Euroopa Komisjon võttis vastu 2024. aasta laienemispaketi

Euroopa Komisjon võttis täna vastu iga-aastase laienemispaketi, milles antakse üksikasjalik hinnang Albaania, Bosnia ja Hertsegoviina, Kosovo, Montenegro, Põhja-Makedoonia, Serbia, Gruusia, Moldova Vabariigi, Ukraina ja Türgi edusammudele Euroopa Liiduga ühinemiseks Koos hinnangutega esitatakse ka soovitused ja suunised reformiprioriteetide kohta.

Laienemine on ajalooline võimalus nii ühinevatele riikidele kui ka praegustele liikmesriikidele ja ELile tervikuna. Suuremal ja tugevamal liidul on märkimisväärsed sotsiaal-majanduslikud, poliitilised ja julgeolekualased eelised.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen: „Pingeline geopoliitiline olukord nõuab jõulisemalt kui kunagi varem Euroopa ühinemist jagatud väärtuste – demokraatia ja õigusriigi – egiidi alla. Oleme viimastel aastatel juba teinud suuri edusamme uute liikmesriikide integreerimisel. Laienemine jääb ka uue komisjoni peamiseks prioriteediks.“

Laienemisprotsess on jätkuvalt tulemuspõhine ja sõltub iga partneri tehtud objektiivsetest edusammudest. See nõuab otsustavust rakendada pöördumatuid reforme kõigis ELi õiguse valdkondades, pöörates erilist tähelepanu laienemisprotsessi põhialustele. Õigusriigi põhimõte ja alusväärtused on jätkuvalt ELi laienemispoliitika nurgakivid. ELi liikmesus on strateegiline valik.

2023. ja 2024. aastal sai laienemisprotsess sisse uue hoo. 15. oktoobril 2024 avati Albaaniaga peetavatel läbirääkimistel põhiküsimuste teemavaldkond. 2024. aasta juunis alustati esimestel valitsustevahelistel konverentsidel ühinemisläbirääkimisi Ukraina ja Moldovaga. Olles täitnud õigusriigi peatükkide vahekriteeriumid, liigub Montenegro uute läbirääkimispeatükkide esialgse sulgemise suunas. 2024. aasta märtsis otsustas Euroopa Ülemkogu alustada ühinemisläbirääkimisi Bosnia ja Hertsegoviinaga. 2023. aasta lõpus jõudis lõpule nii Albaania kui ka Põhja-Makedoonia sõelumisprotsess.

2024. aasta juunis toimunud valitsustevahelisel konverentsil kinnitati, et Montenegro on üldjoontes täitnud õigusriigi 23. ja 24. peatüki vahekriteeriumid ning see võimaldab liikuda edasi täiendavate peatükkide sulgemise poole. Õigusriigi ja kohtusüsteemi valdkonnas on siiski vaja veel tööd teha.

Komisjon on endiselt seisukohal, et Serbia on täitnud 3. teemavaldkonna (konkurentsivõime ja kaasav majanduskasv) avamise kriteeriumid. Järgmisel aastal peaks Serbia kiirendama ELiga ühinemisega seotud reformide rakendamist kõigis valdkondades, pöörates erilist tähelepanu õigusriigi peatükkide vahekriteeriumidele ning tagades kodanikuühiskonnale ja meediale võimestava tegevuskeskkonna. Selleks tuleb teha usutavaid jõupingutusi desinformatsiooni ja välisriigist lähtuva infoga manipuleerimise lõpetamiseks.

Albaania puhul väljendab komisjon heameelt selle üle, et 15. oktoobril 2024 toimunud teisel valitsustevahelisel konverentsil alustati läbirääkimisi põhiküsimuste teemavaldkonna üle. On äärmiselt oluline, et ametiasutused kiirendaksid veelgi ELiga ühinemisele suunatud reformide tempot, eelkõige õigusriigi valdkonnas, parandades tulemusi õiguskaitses, võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastu ning põhiõiguste, sealhulgas meediavabaduse, omandiõiguse ja vähemuste kaitse edendamisel.

Põhja-Makedoonia peab jätkama ELiga seotud reformide elluviimist, eelkõige põhiküsimuste teemavaldkonnas seoses kohtusüsteemi ning korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitlusega. Suurendada tuleb usaldust kohtusüsteemi vastu. ELi õigustiku kõigi kuue teemavaldkonna sõelumine viidi lõpule 2023. aasta detsembris.

