SOOVITUS mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitleva ÜRO konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA PARLAMENDI SEADUSANDLIKU RESOLUTSIOONI PROJEKT

mis käsitleb nõukogu otsuse eelnõu lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitleva ÜRO konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

(07011/2024 – C10‑0080/2024 – 2015/0012(NLE))

(Nõusolek)

Euroopa Parlament,

– võttes arvesse nõukogu otsuse eelnõu (07011/2024),

– võttes arvesse lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitlevat ÜRO konventsiooni (07012/2024),

– võttes arvesse taotlust nõusoleku saamiseks, mille nõukogu esitas vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 207 lõike 4 esimesele lõigule ja artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktile a (C10‑0080/2024),

– võttes arvesse kodukorra artikli 107 lõikeid 1 ja 4 ning artikli 117 lõiget 7,

– võttes arvesse rahvusvahelise kaubanduse komisjoni soovitust (A10-0021/2024),

1. annab nõusoleku lepingu sõlmimiseks;

2. teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule, komisjonile, liikmesriikide valitsustele ja parlamentidele ning UNCITRALi sekretariaadile.

SELETUSKIRI

Lepingul põhinevate investori ja riigi vaheliste vahekohtumenetluste läbipaistvust käsitlev ÜRO konventsioon (Mauritiuse konventsioon, ISDS) on samm selles suunas, et parandada üldsuse juurdepääsu dokumentidele ja kohtuistungitele ning kaasata kodanikuühiskonda vaidlustesse, mille investorid on riikide vastu investeerimislepingute alusel algatanud. 

Parlament on juba pikka aega taotlenud, et EL selle ratifitseeriks, sealhulgas Euroopa Parlamendi 2022. aasta resolutsioonis ELi rahvusvahelise investeerimispoliitika tuleviku kohta. Vastavalt vahekohtueeskirjadele, mis investori ja riigi vaheliste vaidluste lahendamise menetlusi tavaliselt reguleerivad, võivad vaidlused jääda nende algatamisest kuni lõpetamiseni avalikkuse eest varjatuks. Üks pooltest võib nõuda sellist salastatust, kuigi juhtumid võivad puudutada demokraatlikult otsustatud meetmeid ja kohtuotsused võivad hõlmata miljardeid eurosid. Täieliku läbipaistvuse tagamine peaks olema miinimumnõue.

Mauritiuse konventsioon muudab lihtsamaks ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) läbipaistvuseeskirjade kohaldamise enne 1. aprilli 2014 sõlmitud investeerimislepingute suhtes. Nende eeskirjade kohaselt tuleb avalikustada kõik dokumendid, sealhulgas vahekohtu otsused ja poolte esildised; istungid peavad olema üldsusele avatud ning huvitatud isikutel, näiteks kodanikuühiskonna organisatsioonidel, peab olema õigus esitada kohtule märkusi. Kõik pärast 2014. aastat sõlmitud ELi lepingud juba sisaldavad selliseid läbipaistvusnõudeid. 

Konventsiooni kohaldatakse tagasiulatuvalt investeerimislepingute suhtes, mis on sõlmitud enne UNCITRALi läbipaistvuseeskirjade kehtestamist. Konventsiooni ratifitseerinud osalised võivad kohaldada uusi eeskirju varasemate lepingute kohaste vaidluste suhtes, ilma et seda oleks vaja eraldi uuesti läbi rääkida.

Konventsiooni kohaldamisalasse kuulub ligikaudu 1200 lepingut, mille osalised on ELi liikmesriigid. Energiaharta leping on ainus konventsiooni kohaldamisalasse kuuluv leping, mille osaline on EL.

Konventsiooni ratifitseerimine on esimene samm investeerimisvaidluste lahendamise laiemas reformis ÜRO rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni raames mitmepoolse investeerimiskohtu loomiseks. Selle meetodit tuleks kasutada ka näiteks Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni töö raames, et viia investeerimislepingud kooskõlla Pariisi kokkuleppe kliimaeesmärkidega.