RAPORT Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (IIA) sõlmimine
26.4.2006 - (2006/2028(ACI))
Põhiseaduskomisjon
Raportöör: Sérgio Sousa Pinto
ETTEPANEK VÕTTA VASTU EUROOPA PARLAMENDI OTSUS
eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (IIA) sõlmimise kohta
Euroopa Parlament,
– võttes arvesse käesolevale otsusele lisatud eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe eelnõud;
– võttes arvesse eelarvekomisjoni raportit[1];
– võttes arvesse kodukorra artikli 120 lõiget 1 ning VI lisa IV jaotise punkte 1 ja 2 ning XVIII jaotise punkti 4;
– võttes arvesse põhiseaduskomisjoni raportit (A6‑0144/2006),
A. arvestades, et Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon on lõpetanud läbirääkimised eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva uue institutsioonidevahelise kokkuleppe üle ajavahemikuks 2007–2013 (edaspidi "kokkuleppe eelnõu");
B. arvestades, et eelarvekomisjon annab kokkuleppe eelnõus esitatud poliitilistele ja finantsvalikutele positiivse hinnangu;
C. arvestades, et kokkuleppe eelnõus ei tõstatata Euroopa Liidu esmase õigusega kokkusobimatuse probleeme ning selles on täielikult arvesse võetud Euroopa Parlamendi eesõigusi eelarve osas;
D. arvestades, et kokkuleppe eelnõu ei ole vastuolus Euroopa Parlamendi kodukorra ühegi aspektiga; arvestades, et siiski võib tõstatada küsimuse, kas ei oleks mõistlik teha kodukorras, eelkõige selle IV lisas mõningaid muudatusi, et Euroopa Parlament saaks parimal võimalikul viisil osaleda kokkuleppe eelnõu kohastes erimenetlustes; arvestades, et eelkõige kehtib see järgmiste menetluste puhul:
– valitsemissektori eelarve ülemäärase puudujäägi korrigeerimised,
– finantsraamistiku läbivaatamine,
– hädaabireservi kasutamine,
– Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamine,
– paindlikkusinstrumendi kasutamine,
– Globaliseerumisega Kohanemise Fondi kasutamine,
– laienemisest tulenevate ülesannete täitmisega seotud finantsraamistiku korrigeerimine,
1. kiidab käesolevale otsusele lisatud kokkuleppe eelnõu teksti heaks;
2. palub pädeval parlamendikomisjonil uurida, millises ulatuses oleks asjakohane muuta kodukorda, eelkõige selle IV lisa, et Euroopa Parlament saaks parimal võimalikul viisil osaleda kokkuleppe eelnõu kohastes erimenetlustes;
3. väljendab heameelt Euroopa Ülemkogu otsuse üle paluda komisjonil koostada täielik ja laiaulatuslik ülevaade ELi kulutuste ja ressursside kõikide aspektide kohta; kinnitab, et Euroopa Parlament kavatseb nõukogu eelarvepartnerina selle ülevaate koostamises osaleda, et jõuda kokkuleppele uue, tervikliku finantssüsteemi osas, mis on õiglane, paindlik, edumeelne ja läbipaistev ning mis annab liidule vahendi liidu püüdluste kokkusobitamiseks omavahendite, mitte liikmesriikide osamaksudega;
4. kinnitab oma seisukohta, et kõik tulevased finantsraamistikud tuleks kehtestada viieks aastaks, mis vastab Euroopa Parlamendi ja komisjoni ametiajale;
5. tuletab meelde, et on vaja kehtestada kindel üleminekukord juhuks, kui põhiseaduse leping jõustub enne uue finantsraamistiku kehtivuse lõppemist;
6. teeb presidendile ülesandeks edastada käesolev otsus teavitamise eesmärgil nõukogule ja komisjonile.
- [1] Böge raport (A6-0000/2006)
SELETUSKIRI
1. Institutsioonidevahelist kokkulepet käsitleva põhiseaduskomisjoni tulevase raporti sisu
Raportis, mis käsitleb uut institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvedistsipliini kohta (nimetatud kokkulepe hõlmab ka uut finantsraamistikku aastateks 2007–2013, kusjuures "finantsraamistik" on uus mõiste, mida kasutatakse senise mõiste "finantsperspektiiv" asemel), tuleb analüüsida institutsioonidevahelise kokkuleppe (IIA) institutsioonilisi ja menetluslikke mõjusid ning eelkõige kaaluda selle vastavust esmasele õigusele ja hinnata võimalikku vajadust teha muudatusi kodukorras, et oleks võimalik kokkulepet tõrgeteta rakendada. Põhiseaduskomisjoni ülesanne ei ole väljendada oma seisukohta kokkuleppes sisalduvate poliitiliste ja finantsvalikute õigustatuse või võimalikkuse kohta ega kokkuleppes sätestatud kulutuste summade kohta. Nimetatud teemasid käsitletakse eelarvekomisjoni raportis, mille raportööril Reimer Bögel oli oluline roll läbirääkimistel nõukogu ja komisjoniga. Tema abistamiseks nendel rasketel läbirääkimistel koostas põhiseaduskomisjoni töödokumendi[1].
2. Institutsioonidevahelise kokkuleppe kooskõla asutamislepingute ja kodukorraga
Kolme institutsiooni vahel kokkulepitud tekst põhineb üldiselt 1999. aasta IIA tekstil, kuid sellesse tehakse mitmeid muudatusi ja uuendusi. Esmapilgul võib öelda, et uus IIA ei tekita konkreetseid esmase õigusega kooskõla probleeme, mis võiks tingida kokkuleppe tagasilükkamise. Niisamuti ei täheldata üldiselt vastuolulisi punkte Euroopa Parlamendi kehtiva kodukorraga. Sellegipoolest tõstatatakse raportis küsimus, kas kodukorda, eelkõige selle IV lisasse tuleks sisse viia mõningad muudatused, et võtta arvesse mitmeid IIAs ette nähtud erimenetlusi. Eelkõige puudutab see järgmist:
– valitsemissektori eelarve ülemäärase puudujäägi korrigeerimised (punkt 20),
– finantsraamistiku korrigeerimine kuni 0,03% rahvamajanduse kogutoodangust või üle selle (punktid 21–23),
– hädaabireservi kasutamine (punkt 25),
– Euroopa Liidu Solidaarsusfondi kasutamine (punkt 26),
– paindlikkusinstrumendi kasutamine (punkt 27),
– Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fondi kasutamine (punkt 28),
– laienemisest tulenevate ülesannete täitmisega seotud finantsraamistiku korrigeerimine (punkt 29).
Sellest tulenevalt palutakse raportis parlamendi pädeval komisjonil uurida, millises ulatuses oleks vaja kodukorda, eelkõige selle IV lisa muuta, et Euroopa Parlament saaks parimal võimalikul viisil IIAs ette nähtud erimenetlustes osaleda.
3. Maksimaalsete kasvumääradega nõustumine
Üks punkt, mis läbirääkimiste ajal Euroopa Parlamendile muret tekitas, oli punkt 13, mis puudutab institutsioonide nõustumist maksimaalsete kasvumääradega, mis tulenevad finantsraamistiku ülemmäärade piires vastuvõetud eelarvest.
Eelpool mainitud töödokumendis soovitati teksti täiustada, et rõhutada, kui oluline on see punkt Euroopa Parlamendi jaoks. Nõukogu on varasematel aastatel mõnikord vastumeelselt nõustunud eelarvega, mis on kooskõlas finantsperspektiivi ülemmääradega, kuid ületab maksimaalseid kasvumäärasid. On tõsi, et kui institutsioonid soovivad maksimaalseid kasvumäärasid ületada, peavad nad uue maksimaalse kasvumäära määramiseks järgima EÜ asutamislepingu artikli 272 lõikes 9 ette nähtud menetlust, kuna IIAga ei muudeta asutamislepinguid ega tehta nendest erandeid. Selle punkti eesmärk ongi kinnitada institutsioonide vastavat kohustust, et tagada kooskõla kokkulepitud finantsraamistikuga, ning see on Euroopa Parlamendi jaoks väga oluline.
Raportöör eelistaks, et lõplikus tekstis tuleks selgelt välja, et ühe institutsiooni keeldumine tegutseda kooskõlas selle punktiga oleks IIAs võetud institutsioonide kohustuste ning sellest tulenevalt lojaalse koostöö põhimõtte tõsine rikkumine, mis muudaks küsitavaks kogu IIA. Alternatiiv oleks (ühine või isegi Euroopa Parlamendi ühepoolne) deklaratsioon, milles kinnitatakse, et institutsioonid käsitlevad (või Euroopa Parlament käsitleb) nimetatud punkti mittetäitmist IIAs võetud institutsioonide kohustuste tõsise rikkumisena, mis õigustab kokkuleppe denonsseerimist (või milles väljendatakse asjaolu, et Euroopa Parlament ei pea sellise rikkumise korral IIAd enam enda jaoks siduvaks). Lõplikku teksti siiski täiustati ning seda võib Euroopa Parlamendi seisukohast lugeda vastuvõetavaks.
4. Laiaulatuslikud vahekokkuvõtted
Komisjon kohustub IIA-le lisatud deklaratsioonis esitama 2008./2009. aastal aruande ELi finantssüsteemi kõikide aspektide (kulutused ja vahendid) laiaulatusliku kokkuvõtte kohta vastavalt 2005. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu järeldustele.
Sellest tuleneb küsimus, kas tuleks sellise kokkuvõtte jaoks näha ette erimenetlus, et muuhulgas säilitada Euroopa Parlamendi roll. Nimetatud kokkuvõte tähendab palju enamat kui lihtsalt finantsraamistiku korrigeerimist. See võib tähendada kehtiva IIA ülesehituse täielikku ümberkorraldamist ja suure tõenäosusega toob kaasa ka ettepanekuid praeguse omavahendite süsteemi muutmiseks. Parlament peaks selles menetluses osalema algusest peale – vajadusel institutsioonidevahelise töörühma kaudu. Samuti rõhutas parlament, et tekstis tuleb tunnustada antud teemal liikmesriikide parlamentide ja Euroopa Parlamendi vahelise konverentsi korraldamise põhimõtet (liikmesriikide parlamentidel on omavahendite muutmist puudutava otsuse tegemisel lõplik sõnaõigus).
