kasutamine sõltub sellest, kas huvitatud isik on endast käesoleva määruse artiklis 3 sätestatud tähtaja jooksul teatanud.

H. KOOSTÖÖSOOVIMATUS

(23)	Kui mõni huvitatud isik ei võimalda juurdepääsu vajalikule teabele või ei esita seda ettenähtud tähtaja jooksul või takistab uurimist olulisel määral, võib vastavalt algmääruse artiklile 18 teha nii negatiivsed kui ka positiivsed järeldused kättesaadavate faktide põhjal.

(24)	Kui selgub, et huvitatud isik on esitanud ebaõiget või eksitavat teavet, siis jäetakse selline teave arvesse võtmata ning võidakse toetuda kättesaadavatele faktidele.

(25)	Kui huvitatud isik ei tee koostööd või teeb seda üksnes osaliselt ning kui järeldused põhinevad seetõttu kättesaadavatel faktidel vastavalt algmääruse artiklile 18, võib tulemus olla asjaomasele isikule ebasoodsam, kui see oleks olnud tema koostöö korral.

I. UURIMISE AJAKAVA

(26)	Uurimine viiakse algmääruse artikli 13 lõike 3 kohaselt lõpule üheksa kuu jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

J. ISIKUANDMETE TÖÖTLEMINE

(27)	Uurimise käigus kogutud isikuandmeid töödeldakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2000. aasta määrusele (EÜ) nr 45/2001 üksikisikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ühenduse institutsioonides ja asutustes ning selliste andmete vaba liikumise kohta (5).

K. ÄRAKUULAMISE EEST VASTUTAV AMETNIK

(28)

Huvitatud isikud võivad taotleda kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku sekkumist. Ärakuulamise eest vastutav ametnik on vahendaja huvitatud isikute ja komisjoni uurimistalituse vahel. Ärakuulamise eest vastutav ametnik tegeleb toimikule juurdepääsu taotlustega, vaidlustega dokumentide konfidentsiaalsuse üle, tähtaegade pikendamise taotlustega ja kolmandate isikute ärakuulamistaotlustega. Ärakuulamise eest vastutav ametnik võib korraldada huvitatud isiku ärakuulamise ja olla vahendaja tagamaks, et huvitatud isikud saaksid oma kaitseõigusi täiel määral kasutada.

(29)

Taotlus saada ärakuulamise eest vastutava ametniku juures ära kuulatud tuleb esitada kirjalikult ning selles tuleb selgitada taotluse esitamise põhjused. Ärakuulamise eest vastutav ametnik annab võimaluse ka sellisteks ärakuulamisteks, kus on esindatud isikud, kes esitavad erinevaid seisukohti ja vastuväiteid.

(30)	Lisateave ja kontaktandmed on huvitatud isikutele kättesaadavad kaubanduse peadirektoraadi ärakuulamise eest vastutava ametniku veebisaidil http://ec.europa.eu/commission_2010-2014/degucht/contact/hearing-officer/.

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 algatatakse uurimine, et teha kindlaks, kas importides liitu Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaid (välja arvatud klaaskiust plaadid), mille koeruudu pikkus ja laius on üle 1,8 mm, kaal on rohkem kui 35 g/m2 ning mis on praegu klassifitseeritud CN-koodi ex 7019 40 00 (TARICi kood 7019400011, 7019400021 ja 7019400050) all, hoitakse kõrvale rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud meetmetest.

Artikkel 2

Tolliasutused võtavad vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artikli 13 lõikele 3 ja artikli 14 lõikele 5 asjakohaseid meetmeid käesoleva määruse artiklis 1 määratletud toote registreerimiseks selle importimisel liitu.

Registreerimisnõue aegub üheksa kuu möödumisel käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.

Komisjon võib määruse alusel lubada tolliasutustel lõpetada liitu imporditavate toodete registreerimise selliste tootjate puhul, kes on taotlenud registreerimisest vabastamist ja kelle puhul on tehtud kindlaks, et nad täidavad vabastuse nõuded.

Artikkel 3

1. Küsimustikke tuleb komisjonilt taotleda 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas.

2. Kõik huvitatud isikud, kes soovivad, et nende märkusi uurimise käigus arvesse võetaks, peavad endast komisjonile teatama ning esitama kirjalikult oma seisukohad ja küsimustiku vastused või mis tahes muu teabe 37 päeva jooksul pärast käesoleva määruse avaldamist Euroopa Liidu Teatajas, kui ei ole sätestatud teisiti.

3. Hiina Rahvavabariigis asuvad tootjad, kes taotlevad registreerimisnõudest või meetmetest vabastamist, peavad esitama taotluse koos nõuetekohaste tõenditega sama 37-päevase tähtaja jooksul.

4. Huvitatud isikud võivad sama 37-päevase tähtaja jooksul taotleda komisjonilt ärakuulamist.

5. Huvitatud isikutel palutakse esitada kõik esildised ja taotlused elektrooniliselt (mittekonfidentsiaalsed esildised e-posti teel, konfidentsiaalsed esildised CD-Ril või DVD-l) ning märkida tuleb huvitatud isiku nimi, aadress, e-posti aadress, telefoni- ja faksinumber. Täidetud küsimustike juurde kuuluvad volikirjad, allkirjastatud tõendid ja nende täiendused tuleb esitada paberil, seega kas posti teel või käsipostiga allpool esitatud aadressil. Kui huvitatud isik ei saa esitada esildisi ja taotlusi elektroonilisel kujul, tuleb tal sellest vastavalt algmääruse artikli 18 lõikele 2 viivitamatult komisjonile teatada. Täiendavat teavet komisjoniga peetava kirjavahetuse kohta võivad huvitatud isikud saada kaubanduse peadirektoraadi veebisaidi vastavalt veebilehelt http://ec.europa.eu/trade/policy/accessing-markets/trade-defence/.

Kõik kirjalikud esildised, sealhulgas käesolevas määruses nõutud teave, küsimustiku vastused ja kirjavahetus, mida huvitatud isikud käsitlevad konfidentsiaalsena, peavad olema märgistatud sõnaga „Limited” („piiratud kasutusega”) (6) ning vastavalt algmääruse artikli 19 lõikele 2 peab nendega kaasas olema mittekonfidentsiaalne versioon, millel on märge „For inspection by interested parties” („tutvumiseks huvitatud isikutele”).

Komisjoni postiaadress:

European Commission

Directorate-General for Trade

Directorate H

Office: N105 08/020

1049 Bruxelles/Brussel

BELGIQUE/BELGIË

Faks +32 222962219

E-post: TRADE-OPEN-MESH-FABRICS-DUMPING@ec.europa.eu

Artikkel 4

Käesolev määrus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõigis liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) ELT L 343, 22.12.2009, lk 51.

(2) ELT L 204, 9.8.2011, lk 1.

(3) Vastavalt komisjoni määruse (EMÜ) nr 2454/93 (millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustiku rakendussätted) (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1) artiklile 143 käsitatakse isikuid üksteisega seotuna ainult siis, kui a) nad on teineteise äriettevõtte ametiisikud või juhatuse liikmed; b) nad on õiguslikult seisundilt äripartnerid; c) nende vahel on töösuhe; d) üks isik otse või kaudselt omab, kontrollib või valdab 5 % või rohkem mõlema poole kõigist emiteeritud hääleõiguslikest osadest või aktsiatest; e) üks nendest kontrollib otseselt või kaudselt teist; f) kolmas isik kontrollib otseselt või kaudselt mõlemaid; g) nad koos kontrollivad otseselt või kaudselt kolmandat isikut või h) nad on ühe ja sama perekonna liikmed. Isikuid käsitatakse ühe ja sama perekonna liikmetena ainult juhul, kui nad on sugulussuhetelt i) abikaasad, ii) vanem ja laps, iii) vend ja õde (sealhulgas poolvend ja -õde), iv) vanavanem ja lapselaps, v) onu või tädi ja õe- või vennalaps, vi) ämm või äi ja väimees või minia, vii) abikaasa vend või õemees ja abikaasa õde või vennanaine.. Selles kontekstis tähendab „isik” mis tahes füüsilist või juriidilist isikut.

(4) Isegi kui tootjad on eespool kirjeldatud viisil seotud ettevõtjatega, kelle suhtes kehtivad Hiina Rahvavabariigist lähtuva ekspordi suhtes kehtestatud meetmed (esialgsed dumpinguvastased meetmed), võidakse siiski anda vabastus juhul, kui puuduvad tõendid, et seotus ettevõtjatega, kelle suhtes esialgsed meetmed kehtivad, on loodud või seda on kasutatud esialgsetest meetmetest kõrvale hoidmiseks.

(5) EÜT L 8, 12.1.2001, lk 1.

(6) See on konfidentsiaalne dokument vastavalt määruse (EÜ) nr 1225/2009 artiklile 19 ja GATT 1994 VI artikli rakendamist käsitleva WTO lepingu (dumpinguvastane leping) artiklile 6. Seda dokumenti kaitstakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1049/2001 (EÜT L 145, 31.5.2001, lk 43) artikli 4 kohaselt.

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/47

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) nr 1357/2013,

17. detsember 2013,

millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 12 oktoobri 1992. aasta määrust (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik, (1) eriti selle artiklit 247,

ning arvestades järgmist:

(1)	Mittesooduspäritolureegleid tuleb kohaldada kõikide soodustuseta kaubanduspoliitiliste meetmete suhtes, sealhulgas dumpinguvastaste ja tasakaalustavate tollimaksude suhtes.

(2)

Määruse (EMÜ) nr 2913/92 artiklis 24 on sätestatud aluspõhimõte, mille kohaselt kaupa, mille tootmine on toimunud rohkem kui ühes riigis, loetakse pärinevaks riigist, kus toimus selle viimane oluline majanduslikult põhjendatud töötlemine või toiming selleks seadmestatud ettevõttes, mille tulemusena valmis uus toode või mis oli tähtis valmistamisetapp.

(3)	Kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ja nende põhikomponentide vabasse ringlusse lubamise korral on komisjoni määruse (EL) nr 513/2013 (2) kohaselt kohaldatud ajutist dumpinguvastast tollimaksu.

(4)

Kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide ning nende põhikomponentide hulka kuuluvate kristalsest ränist fotoelektriliste elementide suhtes kehtestatud ajutiste dumpinguvastaste tollimaksude õige ja ühetaolise rakendamise tagamiseks tuleb kehtestada üksikasjalik reegel määruse (EMÜ) nr 2913/92 toodete päritolu kindlaksmääramist käsitleva artikli 24 põhimõtte tõlgendamiseks.

(5)

Kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide tootmisprotsessi võib jagada järgmisteks põhilisteks etappideks: räniplaatide tootmine; räniplaatide töötlemine kristalsest ränist fotoelektrilisteks elementideks; fotoelektrilise mooduli või paneeli kokkupanek kristalsest ränist fotoelektrilistest elementidest.

(6)

Kristalsest ränist fotoelektriliste paneelide või moodulite tootmise kõige olulisem etapp on räniplaatide töötlemine kristalsest ränist fotoelektrilisteks elementideks. See on otsustava tähtsusega tootmisetapp, mille käigus paneeli või mooduli koostisosadele antakse neid iseloomustavad konkreetsed omadused ja määratakse lõplikult kindlaks nende kasutamine paneelis või moodulis.

(7)

Seepärast tuleks kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide tootmisprotsessi puhul käsitada kõnealust töötlust määruse (EMÜ) nr 2913/92 artikli 24 kohase viimase olulise töötlusena. Kristalsest ränist fotoelektriliste elementide valmistajariiki tuleks seega käsitada kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide mittesooduspäritoluriigina.

(8)

Otsusega 94/800/EÜ (3) kiitis nõukogu muu hulgas heaks Marrakechis 15. aprillil 1994 allakirjutatud lõppaktile lisatud päritolureeglite lepingu (WTO–GATT 1994). Kõnealuses lepingus ühtlustamise tööprogrammi kohta kehtestatud põhimõtete kohaselt tuleks kauba viimase olulise töötluse toimumisriigi kindlaksmääramisel lähtuda esmajärjekorras sellest, millises riigis kaasnes tootmisprotsessiga tariifiklassifikatsiooni muutus. Ainult juhul, kui kõnealusest kriteeriumist lähtudes ei ole võimalik viimase olulise töötluse toimumiskohta kindlaks määrata, võib kasutada muid kriteeriume, näiteks lisandväärtuse kriteeriumi või konkreetse töötlemistoimingu kriteeriumi. On asjakohane rakendada samu põhimõtteid ELi tollialastes õigusaktides.

