ISSN 1977-0650

Euroopa Liidu

Teataja

L 241
European flag  

Eestikeelne väljaanne

Õigusaktid

58. köide
17. september 2015

Sisukord

 

I   Seadusandlikud aktid

Lehekülg

 

 

DIREKTIIVID

 

*

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2015/1535, 9. september 2015, millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord ( 1 )

1

 

 

II   Muud kui seadusandlikud aktid

 

 

MÄÄRUSED

 

*

Komisjoni määrus (EL) 2015/1536, 16. september 2015, millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses jätkuva lennukõlblikkuse eeskirjade ühtlustamisega määrusega (EÜ) nr 216/2008, kriitiliste hooldusülesannetega ja õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seirega ( 1 )

16

 

 

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/1537, 16. september 2015, millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

49

 

 

Parandused

 

*

Komisjoni 23. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/131 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta) parandused ( ELT L 23, 29.1.2015 )

51

 

 

(1)   EMPs kohaldatav tekst

ET

Aktid, mille peakiri on trükitud harilikus trükikirjas, käsitlevad põllumajandusküsimuste igapäevast korraldust ning nende kehtivusaeg on üldjuhul piiratud.

Kõigi ülejäänud aktide pealkirjad on trükitud poolpaksus kirjas ja nende ette on märgitud tärn.

I Seadusandlikud aktid

DIREKTIIVID

17.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/1

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU DIREKTIIV (EL) 2015/1535,

9. september 2015,

millega nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (kodifitseeritud tekst)

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 114, 337 ja 43,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamusi (1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt (2)

ning arvestades järgmist:

(1)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/34/EÜ (3) on korduvalt oluliselt muudetud (4). Selguse ja otstarbekuse huvides tuleks kõnealune direktiiv kodifitseerida.

(2)

Siseturg kujutab endast sisepiirideta ala, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Kaupade liikumise koguseliste piirangute ning samaväärse toimega meetmete keelamine on seetõttu üks liidu peamisi põhimõtteid.

(3)

Siseturu tõrgeteta toimimise huvides tuleks tagada, et siseriiklikud algatused tehniliste eeskirjade kehtestamisel oleksid võimalikult läbipaistvad.

(4)

Toodetega seotud tehnilistest eeskirjadest tulenevaid kaubandustõkkeid võib lubada ainult siis, kui need on vajalikud oluliste nõuete täitmiseks ja nende eesmärk on avalike huvide tagamine.

(5)

On oluline, et komisjon saaks vajaliku teabe oma käsutusse enne tehniliste sätete vastuvõtmist. Seepärast peavad liikmesriigid, kellelt vastavalt Euroopa Liidu lepingu (ELi leping) artikli 4 lõikele 3 nõutakse komisjoni abistamist tema ülesande täitmisel, teatama komisjonile oma projektidest tehniliste eeskirjade valdkonnas.

(6)

Kõiki liikmesriike tuleb samuti teavitada ükskõik missuguse liikmesriigi kavandatavatest tehnilistest eeskirjadest.

(7)

Siseturu eesmärk on luua ettevõtjate konkurentsivõimet soosiv keskkond. Laialdasem teavitamine on üks võimalus, kuidas aidata ettevõtjatel paremini selle turu eeliseid kasutada. Seetõttu on vaja võimaldada ettevõtjatel teatatud eelnõude pealkirjade korrapärase avaldamise ja nende eelnõude salastatuse sätete alusel hinnata teiste liikmesriikide esitatud siseriiklike tehniliste eeskirjade mõju.

(8)

Õiguskindluse huvides on asjakohane, et liikmesriigid teatavad avalikult, et siseriiklik tehniline eeskiri on vastu võetud kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega.

(9)

Toodete tehniliste eeskirjade puhul hõlmavad turu nõuetekohase toimimise või jätkuva arengu tagamiseks kavandatud meetmed siseriiklike kavatsuste suuremat läbipaistvust ning esitatud eeskirjade võimaliku turumõju hindamiskriteeriumide ja -tingimuste laiendamist.

(10)

Seetõttu on vaja hinnata kõiki tootele esitatavaid nõudeid ning arvestada toodete kohta kehtivate siseriiklike tavade arengut.

(11)

Nõuded, välja arvatud tehnilised spetsifikatsioonid, mis osutavad turulelastud toote elutsüklile, võivad mõjutada selle toote vaba liikumist või luua takistusi siseturu nõuetekohasele toimimisele.

(12)

On vaja selgitada de facto tehniliste eeskirjade mõiste. Eelkõige need sätted, millega ametiasutused osutavad tehnilistele spetsifikatsioonidele või teistele nõuetele või soodustavad nende järgimist, samuti nendele toodetele osutavad sätted, millega ametiasutused avalikes huvides on seotud, muudavad nimetatud nõuded või spetsifikatsioonid siduvamaks kui nad oma individuaalse algupära tõttu oleksid.

(13)

Komisjonile ja liikmesriikidele tuleb anda ka küllaldaselt aega kavandatud meetmesse muudatusettepanekute tegemiseks, et kõrvaldada või vähendada tõkkeid, mida see meede võib põhjustada kaupade vabale liikumisele.

(14)

Asjaomane liikmesriik peab kavandatud meetme lõpliku teksti sõnastamisel kõnealuseid muudatusettepanekuid arvesse võtma.

(15)

Siseturg eeldab, et eelkõige juhul, kui liikmesriigid ei saa vastastikuse tunnustamise põhimõtet rakendada, võtab komisjon vastu siduvad õigusaktid või teeb ettepaneku need vastu võtta. On kehtestatud konkreetne ajutine ooteaeg vältimaks olukorda, kus siseriiklike meetmete vastuvõtmine ohustaks samas valdkonnas siduvate õigusaktide vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu või komisjoni poolt.

(16)

Vastavalt ELi lepingu artikli 4 lõikes 3 sätestatud üldistele kohustustele lükkab asjaomane liikmesriik kavandatud meetme rakendamise niikauaks edasi, et oleks võimalik kas esitatud muudatusettepanekud ühiselt läbi vaadata või ette valmistada seadusandliku akti ettepanek või vastu võtta komisjoni siduv õigusakt.

(17)

Hõlbustamaks meetmete vastuvõtmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt, peaksid liikmesriigid hoiduma tehniliste eeskirjade vastuvõtmisest, kui nõukogu on seda sektorit käsitleva komisjoni ettepaneku kohta vastu võtnud esimese lugemise seisukoha.

(18)

On vaja luua alaline komitee, mille liikmed on liikmesriikide nimetatud ja kelle ülesanne on aidata komisjoni selle pingutustes vähendada kaupade vabale liikumisele tekkida võivaid kahjulikke mõjusid.

(19)

Käesolev direktiiv ei tohi mõjutada liikmesriikide kohustusi seoses direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtpäevadega, mis on esitatud III lisa B osas,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

1.   Käesolevas direktiivis kasutatakse järgmisi mõisteid:

a)   „toode”– iga tööstuslikult valmistatud toode ja põllumajandustoode, sealhulgas kalatoode;

b)   „teenus”– infoühiskonna iga teenus ehk kõik vahemaa tagant elektroonilisel teel ja teenusesaaja isikliku taotluse alusel ning tavaliselt tasu eest osutatavad teenused;

käesoleva mõiste puhul tähendab:

i)

„vahemaa tagant”, et teenust osutatakse ilma poolte üheaegse kohalolekuta,

ii)

„elektroonilisel teel”, et teenus saadetakse lähtepunktist ja võetakse sihtkohas vastu elektrooniliste andmetöötlus- (sh pakkimisseadmete) ja säilitusseadmete abil ning see saadetakse, edastatakse ja võetakse vastu täielikult juhtmete või raadio kaudu, optiliselt või muude elektromagnetiliste vahendite abil,

iii)

„teenusesaaja isikliku taotluse alusel”, et teenust osutatakse andmeedastusena isikliku taotluse alusel;

Käesoleva mõiste alla mittekuuluvate teenuste näidisloetelu on sätestatud I lisas;

c)   „tehniline spetsifikatsioon”– dokumendis sisalduv spetsifikatsioon, millega nähakse ette toote nõutavad omadused, nagu kvaliteet, kasutusotstarve, ohutus või mõõtmed, sealhulgas nõuded toote müüginimetuse, terminite, tunnuste, kontrollimise ja kontrollimeetodite, pakendamise, märgistamise või etikettimise ning vastavushindamismenetluse kohta;

Termin „tehniline spetsifikatsioon” hõlmab Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 38 lõike 1 teise lõigu kohaselt ka põllumajandustoodetega seotud tootmismeetodeid ja -protsesse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ (5) artiklis 1 määratletud inimtarbeks ja loomadele mõeldud tooteid ning ravimeid, samuti teiste toodetega seotud tootmismeetodeid ja -protsesse, kui need mõjutavad toodete omadusi;

d)   „muud nõuded”– nõuded, mis ei ole tehniline spetsifikatsioon ja mis esitatakse tootele eelkõige tarbijate või keskkonna kaitsmise eesmärgil ning mis mõjutavad tema elutsüklit pärast turulelaskmist, nagu kasutamise, ringlussevõtu, taaskasutamise või kõrvaldamise tingimused, kui need võivad oluliselt mõjutada toote koostist, olemust või turustamist;

e)   „teenuseid puudutav eeskiri”– üldist laadi nõuded, mis puudutavad teenuste pakkumisele juurdepääsu ja nende pakkumist punkti b tähenduses, eelkõige aga teenusepakkujat, teenuseid ja teenuste tarbijat puudutavad sätted, välja arvatud sätted, mis ei puuduta otseselt nimetatud punktis määratletud teenuseid;

Käesoleva mõiste puhul:

i)

peetakse eeskirja konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui selle põhjenduste või regulatiivosa kõigi sätete või mõne üksiksätte konkreetseks eesmärgiks on reguleerida nimetatud teenuseid otsesel ja sihikindlal viisil,

ii)

eeskirja ei peeta konkreetselt infoühiskonna teenustele suunatuks, kui see puudutab nimetatud teenuseid ainult kaudselt ja juhuslikult;

f)   „tehnilised eeskirjad”– tehnilised spetsifikatsioonid ja muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, sealhulgas vastavad haldusnormid, mille järgimine turustamisel, teenuste pakkumisel, teenusepakkuja asutamisel või teenuste kasutamisel liikmesriigis või selle põhiosas on de jure või de facto kohustuslik, samuti liikmesriikide õigus- ja haldusnormid, mis keelavad toote valmistamise, impordi, turustamise, kasutamise või keelavad teenuste pakkumise või kasutamise või teenusepakkuja asutamise, välja arvatud need normid, mis on sätestatud artiklis 7;

De facto tehniliste eeskirjade hulka kuuluvad:

i)

liikmesriigi õigus- ja haldusnormid, milles osutatakse kas tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele või ametiala- või tegevusjuhistele, milles omakorda osutatakse tehnilistele spetsifikatsioonidele, muudele nõuetele või teenuseid puudutavatele eeskirjadele ning mille järgimine lubab oletada vastavust eespool nimetatud õigus- ja haldusnormidega kehtestatud kohustustele,

ii)

vabatahtlikud kokkulepped, mille puhul ametiasutus on üks lepinguosaline ja mis üldistes huvides näevad ette tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimise, välja arvatud riigihangete pakkumistingimused,

iii)

tehnilised spetsifikatsioonid, muud nõuded või teenuseid puudutavad eeskirjad, mis on seotud toodete või teenuste tarbimist mõjutavate fiskaal- või finantsmeetmetega, soodustades selliste tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade järgimist; siia ei kuulu siseriiklike sotsiaalkindlustussüsteemidega seotud tehnilised spetsifikatsioonid ega muud nõuded.

Kaasa arvatakse liikmesriikide nimetatud asutuste kehtestatud tehnilised eeskirjad, mis esitatakse loetelus, mille koostab ja asjakohasel juhul ajakohastab komisjon artiklis 2 osutatud komitee töö raames.

Selle loetelu muutmisel kasutatakse sama menetlust;

g)   „tehniliste eeskirjade eelnõu”– tehnilise spetsifikatsiooni, muu nõude või teenuseid puudutava eeskirja tekst, sealhulgas haldusnormid, mis on koostatud eesmärgiga need tehniliste eeskirjadena jõustada või lõpuks jõustada lasta, ja mis on ettevalmistusetapis, kus saab veel teha olulisi muudatusi.

2.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata:

a)

raadioringhäälingu teenustele;

b)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/13/EL (6) artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud teleringhäälingu teenustele.

3.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/21/EÜ (7) määratletud telekommunikatsiooniteenuste kohta antud liidu õigusaktidega.

4.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata eeskirjadele nende küsimuste kohta, mida reguleeritakse finantsteenuste kohta antud liidu õigusaktidega ja mille mittetäielik loetelu on toodud käesoleva direktiivi II lisas.

5.   Käesolevat direktiivi, välja arvatud selle artikli 5 lõiget 3, ei kohaldata eeskirjadele, mis on kehtestatud reguleeritud turgude (Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2004/39/EÜ (8) tähenduses) või teiste turgude poolt või jaoks või nimetatud turgudele kliiring- või maksearveldusi tegevate asutuste poolt või jaoks.

6.   Käesolevat direktiivi ei kohaldata nende meetmete suhtes, mida liikmesriigid peavad aluslepingute alusel vajalikuks isikute, eelkõige töötajate kaitse tagamiseks toodete kasutamisel, eeldades, et need meetmed ei avalda mõju toodetele.

Artikkel 2

Liikmesriikide nimetatud esindajatest luuakse alaline komitee, kes võib paluda ekspertide või nõustajate abi; komitee esimees on komisjoni esindaja.