Finantsraamistiku läbivaatamist käsitleva IIA-le lisatud deklaratsiooni tekst on samm õiges suunas. Siiski ei ole see parlamendi seisukohast täiel määral rahuldav, millest on tingitud ka parlamendi kavatsuste kinnitamine raporti lõikes 3. Igal juhul tuleks meeles pidada, et selle protsessi tulemustest sõltumata tuleb kehtiva IIA mis tahes muudatused uue IIA teksti sisse viia, mis peab saama käesoleva menetlusega samalaadsel viisil heakskiidu kõikidelt institutsioonidelt.
5. Finantsraamistiku kestus
IIA laiaulatusliku kokkuvõtte küsimust võib seostada ka finantsraamistiku kestusega, kuna 2009. aastal alustab tööd parlamendi ja komisjoni uus koosseis. Parlament on kaua aega nõudnud, et finantsraamistik peaks võimalikult suurel määral langema kokku parlamendi ja komisjoni ametiajaga. See tähendaks, et finantsraamistiku kestus oleks viis aastat, alates Euroopa Parlamendi valimiste aastast (N) +1 või +2 aastat. Selliselt oleks parlamendi ja komisjoni igal koosseisul sõnaõigus finantsprioriteetide osas nende ametiaja jooksul (või suurel osal sellest). Praeguse süsteemi puhul see nii ei ole ning parlament on aeg-ajalt täiel määral seotud eelmise koosseisu vastu võetud finantsraamistikuga ning tal puudub sõnaõigus isegi järgmise finantsraamistiku osas. Sama kehtib ka komisjoni kohta. Sellise olukorra vältimiseks – kuivõrd kodanike valitud esindajad peaksid vastutama nende ametiajal vastu võetavate põhiliste finantsotsuste eest, et olla aruandevõimelised valijate ees – oli põhiseaduses (artikli III-402 lõikes 1) ette nähtud, et mitmeaastase finantsraamistiku kestus on "vähemalt viis aastat" (teatav paindlikkus on siinkohal soovitatav).
Resolutsioonis laienenud liidu poliitiliste väljakutsete ja eelarvevahendite kohta[2] tuletati küll põhimõtteliselt meelde Euroopa Parlamendi seisukohta[3], kuid lõpuks nõustuti praktilistel kaalutlustel käesoleva IIA osas ettepanekuga seitsmeaastase kestuse kohta, märkides, et "lühemaajaline finantsraamistik oleks tehniliselt ja poliitiliselt ebapraktiline ning et pikem finantsperspektiiv suurendab süsteemi stabiilsust ning lihtsustab ühtekuuluvuspoliitika ja muude ühise eelarve rahastamisvahendite kavandamist"[4].
Sellegipoolest palub parlament nimetatud resolutsioonis "oma delegatsioonil, kes peab läbirääkimisi institutsioonidevahelise kokkuleppe üle, nõuda kindlalt, et tulevane institutsioonidevaheline kokkulepe sisaldaks sätteid, mis tagavad mitmeaastaste programmide pikema kestuse (kuni 7 aastat), võrreldes tulevase finantsperspektiivi kestusega, eriti peamiste poliitikavaldkondade puhul, nagu põllumajandus-, struktuuri- ja ühtekuuluvuspoliitika ning teadusuuringud".
Alternatiivina võiks IIAs ette näha erimenetluse finantsraamistiku läbivaatamiseks parlamendi uue koosseisu valimisel (ning komisjoni uue koosseisu ametisse astumisel).
Vaatamata parlamendi esindajate jõupingutustele läbirääkimistel ei ole lõplik tekst selles küsimuses täiel määral rahuldav. Kõnealuse finantsraamistiku puhul võib kavandatav vahekokkuvõte langeda kokku 2009. aastal valitava parlamendi koosseisu ning komisjoni uue koosseisu ametiajaga. Raporti lõikes 4 kinnitatakse siiski selgelt parlamendi seisukohta selles küsimuses.
6. Mõningad häälteenamust puudutavad küsimused
6.1. Häälteenamus finantsraamistiku korrigeerimisel
IIA eelnõu punktis 22 tõstatatakse ka mõningaid vastuolulisi küsimusi, mida oleks vaja tulevikus käsitleda. Peale mõningate võimalike paranduste eelnõu koostamisel õiguslikust seisukohast – eelkõige määraga kuni 0,03% rahvamajanduse kogutoodangust või üle selle toimuva korrigeerimise vastuvõtmise menetluse ja häälteenamuse osas (punkti 22 lõiked 2 ja 3) – on raportöör seisukohal, et ühehäälsuse nõue nõukogus finantsraamistiku korrigeerimisel rohkem kui 0,03% ühenduse rahvamajanduse kogutoodangust on liigne. Raskused kokkuleppe saavutamisel nõukogus eelmisel aastal näitasid sellise otsustamismeetodi piire. Jutt on olemasoleva finantsraamistiku korrigeerimisest, mitte selle asendamisest uuega ning kogemused näitavad, kui ebatõenäoline on korrigeerimine sellistel tingimustel. Kõige arukam oleks jätta alles IIA punktis 3 IIA mis tahes läbivaatamise (korrigeerimine kuni või üle 0,03% rahvamajanduse kogutoodangust) korral ette nähtud otsustamismenetlus (nõukogus kvalifitseeritud häälteenamus ning parlamendis parlamendi koosseisu absoluutne häälteenamus ja 3/5 antud häältest) ja teha ettepanek kasutada väikesi summasid puudutavate korrigeerimiste puhul (kuni xxx miljonit eurot) lihtsustatud menetlust, mille puhul näiteks nõukogu teeks otsuse kohustuslike kulude osas ja parlament mittekohustuslike kulude osas vastavalt asutamislepingu artiklis 272 ja finantsmääruses sätestatud reeglitele. Sellele võiks lisada ka punktis 21 kitsama määratluse olukordade kohta, mil selline korrigeerimine võib toimuda. Nõukogu ei nõustunud seekord sellise loogikaga, kuid parlament võiks kaaluda seda ettepanekut IIA tulevasel läbivaatamisel.
6.2. Sobilik häälteenamus parlamendis nõusoleku andmisel IIAga seotud poliitilise kohustuse võtmiseks
Eelmise aasta juunis vastu võetud resolutsioonis, milles määratletakse parlamendi seisukoht IIA alastel läbirääkimistel, oli parlament seisukohal, et "Euroopa Parlament peaks järgmise finantsperspektiiviga nõustuma üksnes selle heakskiitmisel oma liikmete häälteenamusega".[5]
Tundub olevat täiesti õiguspärane, et Euroopa Parlament soovib saada parlamendiliikmete tugeva häälteenamuse, et võtta endale kokkuleppes teiste institutsioonidega poliitiline kohustus, mis teatavalt määral toob kaasa piiranguid parlamendile asutamislepingutes antud õiguste kasutamisel. Selles mõttes oleks sobilik, et parlamendi poliitiline tahe väljenduks kokkuleppe tekstis spetsiaalses punktis või deklaratsioonis, milles teised institutsioonid tunnustavad parlamendi väljendatud seisukohta.
Kuigi IIA lõplikus tekstis sellele ei viidata, on raportöör seisukohal, et parlament peaks oma seisukoha juurde jääma, siis oleks tal selleks ka õigus, kuivõrd mitmed eelmise IIA, nagu ka kehtiva IIA teksti punktid (eelkõige IIA läbivaatamise ja mitmete mehhanismide kasutamise osas jne) juba nõuavad otsustamisel erimenetlusi ja häälteenamust, mis ei ole asutamislepingutes ette nähtud.
7. Üleminekusätted põhiseaduse jõustumise korral
Raportis rõhutatakse (lõige 5) vajadust näha ette spetsiaalne üleminekusüsteem juhuks, kui põhiseaduse leping peaks jõustuma käesoleva finantsraamistiku kehtivuse ajal. Põhiseaduse lepinguga muudetakse tegelikult põhjalikult omavahendite, finantsraamistiku ja iga-aastase eelarvemenetluse reegleid, samuti nende omavahelisi suhteid. Raportööri arvates tuleks IIAs tegeleda näiteks küsimusega, kuidas peaksid institutsioonid minema IIA-lt üle tulevasele Euroopa seadusele, mis sisaldab mitmeaastast finantsraamistikku jne. IIA uus punkt 4, milles käsitletakse asutamislepingu tulevasi muutmisi, millel on eelarvelised tagajärjed, on positiivne samm, kuid see ei ole täiel määral rahuldav.
8. Muud küsimused
Raportöör on rahul tänu Euroopa Parlamendi esindajate jõupingutustele läbirääkimistel saavutatud edusammudega muudes küsimustes, mis hõlmab muuhulgas järgmist:
– välistegevuse demokraatlik järelevalve ja sidusus, eelkõige välissuhete ja arengu valdkonna teatavate uute vahendite eelarvelise rakendamise osas, et säilitada parlamendi õigused (kaks deklaratsiooni välistegevuse demokraatliku järelevalve ja sidususe alal);
– ametite (ja Euroopa koolide) rahastamine, eelkõige mehhanismide määratlemine, et tagada võimalikele uutele ametitele nende ülesannete täitmiseks vajalikud rahalised vahendid, vähendamata sealjuures programmide jaoks kasutada olevaid vahendeid (IIA punkt 47);
– vajadus tagada võimalike lisakulude piisav rahastamine vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas (s.t Europoli rahastamine ELi eelarvest), mis tagab parlamendi õigused (Euroopa Parlamendi deklaratsioon);
– finantsmääruse läbivaatamine (punkt 45 ja IIA-le lisatud kaks deklaratsiooni).
- [1] Kättesaadav ainult inglise keeles.
- [2] Vastu võetud 8.6.2005, A6-153/05.
- [3] Samas, lõige 33: "33. märgib, et komisjon on teinud ettepaneku 7 aasta pikkuse finantsraamistiku osas; kordab demokraatliku vastutuse põhjustel oma seisukohta, mis pooldab finantsperspektiivi kestuse ning Euroopa Parlamendi ja komisjoni viieaastaste mandaatide kokkulangevust, ning tuletab meelde, et põhiseadus näeb ette tulevase mitmeaastase finantsraamistiku vähemalt viieaastase kestuse, mis võimaldaks koordineerimist komisjoni ja Euroopa Parlamendi ametiajaga."
- [4] Samas, lõige 34.
- [5] Vastu võetud 8.6.2005, A6-153/05, lõige 11.
