RAPORT ettepaneku kohta võtta vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2009/38/EÜ Euroopa töönõukogude asutamise ja toimimise ning riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisõiguste tõhusa tagamise osas

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(5) Tõendid näitavad, et mõistega „riigiülene küsimus“ seotud õiguskindlusetus on kaasa toonud mitmesuguseid tõlgendusi ja vaidlusi. Õiguskindluse tagamiseks ja selliste vaidluste ohu vähendamiseks on vaja seda mõistet täpsustada. Selleks on asjakohane selgitada, et käesolev direktiiv peaks hõlmama lisaks juhtumitele, kus juhatuse arvates võib põhjendatult eeldada, et teatavad meetmed mõjutavad töötajaid rohkem kui ühes liikmesriigis, ka juhtumeid, kus võib põhjendatult eeldada, et sellised meetmed mõjutavad töötajaid ainult ühes liikmesriigis, kuid nende meetmete tagajärjed mõjutavad töötajaid vähemalt veel ühes liikmesriigis. Seda on vaja, et hõlmata juhtumeid, kus ettevõtted kavandavad meetmeid, näiteks palgata puhkust ja koondamisi, mis otseselt puudutavad ainult ühe liikmesriigi ettevõtteid, kuid mille puhul võib siiski põhjendatult eeldada, et need meetmed mõjutavad töötajaid ka mõnes teises liikmesriigis, näiteks seoses muudatustega piiriüleses tarneahelas või tootmistegevuses, kui sellised meetmed võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingulistes suhetes.

(5) Tõendid näitavad, et mõistega „riigiülene küsimus“ seotud õiguskindlusetus on kaasa toonud mitmesuguseid tõlgendusi ja vaidlusi. Õiguskindluse tagamiseks ja selliste vaidluste ohu vähendamiseks on vaja seda mõistet täpsustada. Selleks on asjakohane selgitada, et käesolev direktiiv peaks hõlmama lisaks juhtumitele, kus juhatuse arvates võib põhjendatult eeldada, et teatavad meetmed mõjutavad töötajaid rohkem kui ühes liikmesriigis, ka juhtumeid, kus võib põhjendatult eeldada, et sellised meetmed mõjutavad töötajaid ainult ühes liikmesriigis, kuid nende meetmete tagajärjed mõjutavad töötajaid vähemalt veel ühes liikmesriigis. Tuleks hõlmata ka juhud, kus liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni juhtkonna poolt kaalutavad meetmed võetakse muus liikmesriigis kui see, kus selline mõju avaldub. Seda on vaja, et hõlmata juhtumeid, kus ettevõtted kavandavad meetmeid, näiteks palgata puhkust ja koondamisi, mis otseselt puudutavad ainult ühe liikmesriigi ettevõtteid, kuid mille puhul võib siiski põhjendatult eeldada, et need meetmed mõjutavad töötajaid ka mõnes teises liikmesriigis, näiteks seoses muudatustega piiriüleses tarneahelas või tootmistegevuses, kui sellised meetmed võivad põhjustada olulisi muutusi töökorralduses või lepingulistes suhetes.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(8) Direktiiviga 2009/38/EÜ nõutakse, et Euroopa töönõukogu kokkuleppe osalised määraksid kindlaks Euroopa töönõukogu koosolekute toimumise koha. On asjakohane täpsustada, et nad peavad kindlaks määrama ka asjaomaste koosolekute vormi, eelkõige selleks, et kõrvaldada kõik kahtlused seoses vabadusega korraldada kas mõned või kõik koosolekud virtuaalkeskkonnas, kasutades veebikoosolekute korraldamise vahendeid, et vähendada koosolekute keskkonnajalajälge kooskõlas liidu, liikmesriikide ja ettevõtete heite vähendamise eesmärkidega, tagades samal ajal sisuka teavitamise ja konsulteerimise väiksemate keskkonna- ja finantskuludega.

(8) Direktiiviga 2009/38/EÜ nõutakse, et Euroopa töönõukogu kokkuleppe osalised määraksid kindlaks Euroopa töönõukogu koosolekute toimumise koha. On asjakohane täpsustada, et nad peavad kindlaks määrama ka asjaomaste koosolekute vormi, eelkõige selleks, et kõrvaldada kõik kahtlused, et Euroopa töönõukogu ja erikomisjoni regulaarsed iga-aastased koosolekud peaksid toimuma kohapeal, samas kui lisakoosolekuid võib korraldada virtuaalkeskkonnas, kasutades veebikoosolekute korraldamise vahendeid, kui nii on kokku lepitud, et vähendada koosolekute keskkonnajalajälge kooskõlas liidu, liikmesriikide ja ettevõtete heite vähendamise eesmärkidega, tagades samal ajal sisuka teavitamise ja konsulteerimise väiksemate keskkonna- ja finantskuludega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(9) Ebakindlust ja vaidlusi teatavate kulude katmisel ja juurdepääsu võimaldamisel teatavatele vahenditele võib ette tulla ka Euroopa töönõukogude tegevuse käigus. Kooskõlas osaliste autonoomia põhimõttega on asjakohane kehtestada nõue, mille kohaselt Euroopa töönõukogu kokkuleppes määratakse konkreetselt kindlaks teatavat liiki rahalised ja materiaalsed vahendid selleks, et kasutada näiteks tehnilise valdkonna eksperte või õiguseksperte ja katta nende tasud, ning kanda õigusabikulud, sealhulgas juriidilise esindamise ning haldus- või kohtumenetlustes osalemisega seotud kulud. Kokkulepetes tuleks käsitleda ka Euroopa töönõukogu liikmetele asjakohase koolituse pakkumist ja sellega seotud kulude katmist, ilma et see piiraks direktiivi 2009/38/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud miinimumnõude kohaldamist.

(9) Ebakindlust ja vaidlusi teatavate kulude katmisel ja juurdepääsu võimaldamisel teatavatele vahenditele võib ette tulla ka Euroopa töönõukogude tegevuse käigus. Kooskõlas osaliste autonoomia põhimõttega on asjakohane kehtestada nõue, mille kohaselt Euroopa töönõukogu kokkuleppes määratakse konkreetselt kindlaks teatavat liiki rahalised ja materiaalsed vahendid selleks, et kasutada näiteks tunnustatud ühenduse tasandi ametiühingu esindajaid, tehnilise valdkonna eksperte või õiguseksperte ja katta nende tasud, ning kanda õigusabikulud, sealhulgas juriidilise esindamise ning haldus- või kohtumenetlustes osalemisega seotud kulud. Kokkulepetes tuleks käsitleda ka Euroopa töönõukogu liikmetele asjakohase koolituse pakkumist ja sellega seotud kulude katmist, ilma et see piiraks direktiivi 2009/38/EÜ artikli 10 lõikes 4 sätestatud miinimumnõude kohaldamist. Mõistlikud kulud on seotud läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu nõuetekohase toimimisega ning hõlmavad ka ekspertide, juriidilise esindamise, haldus- ja kohtumenetlustes osalemise ja koolitusega seotud kulusid. Liikmesriigid võivad kehtestada Euroopa töönõukogu tegevuse rahastamise kohta normid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Direktiivis 2009/38/EÜ sätestatud nõue, mille kohaselt Euroopa töönõukogude koosseisu kindlaksmääramisel tuleks võimaluste piires arvesse võtta vajadust tagada töötajate sooline tasakaal, on osutunud soolise tasakaalu edendamisel ebapiisavaks. Naisi on enamikus Euroopa töönõukogudes endiselt liiga vähe. Seetõttu on soolise esindatuse suhtes vaja kehtestada tõhusamad ja konkreetsemad eesmärgid, mida juhtkond ja töötajate esindajad kokkulepete sõlmimiseks või nende uuendamiseks peetavate läbirääkimiste käigus peavad rakendama. Nende eesmärkide saavutamiseks võib Euroopa töönõukogu või selle erikomisjoni moodustamisel olla teatavatel juhtudel vaja eelistada alaesindatud sugu. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale võib selline positiivne meede olla meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas tingimusel, et soolise tasakaalu eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed ei anna automaatselt ja tingimusteta eelisseisundit teatavast soost isikutele, vaid võimaldavad arvesse võtta muid kriteeriume, nagu tema saavutused ja kvalifikatsioon ning asjaomaste õigusaktidega kehtestatud valimismenetlus. Seetõttu tuleks Euroopa töönõukogu kokkulepete osalistele tagada asjaomase positiivse meetmega seotud õiguslikest ja faktilistest piirangutest kinnipidamiseks vajalik paindlikkus. Lisaks on samasugustel kaalutlustel asjakohane nõuda, et läbirääkimiste erikomisjoni sooliselt tasakaalustatud koosseisu saavutamiseks astutaks samme, mis aitaksid seda eesmärki edendada juba läbirääkimiste etapis.