Komitee koostab ise oma töökorra.

Artikkel 3

1.   Komitee tuleb kokku vähemalt kaks korda aastas.

Komitee tuleb kokku erikoosseisus, kui on vaja käsitleda infoühiskonna teenuseid puudutavaid küsimusi.

2.   Komisjon esitab komiteele aruande käesolevas direktiivis ettenähtud korra rakendamise ja kohaldamise kohta ning ettepanekud olemasolevate või prognoositavate kaubandustõkete kõrvaldamiseks.

3.   Komitee avaldab arvamust lõikes 2 osutatud teavitamise ja ettepanekute kohta ning võib sellega seoses teha eelkõige ettepaneku, et komisjon:

a)

tagaks kaubandustõkete ohu vältimiseks vajaduse korral, et asjaomased liikmesriigid otsustaksid esialgu omavahel asjakohaste meetmete üle;

b)

võtaks kõik asjakohased meetmed;

c)

määratleks valdkonnad, kus ühtlustamine tundub vajalik, ja niisuguse olukorra tekkimisel võtaks ette asjakohase ühtlustamise selles sektoris.

4.   Komisjonil on kohustus komiteega nõu pidada, kui:

a)

ta teeb otsuseid käesoleva direktiiviga ettenähtud teabevahetuse süsteemi toimimise, samuti kõigi süsteemis tehtavate muudatuste kohta;

b)

ta kontrollib käesoleva direktiiviga ettenähtud süsteemi toimimist.

5.   Komisjon võib komiteega nõu pidada iga saadud esialgse tehniliste eeskirjade eelnõu üle.

6.   Käesoleva direktiivi rakendamisega seotud küsimused võib komiteele käsitlemiseks esitada selle esimehe või liikmesriigi algatusel.

7.   Komitee menetlused ja talle esitatav teave on salajased.

Komitee ja siseriiklikud asutused võivad eksperdiarvamuse saamiseks siiski nõu pidada füüsiliste või juriidiliste isikutega, sealhulgas erasektorisse kuuluvatega, kui nad kasutavad vajalikke ettevaatusabinõusid.

8.   Teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjon ja komitee konsulteerida tööstuse või teadusmaailma füüsiliste või juriidiliste isikutega ning võimalusel esindusorganitega, kes on võimelised andma ekspertarvamust ükskõik milliste teenuseid puudutavate eeskirjaeelnõude sotsiaalsete ja ühiskondlike eesmärkide ja tagajärgede kohta, ning võivad nende arvamusega arvestada, kui neilt seda nõutakse.

Artikkel 4

Liikmesriigid teavitavad artikli 5 lõike 1 alusel komisjoni kõigist standardiorganitele esitatud taotlustest koostada tehniline spetsifikatsioon või konkreetse toote standard, et neid tooteid käsitleva tehnilise eeskirja jõustamiseks koostada tehnilise eeskirja eelnõu, ning esitavad nende jõustamise põhjused.

Artikkel 5

1.   Piiramata artikli 7 kohaldamist, edastavad liikmesriigid viivitamata komisjonile kõik tehniliste eeskirjade eelnõud, välja arvatud siis, kui tegemist on rahvusvahelise või Euroopa standardi täieliku teksti ülevõtmisega, mille puhul piisab teatest asjaomase standardi kohta; nad teatavad komisjonile ka põhjused, miks selliste tehniliste eeskirjade jõustamine oli vajalik, kui neid põhjusi ei ole eelnõus juba selgitatud.

Asjakohasel juhul edastavad liikmesriigid komisjonile samaaegselt oluliselt ja otseselt asjaga seotud põhiliste õigusnormide tekstid, kui see on vajalik tehniliste eeskirjade eelnõu mõju hindamiseks ja kui seda ei ole varem edastatud.

Liikmesriigid edastavad komisjonile tehniliste eeskirjade eelnõu käesoleva lõike esimeses ja teises lõigus nimetatud tingimustel uuesti, kui nad teevad sellesse muudatusi, mis oluliselt muudavad eelnõu reguleerimisala, lühendavad algselt planeeritud rakendamise ajakava, lisavad spetsifikatsioone või nõudeid või teevad viimati nimetatuid rangemaks.

Kui tehniliste eeskirjade eelnõuga püütakse eelkõige tervishoiust või tarbijate või keskkonna kaitsmisest lähtudes keemilise aine, valmistise või toote turustamist või kasutamist piirata, siis edastavad liikmesriigid ka kõnealuse aine, valmistise või toote kohta asjaomaste andmete kokkuvõtte või viited ning teada olevate ja kättesaadavate asendusainete kohta andmete viited, kui selline teave on kättesaadav, ja samuti meetme prognoositava mõju tervishoiule ning tarbija ja keskkonna kaitsele, esitades ühtlasi riskianalüüsi, mis tehakse kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1907/2006 (9) XV lisa II.3 peatüki asjaomases osas sätestatud põhimõtetega.

Komisjon teatab liikmesriikidele viivitamata tehniliste eeskirjade eelnõust ja kõikidest temale edastatud dokumentidest; ta võib arvamuse saamiseks suunata selle eelnõu ka käesoleva artikli artiklis 2 osutatud komiteele ja asjakohasel juhul kõnealuse valdkonna eest vastutavale komiteele.

Käesoleva direktiivi artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii osutatud tehniliste spetsifikatsioonide, muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade osas võivad komisjoni või liikmesriikide märkused või üksikasjalikud arvamused kajastada ainult neid aspekte, mis võivad takistada kaubandust või, teenuseid puudutavate eeskirjade osas, teenuste vaba liikumist või teenusepakkujate asutamisvabadust, mitte aga meetme fiskaal- või finantsaspekte.

2.   Komisjon ja liikmesriigid võivad tehniliste eeskirjade eelnõu edastanud liikmesriigile märkusi teha; liikmesriik arvestab neid märkusi tehniliste eeskirjade edaspidisel ettevalmistamisel nii palju kui võimalik.

3.   Liikmesriigid edastavad tehniliste eeskirjade lõpliku teksti viivitamata komisjonile.

4.   Käesoleva artikli alusel antav teave ei ole salajane, välja arvatud teavitava liikmesriigi sõnaselge nõudmise korral. Iga selline nõue peab olema põhjendatud.

Kõnealustel juhtudel võivad artiklis 2 osutatud komitee ja siseriiklikud asutused vajalike ettevaatusabinõude kasutuselevõtmisel taotleda erasektori füüsilistelt ja juriidilistelt isikutelt eksperdiabi.

5.   Kui tehniliste eeskirjade eelnõu moodustab osa meetmetest, mille eelnõuna edastamist komisjonile nõutakse mõne teise liidu õigusakti alusel, võivad liikmesriigid lõikes 1 ettenähtud teate edastada selle teise õigusakti alusel, kui nad näitavad vormikohaselt, et nimetatud teade puudutab ka käesolevat direktiivi.

Kui komisjon käesoleva direktiivi kohaselt ei reageeri tehniliste eeskirjade eelnõule, ei piira see ühtki otsust, mis võidakse teha teiste liidu õigusaktide alusel.

Artikkel 6

1.   Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi kolme kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai artikli 5 lõikes 1 osutatud teate.

2.   Liikmesriigid lükkavad:

—

nelja kuu võrra edasi sellise tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, mis artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punkti ii tähenduses on koostatud vabatahtliku kokkuleppe vormis,

—

kuue kuu võrra edasi iga muu tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise, piiramata seejuures käesoleva artikli lõigete 3, 4 ja 5 kohaldamist (välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude puhul),

alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 osutatud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul, alates kõnealusest kuupäevast, üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi kaupade vabale liikumisele siseturul,

—

nelja kuu võrra edasi iga muu teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu, piiramata seejuures lõigete 4 ja 5 kohaldamist, alates päevast, mil komisjon saab artikli 5 lõikes 1 osutatud teate, kui komisjon või teine liikmesriik esitab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast üksikasjaliku arvamuse, mille kohaselt kavandatud meede võib põhjustada takistusi teenuste vabale liikumisele või teenusepakkuja asutamisele siseturul.

Komisjoni või liikmesriikide üksikasjalikud arvamused teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõude kohta ei tohi mõjutada kultuuripoliitilisi meetmeid, eelkõige audiovisuaalses valdkonnas, mida liikmesriigid võivad ellu viia liidu õiguse alusel, arvestades nende keelelist mitmekesisust, konkreetseid riiklikke ja piirkondlikke iseärasusi ning kultuuripärandit.

Asjaomane liikmesriik teatab komisjonile meetmetest, mille võtmist ta nende üksikasjalike arvamuste tõttu kavandab. Komisjon avaldab selle kohta arvamust.

Asjaomane liikmesriik toob vajadusel ära põhjused, miks ta ei saa teenuseid puudutavate eeskirjade puhul üksikasjalikke arvamusi arvesse võtta.

3.   Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade, välja arvatud teenuseid puudutavate eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon saab käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 1 osutatud teate, kui komisjon teatab kolme kuu jooksul alates kõnelausest kuupäevast oma kavatsusest võtta samas küsimuses vastu direktiiv, määrus või otsus vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 või teha sellekohane ettepanek.

4.   Liikmesriigid lükkavad tehniliste eeskirjade eelnõu vastuvõtmise edasi 12 kuu võrra alates päevast, mil komisjon sai käesoleva direktiivi artikli 5 lõikes 1 osutatud teate, kui komisjon jõuab kolme kuu jooksul alates kõnealusest kuupäevast järeldusele, et tehniliste eeskirjade eelnõu käsitleb küsimust, mida käsitleb vastavalt ELi toimimise lepingu artiklile 288 Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitatud direktiivi-, määruse- või otsuse ettepanek.

5.   Kui nõukogu võtab lõigetes 3 ja 4 osutatud ooteaja jooksul vastu esimese lugemise seisukoha, pikendatakse seda tähtaega lõike 6 kohaselt 18 kuuni.

6.   Lõigetes 3, 4 ja 5 osutatud kohustused kaotavad kehtivuse, kui:

a)

komisjon teatab liikmesriikidele oma kavatsusest loobuda siduva õigusakti kohta ettepaneku tegemisest või selle vastuvõtmisest;

b)

komisjon teatab liikmesriikidele oma eelnõu või ettepaneku tagasivõtmisest;

c)

Euroopa Parlament ja nõukogu või komisjon on vastu võtnud siduva õigusakti.

7.   Lõikeid 1 kuni 5 ei kohaldata sellistel juhtudel, kui:

a)

rahva tervise või ohutuse või loomade või taimede kaitsmisega ning teenuseid puudutavate eeskirjade puhul ka avaliku korra, eriti alaealiste kaitsmisega seotud tõsistest ja ettenägematutest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik väga lühikese aja jooksul ette valmistama tehnilised eeskirjad nende viivitamatuks avaldamiseks ja kehtestamiseks, kus nõupidamine pole võimalik, või

b)

finantssüsteemi turvalisuse ja terviklikkuse kaitsmise, eriti hoiustajate, investorite ja kindlustatud isikute kaitsmisega seotud tõsistest asjaoludest tekkinud kiireloomulistel põhjustel peab liikmesriik viivitamata rakendama finantsteenuseid puudutavaid eeskirju.

Liikmesriik põhjendab võetud meetmete kiireloomulisust artiklis 5 osutatud teates. Komisjon avaldab arvamust selle teate kohta niipea kui võimalik. Juhtudel, kus kirjeldatud menetlust on kasutatud vääriti, võtab komisjon asjakohaseid meetmeid. Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti.

Artikkel 7

1.   Artikleid 5 ja 6 ei kohaldata liikmesriikide nende õigus- ja haldusnormide või vabatahtlike kokkulepete suhtes, mille abil liikmesriigid:

a)

järgivad siduvaid liidu õigusakte, mille tulemusena võetakse vastu tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

b)

täidavad rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevaid kohustusi, mille tulemusena võetakse liidus vastu ühtsed tehnilised spetsifikatsioonid või teenuseid puudutavad eeskirjad;

c)

kasutavad siduvates liidu õigusaktides sätestatud kaitseklausleid;

d)

kohaldavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/95/EÜ (10) artikli 12 lõiget 1;

e)

täidavad üksnes Euroopa Liidu Kohtu otsuseid;

f)

muudavad komisjoni nõudel üksnes tehniliste eeskirju artikli 1 lõike 1 punkti f tähenduses, et kõrvaldada kaubandustõke või, teenuseid puudutavate eeskirjade puhul, tõke teenuste vabale liikumisele või teenusepakkujate asutamisvabadusele.

2.   Artiklit 6 ei kohaldata liikmesriikide õigus- ja haldusnormide suhtes, mis keelavad toote valmistamise, kuivõrd need normid ei takista toodete vaba liikumist.

3.   Artikli 6 lõikeid 3 kuni 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis ii osutatud vabatahtlike kokkulepete suhtes.

4.   Artiklit 6 ei kohaldata artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu punktis iii osutatud tehniliste spetsifikatsioonide või muude nõuete või teenuseid puudutavate eeskirjade suhtes.

Artikkel 8

Komisjon esitab iga kahe aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande käesoleva direktiivi kohaldamise tulemuste kohta.

Komisjon avaldab saadud teatiste iga-aastase statistika Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 9

Kui liikmesriigid tehnilised eeskirjad vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

Artikkel 10

Direktiiv 98/34/EÜ, mida on muudetud käesoleva direktiivi III lisa A osas loetletud õigusaktidega, tunnistatakse kehtetuks; see ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis on seotud kehtetuks tunnistatud direktiivi III lisa B osas ja käesoleva direktiivi III lisa B osas esitatud direktiivide siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtaegadega.