(9)

Kristalsest ränist fotoelektrilised elemendid klassifitseeritakse harmoneeritud süsteemi (HS) rubriiki 8541. Kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid ja paneelid klassifitseeritakse samasse rubriiki. Sisendmaterjalina kasutatavad räniplaadid klassifitseeritakse HSi rubriiki 3818. Seega kajastab tariifiklassifikatsiooni muutuse reegel adekvaatselt kristalsest ränist fotoelektriliste elementide viimast olulist töötlust. Samas on välistatud võimalus käsitada lõpptoote päritoluriigina riiki, kus kristalsest ränist fotoelektrilised paneelid või moodulid kokku pannakse, sest paneelid ja elemendid klassifitseeritakse samasse rubriiki.

(10)

Toodete puhul, mille viimane töötlus on toote kokkupanek, kasutatakse tavaliselt lisandväärtusel põhinevat päritolureeglit koos tariifiklassifikatsiooni muutuse reegliga, kuid kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite või paneelide puhul ei ole see asjakohane, sest kõnealuste toodete puhul on kõige olulisema tootmisetapi kindlaksmääramine parem viis vajaliku ettearvatavuse ja õiguskindluse tagamiseks.

(11)

Kui kristalsest ränist fotoelektrilised paneelid või moodulid ei vasta tariifiklassifikatsiooni muutusega seotud põhireeglile, on nende päritolu kindlaksmääramiseks vaja nn abireeglit. Sellisel juhul tuleks paneeli või mooduli päritoluriigina käsitada kristalsest ränist fotoelektriliste elementide päritoluriiki või riiki, kust on pärit kasutatud kristalsest ränist fotoelektriliste elementide väärtuseliselt suurem osa.

(12)	Teatud tingimustel võib kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid klassifitseerida ka HSi rubriiki 8501. Ka selliste fotoelektriliste paneelide või moodulite jaoks tuleks kehtestada samasugune reegel, nagu on kehtestatud HSi rubriigi 8541 toodete jaoks.

(13)	Seepärast tuleks komisjoni määrust (EMÜ) nr 2454/93 (4) vastavalt muuta.

(14)	Tolliseadustiku komitee ei esitanud oma arvamust. Peeti vajalikuks rakendusakti olemasolu ning eesistuja esitas apellatsioonikomiteele täiendavaks aruteluks rakendusakti eelnõu. Apellatsioonikomitee ei esitanud oma arvamust,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 11. lisa muudetakse vastavalt käesoleva määruse lisale.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub seitsmendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 302, 19.10.1992, lk 1.

(2) Komisjoni määrus (EL) nr 513/2013, 4. juuni 2013, millega kehtestatakse ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide ja plaatide) impordi suhtes ja muudetakse määrust (EL) nr 182/2013, millega kehtestatakse registreerimisnõue selliste Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud toodete impordi suhtes (ELT L 152, 5.6.2013, lk 5).

(3) Nõukogu otsus 94/800/EÜ, 22. detsember 1994, mis käsitleb Euroopa Ühenduse nimel sõlmitavaid tema pädevusse kuuluvaid küsimusi puudutavaid kokkuleppeid, mis saavutati mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay voorus (1986–1994) (EÜT L 336, 23.12.1994, lk 1).

(4) Komisjoni määrus (EMÜ) nr 2454/93, 2. juuli 1993, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (EÜT L 253, 11.10.1993, lk 1).

LISA

Määruse (EMÜ) nr 2454/93 11. lisa muudetakse järgmiselt:

CN-koodide „ex 8482” ja „ex 8520” alla klassifitseeritud tooteid käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

„Ex85 01

Kristalsest ränist fotoelektrilised moodulid või paneelid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud toote materjalid ning rubriiki 8541 klassifitseeritud materjalid.

Kui toode valmistatakse rubriiki 8501 või 8541 klassifitseeritud materjalidest, käsitatakse nende materjalide päritolu toote päritoluna.

Kui toode valmistatakse rubriiki 8501 või 8541 klassifitseeritud materjalidest, mis on pärit rohkem kui ühest riigist, käsitatakse väärtuseliselt suurema osa materjalide päritolu toote päritoluna.”

CN-koodide „ex 8528” ja „ex 8542” alla klassifitseeritud tooteid käsitlevate kannete vahele lisatakse järgmine kanne:

„Ex85 41

Kristalsest ränist fotoelektrilised elemendid, moodulid või paneelid

Tootmine mis tahes rubriigi materjalidest, välja arvatud toote materjalid.

Kui toode valmistatakse rubriiki 8541 klassifitseeritud materjalidest, käsitatakse nende materjalide päritolu toote päritoluna.

Kui toode valmistatakse rubriiki 8541 klassifitseeritud materjalidest, mis on pärit rohkem kui ühest riigist, käsitatakse väärtuseliselt suurema osa materjalide päritolu toote päritoluna.”

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/52

KOMISJONI RAKENDUSDIREKTIIV 2013/63/EL,

17. detsember 2013,

millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisa seoses seemnekartulite ja seemnekartulite partiide miinimumnõuetega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 13. juuni 2002. aasta direktiivi 2002/56/EÜ seemnekartuli turustamise kohta, (1) eriti selle artiklit 24,

ning arvestades järgmist:

(1)	Pärast direktiivi 2002/56/EÜ vastuvõtmist on välja töötatud uued kartuli aretamise meetodid ning kahjulike organismide diagnoosimise vahendid ja nende leviku vastu võitlemise põllumajandustavad on paranenud.

(2)

Selline tehnika areng võimaldab toota seemnekartuleid, mis vastavad rangematele nõuetele kui direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisas sätestatud nõuded. Samal ajal on saadud teavet uute tauditekitajate kohta ja teadmised olemasolevate taudide kohta on paranenud ning sellise teabe põhjal on ilmnenud, et mõne taudi suhtes on vaja võtta rangemaid meetmeid.

(3)	Seega on seemnekartuli turustamist ja kaubandusliku kvaliteedi kontrolli käsitlevat ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni (UNECE) standardit kohandatud, võttes arvesse kõnealust tehnika ja teaduse arengut (2).

(4)	Kõnealust arengut arvesse võttes tuleks teatavaid direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisas sätestatud miinimumtingimusi ja hälbeid ajakohastada ning II lisasse tuleks lisada piirangud mustkärna ja süvikkärna ning liiga kuivanud ja krimpsus kartulite suhtes.

(5)

Pärast direktiivi 2002/56/EÜ vastuvõtmist on saadud uusi teaduslikke teadmisi seemnekartulite põlvkondade arvu ja taimekahjustajate esinemise taseme vahelise seose kohta. Põlvkondade arvu piiramine on vajalik latentsetest taimekahjustajatest tuleneva riski vähendamiseks. Selline piirang on vajalik kõnealuse riski vähendamiseks ja selle asendamiseks ei ole muid vähem rangeid meetmeid. Seitse põlvkonda on sobiv piirnorm, mis tagab supereliit- ja eliitseemnekartuli puhul tasakaalu vajaduse vahel paljundada sertifitseeritud seemnekartulite tootmiseks piisav arv seemnekartuleid ja kaitsta nende tervislikku seisundit.

(6)

Kahjuliku organismi Synchytrium endobioticum (Schilb.) Perc. suhtes kehtestatud nõuded tuleks I lisast välja jätta, kuna selle esinemist seemnekartulitel reguleeritakse nõukogu direktiiviga 69/464/EMÜ (3). Kahjuliku organismi Corynebacterium sepedonicum (Spieck. et Kotth.) Skapt. ja Burkh. (mille nimetus on asendatud nimetusega Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus (Spieck. et Kotth.) Davis et al.) suhtes kehtestatud nõuded tuleks I ja II lisast välja jätta, kuna selle esinemist seemnekartulitel reguleeritakse nõukogu direktiiviga 93/85/EMÜ (4). Kahjuliku organismi Heterodera rostochiensis Woll. (mille nimetus on asendatud nimetusega Globodera rostochiensis (Wollenweber) Behrens) suhtes kehtestatud nõuded tuleks II lisast välja jätta, kuna selle esinemist seemnekartulitel reguleeritakse nõukogu direktiiviga 2007/33/EÜ (5). Kahjuliku organismi Pseudomonas solanacearum (Smith) Smith (mille nimetus on asendatud nimetusega Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al.) suhtes kehtestatud nõuded tuleks II lisast välja jätta, kuna selle esinemist seemnekartulitel reguleeritakse nõukogu direktiiviga 98/57/EÜ (6).

(7)	Seepärast tuleks direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisa vastavalt muuta.

(8)	Käesoleva direktiiviga ette nähtud meetmed on kooskõlas põllumajanduse, aianduse ja metsanduse seemnete ja paljundusmaterjali alalise komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2002/56/EÜ muudatused

Direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi lisale.

Artikkel 2

Ülevõtmine

Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigus- ja haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2015. Nad edastavad kõnealuste normide teksti viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2016.

Kui liikmesriigid need õigus- ja haldusnormid vastu võtavad, lisavad nad nendesse või nende ametliku avaldamise korral nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 3

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 4

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 193, 20.7.2002, lk 60.

(2) UNECE STANDARD S-1 concerning the marketing and commercial quality control of seed potatoes, 2011, New York.

(3) Nõukogu direktiiv 69/464/EMÜ, 8. detsember 1969, kartulivähi kontrolli kohta (EÜT L 323, 24.12.1969, lk 1).

(4) Nõukogu direktiiv 93/85/EMÜ, 4. oktoober 1993, kartuli ringmädaniku kontrolli kohta (EÜT L 259, 18.10.1993, lk 1).

(5) Nõukogu direktiiv 2007/33/EÜ, 11. juuni 2007, mis käsitleb kartuli-kiduussi tõrjet ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 69/465/EMÜ (ELT L 156, 16.6.2007, lk 12).

(6) Nõukogu direktiiv 98/57/EÜ, 20. juuli 1998, haigusetekitaja Ralstonia solanacearum (Smith) Yabuuchi et al. kontrolli kohta (EÜT L 235, 21.8.1998, lk 1).

LISA

Direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisa muudetakse järgmiselt.

I lisa muudetakse järgmiselt.

Punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

Eliitseemnekartul peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	kasvavate taimede ametlikul kontrollimisel ei tohi varrepõletikuga taimede arv ületada 1,0 %;

b)	vahetus järglaskonnas ei tohi nende taimede arv, mis ei ole sordiehtsad, ületada 0,25 % ja erinevast sordist taimede arv ei tohi ületada 0,1 %;

c)	vahetus järglaskonnas ei tohi nende taimede arv, millel on viirusinfektsiooni sümptomid, ületada 4,0 %;

d)	kasvavate taimede ametlikul kontrollimisel ei tohi mosaiikviiruse sümptomitega taimede arv ja keerdlehisuse sümptomitega taimede arv ületada 0,8 %.

Sertifitseeritud seemnekartul peab vastama järgmistele tingimustele:

a)	kasvavate taimede ametlikul kontrollimisel ei tohi varrepõletikuga taimede arv ületada 4,0 %;

b)	nende taimede arv, mis ei ole sordiehtsad, ja erinevast sordist taimede arv ei tohi kokku ületada 0,5 % ning vahetus järglaskonnas 0,5 %;

c)	vahetus järglaskonnas ei tohi nende taimede arv, millel on viirusinfektsiooni sümptomid, ületada 10,0 %;

d)	kasvavate taimede ametlikul kontrollimisel ei tohi mosaiikviiruse sümptomitega taimede arv ja keerdlehisuse sümptomitega taimede arv ületada 6,0 %.”

b)	Punkt 3 jäetakse välja.

Punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.	Punkti 1 alapunktide c ja d ning punkti 2 alapunktide c ja d alusel lubatud hälvet kohaldatakse ainult juhul, kui viirushaiguse on põhjustanud Euroopas levinud viirused.”

d)	Punktid 5 ja 6 jäetakse välja.

Lisatakse järgmine punkt:

„7.

Eliitseemnekartulite põlvkondade arvu piirnorm on neli ning supereliitseemnekartulite ja eliitseemnekartulite põlvkondade koguarvu piirnorm põllul on seitse.

Sertifitseeritud seemnekartulite põlvkondade arvu piirnorm on kaks.

Kui põlvkond ei ole ametlikul etiketil märgitud, peetakse asjaomaseid kartuleid vastavas kategoorias lubatud kõrgeimasse põlvkonda kuuluvaks.”

II lisa asendatakse järgmisega.

„II LISA

SEEMNEKARTULI PARTIIDE KVALITEEDI MIINIMUMNÕUDED

Lubatud hälve järgmiste seemnekartulite puhul lubatud lisandite, plekkide ja haiguste osas:

1.	muld ja võõrkehad: 1,0 % massist eliitseemnekartulite puhul ja 2,0 % massist sertifitseeritud seemnekartulite puhul;

2.	kuiv ja niiske mäda, v.a kui selle põhjuseks on Synchytrium endobioticum, Clavibacter michiganensis ssp. sepedonicus või Ralstonia solanacearum: 0,5 % massist, millest niiske mäda 0,2 % massist;

3.	välised plekid, nt moondunud või kahjustatud mugulad: 3,0 % massist;

4.	kartuli harilik kärn: mugulad on rohkem kui ühe kolmandiku ulatuses oma pinnast kärnadega kaetud: 5,0 % massist;

5.	kartuli mustkärn: mugulad on rohkem kui 10,0 % ulatuses oma pinnast kärnadega kaetud: 5,0 % massist;

6.	kartuli süvikkärn: mugulad on rohkem kui 10,0 % ulatuses oma pinnast kärnadega kaetud: 3,0 % massist;

7.	liigse kuivamise tõttu krimpsus mugulad või hõbekärna tõttu liigselt kuivanud mugulad: 1,0 % massist.