(10) Euroopa töönõukogud peaksid edendama töötajate tasakaalustatud, kaasavat ja mitmekesist esindatust. Direktiivis 2009/38/EÜ sätestatud nõue, mille kohaselt Euroopa töönõukogude koosseisu kindlaksmääramisel tuleks võimaluste piires arvesse võtta vajadust tagada töötajate sooline tasakaal, on osutunud soolise tasakaalu edendamisel ebapiisavaks. Naisi on enamikus Euroopa töönõukogudes endiselt liiga vähe. Seetõttu on soolise esindatuse suhtes vaja kehtestada tõhusamad ja konkreetsemad eesmärgid, mida juhtkond ja töötajate esindajad kokkulepete sõlmimiseks või nende uuendamiseks peetavate läbirääkimiste käigus peavad rakendama. Nende eesmärkide saavutamiseks võib Euroopa töönõukogu või selle erikomisjoni moodustamisel olla teatavatel juhtudel vaja eelistada alaesindatud sugu. Vastavalt Euroopa Liidu Kohtu praktikale võib selline positiivne meede olla meeste ja naiste võrdse kohtlemise põhimõttega kooskõlas tingimusel, et soolise tasakaalu eesmärgi saavutamiseks võetud meetmed ei anna automaatselt ja tingimusteta eelisseisundit teatavast soost isikutele, vaid võimaldavad arvesse võtta muid kriteeriume, nagu tema saavutused ja kvalifikatsioon ning asjaomaste õigusaktidega kehtestatud valimismenetlus. Seetõttu tuleks Euroopa töönõukogu kokkulepete osalistele tagada asjaomase positiivse meetmega seotud õiguslikest ja faktilistest piirangutest kinnipidamiseks vajalik paindlikkus. Lisaks on samasugustel kaalutlustel asjakohane nõuda, et läbirääkimiste erikomisjoni sooliselt tasakaalustatud koosseisu saavutamiseks astutaks samme, mis aitaksid seda eesmärki edendada juba läbirääkimiste etapis.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(12) Juhatusel, kes jagab töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise käigus Euroopa töönõukogude liikmete, läbirääkimiste erikomisjonide liikmete või töötajate esindajatega tundlikku teavet, on võimalik ette näha, et sellist teavet jagatakse konfidentsiaalselt ja et seda ei tohi avalikustada. Samas tuleks keskjuhatuselt seoses konfidentsiaalse teabe jagamisega nõuda, et ta esitaks selle kohta mõistliku põhjenduse. Asjakohase korra kehtestamine tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks võib suurendada vastastikust usaldust ja hõlbustada sellise teabe jagamist, kaitstes samal ajal ettevõtete ja töötajate huve, et muu hulgas vältida selliseid üha suurenevaid ohte nagu tööstusspionaaž.

(12) Juhatusel, kes jagab töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise käigus Euroopa töönõukogude liikmete, läbirääkimiste erikomisjonide liikmete või töötajate esindajatega tundlikku teavet, on võimalik ette näha, et sellist teavet jagatakse konfidentsiaalselt ja et seda ei tohi avalikustada. Seda ei tuleks kohaldada olukordades, kus Euroopa töönõukogu liikmed otsustavad avaldada riiklikele või kohalikele töönõukogudele teavet, mis võib mõjutada töötajate olukorda. Samas tuleks keskjuhatuselt seoses konfidentsiaalse teabe jagamisega nõuda, et ta esitaks selle kohta objektiivsetel kriteeriumidel põhineva mõistliku põhjenduse. Asjakohase korra kehtestamine tundliku teabe konfidentsiaalsuse tagamiseks võib suurendada vastastikust usaldust ja hõlbustada sellise teabe jagamist, kaitstes samal ajal ettevõtete ja töötajate huve, et muu hulgas vältida selliseid üha suurenevaid ohte nagu tööstusspionaaž.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15) Tõhus riigiülene konsulteerimine nõuab töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel tõelist dialoogi keskjuhatuse ja Euroopa töönõukogude või töötajate esindajate vahel. See tähendab, et töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine peab toimuma viisil, mis võimaldab töötajate esindajatel esitada oma arvamuse enne otsuse vastuvõtmist, ning et keskjuhatus peab Euroopa töönõukogude või töötajate esindajate arvamustele andma põhjendatud vastuse enne, kui ta teeb otsuse kavandatava meetme kohta. Õiguskindluse tagamiseks tuleks direktiivis 2009/38/EÜ sõnaselgelt sätestada sellekohane nõue.

(15) Tõhus riigiülene konsulteerimine nõuab töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel tõelist dialoogi keskjuhatuse ja Euroopa töönõukogude või töötajate esindajate vahel. See tähendab, et töötajate teavitamine ja nendega konsulteerimine peab toimuma sisuliselt ja õigeaegselt ning viisil, mis võimaldab töötajate esindajatel esitada oma arvamuse enne otsuse vastuvõtmist, mis võib hõlmata äriplaane, sotsiaalkavasid või protsessiuuendusi, millel on tõenäoliselt tagajärjed koondamistena, ning et keskjuhatus peab Euroopa töönõukogude või töötajate esindajate arvamustele andma põhjendatud vastuse enne, kui ta ise või liikmesriigiülese ettevõtja või liikmesriigiülese kontserni pädev organ teeb otsuse kavandatava meetme kohta. Õiguskindluse tagamiseks tuleks direktiivis 2009/38/EÜ sõnaselgelt sätestada sellekohane nõue. Sellega seoses on oluline tagada, et liikmesriigiülesed ettevõtjad ja liikmesriigiülesed kontsernid saaksid otsuseid tõhusalt vastu võtta ning et liikmesriigiüleste ettevõtjate ja liikmesriigiüleste kontsernide otsustes ei tekiks põhjendamatuid viivitusi.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15a) Erimeelsuste korral teavitamis- või konsulteerimiskorra rakendamise üle puuduvad suunised selle kohta, kuidas leevendada negatiivset mõju, mida sellised erimeelsused võivad avaldada Euroopa töönõukogude liikmetele ja töötajate esindajatele. Seepärast, kui tekib vaidlus selle üle, kas tuleks läbi viia teavitamis- ja konsulteerimismenetlus, peaks keskjuhatus esitama kirjalikult nõuetekohased põhjendused ja täpsustama, miks käesoleva direktiivi teavitamis- ja konsulteerimissätteid ei kohaldata.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(15b) Teavitamis- ja konsulteerimismenetluse raames peaks Euroopa töönõukogu või erikomisjon saama paluda abi ja nõu oma valitud ekspertidelt, näiteks pädevate tunnustatud ühenduse tasandi ametiühingute esindajatelt. Selliseid eksperte tuleks lubada osalema Euroopa töönõukogu koosolekutel ja keskjuhatuse koosolekutel nõuandva pädevusega. Lisaks võivad liikmesriigid kehtestada normid Euroopa töönõukogu tegevuse rahastamise kohta.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(17) Teatavates liikmesriikides on direktiivi 2009/38/EÜ kohaste õiguste omajatel raskusi oma õiguste tagamiseks kohtusse pöördumisega. Seetõttu on vaja tugevdada liikmesriikide kohustust tagada tõhusad õiguskaitsevahendid ja õiguskaitse kättesaadavus ning komisjoni järelevalvet selle kohustuse täitmise üle. Selleks tuleks liikmesriikidele kehtestada nõue, et nad teavitaksid komisjoni, kuidas ja millistel asjaoludel saavad õiguste omajad algatada kohtu- ja vajaduse korral haldusmenetlusi, et kaitsta kõiki oma käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi. Lisaks tuleks selgitada, et asjaomased menetlused peavad võimaldama neid õigusi õigeaegset ja tõhusalt rakendada ning et võimaliku eelneva kohtuvälise lepitusmenetluse tulemus ei tohi olla pooltele siduv otsus ega mõjutada õiguste omajate õigust kohtusse pöörduda.