Bosnia ja Hertsegoviina on saavutanud selgeid tulemusi, sealhulgas rände haldamise, ELi ühise ja välisjulgeolekupoliitika ning kohtusüsteemi usaldusväärsust, rahapesu ja huvide konflikti käsitlevate õigusaktide vastuvõtmise valdkonnas. 2024. aasta märtsis otsustas Euroopa Ülemkogu alustada Bosnia ja Hertsegoviinaga ühinemisläbirääkimisi. Komisjon valmistab ette läbirääkimisraamistikku, et nõukogu saaks selle vastu võtta kohe, kui on võetud kõik komisjoni 2022. aasta oktoobri soovituses sätestatud asjakohased meetmed.

Kosovo esitas ELi liikmeks saamise taotluse 2022. aasta detsembris. Komisjon on valmis koostama arvamuse Kosovo liikmeks astumise avalduse kohta niipea, kui nõukogu selleks taotluse esitab. Kosovo on teinud edusamme organiseeritud kuritegevuse vastases võitluses ning parandanud ettevõtluskeskkonda. Viisanõude kaotamine Kosovo suhtes jõustus 1. jaanuaril 2024. Kosovo peab tegema rohkem jõupingutusi õigusriigi ja avaliku halduse tugevdamiseks ning sõnavabaduse kaitseks.

Ühinemisläbirääkimiste alustamine Ukrainaga on olnud oluline tunnustus Ukraina kindlameelsusele jätkata reforme ELiga ühinemise teel. Pärast 2024. aasta juunis toimunud esimest valitsustevahelist konverentsi on ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine) edenenud sujuvalt. Eeldusel, et Ukraina täidab kõik tingimused, jääb komisjon ootama läbirääkimiste alustamist 2025. aastal teemavaldkondade kaupa, alustades põhiküsimustest.

Ühinemisläbirääkimiste alustamine on olnud oluline tunnustus Moldova kindlameelsusele jätkata reforme ELiga ühinemise teel, hoolimata Venemaa pidevast sekkumisest ja Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja mõjust.  Pärast 2024. aasta juunis toimunud esimest valitsustevahelist konverentsi on ELi õigustiku analüütiline läbivaatamine (sõelumine) edenenud sujuvalt. Eeldusel, et Moldova täidab kõik tingimused, jääb komisjon ootama läbirääkimiste alustamist 2025. aastal teemavaldkondade kaupa, alustades põhiküsimustest.

Kuigi Euroopa Ülemkogu andis 2023. aasta detsembris Gruusiale kandidaatriigi staatuse, on Gruusia valitsus alates 2024. aasta kevadest võetud meetmetega de facto peatanud riigi ELiga ühinemise protsessi. 26. oktoobril 2024 valisid Gruusia kodanikud riigi parlamenti. Pingelises ja väga polariseerunud keskkonnas toimunud valimistel tegi OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo (OSCE/ODIHR) juhitud ühine rahvusvaheline valimisvaatlusmissioon oma esialgsetes järeldustes kindlaks rea rikkumisi. Need hõlmavad muu hulgas hiljutisi seadusandlikke muudatusi valimiste korralduses, võimalikke hääletamise salajasuse rikkumisi, menetluslikke vastuolusid, hirmutamist ja valijate survestamist. Kõik need asjaolud mõjutasid negatiivselt üldsuse usaldust valimiste vastu. Esialgsed järeldused kinnitavad vajadust ulatusliku valimisreformi järele, mida rõhutati juba varasemates peamistes soovitustes.

Türgi on kandidaatriik ja Euroopa Liidu oluline partner. Kooskõlas nõukogu otsusega on ühinemisläbirääkimised Türgiga aga alates 2018. aastast seiskunud. Endiselt esineb suuri probleeme põhiõiguste ja õigusriigi, sealhulgas kohtusüsteemi sõltumatuse valdkonnas. Dialoog õigusriigi põhimõtte ja põhiõiguste teemal jääb ELi-Türgi suhete lahutamatuks osaks. Kooskõlas Euroopa Ülemkogu 2024. aasta aprilli suunistega iseloomustab suhteid Türgiga järkjärguline suhtluse taastamine ning astutud on konkreetseid samme konstruktiivseks mõttevahetuseks ühist huvi pakkuvates küsimustes.

Järgmised sammud

Nõukogul tuleb nüüd komisjoni tänaseid soovitusi kaaluda ja teha otsused laienemisprotsessi järgmiste sammude kohta.