LISA: INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE EUROOPA PARLAMENDI, NÕUKOGU JA KOMISJONI VAHEL EELARVEDISTSIPLIINI JA USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE KOHTA
Eelnõu:
EUROOPA PARLAMENT
NÕUKOGU
KOMISJON
INSTITUTSIOONIDEVAHELINE KOKKULEPE,
[…],
Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvedistsipliini JA USALDUSVÄÄRSE FINANTSJUHTIMISE kohta
EUROOPA PARLAMENT, EUROOPA LIIDU NÕUKOGU JA EUROOPA ÜHENDUSTE KOMISJON
edaspidi „institutsioonid“
ON KOKKU LEPPINUD JÄRGMISES:
IVK tekst |
1. Käesoleva kokkuleppe eesmärk on rakendada eelarvedistsipliini, parandada iga-aastase eelarvemenetluse toimimist ja institutsioonidevahelist koostööd eelarveküsimustes ning tagada usaldusväärne finantsjuhtimine. |
2. Käesoleva kokkuleppe raames hõlmab eelarvedistsipliin kõiki kulusid. Eelarvedistsipliin on kõigi institutsioonide jaoks siduv kogu käesoleva lepingu kehtivusaja jooksul. |
3. Käesolev kokkulepe ei muuda institutsioonide vastavat eelarvepädevust, mis on sätestatud asutamislepingutes. Seal, kus käesolevale punktile viidatakse, langetab nõukogu oma otsused kvalifitseeritud häälteenamusega ja Euroopa Parlament oma otsused oma liikmete häälteenamuse ja kolme viiendikuga antud häältest, seda vastavalt Euroopa Ühenduse asutamislepingu (edaspidi „EÜ asutamisleping“) artikli 272 lõike 9 viiendale lõigule. |
4. Kui kehtiva mitmeaastase finantsraamistiku aastateks 2007-2013 (edaspidi „finantsraamistik“) jooksul tehakse põhilepingutes muudatus, mis mõjutab eelarvet, tehakse vastavalt vajalikud kohandused. |
5. Käesolevat kokkulepet võib muuta üksnes kõikide institutsioonide nõusolekul. Finantsraamistikus tehakse muudatusi käesolevas kokkuleppes selleks otstarbeks sätestatud menetluste kohaselt. |
6. Käesolev kokkulepe on kolmeosaline: – I osa sisaldab finantsraamistiku mõistet ja rakendussätteid ning kehtib selle finantsraamistiku kestuse vältel, – II osas käsitletakse eelarvemenetluse käigus toimuva institutsioonidevahelise koostöö parandamist, – III osa sisaldab ELi vahendite usaldusväärse finantsjuhtimisega seotud sätteid. |
7. Juhul kui komisjon peab seda vajalikuks ja igal juhul samal ajal, kui ta punkti 30 kohaselt esitab uue finantsraamistiku ettepaneku, esitab komisjon käesoleva kokkuleppe kohaldamist käsitleva aruande ja lisab sellele vajadusel muudatusettepanekud. |
8. Käesolev kokkulepe jõustub 1. jaanuaril 2007 ja see asendab: –6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta,[1] – 7. novembri 2002. aasta institutsioonidevahelise kokkuleppe Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni vahel Euroopa Liidu Solidaarsusfondi rahastamise kohta, millega täiendatakse 6. mai 1999. aasta institutsioonidevahelist kokkulepet eelarvemenetluse parandamise ja eelarvedistsipliini kohta.[2] |
I OSA – FINANTSRAAMISTIK: MÕISTE JA RAKENDUSSÄTTED A. Finantsraamistiku sisu ja rakendusala 9. Finantsraamistik on esitatud I lisas. See kujutab endast institutsioonidevahelise eelarvedistsipliini lähteraamistikku. |
10. Finantsraamistiku eesmärk on tagada, et keskpika ajavahemiku jooksul muutuvad Euroopa Liidu kulutused üldiste liikide lõikes korrapäraselt ja omavahendite piires. |
11. Finantsraamistikus kehtestatakse igaks aastaks vahemikul 2007 kuni 2013 ja iga rubriigi või alamrubriigi kohta kulutuste summa kulukohustuste assigneeringutena. Kulutuste iga-aastased üldsummad on samuti esitatud nii kulukohustuste assigneeringute kui ka maksete assigneeringutena. Kõik need summad on väljendatud 2004. aasta hindades. Finantsraamistikus ei võeta arvesse eelarvepunkte, mida rahastatakse sihtotstarbelistest tuludest Euroopa ühenduste üldeelarve suhtes kohaldatava 25. juuni 2002. aasta finantsmääruse[3], edaspidi „finantsmäärus“, artikli 18 tähenduses. Euroopa Liidu üldeelarvesse lülitamata toiminguid ja ühenduse omavahendite eri kategooriate eeldatavat muutumist käsitlev teave on soovituslikult esitatud eraldi tabelites. Seda teavet ajakohastatakse igal aastal koos finantsraamistiku tehnilise kohandamisega. |
12. Institutsioonid võtavad teadmiseks, et iga finantsraamistikus esitatud absoluutsumma kujutab endast Euroopa Liidu üldeelarve kohaste kulutuste aastast ülemmäära. Ilma et see piiraks nende ülemmäärade muutmist käesoleva kokkuleppe sätete kohaselt, kohustuvad institutsioonid kasutama oma vastavat pädevust nii, et eri aastastest kulutuste ülemmääradest peetaks kinni iga eelarvemenetluse käigus ja asjakohase aasta eelarve täitmisel. |
13. Käesoleva kokkuleppe sõlmimisega lepivad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kokku, et kogu finantsraamistiku kehtivusaja jooksul nõustuvad nad finantsraamistikus sätestatud ülemmäärade piires koostatud eelarvetest tulenevate mittekohustuslike kulude suurendamise määradega. Finantsjuhtimise usaldusväärsuse kindlustamiseks tagavad institutsioonid eelarvemenetluse käigus ja eelarve vastuvõtmise ajal nii palju kui võimalik, et eri rubriikide ülemmäärade piires jäetakse piisav varu, välja arvatud finantsraamistiku alamrubriigi 1B "Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks" puhul. |
14. Ühtegi kaasotsustamismenetluse raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu vastuvõetud õigusakti ega ühtegi nõukogu vastuvõetud õigusakti, millega kaasneb eelarves kasutada olevate assigneeringute või punkti 12 kohaselt finantsraamistikus kasutada olevate assigneeringute ületamine, ei või rahaliselt rakendada enne eelarve muutmist asjakohases korras ja vajaduse korral finantsraamistiku nõuetekohast läbivaatamist asjakohases korras. |
15. Ühegi finantsraamistikuga hõlmatud aasta puhul ei tohi vajalike maksete assigneeringute üldsumma pärast iga-aastast kohandamist ja muid kohandusi või muudatusi arvesse võttes olla selline, et tagajärjeks on omavahendite nõutav määr , mis ületab omavahendite ülemmäära. Vajaduse korral otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid punkti 3 kohaselt vähendada finantsraamistikus seatud ülemmäärasid, et tagada omavahendite ülemmäära järgimine. |
B. Finantsraamistiku iga-aastane kohandamine Tehniline kohandamine 16. Igal aastal teeb komisjon enne n+1 aasta eelarvemenetlust finantsraamistikku järgmised tehnilised kohandused: a) hindab n+1 aasta hindades ümber ülemmäärad ja kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute üldsummad ; b) arvutab omavahendite ülemmäära piiresse jääva kasutada oleva varu. Komisjon teeb need tehnilised kohandused, tuginedes 2% suurusele aastadeflaatorile. Selliste tehniliste kohanduste tulemused ja nende aluseks olevad majandusprognoosid edastatakse mõlemale eelarvepädevale institutsioonile. Asjakohase aasta suhtes täiendavaid tehnilisi kohandusi kõnealuse aasta jooksul või siis järgnevatel aastatel tagantjärele ei tehta.