Lubatud hälve punktide 2–7 puhul kokku 6,0 % massist eliitseemnekartulite puhul ja 8,0 % massist sertifitseeritud seemnekartulite puhul.”

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/56

NÕUKOGU OTSUS 2013/768/ÜVJP,

16. detsember 2013,

ELi tegevuse kohta relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu lepingut, eriti selle artikli 26 lõiget 2 ja artikli 31 lõiget 1,

võttes arvesse liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1)

ÜRO Peaassamblee võttis 6. detsembril 2006. aastal vastu resolutsiooni 61/89 pealkirjaga „Relvakaubandusleping: tavarelvade impordi, ekspordi ja edasitoimetamise ühiste rahvusvaheliste standardite kehtestamine”, algatades sellega relvakaubanduslepingu väljatöötamise protsessi ÜROs. 2. detsembril 2009 võttis ÜRO Peaassamblee vastu resolutsiooni 64/48 pealkirjaga „Relvakaubandusleping”, millega ta otsustas korraldada 2012. aastal ÜRO relvakaubanduslepingu alase konverentsi, et töötada välja õiguslikult siduv kokkulepe, mis sisaldaks võimalikult kõrgetasemelisi tavarelvade tarnimise alaseid ühtseid rahvusvahelisi standardeid.

(2)

Kuna 2012. aasta juulis toimunud ÜRO relvakaubanduslepingu alane konverents ei suutnud ettenähtud aja jooksul lõppdokumendi suhtes kokkuleppele jõuda ja vastavalt 24. detsembril 2012 vastu võetud resolutsioonile 67/234 A, korraldati ÜRO relvakaubanduslepingu alane lõppkonverents 2013. aasta märtsis. Konverentsil töötati välja lepingu tasakaalustatud ja laiapõhjaline tekst, mis kolme ÜRO liikmesriigi vastuseisu tõttu ei leidnud siiski üksmeelset toetust. Küsimus edastati lahendamiseks ÜRO Peaassambleele, mis võttis resolutsiooni A/RES/67/234 B üle toimunud hääletusega 2. aprillil 2013 relvakaubanduslepingu suure häälteenamusega vastu. Seejärel avati leping 3. juunil 2013 allkirjastamiseks ja see jõustub pärast seda, kui 50. riik on selle ratifitseerinud. Kõik liidu liikmesriigid on lepingu allkirjastanud.

(3)

Oma 11. detsembri 2006. aasta, 10. detsembri 2007. aasta, 12. juuli 2010. aasta ja 25. juuni 2012. aasta järeldustes väljendas nõukogu kindlat toetust uuele rahvusvahelisele õiguslikult siduvale dokumendile, millega tuleks kehtestada kõrgeimad võimalikud ühtsed rahvusvahelised standardid, millega reguleeritakse tavarelvade seaduslikku kaubandust, ning mis peaks olema asjakohane kõikidele riikidele ja mida saaks seetõttu ülemaailmselt kohaldada.

(4)

Et suurendada osalemist relvakaubanduslepingu sõlmimise protsessis ja selle asjakohasust, võttis nõukogu vastu otsuse 2009/42/ÜVJP (1) ja otsuse 2010/336/ÜVJP, (2) millega toetati muuhulgas mitme piirkondliku seminari korraldamist kõikjal maailmas. Seoses 2012. aasta juulis tulemusteta lõppenud ÜRO konverentsiga täiendati liidu relvakaubanduslepingut toetavat jätkuvat tegevust nõukogu otsusega 2013/43/ÜVJP (3).

(5)

Nüüd on päevakohaseks prioriteediks lepingu kiire jõustumise ja täieliku rakendamise toetamine. Kooskõlas oma varasema toetusega relvakaubanduslepingu väljatöötamise protsessile saab liit nüüd selle eesmärgi saavutamisele oluliselt kaasa aidata, tuginedes eelkõige oma pikaajalisele ekspordikontrolli toetamise ja teavitustegevuse rahastamise kogemusele. Kuna liidus kuulub relvade ja kahesuguse kasutusega kaupade ekspordilubade andmine liikmesriikide pädevusse, sõltub liidu abi- ja teavitusprogrammides kasutatav ekspordikontrollialane asjatundlikkus peamiselt liikmesriikidest. Seetõttu on liidu ekspordikontrollialase abi ja teavitustegevuse edukuse tagamiseks äärmiselt oluline, et liikmesriigid määraksid eksperdid liidu programmide läbiviimiseks.

(6)

Relvaekspordikontrolli valdkonnas on liidu abi andmine ja teavitustegevus toimunud vastavalt nõukogu ühismeetmele 2008/230/ÜVJP (4) ning nõukogu otsustele 2009/1012/ÜVJP (5) ja 2012/711/ÜVJP (6). Senine tegevus on olnud suunatud mitmele liidu lähinaabruses paiknevale kolmandale riigile, eesmärgiga tõhustada nende relvaekspordi kontrollisüsteeme ning saavutada selliste süsteemide suurem vastutus ja läbipaistvus.

(7)

Samuti on liit andnud määrusega (EL) nr 1717/2006 (7) kehtestatud stabiliseerimisvahendist pikka aega abi kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonnas, aidates välja töötada õigusraamistikku ja institutsioonilist suutlikkust kahesuguse kasutusega kaupade toimiva ekspordikontrolli kehtestamiseks ja jõustamiseks, mis hõlmab muu hulgas piirkondlikke koostöömeetmeid. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis 28. aprillil 2004 vastu resolutsiooni 1540 (2004), millega nähakse ette tõhus kontroll massihävitusrelvadega seotud kaupade tarnimise üle. Liit on toetanud resolutsiooni 1540 (2004) rakendamist eelkõige nõukogu ühismeetmega 2006/419/ÜVJP (8), nõukogu ühismeetmega 2008/368/ÜVJP (9) ja nõukogu otsusega 2013/391/ÜVJP (10) ning kõnealuse resolutsiooni ekspordikontrolli aspekte kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli abiprogrammidega.

(8)

Lisaks konkreetsele abile relvaekspordikontrolli valdkonnas aitavad ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise eesmärgil ja liidu kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli abiprogrammide raames välja töötatud kontrollid suurendada relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise alal üldist suutlikkust, sest paljudel juhtudel kattuvad kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli reguleerivad õigusnormid ja haldusmenetlused ning kontrolli teostavad asutused tavarelvade ekspordikontrolli omadega. Seetõttu toetab kahesuguse kasutusega kaupade valdkonnas antav abi relvaekspordikontrolli alast suutlikust. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline tagada kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli valdkonna tegevuse tihe koordineerimine relvakaubanduslepingu rakendamist toetava tegevusega.

(9)

Arvestades ekspordikontrollialase abi soovitavat koordineerimist muudes asjakohastes valdkondades antava abiga, on käesoleva nõukogu otsusega toetatava tegevuse eesmärk suurendada relvade tarnimise kontrolli alast suutlikkust mitmes abisaavas riigis, et toetada relvakaubanduslepingu tulemuslikku ja võimekat rakendamist. Kuna lepingu mõju oleneb selle ülemaailmse kohaldamise ulatusest ja järgimise määrast, toetatakse ka teavitustegevust ja teadlikkuse suurendamist, et suurendada asjaomaste sidusrühmade ja muude kolmandate riikide toetust relvakaubanduslepingule ning äratada neis huvi lepingu rakendamise vastu.

(10)

Nõukogu tegi Saksamaa majandus- ja ekspordikontrolli föderaalsele ametile (BAFA) ülesandeks otsuste 2009/1012/ÜVJP 2012/711/ÜVJP tehnilise rakendamise. BAFA viis edukalt lõpule kõik nõukogu otsusega 2009/1012/ÜVJP ette nähtud tegevused. BAFA on rakendusasutuseks ka stabiliseerimisvahendi alusel rahastatavate kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli projektide puhul. Eeltoodut arvestades on BAFA valimine relvakaubanduslepingu rakendamist kolmandates riikides toetava liidu tegevuse rakendusasutuseks põhjendatud, sest BAFA-l on tõendatud kogemused, kvalifikatsioon ja vajalikud ekspertteadmised kogu liidu asjakohase ekspordikontrollialase tegevuse kohta nii kahesuguse kasutusega kaupade kui ka relvade ekspordikontrolli valdkonnas. BAFA valimine soodustab kahesuguse kasutusega kaupade ja relvade ekspordikontrolliga seotud tegevuste vahelise sünergia kindlakstegemist, eesmärgiga tagada, et relvakaubanduslepinguga seotud abi täiendaks nõuetekohaselt kahesuguse kasutusega kaupade ja relvade ekspordikontrolli abiprogrammide raames juba antavat abi,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

1. Relvakaubanduslepingu kiire jõustumise ja rakendamise toetamiseks võtab liit meetmeid, mille eesmärgid on järgmised:

—	toetada taotluse esitanud riike relvade tarnimise kontrollisüsteemide tugevdamisel, et võimaldada neil relvakaubanduslepingut rakendada;

—	suurendada riikide ja piirkondade tasandil relvakaubanduslepingualast teadlikkust ja isevastutust asjaomaste riiklike ja piirkondlike asutuste ning kodanikuühiskonna sidusrühmade seas, et kaasata neid aktiivsemalt relvakaubanduslepingu rakendamisse.

2. Lõikes 1 nimetatud eesmärkide saavutamiseks korraldab liit projektide raames järgmisi tegevusi:

a)	aitab abisaavatel riikidel vastavalt vajadusele koostada, ajakohastada ja rakendada asjakohaseid õigus- ja haldusmeetmeid, et luua relvakaubanduslepingu nõuetele vastav tõhus relvade tarnimise kontrollisüsteem ja seda edasi arendada;

b)	parandada abisaavate riikide lube väljastavate ja õiguskaitseametnike eriteadmisi ja võimekust eelkõige parimate tavade tutvustamise, koolituse ja oluliste infoallikate kättesaadavaks tegemise abil, et tagada relvatarnete kontrolli nõuetekohane rakendamine ja jõustamine;

c)	edendada rahvusvahelise relvakaubanduse läbipaistvust relvakaubanduslepingus sätestatud läbipaistvusnõuete alusel;

edendada relvakaubanduslepingu kestvat järgimist abisaavate riikide poolt, kaasates selliseid asjaomaseid riiklikke ja piirkondlikke sidusrühmi nagu riikide parlamendid, pädevad piirkondlikud organisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindajad, kellel on pikaajaline huvi relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise järelevalve vastu;

e)	edendada laiemat huvi relvakaubanduslepingu vastu, luues kontakte riikidega, kes ei ole astunud samme relvakaubanduslepinguga ühinemise suunas, et toetada lepingu ülemaailmset kohaldamist.

Projektide raames korraldatavate käesolevas lõikes osutatud tegevuste üksikasjalik kirjeldus on esitatud lisas.

Artikkel 2

1. Käesoleva otsuse rakendamise eest vastutab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja (edaspidi „kõrge esindaja”).

2. Artikli 1 lõikes 2 osutatud ja projektide raames läbiviidavate tegevuste tehnilist rakendamist teostab Saksamaa majandus- ja ekspordikontrolli föderaalne büroo (BAFA).

3. BAFA täidab oma ülesannet kõrge esindaja vastutuse all. Sel eesmärgil lepib kõrge esindaja BAFAga kokku vajalike korralduste osas.

Artikkel 3

1. Lähtesumma artikli 1 lõikes 2 osutatud projektide raames läbiviidavateks tegevusteks on 5 200 000 eurot. Kogu projekti hinnanguline kogueelarve on 6 445 000 eurot. Hinnangulise eelarve lähtesummaga katmata osa annab Saksamaa Liitvabariigi valitsus kaasrahastamise teel.

2. Kulusid, mida rahastatakse lõikes 1 sätestatud lähtesummast, hallatakse vastavalt liidu üldeelarve suhtes kohaldatavatele menetlustele ja eeskirjadele.

3. Järelevalvet lõikes 1 osutatud kulude nõuetekohase haldamise üle teostab komisjon. Sel eesmärgil sõlmib komisjon BAFAga toetuslepingu. Toetuslepingus nähakse ette, et BAFA tagab liidu abi nähtavuse, mis vastab abi suurusele.