Viiteid kehtetuks tunnistatud direktiivile käsitatakse viidetena käesolevale direktiivile ning neid loetakse vastavalt IV lisas esitatud vastavustabelile.

Artikkel 11

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Artikkel 12

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Strasbourg, 9. september 2015

Euroopa Parlamendi nimel

president

M. SCHULZ

Nõukogu nimel

eesistuja

N. SCHMIT

(1)  14. juuli 2010. aasta arvamus (ELT C 44, 11.2.2011, lk 142) ja 26. veebruari 2014. aasta arvamus (ELT C 214, 8.7.2014, lk 55).

(2)  Euroopa Parlamendi 15. aprilli 2014. aasta seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata) ja nõukogu 13. juuli 2015. aasta otsus.

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37). Algne pealkiri oli „Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. juuni 1998. aasta direktiiv 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord”. Seda muudeti Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuli 1998. aasta direktiiviga 98/48/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/34/EÜ, millega nähakse ette tehnilistest standarditest ja eeskirjadest teatamise kord (EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18).

(4)  Vt III lisa A osa.

(5)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 6. novembri 2001. aasta direktiiv 2001/83/EÜ inimtervishoius kasutatavaid ravimeid käsitlevate ühenduse eeskirjade kohta (EÜT L 311, 28.11.2001, lk 67).

(6)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 10. märtsi 2010. aasta direktiiv 2010/13/EL audiovisuaalmeedia teenuste osutamist käsitlevate liikmesriikide teatavate õigus- ja haldusnormide koordineerimise kohta (audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv) (ELT L 95, 15.4.2010, lk 1).

(7)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. märtsi 2002 aasta direktiiv 2002/21/EÜ, elektrooniliste sidevõrkude ja -teenuste ühise reguleeriva raamistiku kohta (raamdirektiiv) (EÜT L 108, 24.4.2002, lk 33).

(8)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. aprilli 2004 aasta direktiiv 2004/39/EÜ, finantsinstrumentide turgude kohta, millega muudetakse nõukogu direktiive 85/611/EMÜ ja 93/6/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/12/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 93/22/EMÜ (ELT L 145, 30.4.2004, lk 1).

(9)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. detsembri 2006. aasta määrus (EÜ) nr 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja piiramist (REACH) ja millega asutatakse Euroopa Kemikaalide Agentuur ning muudetakse direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid 91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1).

(10)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. detsembri 2001. aasta direktiiv 2001/95/EÜ üldise tooteohutuse kohta (EÜT L 11, 15.1.2002, lk 4).

I LISA

Näidisloetelu teenustest, mis ei kuulu artikli 1 lõike 1 punkti b teises lõigus viidatud teenuste hulka

1.   Teenused, mida ei osutata „vahemaa tagant”

Teenused, mida osutatakse teenusepakkuja ja teenuse tarbija füüsilisel juuresolekul, isegi kui seejuures kasutatakse elektroonilisi seadmeid:

a)

arsti vastuvõturuumides toimuvad arstlikud läbivaatused, mille käigus kasutatakse elektroonilisi seadmeid patsiendi füüsilisel juuresolekul;

b)

elektroonilises vormis esitatud kataloogide sirvimine kaupluses kliendi füüsilisel juuresolekul;

c)

arvutivõrgu kaudu lennupileti broneerimine reisibüroos kliendi füüsilisel juuresolekul;

d)

mängukohtades elektrooniliste mängude andmine kliendi kasutusse kliendi füüsilisel juuresolekul.

2.   Teenused, mida ei osutata „elektroonilisel teel”

—

Materiaalse sisuga teenused, kuigi neid osutatakse elektrooniliste seadmete abil:

a)

raha- ja piletiautomaatide abil osutatavad teenused;

b)

juurdepääs tasulistele teelõikudele, parklatele vms, kuigi sisse- või väljapääsude juures on elektroonilised seadmed juurdepääsuõiguse ja/või õigesti sooritatud makse kontrollimiseks.

—

Sidusühenduseta teenused: CD-ROM-idel ja diskettidel oleva tarkvara levitamine.

—

Teenused, mida ei osutata andmete elektrooniliste töötlus-/talletussüsteemide abil:

a)

kõnesuunamisteenused;

b)

telefaksi- ja teleksiteenused;

c)

telefoni või faksi teel osutatavad teenused;

d)

arsti poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

e)

advokaadi poolt telefoni või faksi teel antav konsultatsioon;

f)

telefoni või faksi teel toimuv otseturustamine.

3.   Teenused, mida ei osutata „teenusesaaja isikliku taotluse põhjal”

Teenused, mida osutatakse, edastades andmeid üksikisiku nõudeta, ning mis on mõeldud samaaegselt piiramatule arvule vastuvõtjatele (rühmaedastus):

a)

direktiivi 2010/13/EL artikli 1 lõike 1 punktis e sätestatud teleringhäälingu teenused (kaasa arvatud tellitavad videosaated – mitmekanalisüsteem);

b)

raadioringhäälingu teenused;

c)

(televisiooni kaudu edastatav) teletekst.

II LISA

Artikli 1 lõikega 4 hõlmatud finantsteenuste näidisloetelu

—

Investeerimisteenused

—

Kindlustus- ja edasikindlustusteenused

—

Pangateenused

—

Pensionifondidega seotud teenused

—

Futuuri- või optsioonitehingutega seotud teenused.

Selliste teenuste hulka kuuluvad eelkõige:

a)

direktiivi 2004/39/EÜ lisas osutatud investeerimisteenused; ühisinvesteerimisettevõtjate teenused;

b)

teenused seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/36/EL (1) I lisas osutatud tegevustega, mis eeldavad vastastikust tunnustamist;

c)

kindlustus- ja edasikindlustustegevusega hõlmatavad toimingud, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (2).

(1)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste ja investeerimisühingute usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338).

(2)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2009. aasta direktiiv 2009/138/EÜ kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II) (ELT L 335, 17.12.2009, lk 1).

III LISA

A OSA

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega

(osutatud artiklis 10)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/34/EÜ

(EÜT L 204, 21.7.1998, lk 37)

 

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 98/48/EÜ

(EÜT L 217, 5.8.1998, lk 18)

 

2004. aasta ühinemisakti II lisa 1. osa H jaotis

(ELT L 236, 23.9.2003, lk 68)

Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ punktis 2

Nõukogu direktiiv 2006/96/EÜ

(ELT L 363, 20.12.2006, lk 81)

Ainult osas, mis puudutab viiteid direktiivile 98/34/EÜ artiklis 1

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1025/2012

(ELT L 316, 14.11.2012, lk 12)

Ainult artikli 26 lõige 2

B OSA

Siseriiklikku õigusesse ülevõtmise tähtajad

(osutatud artiklis 10)

Direktiiv

Ülevõtmise tähtaeg

98/34/EÜ

—

98/48/EÜ

5. august 1999

2006/96/EÜ

1. jaanuar 2007

IV LISA

Vastavustabel

Direktiiv 98/34/EÜ

Käesolev direktiiv

Artikli 1 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 1 esimese lõigu punkt 1

Artikli 1 lõike 1 punkt a

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 esimene lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti b esimene lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt i

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt ii

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 teise lõigu kolmas taane

Artikli 1 lõike 1 punkti b teise lõigu alapunkt iii

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 kolmas lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti b kolmas lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu sissejuhatav osa

Artikli 1 lõike 2 sissejuhatav osa

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 2 punkt a

Artikli 1 esimese lõigu punkti 2 neljanda lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 2 punkt b

Artikli 1 esimese lõigu punkt 3

Artikli 1 lõike 1 punkt c

Artikli 1 esimese lõigu punkt 4

Artikli 1 lõike 1 punkt d

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 esimene lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti e esimene lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 teine lõik

Artikli 1 lõige 3

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 kolmas lõik

Artikli 1 lõige 4

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 neljas lõik

Artikli 1 lõige 5

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu sissejuhatav lause

Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu sissejuhatav lause

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt i

Artikli 1 esimese lõigu punkti 5 viienda lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 1 punkti e teise lõigu alapunkt ii

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 esimene lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti f esimene lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu sissejuhatav lause

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu sissejuhatav lause

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu esimene taane

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt i

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu teine taane

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt ii

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 teise lõigu kolmas taane

Artikli 1 lõike 1 punkti f teise lõigu alapunkt iii

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 kolmas lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti f kolmas lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkti 11 neljas lõik

Artikli 1 lõike 1 punkti f neljas lõik

Artikli 1 esimese lõigu punkt 12

Artikli 1 lõike 1 punkt g

Artikli 1 teine lõik

Artikli 1 lõige 6

Artikkel 5

Artikkel 2

Artikli 6 lõiked 1 ja 2

Artikli 3 lõiked 1 ja 2

Artikli 6 lõike 3 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 3 sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 3 teine taane

Artikli 3 lõike 3 punkt a

Artikli 6 lõike 3 kolmas taane

Artikli 3 lõike 3 punkt b

Artikli 6 lõike 3 neljas taane

Artikli 3 lõike 3 punkt c

Artikli 6 lõike 4 sissejuhatav osa

Artikli 3 lõike 4 sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 4 punkt c

Artikli 3 lõike 4 punkt a

Artikli 6 lõike 4 punkt d

Artikli 3 lõike 4 punkt b

Artikli 6 lõiked 5 kuni 8

Artikli 3 lõiked 5 kuni 8

Artikkel 7

Artikkel 4

Artikkel 8

Artikkel 5

Artikli 9 lõiked 1 kuni 5

Artikli 6 lõiked 1 kuni 5

Artikli 9 lõike 6 sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 6 sissejuhatav osa

Artikli 9 lõike 6 esimene taane

Artikli 6 lõike 6 punkt a

Artikli 9 lõike 6 teine taane

Artikli 6 lõike 6 punkt b

Artikli 9 lõike 6 kolmas taane

Artikli 6 lõike 6 punkt c

Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu sissejuhatav osa

Artikli 6 lõike 7 esimene lõik sissejuhatav osa

Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu esimene taane

Artikli 6 lõike 7 esimese lõigu punkt a

Artikli 9 lõike 7 esimese lõigu teine taane

Artikli 6 lõike 7 esimese lõigu punkt b

Artikli 9 lõike 7 teine lõik

Artikli 6 lõike 7 teine lõik

Artikli 10 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa

Artikli 10 lõike 1 esimene taane

Artikli 7 lõike 1 punkt a

Artikli 10 lõike 1 teine taane

Artikli 7 lõike 1 punkt b

Artikli 10 lõike 1 kolmas taane

Artikli 7 lõike 1 punkt c

Artikli 10 lõike 1 neljas taane

Artikli 7 lõike 1 punkt d

Artikli 10 lõike 1 viies taane

Artikli 7 lõike 1 punkt e

Artikli 10 lõike 1 kuues taane

Artikli 7 lõike 1 punkt f

Artikli 10 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 7 lõiked 2, 3 ja 4

Artikli 11 esimene lause

Artikli 8 esimene lõik

Artikli 11 teine lause

Artikli 8 teine lõik

Artikkel 12

Artikkel 9

Artikkel 13

—

—

Artikkel 10

Artikkel 14

Artikkel 11

Artikkel 15

Artikkel 12

Lisa III

—

Lisa IV

—

Lisa V

Lisa I

Lisa VI

Lisa II

—

Lisa III

—

Lisa IV

II Muud kui seadusandlikud aktid

MÄÄRUSED

17.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/16

KOMISJONI MÄÄRUS (EL) 2015/1536,

16. september 2015,

millega muudetakse määrust (EL) nr 1321/2014 seoses jätkuva lennukõlblikkuse eeskirjade ühtlustamisega määrusega (EÜ) nr 216/2008, kriitiliste hooldusülesannetega ja õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seirega

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. veebruari 2008. aasta määrust (EÜ) nr 216/2008, mis käsitleb tsiviillennunduse valdkonna ühiseeskirju ja millega luuakse Euroopa Lennundusohutusamet ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 91/670/EMÜ, määrus (EÜ) nr 1592/2002 ning direktiiv 2004/36/EÜ, (1) eriti selle artikli 5 lõiget 5 ja artikli 8 lõiget 5,

ning arvestades järgmist:

(1)

Komisjoni määrusega (EL) nr 1321/2014 (2) on kehtestatud üksikasjalikud eeskirjad õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse kohta.

(2)

Määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisaga on kehtestatud õhusõiduki käitamisega seotud jätkuva lennukõlblikkuse nõuded, sh nõuded keerukate mootorõhusõidukite ja ärilisel eesmärgil käitatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega tegelevatele organisatsioonidele. Kõnealuste nõuete rakendamise tagamiseks tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 ajakohastada.

(3)

On vaja kehtestada tingimused, mille alusel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1008/2008 (3) kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad võivad käitada kolmandas riigis registreeritud õhusõidukit, et tagada määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisas sätestatud asjakohaste oluliste nõuete täitmine.

(4)

On vaja tagada õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire programmi nõuete ühtne kohaldamine liidus. Selleks tuleks muuta määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa sätteid, milles käsitletakse õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse seire programmi kohaldamist pädeva asutuse poolt.

(5)

On vaja maandada hooldusega seotud riske ja eelkõige tagada, et asjaomased isikud ja organisatsioonid võtavad vajalikke meetmeid, et avastada selliseid hoolduse käigus tehtud vigu, mis võivad mõjutada lennuohutust. Seepärast tuleks muuta määruse (EL) nr 1321/2014 I ja II lisas sätestatud hooldusnõudeid.

(6)

Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1321/2014 vastavalt muuta.