|
17. 2011. aastaks tehtavate tehniliste kohanduste käigus, kui selgub, et mistahes liikmesriigi 2007.–2009. aasta summeeritud SKP erineb käesoleva kokkuleppe koostamise ajal prognoositud summeeritud SKPst rohkem kui +/- 5%, kohandab komisjon asjaomasele liikmesriigile selleks ajavahemikuks eraldatud summasid ühtekuuluvuse toetamiseks ettenähtud vahenditest. Nimetatud kohanduste kas positiivne või negatiivne summaarne netomõju ei tohi ületada 3 miljardit eurot. Kui netomõju on positiivne, on täiendavad vahendid piiratud alakulutamise summaga võrrelduna alamrubriigi 1B ülemmääraga aastateks 2007–2010. Nõutavad kohandused jaotatakse võrdsetes osades aastate 2011–2013 vahel ja vastavalt muudetakse ka asjakohased ülemmäärad. |
Rakendamisega seotud kohandused 18. Mõlemale eelarvepädevale institutsioonile finantsraamistiku tehnilistest kohandustest teatamisel esitab komisjon ettepanekud makseteks ettenähtud assigneeringute üldsumma kohandamiseks, mida ta peab vajalikuks rakendamisest lähtuvalt, et tagada kulukohustustega seotud assigneeringute suhtes korrapärane areng. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad nende ettepanekute üle enne n aasta 1. maid punkti 3 kohaselt. |
Pärast 2013. aastat maksete assigneeringute prognooside ajakohastamine 19. 2010. aastal kohandab komisjon prognoose maksete assigneeringuteks pärast 2013. aastat. Seejuures arvestatakse eelarvete tegelikku täitmist kulukohustuste assigneeringute ja maksete assigneeringute osas ning eelarve täitmise prognoose. Arvesse võetakse ka eeskirju, mis on kehtestatud selleks, et tagada maksete assigneeringute korrapärane kujunemine võrreldes kulukohustuste assigneeringutega, samuti Euroopa Liidu rahvamajanduse kogutulu (RKT) kasvuprognoose. |
Ülemäärase eelarvepuudujäägiga seonduvad kohandused 20. Juhul, kui ülemäärase eelarve puudujäägi puhuks kehtestatud menetluse tulemusena ühtekuuluvusfondi eelarveliste kulukohustuste täitmise peatamine lõpetatakse, otsustab nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja pidades kinni asjakohasest põhiaktist, kas kanda peatatud kulukohustused üle järgmistesse aastatesse. Aastaks n ette nähtud kulukohustusi ei saa üle kanda kaugemale kui aastasse n+2. |
C. Finantsraamistiku muutmine 21. Lisaks korralistele tehnilistele kohandustele ja rakendustingimustest tulenevatele kohandustele võidakse finantsraamistikku ettenägemata asjaoludel muuta komisjoni ettepaneku põhjal, pidades seejuures kinni omavahendite ülemmäärast. |
22. Üldjuhul tuleb kõik punkti 21 kohased muutmisettepanekud esitada ja vastu võtta enne asjakohase aasta või esimese asjakohase aasta eelarvemenetluse algust. Finantsraamistiku muutmise kuni 0,03% ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Finantsraamistiku muutmise üle 0,03% ulatuses Euroopa Liidu RKTst ettenägemata kulude varu piires otsustavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt, kusjuures nõukogu otsus peab olema ühehäälne. |
23. Ilma et see piiraks punkti 40 kohaldamist, uurivad institutsioonid võimalusi muudetava rubriigiga hõlmatud programmide vahel kulud ümber jaotada, pidades eeskätt silmas assigneeringute eeldatavat alakasutamist. Eesmärgiks on, et oluline osa nii absoluutsuurusena kui ka protsendimäärana uutest kavandatud kuludest saavutataks rubriigi kehtiva ülemmäära piires. Institutsioonid uurivad ka võimalusi tasaarvestada ühe rubriigi ülemmäära mistahes suurendamine mõne teise rubriigi ülemmäära vähendamise abil. Finantsraamistikus esitatud kohustuslike kulude muutmine ei tohi põhjustada mittekohustuslikeks kuludeks ettenähtud summa vähenemist. Iga muudatuse puhul peab säilima asjakohane suhe kulukohustuste ja maksete vahel. |
D. Finantsraamistiku kohandamist või muutmist käsitleva ühise otsuse puudumise tagajärjed 24. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei lepi kokku komisjoni poolt välja pakutud finantsraamistiku kohanduse või muudatuse suhtes, kehtivad varem kehtestatud summad pärast iga-aastast tehnilist kohandust ka edaspidi asjakohase aasta kulude ülemmääradena. |
E. Hädaabireserv 25. Hädaabireserv on ette nähtud kiireks reageerimiseks kolmandate riikide erilistele abivajadustele selliste sündmuste järel, mida eelarve koostamisel ei olnud võimalik ette näha, eelkõige humanitaaroperatsioonide läbiviimiseks, aga vastava olukorra kujunedes ka tsiviilkriiside ohjamiseks ja kaitse eesmärgil. Finantsraamistiku kehtivuse ajal on hädaabireserviks igal aastal ette nähtud kindel summa suurusega 221 miljonit eurot püsihindades. Hädaabireserv lisatakse Euroopa Liidu üldeelarvesse reservina. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud ülemmääradest suuremana. Kui komisjon peab vajalikuks hädaabireservi kasutada, esitab ta mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ettepaneku hädaabireservist vastavatele eelarveridadele ülekande tegemiseks. Igale komisjoni hädaabireservi kasutamise ettepanekule peab aga eelnema assigneeringute ümberjaotamise võimaluste uurimine. Samaaegselt ülekandeettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek hädaabireservi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas. Ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikliga 26. |
F. Euroopa Liidu Solidaarsusfond 26. Euroopa Liidu Solidaarsusfond on vastavalt asjaomasele alusaktile nähtud ette kiireloomulise finantsabi andmiseks katastroofide korral, mis leiavad aset liikmesriigi või kandidaatriigi territooriumil. Solidaarsusfondi jaoks kasutada olevate summade ülempiiriks on 1 miljard eurot aastas (jooksevhindades). Iga aasta 1. oktoobril jääb enne aasta lõppu tekkivate vajaduste rahuldamiseks kasutada vähemalt veerand aastasummast. Eelarvesse kandmata iga-aastast summat ei saa kanda üle järgnevatele aastatele. Erandjuhtudel ning juhul, kui solidaarsusfondi olemasolevatest rahalistest vahenditest katastroofi toimumise aastal ei piisa asjaomase alusaktiga määratletud abi andmiseks sellises suuruses, nagu eelarvepädev asutus vajalikuks peab, võib komisjon teha ettepaneku vahe rahastamiseks järgmisel aastal kasutada olevatest vahenditest. Solidaarsusfondi iga-aastane eelarvemaht ei tohi mingil juhul ületada 1 miljardit eurot. Kui asjakohases alusaktis toodud solidaarsusfondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Kui assigneeringuid on võimalik ümber jaotada selles rubriigis, kus on vajalikud täiendavad kulud, arvestab komisjon seda asjaomase eelarvevahendi teel vajaliku ettepaneku tegemise käigus vastavalt finantsmäärusele. Solidaarsusfondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse vajadusel eelarvesse I lisas toodud asjaomaste rubriikide ülemmääradest suuremana. Samaaegselt solidaarsusfondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek solidaarsusfondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas. |
G. Paindlikkusinstrument 27. Paindlikkusinstrumendi aastane ülemmäär on 200 miljonit eurot aastas (jooksevhindades) ja selle eesmärk on teataval eelarveaastal ja esitatud summa piires rahastada selgelt määratletud kulusid, mida ei saa rahastada ühe või mitme muu rubriigi ülemmäärade piires. Iga-aastasest summast kasutamata jäänud osa võib kanda üle kuni aastani n+2. Paindlikkusinstrumendi rakendamise puhul võetakse kõigepealt kasutusele ülekantud summad, alustades kõige varasemast. See osa n aasta summast, mida ei kasutata ära aastal n+2, tühistatakse. Komisjon teeb paindlikkusinstrumendi kasutamise ettepaneku pärast seda, kui ta on uurinud kõiki võimalusi jaotada assigneeringud ümber lisakulutusi eeldava rubriigi piires. Ettepanekus käsitletakse paindlikkusinstrumendi kasutamise põhimõtteid ja määratakse kindlaks kaetavad vajadused ja assigneeringute summa. Asjakohase eelarveaastaga seotud ettepaneku võib esitada eelarvemenetluse käigus. Komisjoni ettepanekut võetakse arvesse esialgses eelarveprojektis või lisatakse see finantsmääruse kohaselt vastavale eelarvet käsitlevale õigusaktile. Paindlikkusinstrumendi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Kokkuleppele jõutakse II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel. |
H. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fond 28. Euroopa Globaliseerumisega Kohanemise Fondi eesmärk on osutada täiendavat abi töötajatele, kes kannatavad maailma kaubanduse strukturaalsete muutuste tagajärgede tõttu, aidates neil uuesti integreeruda tööturule. Fond ei või ületada iga-aastast maksimaalset summat 500 miljonit eurot (jooksevhindades), mille võib eraldada varust, mis on tekkinud eelmise aasta kulude üldise ülemmäära ja/või kahe eelmise aasta jooksul tühistatud kulukohustuste assigneeringute raames, võtmata seejuures arvesse finantsraamistiku rubriigiga 1B seotud assigneeringuid. Assigneeringud kirjendatakse tavapärase eelarvemenetluse teel reservina Euroopa Liidu üldeelarvesse nii pea, kui komisjon on teinud kindlaks teise lõigu kohaselt määratletud piisavad varud ja/või tühistatud kulukohustused. Kui asjaomases alusaktis toodud fondi kasutamise tingimused on täidetud, teeb komisjon ettepaneku selle kasutuselevõtmiseks. Fondi kasutuselevõtmise otsuse langetavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ühiselt punkti 3 kohaselt. Samaaegselt fondi kasutuselevõtmise ettepaneku tegemisega algatab komisjon kolmepoolse menetluse, vajaduse korral lihtsustatud kujul, eesmärgiga saada mõlemalt eelarvepädevalt institutsioonilt nõusolek fondi kasutamise vajaduse ja vajaliku summa suuruse osas, ning esitab eelarvepädevatele institutsioonile ettepaneku ülekande tegemiseks asjakohastele eelarveridadele. Fondiga seotud ülekanded tehakse kooskõlas finantsmääruse artikli 24 lõikega 4. Vastavad kulukohustuste assigneeringud kantakse eelarve asjaomastesse rubriikidesse, vajadusel I lisas toodud ülemmääradest suuremana. |
