Strateegiline tegevuskava ja poliitilised suunised
Euroopa Komisjoni volinikud ja Euroopa Parlamendi liikmed nimetatakse ametisse ja valitakse viieks aastaks. Enne iga uue ametiaja algust kohtuvad kõigi ELi riikide riigipead ja valitsusjuhid Euroopa Ülemkogul, et määrata kindlaks ELi ametlikud poliitilised prioriteedid järgmiseks viieks aastaks.
Need prioriteedid moodustavad ELi strateegilise tegevuskava, milles määratakse kindlaks, kuidas prioriteete ellu viia, ning mis aitab ELi institutsioone oma tegevuse suunamisel. ELi institutsioonid ja ELi valitsused teevad nende rakendamiseks koostööd.
Strateegiline tegevuskava on aluseks ka Euroopa Komisjoni enda prioriteetidele, mille komisjoni presidendi kandidaat esitab poliitilistes suunistes. Prioriteetides kirjeldatakse üldjoontes peamisi poliitikavaldkondi ja samme, mida komisjon kavatseb astuda oma eesmärkide saavutamiseks.
Kui tulevane president on pannud paika komisjoni prioriteedid:
- esitab ta need Euroopa Parlamendi täiskogu istungil ning
- määrab nende põhjal volinikukandidaatide pädevusvaldkonnad ja tutvustab neid asjaomastele parlamendikomisjonidele.
Poliitiliste suuniste põhjal kujundab komisjon omakorda oma iga-aastase tööprogrammi. Komisjoni iga-aastases tööprogrammis pannakse paika algatused, mille kaudu komisjoni seatud prioriteete järgmise 12 kuu jooksul ellu viia.
Tööprogrammi ettevalmistamine saab alguse komisjoni presidendi iga-aastase kõnega olukorrast Euroopa Liidus, mille ta peab Euroopa Parlamendi täiskogu istungil, ja sellega kaasneva kavatsusavalduse esitamisega.
Sellele järgneb aruteluvoor Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukoguga järgmise aasta prioriteetide üle. Komisjon võtab ühtlasi arvesse ka Euroopa Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee seisukohti.
Kui komisjoni tööprogramm on vastu võetud, esitavad komisjon, Euroopa Parlament ja nõukogu ühisavalduse ELi järgmise aasta prioriteetide kohta. See võimaldab kiiret tegutsemist ja tagab, et nende prioriteetide saavutamisele pööratakse poliitilist tähelepanu.
Pikemaajalise planeerimise võimaldamiseks võtavad kolm ELi institutsiooni vastu ka iga-aastased ühisavaldused järgmise aasta seadusandlike prioriteetide kohta (viieaastase ametiaja jooksul).
Infograafik – Kuidas ELis prioriteedid paika pannakse?
Muud prioriteedid
Lisaks komisjonile määravad ka teised ELi institutsioonid oma seisukohtade tutvustamiseks sageli kindlaks omaenda prioriteedid.
Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja
Iga kuue kuu järel asub ELi nõukogu eesistujariigi ülesandeid täitma uue liikmesriigi valitsus. Eesistuja peab toimima erapooletu vahendajana, edendades nõukogus (kõigi ELi liikmesriikide hulgas) arutelusid ELi õigusloome üle.
Iga eesistujariik määrab kindlaks oma prioriteedid. Need lähtuvad ELi ees seisvatest pakilistest probleemidest ning püüust tugevdada ELi ja edendada selle väärtusi.
Lisateave praeguse ELi eesistujariigi prioriteetide kohta
Euroopa Parlament – fraktsioonid
Valdav enamus praegusest 720 Euroopa Parlamendi liikmest kuulub ühte kaheksast fraktsioonist, mis on moodustatud peaasjalikult erakondliku, mitte rahvusliku kuuluvuse järgi. Iga fraktsioon lepib kokku oma prioriteedid, mis kajastavad küsimusi, mida nende valijad peavad oluliseks.
Enne hääletust täiskogul vaatavad fraktsioonid läbi parlamendikomisjonide koostatud raportid ja esitavad nende muudatusettepanekuid. Fraktsiooni seisukoht võetakse vastu pärast fraktsioonisisest arutelu. Ühtegi parlamendiliiget ei saa siiski sundida kindlal viisil hääletama.