Taust

ELi laienemine toob nii praegustele kui ka tulevastele liikmetele kaugeleulatuvat sotsiaal-majanduslikku kasu. Tarbijate arvu suurenemine ühtsel turul pakub ettevõtjatele suurepäraseid võimalusi laieneda ja vabalt kaubelda. Selleks et võimaldada jätkusuutlikku majanduskasvu keskpikas perspektiivis ja teha edusamme ELi liikmesuse majanduslike kriteeriumide täitmisel, on üha olulisem, et laienemisprotsessis osalevad riigid kiirendaksid struktuurireforme. Selleks tuleb tagada toimiv turumajandus ning näidata üles suutlikkust tulla toime ELi-sisese konkurentsisurve ja turujõududega. Majanduspoliitika peaks toetama ka suuri rohe- ja digipöörde eesmärke.

Uued vahendid hoogustavad ELi partnerriikide sotsiaal-majanduslikku kasvu. Ühinemisprotsessi kiirenedes võimaldab EL kandidaatriikidel juba enne liitumist osa saada mõningatest ühtse turu eelistest ja annab suuremat rahalist abi, et võimaldada neil järk-järgult tihedamini integreeruda ja tugevdada sidemeid ELiga. Lisaks edukatele majandus- ja investeerimiskavadele on reformide hoogustamiseks loodud Lääne-Balkani majanduskasvu kava koos 6 miljardi euro suuruse reformi- ja kasvurahastuga ning 50 miljardi euro suurune Ukraina rahastu, mille keskmes on õigusküsimused ja õigusriik. 10. oktoobril 2024 esitas komisjon 1,8 miljardi euro suuruse majanduskasvu kava ka Moldova jaoks, et toetada riigi sotsiaal-majanduslikke reforme ja hoogustada investeeringuid.

Lisateave

2024. aasta teatis ELi laienemispoliitika kohta

Kõrge esindaja ja asepresident Borrelli ja volinik Várhelyi sõnavõtud pressikonverentsil

ELiga ühinemise protsessi teabeleht

Üksikasjad ja soovitused igale riigile:

Albaania: aruanne; riigi teabeleht

Bosnia ja Hertsegoviina: aruanne; riigi teabeleht

Kosovo: aruanne; riigi teabeleht

Montenegro: aruanne; riigi teabeleht

Põhja-Makedoonia: aruanne; riigi teabeleht

Serbia: aruanne; riigi teabeleht

Türgi: aruanne; riigi teabeleht

Ukraina: aruanne; riigi teabeleht

Moldova: aruanne; riigi teabeleht

Gruusia: aruanne; riigi teabeleht

Tsitaadid

Pingeline geopoliitiline olukord nõuab jõulisemalt kui kunagi varem Euroopa ühinemist jagatud väärtuste – demokraatia ja õigusriigi – egiidi alla. Oleme viimastel aastatel juba teinud suuri edusamme uute liikmesriikide integreerimisel. Laienemine jääb ka uue komisjoni peamiseks prioriteediks.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen

Viimast viit aastat on iseloomustanud enneolematud probleemid, mis on selgelt esile toonud, kui tähtis on ELi laienemisega kiirelt edasi liikuda. Meie partnerid on oma ülesannet tõsiselt võtnud. Rohkem kui kunagi varem on ELi liikmesus strateegiline valik. Uues geopoliitilises olukorras on ühineda sooviva riigi poliitika vastavusse viimine ELi väärtuste, õigusriigi põhimõtete ja ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitikaga kindlaim märk riigi strateegilistest valikutest. Tulemuspõhise protsessi kaudu ehitame üheskoos üles tugevama Euroopa Liidu.

Kõrge esindaja / asepresident Josep Borrell

Laienemine tähendab geostrateegilist investeeringut rahusse, stabiilsusesse, julgeolekusse ja sotsiaal-majanduslikku kasvu kogu Euroopas. Iga-aastase laienemispaketiga antakse faktipõhine ja õiglane hinnang ühineda soovivate riikide edusammudele ning selged suunised selle kohta, millised reforme tuleks liikmeks saamise eesmärgil kiirendada. Majandus- ja investeerimiskavad, Ukraina rahastu ning Lääne-Balkani ja Moldova majanduskasvu kavad on täiendavad vahendid, mis aitavad riikidel kiirendada sotsiaal-majanduslikku lähenemist ja reformipüüdlusi ELiga ühinemiseks.

Naabruspoliitika ja laienemise volinik Olivér Várhelyi