I. Finantsraamistiku kohandamine laienemise korraldamiseks 29. Kui finantsraamistikuga hõlmatud ajavahemikul ühinevad Euroopa Liiduga uued liikmesriigid, kohandavad Euroopa Parlament ja nõukogu ühiselt komisjoni ettepaneku põhjal ja punkti 3 kohaselt finantsraamistikku, et võtta arvesse ühinemisläbirääkimiste tulemustest tingitud kulutusi. |
J. Finantsraamistiku kestus ja finantsraamistiku puudumise tagajärjed 30. Enne 1. juulit 2011 esitab komisjon ettepanekud uue keskpika tähtajaga finantsraamistiku vastuvõtmiseks. Kui mõlemad eelarvepädevad institutsioonid ei jõua uue finantsraamistiku suhtes kokkuleppele ja kui üks institutsioonidest ei lõpeta selgesõnaliselt kehtivat finantsraamistikku, kohandatakse kehtiva finantsraamistikuga hõlmatud viimase aasta ülemmäärasid kooskõlas punktiga 16 selliselt, et 2013. aasta ülemmäärad jäävad kehtima püsihindades väljendatuna. Kui Euroopa Liiduga ühinevad pärast 2013. aastat uued liikmesriigid ja kui seda vajalikuks peetakse, tehakse laiendatud finantsraamistikus ühinemisläbirääkimiste tulemuste arvesse võtmiseks vajalikud kohandused. |
II OSA – INSTITUTSIOONIDEVAHELISE KOOSTÖÖ PARANDAMINE EELARVEMENETLUSE KÄIGUS A. Institutsioonidevaheline koostöömenetlus 31. Institutsioonid lepivad kokku eelarveküsimusi käsitleva institutsioonidevahelise koostöö menetluse sisseseadmises. Selle koostöö üksikasjad on sätestatud II lisas. |
B. Eelarve koostamine 32. Komisjon esitab igal aastal esialgse eelarveprojekti, milles on näidatud ühenduse tegelikud rahastamisvajadused. Seejuures võtab ta arvesse: a) liikmesriikide prognoose seoses struktuurifondidega, b) assigneeringute kasutamise võimalusi, püüdes hoida kindlat suhet kulukohustustega seotud assigneeringute ja makseteks ettenähtud assigneeringute vahel, c) võimalusi algatada uusi tegevussuundi katseprojektide ja/või uute ettevalmistusmeetmete kaudu või jätkata lõpulejõudvaid mitmeaastasi meetmeid, olles eelnevalt hinnanud, kas finantsmääruse artikli 49 tähenduses on põhiõigusakti vastuvõtmise eeldused olemas (põhiõigusakti mõiste, põhiõigusakti vajalikkus rakendamisel ja erandite tegemisel), d) vajadust tagada, et kõik muutused kuludes eelmise aastaga võrreldes toimuvad eelarvedistsipliini nõuete kohaselt. Esialgsele eelarveprojektile lisatakse meetmete ülevaade, mis sisaldab finantsmääruse artikli 27 lõike 3 ja artikli 33 lõike 2 punkti d kohaselt nõutavaid andmeid (eesmärgid, näitajad ja hindamiseks vajalik teave). |
33. Institutsioonid väldivad võimaluse kohaselt ebaolulise suurusega tegevuskulude kandmist eelarvesse. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid kohustuvad ka arvesse võtma eelarve täitmise võimaluste hinnangut, mille komisjon on andnud oma esialgsetes projektides ja seoses jooksva eelarve täitmisega. Enne nõukogus toimuvat teist lugemist saadab komisjon Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehele kirja, mille koopia saadetakse teisele eelarvepädevale institutsioonile ja mis sisaldab komisjoni märkusi Euroopa Parlamendis esimesel lugemisel vastu võetud eelarveprojekti paranduste teostatavuse kohta. Mõlemad eelarvepädevad institutsioonid arvestavad nende märkustega seoses II lisa C osas toodud lepitusmenetlusega. Usaldusväärse finantsjuhtimise huvides ja mõju tõttu, mida eelarvenomenklatuuri jaotistes ning peatükkides tehtud olulised muudatused avaldavad komisjoni osakondade juhtimisaruandluse alastele kohustustele, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid lepitusmenetluse käigus kõiki selliseid olulisemaid muudatusi komisjoniga arutama. |
C. Kulude liigendamine 34. Institutsioonid käsitlevad kohustuslike kuludena asutamislepingutest või nendega kooskõlas vastuvõetud õigusaktidest kohustuslikult tulenevaid kulusid. |
35. Esialgses eelarveprojektis peab olema ettepanek iga uue eelarvepunkti ja iga muudetud õigusliku alusega eelarvepunkti liigitamiseks. Kui Euroopa Parlament ja nõukogu ei kiida heaks esialgses eelarveprojektis väljapakutud eelarveliigitust, uurivad nad asjakohase eelarvepunkti liigitamist III lisa põhjal. Kokkuleppele püütakse jõuda II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel. |
D. Mittekohustuslike kulude maksimaalne kasvumäär finantsraamistiku puudumise korral 36. Ilma et see piiraks punkti 13 esimese lõigu kohaldamist, lepivad institutsioonid kokku järgmises: a) Euroopa Parlamendi sõltumatu tegutsemisvaru EÜ asutamislepingu artikli 272 lõike 9 neljanda lõigu tähenduses, milleks on pool ülemmäärast, kehtib alates nõukogu poolt esimesel lugemisel eelarveprojekti koostamisest ja mis sisaldab ka võimalikke kirjalikke muutmisettepanekuid. Ülemmäära tuleb järgida aastaeelarve puhul, sealhulgas paranduseelarvete puhul. Ilma et see piiraks uue määra kehtestamist, jäävad ülemmäära kasutamata osad kasutatavaks ja neid võib kasutada paranduseelarve projektide menetlemisel; b) ilma et see piiraks alapunkti a kohaldamist, kui eelarvemenetluse käigus ilmneb, et menetluse lõpuleviimiseks on vaja kokku leppida uue mittekohustuslike kulude kasvumäära kehtestamises, mida kohaldatakse maksete assigneeringute suhtes, ja/või kulukohustuste assigneeringute suhtes kohaldatava uue määra kehtestamises (viimane määr võib esimesest erineda), püüavad institutsioonid II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse teel tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad omavahel kokkuleppele. |
E. Finantssätete lisamine õigusaktidesse 37. Igas kaasotsustamismenetluse raames vastu võetavas mitmeaastast programmi käsitlevas õigusaktis sisaldub säte, mille kohaselt vastav seadusandlik institutsioon määrab kindlaks sellise programmi rahastamispaketi. See summa on eelarvepädevatele institutsioonidele iga-aastase eelarvemenetluse käigus peamiseks juhiseks. Eelarvepädevad institutsioonid ja komisjon, viimane oma esialgse eelarveprojekti koostamisel, kohustuvad kogu asjaomase programmi kestel sellest summast mitte üle 5% kõrvale kalduma, välja arvatud juhul, kui ilmnevad uued, objektiivsed ja pikaajalised asjaolud, mis on programmi rakendamise tulemusi silmas pidades selgesõnaliselt ja täpselt põhjendatud ja mis on eeskätt kindlaks tehtud hindamiste käigus. Sellistest asjaoludest tingitud summa suurenemine peab jääma asjaomase rubriigi puhul kehtiva ülemmäära piiresse, ilma et see piiraks käesolevas kokkuleppes nimetatud vahendite kasutamist. Käesolev punkt ei kehti kaasotsustamismenetluse raames eraldatud ühtekuuluvuse-eesmärgiliste ja liikmesriikide poolt sihtotstarbeliselt eraldatud assigneeringute kohta, millega kaasneb kogu programmi kestust hõlmav rahastamispakett. |
38. Mitmeaastasi programme käsitlevad õigusaktid, mida ei võeta vastu kaasotsustamismenetluse raames, ei sisalda "vajalikuks peetavat summat". Kui nõukogu soovib kindlaks määrata lähtesumma, käsitletakse seada seadusandja tahte väljendusena ja see ei mõjuta eelarvepädevate institutsioonide pädevust, mis on määratletud EÜ asutamislepingus. Käesolevale sättele osutatakse kõikides õigusaktides, mis sisaldavad sellist lähtesummat. Kui kõnealuses summas on kokku lepitud Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis[4] sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, käsitletakse seda lähtesummana käesoleva kokkuleppe punkti 37 tähenduses.
|
39. Finantsmääruse artiklis 28 sätestatud finantsselgitus kajastab väljapakutud programmi eesmärke rahaliselt ja sisaldab ajakava kogu programmi kehtivusajaks. Vajaduse korral muudetakse finantsselgitust esialgse eelarveprojekti koostamisel, võttes arvesse programmi rakendamise seisu. Muudetud selgitus edastatakse eelarvepädevatele institutsioonidele siis, kui esitatakse esialgne eelarveprojekt ja pärast eelarve vastuvõtmist. |
40. Punkti 13 esimeses lõigus nimetatud mittekohustuslike kulude suurendamise ülemmäärade piires kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid respekteerima kulukohustuste assigneeringute jaotust nii, nagu see on struktuurimeetmeid, maaelu arengut ja Euroopa Kalandusfondi käsitlevates põhiaktides sätestatud. |
F. Kalanduslepingutega seotud kulud 41. Institutsioonid lepivad kokku, et kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse IV lisas sätestatud korras. |
G. Ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) rahastamine 42. ÜVJP kulutuste puhul, mis kirjendatakse Euroopa ühenduste üldeelarvesse Euroopa Liidu lepingu artikli 28 kohaselt, püüavad institutsioonid II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus ja komisjoni koostatud esialgse eelarveprojekti põhjal jõuda igal aastal kokkuleppele ühenduse eelarvesse kirjendatavate tegevuskulude summas ja selle summa jaotuses ÜVJPd käsitleva eelarvepeatüki artiklite vahel, mis on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. Kui kokkuleppele ei jõuta, kirjendavad Euroopa Parlament ja nõukogu eelarvesse eelmises eelarves sisaldunud summa või siis esialgses eelarveprojektis väljapakutud summa, kumb iganes on väiksem. ÜVJPga seotud tegevuskulude üldsumma kirjendatakse täies ulatuses ühte eelarvepeatükki (ÜVJP) ja jaotatakse selle peatüki artiklite vahel nagu on välja pakutud käesoleva punkti neljandas lõigus. See summa katab tegelikud eeldatavad vajadused, mida hinnatakse esialgse eelarveprojekti koostamise raames, lähtudes igal aastal nõukogu poolt tehtavatest prognoosidest, ning see sisaldab piisava varu ettenägemata meetmeteks. Vahendeid reservi ei kirjendata. Iga artikkel hõlmab juba vastuvõetud akte, kavandatud, kuid veel vastuvõtmata akte ja kõik tulevasi - s.t ettenägemata - akte, mis nõukogu võtab vastu asjaomasel eelarveaastal. Kuna finantsmääruse kohaselt on komisjonil õigus assigneeringuid ÜVJP eelarvepeatüki piires artiklite vahel iseseisvalt ümber paigutada, tagades sellega ÜVJP meetmete kiireks rakendamiseks vajalik paindlikkus. Juhul kui eelarveaastaks ettenähtud ÜVJP eelarvepeatükist ei piisa vajalike kulude katmiseks, püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal ja punktis 25 toodut arvesse võttes küsimust kiirkorras lahendada. ÜVJP eelarvepeatükis võiksid artiklid, mille alla ÜVJP meetmed kirjendatakse, olla järgmised: – kriisiohjeoperatsioonid, konfliktide ärahoidmine, lahendamine ja stabiliseerimine ning rahu- ja julgeolekuprotsesside järelevalve ja elluviimine, – tuumarelva leviku tõkestamine ja desarmeerimine, – erakorralised meetmed, – ettevalmistavad ja järelmeetmed, – Euroopa Liidu eriesindajad. Institutsioonid lepivad kokku, et 2007.–2013. aastaks tehakse kättesaadavaks vähemalt 1 740 miljonit eurot ja et kolmandas taandes nimetatud artikli alla kirjendatud meetmeteks antav summa ei või ületada 20% ÜVJP eelarvepeatüki üldsummast. |
