Tutvustus
Euroopa Parlamendi delegatsioonid
Parlamentidevahelised delegatsioonid on Euroopa Parlamendi alalised organid, mis koosnevad Euroopa Parlamendi liikmete rühmadest ja mille ülesanne on hoida ja süvendada ametlikult suhteid ELi mittekuuluvate riikide, piirkondade ja organisatsioonidega. Delegatsioonid on parlamentaarse diplomaatia ja kontrolli vahend.
ELi mittekuuluvate riikide parlamendiliikmetega peetavatel korrapärastel aruteludel on delegatsiooni liikmetel võimalus jagada oma seisukohti ühist huvi pakkuvates küsimustes või suhete seisu kohta mis tahes riigi või piirkonnaga, teavitada oma partnereid ELi väärtustest ning ühtlasi tutvuda teiste parlamentide ja valitsuste seisukohtadega.
Parlamentaarne diplomaatia on lahutamatu osa ELi laiematest suhetest kolmandate riikidega.
Parlamentidevahelised kohtumised
Delegatsioonid korraldavad parlamentidevahelisi kohtumisi kolmandate riikide rahvaesindajatega.
Need kohtumised toimuvad tavaliselt korrapäraste ajavahemike järel, sõltuvalt delegatsiooni liigist, ja vaheldumisi eri kohtades: ühe koosoleku jaoks sõidavad Euroopa Parlamendi liikmed mõnda teise väljaspool ELi asuvasse parlamenti ning järgmiseks võõrustab Euroopa Parlamendi delegatsioon oma külalisi kas Strasbourgis või Brüsselis.
Kui parlamentidevahelised kohtumised toimuvad väljaspool ELi, hõlmab programm lisaks kohtumistele võõrustavas parlamendis ka kohtumisi valitsuse ja kodanikuühiskonna esindajatega. Sageli kasutavad Euroopa Parlamendi liikmed ühtlasi võimalust külastada ELi rahastatavaid projekte.
Digidiplomaatia roll delegatsioonide tegevuses üha kasvab. Lisaks füüsilistele kohtumistele suhtlevad delegatsioonid korrapäraselt veebikoosolekute ja -ürituste kaudu. Nii saavad nad kiiresti reageerida arenevatele sündmustele ja kiireloomulistele küsimustele ELis ning partnerriikides või -piirkondades.
Brüsselis ja Strasbourgis toimuvad arutelud
Delegatsioonid kohtuvad ka Brüsselis ja Strasbourgis kas omaette või teiste delegatsioonide või komisjonidega, et kavandada parlamentidevahelisi kohtumisi ja arutada olukorda oma partnerriikides.
Delegatsioonid kutsuvad korrapäraselt esinema ja arvamusi vahetama väliskülalisi, kelle hulka kuuluvad koostööpartnerid Euroopa Komisjonist, Euroopa välisteenistusest, saatkondadest, akadeemilistest ringkondadest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest.
Alaliste delegatsioonide arv ja struktuur
Parlamentidevaheliste delegatsioonide arv, struktuur ja koosseis võivad parlamendi eri ametiaegadel erineda. Eelmise ametiaja (2019-2024) lõpus oli parlamendil 48 alalist delegatsiooni.
Delegatsioone on mitut liiki: parlamentidevahelised delegatsioonid, delegatsioonid parlamentaarsetes ühiskomisjonides, delegatsioonid parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja delegatsioonid mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes.
Parlament võib igal ajal ja lisaks korrapärastele parlamentidevahelistele kohtumistele otsustada saata ajutisi delegatsioone, st ametlikult määratud Euroopa Parlamendi liikmete rühmi ELi mittekuuluvatesse riikidesse, et reageerida konkreetsetele poliitilistele sündmustele või osaleda konverentsidel või muudel üritustel.
Koosseis
Kõikidel delegatsioonidel on ühesugune struktuur: neil on üks esimees ja kaks aseesimeest, kelle valivad delegatsiooni liikmed.
Parlamendi fraktsioonid nimetavad kõik delegatsiooni liikmed ja iga delegatsiooni koosseis peab peegeldama parlamendi üldist poliitilist koosseisu.