4. Komisjon püüab sõlmida lõikes 3 nimetatud toetuslepingu niipea kui võimalik pärast käesoleva otsuse jõustumist. Komisjon teavitab nõukogu kõigist protsessi käigus ilmnevatest raskustest ning teatab nõukogule toetuslepingu sõlmimise kuupäeva.

Artikkel 4

1. Kõrge esindaja annab nõukogule käesoleva otsuse rakendamise kohta aru, lähtudes BAFA koostatud korrapärastest aruannetest. Nimetatud aruannete põhjal viib nõukogu läbi hindamise.

2. Komisjon annab teavet artikli 1 lõikes 2 nimetatud projektide raames läbiviidavate tegevuste finantsaspektide kohta.

Artikkel 5

Käesolev otsus jõustub selle vastuvõtmise päeval.

Otsus kaotab kehtivuse 36 kuu möödumisel artikli 3 lõikes 3 nimetatud toetuslepingu sõlmimisest või 17. juuni 2014, kui enne seda kuupäeva ei ole nimetatud toetuslepingut sõlmitud.

Brüssel, 16. detsember 2013

Nõukogu nimel

eesistuja

C. ASHTON

(1) Nõukogu 19. jaanuari 2009. aasta otsus 2009/42/ÜVJP toetuse kohta ELi tegevusele, millega edendatakse Euroopa julgeolekustrateegia raames relvakaubanduslepingu sõlmimiseni viivat protsessi kolmandates riikides (ELT L 17, 22.1.2009, lk 39).

(2) Nõukogu 14. juuni 2010. aasta otsus 2010/336/ÜVJP ELi tegevuste kohta relvakaubanduslepingu toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 152, 18.6.2010, lk 14).

(3) Nõukogu 22. jaanuari 2013. aasta otsus 2013/43/ÜVJP liidu jätkuva tegevuse kohta relvakaubanduslepingu läbirääkimiste toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames (ELT L 20, 23.1.2013, lk 53).

(4) Nõukogu 17. märtsi 2008. aasta ühismeede 2008/230/ÜVJP relvaekspordikontrolli ning relvaekspordi toimimisjuhendi põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta (ELT L 75, 18.3.2008, lk 81).

(5) Nõukogu 22. detsembri 2009. aasta otsus 2009/1012/ÜVJP relvaekspordikontrolli ning ühismeetme 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava ELi tegevuse toetamise kohta (ELT L 348, 29.12.2009, lk 16).

(6) Nõukogu 19. novembri 2012. aasta otsus 2012/711/ÜVJP relvaekspordikontrolli ning ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP põhimõtete ja kriteeriumide edendamiseks kolmandates riikides läbiviidava liidu tegevuse toetamise kohta (ELT L 321, 20.11.2012, lk 62).

(7) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. novembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1717/2006, millega kehtestatakse stabiliseerimisvahend (ELT L 327, 24.11.2006, lk 1).

(8) Nõukogu 12. juuni 2006. aasta ühismeede 2006/419/ÜVJP ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 165, 17.6.2006, lk 30).

(9) Nõukogu 14. mai 2008. aasta ühismeede 2008/368/ÜVJP ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni nr 1540 (2004) rakendamise toetuseks ja massihävitusrelvade leviku vastase ELi strateegia rakendamise raames (ELT L 127, 15.5.2008, lk 78).

(10) Nõukogu 22. juuli 2013. aasta otsus 2013/391/ÜVJP massihävitusrelvade ja nende kandevahendite leviku tõkestamist käsitleva ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) praktilise rakendamise toetamiseks (ELT L 198, 23.7.2013, lk 40).

LISA

ARTIKLI 1 LÕIKES 2 OSUTATUD PROJEKTIDE RAAMES LÄBIVIIDAVAD TEGEVUSED

1. ÜVJP alusel antava toetuse taust ja põhjendus

Käesolev otsus tugineb nõukogu varasematele otsustele, mis käsitlevad ÜRO relvakaubanduslepingu vastuvõtmise protsessi toetamist ning vastutustundlikumate ja läbipaistvamate relvaekspordi kontrollisüsteemide väljatöötamise edendamist kolmandates riikides (1). ÜRO Peaassamblee võttis relvakaubanduslepingu vastu 2. aprillil 2013 ja leping avati allkirjastamiseks 3. juunil 2013.

Lepingu väljakuulutatud reguleerimisalaks on „rangeimate võimalike ühtsete rahvusvaheliste standardite kehtestamine tavarelvastuse rahvusvahelise kaubanduse reguleerimiseks või reguleerimise tõhustamiseks ning ebaseadusliku tavarelvadega kauplemise ennetamine ja likvideerimine ning nende kõrvalesuunamise ennetamine”. Lepingu väljakuulutatud eesmärk on „aidata kaasa rahvusvahelise ja piirkondliku rahu, julgeoleku ja stabiilsuse saavutamisele, vähendada inimkannatusi ning edendada koostööd, läbipaistvust ja lepinguosaliste riikide vastutustundlikku tegevust tavarelvastuse rahvusvahelises kaubanduses, suurendades seeläbi lepinguosaliste riikide vahelist usaldust”. Lepingu reguleerimisala ja eesmärk on seega kooskõlas liidu välis- ja julgeolekupoliitika üldise eesmärgiga, mis on sätestatud Euroopa Liidu lepingu artiklis 21 ja mida on veelgi täpsustatud Euroopa julgeolekustrateegias.

Seoses lepingu vastuvõtmisega ÜRO Peaassamblee poolt on liit määranud kindlaks kolm peamist relvakaubanduslepinguga seotud ülesannet: kindlustada lepingu kiire jõustumine, tagada selle tõhus rakendamine ja saavutada lepingu ülemaailmne kohaldamine. Ekspordikontrollialane abi ja teavitustegevus on nimetatud ülesannete lahendamisel äärmiselt olulised ning seetõttu on need käesoleva otsuse keskseteks elementideks.

Ekspordikontrollialase abi osas on käesoleva otsusega ette nähtud mitme eriotstarbelise abiprogrammi väljatöötamine, millega toetatakse abisaavaid riike vajaduspõhiselt ja kaugeleulatuvalt, et aidata neil liikuda relvakaubanduslepingu nõuete täitmise suunas. Abi antakse vastavalt sellekohasele tegevuskavale, mis lepitakse kokku abisaavate riikidega, kes täpsustavad oma tegevusprioriteedid, tagavad kohaliku isevastutuse ja väljendavad kohustumist valmistuda lepingu ratifitseerimiseks.

Lisaks eriotstarbelistele abiprogrammidele on käesoleva otsusega ette nähtud ka vajaduskohane abi, millega täiendatakse eriotstarbelisi abiprogramme muude abisaavate riikide puhul, kellel on piiratud ja eripärased vajadused. Selline vajaduskohane abi võimaldab liidul käsitleda abitaotlusi paindlikult ja vajadusi arvestades.

Selleks et toetada abisaavate riikide relvatarnete kontrolli alaste jõupingutuste pikaajalist jätkusuutlikkust, on käesoleva otsuse eesmärk kaasata selliseid sidusrühmi nagu riikide parlamendid, pädevad piirkondlikud organisatsioonid ja kodanikuühiskonna esindajad, kellel on pikaajaline huvi relvakaubanduslepingu tõhusa rakendamise järelevalve vastu.

Relvakaubanduslepingu ülemaailmse kohaldamise küsimuses sisaldab käesolev otsus teavitamiskomponenti, mille eesmärk on kaasata kõik asjaomased riigid. Tehtud on valik, mille kohaselt püütakse kõnealuste riikideni jõuda pädevate piirkondlike organisatsioonide kaudu, kuhu need riigid kuuluvad, ja mis tegelevad relvatarnete kontrolli küsimustega.

Seetõttu esitatakse otsuses abi ja teavitustegevuse terviklik pakett, mis võimaldab nõuetekohaselt käsitleda tuvastatud kolme ülesannet. Nimetatud ülesannete aktiivne lahendamine on kooskõlas liidu ja tema liikmesriikide pikaajalise ja kindla toetusega relvakaubanduslepingule.

2. Üldised eesmärgid

Käesoleva otsuse põhieesmärk on toetada riike, kes esitavad taotluse oma relvatarnete kontrollisüsteemide tugevdamiseks, et võimaldada neil relvakaubanduslepingut tõhusalt rakendada. Käesolevas raamistikus välja töötatud abimeetmeid käsitletakse seejärel asjakohaste sidusrühmade kaasamise laiemas kontekstis ja muudele riikidele suunatud teavitustegevuses. Liidu tegevus hõlmab konkreetselt järgmist:

a)	relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse suurendamine abisaavates riikides;

b)	teadlikkuse ja isevastutuse edendamine selliste asjaomaste sidusrühmade seas nagu pädevad piirkondlikud organisatsioonid, riikide parlamendid ja kodanikuühiskonna esindajad, kes on pikemas perspektiivis huvitatud lepingu tõhusast rakendamisest;

c)	muudele riikidele suunatud teavitustegevus eesmärgiga toetada lepingu ülemaailmset kohaldamist.

3. Projekti raames läbiviidavate tegevuste kirjeldus

3.1. Ekspertide reservi loomine

3.1.1. Projekti eesmärk

Ekspertide reservi loomise eesmärk on varustada rakendusasutus üldtuntud, pädeva ja usaldusväärse ressursiga, mille abil nõuetekohaselt reageerida abitaotlustele ja toetada neist tulenevaid abistamistegevusi. Sellise reservi loomise eesmärk on ka motiveerida liidu liikmesriikide ekspordikontrolliasutusi määrama asjakohaseid eksperte, sest ekspertide kättesaadavus ja abistamisse kaasamine on äärmiselt oluline kõnealuste tegevuste teostatavuse seisukohalt.

3.1.2. Projekti kirjeldus

Rakendusasutus moodustab ekspertide reservi. Reservi kuuluvad eksperdid osutavad abi, mis on abisaavate riikide jaoks välja töötatud ekspertide teadmistest lähtuvalt ning koostöös abisaavate riikidega ja vastab nende määratletud vajadustele.

Rakendusasutus peaks ekspertide valikul tagama võimalikult suure geograafilise esindatuse. Rakendusasutusel peaks olema võimalik kasutada muude liidu ekspordikontrolliasutuste asjakohaseid ja kättesaadavaid eksperte. Samuti peaks rakendusasutus soodustama ekspertide kaasamist riikidest, mis on hiljuti edukalt välja töötanud riikliku relvatarnete kontrollisüsteemi, sealhulgas sellise, mille välja töötamiseks on kasutanud selleks saadud rahvusvahelist abi.

Ekspertide reservi poolt kogutud üdised ekspertteadmised peaksid hõlmama riiklike relvatarnete kontrollisüsteemide kõiki aspekte, eelkõige õigusküsimused, lubade väljastamine, toll/jõustamine, teadlikkus, vastutusele võtmine / karistused, aruandlus/läbipaistvus.

3.2. Abistamise tegevuskavaga hõlmatud vajaduspõhised riiklikud abiprogrammid

3.2.1. Projekti eesmärk

Eriotstarbeliste abiprogrammide ja nendega seotud tegevuskava eesmärk on suurendada abisaavate riikide suutlikkust täita relvakaubanduslepingu nõudeid kõikehõlmaval ja jätkusuutlikul viisil. Tegevuskava muudab kavandatava abi abisaava riigi jaoks prognoositavaks ja annab ülevaate sellest, kuidas tema relvatarnete kontrolli alane suutlikkus peaks eeldatavalt paranema.

3.2.2. Projekti kirjeldus

Riiklikud abiprogrammid luuakse kuni 12 abisaava riiki jaoks. Otsuse rakendamise kahel esimesel aastal alustatakse tööd kuni kümne rakendamise abiprogrammiga, et liidul oleks võimalik reageerida lisataotlustele, mis esitatakse hilisemas etapis.

Eriotstarbelised abiprogrammid tuleks välja töötada järgmiste etappide kaupa:

taotlus relvakaubanduslepingu rakendamise alase abi saamiseks (esitatakse kolmanda riigi poolt rakendusasutusele). Selline taotlus peaks olema võimalikult põhjendatud ja ideaaljuhul tuleks selles juba nimetada konkreetsed valdkonnad, mille jaoks abi saada soovitakse. Vajaduse korral peaks abi taotlev riik viitama ka muudelt abiosutajatelt varem või jätkuvalt saadavale abile ning esitama teabe oma riikliku relvakaubanduslepingu rakendamise strateegia kohta;

b)	taotluse põhjendatuse ja 5.1 jaos nimetatud kriteeriumite alusel teeb kõrge esindaja koostöös nõukogu tavarelvastuse ekspordi töörühm a (COARM) ja rakendusasutusega otsuse taotluse esitanud riigi abikõlblikkuse kohta;

kui abitaotluse suhtes on tehtud positiivne otsus, korraldab rakendusasutus ekspertide hindamiskülastuse. Külastus peaks järgnema rakendusasutuse ja abi taotleva kolmanda riigi vahelistele tihedatele kontaktidele ning sellest peaksid osa võtma kõige asjakohasemad eksperdid, kes on valitud jaos 3.1 osutatud ekspertide reservist.