(17) Teatavates liikmesriikides on direktiivi 2009/38/EÜ kohaste õiguste omajatel raskusi oma õiguste tagamiseks kohtusse pöördumisega. Seetõttu on vaja tugevdada liikmesriikide kohustust tagada tõhusad õiguskaitsevahendid ja õiguskaitse kättesaadavus ning komisjoni järelevalvet selle kohustuse täitmise üle. Selleks tuleks liikmesriikidele kehtestada nõue, et nad teavitaksid komisjoni, kuidas ja millistel asjaoludel saavad õiguste omajad, sealhulgas läbirääkimiste erikomisjoni liikmed ja Euroopa töönõukogu liikmed, algatada kohtu- ja vajaduse korral haldusmenetlusi, et kaitsta kõiki oma käesolevast direktiivist tulenevaid õigusi, sealhulgas õigust asutada ametiühinguid ja ühineda nendega. Peale selle peaksid liikmesriigid töötama välja mehhanismid vahendamise soodustamiseks ja vajaduse korral nägema ette alternatiivsed vaidluste lahendamise mehhanismid. Lisaks tuleks selgitada, et asjaomased menetlused peavad võimaldama neid õigusi õigeaegset ja tõhusalt rakendada ning et võimaliku eelneva kohtuvälise lepitusmenetluse tulemus ei tohi olla pooltele siduv otsus ega mõjutada õiguste omajate õigust kohtusse pöörduda. Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel ja Euroopa töönõukogude liikmetel on õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(18) Komisjoni poolt 2018. aastal tehtud direktiivi 2009/38/EÜ hindamine osutas sellele, et karistused, mida kohaldatakse riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisnõuete täitmata jätmise korral, ei ole sageli piisavalt hoiatavad. Seepärast on asjakohane kehtestada liikmesriikidele kohustus näha ette tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused. Direktiivis 2009/38/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskorra rikkumise puhul tuleks ette näha rahalised karistused. Kehtestada võiks ka muid karistusi. Selleks et rahalised karistused oleksid tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed, tuleks nende määramisel arvesse võtta liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni suurust ja rahalist olukorda – näiteks aastakäivet – ning muid asjakohaseid tegureid, nagu rikkumise raskusaste, kestus ja tagajärjed ning see, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest.

(18) Komisjoni poolt 2018. aastal tehtud direktiivi 2009/38/EÜ hindamine osutas sellele, et karistused, mida kohaldatakse riigiüleste teavitamis- ja konsulteerimisnõuete täitmata jätmise korral, ei ole kahjuks sageli piisavalt hoiatavad, tõhusad ega proportsionaalsed. Seepärast on asjakohane kehtestada liikmesriikidele kohustus näha ette tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed karistused. Direktiivis 2009/38/EÜ sätestatud teavitamis- ja konsulteerimiskorra rikkumise puhul tuleks ette näha rahalised karistused. Ette tuleks näha ka muud liiki karistused, sealhulgas haldus- ja kohtumenetlused. Kooskõlas siseriikliku õiguse ja tavaga peaksid liikmesriigid nägema ette võimaluse taotleda siseriiklikelt kohtutelt või muudelt pädevatelt asutustelt esialgset ettekirjutust haldusotsuste täitmise ajutiseks peatamiseks seni, kuni asjaomasel juhtkonna ja esindatuse tasandil on toimunud teavitamis- ja konsulteerimismenetlus, ning sellisel viisil, et keskjuhatus saaks kooskõlas käesoleva direktiiviga põhjendatud vastuse. Selleks et rahalised karistused oleksid tõhusad, hoiatavad ja proportsionaalsed, tuleks nende määramisel arvesse võtta liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni suurust ja rahalist olukorda – näiteks aastakäivet – ning muid asjakohaseid tegureid, nagu rikkumise raskusaste, kestus ja tagajärjed ning see, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest, ning peaks põhinema määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõigetes 4 ja 5 osutatud haldustrahvidel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19) Ettevõtted, kes olid enne 23. septembrit 1996, st enne nõukogu direktiivi 94/45/EÜ1a kohaldamise kuupäeva sõlminud töötajate riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitleva kokkuleppe, on vabastatud direktiivist 2009/38/EÜ tulenevate kohustuste täitmisest. Selliste kokkulepete alusel asutatud töötajate teavitamis- ja konsulteerimisorganid on loodud ja tegutsevad jätkuvalt väljaspool liidu õiguse kohaldamisala. Direktiiviga 2009/38/EÜ ei anta erandi alla kuuluvate ettevõtete töötajatele võimalust taotleda Euroopa töönõukogu asutamist kõnealuse direktiivi alusel. Õigusselguse, võrdse kohtlemise ja tõhususe huvides peaks kõigi liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide töötajatel ja nende esindajatel olema põhimõtteliselt õigus taotleda Euroopa töönõukogu asutamist. Ligikaudu 30 aastat pärast seda, kui liidu tasandil kehtestati esmakordselt õigusraamistik, mis sisaldas miinimumnõudeid töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise suhtes, kaaluvad eespool loetletud huvid üles varasemate kokkulepete järjepidevusega seotud kaalutlused, mis algselt olid erandi aluseks. See erand tuleks seepärast kaotada.

(19) Ettevõtted, kes olid enne 23. septembrit 1996, st enne nõukogu direktiivi 94/45/EÜ1a kohaldamise kuupäeva sõlminud töötajate riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitleva kokkuleppe, on vabastatud direktiivist 2009/38/EÜ tulenevate kohustuste täitmisest. Selliste kokkulepete alusel asutatud töötajate teavitamis- ja konsulteerimisorganid on loodud ja tegutsevad jätkuvalt väljaspool liidu õiguse kohaldamisala ning nende õiguslik seisund tuleks tagada tsiviil- või kollektiivse tööõigusega, sõltuvalt iga liikmesriigi õigussüsteemist. Direktiiviga 2009/38/EÜ ei anta erandi alla kuuluvate ettevõtete töötajatele võimalust taotleda Euroopa töönõukogu asutamist kõnealuse direktiivi alusel. Õigusselguse, võrdse kohtlemise ja tõhususe huvides peaks kõigi liikmesriigiüleste ettevõtete või kontsernide töötajatel ja nende esindajatel olema põhimõtteliselt õigus taotleda Euroopa töönõukogu asutamist. Ligikaudu 30 aastat pärast seda, kui liidu tasandil kehtestati esmakordselt õigusraamistik, mis sisaldas miinimumnõudeid töötajate riigiülese teavitamise ja nendega konsulteerimise suhtes, kaaluvad eespool loetletud huvid üles varasemate kokkulepete järjepidevusega seotud kaalutlused, mis algselt olid erandi aluseks. See erand tuleks seepärast kaotada.

___________________________

____________________________

1a Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/45/oj).