Iga Euroopa Parlamendi liige on ka ühe alalise delegatsiooni liige. Mõni parlamendiliige kuulub mitmesse delegatsiooni.
Kõige suuremad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.
Reeglid
Delegatsioonid peavad järgima rangeid reegleid, mis on paika pandud eri dokumentides ja otsustes.
Kaks parlamendi ametliku kodukorra artiklit käsitlevad delegatsioone ja paljud komisjone puudutavad kodukorra artiklid kehtivad ka delegatsioonide suhtes.
Kõige põhjalikumalt käsitletakse delegatsioonidele kehtestatud reegleid ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".
Selles sätestatakse parlamendi delegatsioonide tegevuse üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.
Samuti kirjutatakse seal lahti, kuidas peaksid parlamendi delegatsioonid parlamendi seisukohti ja standardeid järgima.
Selgitatakse ka näiteks seda, milliseid parlamendiliikmeid võib EList väljapoole lähetustele saata. Kulude kokkuhoidmiseks on lähetustel osalejate arv rangelt piiratud ning kõikide reiside jaoks on vaja taotleda eelnevat luba.
Koostöö komisjonidega
Euroopa Parlamendis tegeleb liiduväliste küsimustega ehk välistegevusega kolm komisjoni ja kaks allkomisjoni. Nendel on delegatsioonidega eriti tihedad suhted.
Komisjonid ja delegatsioonid peavad üksteist oma kohtumistest ja aruteludest teavitama ning kutsuma üksteise liikmeid oma menetlustes ja tegevuses osalema, sealhulgas kolmandatesse riikidesse toimuvate reiside ajal.
Kõige olulisem on delegatsioonide seisukohast väliskomisjon ehk AFET. AFET-komisjon kooskõlastab mitte ainult alaliste delegatsioonide, vaid ka üldiselt kõikide parlamendi nimel ELi mittekuuluvatesse riikidesse reisivate parlamendiliikmete tegevust ja korraldab nende üle poliitilist järelevalvet.
Rahvusvahelistes majandus- ja kaubandusküsimustes suhtlevad kõik delegatsioonid aga rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA).
Arenguküsimustega tegelevate delegatsioonide tööd koordineerib arengukomisjon (DEVE).
Enne kui delegatsioon kohtub kolmandate riikide rahvaesindajatega, saab ta komisjonidelt suunised poliitiliste teemade kohta, mida nad arutama peaksid või käsitleda võiksid. Pärast koosolekut annab delegatsiooni juht aru asjaomastele komisjonidele.
Demokraatia ja inimõiguste edendamine
Paljud delegatsioonid kaasavad oma töösse ka Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma. See organ, mida juhivad AFET- ja DEVE-komisjoni esimehed, jälgib parlamendi jõupingutusi demokraatia ja inimõiguste tugevdamisel väljaspool ELi.
Rühma üks peamisi ülesandeid on valimisvaatlusmissioonide korraldamine. Parlamendiliikmed lähetatakse keskmiselt 10-12 korda aastas ELi mittekuuluvatesse riikidesse valimisi jälgima. Kuna nad on ka ise valitud rahvaesindajad, annab see nende hinnangutele arvestatava poliitilise kaalu.
Demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm tegeleb ka projektidega, mille eesmärk on tugevdada kolmandate riikide parlamente ja aidata neil oma täit potentsiaali realiseerida.
Soolõime
Iga delegatsioon nimetab ühe oma liikme, kes vastutab soolõime eest delegatsiooni töös.
Kodanikuühiskonna ja parlamendiväliste sidusrühmade teavitamine
Delegatsioonid hoiavad kontakti kodanikuühiskonna osalejate ja parlamendiväliste sidusrühmadega riigis või piirkonnas, kus nad töötavad. Arvamuste vahetus võib toimuda parlamendi töökohtades või siis, kui delegatsioon külastab ELi mittekuuluvat riiki. Teatavatel juhtudel on eraldi koosolekuajad ette nähtud noorte ja naiste kaasamiseks.