Ekspertide hindamiskülastuse ettevalmistamiseks võib võimaluse korral kasutada küsimustikke ja olemasoleva teabe kogumist. See sisaldab külastuse käigus abi taotleva riigi vajaduste ja prioriteetide esmast hindamist. Eelkõige võimaldab hindamiskülastus koos abi taotleva riigiga välja selgitada, mida on vaja relvakaubanduslepingu tõhusaks rakendamiseks, ning võrrelda neid vajadusi riigis olemasolevate relvatarnete kontrolli alaste ressurssidega. Ekspertide esmase hindamiskülastuse käigus koondatakse kokku kõik asjaomased riiklikud asutused ja sidusrühmad ning tehakse kindlaks motiveeritud ja usaldusväärsed kohalikud partnerid;

ekspertide hindamiskülastuse tulemuste põhjal koostab rakendusasutus abistamise tegevuskava. Abistamise tegevuskava koostamisel võtab rakendusasutus arvesse võimalikku muudelt organisatsioonidelt saadavat relvakaubanduslepinguga seotud mis tahes abi. Kui abi taotlev riik on juba välja töötanud relvakaubanduslepingu rakendamise riikliku strateegia, tagab rakendusasutus ka liidu abistamise tegevuskava kooskõla kõnealuse riikliku rakendamisstrateegiaga;

e)	ekspertide hindamiskülastuse tulemuste ja nende põhjal koostatud abistamise tegevuskava kavandi kohta esitatakse komisjonile aruanne käesoleva otsuse artiklis 3 sätestatud tavapärase finants- ja jutustava aruandluse raames;

f)	abistamise tegevuskava kavandit tutvustatakse abisaavale riigile, et saada sellele heakskiit. Tegevuskavas arvestatakse abisaava riigi vajadusi ja määratakse kindlaks abivajaduse prioriteedid;

g)	tegevuskava rakendamisse kaasatakse ekspertide reservist valitud asjakohased eksperdid ja vastavalt vajadusele muud sidusrühmad.

Sõltuvalt asjaomase abisaava riigi täpsetest vajadustest lähtutakse tegevuskava koostamisel tavapärasest viit valdkonda hõlmavast lähenemisviisist, mida tavaliselt kasutatakse strateegilise kaubanduskontrolliga seotud abi puhul (õigusküsimused, lubade andmine, toll/jõustamine, teadlikkuse suurendamine ja karistused / vastutusele võtmine). Lisaks nimetatud viiele tavapärasele valdkonnale pööratakse erilist tähelepanu aruandlusele ja läbipaistvusele.

Abivahendite valikusse kuuluvad eelkõige õiguslik analüüs, koolitusseminarid, õpikojad, õppekülastused ning veebipõhiste vahendite ja teabeallikate kasutamine. Rakendusasutus valib kõnealused abivahendid vastavalt ekspertide hindamiskülastuse käigus kindlaks tehtud täpsetele vajadustele ja prioriteetidele ning vastavalt kokkulepitud tegevuskavale. Abitaotluse nõuetekohaseks rahuldamiseks valitud abivahendid tuleks abistamise tegevuskavas selgelt välja tuua ja nende kasutamist põhjendada.

3.3. Vajaduskohase eriabi raames korraldatavad õpikojad

3.3.1. Projekti eesmärk

Vajaduskohase eriabi raames korraldatavate õpikodade eesmärk on suurendada abisaavate riikide relvatarnete kontrolli alast suutlikkust, et täita relvakaubanduslepingu nõudeid sihipäraselt ja asjakohasel viisil. Selline vajaduskohane abi võimaldab liidul reageerida paindlikult ja vajadusi arvestades abitaotlustele, milles on osutatud konkreetsele vajadusele, mis on oluline relvakaubanduse tõhusaks rakendamiseks.

3.3.2. Projekti kirjeldus

Abisaavatele riikidele korraldatakse eraldi kuni kümme kahepäevast õpikoda, et vastata konkreetsetele abitaotlustele ja sooviavaldustele edendada relvatarnete kontrollisüsteemi üht või mitut konkreetset valdkonda.

Õpikodade kaudu antakse piiratud ulatusega konkreetset ja sihipärast abi ja käsitletakse abisaava riigi tõstatatud konkreetset küsimust / konkreetseid küsimusi, näiteks relvatarnete kontrolli alaste õigusaktide analüüs, aruandluse parimad tavad, relvakaubanduslepingu riskihindamiskriteeriumite kohaldamiseks olulised teabeallikad, lõppkasutuse kontroll ja dokumendid. Õpikojad toimuvad abisaavas riigis ja teadmisi jagavad jaos 3.1 osutatud ekspertide reservist valitud eksperdid.

Rakendusasutuse ülesandeks on abitaotlusi vastu võtta ja teavitada taotlustest kõrget esindajat, kes otsustab COARMiga konsulteerides, kuidas neile reageerida. Kõrge esindaja hinnang lähtub eelkõige jaos 5.1 nimetatud kriteeriumitest, taotluse täpsusest, kaaluloleva küsimuse / kaalulolevate küsimuste määratlemise viisist ja geograafilisest tasakaalust.

3.4. Vahendite ülekandmise võimalus eriotstarbelistest abiprogrammidest vajaduskohase abi õpikodadele

Juhul kui jaos 3.2 ette nähtud täiemõõduliste eriotstarbeliste abiprogrammide maksimaalne arv jääb saavutamata, võib jaos 3.3 ette nähtud õpikodade arvu suurendada 20ni.

Kõrge esindaja ja komisjon koostöös COARMiga analüüsivad iga kuue kuu järel eriotstarbeliste abiprogrammidega seotud olukorda, et hinnata võimalusi suurendada eriabi raames korraldatavate õpikodade arvu proportsionaalselt lõpuleviimata eriotstarbeliste abiprogrammide arvuga.

3.5. Relvakaubanduslepingualast abi saavate riikide konverents

3.5.1. Projekti eesmärk

Konverentsi eesmärk on edendada teadlikkust ja isevastutust selliste asjaomaste sidusrühmade seas nagu pädevad piirkondlikud organisatsioonid, riikide parlamendid ja kodanikuühiskonna esindajad, kes on pikemas perspektiivis huvitatud lepingu tõhusast rakendamisest.

3.5.2. Projekti kirjeldus

Projekt teostatakse kahepäevase konverentsina, mis korraldatakse otsuse rakendamise lõpuperioodil. Konverentsile kutsutakse asjakohased esindajad riikidest, mis on saanud toetust punktis 3.2 nimetatud eriotstarbeliste abiprogrammide ja jaos 3.3 nimetatud vajaduskohase abi raames.

Konverents aitab kaasa kogemuste vahetamisele abisaavate riikide seas, pakub teavet nende seisukohtadest relvakaubanduslepingu, selle ratifitseerimise ja rakendamise seisu kohta ning võimaldab jagada asjakohast teavet riikide parlamentide ja kodanikuühiskonna esindajatega.

Seetõttu peaksid konverentsil osalejate hulka kuuluma:

—	abisaavate riikide diplomaatilised ja sõjaliste/kaitsestruktuuride töötajad eelkõige asutustest, mis vastutavad relvakaubanduslepinguga seotud riikliku poliitika eest;

—	abisaavate riikide tehnilised ja õiguskaitse valdkonna töötajad, eelkõige lubade andmise ja tolliküsimustega tegelevad ametnikud ning õiguskaitseasutuste töötajad;

—	riiklike, piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide abiprojektidega tegelevad esindajad ning selliste riikide esindajad, kes on huvitatud strateegilise kaubanduskontrolli alase abi pakkumisest või saamisest;

—	asjakohaste valitsusväliste organisatsioonide, mõttekodade, riikide parlamentide ja relvatööstuse esindajad.

Konverentsile oodatakse kuni 80 osalejat. Konverentsi toimumiskoha ja osalema kutsutavate riikide ja organisatsioonide lõpliku nimekirja määrab rakendusasutuse esitatud ettepaneku alusel kindlaks kõrge esindaja, kes konsulteerib COARMiga.

3.6. Piirkondlikud seminarid

3.6.1. Projekti eesmärk

Piirkondlikud seminarid aitavad sõlmida kontakte muude riikidega, et toetada lepingu ülemaailmset kohaldamist. Nende abil toetatakse ka piirkondlike sihtorganisatsioonide edasist kaasamist relvakaubanduslepinguga seotud küsimustesse ning nende huvi relvakaubanduslepingu propageerimiseks kõigi oma liikmesriikide seas.

3.6.2. Projekti kirjeldus

Projekt teostatakse viie kahepäevase seminarina, millel keskendutakse relvakaubanduslepingu jõustumise protsessi hetkeseisule ja lepingu rakendamisega seotud küsimustele.

Seminarid võimaldavad relvatarnete kontrolli alast abi saavatel riikidel tutvustada oma seisukohti ja kogemusi ning hinnata, kuidas on selline abi seotud asjaomaste piirkondlike organisatsioonide tegevusega. Seminaridel pööratakse erilist tähelepanu järgmistele aspektidele:

—	lõuna-lõuna koostöö kogemused ja võimalused seoses relvatarnete kontrollisüsteemide loomise ja edasiarendamisega;

—	relvakaubanduslepingu vastastikune täiendavus muude asjakohaste ÜRO meetmetega, eelkõige väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskavaga.

Seminarid toimuvad nõukogu otsuse rakendamise esimese 18 kuu jooksul ja need on suunatud järgmistele piirkondlikele organisatsioonidele ja nende asjakohastele liikmesriikidele:

—	ÜRO rahu ja desarmeerimise Aasia ja Vaikse ookeani piirkondlik keskus (UNRCPD);

—	ÜRO rahu ja desarmeerimise Aafrika piirkondlik keskus (UNREC);

—	ÜRO rahu, desarmeerimise ja arengu Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkondlik keskus (UNLIREC);

—	Lääne-Aafrika Riikide Majandusühendus (ECOWAS);

—	Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE).

Võimaluse korral peaksid seminarid soovitavalt toimuma eriotstarbelise abiprogrammi raames toetust saavas riigis. Kui see osutub võimatuks, peaks kõrge esindaja määrama seminari toimumiskoha kindlaks koostöös COARMiga.

Piirkondlikel seminaridel peaksid osalema:

a)	piirkonna riikide diplomaatilised ja sõjaliste/kaitsestruktuuride töötajad eelkõige asutustest, mis vastutavad relvakaubanduslepinguga seotud riikliku poliitika eest;

b)	piirkonna riikide tehnilised ja õiguskaitse valdkonna töötajad, eelkõige lubade andmise ja tolliküsimustega tegelevad ametnikud ning õiguskaitseasutuste töötajad;

c)	rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonide, piirkonnas asuvate valitsusväliste organisatsioonide, mõttekodade, riikide parlamentide ja kohaliku/piirkondliku tööstuse esindajad;

d)	riiklikud ja rahvusvahelised tehnilised eksperdid, kes on spetsialiseerunud relvatarnete kontrolli küsimustele, sh liidu eksperdid ja tööstuse esindajad.

Igale seminarile oodatakse kuni 70 osalejat.

4. Seosed muude ekspordikontrolli jaoks oluliste abimeetmetega

4.1. Koordineerimine liidu muude ekspordikontrollialaste abimeetmetega

Lähtudes nii kahesuguse kasutusega kaupu kui ka tavarelvastust hõlmava ekspordikontrollialase abi valdkonnas toimunud varasemast ja praegu käimasolevast tegevusest saadud kogemustest, tuleks püüda saavutada maksimaalne sünergia ja vastastikune täiendavus kolmandatele riikidele relvakaubanduslepinguga seotud abi andmisel, et ilma igasuguse tarbetu kattumiseta tagada liidu tegevuse võimalikult suur tõhusus ja sidusus.

4.2. Koordineerimine muu asjakohase abiga

Samuti peaks rakendusasutus pöörama suurt tähelepanu relvakaubanduslepingu jaoks olulisele tegevusele, mida viiakse läbi väike- ja kergrelvade ebaseadusliku kaubanduse kõigi aspektide ennetamist, tõkestamist ja likvideerimist käsitleva ÜRO tegevuskava ja selle rakendamise tugisüsteemi (PoA-ISS) raames ning ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni 1540 (2004) ja relvastuse reguleerimise alast koostööd toetava ÜRO usaldusrahastu (UNSCAR) raames. Rakendusasutus peaks vastavalt vajadusele pidama sidet abiosutajatega, et vältida tegevuste kattumist ja tagada maksimaalne sidusus ja vastastikune täiendavus.

