RAPORT Ettepanek võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses hariliku maksumäära miinimumtaseme järgimise kohustuse kestusega

ettepaneku kohta võtta vastu nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiivi 2006/112/EÜ (mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi) seoses hariliku maksumäära miinimumtaseme järgimise kohustuse kestusega

(KOM(2010)0331 – C7‑0173/2010 – 2010/0179(CNS))

(Seadusandlik erimenetlus – konsulteerimine)

Euroopa Parlament,

–   võttes arvesse komisjoni ettepanekut nõukogule (KOM(2010)0331);

–   võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 113, mille alusel nõukogu konsulteeris Euroopa Parlamendiga (C7-0173/2010);

–   võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust[1];

–   võttes arvesse kodukorra artiklit 55;

–   võttes arvesse majandus- ja rahanduskomisjoni raportit (A7‑0325/2010),

1.  kiidab komisjoni ettepaneku muudetud kujul heaks;

2.  palub komisjonil ettepanekut vastavalt muuta, järgides ELi toimimise lepingu artikli 293 lõiget 2;

3.  palub nõukogul Euroopa Parlamenti teavitada, kui nõukogu kavatseb Euroopa Parlamendi poolt heaks kiidetud teksti muuta;

4.  palub nõukogul Euroopa Parlamendiga uuesti konsulteerida, kui nõukogu kavatseb komisjoni ettepanekut oluliselt muuta;

5.  teeb presidendile ülesandeks edastada Euroopa Parlamendi seisukoht nõukogule ja komisjonile ning riikide parlamentidele.

• [1]     … arvamus (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).

Sissejuhatus

Komisjon soovitab oma ettepanekus pikendada 5 aasta võrra praegu kehtivat nõuet, mille kohaselt ELi liikmesriikide käibemaksu alammäär on 15%. Seega ei avalda ettepanek mõju maksumääradele. Komisjoni ettepaneku kohaselt jõustub pikendus 1. jaanuaril 2011 ja kehtib 31. detsembrini 2015. Ettepanek põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklil 113.

Taustateave

Pidades silmas piirideta siseturu loomist 1. jaanuaril 1993. aastal, esitas komisjon ettepanekud, mille eesmärk oli kehtestada maksusüsteemide ühtlustamise lõplik kord. Maksumäärade suhtes tegi komisjon algselt ettepaneku võtta kasutusele ühtlustatud maksustruktuur kahe kohustusliku käibemaksumääraga (harilik ja alandatud määr) ning ühtlustada liikmesriikides kohaldatavad maksumäärad teatud vahemikus.

Kui aga selgus, et võimatu on jõuda nõukogus poliitilise kokkuleppeni ja võtta komisjoni ettepanekud vastu enne 1. jaanuari 1993, otsustas nõukogu kehtestada üleminekukorra. Maksumäärade osas võttis nõukogu vastu direktiivi 92/77/EMÜ, millega lähendati maksumäärad ja kehtestati alammäärade süsteem. Kõnealuses direktiivis on sätestatud, et 1. jaanuarist 1993 kuni 31. detsembrini 1996 ei või harilik maksumäär olla madalam kui 15 %. Selle sätte kehtivusaega on neli korda pikendatud. Viimane pikendus kehtib 31. detsembrini 2010.

ELi laienemine aastatel 2004 ja 2007 ei muutnud olukorda käibemaksumäärade osas, mis ulatuvad 27 liikmesriigis endiselt 15%-st 25%-ni (vt lisa). Komisjon on kinnitanud, et ükski liikmesriik ei ole esitanud hariliku käibemaksumäära pikendamisele vastuväiteid.

Et tagada maksumäärade alal saavutatud ühtluse säilimine, esitas komisjon kahel korral ettepanekud, millega nähti ette hariliku maksumäära vahemik, kusjuures alammäär on 15% ja ülemmäär 25% (KOM(95) 731 ja KOM(1998) 693). See vahemik tuletati liikmesriikides kohaldatavatest harilikest maksumääradest, mis on alati varieerunud 15%-st 25%-ni.

Nõukogu muutis mõlemat maksumäärade lähendamise ettepanekut ja säilitas üksnes alammäära kindlaksmääramise põhimõtte ning sarnaselt 1992. aasta direktiiviga kehtestatud süsteemile kinnitas alammääraks 15 %.

Nõukogu soostus siiski järgnevate direktiivide (96/95/EÜ, 1999/49/EÜ, 2001/4/EÜ ja 2005/92/EÜ) vastuvõtmisega seoses tegema protokollis järgmise märkuse:

„Liikmesriigid kohustuvad – niivõrd kui seda praegu on võimalik ette näha – alates 1. jaanuarist 2006 kuni 31. detsembrini 2010 tegema kõik, et vältida praegu liikmesriikides kohaldatavat madalaimat ühtset käibemaksumäära ületava senise 10-protsendipunktise vahemiku suurendamist.”

Raportööri esialgne hinnang käibemaksusüsteemi tuleviku kohta

Komisjon märgib käesolevas ettepanekus, et pikendamise eesmärk ei ole mitte ainult tagada ettevõtjatele vajalik õiguskindlus (mida raportöör igati toetab), vaid ühtlasi anda võimalus edaspidi hinnata, milline võiks olla asjakohane harilik käibemaksumäär ELi tasandil.

Volinik Šemeta teatas arvamuste vahetuse käigus majandus- ja rahanduskomisjonis, et komisjon avaldab käibemaksusüsteemi läbivaatamist käsitleva rohelise raamatu eesmärgiga luua ettevõtjatele soodsam keskkond ning liikmesriikide seisukohast lihtsam ja tugevam süsteem. Raportöör on seisukohal, et komisjon ei peaks uurima ainult konkreetselt hariliku käibemaksumäära ja muude määrade küsimust, vaid samuti – nii nagu volinik teatas – uue käibemaksustrateegiaga seonduvat, sealhulgas käibemaksu kohaldamisala ning erandeid.

Raportöör tuletab meelde, et praegune käibemaksusüsteem, mis muutub järjest keerulisemaks mitte ainult maksumäärade osas, ei pea sammu siseturu arenguga. See seab Euroopa ettevõtjad, eriti VKE-d, ebasoodsasse olukorda. Pealegi, nii nagu Euroopa Parlament on varem osutanud, on praegusel käibemaksusüsteemil (nii nagu liikmesriigid selle on kavandanud ja seda rakendavad) puudused, mida petturid ära kasutavad ning mille tõttu kaotatakse miljardeid eurosid maksutulu.

Seetõttu nõuab raportöör komisjonilt analüüsitulemuste kiiret esitamist ja Euroopa Parlamendi arutelusse kaasamist.

Lisa

Harilikud käibemaksumäärad liikmesriikides