ELi mittekuuluvate riikide parlamendiliikmetega peetavatel korrapärastel aruteludel on delegatsiooni liikmetel võimalus jagada oma seisukohti ühist huvi pakkuvates küsimustes või suhete seisu kohta mis tahes riigi või piirkonnaga, teavitada oma partnereid ELi väärtustest ning ühtlasi tutvuda teiste parlamentide ja valitsuste seisukohtadega.
Parlamentaarne diplomaatia on lahutamatu osa ELi laiematest suhetest kolmandate riikidega.
Parlamentidevahelised kohtumised
Delegatsioonid korraldavad parlamentidevahelisi kohtumisi kolmandate riikide rahvaesindajatega.
Need kohtumised toimuvad tavaliselt korrapäraste ajavahemike järel, sõltuvalt delegatsiooni liigist, ja vaheldumisi eri kohtades: ühe koosoleku jaoks sõidavad Euroopa Parlamendi liikmed mõnda teise väljaspool ELi asuvasse parlamenti ning järgmiseks võõrustab Euroopa Parlamendi delegatsioon oma külalisi kas Strasbourgis või Brüsselis.
Kui parlamentidevahelised kohtumised toimuvad väljaspool ELi, hõlmab programm lisaks kohtumistele võõrustavas parlamendis ka kohtumisi valitsuse ja kodanikuühiskonna esindajatega. Sageli kasutavad Euroopa Parlamendi liikmed ühtlasi võimalust külastada ELi rahastatavaid projekte.
Digidiplomaatia roll delegatsioonide tegevuses üha kasvab. Lisaks füüsilistele kohtumistele suhtlevad delegatsioonid korrapäraselt veebikoosolekute ja -ürituste kaudu. Nii saavad nad kiiresti reageerida arenevatele sündmustele ja kiireloomulistele küsimustele ELis ning partnerriikides või -piirkondades.
Brüsselis ja Strasbourgis toimuvad arutelud
Delegatsioonid kohtuvad ka Brüsselis ja Strasbourgis kas omaette või teiste delegatsioonide või komisjonidega, et kavandada parlamentidevahelisi kohtumisi ja arutada olukorda oma partnerriikides.
Delegatsioonid kutsuvad korrapäraselt esinema ja arvamusi vahetama väliskülalisi, kelle hulka kuuluvad koostööpartnerid Euroopa Komisjonist, Euroopa välisteenistusest, saatkondadest, akadeemilistest ringkondadest ja kodanikuühiskonna organisatsioonidest.
Alaliste delegatsioonide arv ja struktuur
Parlamentidevaheliste delegatsioonide arv, struktuur ja koosseis võivad parlamendi eri ametiaegadel erineda. Eelmise ametiaja (2019-2024) lõpus oli parlamendil 48 alalist delegatsiooni.
Delegatsioone on mitut liiki: parlamentidevahelised delegatsioonid, delegatsioonid parlamentaarsetes ühiskomisjonides, delegatsioonid parlamentaarsetes koostöökomisjonides ja delegatsioonid mitmepoolsetes parlamentaarsetes assambleedes.
Parlament võib igal ajal ja lisaks korrapärastele parlamentidevahelistele kohtumistele otsustada saata ajutisi delegatsioone, st ametlikult määratud Euroopa Parlamendi liikmete rühmi ELi mittekuuluvatesse riikidesse, et reageerida konkreetsetele poliitilistele sündmustele või osaleda konverentsidel või muudel üritustel.
Koosseis
Kõikidel delegatsioonidel on ühesugune struktuur: neil on üks esimees ja kaks aseesimeest, kelle valivad delegatsiooni liikmed.
Parlamendi fraktsioonid nimetavad kõik delegatsiooni liikmed ja iga delegatsiooni koosseis peab peegeldama parlamendi üldist poliitilist koosseisu.
Iga Euroopa Parlamendi liige on ka ühe alalise delegatsiooni liige. Mõni parlamendiliige kuulub mitmesse delegatsiooni.
Kõige suuremad delegatsioonid on tavaliselt need, mis osalevad parlamentaarsetel assambleedel, kuhu tuleb kokku mitu parlamenti.
Reeglid
Delegatsioonid peavad järgima rangeid reegleid, mis on paika pandud eri dokumentides ja otsustes.