4.3. Lõuna-lõuna ekspordikontrollialase koostöö edendamine asjakohaste liidu vahendite abil

Projektide eesmärk on ka paremini teadvustada käesoleva otsusega ette nähtud abi saavatele riikidele liidu rahastamisvahendeid, millest saab toetada lõuna-lõuna suunalist ekspordikontrollialast koostööd. Sellega seoses peaksid jagudes 3.2 ja 3.3 ette nähtud abimeetmed tutvustama ja edendama näiteks selliseid kasutadaolevaid vahendeid nagu ELi algatus keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude alaste tippkeskuste loomiseks.

5. Abisaajad

5.1. Relvakaubanduslepingualaste eriotstarbeliste abiprogrammide ja vajaduskohast abi pakkuvate õpikodade abisaajad

Jagudes 3.2 ja 3.3 nimetatud projektide raames toimuva tegevuse puhul võivad abisaajateks olla riigid, kes taotlevad abi relvakaubanduslepingu rakendamiseks ning kes valitakse välja muu hulgas järgmiste kriteeriumite alusel:

—	relvakaubanduslepingu allkirjastamine ning asjaomase riigi suhtes kohaldatavate relvakaubandust ja relvatarnete kontrolli käsitlevate rahvusvaheliste kokkulepete rakendamise seis;

—	abimeetmete eduka tulemuse tõenäosus relvakaubanduslepingu ratifitseerimise seisukohast;

—	kahesuguse kasutusega kaupade ja relvatarnete kontrolli alase võimaliku juba saadud või kavandatava abi hindamine;

—	asjaomase riigi osatähtsus ülemaailmses relvakaubanduses;

—	asjaomase riigi olulisus liidu julgeolekuhuvide seisukohast;

—	ametliku arenguabi saamise kõlbulikkus.

5.2. Piirkondlike seminaride abisaajad

Piirkondlike seminaride puhul võivad abisaajateks olla riigid, mis kuuluvad jaos 3.6.2 osutatud piirkondlikesse organisatsioonidesse või on nimetatud organisatsioonidega hõlmatud.

Igale seminarile kutsutavate riikide ja osalejate lõpliku valiku teeb rakendusasutuse esitatud ettepaneku alusel kõrge esindaja, kes konsulteerib COARMiga.

6. Rakendusüksus

Käesoleva nõukogu otsuse rakendamine tehakse ülesandeks BAFA-le. Vajaduse korral teeb BAFA koostööd liidu liikmesriikide ekspordikontrolliasutuste, asjaomaste piirkondlike ja rahvusvaheliste organisatsioonide, mõttekodade, uurimisinstituutide ja valitsusväliste organisatsioonidega.

BAFA-l on suured kogemused relvatarnete kontrolli alase abi andmisel ja teavitustegevuse korraldamisel. BAFA on omandanud sellised kogemused kõigis olulistes strateegilise kaubanduskontrolli valdkondades, mis puudutavad keemilisi, bioloogilisi, kiirgus- ja tuumaohte, kahese kasutusega kaupu ja relvastust.

Relvatarnete kontrolli alase abi ja teavitustegevuse osas viis BAFA edukalt lõpule otsuse 2009/1012/ÜVJP rakendamise. Praegu vastutab BAFA otsusele 2009/1012/ÜVJP tugineva otsuse 2012/711/ÜVJP rakendamise eest, mille eesmärk on tugevdada abisaavate riikide relvaekspordi kontrollisüsteeme, et muuta need läbipaistvamaks ja suurendada vastutust kooskõlas ühise seisukoha 2008/944/ÜVJP alusel kehtestatud liidu raamistikuga.

Kahesuguse kasutusega kaupade ning keemilise, bioloogilise, kiirgus- ja tuumaohuga seotud kaupade puhul on BAFA stabiliseerimisvahendist rahastatava praeguse kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrollialase abi- ja teavitusprogrammi rakendusasutuseks ja on selle ülesande täitmisel omandanud põhjalikke teadmisi kõnealuse programmiga hõlmatud riikide tarnete kontrollisüsteemide kohta. Neid teadmisi täiendatakse stabiliseerimisvahendist rahastatavate tarnekontrolliga seotud projektide, näiteks BAFA osalusel läbiviidav keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude alase tippkeskuse loomise algatuse, järkjärgulise rakendamise käigus.

Eelkirjeldatust tulenevalt on BAFA-l ainulaadne võimalus teha kindlaks tarnekontrollisüsteemide tugevad ja nõrgad küljed riikides, mis võivad saada relvakaubanduslepingu rakendamisega seotud abi, mis on ette nähtud käesoleva otsusega. Seetõttu suudab BAFA edukalt edendada erinevate abiprogrammide vahelist sünergiat ja vältida tarbetut kattumist.

Kuna kahesuguse kasutusega kaupade ekspordikontrolli reguleerivad õigusnormid, haldusmenetlused, jõustamisvahendid ja asutused kattuvad suures osas tavarelvastuse ekspordikontrolli omadega, siis on relvakaubanduslepinguga seotud abi puhul üheks oluliseks probleemiks, kuidas võtta arvesse abi, mida on juba varem antud kahesuguse kasutusega kaupade ning keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude vähendamise valdkonnas. BAFA valimine rakendusasutuseks aitab kaasa sellele, et relvakaubanduslepinguga seotud abi täiendab nõuetekohaselt kahesuguse kasutusega kaupade, keemiliste, bioloogiliste, kiirgus- ja tuumaohtude vähendamise ning relvekspordikontrolli valdkonna käimasolevate abiprogrammide raames juba antavat abi.

7. Liidu nähtavus ja abimaterjalide kättesaadavus

Projekti jaoks koostatud materjalidega tagatakse liidu nähtavus, võttes aluseks eelkõige otsuse 2012/711/ÜVJP rakendamiseks kokku lepitud logo ja graafika.

Otsusega 2012/711/ÜVJP sätestatud ja praegu väljatöötatava veebiportaali abil propageeritakse ka käesoleva nõukogu otsusega ette nähtud relvakaubanduslepinguga seotud abiprojekte.

Seetõttu peaks rakendusasutus edastama vastavate abimeetmete läbiviimise käigus teavet veebiportaali kohta ning julgustama portaali tehniliste ressurssidega tutvumist ja nende kasutamist. Veebiportaali tutvustamisel peaks rakendusasutus tagama liidu nähtavuse.

8. Mõju hindamine

Käesoleva otsusega sätestatud tegevuste mõju tuleks tehniliselt hinnata pärast seda, kui need on lõpule viidud. Rakendusasutuse esitatud teabe ja aruannete alusel teostab mõju hindamist kõrge esindaja koostöös COARMiga ning vajaduse korral abisaavates riikides paiknevate liidu delegatsioonide ja muude asjaomaste sidusrühmadega.

Eriotstarbelisest abiprogrammist abi saanud riikide puhul tuleks mõjuhinnangus pöörata erilist tähelepanu relvakaubanduslepingu ratifitseerinud riikide arvule ja nende relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse arendamisele. Abisaavate riikide relvatarnete kontrolli alase suutlikkuse hindamine peaks eelkõige hõlmama asjakohaste riiklike õigusaktide koostamist ja väljaandmist, relvastuse ekspordist ja impordist teatamise suutlikkust ning relvatarnete kontrolli eest vastutavate asjaomaste asutuste mõjuvõimu suurendamist.

9. Aruandlus

Rakendusasutus koostab regulaarselt aruandeid, sealhulgas aruandeid pärast iga tegevuse lõpuleviimist. Need aruanded tuleks esitada kõrgele esindajale hiljemalt kuue nädala möödumisel vastavate tegevuste lõpuleviimisest.

(1) Vt otsust 2010/336/ÜVJP, otsust 2013/43/ÜVJP, otsust 2009/1012/ÜVJP ja otsust 2012/711/ÜVJP.

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/69

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2013,

millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ

(2013/770/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse nõukogu 19. detsembri 2002. aasta määrust (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded, (1) eriti selle artiklit 3,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus delegeerida volitusi rakendusametitele liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks tema nimel ja tema vastutusel.

(2)	Rakendusametitele rakendusülesannete usaldamise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei ole võimalik täitmiseks volitada, loovutamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite tegevuse üle ja lõplikku vastutust selle eest.

(3)	Programmide rakendamise delegeerimiseks rakendusametile on vaja selgelt eristada projekti kavandamise etappe, mis hõlmavad suurt kaalutlusõigust poliitilistest kaalutlustest tulenevate otsuste tegemisel ja mida viib ellu komisjon, ning programmi rakendamist, mis tuleks usaldada rakendusametile.

(4)

Otsusega 2004/858/EÜ (2) asutas komisjon Rahvatervise Programmi Täitevameti (edaspidi „amet”) ning tegi sellele ülesandeks Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1786/2002/EÜ (3) vastu võetud ühenduse rahvatervisealase tegevusprogrammi juhtimise ajavahemikul 1. jaanuarist 2003 kuni 31. detsembrini 2008.

(5)

Komisjon muutis seejärel mitu korda ameti volitusi ja laiendas neid, et kaasata ameti juhtimisalasse uusi projekte ja programme. Rahvatervise Programmi Täitevamet muudeti komisjoni otsusega 2008/544/EÜ (4) Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiks ja selle volitust pikendati 31. detsembrini 2015 ning hõlmati Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1350/2007/EÜ (5) vastu võetud rahvaterviseprogrammi 2008–2013, Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsusega nr 1926/2006/EÜ (6) vastu võetud tarbijapoliitikaprogrammi 2007–2013 ning nõukogu direktiiviga 2000/29/EÜ (7) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 (8) hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmete rakendamine. Komisjoni rakendusotsusega 2012/740/EL (9) laiendati ameti tegevust väljaspool liikmesriike rakendatavatele koolitusmeetmetele ning ametile tehti ülesandeks juhtida komisjoni otsusega C (2012) 1548 (10) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1905/2006 (11) artikli 22 lõigetega 1 ja 3 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmeid. Samuti tehti ametile ülesandeks hallata lepingut, mis on sõlmitud Euroopa tarbijate huvisid standardimisprotsessis kaitsva organisatsiooniga ANEC ning mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1025/2012 (12).

(6)

Otsusega 2004/858/EÜ asutatud amet on tõendanud oma tulemuslikkust ja tõhusust. Rahvatervise Programmi Täitevameti (mida nimetatakse Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusametiks alates 2008. aasta juulist) tegevuse vahehindamise tegid väliskonsultandid. 2010. aasta detsembris esitatud lõpparuanne näitas, et rahvaterviseprogrammi rakendamisülesandeid täidaks amet tõhusamalt, tagades samal ajal ühenduse kõnealuste programmide ja meetmete üldise juhtimise komisjonis.

(7)	Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (13) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

(8)

Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõike 1 kohaselt tehtud tasuvusanalüüs (14) näitas, et tarbijakaitseprogrammi, rahvaterviseprogrammi ja toiduohutusalase koolituse meetmetega seotud rakendamisülesannete usaldamine ametile annaks märkimisväärset kvalitatiivset ja kvantitatiivset kasu võrreldes stsenaariumiga, mille kohaselt kõiki uusi programme hallatakse komisjonis. Kolm jätkuprogrammi on kooskõlas ameti volituste ja missiooniga ning kujutavad endast ameti tegevuse jätku. Amet on omandanud nende programmide juhtimise pädevuse, oskused ja suutlikkuse mitme aasta jooksul. Seepärast saaksid komisjon ja programmi abisaajad kasu ameti kogemustest ja teadmistest ning tootlikkus suureneks, eelkõige muudetakse programmide juhtimine kvaliteetsemaks, lihtsustatakse menetlusi ning teenuste osutamine muutuks kvaliteetsemaks tänu kiiremale lepingute sõlmimisele ja maksete tegemisele. Amet on töötanud välja tõhusad kanalid abisaajatega hea kontakti saamiseks ning ta on hästi nähtav liidus asjaomaste programmide edendajana. Programmide juhtimise delegeerimine ametile tagaks talituspidevuse delegeeritud programmide abisaajate ja kõigi sidusrühmade jaoks. Üleminek komisjonipoolsele juhtimisele oleks seega kahjulik. Programmide juhtimise delegeerimine ametile aitaks hinnanguliselt tõhusust suurendada 14 miljoni euro ulatuses ajavahemikus 2014–2024 võrreldes stsenaariumiga, mille kohaselt programme juhiks komisjon.

(9)	Selleks et anda rakendusametitele järjepidev identiteet, on komisjon ametite uute volituste kehtestamisel võimaluse korral rühmitanud töö temaatiliste poliitikavaldkondade kaupa.