(7)

Lennundussektorile ja liikmesriikide haldusasutustele tuleb anda piisavalt aega muudetud õigusraamistikuga kohanemiseks. Seepärast tuleks näha ette mingi muu kuupäev kogu käesoleva määruse kohaldamiseks.

(8)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas Euroopa Lennundusohutusameti komitee arvamusega, mis on esitatud kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 19 lõikega 1.

(9)

Käesoleva määrusega ettenähtud meetmed on kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 artikli 65 alusel asutatud komitee arvamusega,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määrust (EL) nr 1321/2014 muudetakse järgmiselt.

1)

Artikkel 1 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 1

Reguleerimisese ja -ala

Käesoleva määrusega kehtestatakse ühised tehnilised nõuded ja haldusmenetlused, et tagada järgmine:

a)

selliste õhusõidukite, sh neile paigaldamiseks ette nähtud mis tahes komponendi, jätkuv lennukõlblikkus:

i)

mis on registreeritud liikmesriigis, välja arvatud juhul, kui nende regulatiivne ohutusjärelevalve on delegeeritud kolmandale riigile ja nende kasutaja ei ole ELi käitaja, või

ii)

mis on registreeritud kolmandas riigis ja mida kasutab ELi käitaja, kui nende regulatiivne ohutusjärelevalve on delegeeritud liikmesriigile;

b)

selliste kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide vastavus määruses (EÜ) nr 216/2008 jätkuva lennukõlblikkuse kohta sätestatud olulistele nõuetele, mille regulatiivset ohutusjärelevalvet ei ole delegeeritud liikmesriigile, kuid mille lennuettevõtja on võtnud kuivrendile kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr 1008/2008 (4).

(4)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).”"

2)

Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a)

punkt g asendatakse järgmisega:

„g)   „ärilise lennutranspordi lend”– reisijate, lasti või posti transportimine õhusõidukiga tasu eest;”;

b)

lisatakse järgmised punktid:

„n)   „kriitiline hooldusülesanne”– õhusõiduki süsteemi, mootori või propelleri või mõne selle osa kokkupaneku või rikkega seotud hooldusülesanne, mille täitmisel tehtav viga võiks otseselt mõjutada lennuohutust;

o)   „ärilised erilennud”– lennutegevus, mille suhtes kohaldatakse komisjoni määruse (EL) nr 965/2012 (5) III lisas esitatud ORO-osa SPO-alajao nõudeid,

p)   „piiratud lennutegevus”– muu õhusõiduki kui keeruka mootorõhusõidukiga tehtavad järgmised lennud:

i)

lennud, millega seotud kulud jagatakse eraisikute vahel, tingimusel et otseseid kulusid jagavad kõik õhusõidukis viibijad, kaasa arvatud piloot, ja et otseseid kulusid jagavate isikute arv ei ole suurem kui kuus;

ii)

võistlus- ja demonstratsioonlennud, tingimusel et kõnealuste lendude eest tasu maksmine ei hõlma enamat kui otseste kulude katmist, proportsionaalset panust iga-aastaste kulude kandmisse ning pädeva asutuse poolt kindlaks määratud väärtusega auhindu;

iii)

tutvustuslennud, langevarjuhüpped, purilennuki pukseerimine või vigurlennud, mida käitab komisjoni määruse (EL) nr 1178/2011 (6) kohaselt sertifitseeritud koolitusorganisatsioon, mille peamine tegevuskoht asub liikmesriigis, või lennuspordi või harrastuslennunduse edendamiseks loodud organisatsioon, tingimusel et õhusõidukit käitab organisatsioon või seda tehakse kuivrendilepingu alusel, et lennust ei saada organisatsioonist väljaspool jagatavat kasu ja et juhul, kui lennust võtab osa organisatsiooni mittekuuluv liige, moodustab selliste lendude käitamine ainult väikese osa organisatsiooni tegevusest.

Käesoleva määruse kohaldamisel ei hõlma piiratud lennutegevus ärilise lennutranspordi lende ega ärilisi erilende;

q)   „tutvustuslend”– määruse (EL) nr 965/2012 artikli 2 punktis 9 määratletud tutvustuslend;

r)   „võistluslend”– määruse (EL) nr 965/2012 artikli 2 punktis 10 määratletud võistluslend;

s)   „demonstratsioonlend”– määruse (EL) nr 965/2012 artikli 2 punktis 11 määratletud demonstratsioonlend.

(5)  Komisjoni määrus (EL) nr 965/2012, 5. oktoober 2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 296, 25.10.2012, lk 1)."

(6)  Komisjoni määrus (EL) nr 1178/2011, 3. november 2011, millega kehtestatakse tsiviillennunduses kasutatavate õhusõidukite meeskonnaga seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 311, 25.11.2011, lk 1).”"

3)

Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a)

lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1.   Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse kooskõlas I lisa sätetega.

2.   Artikli 1 punktis a osutatud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide jätkuva lennukõlblikkuse tagamisega, sh hooldusega, seotud organisatsioonid ja töötajad järgivad I lisa ning vajaduse korral artiklite 4 ja 5 sätteid.

3.   Erandina lõikest 1 tagatakse lennuluba omava ja artikli 1 punktis a osutatud õhusõiduki jätkuv lennukõlblikkus jätkuva lennukõlblikkuse alase erikorra alusel, mis on määratletud komisjoni määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) kohaselt välja antud lennuloas.”;

b)

lisatakse lõige 5:

„5.   Artikli 1 punktis b osutatud õhusõidukite ja neile paigaldamiseks ette nähtud komponentide jätkuv lennukõlblikkus tagatakse kooskõlas Va lisa sätetega.”

4)

Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1.   Hooldusorganisatsiooni sertifikaadid antakse välja kooskõlas I lisa alajao F või II lisa sätetega.”

5)

Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a)

lõikele 2 lisatakse punkt c:

„c)

selliste kolmandas riigis registreeritud õhusõidukite puhul, mille määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad on võtnud kuivrendile, kuni 25. augustini 2017 Va lisa nõudeid.”;

b)

lisatakse lõige 2a:

„2a.   Erandina lõikest 1 kohaldatakse määruses (EL) nr 965/2012 (muudetud määrusega (EL) nr 379/2014) (7) sätestatud nõudeid, mis käsitlevad ärilisteks erilendudeks ja ärilise lennutranspordi lendudeks (v.a määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate lennud) kasutatavaid õhusõidukeid alates 21. aprillist 2017.

Kuni selle ajani:

—

I lisa punkti M.A.201 alapunkti f sätteid kohaldatakse selliste keerukate mootorõhusõidukite suhtes, mida kasutavad käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, kuid kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide suhtes;

—

I lisa punkti M.A.201 alapunkti h sätteid kohaldatakse muude selliste õhusõidukite kui keerukate mootorõhusõidukite suhtes, mida kasutavad käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, kuid kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide suhtes;

—

I lisa punkti M.A.306 alapunkti a sätteid kohaldatakse selliste õhusõidukite suhtes, mida kasutavad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad või sellised käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu;

—

I lisa punkti M.A.801 alapunkti c sätteid kohaldatakse selliste ELA1 õhusõidukite suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid;

—

I lisa punkti M.A.803 alapunkti b sätteid kohaldatakse selliste keerukate mootorõhusõidukite suhtes maksimaalse stardimassiga kuni 2 730 kg ning selliste purilennukite, mootorpurilennukite või õhupallide suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid;

—

I lisa punkti M.A.901 alapunkti g sätteid kohaldatakse selliste ELA1 õhusõidukite suhtes, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, sellised käitajad, kellelt liikmesriik nõuab ärilise lennutegevuse sertifikaadi olemasolu, ega äritegevuses osalevad sertifitseeritud koolitusorganisatsioonid.

(7)  Komisjoni määrus (EL) nr 379/2014, 7. aprill 2014, millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 965/2012, millega kehtestatakse lennutegevusega seotud tehnilised nõuded ja haldusmenetlused vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 216/2008 (ELT L 123, 24.4.2014, lk 1).”"

6)

I lisa (osa M) muudetakse vastavalt käesoleva määruse I lisale.

7)

II lisa (osa 145) muudetakse vastavalt käesoleva määruse II lisale.

8)

III lisa (osa 66) muudetakse vastavalt käesoleva määruse III lisale.

9)

Käesoleva määruse IV lisa tekst lisatakse Va lisana (osa T).

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Käesolevat määrust kohaldatakse alates 25. augustist 2016.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. september 2015

Komisjoni nimel

president

Jean-Claude JUNCKER

(1)  ELT L 79, 19.3.2008, lk 1.

(2)  Komisjoni määrus (EL) nr 1321/2014, 26. november 2014, õhusõidukite ja lennundustoodete ning nende osade ja seadmete jätkuva lennukõlblikkuse ning sellega tegelevate organisatsioonide ja isikute sertifitseerimise kohta (ELT L 362, 17.12.2014, lk 1).

(3)  Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1008/2008, 24. september 2008, ühenduses lennuteenuste osutamist käsitlevate ühiseeskirjade kohta (ELT L 293, 31.10.2008, lk 3).

I LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 I lisa (osa M) muudetakse järgmiselt.

1)

Sisukorda muudetakse järgmiselt.

a)

Punkti M.A.306 pealkiri asendatakse järgmisega: „M.A.306 Õhusõiduki tehniline päevik”;

b)

I liide asendatakse järgmisega: „I liide – Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping”.

2)

Osa M.1 punkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

hooldusprogrammide heakskiitmise puhul,

i)

registreerijaliikmesriigi määratud asutus, või

ii)

kui registreerijaliikmesriigiga on enne hooldusprogrammi heakskiitmist kokku lepitud, siis

a)

asutus, mille on määranud liikmesriik, kus asub käitaja peamine tegevuskoht või elu- või asukoht; või

b)

asutus, mis teeb järelevalvet jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni üle, või millega omanik on sõlminud piiratud lepingu kooskõlas punkti M.A.201 alapunkti i alapunktiga 3.”

3)

Punkti M.A.201 alapunktid d, e, f, g, h, i ja j asendatakse järgmisega:

„d)

Lennueelse ülevaatuse rahuldava läbimise eest vastutab õhusõiduki kapten või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate korral käitaja. Seda ülevaatust peab tegema piloot või mõni teine kvalifitseeritud isik, kuid seda ei pea tegema sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või osa 66 kohased volitatud lennundustehnilised töötajad.

e)

Kui õhusõidukit kasutavad määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, vastutab jätkuva lennukõlblikkuse eest käitaja, kes peab tegema järgmist:

1)

tagama, et ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2)

olema sertifitseeritud (osana lennuettevõtja sertifikaadist) vastavalt osa M A jao G alajaole jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsioonina (CAMO) ja

3)

olema sertifitseeritud kooskõlas osaga 145 või sõlmima sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

f)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks, või selliste äriliste lennutranspordi lendude puhul, mida käitavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul peab käitaja tagama järgmise:

1)

ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Käitaja, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3)

alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

g)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu punktide e või f alla, peab omanik tagama järgmise:

1)

ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Omanikul, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3)

alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

h)

Muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mida kasutatakse ärilisteks erilendudeks, või selliste äriliste lennutranspordi lendude puhul, mida käitavad lennuettevõtjad, kellel ei ole määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohast lennutegevusluba, või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul peab käitaja tagama järgmise:

1)

ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud;

2)

jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesandeid täidab sertifitseeritud CAMO. Käitaja, kes ei ole sertifitseeritud CAMO, peab kooskõlas I liitega sõlmima sellise organisatsiooniga kirjaliku lepingu, ja

3)

alapunktis 2 osutatud CAMO on õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hoolduse valdkonnas sertifitseeritud kooskõlas osa M F alajaoga või osaga 145, või on sõlminud sellise organisatsiooniga lepingu kooskõlas punkti M.A.708 alapunktiga c.

i)

Muude kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, mis ei kuulu punktide e või h alla, või mida kasutatakse piiratud lendudeks, peab omanik tagama, et ükski lend ei toimu, kui alapunktis a osutatud tingimused ei ole täidetud. Selleks teeb omanik järgmist:

1)

sõlmima sertifitseeritud CAMOga jätkuva lennukõlblikkusega seotud ülesannete täitmist käsitleva sellise kirjaliku lepingu kooskõlas I liitega, millega läheb vastutus nende ülesannete täitmise eest kõnealusele CAMO-le, või

2)

korraldama õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel ilma sertifitseeritud CAMOga lepingut sõlmimata või

3)

korraldama õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust omal vastutusel ja sõlmima piiratud lepingu hooldusprogrammi koostamiseks ning selle programmi punkti M.A.302 kohaseks heakskiitmiseks:

—

sertifitseeritud CAMOga või

—

ELA2 õhusõiduki puhul osas 145 või osa M A jao F alajaos nimetatud hooldusorganisatsiooniga.

Sellise piiratud lepingu korral läheb vastutus hooldusprogrammi koostamise ja heakskiitmise eest (v.a juhul, kui omanik annab väljastab deklaratsiooni kooskõlas punkti M.A.302 alapunktiga h) lepingu sõlminud organisatsioonile.

j)

Omanik/käitaja tagab, et pädeva asutuse volitatud isikule võimaldatakse juurdepääs omaniku/käitaja kõikidele rajatistele, õhusõidukitele või dokumentidele, mis on seotud tema tegevusega (sh allhanketegevusega), et teha kindlaks vastavus käesolevale osale.”