1a Nõukogu 22. septembri 1994. aasta direktiiv 94/45/EÜ Euroopa töönõukogu asutamise või töötajate teavitamis- ja nõustamiskorra sisseseadmise kohta liikmesriigiülestes ettevõtetes või kontsernides (EÜT L 254, 30.9.1994, lk 64, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1994/45/oj).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(19a) On väga oluline, et kõigi Euroopa töönõukogude kokkulepete suhtes kehtiksid samad õigused ja kohustused, et tagada töötajate võrdne kohtlemine, liidu kõrgete standardite kohaldamine ja õiguskindlus. Euroopa töönõukogude toimimist reguleerivate võrdsete regulatiivsete tingimuste loomiseks tuleks direktiivist 2009/38/EÜ tulenevaid õigusi ja kohustusi kohaldada kõigi Euroopa töönõukogu kokkulepete suhtes, samuti teavitamis- ja konsulteerimiskorda käsitlevate kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklitele 5 ja 6 või käesoleva direktiivi artiklitele 5 ja 6.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(20) Lisaks tuleks samadel kaalutlustel kohaldada ühtesid ja samu miinimumnõudeid kõigi liikmesriigiüleste ettevõtete suhtes, mille Euroopa töönõukogud tegutsevad direktiivi 2009/38/EÜ alusel, ning nende liikmesriigiüleste ettevõtete suhtes, kus Euroopa töönõukogu kokkulepe allkirjastati või vaadati läbi ajavahemikul 5. juunist 2009 kuni 5. juunini 2011. Seepärast tuleks välja jätta ka erand, millega viimati nimetatud ettevõtted vabastati direktiivi 2009/38/EÜ kohaldamisest.

välja jäetud

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(21) Euroopa töönõukogudel, mis tegutsevad direktiivi 2009/38/EÜ I lisas sätestatud lisanõuete alusel, on õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada teavet ja konsulteerida asjaomase liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ja väljavaadete üle. Selleks et tõhustada kõnealuste Euroopa töönõukogude riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist, on asjakohane suurendada selliste iga-aastaste täiskogu istungite arvu täiendavate nõuete raames kaheni.

(21) Euroopa töönõukogudel, mis tegutsevad direktiivi 2009/38/EÜ I lisas sätestatud lisanõuete alusel, on õigus kohtuda keskjuhatusega üks kord aastas, et saada teavet ja konsulteerida asjaomase liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ja väljavaadete üle. Selleks et tõhustada kõnealuste Euroopa töönõukogude riigiülest teavitamist ja nendega konsulteerimist, on asjakohane suurendada selliste iga-aastaste täiskogu istungite arvu täiendavate nõuete raames vähemalt kaheni. Kui see on asjakohane ja kokku lepitud ning samal ajal tagatakse sisukas teavitamine ja konsulteerimine, võib erandjuhtudel kasutada digitaalseid side- ja koordineerimisvahendeid, ilma et see asendaks korralisi koosolekuid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24) Mõnel juhul ei pruugi kehtivad Euroopa töönõukogu kokkulepped või teavitamis- ja konsulteerimiskorda käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud direktiivi 94/45/EÜ või direktiivi 2009/38/EÜ alusel enne, kui jõustuvad liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud meetmed, olla läbivaadatud nõuetega kooskõlas. Seepärast on asjakohane sätestada üleminekukord, mis võimaldab selliste kokkulepete osalistel enne ülevõtmismeetmete kohaldamise kuupäeva pidada läbirääkimisi kohanduste üle.

(24) Euroopa töönõukogu kokkulepped või teavitamis- ja konsulteerimiskorda käsitlevad kokkulepped, mis on sõlmitud direktiivi 94/45/EÜ või direktiivi 2009/38/EÜ alusel enne, kui jõustuvad liikmesriikide poolt käesoleva direktiivi ülevõtmiseks vastu võetud meetmed, ei pruugi olla nende lepingute läbivaadatud nõutava sisuga kooskõlas. Seepärast on asjakohane sätestada üleminekukord, mis võimaldab selliste kokkulepete osalistel pidada läbirääkimisi lisade üle, ilma et oleks vaja uusi läbirääkimisi kogu kokkuleppe üle. Et töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist ei saaks katkestada, jääb kehtiv Euroopa töönõukogu kokkulepe või kokkulepe teavitamis- ja konsulteerimiskorra kohta selliste lisade üle peetavate läbirääkimiste ajal jõusse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24a)  Kui keskjuhatus alustab läbirääkimisi, et täiendada olemasolevat Euroopa töönõukogu kokkulepet või töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevat kokkulepet kooskõlas käesoleva direktiivi nõuetega, ei ole kohustust pidada uusi läbirääkimisi kogu olemasoleva lepingu üle. Muudetud nõuete üle tuleks läbi rääkida lisana kahe aasta jooksul alates käesoleva direktiivi ülevõtmise kuupäevast. Tuleks ette näha konkreetselt muudetud nõuetega seotud lisanõuded, mida kohaldatakse juhul, kui lisa suhtes ei jõuta nimetatud tähtaja jooksul kokkuleppele.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(24b) On vaja tagada, et läbirääkimiste erikomisjonil oleks võimalus kohtuda korrapäraselt keskjuhatusega, et pidada sisulisi läbirääkimisi. Kui artikli 7 lõikes 1 sätestatud tingimused on täidetud, tuleks selgitada, et Euroopa töönõukogu loomise algatamine vastavalt lisanõuetele on keskjuhatuse ülesanne.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) võib põhjendatult eeldada, et liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni juhatuse kavandatavad meetmed mõjutavad rohkem kui ühe liikmesriigi ettevõtete või asutuste töötajaid;

a) võib põhjendatult eeldada, et liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis juhatuse kavandatavad meetmed mõjutavad rohkem kui ühe liikmesriigi ettevõtete või asutuste töötajaid;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

b) võib põhjendatult eeldada, et liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni juhatuse kavandatavad meetmed mõjutavad ühe liikmesriigi ettevõtte või asutuse töötajaid, ning võib põhjendatult eeldada, et nende meetmete tagajärjed mõjutavad mõne teise liikmesriigi ettevõtte või asutuse töötajaid.“

b) võib põhjendatult eeldada, et liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis juhatuse kavandatavad meetmed mõjutavad ühe liikmesriigi ettevõtte või asutuse töötajaid, ning võib põhjendatult eeldada, et nende meetmete tagajärjed mõjutavad veel vähemalt ühe liikmesriigi ettevõtte või asutuse töötajaid.“ või

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ba) kui liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni keskjuhatuse poolt kaalutavad meetmed mõjutavad tõenäoliselt töötajaid muus liikmesriigis kui see, kus neid meetmeid kaalutakse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

4a. Küsimuse riigiülese olemuse kindlaksmääramisel tuleb arvesse võtta selle võimaliku mõju ulatust töötajatele ning asjassepuutuva juhtkonna ja esinduse taset. See hõlmab küsimusi, mis tekitavad oma võimaliku mõju ulatusega muret töötajatele kahes või enamas liikmesriigis, samuti küsimusi, mis puudutavad tegevuse üleviimist ühest liikmesriigist teise või mitmesse liikmesriiki.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(2) Artikli 2 lõike 1 punktid f ja g asendatakse järgmisega:

2) Artikli 2 lõike 1 punktid d, f ja g asendatakse järgmisega:

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

d) „töötajate esindajad” – riigisisese õiguse ja/või tavaga ette nähtud töötajate esindajad;

d) „töötajate esindajad“ – ametiühingud või riigisisese õiguse või tavaga ette nähtud töötajate esindajad;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„f) „teavitamine“– tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajale, et need saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida;

„f) „teavitamine” – tööandjapoolne andmete edastamine töötajate esindajatele, et nad saaksid asjaomase teemaga tutvuda ja seda uurida; teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vaja selleks, et töötajate esindajatel oleks võimalik põhjalikult hinnata selle võimalikku mõju ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädeva organiga;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

g) „konsulteerimine“ – dialoogi loomine ja arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel;“.

g) „konsulteerimine“ – dialoogi loomine ja arvamuste vahetamine töötajate esindajate ja keskjuhatuse või mõne muu vastava juhtimistaseme vahel sellisel ajal, viisil ja sisuga, mis võimaldab töötajate esindajatel avaldada eelnevalt ja mõistliku aja jooksul arvamust teabe põhjal, mis on esitatud kavandatud meetmete kohta, millega konsulteerimine on seotud, ilma et see piiraks juhtkonna kohustusi, mida tuleb arvesse võtta liikmesriigiüleses ettevõttes või liikmesriigiüleses kontsernis. Konsulteerimine toimub viisil, mis võimaldab töötajate esindajatel saada keskjuhatuselt põhjendatud kirjaliku vastuse õigeaegselt enne otsuse vastuvõtmist, juhul kui töötajate esindaja väljendas nende arvamust mõistliku aja jooksul kooskõlas esimese lausega;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti c kohaldamisel võetakse liikmesriigiülese kontserni määratlemisel arvesse ka kontrollivate ja kontrollitavate ettevõtete töötajaid artikli 3 lõike 2 punkti c a tähenduses;

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

2a) artikli 3 lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „kontrolliv ettevõte” see ettevõte, millel on kas omandist, rahalisest osalusest või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest tulenevalt ülekaalukas mõjuvõim teise ettevõtte („kontrollitava ettevõtte”) üle.

