Põhjalik hindamine
Koostöös riiklike järelevalveasutustega kontrollib EKP enda otsese järelevalve alla kuuluvate pankade finantsolukorda. Sellist kontrolli nimetatakse põhjalikuks hindamiseks. See aitab tagada, et pangad on piisavalt kapitaliseeritud ja suudavad vastu seista makromajanduslikele ja finantsšokkidele.
Põhjaliku hindamise peamised eesmärgid:
Tagada läbipaistvus | Parandada pankade seisukorda kajastava kättesaadava teabe kvaliteeti |
---|---|
Korrigeerida puudujääke | Määrata kindlaks probleemid ja võtta vajalikke parandusmeetmeid |
Suurendada usaldust | Veenda kõiki sidusrühmi selles, et pangad on põhimõtteliselt kindlad ja usaldusväärsed |
Põhjalikud hindamised toimuvad järgmiselt:
- EKP teeb tavapäraselt esialgset kontrolli hiljuti oluliseks liigitatud või tõenäoliselt peatselt oluliseks liigitatavate pankade (kes kuuluvad edaspidi EKP otsese järelevalve alla) üle. Need esialgsed kontrollid hõlmavad varade kvaliteedi hindamist, milles keskendutakse krediidiriskile, tururiskile ja juhtimisprotsessidele. Ühtlasi on pangad kaasatud teiste otsese järelevalve alla kuuluvate pankade valimisse, et teha EKP pangandusjärelevalve korrapäraseid järelevalvealaseid stressiteste. Varade kvaliteedi hindamine ja uute oluliste pankade esimene stressitest tehakse teatavaks ja viiakse läbi eraldi.
-
Erijuhtudel võib EKP teha põhjaliku hindamise nii varade kvaliteedi hindamise kui ka stressitesti käigus. Sel juhul on mõlemal hindamisel sama viitekuupäev ja nende tulemused avaldatakse korraga.
Tulemused
Põhjaliku hindamise lõpus avaldatakse andmed pankade tasandil.
Eelkõige võetakse hindamise tulemusi arvesse pankade riskide, juhtimise, kapitali ja likviidsuse hindamisel järelevalvealase läbivaatamise ja hindamise protsessi raames.
Kui põhjalik hindamine on tingitud euroalavälise ELi riigi taotlusest alustada tihedamat koostööd EKPga, tegeleb hindamise tulemustega asjaomase riigi järelevalveasutus.
- 22.7.2022
- 9.7.2021
-
EKP viib lõpule põhjaliku hindamise kahe Itaalia, ühe Eesti ja ühe Leedu panga kohta
- 5.6.2020
-
EKP viib lõpule UBSi ja Bank of America tütarettevõtjate põhjaliku hindamise
- 5.6.2020
- 26.7.2019
- 18.7.2019
- 4.11.2016
- 14.11.2015
- 31.10.2015
-
EKP hinnangul oli nelja Kreeka olulise panga kapitalipuudujääk kokku 14,4 miljardit eurot
- 26.10.2014
-
EKP süvaanalüüs näitab, et pangad peavad võtma täiendavaid meetmeid