4)

Punkti M.A.301 muudetakse järgmiselt.

a)

Alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

õhusõiduki ohutut käitamist mõjutavate mis tahes defektide ja vigade kõrvaldamise teel vastavalt punktis M.A.304 ja/või punktis M.A.401 täpsustatud andmetele, võttes arvesse miinimumvarustuse loetelu ja vajaduse korral konfiguratsioonist lubatud kõrvalekallete loetelu;”.

b)

Alapunkt 4 asendatakse järgmisega:

„4.

kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul punkti M.A.302 kohaselt heakskiidetud hooldusprogrammi efektiivsuse analüüsimise teel;”.

c)

Alapunkt 7 asendatakse järgmisega:

„7.

kõigi keerukate mootoriga õhusõidukite või määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite mittekohustuslike modifikatsioonide ja/või ülevaatuste puhul nende tegemise põhimõtete kehtestamise teel;”.

5)

Punkti M.A.302 muudetakse järgmiselt.

a)

Alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kui õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust korraldab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kes on sertifitseeritud kooskõlas käesoleva lisa (osa M) A jao G alajaoga, või kui omaniku ja kõnealune organisatsioon on kooskõlas punkti M.A.201 alapunkti i alapunktiga 3 sõlminud piiratud lepingu, võib õhusõiduki hoolduse programmi ja selle muudatused heaks kiita kaudse heakskiitmise menetlusega.

i)

Sel juhul kehtestab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kaudse heakskiitmise menetluse ühe osana jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamatust ja selle menetluse kiidab heaks pädev asutus, kelle vastutusalasse kõnealune jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon kuulub.

ii)

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ei kasuta kaudse heakskiitmise menetlust, kui selle organisatsiooni üle ei tee järelevalvet registreerijaliikmesriik, välja arvatud juhul, kui kooskõlas punkti M.1 alapunkti 4 alapunktiga ii on sõlmitud kokkulepe, millega kantakse vastutus õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise eest üle jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni eest vastutavale pädevale asutusele.”

b)

Alapunkt f asendatakse järgmisega:

„f)

Keerukate mootoriga õhusõidukite puhul, kui hooldusprogramm põhineb hoolduse juhtrühma loogikal või seisundi jälgimisel, peab õhusõiduki hooldusprogramm sisaldama töökindluse programmi.”

6)

Punkti M.A.305 alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

käitaja tehniline päevik, kui see on nõutav punkti M.A.306 kohaselt.”

7)

Punkti M.A.306 muudetakse järgmiselt.

a)

Pealkiri asendatakse järgmisega:

„M.A.306   

Õhusõiduki tehniline päevik”;

b)

alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Ärilise lennutranspordi, äriliste erilendude ja äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide puhul kasutab käitaja lisaks punkti M.A.305 nõuetele õhusõiduki tehnilist päevikut, mis sisaldab iga õhusõiduki kohta järgmist teavet:

1.

teave iga lennu kohta, mida on vaja jätkuva lennuohutuse tagamiseks;

2.

õhusõiduki kehtiv hooldustõend;

3.

kehtiv hooldusdeklaratsioon õhusõiduki hoolduse seisu ja selle kohta, millal peab toimuma järgmine korraline hooldus ja plaaniväline hooldus, välja arvatud juhul, kui pädev asutus on andnud loa hoida seda deklaratsiooni mujal;

4.

kõik kõrvaldamata ülekantud defektid, mis mõjutavad õhusõiduki käitamist, ning

5.

kõik vajalikud andmed tehnilist toetust käsitlevate kokkulepete kohta.”

8)

Punkt M.A.402 asendatakse järgmisega:

„M.A.402   Hooldamine

Välja arvatud hooldustööd, mida teevad II lisa (osa 145) nõuete kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioonid, peavad hooldustöid tegevad isikud või organisatsioonid tegema järgmist:

a)

olema ülesannete täitmiseks kvalifitseeritud vastavalt käesolevale osale;

b)

tagama, et hooldustööde tegemiseks kasutatav ala on korras ning mustusest ja saastest puhas;

c)

kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud meetodeid, võtteid, standardeid ja juhendeid;

d)

kasutama punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud tööriistu, materjale ja seadmeid. Vajaduse korral tuleb tööriistad ja seadmed üle kontrollida ning ametlikult tunnustatud standardi järgi kalibreerida;

e)

tagama, et hooldustöid tehakse punktis M.A.401 osutatud tehnilistes normdokumentides kindlaksmääratud keskkonnaalaseid piiranguid arvesse võttes;

f)

tagama, et halva ilma või pikemate hooldustööde korral kasutatakse asjakohaseid ruume;

g)

tagama, et minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel;

h)

tagama, et kriitiliste hooldusülesannete järgne vigade lokaliseerimise meetod on kasutusele võetud;

i)

viima pärast kõiki hooldustöid läbi üldkontrolli selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega muud võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud.”

9)

Punkti M.A.403 alapunktid b ja c asendatakse järgmisega:

„b)

Seda, kas õhusõiduki defekt ohustab tõsiselt lennuohutust, ning seega ka seda, millal ja kuidas see enne järgmist lendu kõrvaldada ja milliste defektide kõrvaldamise võib üle kanda, saavad vastavalt punkti M.A.801 alapunkti b alapunktile 1 või 2, punkti M.A.801 alapunktile c või d või II lisale (osa 145) otsustada punktis M.A.401 osutatud tehniliste normdokumentide abil üksnes selleks volitatud lennundustehnilised töötajad. See aga ei kehti juhul, kui piloodid või volitatud lennundustehnilised töötajad kasutavad minimaalvarustuse loetelu (MEL).

c)

Õhusõiduki iga defekt, mis ei ohusta tõsiselt lennuohutust, kõrvaldatakse võimalikult kiiresti pärast defekti esmakordset avastamist ning võttes arvesse tehnilistes normdokumentides või minimaalvarustuse loetelus sätestatud mis tahes piiranguid.”

10)

Punkti M.A.502 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Erandina alapunktist a ja punkti M.A.801 alapunkti b alapunktist 2 võivad muude kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavale ELA1 õhusõidukile paigaldatud või sellelt ajutiselt eemaldatud komponenti hooldada kooskõlas komponendi tehniliste normdokumentidega punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad, välja arvatud järgmistel juhtudel:

1.

muude komponentide kui mootorite ja propellerite kapitaalremont ning

2.

muude õhusõidukite kui CS-VLA, CS-22 ja LSA mootorite ja propellerite kapitaalremont.

Alapunktiga d kooskõlas tehtud komponendihoolduse puhul ei anta välja EASA vormi 1 ning selle suhtes kohaldatakse punktis M.A.801 sätestatud nõudeid õhusõiduki hooldustõendi väljaandmise kohta.”

11)

Punkti M.A.504 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kasutuskõlbmatud komponendid tähistatakse ja pannakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vastutusel kindlasse kohta hoiule, kuni tehakse otsus nende edasise staatuse kohta. Sellele vaatamata võib õhusõidukite puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ja mis ei ole keerukad mootoriga õhusõidukid, komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistanud isik või organisatsioon pärast komponendi kasutuskõlbmatuks tunnistamist kanda vastutuse selle eest üle õhusõiduki omanikule, tingimusel et selline ülekandmine on kajastatud õhusõiduki logiraamatus, mootori logiraamatus või komponendi kaardil.”

12)

Punkt M.A.601 asendatakse järgmisega:

„M.A.601   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida organisatsioon peab täitma, et saada luba selliste õhusõidukite ja nendele paigaldatavate komponentide hooldamiseks, mis ei kuulu keerukate mootoriga õhusõidukite hulka ja mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, või et kõnealust luba pikendataks.”

13)

Punkti M.A.606 alapunkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Hooldusorganisatsioonil peab olema piisavalt volitatud lennundustehnilisi töötajaid, et anda õhusõidukitele ja komponentidele punktides M.A.612 ja M.A.613 osutatud hooldustõendeid. Nad peavad täitma määruse (EL) nr 1321/2014 artiklis 5 sätestatud nõudeid.”

14)

Punkti M.A.703 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Alapunktist a olenemata peab kõnealune sertifikaat määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul moodustama osa käitatavale õhusõidukile pädeva asutuse poolt välja antud lennuettevõtja sertifikaadist.”

15)

Punkti M.A.704 alapunkti a alapunkt 9 asendatakse järgmisega:

„9.

sertifitseeritud õhusõidukite hooldusprogrammide nimekiri või selliste õhusõidukite puhul, mida määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad ei kasuta, alus- ja/või üldhooldusprogrammide nimekiri;”.

16)

Punkti M.A.706 muudetakse järgmiselt.

a)

Alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul on alapunktis a osutatud tegevjuhiks isik, kes vastutab organisatsiooni esindajana ka selle eest, et kogu organisatsiooni tegevus on rahastatud ning läbi viidud kooskõlas nõuetega, mis peavad olema täidetud lennuettevõtja sertifikaadi saamiseks.”

b)

Alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul nimetab tegevjuht ametisse tegevusvaldkonna juhi. See isik vastutab alapunkti c kohaselt jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise tööde juhtimise ja järelevalve eest.”

c)

Alapunkt k asendatakse järgmisega:

„k)

Keerukate mootoriga õhusõidukite ja määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul peab organisatsioon pädeva asutusega kooskõlastatud korras ja tingimustel kindlaks määrama ja kontrollima jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, kontrollimise ja kvaliteediaudititega tegelevate töötajate pädevust.”

17)

Punkti M.A.707 muudetakse järgmiselt.

Alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Selleks et jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon oleks volitatud lennukõlblikkust kontrollima ja vajaduse korral lennulube välja andma, peavad tal olema asjakohased volitatud lennukõlblikkust kontrollivad töötajad, kes annavad välja A jao I alajaos kirjeldatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate või soovitusi, ning vajaduse korral lennulube vastavalt punkti M.A.711 alapunktile c:

1.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundusalane- või muu samaväärne haridus;

c)

lennundustehniline kutseharidus ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis.

e)

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg (kaasa arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisale (osa 66) vastav asjakohane litsents või lennundusalane- või muu samaväärne haridus;

c)

asjakohane lennundustehniline kutseharidus, ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht sertifitseeritud organisatsioonis;

e)

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a.”

18)

Punkti M.A.708 muudetakse järgmiselt.

a)

Alapunkti b alapunkt 2 asendatakse järgmisega:

„2.

esitab õhusõiduki hooldusprogrammi koos muudatustega pädevale asutusele heakskiitmiseks (välja arvatud juhul, kui see on hõlmatud kaudse heakskiitmise menetlusega kooskõlas punkti M.A.302 alapunktiga c) ning õhusõiduki puhul, mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, esitab koopia hooldusprogrammist punkti M.A.201 kohaselt vastutavale omanikule või käitajale;”.

b)

Alapunkt c asendatakse järgmisega:

„c)

Kui keerukate mootoriga õhusõidukite või ärilise lennutranspordi lendudeks kasutatavate õhusõidukite või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks kasutatavate õhusõidukite puhul ei ole jätkuvat lennukõlblikkust korraldaval organisatsioonil osa 145 või osa M A jao F alajao kohast luba, sõlmib organisatsioon koostöös käitajaga osa 145 või osa M A jao F alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsiooni või mõne teise käitajaga kirjaliku hoolduslepingu, milles on kindlaks määratud punkti M.A.301 alapunktides 2, 3, 5 ja 6 kirjeldatud ülesanded, tagades nii, et kõiki hooldustöid teeb lõpptulemusena osa 145 või osa M A jao F alajao järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsioon, ning määrates kindlaks punkti M.A.712 alapunktis b osutatud kvaliteediülesannete toetuse.”

c)

Lisatakse alapunkt d:

„d)

Olenemata alapunktist c võib leping olla üksikute osa 145 või osa M A jao F alajao nõuetele vastavale hooldusorganisatsioonile antud töökäskude vormis, kui tegemist on

1.

õhusõidukiga, mis vajab plaanivälist liinihooldustööd,

2.

komponentide, kaasa arvatud mootorite, hooldusega.”

19)

Punkti M.A.709 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, võib jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon koostada alus- ja/või üldhooldusprogrammid, et võimaldada esialgse sertifikaadi väljaandmist ja/või sertifikaadi ulatuse laiendamist ilma käesoleva lisa (osa M) I liites osutatud lepinguteta. Need alus- ja/või üldhooldusprogrammid ei välista siiski vajadust kehtestada nõuetele vastav õhusõiduki hooldusprogramm kooskõlas punktiga M.A.302 aegsasti enne punktis M.A.711 osutatud õiguste kasutamist.”

20)

Punkti M.A.711 alapunkti a alapunktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1.

korraldada sertifikaadis loetletud muude õhusõidukite kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust.

2.

korraldada määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatava õhusõiduki jätkuvat lennukõlblikkust, kui see õhusõiduk on näidatud nii tema kui ka lennuettevõtja sertifikaadil.”

21)

Punkti M.A.712 alapunktid e ja f asendatakse järgmisega:

„e)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul peab osa M A jao G alajaos kirjeldatud kvaliteedisüsteem moodustama õhusõiduki käitaja kvaliteedisüsteemi lahutamatu osa.

f)

Väikese organisatsiooni puhul, kes ei tegele määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse kontrollimisega, võib kvaliteedisüsteemi asendada pädeva asutuse heakskiidetud korrapäraste organisatsiooni ülevaatustega, välja arvatud juhul, kui organisatsioon annab välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate õhusõidukitele, mille maksimaalne stardimass on suurem kui 2 730 kg ning mis ei ole õhupallid. Kvaliteedisüsteemi puudumise korral ei tohi organisatsioon jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ülesannete täitmiseks sõlmida alltöövõtulepinguid teiste organisatsioonidega.”