„1. Käesoleva direktiivi kohaldamisel on „kontrolliv ettevõte” see ettevõte, millel on kas omandist, rahalisest osalusest, kontrollist otsuste üle või ettevõtte tegevust reguleerivatest eeskirjadest tulenevalt ülekaalukas mõjuvõim teise ettevõtte („kontrollitava ettevõtte”) üle.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2b) artikli 3 lõikesse 2 lisatakse järgmine punkt:

ca) tegutseb otseselt või kaudselt siseturul, müües kaupu või osutades teenuseid frantsiisi- või litsentsilepingute kaudu, mis on sõlmitud litsentsitasude eest sõltumatute kolmandast isikust äriühingutega, kui sellised lepingud tagavad ühise identiteedi, ühise ärinime või kontseptsiooni ja ühtsete ärimeetodite kohaldamise.

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

-a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

1. Selleks et saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki, alustab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks.

„1. Selleks et saavutada artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärki, alustab keskjuhatus omal algatusel või vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja ühise või eraldi kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisseseadmiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„b) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, püüdes saavutada soolist tasakaalu, kusjuures igale liikmesriigile eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest;“

„b) läbirääkimiste erikomisjoni liikmed valitakse või nimetatakse ametisse proportsionaalselt liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni töötajate arvuga igas liikmesriigis, püüdes saavutada soolist tasakaalu, kusjuures nii naistel kui ka meestel on vähemalt 40% läbirääkimiste erikomisjoni liikmete ametikohtadest, ning igale liikmesriigile eraldatakse üks koht sellise töötajate arvu kohta, mis moodustab kõikide liikmesriikide töötajate koguarvust 10 % või osa sellest. Kui seda eesmärki ei saavutata, selgitab läbirääkimiste erikomisjon selle põhjuseid kirjalikult;“;

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

aa) lõike 4 kolmas lõik asendatakse järgmisega:

Läbirääkimiste pidamisel võib läbirääkimiste erikomisjon küsida oma töös abi enda valitud ekspertidelt, kelle hulgas võib olla pädevate tunnustatud ühenduse tasandi töötajate organisatsioonide esindajaid. Kõnealused eksperdid ja selliste ametiühingute esindajad võivad läbirääkimiste erikomisjoni taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandjana.

Läbirääkimiste pidamisel võib läbirääkimiste erikomisjon küsida oma töös abi pädevate tunnustatud ühenduse tasandi töötajate organisatsioonide esindajatelt ja vajaduse korral täiendavatelt ekspertidelt. Kõnealused eksperdid ja selliste ametiühingute esindajad võivad läbirääkimiste erikomisjoni taotlusel osaleda läbirääkimistel nõuandjana.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„Need kulud hõlmavad ekspertidega seotud mõistlikke kulusid, sealhulgas õigusabikulusid, kui see on asjaomase eesmärgi täitmiseks vajalik, ning juriidilise esindamise ja haldus- või kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Keskjuhatust teavitatakse asjaomastest kuludest enne nende tekkimist.“;

„Need kulud hõlmavad ekspertidega, sh tunnustatud ühenduse taseme ametiühingu esindajatega seotud mõistlikke kulusid, sealhulgas õigusabikulusid, kui see on asjaomase eesmärgi täitmiseks vajalik, ning juriidilise esindamise ja haldus- või kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Keskjuhatust teavitatakse asjaomastest kuludest ja keskjuhatus peab need enne nende tekkimist heaks kiitma.“;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Nõuet määrata kindlaks elemendid, mis on loetletud esimeses lõigus, mida on muudetud [väljaannete talitus, palun lisada viide käesolevale muutmisdirektiivile], kohaldatakse ka selliste Euroopa töönõukogu kokkulepete suhtes, mis on sõlmitud enne [väljaannete talitus, palun lisada viide käesoleva muutmisdirektiivi artiklile 2]

välja jäetud

__________________________

* [väljaannete talitus, palun lisada viide käesolevale muutmisdirektiivile]“;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„2a. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon lepivad Euroopa töönõukogu kokkuleppe sõlmimiseks või selle uuendamiseks peetavate läbirääkimiste käigus kokku ja kehtestavad vajaliku korra, et saavutada võimaluste piires soolise tasakaalu eesmärk, mille kohaselt naised ja mehed moodustavad vähemalt 40 % Euroopa töönõukogu liikmetest ja vajaduse korral vähemalt 40 % valitud komitee liikmetest, ilma et see piiraks töötajate esindajate valimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist.“

„2a. Keskjuhatus ja läbirääkimiste erikomisjon lepivad Euroopa töönõukogu kokkuleppe sõlmimiseks peetavate läbirääkimiste käigus kokku ja kehtestavad vajaliku korra, et saavutada soolise tasakaalu eesmärk, mille kohaselt naised ja mehed moodustavad vähemalt 40 % Euroopa töönõukogu liikmetest ja vajaduse korral vähemalt 40 % valitud komitee liikmetest, ilma et see piiraks töötajate esindajate valimist käsitlevate siseriiklike õigusaktide kohaldamist. ”;

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4a) artikli 7 lõike 1 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse selle liikmesriigi õigusaktidega sätestatud täiendavaid nõudeid, kus keskjuhatus paikneb,

„1. Artikli 1 lõikes 1 sätestatud eesmärgi saavutamiseks kohaldatakse viivitamata selle liikmesriigi õigusaktidega sätestatud täiendavaid nõudeid, kus keskjuhatus paikneb,

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5a) Artikli 7 lõikes 1 lisatakse teise taande järele järgmine taane:

„— kui läbirääkimiste erikomisjoni ei kutsuta korrapäraselt kokku,“

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

5b) Artikli 7 lõike 1 kolmas taane asendatakse järgmisega:

— kui nad kolme aasta möödudes pärast nimetatud taotluse esitamist pole suutelised sõlmima artiklis 6 ette nähtud kokkulepet ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole võtnud vastu artikli 5 lõikes 5 sätestatud otsust.

„— kui nad 24 kuu möödudes pärast sellise taotluse esitamist pole suutelised sõlmima artiklis 6 ette nähtud kokkulepet ning läbirääkimiste erikomisjon ei ole võtnud vastu artikli 5 lõikes 5 sätestatud otsust.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

5c) Artikli 7 lõikesse 1 lisatakse järgmine taane:

„— kui artiklis 6 sätestatud leping on lõpetatud ja uut lepingut ei ole sõlmitud 24 kuu jooksul pärast kõnealuse lepingu kehtivuse viimast päeva.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Liikmesriigid näevad ette, et töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel ei ole läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetel või töötajate esindajatel ja neid abistavatel ekspertidel lubatud avaldada teavet, mida juhatus on otse neile konfidentsiaalselt andnud. Lisaks võib keskjuhatus kehtestada asjakohase teabe edastamise ja säilitamise korra, mis aitab tagada konfidentsiaalselt antud teabe salastatuse.