Kaks parlamendi ametliku kodukorra artiklit käsitlevad delegatsioone ja paljud komisjone puudutavad kodukorra artiklid kehtivad ka delegatsioonide suhtes.
Kõige põhjalikumalt käsitletakse delegatsioonidele kehtestatud reegleid ametlikus dokumendis pealkirjaga „Delegatsioonide tööd ja lähetusi väljapoole Euroopa Liitu reguleerivad rakendussätted".
Selles sätestatakse parlamendi delegatsioonide tegevuse üldine eesmärk: kontaktide pidamine ja edendamine traditsiooniliselt Euroopa Liiduga partnerlussuhetes olevate riikide parlamentidega ning Euroopa Liidu alusväärtuste toetamine.
Samuti kirjutatakse seal lahti, kuidas peaksid parlamendi delegatsioonid parlamendi seisukohti ja standardeid järgima.
Selgitatakse ka näiteks seda, milliseid parlamendiliikmeid võib EList väljapoole lähetustele saata. Kulude kokkuhoidmiseks on lähetustel osalejate arv rangelt piiratud ning kõikide reiside jaoks on vaja taotleda eelnevat luba.
Koostöö komisjonidega
Euroopa Parlamendis tegeleb liiduväliste küsimustega ehk välistegevusega kolm komisjoni ja kaks allkomisjoni. Nendel on delegatsioonidega eriti tihedad suhted.
Komisjonid ja delegatsioonid peavad üksteist oma kohtumistest ja aruteludest teavitama ning kutsuma üksteise liikmeid oma menetlustes ja tegevuses osalema, sealhulgas kolmandatesse riikidesse toimuvate reiside ajal.
Kõige olulisem on delegatsioonide seisukohast väliskomisjon ehk AFET. AFET-komisjon kooskõlastab mitte ainult alaliste delegatsioonide, vaid ka üldiselt kõikide parlamendi nimel ELi mittekuuluvatesse riikidesse reisivate parlamendiliikmete tegevust ja korraldab nende üle poliitilist järelevalvet.
Rahvusvahelistes majandus- ja kaubandusküsimustes suhtlevad kõik delegatsioonid aga rahvusvahelise kaubanduse komisjoniga (INTA).
Arenguküsimustega tegelevate delegatsioonide tööd koordineerib arengukomisjon (DEVE).
Enne kui delegatsioon kohtub kolmandate riikide rahvaesindajatega, saab ta komisjonidelt suunised poliitiliste teemade kohta, mida nad arutama peaksid või käsitleda võiksid. Pärast koosolekut annab delegatsiooni juht aru asjaomastele komisjonidele.
Demokraatia ja inimõiguste edendamine
Paljud delegatsioonid kaasavad oma töösse ka Euroopa Parlamendi demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühma. See organ, mida juhivad AFET- ja DEVE-komisjoni esimehed, jälgib parlamendi jõupingutusi demokraatia ja inimõiguste tugevdamisel väljaspool ELi.
Rühma üks peamisi ülesandeid on valimisvaatlusmissioonide korraldamine. Parlamendiliikmed lähetatakse keskmiselt 10-12 korda aastas ELi mittekuuluvatesse riikidesse valimisi jälgima. Kuna nad on ka ise valitud rahvaesindajad, annab see nende hinnangutele arvestatava poliitilise kaalu.
Demokraatia toetamise ja valimiste koordineerimise rühm tegeleb ka projektidega, mille eesmärk on tugevdada kolmandate riikide parlamente ja aidata neil oma täit potentsiaali realiseerida.
Soolõime
Iga delegatsioon nimetab ühe oma liikme, kes vastutab soolõime eest delegatsiooni töös.
Kodanikuühiskonna ja parlamendiväliste sidusrühmade teavitamine
Delegatsioonid hoiavad kontakti kodanikuühiskonna osalejate ja parlamendiväliste sidusrühmadega riigis või piirkonnas, kus nad töötavad. Arvamuste vahetus võib toimuda parlamendi töökohtades või siis, kui delegatsioon külastab ELi mittekuuluvat riiki. Teatavatel juhtudel on eraldi koosolekuajad ette nähtud noorte ja naiste kaasamiseks.