22)

Punkti M.A.801 alapunktid c ja d asendatakse järgmisega:

„c)

Erandina punkti M.A.801 alapunkti b alapunkti 2 sätetest võivad äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul tehtud VII liites loetletud keeruliste hooldustööde kohta hooldustõendi välja anda punkti M.A.801 alapunkti b alapunktis 2 osutatud volitatud lennundustehnilised töötajad.

d)

Erandina punkti M.A.801 alapunktist b võib omanik ettenägematutel juhtudel, kui õhusõiduk maandatakse kohta, kus käesoleva lisa või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud hooldusorganisatsioon või volitatud lennundustehnilised töötajad ei ole kättesaadavad, volitada iga isikut, kellel on vähemalt kolmeaastane kogemus asjakohase hooldustöö alal ning nõuetekohane kvalifikatsioon, hooldama õhusõidukit kooskõlas käesoleva lisa D alajaos sätestatud standarditega ning andma välja hooldustõendi. Sel juhul omanik

1.

hangib ja säilitab õhusõiduki kirjete hulgas teavet kõikide tehtud tööde ja tõendi välja andnud isiku kvalifikatsiooni kohta ja

2.

tagab, et punkti M.A.801 alapunktis b osutatud nõuetekohaselt volitatud isik või käesoleva lisa (osa M) A jao F alajao või II lisa (osa 145) kohaselt sertifitseeritud organisatsioon kontrollib kõik sellised hooldustööd üle esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul, ning annab välja hooldustõendi, ja

3.

teatab seitsme päeva jooksul sellisest hooldustõendi väljaandmise volituse andmisest õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise eest vastutavale organisatsioonile, kui sellise organisatsiooniga on sõlmitud leping kooskõlas punkti M.A.201 alapunktiga i, või osutatud lepingu puudumise korral pädevale asutusele.”

23)

Punkti M.A.803 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Kõikide äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate lihtsa konstruktsiooniga mootorõhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, samuti purilennukite, mootorpurilennukite ja õhupallide puhul võib omanik-piloot anda hooldustõendi välja pärast VIII liite kohaste omanik-piloodi piiratud mahus hooldustööde tegemist.”

24)

Punkti M.A.901 muudetakse järgmiselt.

a)

Alapunktid c, d ja e asendatakse järgmisega:

„c)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis asuvad kontrollitud keskkonnas, võib alapunktis b osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on nõuetekohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710 ja

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud kontrollitud keskkonda.

d)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), mis

i)

ei asu kontrollitud keskkonnas või

ii)

mille jätkuva lennukõlblikkuse eest vastutab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kellel ei ole õigust teha lennukõlblikkuse kontrolle,

annab lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil.

e)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt mittekasutatavate õhusõidukite puhul, mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg, ja õhupallide puhul võib omaniku või käitaja määratud iga jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon, kui ta on käesoleva lisa (osa M) A jao G alajao nõuete kohaselt sertifitseeritud ja kui on täidetud alapunkti k sätted, teha järgmist:

1.

anda välja lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi kooskõlas punktiga M.A.710 ja

2.

pikendada enda välja antud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaate kaks korda iga kord üheks aastaks, kui õhusõiduk on jäänud asjaomase organisatsiooni hallatavasse kontrollitud keskkonda;”.

b)

Punkt g asendatakse järgmisega:

„g)

Erandina punkti M.A.901 alapunktist e ja punkti M.A.901 alapunkti i alapunktist 2 võib äriliseks lennutranspordiks või ärilisteks erilendudeks või äritegevuses osalevate sertifitseeritud koolitusorganisatsioonide tegevuseks mittekasutatavate ELA1 õhusõidukite puhul lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi välja anda ka pädev asutus pärast rahuldava hinnangu andmist, mis põhineb pädeva asutuse poolt ametlikult tunnustatud ning III lisa (osa 66) sätetele ja punkti M.A.707 alapunkti a alapunkti 2 alapunktis a sätestatud nõuetele vastavate volitatud lennundustehniliste töötajate soovitusel, mis on esitatud koos omaniku või käitaja taotlusega. See soovitus peab põhinema punkti M.A.710 kohaselt tehtud lennukõlblikkuse kontrollil ja seda ei tohi anda enamaks kui kaheks järjestikuseks aastaks;”.

25)

Punkti M.B.105 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Lennuohutuse parandamiseks osalevad pädevad asutused vastavalt määruse (EÜ) nr 216/2008 artiklile 15 kogu vajaliku teabe vastastikuses vahetamises.”

26)

Punktid M.B.303 ja M.B.304 asendatakse järgmisega:

„M.B.303   Õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse jälgimine

a)

Pädev asutus töötab riskipõhist lähenemisviisi kasutades välja järelevalvekava tema registrisse kantud õhusõidukite lennukõlblikkuse jälgimiseks.

b)

Järelevalvekava peab sisaldama õhusõiduki pistelisi kontrolle ja hõlmama lennukõlblikkuse peamiste riskielementide kõiki aspekte.

c)

Tootekontrollis tuleb asjaomaste nõuete alusel pisteliselt üle vaadata lennukõlblikkuse saavutatud standardid ning teha kindlaks kõik puudused.

d)

Kindlakstehtud puudused liigitatakse käesoleva osa nõuete põhjal ja nende kohta esitatakse kirjalik kinnitus punkti M.A.201 kohaselt vastutavale isikule või organisatsioonile. Pädev asutus peab olema välja töötanud protsessi puuduste analüüsimiseks ohutusalase tähtsuse seisukohast.

e)

Pädev asutus dokumenteerib kõik puudused ja nende kõrvaldamiseks võetud meetmed.

f)

Kui õhusõiduki kontrolli käigus leitakse tõendeid käesolevas või mõnes muus lisas sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta, käsitletakse neid kooskõlas asjaomase osa nõuetega.

g)

Vajaduse korral vahetab pädev asutus asjakohaste täitmisele pööratavate meetmete tagamiseks teavet alapunkti f kohaselt kindlaks tehtud nõuete mittetäitmise kohta teiste pädevate asutustega.

M.B.304   Kehtetuks tunnistamine ja peatamine

Pädev asutus:

a)

peatab olulisel põhjusel võimaliku ohutusohu korral lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi või

b)

peatab või tunnistab kehtetuks lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadi vastavalt punkti M.B.903 alapunktile 1.”

27)

Punkti M.B.701 alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate puhul tuleb pädevale asutusele koos sertifikaadi taotlusega või vajaduse korral selle muutmise taotlusega ja lennuettevõtja sertifikaadiga saata iga õhusõidukitüübi kohta, mille kohta sertifikaati taotletakse, heakskiitmiseks:

1.

jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat;

2.

käitaja õhusõiduki hooldusprogrammid;

3.

õhusõiduki tehniline päevik;

4.

vajaduse korral CAMO ning osa 145 järgi sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni vahel sõlmitud hoolduslepingute tehnilised üksikasjad.”

28)

Punkti M.B.703 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate korral kantakse EASA vormil 14 sisalduvad andmed lennuettevõtja sertifikaadile.”

29)

Punkti M.B.902 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Pädeval asutusel peavad olema asjaomased töötajad lennukõlblikkuse kontrollide tegemiseks.

1.

Määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjate poolt kasutatavate kõigi õhusõidukite puhul ja õhusõidukite puhul maksimaalse stardimassiga üle 2 730 kg (välja arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt viis aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundusalane- vm samaväärne haridus;

c)

lennundustehniline kutseharidus ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktiga b sätestatud nõude asendada viieaastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 1 alapunktis a.

2.

Õhusõidukite puhul, mida ei kasuta määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, ja mille maksimaalne stardimass on kuni 2 730 kg (kaasa arvatud õhupallid), peab neil töötajatel olema:

a)

vähemalt kolm aastat jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise kogemusi;

b)

III lisas (osa 66) sätestatud asjaomane luba või liikmesriigi tunnustatud hoolduspersonali kvalifikatsioon, mis vastab õhusõiduki kategooriale (kui artikli 5 lõikes 6 osutatakse liikmesriigi eeskirjadele), või lennundusalane- vm samaväärne haridus;

c)

asjakohane lennundustehniline kutseharidus, ning

d)

asjaomaste kohustustega ametikoht.

Olenemata alapunktides a–d sätestatust, võib punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis b sätestatud nõude asendada nelja-aastase kogemusega jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel lisaks neile aastatele, mida juba nõutakse punkti M.B.902 alapunkti b alapunkti 2 alapunktis a.”

30)

I liide asendatakse järgmisega:

„I liide

Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise leping

1.

Kui õhusõiduki omanik/käitaja sõlmib punkti M.A.201 alusel jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks lepingu osa M G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooniga (CAMO), peab ta pärast seda, kui mõlemad pooled on lepingu allkirjastanud, saatma lepingu koopia oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädeva asutuse nõudmise korral kõnealusele pädevale asutusele.

2.

Lepingu koostamisel arvestatakse osa M nõudeid ning selles tuleb kindlaks määrata allakirjutanute kohustused seoses õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega.

3.

Leping peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

—

õhusõiduki registreerimisnumber;

—

õhusõiduki tüüp;

—

õhusõiduki seerianumber;

—

õhusõiduki omaniku või registreeritud rendilevõtja nimi või äriühingu andmed koos aadressiga;

—

CAMO andmed koos aadressiga;

—

tegevuse liik.

4.

Leping peab sisaldama järgmist avaldust:

„Omanik/käitaja usaldab CAMO-le õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise, osa M.1 kirjeldatud pädeva asutuse poolt heakskiidetava hooldusprogrammi väljatöötamise ning õhusõiduki hooldamise korraldamise kooskõlas nimetatud hooldusprogrammiga.

Allakirjutanud kohustuvad täitma oma käesolevast lepingust tulenevaid kohustusi.

Omanik/käitaja tõendab oma parima veendumuse kohaselt, et kogu CAMO-le antud teave õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse kohta on nüüd ja edaspidi õige, ning kinnitab, et õhusõidukit ei muudeta ilma CAMO eelneva heakskiiduta.

Kui kumbki allakirjutanutest rikub käesolevat lepingut, muutub see tühiseks. Sellisel juhul jääb omanikule/käitajale täielik vastutus kõikide õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisega seotud ülesannete eest ning omanik kohustub teatama sellest kahe täisnädala jooksul oma õhusõiduki registreerijaliikmesriigi pädevatele asutustele.”

5.

Kui omanik/käitaja sõlmib lepingu CAMOga vastavalt punktile M.A.201, jagunevad poolte kohustused järgmiselt:

5.1.

CAMO kohustused:

1.

tema sertifikaat peab hõlmama hallatava õhusõiduki tüüpi;

2.

ta peab õhusõiduki jätkuva lennukõlblikkuse korraldamisel täitma järgmisi tingimusi:

a)

töötama välja õhusõiduki hooldusprogrammi, sealhulgas vajaduse korral mis tahes töökindluse programmi;

b)

teatama, milliseid hooldustöid (hooldusprogrammis) võib teha omanik-piloot kooskõlas punkti M.A.803 alapunktiga c;

c)

korraldama õhusõiduki hooldusprogrammi heakskiitmise;

d)

pärast seda, kui kõnealune programm on heaks kiidetud, esitama programmi koopia õhusõiduki omanikule/käitajale;

e)

korraldama ülevaatuse õhusõiduki varasemalt hooldusprogrammilt uuele üleminekuks;

f)

tagama, et kõiki hooldustöid teeb mõni sertifitseeritud hooldusorganisatsioon;

g)

tagama, et kõiki kehtivaid lennukõlblikkusdirektiive täidetakse;

h)

tagama, et kõik defektid, mis avastatakse korralise hoolduse või lennukõlblikkuse kontrolli käigus või millest teatab omanik, kõrvaldab sertifitseeritud hooldusorganisatsioon; koordineerima korralist hooldust, lennukõlblikkusdirektiivide rakendamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatuste nõudeid;

i)

teatama omanikule igast juhust, kui õhusõiduk toimetatakse sertifitseeritud hooldusorganisatsiooni juurde;

j)

haldama kõiki tehnilisi kirjeid;

k)

säilitama kõiki tehnilisi kirjeid;

3.

ta peab korraldama kõikide õhusõiduki muudatuste heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne kõnealuste muudatuste tegemist;

4.

ta peab korraldama kõikide õhusõiduki remonditööde heakskiitmise kooskõlas määruse (EL) nr 748/2012 I lisa (osa 21) nõuetega enne kõnealuste remonditööde tegemist;

5.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil omanik ei esita oma õhusõidukit sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile, nagu sertifitseeritud organisatsioon seda nõuab;

6.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil käesolevat lepingut ei täideta;

7.

ta peab tagama, et vajaduse korral oleks tehtud õhusõiduki lennukõlblikkuse kontroll ning et lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaat või vastav soovitus oleks registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele välja antud;

8.

ta peab saatma kümne päeva jooksul registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele koopia välja antud või pikendatud lennukõlblikkuse kontrolli sertifikaadist;

9.

ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega kohustuslik;

10.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

5.2.

Omaniku/käitaja kohustused:

1.

ta peab olema üldiselt teadlik heakskiidetud hooldusprogrammi sisust;

2.

ta peab olema üldiselt teadlik käesoleva lisa (osa M) sisust;

3.

ta peab esitama oma õhusõiduki CAMO taotluses näidatud ajaks temaga kokkulepitud sertifitseeritud hooldusorganisatsioonile;

4.

ta ei tohi õhusõidukit CAMOga konsulteerimata muuta;

5.

ta peab CAMO-le teatama kõikidest hooldustöödest, mis on õhusõidukile erandkorras tehtud CAMO teadmata ja väljaspool tema kontrolli;

6.

ta peab logiraamatu kaudu teatama CAMO-le kõikidest õhusõiduki kasutamise ajal avastatud defektidest;

7.

ta peab teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele igast juhtumist, mil üks pooltest taganeb käesolevast lepingust;

8.