43. Igal aastal peab nõukogu eesistujariik Euroopa Parlamendiga nõu tulevikku suunatud nõukogu dokumendi üle, mis esitatakse vastava aasta 15. juuniks ja milles määratakse kindlaks ÜVJP peamised aspektid ja põhivalikud, sealhulgas rahaline mõju Euroopa Liidu üldeelarvele ja hinnang aastal n-1 käivitatud meetmetele. Lisaks peab nõukogu eesistujariik hoidma Euroopa Parlamenti toimuvaga kursis, korraldades selleks ÜVJP küsimustes toimuva korrapärase poliitilise dialoogi raames vähemalt viis korda aastas ühiseid konsultatiivkohtumisi, milles lepitakse kokku hiljemalt enne nõukogus korraldatavat teist lugemist toimuval lepituskohtumisel. Konsultatiivkohtumistel osalevad: – Euroopa Parlament: kahe asjaomase parlamendikomisjoni juhatused – nõukogu: suursaadik (poliitika- ja julgeolekukomitee esimees). Komisjon kaasatakse ja ta osaleb neil kohtumistel. Iga kord, kui nõukogu võtab vastu ÜVJPga seotud otsuse, millega kaasnevad kulutused, saadab ta viivitamata ja igal juhul mitte hiljem kui viis päeva pärast lõpliku otsuse tegemist Euroopa Parlamendile kavandatud kulude eelarvestuse (finantsselgituse), mis käsitleb eeskätt neid kulusid, mis on seotud ajakava ja kaasatavate töötajatega ning ruumide ja muu infrastruktuuri kasutamise, sõidukite, koolitusvajaduste ja julgeolekukorraldusega. Kord kvartalis annab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele teavet ÜVJP meetmete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. |
III OSA – ELi VAHENDITE USALDUSVÄÄRNE FINANTSJUHTIMINE |
A. Ühenduse vahendite tõhusa ja integreeritud sisekontrolli tagamine 44. Institutsioonid nõustuvad, et on oluline tugevdada sisekontrolli ilma halduskoormust suurendamata, mille eelduseks on sisekontrolli aluseks olevate õigusaktide lihtsustamine. Seoses sellega seatakse prioriteediks usaldusväärne finantsjuhtimine, et saavutada ühiselt hallatavate vahendite puhul positiivne kinnitav avaldus. Selleks võiks kehtestada asjakohased sätted vastavates põhiõigusaktides. Osana liikmesriikide auditiasutuste kasvanud ülesannetest struktuurifondide puhul ja pidades kinni riikide põhiseaduslikest nõuetest, annavad nimetatud auditiasutused hinnangu sellele, kas fondide juhtimine ja kontrollisüsteemid on kooskõlas ühenduse eeskirjadega. Seega kohustuvad liikmesriigid tegema igal aastal asjakohasel siseriiklikul tasandil kokkuvõtte olemasolevatest audititest ja kinnitustest. |
B. Finantsmäärus 45. Institutsioonid nõustuvad, et käesolevat kokkulepet ja eelarvet rakendatakse usaldusväärse finantsjuhtimise raames, mis põhineb säästlikkuse, tõhususe, mõjususe, finantshuvide kaitse, halduskulude proportsionaalsuse ja kasutajasõbralike menetluste põhimõttel. Institutsioonid võtavad asjakohaseid meetmeid, eriti finantsmääruses, mis tuleks vastu võtta Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, et saavutataks kokkulepe samuti nagu 2002. aastal. |
C. Finantsplaneering 46. Komisjon esitab kaks korda aastas, esiteks mais/juunis (koos esialgse eelarveprojekti juurde kuuluvate dokumentidega) ja seejärel detsembris/jaanuaris (pärast eelarve vastuvõtmist) täieliku finantsplaneeringu finantsraamistiku rubriikide 1A, 2 (keskkonna ja kalanduse osas), 3A, 3B ja 4 kohta. See dokument peab olema jaotatud rubriikide, poliitikavaldkondade ja eelarveridade järgi ja hõlmama järgmist: a) kehtivad õigusaktid, eristades seejuures mitmeaastaseid programme ja iga-aastaseid meetmeid: – mitmeaastaste programmide puhul peaks komisjon osutama, millise menetluse alusel need on vastu võetud (kaasotsustus- või nõuandemenetlus), milline on nende kestus ja kontrollsumma ning kui suur on nende halduskulude osakaal; – iga-aastaste meetmete (katseprojektid, ettevalmistusmeetmed ja ametite tegevus) ja komisjoni institutsiooniliste õiguste raames rahastatavate meetmete puhul peaks komisjon teatama mitmeaastased prognoosid ja (katseprojektide ja ettevalmistavate meetmete puhul) II lisa D osas lubatud ülemmäärade suhtes jäävad varud; b) menetluses olevad õigusaktide ettepanekud: menetluses olevad komisjoni ettepanekud, milles osutatakse eelarvereale (madalam tase), peatükile ja poliitikavaldkonnale. Tuleks luua mehhanism, mis võimaldaks uue ettepaneku vastuvõtmise korral tabelid ajakohastada, et hinnata ettepaneku finantsmõju. Komisjon peaks kaaluma, kuidas teha finantsplaneeringusse ristviited kavandatavatele õigusaktidele, et muuta prognoosid täpsemaks ja usaldusväärsemaks. Iga õigusloomeettepaneku puhul peaks komisjon märkima, kas see on kaasatud mai-detsembri finantsplaneeringusse. Eelkõige tuleks eelarvepädevaid institutsioone teavitada järgmisest: a) kõik vastuvõetud uued õigusaktid, mida ei ole kaasatud mai-detsembri dokumentidesse (koos vastavate summadega); b) kõik menetletavad õigusaktide ettepanekud, mida ei ole kaasatud mai-detsembri dokumentidesse (koos vastavate summadega); c) komisjoni iga-aastases õigusloomeprogrammis ettenähtud õigusaktid märkega selle kohta, kas neil on tõenäoliselt finantsmõju (jah/ei). Vajadusel peaks komisjon osutama finantsplaneeringu muutustele, mis tulenevad uutest õigusaktide ettepanekutest. Komisjoni poolt esitatud andmete põhjal tuleks teha olukorrast kokkuvõte igal institutsioonidevahelises kokkuleppes sätestatud kolmepoolsel kohtumisel, nagu on ette nähtud käesolevas kokkuleppes. |
D. Ametid ja Euroopa koolid 47. Koostades ettepanekut uue ameti loomise kohta, hindab komisjon selle eelarvelist mõju asjaomasele kulurubriigile. Tuginedes neile andmetele ja ilma et see piiraks ameti loomist reguleerivate õiguslike menetluste kohaldamist, võtavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid eelarvealase koostöö raames endale kohustuse jõuda ameti rahastamise küsimuses aegsasti kokkuleppele. Uue Euroopa kooli kavandamisel kasutatakse sarnast menetlust. |
E. Struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi korrigeerimine sõltuvalt nende kasutamist mõjutavatest asjaoludest 48. Kui pärast 1. jaanuari 2007 võetakse vastu uued eeskirjad või programmid, mis reguleerivad struktuurifondide, Ühtekuuluvusfondi, Maaelu Arengu fondi ja Euroopa Kalandusfondi tegevust, kohustuvad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid andma komisjoni ettepanekul loa kanda 2007. aastal kasutamata jäänud vahendid, mis ületavad vastavaid kulude ülemmäärasid, üle järgmistesse aastatesse. Euroopa Parlament ja nõukogu otsustavad 2007. aastal kasutamata jäänud vahendite ülekandmist käsitlevate komisjoni ettepanekute üle enne 1. maid 2008 punkti 3 kohaselt. |
F. Uued rahastamisvahendid 49. Institutsioonid nõustuvad, et kaasrahastamismehhanismide kasutuselevõtmine on vajalik, et suurendada rahastajatele pakutavate stiimulite kaudu Euroopa Liidu eelarve mõjujõudu. Institutsioonid on nõus toetama sobivate mitmeaastaste rahastamisvahendite väljatöötamist, mis elavdaksid avaliku ja erasektori investeeringuid. Esialgse eelarveprojekti esitamisel teeb komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele aruande Euroopa Investeerimispanga, Euroopa Investeerimisfondi ja Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupanga rahastatud meetmete kohta, millega toetatakse investeerimist uurimis- ja arendustegevusse, üleeuroopalistesse võrkudesse ning väikestesse ja keskmise suurusega ettevõtjatesse. |
I LISA
FINANTSRAAMISTIK AASTATEKS 2007–2013
II LISA
INSITUTSIOONIDEVAHELINE KOOSTÖÖ EELARVESEKTORIS
A osa Seejärel, kui komisjoni poolt igal aastal esitatavat poliitikastrateegiat arvestades on finantsraamistikku järgmiseks rahandusaastaks tehnilised kohandused sisse viidud kutsutakse enne esialgse eelarveprojekti osas otsuse langetamist selle aastaeelarve võimalike prioriteetide arutamiseks kokku kolmepoolne nõupidamine. Seejuures arvestatakse vajalikul määral institutsioonide pädevusega ja järgmise rahandusaasta ning finantsraamistikuga kaetud järgnevate rahandusaastate vajaduste ettenähtavate muutustega. Veel võetakse arvesse pärast algse finantsraamistiku koostamist ilmnenud uusi arenguid, mis võivad Euroopa Liidu eelarvele olulist ja püsivat mõju avaldada. |