1. Liikmesriigid näevad ette, et töötajate teavitamisel ja nendega konsulteerimisel ei ole läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetel või töötajate esindajatel ja neid abistavatel ekspertidel lubatud avaldada teavet, mida juhatus on otse neile liidu ja riigisiseses õiguses sätestatud tingimustel ja piirides ning objektiivsete kriteeriumide alusel konfidentsiaalselt andnud. Lisaks võib keskjuhatus kehtestada asjakohase teabe edastamise ja säilitamise korra, mis aitab tagada konfidentsiaalselt antud teabe salastatuse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui keskjuhatus annab töötajate teavitamisel või nendega konsulteerimisel konfidentsiaalselt teavet vastavalt lõikele 1, peab ta esitama läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetele või töötajate esindajatele põhjendused, mis õigustavad asjaomase teabe käsitamist konfidentsiaalsena.

2. Kui keskjuhatus annab töötajate teavitamisel või nendega konsulteerimisel konfidentsiaalselt teavet vastavalt lõikele 1, peab ta esitama läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogude liikmetele või töötajate esindajatele objektiivsed kriteeriumid, mis õigustavad asjaomase teabe käsitamist konfidentsiaalsena ja määrama kindlaks konfidentsiaalsusnõuete kestuse.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Lõikes 1 osutatud kohustus kehtib lõikes 1 osutatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ka pärast nende ametiaja lõppu, kuni keskjuhatusega lepitakse kokku, et esitatud põhjendus on aegunud.“

3. Lõikes 1 osutatud kohustus kehtib lõikes 1 osutatud isikute suhtes olenemata nende asukohast ka pärast nende ametiaja lõppu, kuni esitatud põhjendus on aegunud.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Lõiget 1 ei kohaldata Euroopa töönõukogu liikmete suhtes, kes avaldavad riiklikele või kohalikele töönõukogudele teavet, mis võib mõjutada töötajate olukorda, kui selline teave on neile edastatud konfidentsiaalselt ja selle suhtes kohaldatakse riigisiseseid konfidentsiaalsuse norme.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Liikmesriik võib sellisest kohustusest vabastada eelneva haldus- või kohtuloa alusel.

Liikmesriigid annavad sellisest kohustusest vabastuse eelneva haldus- või kohtuloa alusel.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Riigiüleseid küsimusi käsitlevat teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vaja selleks, et töötajate esindajad saaksid põhjalikult hinnata selle võimalikku mõju ning vajaduse korral valmistuda konsulteerimiseks liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädeva organiga.

2. Riigiüleseid küsimusi käsitlevat teavet antakse sellisel ajal, viisil ja niisuguse sisuga, nagu on vajalik ja piisav selleks, et Euroopa töönõukogu ja asjaomased töötajate esindajad nii riiklikul kui ka kohalikul tasandil saaksid põhjalikult hinnata selle võimalikku mõju ning vajaduse korral valmistuda sisukaks konsulteerimiseks liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni pädeva organiga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3a. Nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel, kui otsus tuleb kiiresti vastu võtta, viivad juhtkond ja töötajate esindajad võimalikult kiiresti läbi tõhusa teavitamis- ja konsulteerimismenetluse kooskõlas lõigetega 2 ja 3. Vajaduse korral, ja kui selles on kokku lepitud, võib selleks kasutada digitaalseid side- ja koordineerimisvahendeid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3b. Kui keskjuhatuse ja Euroopa töönõukogu või töötajate esindajate vahel tekib vaidlus selle üle, kas tuleb korraldada teavitamis- ja konsulteerimismenetlus, esitab keskjuhatus kirjalikult nõuetekohased põhjendused, miks käesolevas direktiivis sätestatud või selle kohaselt sõlmitud kokkulepetes ette nähtud teavitamis- ja konsulteerimisnõudeid ei kohaldata, ning sealhulgas riigiüleste küsimuste puudumise põhjendused.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3c. Kui see on Euroopa töönõukogu ülesannete täitmiseks vajalik, võib Euroopa töönõukogu või vähendatud komitee paluda abi enda valitud ekspertidelt. Selliste ekspertide hulka võivad kuuluda pädevate tunnustatud ühenduse tasandi ametiühinguorganisatsioonide esindajad. Euroopa töönõukogu taotlusel osalevad eksperdid Euroopa töönõukogu koosolekutel ja keskjuhatuse koosolekutel nõuandjana.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Ilma et see piiraks muude asutuste ja organisatsioonide tegevust selles valdkonnas, peavad läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, Euroopa töönõukogu liikmetel ja töötajate esindajatel olema vajalikud vahendid ja õigusvõime käesolevast direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks ning liikmesriikideülese ettevõtte või liikmesriikideülese kontserni töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks.

1. Ilma et see piiraks muude asutuste ja organisatsioonide tegevust selles valdkonnas, peavad töötajate esindajatel, sealhulgas läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetel olema vajalikud vahendid ja õigusvõime käesolevast direktiivist tulenevate õiguste kohaldamiseks ning liikmesriikideülese ettevõtte või liikmesriikideülese kontserni töötajate huvide kollektiivseks esindamiseks.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 8a kohaldamist, peavad Euroopa töönõukogu liikmetel olema vajalikud vahendid ja õigus teavitada liikmesriigiüleste asutuste töötajate esindajaid või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajaid või nende puudumisel kogu töötajaskonda käesoleva lisa kohase teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisust ja tulemusest, eelkõige enne ja pärast keskjuhatusega peetavaid koosolekuid.

2. Ilma et see piiraks artiklite 8 ja 8a kohaldamist, peavad Euroopa töönõukogu liikmetel olema vajalikud vahendid ja õigus teavitada liikmesriigiüleste asutuste töötajate esindajaid või liikmesriigiülese kontserni ettevõtete töötajate esindajaid või nende puudumisel kogu töötajaskonda käesoleva lisa kohase teavitamis- ja konsulteerimiskorra sisust ja tulemusest, kui nad peavad seda vajalikuks oma käesolevast direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks, eelkõige enne ja pärast keskjuhatusega peetavaid koosolekuid.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, Euroopa töönõukogude liikmetel ja artikli 6 lõikes 3 osutatud korrale vastavalt oma tööülesandeid täitvatel töötajate esindajatel on tööülesannete täitmisel õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

Läbirääkimiste erikomisjoni liikmetel, Euroopa töönõukogude liikmetel ja artikli 6 lõikes 3 osutatud korrale vastavalt oma tööülesandeid täitvatel töötajate esindajatel on tööülesannete täitmisel, sealhulgas ametiühingute moodustamisel ja nendega liitumisel, õigus samasugusele kaitsele ja tagatistele, nagu on riigisiseste õigusaktide ja/või tavaga sätestatult tagatud töötajate esindajatele selles riigis, kus nad töötavad.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on merelaeva meeskonna liige, on õigus osaleda läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu koosolekul või mis tahes muudel artikli 6 lõike 3 kohase kokkuleppe alusel toimuvatel koosolekutel, kui kõnealune liige või asendusliige ei asu koosoleku toimumise ajal merel või asub sellise riigi sadamas, mis ei ole laevandusettevõtja alalise asukoha riik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Võimaluse korral kavandatakse koosolekute toimumine viisil, mis hõlbustab osalemist selliste liikmete või asendusliikmete jaoks, kes on merelaeva meeskonna liikmed.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui läbirääkimiste erikomisjoni või Euroopa töönõukogu liikmel või asendusliikmel, kes on merelaeva meeskonna liige, ei ole võimalik koosolekul kohal viibida, kaalutakse võimaluse korral uue info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele tagatakse koolitus palka kaotamata sellises ulatuses, mis on vajalik nende esinduskohustuste täitmiseks rahvusvahelisel tasandil.