õhusõiduki müügi korral peab ta sellest teatama registreerijaliikmesriigi pädevale asutusele ja CAMO-le;

9.

ta peab teatama kõikidest juhtumitest, millest teavitamine on kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega kohustuslik;

10.

ta peab korrapäraselt teavitama CAMOt õhusõiduki lennutundidest ja kõikidest muudest kasutamisega seotud andmetest vastavalt CAMOga kokkulepitud korrale;

11.

omanik-piloodi hooldustöid tehes peab ta kinni pidama hooldustööde loetelu piirangutest heakskiidetud hooldusprogrammis (punkti M.A.803 alapunkt c) kindlaksmääratud kujul ning tegema hooldustõendi kohta märke logiraamatusse, nagu on osutatud punkti M.A.803 alapunktis d;

12.

ta peab teavitama CAMOt hiljemalt 30 päeva pärast mis tahes omanik-piloodi hooldustööde lõpetamist kooskõlas punkti M.A.305 alapunktiga a.”

31)

VI liide asendatakse järgmisega:

„

VI liide

I lisa (osa M) G alajao kohane jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat

Image

Image

”

32)

VIII liites asendatakse omanik-piloodi piiratud mahus hooldustöid käsitleva punkti b alapunkt 1 järgmisega:

„1.

on kriitiline hooldusülesanne”.

II LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 II lisa (osa 145) muudetakse järgmiselt.

1)

Sisukorda muudetakse järgmiselt:

a)

lisatakse punkt 145.A.48:

„145.A.48

 Hooldamine”

2)

Punkti 145.A.30 alapunktid h ja i asendatakse järgmisega:

„h)

Kui alapunktis j ei ole sätestatud teisiti, peab igal õhusõidukeid hooldaval organisatsioonil

1.

olema keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduse jaoks vastava õhusõidukitüübi pädevusega volitatud lennundustehnilised töötajad, kel on osa 66 ja punkti 145.A.35 järgi C-kategooria kvalifikatsioon. Peale selle peab organisatsioonil olema piisavalt vastava õhusõidukitüübi pädevusega töötajaid, kel on osa 66 ja punkti 145.A.35 kohane B1- või B2-kategooria kvalifikatsioon (vastavalt vajadusele) C-kategooria volitatud lennundustehniliste töötajate toetamiseks.

i)

Enne seda, kui C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad annavad välja hooldustõendi, tagavad B1- ja B2-kategooria tugitöötajad, et kõik asjaomased tööd või kontrollid on vastavalt kehtivatele nõuetele tehtud.

ii)

Organisatsioon peab selliste B1- ja B2-kategooria tugitöötajate kohta nimekirja.

iii)

C-kategooria volitatud lennundustehnilised töötajad tagavad, et alapunkti i nõuded on täidetud ning kõik kliendi poolt nõutud tööd konkreetse baashoolduse või töödepaketi raames on tehtud ning samuti hindavad iga tegemata jäänud töö puhul, kas seda oleks vaja teha või on õhusõiduki käitajaga võimalik kokku leppida töö edasilükkamises mõne teise kontrolli või tähtajani.

2.

olema muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite baashoolduseks kas

i)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ning III lisa (osa 66) ja punkti 145.A.35 kohase B1-, B2- või B3-kategooria kvalifikatsiooniga (vastavalt vajadusele) volitatud lennundustehnilised töötajad või

ii)

asjaomase õhusõidukitüübipädevuse ja C-kategooria kvalifikatsiooniga volitatud lennundustehnilised töötajad, keda abistavad punkti 145.A.35 alapunkti a alapunktis i kindlaksmääratud tugitöötajad.

i)

Komponente hooldavad volitatud lennundustehnilised töötajad peavad täitma määruse (EL) nr 1321/2014 artikli 5 lõikes 6 sätestatud nõudeid.”

3)

Lisatakse punkt 145.A.48:

„145.A.48   Hooldamine

Organisatsioon peab kehtestama protseduurid, millega tagatakse, et

a)

pärast hooldustöid viiakse läbi üldkontroll selle tagamiseks, et õhusõidukisse ega ühtki selle komponenti ei ole jäänud ühtki tööriista, seadet ega võõrkeha, ning et kõik teisaldatud juurdepääsu paneelid on tagasi paigaldatud;

b)

kriitiliste hooldusülesannete järel rakendatakse vigade identifitseerimise meetodit;

c)

minimeeritakse mitmekordsete vigade tekkimise oht hooldustööde ajal ja vigade kordumise oht identsetel hooldustöödel; ning

d)

kahjusid hinnatakse ning muudatus- ja remonditöid tehakse punktis M.A.304 osutatud dokumentide põhjal.”

4)

Punkti 145.A.65 alapunkt b asendatakse järgmisega:

„b)

Organisatsioon kehtestab pädeva asutusega kooskõlastatud korra, mille puhul võetakse headest hooldustavadest kinnipidamiseks ja punktidega 145.A.25 kuni 145.A.95 sätestatud asjaomaste nõuete täitmiseks arvesse inimfaktoreid ja -võimeid. Kõnealune kord peab:

1.

tagama, et tehtavate hooldustööde konkreetselt kindlaksmääramiseks koostavad organisatsioon ja hooldust taotlev organisatsioon selge töökäsu või -lepingu, nii et õhusõiduki ja selle komponentide hooldustõendeid saaks välja anda kooskõlas punktiga 145.A.50; ning

2.

hõlmama hooldustööde kõiki aspekte, kaasa arvatud eritööde tegemine ja kontrollimine, ning standardeid, mille kohaselt organisatsioon kavatseb kõnealuseid töid teha.”

III LISA

Määruse (EL) nr 1321/2014 III lisa (osa 66) muudetakse järgmiselt.

1)

Punkti 66.A.30 alapunkti a alapunktid 3 ja 4 asendatakse järgmisega:

„3.

C-kategooriasse kuuluvate keerukate mootoriga õhusõidukite puhul:

i)

kolm aastat kogemust B1.1- ja B1.3-alamkategooria või B2-kategooria õiguste kasutamisega keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina, või

ii)

viis aastat kogemust B1.2- või B1.4-alamkategooria õiguste kasutamisega keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või viis aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;

4.

C-kategooriasse kuuluvate muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul: kolm aastat kogemust B1- või B2-kategooria õiguste kasutamisega muude õhusõidukite kui keerukate mootoriga õhusõidukite puhul või kolm aastat kogemust punkti 145.A.35 kohase tugitöötajana, või mõlema kombinatsioonina;”.

2)

Punkti 66.A.70 alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d)

Erandina alapunktist c tuleb nende õhusõidukite puhul, mis ei kuulu keerukate mootoriga õhusõidukite hulka ja mida kasutavad muud kui määruse (EÜ) nr 1008/2008 kohaselt lennutegevusloa saanud lennuettevõtjad, märkida lennundustehnilise töötaja loale punkti 66.A.50 kohased piirangud, et tagada kooskõla nende volitatud lennundustehniliste töötajatele antud õiguste, mis kehtisid liikmesriigis enne käesoleva määruse jõustumist, ning muudetud osa 66 kohase lennundustehnilise töötaja loaga antavate õiguste vahel.”

3)

V liide asendatakse järgmisega:

„

V liide

Taotluse vorm – EASA vorm 19

Image

Image

”

4)

VI liide asendatakse järgmisega:

„

VI liide

III lisas (osa 66) osutatud lennundustehnilise töötaja loa näidis

Image

Image

”

IV LISA

Määrusele (EL) nr 1321/2014 lisatakse Va lisa (osa T):

„Va LISA

OSA T

Sisukord

T.1

 Pädev asutus

A jagu –

 Tehnilised nõuded

A alajagu –

 ÜLDSÄTTED

T.A.101

 Reguleerimisala

B alajagu –

 NÕUDED

T.A.201

 Kohustused

E alajagu –

 HOOLDUSORGANISATSIOON

G alajagu –

 I LISA (OSA M) G ALAJAO KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATE ORGANISATSIOONIDE LISANÕUDED

T.A.701

 Reguleerimisala

T.A.704

 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

T.A.706

 Nõuded töötajatele

T.A.708

 Jätkuva lennukõlblikkuse korraldamine

T.A.709

 Dokumendid

T.A.711

 Õigused

T.A.712

 Kvaliteedisüsteem

T.A.714

 Kirjete säilitamine

T.A.715

 Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

T.A.716

 Puudused

B jagu –

 Menetluskord pädevatele asutustele

A alajagu –

 ÜLDSÄTTED

T.B.101

 Reguleerimisala

T.B.102

 Pädev asutus

T.B.104

 Kirjete säilitamine

B alajagu –

 PÄDEVUS

T.B.201

 Kohustused

T.B.202

 Puudused

G alajagu –

 I LISA (OSA M) G ALAJAO KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATE ORGANISATSIOONIDE LISANÕUDED

T.B.704

 Pidev järelevalve

T.B.705

 Puudused

T.1   Pädev asutus

Käesolevas osas tähendab õhusõidukite ja organisatsioonide üle järelevalvet tegev pädev asutus käitajale lennuettevõtja sertifikaadi väljaandnud liikmesriigi määratud asutust.

A JAGU

TEHNILISED NÕUDED

A ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

T.A.101   Reguleerimisala

Käesolevas jaos sätestatakse nõuded, et tagada artikli 1 lõikes b osutatud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse säilitamine kooskõlas määruse (EÜ) nr 216/2008 IV lisa oluliste nõuetega.

Samuti täpsustatakse tingimusi, mida peavad täitma isikud ja organisatsioonid, kes vastutavad selliste õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse korraldamise ja hooldamise eest.

B ALAJAGU

JÄTKUV LENNUKÕLBLIKKUS

T.A.201   Kohustused

1.

a)

Käitaja vastutab õhusõiduki lennukõlblikkuse eest ja tagab, et seda käitatakse üksnes juhul, kui õhusõidukil on ameti poolt välja antud või kinnitatud tüübisertifikaat;

b)

õhusõiduk on lennukõlblikus seisukorras;

c)

õhusõiduki kehtiv lennukõlblikkussertifikaat on välja antud vastavalt ICAO 8. lisale;

d)

õhusõiduki hooldust viiakse läbi vastavalt hooldusprogrammile, mis on kooskõlas registreerijaliikmesriigi nõuetega ja ICAO 6. lisa kohaldatavate nõuetega;

e)

õhusõiduki turvalist käitamist mõjutav mis tahes defekt või viga kõrvaldatakse registreerijaliikmesriigile vastuvõetava standardi järgi;

f)

õhusõiduk vastab ühele järgmistest:

i)

registreerijaliikmesriigi poolt välja antud või vastu võetud kohaldatavatele lennukõlblikkusdirektiividele või jätkuva lennukõlblikkuse nõuetele ja

ii)

ameti poolt välja antud kohaldatavale kohustuslikule ohutusteabele, sealhulgas lennukõlblikkusdirektiividele;

g)

õhusõidukile on kvalifitseeritud organisatsioon välja andnud hooldustõendi kooskõlas registreerijaliikmesriigi nõuetega. Allkirjastatud hooldustõendil peavad olema esitatud eelkõige tehtud hoolduse põhiandmed;

h)

õhusõiduk läbib lennueelse ülevaatuse enne igat lendu;

i)

kõik muudatus- ja remonditööd vastavad registreerijaliikmesriigi sätestatud lennukõlblikkusnõuetele;

j)

järgmised õhusõiduki kirjed on saadaval seni, kuni neis sisalduv teave on asendatud uue sama ulatusliku ja üksikasjaliku teabega, kuid mitte vähem kui 24 kuud:

1)

õhusõiduki ja kõikide selle kapitaalremontide vahelise ressursiga komponentide üldlennuaeg (vastavalt vajadusele tunnid, lennutsüklid ja kalendriaeg);

2)

punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunkti f nõuete täitmise hetkeseis;

3)

hooldusprogrammi täitmise hetkeseis;

4)

muudatus- ja remonditööde hetkeseis koos asjakohaste üksikasjade ja tõendavate andmetega, et näidata tööde vastavust registreerijaliikmesriigi poolt sätestatud nõuetele.

2.

Punkti T.A.201 alapunktis 1 osutatud kohustuste järgimist kontrollib käitaja jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon. Sel eesmärgil peab organisatsioon täitma osa T A jao G alajao lisanõudeid.

3.

Alapunktis 2 osutatud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tagab, et õhusõiduki hoolduse teeb ja hooldustõendi annab välja E alajao nõuetele vastav hooldusorganisatsioon. Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon ise E alajao nõuetele ei vasta, sõlmib ta asjakohase organisatsiooniga sel eesmärgil lepingu.

E ALAJAGU

HOOLDUSORGANISATSIOON

Jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tagab, et õhusõidukeid ja nende komponente hooldavad organisatsioonid vastavad järgmistele nõuetele:

1)

organisatsioon omab hooldusorganisatsiooni sertifikaati, mille on välja andnud registreerijaliikmesriik või mis on registreerijaliikmesriigi jaoks vastuvõetav;

2)

sertifikaat hõlmab asjakohaste õhusõidukite ja/või komponentide hooldustööde loetelu;

3)

organisatsioon on kasutusele võtnud juhtumitest teatamise süsteemi, millega tagatakse, et õhusõiduki või selle komponendi mis tahes kindlakstehtud seisundist, mis tõsiselt ohustab lennuohutust, teatatakse käitajale, käitaja pädevale asutusele, tüübiprojekti või täiendava tüübiprojekti eest vastutavale organisatsioonile ja jätkuvat lennukõlblikkust korraldavale organisatsioonile;

4)

organisatsioon on koostanud käsiraamatut, milles kirjeldatakse organisatsiooni kõiki protseduure.