B osa Kohustuslike kulude puhul määrab komisjon oma esialgse eelarveprojekti esitamisel kindlaks: a) uute või kavandatavate õigusaktidega seotud assigneeringud; b) eelmise eelarve vastuvõtmisel kehtinud õigusaktide kohaldamisest tulenevad assigneeringud. Komisjon hindab hoolikalt õigusaktidest tulenevate ühenduse kohustuste rahalist mõju. Vajaduse korral ajakohastab ta oma hinnangut eelarvemenetluse käigus. Ta esitab eelarvepädevatele institutsioonidele viimaste nõudmisel kõik asjakohased põhjused. Kui komisjon seda vajalikuks peab, võib ta esitada mõlemale eelarvepädevale institutsioonile ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku, et ajakohastada esialgses eelarveprojektis põllumajanduskulude eelarvestuse aluseks olevaid arvnäitajaid ja/või parandada asjakohase eelarveaasta 1. jaanuaril kehtivaid kalanduskokkuleppeid käsitlevate värskeimate kättesaadavate andmete põhjal nende assigneeringute vahelist jaotust, mis on kirjendatud rahvusvaheliste kalanduskokkulepetega seotud tegevuskulude alla ja mis on kirjendatud reservi. See kirjalik muutmisettepanek tuleb saata mõlemale eelarvepädevale institutsioonile enne oktoobri lõppu. Kui see esitatakse nõukogule vähem kui üks kuu enne esimest lugemist Euroopa Parlamendis, vaatab nõukogu ad hoc kirjaliku muutmisettepaneku läbi üldjuhul siis, kui eelarveprojekt on nõukogus teisel lugemisel. Seepärast püüavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid enne eelarveprojekti teist lugemist nõukogus täita vajalikud tingimused, et kumbki neist saaks kirjaliku muutmisettepaneku vastu võtta ühel lugemisel. |
C osa 1. Kõikide kulude jaoks seatakse sisse lepitusmenetlus. 2. Lepitusmenetluse eesmärk on: a) jätkata arutelu kulude üldsuundumuse vallas ja seoses sellega järgmise aasta eelarve üldsuundade küsimuses, võttes arvesse komisjoni esialgset eelarveprojekti; b) tagada, et mõlemad eelarvepädevad institutsioonid jõuavad kokkuleppele: –B osa alapunktides a ja b osutatud assigneeringutes, sealhulgas nendes, mis on pakutud välja B osas osutatud ad hoc kirjalikus muutmisettepanekus, – eelarvesse mittekohustuslike kulude tarvis kirjendatavates summades käesoleva kokkuleppe punkti 40 kohaselt, ja –eelkõige küsimustes, mille puhul viidatakse käesolevas kokkuleppes sellele menetlusele. 3. Menetlus algab kolmepoolse kohtumisega, mis kutsutakse kokku aegsasti, et institutsioonid saaksid kokku leppida hiljemalt kuupäevaks, mille nõukogu on määranud oma eelarveprojekti koostamiseks. Selle kolmepoolse kohtumise tulemuste suhtes kohaldatakse nõukogu ja Euroopa Parlamendi delegatsioonide vahelist lepitusmenetlust, milles osaleb ka komisjon. Kui kolmepoolsel kohtumisel ei lepita kokku teisiti, toimub lepituskohtumine samade osaliste tavapärasel koosolekul päeval, mille nõukogu on määranud eelarveprojekti koostamiseks. 4. Vajadusel toimub enne Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist uus kolmepoolne kohtumine kas komisjoni kirjalikul ettepanekul või Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimehe või nõukogu (eelarveküsimuste eest vastutava koosseisu) eesistuja kirjalikul taotlusel. Otsuse, kas korraldada selline kolmepoolne kohtumine, võtavad institutsioonid vastu pärast nõukogu poolt eelarveprojekti vastu võtmist ja enne kui Euroopa Parlamendi eelarvekomisjon hääletab parandusi esimesel lugemisel. 5. Institutsioonid jätkavad lepitusmenetlust pärast mõlemas eelarvepädevas institutsioonis toimuvat eelarve esimest lugemist tagamaks, et jõutakse kokkuleppele kohustuslikes ja mittekohustuslikes kuludes, ja eelkõige arutamaks B osas osutatud võimalikku ad hoc kirjalikku muutmisettepanekut. Selleks korraldatakse kolmepoolne kohtumine pärast Euroopa Parlamendis toimuvat esimest lugemist. Kolmepoolse kohtumise tulemusi arutatakse teisel lepitusnõupidamisel, mis korraldatakse nõukogus toimuva teise lugemise päeval. Vajaduse korral jätkavad institutsioonid oma arutelu mittekohustuslike kulude küsimuses pärast nõukogus toimuvat teist lugemist. 6. Nendel kolmepoolsetel kohtumistel juhivad institutsioonide delegatsioone nõukogu (eelarveküsimuste eest vastutava koosseisu) eesistuja, Euroopa Parlamendi eelarvekomisjoni esimees ja eelarve eest vastutav komisjoni liige. 7. Kumbki eelarvepädev institutsioon võtab vajalikke meetmeid tagamaks, et võimalikke lepitusmenetluse käigus saavutatud tulemusi võetakse arvesse kogu eelarvemenetluse vältel. |
D osa Et komisjonil oleks piisavalt aega eelarvepädeva institutsiooni poolt sisse viidud muudatuste teostatavust hinnata, uusi ettevalmistusmeetmeid/katseprojekte käivitada või käimasolevate kestust pikendada, teavitavad mõlemad eelarvepädevad institutsioonid komisjoni juuni keskpaigaks oma vastavatest kavatsustest, nii et esimesed arutelud võiksid toimuda juba nõukogus peetava esimese lugemise ajal korraldataval lepituskohtumisel. Jõusse jäävad ka C osas ette nähtud lepitusmenetluse järgmised etapid, samuti käesoleva kokkuleppe punktis 36 toodud eelarve täidetavust käsitlevad sätted. Lisaks lepivad institutsioonid kokku selles, et katseprogrammideks eraldatavate assigneeringute kogusumma ei ületa ühelgi eelarveaastal 40 miljonit eurot. Veel nõustuvad nad piirama uuteks ettevalmistusmeetmeteks ette nähtud assigneeringute summat igal eelarveaastal 50 miljoni euroga ja ettevalmistusmeetmeteks mõeldud kulukohustuste täitmiseks tegelikult määratud assigneeringute kogusummat 100 miljoni euroga. |
III LISA
KULUDE LIIGENDUS
1. RUBRIIK |
Jätkusuutlik kasv |
|
1A |
Konkurentsivõime majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
Mittekohustuslikud kulud (MKK) |
1B |
Ühtekuuluvus majanduskasvu ja tööhõive tagamiseks |
MKK |
2. RUBRIIK |
Loodusvarade kaitse ja majandamine |
MKK |
|
Välja arvatud: |
|
|
Ühise põllumajanduspoliitika kulud seoses turumeetmete ja otsetoetustega, sealhulgas kalandusele ja kolmandate pooltega sõlmitud kalanduslepetele suunatud turumeetmed |
Kohustuslikud kulud (KK) |
3. RUBRIIK |
Kodakondsus, vabadus, turvalisus ja õigus |
MKK |
3A |
Vabadus, turvalisus ja õigus |
MKK |
3B |
Kodakondsus |
MKK |
4. RUBRIIK |
EL kui ülemaailmne partner |
MKK |
|
Välja arvatud: |
|
|
Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel sõlmitud rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevad kulud |
KK |
|
Maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele või institutsioonidele |
KK |
|
Maksed laenutagatusfondi |
KK |
5. RUBRIIK |
Halduskulud |
MKK |
|
Välja arvatud: |
|
|
Pensionid ja lahkumistoetused |
KK |
|
Teenistussuhte lõpetamisega seotud hüvitised ja mitmesugused toetused |
KK |
|
Õigusabikulud |
KK |
|
Kahjutasud |
KK |
6. RUBRIIK |
Kompensatsioonid |
KK |
| ||
IV LISA
KALANDUSLEPINGUTEST TULENEVATE KULUDE RAHASTAMINE
A osa Kalanduskokkulepetega seotud kulusid rahastatakse kahest kalanduspoliitika valdkonda kuuluvast eelarvepunktist (lähtudes tegevuspõhisest eelarveliigitusest): a) rahvusvahelised kalanduskokkulepped (11 03 01); b) maksed rahvusvahelistele organisatsioonidele (11 03 02). Kõik summad, mis on seotud kokkulepete ja nende protokollidega, mis kehtivad asjakohase aasta 1. jaanuaril, kirjendatakse eelarverubriiki 11 03 01. Summad, mis on seotud kõikide uute või pikendatavate kokkulepetega, mis jõustuvad pärast asjakohase aasta 1. jaanuari, määratakse rubriiki 40 02 41 02 – Reservid/liigendatud assigneeringud (kohustuslikud kulud). |
B osa II lisa C osas sätestatud lepitusmenetluse käigus püüavad Euroopa Parlament ja nõukogu komisjoni ettepaneku põhjal kokku leppida eelarverubriikidesse ja reservi kirjendatavates summades. |
C osa Komisjon kohustub Euroopa Parlamendile korrapäraselt teatama läbirääkimiste ettevalmistamisest ja käigust, sealhulgas nende mõjust eelarvele. Kalanduskokkulepetega seotud seadusandliku menetluse käigus kohustuvad institutsioonid tegema kõik tagamaks, et kõik toimingud tehakse võimalikult kiiresti. Kui kalanduskokkulepetega seotud assigneeringutest (sealhulgas reservist) ei piisa, esitab komisjon eelarvepädevale institutsioonile teabe, mida on vaja olukorra põhjuste ja kehtestatud menetluste raames võimalike vastuvõetavate meetmete üle arvamuste vahetamiseks, mis toimub kolmepoolse kohtumisena, mis võib olla lihtsustatud vormis. Vajaduse korral pakub komisjon välja sobivad meetmed. Igal veerandaastal esitab komisjon eelarvepädevatele institutsioonidele üksikasjalikud andmed kehtivate kokkulepete rakendamise ja aasta järelejäänud osa käsitlevate finantsprognooside kohta. |
DEKLARATSIOONID |
1. Komisjoni deklaratsioon hinnangu andmise kohta institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimisele Komisjon koostab institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 7 kohaselt 2009. aasta lõpuks institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimise kohta aruande, lisades sellele vajadusel asjakohased ettepanekud. |
2. Deklaratsioon institutsioonidevahelise kokkuleppe punkti 27 kohta Komisjon teavitab iga-aastase eelarvemenetluse raames eelarvepädevaid institutsioone institutsioonidevahelise kokkuleppe punktis 27 osutatud paindlikkusinstrumendi jaoks kasutada olevatest summadest. Kui paindlikkusinstrumendist otsustatakse võtta kasutusele üle 200 miljoni euro, tuleb alati teha ka ülekandmisotsus. |
3. Deklaratsioon finantsraamistiku läbivaatamise kohta 1. Komisjonil on vastavalt Euroopa Ülemkogu järeldustele palutud teostada täielik ja laiaulatuslik läbivaatamine, mis hõlmaks kõiki ELi kulude (k.a ühine põllumajanduspoliitika) ja vahenditega (k.a Ühendkuningriigi tagasimakse) seotud küsimusi ning koostada 2008.–2009. aastal aruanne. Läbivaatamisega peaks kaasnema hinnang institutsioonidevahelise kokkuleppe toimimisele. Euroopa Parlament kaasatakse kõikidesse läbivaatamise etappidesse, lähtudes järgmistest sätetest: – komisjoni teostatavale läbivaatamisele järgnevas uurimisetapis tagatakse, et Euroopa Parlamendiga toimuvad asjakohased arutelud, mis põhinevad tavapärasel institutsioonidevahelisel poliitilisel dialoogil, ja et Euroopa Parlamendi seisukohti võetakse nõuetekohaselt arvesse; – vastavalt oma 2005. aasta detsembris toimunud kohtumise järeldustele saab Euroopa Ülemkogu teha otsuseid kõikides läbivaatamisega seotud küsimustes. Euroopa Parlament kaasatakse vastavalt asjaomastele menetlustele kõikidesse ametlikesse järelmeetmetesse, arvestades täielikult tema olemasolevaid õigusi. 2. Komisjon kohustub võtma läbivaatamise tulemuste esitamisele eelneva konsulteerimise ja arupidamise raames arvesse põhjalikku arvamustevahetust, mille ta teostab Euroopa Parlamendiga olukorra analüüsimiseks. Komisjon on teadlik ka tema kavatsusest kutsuda omavahendite süsteemi läbivaatamiseks kokku Euroopa Parlamenti ja liikmesriikide parlamente ühendav konverents. Komisjon arvestab selliste konverentside tulemusi kui panust sellesse konsulteerimisprotsessi. Ollakse ühel meelel, et komisjon esitab ettepanekud omal vastutusel. |
