Elurikkuse edendamine Euroopa Parlamendis 

Euroopa Parlament on pühendunud elurikkuse suurendamisele oma rohealadel ning aitab kaasa linna rohealade laiendamisele ja arendamisele.

Seda pühendumust kinnitab 2021. aasta novembris käivitatud elurikkuse alade tegevuskava hõlmav projekt. Parlament on arendanud partnerlusi eri organisatsioonidega, kes tegutsevad elurikkuse suurendamise valdkonnas. Sellest tulenevalt on ta tulemuslikult suurendanud elurikkust ka oma töökohtades, järgides elurikkusega seotud viit põhimõtet:

• mitte kasutada pestitsiide;
• mitte istutada invasiivseid eksootilisi taimi;
• soodustada kohalike taimede kasvu, kui see on võimalik;
• eelistada pärismaiseid liike;
• võtta uutes projektides arvesse elurikkusega seotud kaalutlusi.

Brüsselis kujutavad Euroopa Parlamendi rohealad endast elurikkuse algatuste seisukohast kompleksset probleemi, sest rohealasid on kokku 15 ja neile kehtivad eri eeskirjad. Mõned rohealad on nimetatud kultuuripärandi paikadeks. Et sellele keerulisele ülesandele lahendus leida, käivitas Euroopa Parlament 2022. aastal Arendti hoone aia katseprojekti.

Euroopa Parlament sõlmis koostöölepingu mittetulundusühendusega Natagora. Spetsialisti kaasabil tehtud elurikkuse inventuuri tulemusel koostati Arendti hoone aia jaoks ulatuslik majandamiskava, mille rakendamist jälgib parlamendi rohealade eest vastutav töövõtja.

Kava hõlmab muu hulgas haljasjäätmete taaskasutamist kohapeal kompostimiseks, luuderohu kasvu võimaldamist mõnedel kiviseintel, et luua uusi elupaiku, ning teatavatel aladel rohu selektiivset niitmist vaid üks kord aastas, et vähendada taimede ja putukate häirimist. Okste koristamata jätmisega luuakse putukatele looduslikke varjupaiku ja parandatakse mulla kvaliteeti.

Lisaks Arendti aia projektile tegi ökoloog 2019. aastal ka Kodanike aia elurikkuse inventuuri. Inventuuris osutati selle aia vanade puude tähtsusele ja nahkhiirte populatsioonile.

Euroopa Parlament on teinud koostööd organisatsiooniga Jardins de Noé, et suurendada parlamendi Luxembourgis asuvate hoonete ümbruses elurikkust. Adenaueri hoones on võetud mitmeid meetmeid. Näiteks vähendatakse jäätmeteket haljasjäätmete (niidetud rohi, langenud lehed, pügamis- ja raiejäätmed) ringlussevõtu ja taaskasutamise kaudu. Ka vee säästmine on prioriteet, kuna rohealade hoolduseks kasutatakse vihma- ja hallvett, mis vähendab sõltuvust joogiveest.

Lisaks eelistatakse võõrliikide asemel pärismaiseid taimi. Rohealale on eluslooduse toetamiseks paigaldatud ka putukahotelle ja lindude pesakaste, et pakkuda kasulikele putukatele ja lindudele varju- ja pesitsuspaiku. Lisaks järgib parlament kunstliku valgustuse tugevuse vähendamise reegleid.

Strasbourgis on Euroopa Parlament pühendunud elurikkuse edendamisele ja ühinenud selleks hartaga „Tous unis pour plus de biodiversité“ ning rakendanud mitmeid muid meetmeid. Näiteks Weissi hoone söökla kõrvale on rajatud suur looduslike liikidega lilleniit, et meelitada sinna ja toetada tolmeldajaid.

Lisaks on parlament paigaldanud lindude pesakaste ning sisalike ja putukate varjupaiku, et luua eri liikidele pesitsuspaiku. Mõned neist varjupaikadest on valmistatud sellistest materjalidest nagu mahakukkunud oksad ja kivihunnikud, mis ekspertide soovitusel aitavad tagada ökoloogiliselt harmoonilisema lähenemisviisi järgimise.

Parlamendi tulemuslikku tööd oma rohealade elurikkuse edendamisel on tunnustatud kolme elurikkuse märgisega, mille andsid üle kohalikud organisatsioonid (Natagora Brüsselis, Jardins de Noé Luxembourgis ja Eurométropole Strasbourgis) üritustel, mis toimusid 28. septembril 2023 Brüsselis, 10. oktoobril 2023 Luxembourgis ja 17. oktoobril 2023 Strasbourgis.

Koostöö nende organisatsioonidega ei lõpe aga pärast märgise saamist. See on jätkuv koostöö, mille raames Euroopa Parlament edendab elurikkust oma rohealadel ja lisab elurikkusega seotud kaalutlused uutesse renoveerimis- ja ehitusprojektidesse.

Lisateavet hiljutiste elurikkuse projektide ja Euroopa Parlamendi elurikkuse näitajate kohta leiate keskkonnaaruandest.