G ALAJAGU

LISANÕUDED I LISA (OSA M) G ALAJAO KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE

T.A.701   Reguleerimisala

Käesolevas alajaos on kehtestatud nõuded, mida osa M G alajao kohaselt sertifitseeritud organisatsioon peab lisaks osa M G alajao nõuetele järgima, et täita punktis T.A.201 osutatud kohustusi.

T.A.704   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

Lisaks punkti M.A.704 nõuetele peab käsiraamat sisaldama protseduure, mille järgi jätkuvat lennukõlblikkust korraldab organisatsioon tagab osa T täitmist.

T.A.706   Töötajatele esitatavad nõuded

Lisaks punkti M.A.706 nõuetele peab kõnealuse punkti alapunktides c ja d osutatud töötajatel olema piisavad teadmised kolmandate riikide kohaldatavatest määrustest.

T.A.708   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat

Olenemata punkti M.A.708 sätetest peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav sertifitseeritud organisatsioon osa T nõuete alusel hallatava õhusõiduki puhul tegema järgmist:

a)

tagama, et õhusõiduk antakse alati vajaduse korral üle hooldusorganisatsioonile;

b)

tagama, et kogu hooldus viiakse läbi hooldusprogrammi alusel;

c)

tagama, et kohaldatakse punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunktis f osutatud kohustuslikku teavet;

d)

tagama, et kõik defektid, mis avastatakse korralise hoolduse käigus või millest teatatakse, kõrvaldab hooldusorganisatsioon kooskõlas registreerijaliikmesriigi jaoks vastuvõetavate tehniliste normdokumentidega;

e)

koordineerima korralist hooldust, punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunktis f osutatud kohustusliku teabe rakendamist, kapitaalremontide vahelise ressursiga osade väljavahetamist ning komponentide ülevaatusi selle tagamiseks, et kõiki töid tehakse nõuetekohaselt;

f)

haldama ja säilitama punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunktis j nõutud jätkuva lennukõlblikkuse kirjeid;

g)

tagama, et muudatus- ja remonditööd kinnitatakse kooskõlas registreerijaliikmesriigi nõuetega.

T.A.709   Dokumendid

Olenemata punkti M.A.709 alapunktide a ja b sätetest peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon iga osa T nõuete alusel hallatava õhusõiduki puhul säilitama ja kasutama asjaomaseid registreerijaliikmesriigi jaoks vastuvõetavaid tehnilisi normdokumente.

T.A.711   Õigused

Osa M G alajao kohaselt sertifitseeritud jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon võib lennuettevõtja sertifikaadis sisalduva õhusõiduki puhul täita punktis T.A.708 osutatud ülesandeid, kui ta on kehtestanud pädeva asutuse poolt heaks kiidetud protseduurid, et tagada kooskõla osaga T.

T.A.712   Kvaliteedisüsteem

Lisaks punkti M.A.712 nõuetele peab jätkuvat lennukõlblikkust korraldav organisatsioon tagama, et kvaliteedisüsteem kindlustaks kõigi käesolevas alajaos nimetatud tegevuste läbiviimise kooskõlas heakskiidetud protseduuridega.

T.A.714   Kirjete säilitamine

Lisaks punkti M.A.714 alapunkti a nõuetele peab organisatsioon säilitama punkti T.A.201 alapunkti 1 alapunktis j nõutud kirjeid.

T.A.715   Jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi kehtivus

Käesoleva alajao alusel jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaat kehtib seni, kuni lisaks punkti M.A.715 alapunktis a sätestatud tingimustele on täidetud järgmised tingimused

a)

organisatsioon vastab osa T asjaomastele nõuetele ja

b)

organisatsioon tagab, et pädeva asutuse volitatud isikule võimaldatakse juurdepääs kõikidele rajatistele, õhusõidukitele või dokumentidele, mis on seotud tema tegevusega (sh allhanketegevusega), et teha kindlaks vastavus käesolevale osale.

T.A.716   Puudused

Pärast punktile T.B.705 vastavate puuduste teatavakstegemist koostab jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni sertifikaadi omanik parandusmeetmete kava ja tõendab pädevale asutusele sellega kokkulepitud aja jooksul veenvalt, et parandusmeetmed on rakendatud.

B JAGU

LISAPROTSEDUURID PÄDEVATELE ASUTUSTELE

A ALAJAGU

ÜLDNÕUDED

T.B.101   Reguleerimisala

Reguleerimisala Käesolevas jaos on kehtestatud haldusnõuded pädevatele asutustele, mis vastutavad käesoleva osa A jao kohaldamise ja jõustamise eest.

T.B.102   Pädev asutus

1.   Üldosa

Liikmesriik nimetab punktis T.1 määratletud pädeva asutuse ja määrab kindlaks selle kohustused. Pädev asutus kehtestab oma töökorra ja struktuuri, mis tuleb dokumenteerida.

2.   Vahendid

Pädeval asutusel on nii palju töötajaid, kui on vaja käesolevas alajaos kindlaksmääratud nõuete täitmiseks.

3.   Kvalifikatsioon ja koolitus

Kõikidel osas T käsitletud toimingutega seotud töötajatel on asjakohane kvalifikatsioon, teadmised, kogemused ning nad on saanud asjakohast alg- ja jätkukoolitust oma ülesannete täitmiseks.

4.   Protseduurid

Pädev asutus kehtestab protseduurid, mille järgi käesolevat osa täidetakse.

T.B.104   Kirjete säilitamine

1.

Kohaldatakse I lisa punkti M.B.104 alapunktide a, b ja c nõudeid.

2.

Iga õhusõiduki üle tehtava järelevalve kirjete hulka kuulub vähemalt koopia:

a)

õhusõiduki lennukõlblikkussertifikaadist;

b)

kogu õhusõidukiga seotud asjakohasest kirjavahetusest;

c)

õhusõiduki mis tahes ülevaatuste ja kontrollide aruannetest;

d)

kõikide erandi andmiseks ja jõustamiseks võetud meetmete üksikasjadest.

3.

Kõik punktis T.B.104 osutatud kirjed tuleb nõudmise korral teha kättesaadavaks teisele liikmesriigile, ametile või registreerijaliikmesriigile.

4.

Alapunktis 2 osutatud kirjeid tuleb alles hoida neli aastat pärast kuivrendile võtmise perioodi lõppemist.

T.B.105   Vastastikune teabevahetus

Kohaldatakse I lisa punkti M.B.105 nõudeid.

B ALAJAGU

PÄDEVUS

T.B.201   Kohustused

1.

Punktis T.1 määratletud pädev asutus on kohustatud viima läbi ülevaatusi ja uurimisi, kaasa arvatud õhusõidukite kontrolle, et kontrollida käesoleva osa nõuete täitmist.

2.

Pädev asutus teeb enne punkti ARO.OPS.110 alapunkti a alapunkti 1 kohase kuivrendi lepingu heakskiitmist ülevaatusi ja uurimisi, et kontrollida punkti T.A.201 nõuete täitmist.

3.

Pädev asutus tagab tegevuse kooskõlastamise registreerijaliikmesriigiga, mis on vajalik järelevalveülesannete täitmiseks käesolevas Va lisas (osa T) käsitletud õhusõidukite suhtes.

T.B.202   Puudused

1.

Esimese astme puudus on iga osa T nõude oluline täitmata jätmine, mis vähendab ohutustaset ja ohustab tõsiselt lennuohutust.

2.

Teise astme puudus on iga osa T nõude täitmata jätmine, mis võib vähendada ohutustaset ja ohustada lennuohutust.

3.

Kui ülevaatuse, uurimise, õhusõiduki kontrolli või muu tegevuse käigus avastatakse puudus, peab pädev asutus

a)

võtma kasutusele vajalikud meetmed, näiteks lennukeelu kehtestamine, et vältida nõuete edasist täitmata jätmist;

b)

nõudma puuduse laadile vastavate parandusmeetmete rakendamist.

4.

Esimese astme puuduste puhul peab pädev asutus nõudma vastavate parandusmeetmete rakendamist enne järgmist lendu ja teatama sellest registreerijaliikmesriigile.

G ALAJAGU

LISANÕUDED I LISA (OSA M) G ALAJAO KOHASELT SERTIFITSEERITUD JÄTKUVAT LENNUKÕLBLIKKUST KORRALDAVATELE ORGANISATSIOONIDELE

T.B.702   Esialgne tegevusluba

Kui jätkuvat lennukõlblikkust korraldava organisatsiooni käsiraamat sisaldab protseduure artikli 1 lõikes b osutatud õhusõidukite jätkuva lennukõlblikkuse haldamiseks, peab pädev asutus lisaks punkti M.B.702 nõuetele tagama, et kõnealused protseduurid on kooskõlas osaga T, ning veenduma, et organisatsioon vastab osa T nõuetele.

T.B.704   Pidev järelevalve

Lisaks punkti M.B.704 nõuete täitmisele tuleb iga 24 kuu järel kontrollida üht artikli 1 lõikes b osutatud pisteliselt valitud õhusõidukit, mida organisatsioon haldab.

T.B.705   Puudused

Lisaks punkti M.B.705 nõuetele peab pädev asutus artikli 1 lõikes b osutatud õhusõidukite jätkuvat lennukõlblikkust korraldavate organisatsioonide puhul võtma meetmeid ka siis, kui auditite, seisuplatsil tehtud kontrollide või muu tegevuse käigus leitakse tõendeid osas T sätestatud nõuete täitmata jätmise kohta.”

17.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/49

KOMISJONI RAKENDUSMÄÄRUS (EL) 2015/1537,

16. september 2015,

millega kehtestatakse kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

EUROOPA KOMISJON,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. detsembri 2013. aasta määrust (EL) nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ) nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (1),

võttes arvesse komisjoni 7. juuni 2011. aasta rakendusmäärust (EL) nr 543/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses puu- ja köögiviljasektori ning töödeldud puu- ja köögivilja sektoriga (2), eriti selle artikli 136 lõiget 1,

ning arvestades järgmist:

(1)

Rakendusmääruses (EL) nr 543/2011 on sätestatud vastavalt mitmepoolsete kaubandusläbirääkimiste Uruguay vooru tulemustele kriteeriumid, mille alusel kehtestab komisjon kolmandatest riikidest importimisel kõnealuse määruse XVI lisa A osas sätestatud toodete ja ajavahemike kohta kindlad impordiväärtused.

(2)

Iga turustuspäeva kindel impordiväärtus on arvutatud rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikli 136 lõike 1 kohaselt, võttes arvesse päevaandmete erinevust. Seetõttu peaks käesolev määrus jõustuma selle Euroopa Liidu Teatajas avaldamise kuupäeval,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Käesoleva määruse lisas määratakse kindlaks rakendusmääruse (EL) nr 543/2011 artikliga 136 ette nähtud kindlad impordiväärtused.

Artikkel 2

Käesolev määrus jõustub Euroopa Liidu Teatajas avaldamise päeval.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel, 16. september 2015

Komisjoni nimel

presidendi eest

põllumajanduse ja maaelu arengu peadirektor

Jerzy PLEWA

(1)  ELT L 347, 20.12.2013, lk 671.

(2)  ELT L 157, 15.6.2011, lk 1.

LISA

Kindlad impordiväärtused, et määrata kindlaks teatava puu- ja köögivilja hind piiril

(eurot 100 kg kohta)

CN-kood

Kolmanda riigi kood (1)

Kindel impordiväärtus

0702 00 00

MA

217,5

MK

39,0

XS

48,7

ZZ

101,7

0707 00 05

MK

57,9

TR

126,8

ZZ

92,4

0709 93 10

TR

121,5

ZZ

121,5

0805 50 10

AR

129,5

BO

136,6

CL

123,5

UY

134,3

ZA

131,0

ZZ

131,0

0806 10 10

EG

178,1

TR

128,9

ZZ

153,5

0808 10 80

AR

121,5

BR

92,3

CL

156,9

NZ

136,8

US

113,3

ZA

123,7

ZZ

124,1

0808 30 90

AR

131,8

CL

100,0

CN

82,3

TR

120,8

ZA

113,5

ZZ

109,7

0809 30 10, 0809 30 90

MK

80,2

TR

158,1

ZZ

119,2

0809 40 05

BA

53,5

MK

39,3

XS

61,9

ZZ

51,6

(1)  Riikide nomenklatuur on sätestatud komisjoni 27. novembri 2012. aasta määruses (EL) nr 1106/2012, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 471/2009 (mis käsitleb ühenduse statistikat väliskaubanduse kohta kolmandate riikidega) seoses riikide ja territooriumide nomenklatuuri ajakohastamisega (ELT L 328, 28.11.2012, lk 7). Kood „ZZ” tähistab „muud päritolu”.

Parandused

17.9.2015   

ET

Euroopa Liidu Teataja

L 241/51

Komisjoni 23. jaanuari 2015. aasta rakendusmääruse (EL) 2015/131 (millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta) parandused

( Euroopa Liidu Teataja L 23, 29. jaanuar 2015 )

Kaanel sisukorras ja leheküljel 1

asendatakse

„Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/131, 23. jaanuar 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta”

järgmisega:

„Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/131, 26. jaanuar 2015, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 1235/2008, millega sätestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad mahepõllumajanduslike toodete kolmandatest riikidest importimise korra kohta”.

Leheküljel 2 allkirjaväljal

asendatakse

„Brüssel, 23. jaanuar 2015”

järgmisega:

„Brüssel, 26. jaanuar 2015”.