4. Deklaratsioon demokraatliku järelevalve ja välistegevuse sidususe kohta Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon võtavad teadmiseks vajaduse muuta ratsionaalsemaks erinevaid välistegevusega seotud akte. Nad nõustuvad, et selline Euroopa Liidu tegevuse sidusust ja operatiivsust suurendav aktide ratsionaalsemaks muutmine ei tohiks mõjutada ei seadusandliku võimu õigusi (eelkõige tema poliitilist kontrolli strateegiliste otsuste üle) ega eelarvepädeva võimu õigusi. Need põhimõtted peaksid kajastuma asjaomastes eeskirjades, mis peaksid vajadusel hõlmama ka asjakohase poliitika sisu ja soovituslikku vahendite jaotust ning läbivaatamistingimust, mis tagaks hiljemalt pärast kolme aasta möödumist hinnangu andmise eeskirjade toimimisele. Vastavalt kaasotsustamismenetluse käigus vastu võetud põhiõigusaktidele teavitab komisjon korrapäraselt Euroopa Parlamenti ja nõukogu ning konsulteerib nendega, saates neile riiklike, piirkondlike ja temaatiliste strateegiadokumentide eelnõud. Kui nõukogu teeb käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppe kehtivuse ajal otsuse võimaliku kandidaatriigi ülemineku kohta ühinemiseelsesse staatusesse, muudab komisjon vastavalt ühinemiseelse abi rahastamisvahendi (IPA) määruse artiklile 4 näitlikku mitmeaastast raamistikku ning edastab selle Euroopa Parlamendile ja nõukogule, et võtta arvesse sellisest üleminekust tulenevaid kulutusi. Komisjon esitab esialgses eelarveprojektis sellise liigenduse, mis tagab eelarvepädevatele institutsioonidele välistegevuse puhul nende õigused. |
5. Komisjoni deklaratsioon demokraatliku järelevalve ja välistegevuse sidususe kohta Komisjon kohustub algatama Euroopa Parlamendiga riiklike, piirkondlike ja temaatiliste strateegiadokumentide sisu üle korrapärase dialoogi ja võtma parlamendi seisukohti nende strateegiate elluviimisel nõuetekohaselt arvesse. Arutelu võimalike kandidaatriikide ülemineku üle ühinemiseelsesse etappi käesoleva institutsioonidevahelise kokkuleppega hõlmatud ajal moodustab osa nimetatud dialoogist. |
6. Deklaratsioon finantsmääruse läbivaatamise kohta Finantsmääruse läbivaatamise raames kohustuvad institutsioonid parandama eelarve täitmist ning suurendama ühenduse-poolse rahastamise märgatavust ja kasu kodanike jaoks ilma, et seataks kahtluse alla tänu finantsmääruse 2002. aasta ümbersõnastusele saavutatud edusamme. Samuti püüavad institutsioonid leida finantsmääruse ja selle rakendamiseeskirjade läbivaatamisega seoses peetavate läbirääkimiste viimases etapis võimalikult sobiva tasakaalu finantshuvide kaitse, halduskulude proportsionaalsuse ja menetluste lihtsuse vahel. Finantsmäärus vaadatakse läbi komisjoni muudetud ettepaneku alusel Euroopa Parlamendi, nõukogu ja komisjoni 4. märtsi 1975. aasta ühisdeklaratsioonis sätestatud lepitusmenetluse kohaselt, et saavutataks kokkulepe samuti nagu 2002. aastal. Samuti püüdlevad institutsioonid tiheda ja konstruktiivse institutsioonidevahelise koostöö poole rakenduseeskirjade kiireks vastuvõtmiseks, et lihtsustada rahastamismenetlusi ning tagada samal ajal ühenduse finantshuvide kaitstuse kõrge tase. Euroopa Parlament ja nõukogu kohustuvad lõpetama finantsmäärust käsitlevad läbirääkimised õigeaegselt, et see jõustuks võimalusel 1. jaanuaril 2007. |
7. Komisjoni deklaratsioon finantsmääruse läbivaatamise kohta Komisjon võtab endale finantsmääruse läbivaatamise raames järgmised kohustused: – teavitada Euroopa Parlamenti ja nõukogu, kui ta peab õigusakti ettepanekus vajalikuks kalduda kõrvale finantsmääruse sätetest, ja seda konkreetselt põhjendada; – tagada oluliste õigusakti ettepanekute ja nende sisuliste muudatuste puhul süstemaatiline õigusliku mõju hindamine, võttes nõuetekohaselt arvesse subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtet. |
8. Deklaratsioon uute rahastamisvahendite kohta Euroopa Parlament ja nõukogu kutsuvad komisjoni ja Euroopa Investeerimispanka (EIP) üles esitama vastavalt oma pädevusvaldkonnas ettepanekud, et: - vastavalt Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldustele suurendada EIPi võimet anda uurimis- ja arendustegevuseks mõeldud laene ja tagatisi 2007.–2013. aastal kuni 10 miljardi euroni, kusjuures riskijagamisrahastu varudest saadav EIPi panus moodustab sellest kuni 1 miljard eurot; - üleeuroopalistele võrkudele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele mõeldud laenude ja tagatiste summat tõstetaks vastavalt ligikaudu 20 miljardi euroni ja 30 miljardi euroni, kusjuures EIPi panus moodustaks vastavalt reservidest kuni 0,5 miljardit eurot (üleeuroopalised võrgud) ja kuni 1 miljard eurot (konkurentsivõime ja uuendustegevus). |
9. Euroopa Parlamendi deklaratsioon toetuste vabatahtliku ümbersuunamise kohta Euroopa Parlament võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldused, mis käsitlevad ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kulude ja otsemaksete vabatahtlikku ümbersuunamist maaelu arengusse kuni 20% ulatuses ja turuga seotud kulude vähendamist. Kui selle ümbersuunamise üksikasjalik kord on ette nähtud vastavates õigusaktides, hindab Euroopa Parlament nende sätete sobivust ELi põhimõtetega, nagu konkurentsieeskirjad ja muud; Euroopa Parlament jätab endale praegu õiguse võtta seisukoht menetluse tulemuste kohta. Euroopa Parlament leiab, et 2008.–2009. aasta läbivaatamise raames oleks kasulik anda hinnang põllumajanduse kaasrahastamise küsimusele. |
10. Komisjoni deklaratsioon toetuste vabatahtliku ümbersuunamise kohta Komisjon võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järelduste punkti 62, mille kohaselt liikmesriigid võivad üle kanda täiendavad summad ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kuludest ja otsemaksetest maaelu arengusse kuni 20% ulatuses summadest, mis laekuvad neile turuga seotud kuludest ja otsemaksetest. Selle ümbersuunamise korra ette nägemisel vastavates õigusaktides püüab komisjon luua võimaluse toetuste vabatahtlikuks ümbersuunamiseks, tehes samal ajal kõik, et selline süsteem oleks võimalikult täpselt kooskõlas maaelu arengu poliitikat reguleerivate põhiliste eeskirjadega. |
11. Euroopa Parlamendi deklaratsioon Natura 2000 kohta Euroopa Parlament väljendab muret Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järelduste pärast, mis on seotud ühise põllumajanduspoliitika turuga seotud kulude ja otsemaksete vähendamisega ja selle tagajärgedega Natura 2000 kaasrahastamisele ühenduse poolt. Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles hindama enne uute ettepanekute tegemist nende sätete tagajärgi. Euroopa Parlament leiab, et Natura 2000 integreerimisele struktuurifondidesse ja maaelu arengusse tuleks anda asjakohane eelis. Seadusandliku võimu osana jätab Euroopa Parlament endale õiguse võtta seisukoht menetluse tulemuste kohta. |
12. Euroopa Parlamendi deklaratsioon erasektori poolse kaasrahastamise ja käibemaksu kasutamise kohta ühtekuuluvuse toetamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise puhul Euroopa Parlament võtab teatavaks Euroopa Ülemkogu 2005. aasta detsembri järeldused, mis käsitlevad automaatse kulukohustustest vabastamise põhimõtte n+3 ajutist kohaldamist; Euroopa Parlament kutsub komisjoni üles tagama asjakohaste õigusaktide kehtestamisel üksikasjaliku korra selle põhimõtte rakendamiseks, et tagada ühised eeskirjad erasektori poolse kaasrahastamise ja käibemaksu kasutamise kohta ühtekuuluvuse toetamiseks majanduskasvu ja töökohtade loomise puhul. |
13. Euroopa Parlamendi deklaratsioon vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala rahastamise kohta Euroopa Parlament leiab, et komisjon peaks esialgses eelarveprojektis tähelepanelikult hindama vabaduse, turvalisuse ja õiguse valdkonnas kavandatavaid meetmeid ning et nende meetmete rahastamise üle tuleks pidada aru institutsioonidevahelise kokkuleppe II lisas ettenähtud menetluse raames. |
MENETLUS
Pealkiri |
Eelarvedistsipliini ja usaldusväärset finantsjuhtimist käsitleva institutsioonidevahelise kokkuleppe (IIA) sõlmimine | ||||||
Menetluse number |
|||||||
Vastutav komisjon |
AFCO | ||||||
Raportöör(id) |
Sérgio Sousa Pinto |
| |||||
Endine raportöör / Endised raportöörid |
|
| |||||
Arutamine parlamendikomisjonis |
22.2.2006 |
6.4.2006 |
|
|
| ||
Vastuvõtmise kuupäev |
25.4.2006 | ||||||
Lõpphääletuse tulemused |
+ - 0 |
11 0 1 | |||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud liikmed |
James Hugh Allister, Jens-Peter Bonde, Richard Corbett, Jean-Luc Dehaene, Andrew Duff, Maria da Assunção Esteves, Ingo Friedrich, Bronisław Geremek, Sylvia-Yvonne Kaufmann, Jo Leinen, Íñigo Méndez de Vigo | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed |
Jacek Protasiewicz, György Schöpflin | ||||||
Lõpphääletuse ajal kohal olnud asendusliige / asendusliikmed (kodukorra art 178 lg 2) |
| ||||||
Esitamise kuupäev |
26.4.2006 |
| |||||
Märkused (andmed on kättesaadavad ainult ühes keeles) |
| ||||||