Läbirääkimiste erikomisjoni ja Euroopa töönõukogu liikmetele tagatakse koolitus palka kaotamata sellises ulatuses, mis on seotud nende esinduskohustuste täitmisega rahvusvahelisel tasandil ja selleks vajalik.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 punkti f kohaselt sõlmitud kokkulepete kohaldamist, kannab sellise koolituse kulud ja muud asjaomased kulud keskjuhatus, tingimusel et keskjuhatust on sellest eelnevalt teavitatud.

Ilma et see piiraks artikli 6 lõike 2 punkti f kohaselt sõlmitud kokkulepete kohaldamist, kannab sellise koolituse kulud ja muud asjaomased kulud keskjuhatus või muu asjakohane juhtimistasand, tingimusel et keskjuhatust või muud asjakohast juhtimistasandit on sellest eelnevalt teavitatud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

a) käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks on kehtestatud asjakohased menetlused;

a) käesolevast direktiivist tulenevate õiguste ja kohustuste õigeaegseks ja tõhusaks rakendamiseks, nende taotlemiseks ja lõpetamiseks, sealhulgas esialgse ettekirjutuse taotlemiseks keskjuhatuse otsuste ajutiseks peatamiseks, kui sellised otsused vaidlustatakse käesolevast direktiivist või selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate teavitamis- ja konsulteerimisnõuete rikkumise tõttu, on kehtestatud asjakohased haldus- ja kohtumenetlused, mis on hõlpsasti kättesaadavad. Vastavalt peatatakse ka vaidlustatud otsuste mõju asjaomaste töötajate töölepingutele ja töösuhetele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Punktis b osutatud karistused hõlmavad järgmist:

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

i) rahalised karistused, mis on proportsionaalsed ettevõtja rikkumise laadi, raskusastme ja kestusega ning mille summa suureneb vastavalt mõjutatud töötajate arvule;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

ii) korraldus jätta ettevõtja kuni kolmeks aastaks ilma õigusest osale või kõigile avalikele hüvedele, abimeetmetele või toetustele, sealhulgas asjaomaste liikmesriikide hallatavatele liidu vahenditele;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

iii) korraldus, mis välistab ettevõtja osalemise riigihankemenetluses, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/24/EL1a.

____________________________

1a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/24/EL riigihangete kohta ja direktiivi 2004/18/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 94, 28.3.2014, lk 65).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui siseriiklikke sätteid, millega võetakse üle artikli 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustused, ei täideta, näevad liikmesriigid ette rahalised karistused, mis määratakse kindlaks käesoleva lõike kolmandas lõigus loetletud kriteeriume arvesse võttes, ilma et see piiraks võimalust näha lisaks ette muud liiki karistusi.

Käesoleva lõike punktis b osutatud rikkumiste korral, mis ei ole toime pandud tahtlikult, on käesoleva lõike punktis a osutatud rahalised karistused sisulised ja samaväärsed määruse (EL) 2016/6791a artikli 83 lõikes 4 sätestatud karistustega.

____________________________

1a  Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1).

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võtavad liikmesriigid karistuste kindlaksmääramisel arvesse rikkumise raskusastet, kestust, tagajärgi ja seda, kas rikkumine oli tahtlik või tulenes hooletusest, ning rahaliste karistuste puhul ka asjaomase ettevõtte või kontserni suurust ja rahalist olukorda ning muid asjakohaseid kriteeriume.“;

Käesoleva lõike punktis b osutatud rikkumiste korral, mis on toime pandud tahtlikult, on käesoleva lõike punktis a osutatud rahalised karistused sisulised ja samaväärsed määruse (EL) 2016/679 artikli 83 lõikes 5 sätestatud karistustega.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

– esimese lõigu järele lisatakse järgmine lõik:

„Keskjuhatus katab korra rakendamisega seotud kohtukulud ning vähemalt ühe töötajate esindaja õigusliku esindamise kulud ja lisakulud, nagu elamis- ja reisikulud;“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„4. Kui liikmesriigid leiavad, et enne kohtumenetluse algatamist tuleks rakendada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi, ei tohi selle menetluse tulemus olla pooltele siduv otsus ega mõjutada muul viisil nende õigust kohtusse pöörduda.“

„4. Liikmesriike julgustatakse töötama välja kohtuväliseid vahendusmenetlusi, mis võimaldavad mõlemal poolel leida vastuvõetavad lahendused. Kui liikmesriigid leiavad, et enne kohtumenetluse algatamist tuleks rakendada vaidluste kohtuvälise lahendamise mehhanismi, ei tohi selle menetluse tulemus olla pooltele siduv otsus ega mõjutada muul viisil nende õigust kohtusse pöörduda.“

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

9a) Artikli 12 lõige 2 asendatakse järgmisega:

2. Euroopa töönõukogu teavitamise ja temaga konsulteerimise kooskõlastamise kord töötajate riiklike esindusorganitega sätestatakse artiklis 6 osutatud kokkuleppes. Kokkulepe ei tohi piirata töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korda reguleerivate riigisiseste sätete või tava kohaldamist.

2. Euroopa töönõukogu teavitamise ja temaga konsulteerimise kooskõlastamise kord töötajate riiklike esindusorganitega sätestatakse artiklis 6 osutatud kokkuleppes, et tagada teavitamis- ja konsulteerimismenetluste hea koordineerimine Euroopa töönõukogus ja riigi tasandil. Kokkulepe ei tohi piirata töötajate teavitamise ja nendega konsulteerimise korda reguleerivate riigisiseste sätete või tava kohaldamist.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

(10) Artiklisse 12 lisatakse järgmine lõige:

välja jäetud

„6. Tingimusel et käesoleva direktiivi vastuvõtmise päeval on liikmesriigi õigusaktides vastavad erisätted juba olemas, võib iga liikmesriik kehtestada erisätteid tema territooriumil paiknevate ettevõtete keskjuhatuse suhtes, kelle otseseks ja põhiliseks eesmärgiks on teavitamise ja arvamuste väljendamise ideoloogiline suunamine.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

1. Kui Euroopa töönõukogu kokkulepe või töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlev kokkulepe, mis on sõlmitud enne [väljaannete talitus, palun sisestada käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev, mis on sätestatud käesoleva muutmisdirektiivi artikli 2 lõike 1 teises lõigus] vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklitele 5 ja 6 või käesoleva direktiivi artiklitele 5 ja 6, ei vasta pärast direktiivi [väljaannete talitus, palun lisada viide käesolevale muutmisdirektiivile] ülevõtmist direktiivis [väljaannete talitus, palun lisada viide käesolevale muutmisdirektiivile] sisalduvate muudatuste tõttu enam asjaomase kokkuleppe suhtes kohaldatavate nõuetele, alustab keskjuhatus vähemalt kahe liikmesriigi kahe ettevõtte või asutuse vähemalt 100 töötaja või nende esindaja kirjaliku taotluse korral läbirääkimisi Euroopa töönõukogu asutamiseks või teavitamis- ja konsulteerimiskorra kehtestamiseks. Keskjuhatus võib selliseid läbirääkimisi alustada ka omal algatusel.

1. Kui Euroopa töönõukogu kokkulepe või töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlev kokkulepe, mis on sõlmitud enne [väljaannete talitus, palun sisestada käesoleva direktiivi kohaldamise kuupäev, mis on sätestatud käesoleva muutmisdirektiivi artikli 2 lõike 1 teises lõigus] vastavalt direktiivi 94/45/EÜ artiklitele 5 ja 6 või käesoleva direktiivi artiklitele 5 ja 6, ei määra kindlaks kõiki artikli 6 lõikes 2 loetletud elemente [väljaannete talitus, palun lisada viide käesolevale muutmisdirektiivile] alustab keskjuhatus läbirääkimisi hiljemalt [aasta aega pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva] addendum’i kehtestamiseks, milles määratakse kindlaks elemendid, mida ei ole Euroopa töönõukogu kehtivas kokkuleppes ega töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevas kokkuleppes kindlaks määratud.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

2. Kui Euroopa töönõukogu kokkuleppes või töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevas kokkuleppes on kehtestatud menetlused kokkuleppe kohandamiseks või selle uuendamiseks vajalike läbirääkimiste pidamiseks, võib kohandamise üle läbirääkimisi pidada vastavalt sellele korrale. Vastasel juhul tuleb kokkuleppe kohandamisel järgida menetlust, mis on sätestatud artiklis 5 koostoimes artikli 13 teise ja kolmanda lõiguga.