(10)

Otsusega nr 1350/2007/EÜ vastu võetud rahvaterviseprogrammi 2008–2013 ja otsusega nr 1926/2006/EÜ vastu võetud tarbijapoliitikaprogrammi 2007–2013 juhtimine, direktiiviga 2000/29/EÜ, määrusega (EÜ) nr 882/2004, määrusega (EÜ) nr 1905/2006 ja otsusega C(2012) 1548 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmete rakendamine ning määrusega (EL) nr 1025/2012 reguleeritava ANEC lepingu haldamine, mis on praegu ameti ülesanded, samuti tarbijapoliitikaprogrammi (2014–2020), (15) rahvaterviseprogrammi (2014–2020) (16) juhtimine ning nõukogu määrusega (EÜ) nr 882/2004 ja direktiiviga 2000/29/EÜ hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmete rakendamine hõlmavad selliste tehniliste projektide rakendamist, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja kogu projekti vältel vajavad kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi.

(11)	Ameti ülesanne peaks olema osutada haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid eelkõige juhul, kui kõnealuste teenuste koondamine suurendaks veelgi kulutõhusust ja mastaabisäästu.

(12)	Selleks et tagada käesoleva otsuse ja asjaomaste programmide õigeaegne rakendamine, on vaja tagada, et amet täidab kõnealuste programmide rakendamisega seotud ülesandeid alates kuupäevast, mil need programmid jõustuvad.

(13)	Tuleks asutada Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet. See peaks asendama komisjoni otsusega 2004/858/EÜ asutatud täitevametit ja olema selle õigusjärglane. See peaks tegutsema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 sätestatud üldise põhieeskirjaga.

(14)	Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada otsus 2004/858/EÜ ning tuleks sätestada üleminekusätted.

(15)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine

Asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet (edaspidi „amet”) ja see asendab otsusega 2004/858/EÜ asutatud täitevametit ja on selle õigusjärglane alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024 ning selle põhikirja reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 58/2003.

Artikkel 2

Asukoht

Amet asub Luxembourgis.

Artikkel 3

Eesmärgid ja ülesanded

1. Ametile tehakse ülesandeks järgmiste ühenduse programmide ja meetmete osade juhtimine:

a)	tarbijakaitseprogramm 2014–2020;

b)	rahvaterviseprogramm 2014–2020;

c)	direktiiviga 2000/29/EÜ ja määrusega (EÜ) nr 882/2004 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed.

Esimest lõiku kohaldatakse alates iga kõnealuse programmi jõustumise kuupäevast.

2. Ametile usaldatakse järgmiste ühenduse järelejäänud programmide ja meetmete juhtimine:

a)	tarbijakaitseprogramm 2007-2013;

b)	rahvaterviseprogramm 2008–2013;

c)	direktiiviga 2000/29/EÜ, määrusega (EÜ) nr 882/2004, määrusega (EÜ) nr 1905/2006 ja otsusega C (2012) 1548 hõlmatud toiduohutusalase koolituse meetmed;

d)	Euroopa tarbijate huve standardimisprotsessis esindava organisatsiooniga ANEC sõlmitud lepingu juhtimine, mida reguleeritakse määrusega (EL) nr 1025/2012.

3. Amet vastutab lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse programmide ja meetmete osade rakendamisega seotud järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	programmi rakendamise kõikide etappide või mõne etapi haldamine ja eriprojektide kõikide etappide kõikide faaside või mõne faasi juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

b)	eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning programmi juhtimiseks vajalike kõigi toimingute tegemine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

c)	programmi rakendamise toetamine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud.

4. Ameti ülesanne on osutada, kui see on volikirjas ette nähtud, haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid, millest saaksid kasu programme juhtivad asutused seal osutatud programmide reguleerimisala ulatuses.

Artikkel 4

Ametisse määramise maksimaalne kestus

1. Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

2. Asutuse direktor määratakse ametisse neljaks aastaks.

Artikkel 5

Järelevalve ja aruandlus

Amet on komisjoni järelevalve all ja annab volikirjas sätestatud korras ja tähtaegadel korrapäraselt aru oma vastutusalasse kuuluvate liidu programmide osade rakendamise käigust.

Artikkel 6

Tegevuseelarve täitmine

Amet täidab oma tegevuseelarvet vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1653/2004 (17).

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Otsus 2004/858/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsusele tõlgendatakse viidetena käesolevale otsusele.

2. Amet on otsusega 2004/858/EÜ asutatud täitevameti õigusjärglane.

3. Ilma et see piiraks volikirjakohast lähetatud ametnike palgaastme läbivaatamist, ei mõjuta käesolev otsus ameti töötajate, sealhulgas selle direktori õigusi ega kohustusi.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2) Komisjoni otsus 2004/858/EÜ, 15. detsember 2004, millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet ühenduse rahvatervise valdkonna tegevusprogrammi juhtimiseks (ELT L 369, 16.12.2004, lk 73).

(3) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1786/2002/EÜ, 23. september 2002, millega võetakse vastu ühenduse tegevusprogramm rahvatervise valdkonnas (aastateks 2003–2008) (EÜT L 271, 9.10.2002, lk 1).

(4) Komisjoni otsus 2008/544/EÜ, 20. juuni 2008, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ ning asendatakse nimetus Rahvatervise Programmi Täitevamet nimetusega Tervise- ja Tarbijaküsimuste Rakendusamet (ELT L 173, 3.7.2008, lk 27).

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1350/2007/EÜ, 23. oktoober 2007, millega kehtestatakse ühenduse teine tervisevaldkonna tegevusprogramm (2008–2013) (ELT L 301, 20.11.2007, lk 3).

(6) Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus 1926/2006/EÜ, 18. detsember 2006, millega kehtestatakse ühenduse tarbijapoliitika tegevusprogramm aastateks 2007–2013 (ELT L 404, 30.12.2006, lk 39).

(7) Nõukogu 8. mai 2000. aasta direktiiv 2000/29/EÜ taimedele või taimsetele saadustele kahjulike organismide ühendusse sissetoomise ja seal levimise vastu võetavate kaitsemeetmete kohta (EÜT L 169, 10.7.2000, lk 1).

(8) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 882/2004, 29. aprill 2004, ametlike kontrollide kohta, mida tehakse sööda- ja toidualaste õigusnormide ning loomatervishoidu ja loomade heaolu käsitlevate eeskirjade täitmise kontrollimise tagamiseks (ELT L 165, 30.4.2004, lk 1).

(9) Komisjoni rakendusotsus 2012/740/EL, 29. november 2012, millega muudetakse otsust 2004/858/EÜ (muudetud otsusega 2008/544/EÜ), millega asutatakse vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003 täitevamet nimega Rahvatervise Programmi Täitevamet (ELT L 331, 1.12.2012, lk 50).

(10) Komisjoni otsus C (2012) 1548, 15. märts 2012, mis käsitleb 2012. aasta töökava vastuvõtmist ja kujutab endast rahastamisotsust projektidele, mis käsitlevad väliskaubandussuhteid, sealhulgas pääsu ELi mittekuuluvate riikide turgudele ja kaubandusega seotud abimeetmeid.

(11) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1905/2006, 18. detsember 2006, millega luuakse arengukoostöö rahastamisvahend (ELT L 378, 27.12.2006, lk 41).

(12) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012, 25. oktoober 2012, mis käsitleb Euroopa standardimist ning millega muudetakse nõukogu direktiive 89/686/EMÜ ja 93/15/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 94/9/EÜ, 94/25/EÜ, 95/16/EÜ, 97/23/EÜ, 98/34/EÜ, 2004/22/EÜ, 2007/23/EÜ, 2009/23/EÜ ja 2009/105/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 87/95/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1673/2006/EÜ (ELT L 316, 14.11.2012, lk 12).

(13) Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele: „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve”, KOM(2011) 500 lõplik.

(14) Tasuvusanalüüs, milles käsitletakse liidu programmidega (2014–2020) seotud teatavate rakendamisülesannete delegeerimist rakendusametitele (lõpparuanne 19. august 2013).

(15) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, 9. november 2011, 2014.–2020. aasta tarbijakaitseprogrammi kohta (KOM(2011) 707).

(16) Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, 9. november 2011, millega kehtestatakse programm „Tervis majanduskasvuks”, ELi kolmas mitmeaastane tegevusprogramm tervishoiu valdkonnas aastateks 2014-2020 (KOM(2011) 709).

(17) Komisjoni määrus (EÜ) nr 1653/2004, 21. september 2004, täitevasutuste standardfinantsmääruse vastuvõtmise kohta vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 58/2003, millega kehtestatakse nende täitevasutuste põhikiri, kellele usaldatakse teatavad ühenduse programmide juhtimisega seotud ülesanded (ELT L 297, 22.9.2004, lk 6).

18.12.2013

Euroopa Liidu Teataja

L 341/73

KOMISJONI RAKENDUSOTSUS,

17. detsember 2013,

millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ

(2013/771/EL)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

ning arvestades järgmist:

(1)	Määrusega (EÜ) nr 58/2003 antakse komisjonile õigus delegeerida rakendusametitele volitusi liidu programmi või projekti täielikuks või osaliseks rakendamiseks komisjoni nimel ja tema vastutusel.

(2)	Rakendusametitele rakendusülesannete usaldamise eesmärk on võimaldada komisjonil keskenduda oma põhitegevusele ja -ülesannetele, mida ei ole võimalik täitmiseks volitada, loovutamata seejuures kontrolli kõnealuste rakendusametite tegevuse üle ega lõplikku vastutust selle eest.

(3)	Programmide rakendamise delegeerimiseks rakendusametile on vaja selgelt eristada projekti kavandamise etappe, mis hõlmavad suurt kaalutlusõigust poliitilistest kaalutlustest tulenevate otsuste tegemisel ja mida viib ellu komisjon, ning programmi rakendamist, mis tuleks usaldada rakendusametile.

(4)	Komisjon asutas otsusega 2004/20/EÜ (2) Aruka Energeetika Rakendusasutuse (edaspidi „asutus”) ning usaldas sellele asutusele ühenduse taastuvenergia- ja energiatõhususealaste meetmete juhtimise.

(5)	Komisjon muutis ja laiendas seejärel asutuse volitusi otsusega 2007/372/EÜ, (3) et kaasata uute projektide ja programmide juhtimine innovatsiooni, ettevõtluse ja liikuvuse valdkonnas, ning muutis selle nime Konkurentsivõime ja Uuendustegevuse Täitevasutuseks.

(6)

Otsusega 2004/20/EÜ asutatud asutuse puhul on ilmnenud, et konkreetsete rakenduskavade täitmise allhankimine on võimaldanud peadirektoraatidel keskenduda programmide poliitilistele aspektidele. Arvestades ELi eelarvepiiranguid, on ülesannete delegeerimine rakendusautusele kulutõhusam. Kaks asutuse tegevuse vahehindamist on näidanud, et üldiselt toimib asutus hästi ning viib tõhusalt ja tulemuslikult ellu oma vastutuse alla kuuluvaid algatusi.

(7)	Komisjon tegi 29. juuni 2011. aasta teatises „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” (4) ettepaneku senisest enam kasutada olemasolevaid rakendusameteid liidu programmide rakendamiseks järgmise mitmeaastase finantsraamistiku raames.

(8)

Määruse (EÜ) nr 58/2003 artikli 3 lõikele 1 kohaselt tehtud tasuvusanalüüs (5) on näidanud, et eeldatavad kulud on 295 miljonit eurot võrreldes 399 miljoni euroga komisjonisisese juhtimise korral. Tulu pool suureneks eeldatavalt 104 miljonit eurot asutusesisese juhtimise korral võrreldes komisjonisisese juhtimisega. Lisaks annab programmiportfellide parem vastavusse viimine asutuse põhipädevustega ja identiteediga märkimisväärset kvalitatiivset kasu. Analüüs on näidanud, et teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” aastateks 2014–2020 (edaspidi „Horisont 2020”), (6) ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programmi (2014–2020) (edaspidi „Cosme”) (7) ning keskkonna ja kliimameetmete programmi (edaspidi „LIFE”) (8) juhtimise koondamisel saab asutus kasu koostoimest, lihtsustamisest ja mastaabisäästust. Programmis „Horisont 2020” VKEdele ette nähtud vahendi kõikide aspektide koondamine tagab ka ühtse juurdepääsupunkti võimalikele abisaajatele ja teenuste järjepideva osutamise. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (edaspidi „EMKF”) (9) puhul vastavad eelkõige integreeritud merenduspoliitika valdkonna teatavad meetmed hästi asutuse praegusele innovatsiooni- ja konkurentsivõimeprofiilile. Marco Polo programmi (2007–2013) järelejäänud meetmete juhtimise viimine Innovatsiooni ja Võrkude Rakendusameti alla aitab veelgi koondada taristuprogrammide juhtimist eespool nimetatud asutuses ja seega tagada abisaajatele ühtne juurdepääsupunkt rahastamisele.

(9)	Selleks et anda rakendusametitele järjepidev identiteet, on komisjon ametite uute volituste kehtestamisel võimaluse korral rühmitanud töö temaatiliste poliitikavaldkondade kaupa.

