Eesmärgid
Euroopa Liidu eesmärgid selle piires on:
- edendada rahu, oma väärtusi ja kodanike heaolu;
- tagada vabadus, turvalisus ja õiglus ilma sisepiirideta, võttes samal ajal sobilikke meetmeid välispiiril, et reguleerida varjupaigaküsimusi ja sisserännet ning hoida ära kuritegevust ja võidelda selle vastu;
- luua siseturg;
- areneda kestlikult, tuginedes tasakaalustatud majanduskasvule ja hinnastabiilsusele ning ülimalt konkurentsivõimelisele turumajandusele koos täieliku tööhõive ja sotsiaalkaitsega;
- kaitsta keskkonda ja parandada selle seisundit;
- soodustada teaduse ja tehnoloogia arengut;
- võidelda sotsiaalse tõrjutuse ja diskrimineerimise vastu;
- edendada sotsiaalset õiguslust ja kaitset, naiste ja meeste võrdsust ning lapse õiguste kaitset;
- soodustada ELi riikide majanduslikku, sotsiaalset ja territoriaalset ühtekuuluvust ning solidaarsust;
- austada ELi rikkalikku kultuurilist ja keelelist mitmekesisust;
- rajada majandus- ja rahaliit, mille ühisrahaks on euro.
ELi eesmärgid laiemas maailmas on:
- kaitsta ja edendada oma väärtusi ja huve;
- aidata tagada rahu ja turvalisus ning planeedi kestlik areng;
- aidata tagada rahvaste solidaarsus ja üksteise austamine, vaba ja õiglane kaubandus, kõrvaldada vaesus ja kaitsta inimõigusi;
- järgida rangelt rahvusvahelist õigust.
ELi eesmärgid on märgitud Lissaboni lepingu artiklis 3.
Väärtused
Euroopa Liit rajaneb järgmistel väärtustel.
Inimväärikus
Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta kui põhiõiguste tegelikku alustala.
Vabadus
Liikumisvabadus annab kodanikele õiguse ELis vabalt liikuda ja elukohta valida. Isikuvabadusi, nagu eraelu puutumatus ning mõtte-, usu-, kogunemis-, sõna- ja teabevabadus, kaitseb Euroopa Liidu põhiõiguste harta.
Demokraatia
EL toimib esindusdemokraatia põhimõttel. Euroopa kodakondsusega kaasnevad poliitilised õigused. Igal täiskasvanud ELi kodanikul on õigus kandideerida ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel. ELi kodanikel on õigus kandideerida ja hääletada oma elukoha- või päritoluriigis.
Võrdsus
Võrdsus tähendab, et kõik kodanikud on seaduse ees võrdsed. Naiste ja meeste võrdõiguslikkus on ELi kõikide valdkondade poliitika aluspõhimõte ning Euroopa lõimimise nurgakivi. See kehtib kõikjal. Põhimõte „võrdse töö eest võrdne palk“ kirjutati Rooma lepingusse juba 1957. aastal.
Õigusriik
EL tugineb õigusriigi põhimõttele. Kogu oma tegevuses lähtub EL aluslepingutest, milles ELi riigid on vabatahtlikult ja demokraatlikult kokku leppinud. Õiguse ja õigusemõistmise üle valvab sõltumatu kohtuvõim. ELi riigid on andnud Euroopa Kohtule lõpliku otsustusõiguse, millele kõik peavad alluma.
Inimõigused
Inimõigusi kaitseb ELi põhiõiguste harta. Nende hulgas on õigus mittediskrimineerimisele soo, rassi, etnilise päritolu, usutunnistuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse alusel, õigus isikuandmete kaitsele ja õigus saada õiguskaitset.
ELi väärtused on märgitud Lissaboni lepingu artiklis 2 ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartas.
2012. aastal anti Euroopa Liidule Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.