2. Kui Euroopa töönõukogu kokkuleppes või töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevas kokkuleppes on kehtestatud menetlused kokkuleppe kohandamiseks vajalike läbirääkimiste pidamiseks, võib addendum’i kehtestamise üle läbirääkimisi pidada vastavalt sellele korrale. Vastasel juhul tuleb addendum’i kehtestamisel järgida menetlust, mis on sätestatud artiklis 5 koostoimes artikli 13 teise ja kolmanda lõiguga.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

3. Kui kohandamismenetluse tulemusel ei jõuta kokkuleppele kahe aasta jooksul alates kuupäevast, mil töötajad või nende esindajad esitasid asjakohase taotluse, tuleb kohaldada I lisas sätestatud lisanõudeid. “;

3. Kui lõike 1 kohaselt algatatud kohandamismenetluse tulemusel ei jõuta addendum’i suhtes kokkuleppele kahe aasta jooksul pärast läbirääkimiste alustamist, tuleb kohaldada I lisas sätestatud lisanõudeid elementide suhtes, mida ei ole Euroopa töönõukogu kehtivas kokkuleppes ega töötajate teavitamist ja nendega konsulteerimist käsitlevas kokkuleppes kindlaks määratud.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

12a) Lisatakse järgmine artikkel:

„Artikkel 15a

Järelevalve

1. Direktiivi nõuetekohase kohaldamise tagamiseks ning selle rakendamisest tulenevate praktiliste probleemidega tegelemiseks ja nende lahendamiseks luuakse järelevalvekomisjon.

2. Järelevalvekomisjoni kuulub üks esindaja igast liikmesriigist, kolm esindajat igast Euroopa tööturu osapoolest ja komisjon.

3. Järelevalvekomisjon tuleb kokku kaks korda aastas ja selle eesistuja on komisjon.“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„2a. Liikmesriigid teavitavad komisjoni artikli 11 lõike 2 kohastest meetmetest esimesel võimalusel.“

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

aa) Lõike 1 punkti a teine lõik asendatakse järgmisega:

Euroopa töönõukogule edastatav teave hõlmab eelkõige liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut. Euroopa töönõukogu teavitatakse ja temaga konsulteeritakse eelkõige järgmistes küsimustes: tööhõive ja selle võimalik arengusuund, investeeringud, olulised korralduslikud muudatused, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamine, tootmise üleviimine, ettevõtete, asutuste või nende oluliste osade ühinemine, vähendamine või sulgemine ning kollektiivsed koondamised.

Euroopa töönõukogule edastatav teave riigiüleste küsimuste kohta hõlmab eelkõige liikmesriigiülese ettevõtte või kontserni struktuuri, majanduslikku ja rahalist olukorda, äri-, tootmis- ja müügitegevuse võimalikku arengut. Euroopa töönõukogu teavitatakse ja temaga konsulteeritakse eelkõige järgmistes küsimustes: tööhõive ja selle võimalik arengusuund, töötingimused, oskuste ja koolituspoliitika, sh frantsiisivõrgustikes, olulised korralduslikud muudatused, uute tööviiside või tootmisprotsesside juurutamine, tootmise üleviimine, ettevõtete, asutuste või nende oluliste osade ühinemine, vähendamine või sulgemine ning kollektiivsed koondamised.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„dd) võimaluse korral on Euroopa töönõukogu liikmetest ja vähendatud komitee liikmetest vähemalt 40 % naised ja 40 % mehed;“

„dd) Euroopa töönõukogu ja vähendatud komitee liikmed esindavad tööjõu mitmekesisust ning Euroopa töönõukogu liikmetest ja vähendatud komitee liikmetest on vähemalt 40 % naised ja 40 % mehed;“

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

„2. Euroopa töönõukogul on õigus kohtuda keskjuhatusega kaks korda aastas, et saada keskjuhatuse koostatud aruande põhjal teavet ja konsulteerida liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ning väljavaadete küsimustes. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtkondi.“;

„2. Euroopa töönõukogul on õigus keskjuhatusega vähemalt kaks korda aastas füüsiliselt kohtuda, et saada keskjuhatuse koostatud aruande põhjal teavet ja konsulteerida liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni äritegevuse edenemise ning väljavaadete küsimustes. Sellest teavitatakse ka kohalikke juhtkondi. Kui see on asjakohane ja kokku lepitud ning samal ajal tagatakse sisukas teavitamine ja konsulteerimine, võib erandjuhtudel kasutada digitaalseid side- ja koordineerimisvahendeid, ilma et see asendaks korralisi koosolekuid.“;

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Kui esineb erakordseid asjaolusid või tehakse otsuseid, mis tõenäoliselt võivad olulisel määral mõjutada töötajate huve ja mille kiireloomulisus ei võimalda teavitamist või konsulteerimist järgmisel Euroopa töönõukogu kavandatud koosolekul, eelkõige ümberpaigutamise, asutuste või ettevõtete sulgemise või kollektiivse koondamise korral, on vähendatud komiteel või sellise komitee puudumisel Euroopa töönõukogul õigus saada õigeaegselt teavet. Tal on õigus nõuda kohtumist keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni mõne teise asjakohasema ja otsustamisõigust omava juhtimistasandiga, et saada teavet ja osaleda konsultatsioonides.

Kui esineb erakordseid asjaolusid või tehakse otsuseid, mis võivad mõjutada või tõenäoliselt mõjutavad olulisel määral töötajate huve ja mille kiireloomulisus ei võimalda teavitamist või konsulteerimist järgmisel Euroopa töönõukogu kavandatud koosolekul, eelkõige ümberpaigutamise, asutuste või ettevõtete sulgemise või kollektiivse koondamise korral, on vähendatud komiteel või sellise komitee puudumisel Euroopa töönõukogul õigus saada õigeaegselt teavet. Tal on õigus nõuda kohtumist keskjuhatuse või liikmesriigiülese ettevõtte või liikmesriigiülese kontserni mõne teise asjakohasema ja otsustamisõigust omava juhtimistasandiga, et saada teavet ja osaleda konsultatsioonides.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Õigus koos vähendatud komiteega koosolekul osaleda on ka nendel Euroopa töönõukogu liikmetel, kes on valitud või ametisse nimetatud asutustest ja/või ettevõtetest, mida kõnealused asjaolud või otsused otseselt mõjutavad või võivad otseselt mõjutada.“;

Õigus koos vähendatud komiteega koosolekul osaleda on ka nendel Euroopa töönõukogu liikmetel, kes on valitud või ametisse nimetatud asutustest ja/või ettevõtetest, mida kõnealused asjaolud või otsused mõjutavad või võivad otseselt mõjutada.“;

Kehtiv tekst

Muudatusettepanek

4a. Euroopa töönõukogu teavitamis- ja konsulteerimiskord ei piira riikliku tasandi menetluste kohaldamist. Kui menetlus riiklikul tasandil juba käib, tagavad Euroopa töönõukogu ja keskjuhatus, et need menetlused täiendavad üksteist sisuliselt ja ajaliselt.

Komisjoni ettepanek

Muudatusettepanek

Euroopa töönõukogu tegevuskulud hõlmavad õigusabi, juriidilise esindamise ja kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid. Keskjuhatust teavitatakse tegevuskuludest enne nende tekkimist.

Euroopa töönõukogu tegevuskulud hõlmavad õigusabi, juriidilise esindamise ja kohtumenetluses osalemisega seotud mõistlikke kulusid ning Euroopa töönõukogu liikmete asjakohast koolitust. Keskjuhatust teavitatakse tegevuskuludest enne nende tekkimist.