(10)

Asutusele tuleks teha ülesandeks juhtida LIFE+ programmi järelprogrammi LIFE, mida mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames juhtis komisjon. LIFE programmi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja nõuavad kogu projekti vältel tehnilise ja finantsekspertiisi kõrget taset. LIFE programmi iseloomustavad projektid, millega kaasneb palju ühetaolisi ja standardseid toiminguid.

(11)

Asutusele tuleks teha ülesandeks juhtida COSME programmi osasid, mille eelkäijaks on konkurentsivõime ja uuendustegevuse raamprogrammi (2007–2013) (10) (edaspidi „CIP”) ettevõtluse ja uuendustegevuse programmi osad, mida praegu osaliselt juhib asutus ja osaliselt komisjon. Asutusele tehakse ülesandeks juhtida COSME programmi neid osi, mille eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja kogu projekti vältel vajavad kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi. COSME programmi mõnda osa iseloomustavad projektid, millega kaasneb palju ühetaolisi ja standardseid toiminguid.

(12)

Asutusele tuleks teha ülesandeks juhtida EMKFi neid osi, mis hõlmavad integreeritud merenduspoliitikat (IMP), kontrolli ning teaduslikke nõuandeid ja teadmisi ning mille eelkäijaks on sarnased meetmed, mida mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames juhib komisjon. EMKFi juhtimise eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja kogu projekti vältel vajavad kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi.

(13)

Asutusele tuleks teha ülesandeks juhtida programmi „Horisont 2020” järgmisi osi:

a)	II osa „Juhtpositsioon tööstuses” need osad, mida iseloomustavad projektid, millega kaasneb palju ühetaolisi ja standardseid toiminguid;

b)	III osa „Ühiskonnaprobleemid” need osad, mille eesmärk on rakendada selliseid tehnilisi projekte, mis ei eelda poliitiliste otsuste tegemist ja kogu projekti vältel vajavad kõrgetasemelist tehnilist ja finantsekspertiisi.

(14)

Asutusele tuleks teha ülesandeks juhtida sellele CIP programmi osana mitmeaastase finantsraamistiku (2007–2013) raames juba delegeeritud järelejäänud meetmeid: „Arukas energeetika (IEE II)”, Euroopa ettevõtlusvõrgustik, „Teie Euroopa – Ettevõtted”, Intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi, ökoinnovatsiooni algatus ja IPorta projekt.

(15)	Ameti ülesanne peaks olema osutada haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid eelkõige siis, kui kõnealuste teenuste koondamine suurendab kulutõhusust ja annab mastaabisäästu.

(16)	Tuleks asutada Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet. See peaks asendama otsusega 2004/20/EÜ, mida on muudetud otsusega nr 2007/372/EÜ, asutatud täitevasutust ja olema selle õigusjärglane. See peaks tegutsema kooskõlas määrusega (EÜ) nr 58/2003 sätestatud üldise põhieeskirjaga.

(17)	Seetõttu tuleks kehtetuks tunnistada otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ ning tuleks sätestada üleminekusätted.

(18)	Käesoleva otsusega ettenähtud meetmed on kooskõlas täitevasutuste komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Asutamine

Käesolevaga asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet (edaspidi „amet”) ning see asendab otsusega 2004/20/EÜ, mida on muudetud otsusega nr 2007/372/EÜ, asutatud täitevasutust ja on alates 1. jaanuarist 2014 kuni 31. detsembrini 2024 selle õigusjärglane ning selle põhikirja reguleeritakse määrusega (EÜ) nr 58/2003.

Artikkel 2

Asukoht

Ameti asukoht on Brüsselis.

Artikkel 3

Eesmärgid ja ülesanded

1. Ametile tehakse ülesandeks järgmiste ühenduse programmide osade juhtimine:

a)	ettevõtete ning väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate konkurentsivõime programm (COSME) (2014–2020) (11);

b)	keskkonna ja kliimameetmete programm (LIFE);(2014–2020) (12);

c)	Euroopa Merendus- ja Kalandusfond (EMKF), (13) sealhulgas integreeritud merenduspoliitika (IMP), kontroll ja teaduslikud nõuanded ja teadmised;

d)	teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020” (2014–2020) (14) II osa „Juhtpositsioon tööstuses” ja III osa „Ühiskonnaprobleemid” osad.

Esimest lõiku kohaldatakse alates iga kõnealuse programmi jõustumise kuupäevast.

2. Ametile tehakse ülesandeks CIP programmi järgmiste järelejäänud meetmete rakendamine:

a)	arukas energeetika – Euroopa (IEE II);

b)	ökoinnovatsiooni algatus;

c)	ettevõtlusvõrgustik Enterprise Europe;

d)	„Teie Euroopa” ettevõtlusportaal;

e)	Euroopa intellektuaalomandi õiguste kasutajatugi;

f)	„Iporta projekt”.

3. Amet vastutab lõigetes 1 ja 2 osutatud ühenduse programmide osade rakendamisega seotud järgmiste ülesannete täitmise eest:

a)	programmi rakendamise mõne etapi või kõigi etappide juhtimine ja eriprojektide kõikide etappide mõne faasi või kõikide faaside juhtimine komisjonis vastu võetud asjaomaste tööprogrammide alusel, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

b)	eelarve täitmise aktide vastuvõtmine tulude ja kulude osas ning programmi juhtimiseks vajalike kõigi toimingute tegemine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud;

c)	programmi rakendamise toetamine, kui komisjon on ametit nii volikirjas volitanud.

4. Kui see on ette nähtud volikirjas, võidakse ametile teha ülesandeks osutada haldus- ja logistikaalaseid tugiteenuseid, millest saaksid kasu programme rakendavad asutused selles osutatud programmide ulatuses.

Artikkel 4

Ametisse määramise maksimaalne kestus

1. Juhatuse liikmed nimetatakse ametisse kaheks aastaks.

2. Direktor nimetatakse ametisse viieks aastaks.

Artikkel 5

Järelevalve ja aruandlus

Rakendusamet on komisjoni järelevalve all ja annab volikirjas sätestatud korras ja tähtaegadel korrapäraselt aru tema vastutusalasse kuuluvate programmide rakendamise käigust.

Artikkel 6

Tegevuseelarve täitmine

Amet täidab oma tegevuseelarvet vastavalt komisjoni määrusele (EÜ) nr 1653/2004 (15).

Artikkel 7

Kehtetuks tunnistamine ja üleminekusätted

1. Otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2014. Viiteid kehtetuks tunnistatud otsustele käsitatakse viidetena käesolevale otsusele.

2. Amet on otsusega 2004/20/EÜ, mida on muudetud otsusega 2007/372/EÜ, asutatud täitevasutuse õigusjärglane.

3. Ilma et see piiraks volikirja kohast lähetatud ametnike palgaastme läbivaatamist, ei mõjuta käesolev otsus ameti töötajate, sealhulgas selle direktori õigusi ega kohustusi.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Otsust kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2014.

Brüssel, 17. detsember 2013

Komisjoni nimel

president

José Manuel BARROSO

(1) EÜT L 11, 16.1.2003, lk 1.

(2) ELT L 5, 9.1.2004, lk 85.

(3) ELT L 140, 1.6.2007, lk 52.

(4) KOM(2011) 500 (lõplik).

(5) Tasuvusanalüüs, milles käsitletakse liidu programmide (2014–2020) rakendamisega seotud teatavate ülesannete delegeerimist rakendusametitele (lõpparuanne), 19. august 2013.

(6) KOM(2011) 809 (lõplik).

(7) KOM(2011) 834 (lõplik).

(8) KOM(2011) 874 (lõplik).

(9) KOM(2011) 804 (lõplik).

(10) ELT L 310, 9.11.2006, lk 15.

(11) KOM(2011) 834 (lõplik).

(12) KOM(2011) 874 (lõplik).

(13) KOM(2011) 804 (lõplik).

(14) KOM(2011) 809 (lõplik).

(15) ELT L 297, 22.9.2004, lk 6.

		ISSN 1977-0650 doi:10.3000/19770650.L_2013.341.est
Euroopa Liidu Teataja		L 341

Eestikeelne väljaanne	Õigusaktid	56. köide 18. detsember 2013

Sisukord		I Seadusandlikud aktid	Lehekülg
		DIREKTIIVID
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2013/58/EL, 11. detsember 2013, millega muudetakse direktiivi 2009/138/EÜ (Solventsus II) seoses selle siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäeva ja kohaldamise alguskuupäeva ning teatavate direktiivide (Solventsus I) kehtetuks tunnistamise kuupäevaga ( 1 )	1
		OTSUSED
	*	Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsus nr 1351/2013/EL, 11. detsember 2013, makromajandusliku finantsabi andmise kohta Jordaania Hašimiidi Kuningriigile	4

	II Muud kui seadusandlikud aktid
	MÄÄRUSED
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1352/2013, 4. detsember 2013, millega kehtestatakse vormid, mis on ette nähtud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 608/2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis	10
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1353/2013, 9. detsember 2013, millega registreeritakse kaitstud päritolunimetuste ja kaitstud geograafiliste tähiste registris nimetus [Liers vlaaike (KGT)]	32
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1354/2013, 17. detsember 2013, millega ICES alarajoonid 27 ja 28.2 jäetakse 2014. aastal välja teatavate püügikoormuse piirangute kohaldamisalast vastavalt nõukogu määrusele (EÜ) nr 1098/2007, millega kehtestatakse Läänemere tursavarude ja nende varude püügi mitmeaastane kava	34
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1355/2013, 17. detsember 2013, millega muudetakse määruse (EÜ) nr 669/2009 (millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 882/2004 seoses mitteloomse sööda ja toidu kõrgendatud rangusastmega ametliku kontrollimisega impordil) I lisa ( 1 )	35
*	Komisjoni määrus (EL) nr 1356/2013, 17. detsember 2013, millega algatatakse uurimine seoses võimaliku kõrvalehoidmisega teatavate Hiina Rahvavabariigist pärit hõreda koega klaaskiust kangaste impordi suhtes nõukogu rakendusmäärusega (EL) nr 791/2011 kehtestatud dumpinguvastastest meetmetest teatavate Hiina Rahvavabariigist saadetud vähesel määral muudetud hõreda koega klaaskiust kangaste impordi kaudu, ning kehtestatakse kõnealuse impordi suhtes registreerimisnõue	43
*	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1357/2013, 17. detsember 2013, millega muudetakse määrust (EMÜ) nr 2454/93, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik	47
	Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 1358/2013, 17. detsember 2013, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril	50
	DIREKTIIVID
*	Komisjoni rakendusdirektiiv 2013/63/EL, 17. detsember 2013, millega muudetakse nõukogu direktiivi 2002/56/EÜ I ja II lisa seoses seemnekartulite ja seemnekartulite partiide miinimumnõuetega ( 1 )	52
	OTSUSED
*	Nõukogu otsus 2013/768/ÜVJP, 16. detsember 2013, ELi tegevuse kohta relvakaubanduslepingu rakendamise toetamiseks Euroopa julgeolekustrateegia raames	56
	2013/769/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 11. detsember 2013, millega lükatakse tagasi Ungari taotlus kohaldada kiirreageerimismehhanismi erimeedet, millega tehakse erand nõukogu direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) artiklist 193 (teatavaks tehtud numbri C(2013) 9007 all)	68
	2013/770/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2013, millega asutatakse Tarbija-, Tervise- ja Toiduküsimuste Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2004/858/EÜ	69
	2013/771/EL
*	Komisjoni rakendusotsus, 17. detsember 2013, millega asutatakse Väikeste ja Keskmise Suurusega Ettevõtjate Rakendusamet ning tunnistatakse kehtetuks otsused 2004/20/EÜ ja 2007/372/EÜ	73

(eurot 100 kg kohta)
CN-kood	Kolmanda riigi kood (1)	Kindel impordiväärtus
0702 00 00	AL	55,3
	IL	216,6
	MA	74,1
	TN	106,3
	TR	89,0
	ZZ	108,3
0707 00 05	AL	106,5
	MA	158,2
	TR	143,0
	ZZ	135,9
0709 93 10	MA	136,8
	TR	132,3
	ZZ	134,6
0805 10 20	AR	26,3
	MA	57,5
	TR	64,1
	UY	27,9
	ZA	38,4
	ZZ	42,8
0805 20 10	MA	54,6
0805 20 10	ZZ	54,6
0805 20 30, 0805 20 50, 0805 20 70, 0805 20 90	IL	107,2
	JM	139,0
	TR	69,4
	ZZ	105,2
0805 50 10	AR	102,8
	TR	58,1
	ZZ	80,5
0808 10 80	CN	77,6
	MK	27,7
	NZ	153,0
	US	119,0
	ZZ	94,3
0808 30 90	TR	121,5
	US	158,4
	ZZ	140,0


	(1) EMPs kohaldatav tekst